Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2019 nr 1-2/19/286 muutmine

Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2019 nr 1-2/19/286 muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi keskkonnaministri käskkirjas 04.04.2019 nr 286 (edaspidi Alara projekt). Projekti eelarvet vähendatakse 1 204 319,6 euro võrra ning võetakse välja tegevus, mida ei ole võimalik projektis enam ellu viia. Keskkonnaministeeriumil on 2023 aasta lõpuni rakendada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi perioodi 2014-2020 meede 7.2 ”Saastunud alade ja veekogude korrastamine” tegevus 7.2.2 “Saastunud alade ja maastikupilti risustavate ohtlike ehitiste likvideerimine ning ohtlike ainetega saastunud veekogude ja nende kaldaalade korrastamine”. Projekti eelarve vähendamisel vabanevad Ühtekuuluvusfondi vahendid on võimalik suunata rakenduskava ülebroneeringute katmiseks. Alara projektis ei ole võimalik 2023. aasta lõpuks ellu viia tegevuse „Reaktorisektsioonide likvideerimiseks vajalikud uuringud“ ühte väljundit, milleks on reaktorsektsioonide likvideerimise põhiuuringute tulemuste täiendamine reaktorisektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamise (nn. sektsioonide läbivalgustamise) tulemustega. Praegusel juhul ei jõuta reaktorsektsioonide likvideerimiseks vajalikku läbivalgustamise uuringut ja saadud tulemuste arvestamist põhiuuringute tulemustes läbi viia ühe korraga. Nimetatud tegevus planeeritakse läbi viia aastatel 2024-2025. Alara projektis ei ole võimalik 2023. aasta lõpuks metallijäätmete käitlemist läbi viia, sest läbiviidud avatud menetlusega riigihanke nr 248269 „Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete käitlusteenuse tellimine“ tulemusel selgus, et olemasoleva eelarve ning ajaraamiga ei ole võimalik tegevust Alara projektis ellu viia. Käesoleva projekti raames teostatakse käitlemiseks vajalikud ettevalmistavad tegevused, milleks on kontsentreeritud radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks betoonisõlme ja jäätmete ladustamiseks vajalike betoonkonteinerite soetamine. Metallijäätmete käitlemine sulatustehases toimub SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt keskkonnaprogrammist 2023 aastal projekti nr RE.4.02.23-0043, nimetus „Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik käitlemine“ raames ja selleks on eraldatud 2,4 miljonit eurot. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna nõunik Peeter Eek (e-post: [email protected], telefon 626 2908), eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel (e-post: [email protected], tel: 626 0709) ja juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post: [email protected], tel: 626 2948). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja eelnõu koosneb ühest punktist, millega muudetakse Alara projekti. Kahe alapunktiga kehtestatakse uuesti muudetava käskkirja lisa 1 ja teisega kehtestatakse uuesti muudetava käskkirja lisa 2. Õigusselguse huvides on vajalik kehtestada ka muudetava käskkirja lisa 1 uus terviktekst, kus kajastuvad ka keskkonnaministri 04.11.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/393 muudatused. Sisuliselt muudetakse käskkirja muutmise lisaga 1 algse käskkirja lisas 1 punkti 3.3 täpsustades toetatavaid tegevusi. Võetakse uuesti välja reaktorisektsioonide likvideerimise uuringutulemuste täiendamine sektsioonide läbivalgustamisest saadud tulemustega, kuna täiendamiseks ei jää projekti lõpuni aega. See töö liigub edasi järgmisse etappi. Aastatel 2024-2026 on planeeritud metallijäätmed transportida väljaspool Eestit asuvasse sulatustehasesse, kus toimub nende puhastamine ja sulatamine jäätmete mahu vähendamise 1 eesmärgil. Kontsentreeritud tagastatavad radioaktiivsed jäätmed transporditakse edasiseks käitlemiseks Paldiski objektil asuvasse käitluskeskusesse, kus toimub nende lõppladustamiseks vajalik betoneerimine ja pakendamine. Seejärel ladustatakse jäätmed vaheladustuspaigas kuni nende lõpliku ladustamiseni rajatavas lõppladustuspaigas. Käesoleva tegevuse raames soetatakse kontsentreeritud tagastatavate radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks betoonisõlm ning jäätmete ladustamiseks vajalikud betoonkonteinerid. Tegevuse ulatus on riigisisene ja viiakse läbi aastaks 2023.Muudetakse käskkirja lisas 1 punkti 4.1 täpsustades metalljäätmete käitlemise perioodi ning ajakohastades näitajaid punktis 4.2. Tulemusnäitajat (taastatud maa kogupindala 1,18 hektarit) ei ole võimalik projekti elluviimise lõpuks saavutada, seda on plaanitud saavutada 31.12.2026 ning väljundnäitaja „Reaktorisektsioonide likvideerimiseks vajalike uuringute läbiviimine“ sihttaseks jääb 9 asemel 8. Käskkirja lisas 1 punktis 4.2.1 b) võetakse ära punkt 9: Uuringutulemuste täiendamine reaktorisektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamise tulemustega. Selle elluviimine jääb aastatesse 2024-2025. Kuna nimetatud tegevus ei ole otseselt seotud tulemusnäitaja saavutamisega, siis käesoleva projekti elluviimisega seonduvalt, ei ole vajalik seda tegevust mittetoimiva projekti tegemist vajavate tegevuste hulka arvata. Käskkirja lisas 1 punktis 7.3 vähendatakse projekti eelarvet 1 204 319,6 euro võrra. 04.11.2022 04.11.2022 käskkirjaga nr käskkirjaga nr Tegevused 1-2/22/393 1-2/22/393 Tegelik vajadus Jääk: Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorsektsioonide likvideerimiseks vajalikud 1 248 uuringud 8 389 747,60 8 863 363,60 7 614 444,00 919,60 Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajaliku -44 käitlemise ettevalmistus 211 600,00 211 600,00 256 200,00 600,00 Planeeringu koostamine ja mõjude hindamine 837 816,00 364 200,00 364 200,00 0,00 Projekti elluviija (AS 1 204 A.L.A.R.A) KOKKU: 9 439 163,60 9 439 163,60 8 234 844,00 319,60 Projekti kommunikatsiooniteenus 120 000,00 120 000,00 120 000,00 0,00 Projekti partner (Keskkonnaministeerium) KOKKU: 120 000,00 120 000,00 120 000,00 0,00 1 204 KÕIK KOKKU 9 559 163,60 9 559 163,60 8 354 844,00 319,60 Käskkirja lisas 1 lisatakse punktid 10.3 ja 10.4, kus täiendatakse elluviija kohustusi mittetoimiva projekti lõpetamisega seoses. Kõik elluviija tegevused peavad olema tehtud hiljemalt 31.12.2026 Käskkirja lisas 1 lisatakse punkt 11.7, kus antakse teada, et järelaruanne tuleb esitada hiljemalt 10.01.2027. Lisatakse ka RÜ kohustused. 2 Selgitame lõppladustuspaiga rajamisega alustamist kogu KeM-i koordineeritava perioodi vaatest. Kogu KeM-i koordineeritavat perioodi 2021-2025, millal toimub radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine (edaspidi KOV EP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) ning selleks vajalike uuringute läbiviimine, on otstarbekas vaadelda ühe tervikuna. Kuigi perioodist 2021-2023 on mõned tegevused edasi lükatud, siis lisarahastuse vajadus edasilükatud tegevuste täitmiseks püsib. Edasilükatud tegevuste täitmine peaks toimuma perioodil 2024-2025, sest ilma nende tegevuste täitmiseta pole võimalik KOV EP ja KSH lõpule viia. Oluline on siinkohal tegevuste ajakriitilisus – 2014-2015 toimunud eeluuringute käigus tehti kindlaks, et lõppladustuspaik peab valmima hiljemalt aastaks 2040. Sellele eelneb pikk lõppladustuspaiga planeerimise, projekteerimise, ehituslubade ning kiirgustegevuslubade taotlemise ning ehitustegevuse periood. 2040 on oluline seetõttu, et aastatel 2014-2015 läbi viidud reaktorsektsioonide likvideerimise eeluuringute tulemusena leiti, et Paldiski objekti olulisimate jääkreostusallikate – reaktorsektsioonide – lõplikku likvideerimist on otstarbekas alustada pärast 50-aastast sektsioonide hoidmist, st orienteeruvalt 2040. aastal. Selleks ajaks peab lõppladustuspaik juba valmis olema. Sektsioonide hoidmise algust loetakse hetkest, mil peatati reaktorite töö s.o. 1989. a. Projekti tulemusena leiti ka, et pärast 50 aastat ei saa reaktorsektsioonide hoidmist enam ohutuks lugeda st sektsioonide tehniline olukord ei taga enam kiirgusohutust, kuna korrosioon võib põhjustada radioaktiivse vee leket reaktorsektsioonides asuvatest torustikest pinna- ja põhjavette. Teise lõppladustuspaiga rajamisega ja reaktorsektsioonide likvideerimise etappi s.o perioodi 2024-2025 jäävad: a) lõppladustuspaiga KOV EP ja KSH II etapp (s.o eriplaneeringu kehtestamine); b) lõppladustuspaiga asukoha detailse lahenduse koostamiseks vajalikud asukoha spetsiifilised uuringud; c) kommunikatsiooniteenuse II etapp; d) radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik käitlemine; e) reaktorisektsioonide likvideerimise keskkonnamõju hindamine. f) reaktorisektsioonide likvideerimise uuringutulemuste täiendamine reaktorisektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamise tulemustega. Lõppladustuspaiga rajamine kui riiklikult oluline eesmärk: a) Lõppladustuspaiga rajamiseks uuringute läbiviimine ning eriplaneeringu koostamine on ühe tegevusena kajastatud Vabariigi Valitsuse 2021-2023 tegevusprogrammis; b) Lõppladustuspaiga kahe reaktorsektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude hindamiste, ning nendeks vajalike uuringute elluviimine on keskkonnakaitse- ja kasutuse programmis ühe olulise tegevusena riigi eelarvestrateegias 2022-2025; c) Samuti on nimetatud tegevused märgitud kiirgusohutuse riiklikus arengukavas 2018- 2027, kui ühed olulisemad kava strateegilise eesmärgi „Vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte“ täitmiseks. d) Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamine on „Eesti 2035“ 2022. a tegevuskavas. e) Riigikontroll esitas Riigikogule 11. juulil 2022. a ohtlike ja radioaktiivse jäätmete korralduse järelauditi aruande, kus toodi välja, et lõppladustuspaiga rajamise peamine probleem on ebakindlus pikaajalises rahastuses ning see seab kahtluse alla kogu projekti tähtaegse elluviimise. Samuti sedastati, et riigieelarve strateegias tuleks kokku leppida rahastus vähemalt järgmiseks, 2024-2025. aasta etapiks, sest vastasel juhul võivad praegused ettevalmistavad tegevused kaotada oma aja- ja asjakohasuse. Samuti on ka risk, et tööd seetõttu kallinevad. 3  f) Euroopa Komisjon esitas 19. mail 2022 Eesti Vabariigile põhjendatud arvamuse rikkumismenetluses nr (2018)2028. Komisjon leiab, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud direktiivi 2011/70/Euratom. Komisjoni leidis, et Eestil puudub pikaajaline rahastus radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks. Välisministeeriumi hinnangul on reaalne võimalus, et komisjon pöördub veel enne käesoleva aasta lõppu Euroopa Kohtusse. Alara projekti käskkirja lisas 2 toodud eelarvelisi vahendeid muudetakse käesoleva seletuskirja esimeses punktis toodud põhjendustel. Seletuskirja lisas on kajastatud Alara projekti käskkirja lisa 2 eelarveliste vahendite muudatused. Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2019 1-2/19/286 jõustamisel oli ette nähtud finantseerimine kahest allikast. ÜF osak 85% ning omafinantseering 15% (KIK keskkonnaprogrammi vahendid, edaspidi OM). Muudatusega 22.04.2021 lisati täiendavalt kolmas finantseerimisallikas – riiklik toetus (edaspidi RKF) summas 18 000 EUR, mis oli ette nähtud vaid kommunikatsiooniteenuste kaasfinantseerimiseks ehk RH 236907 tulemusena sõlmitud lepingu finantsallikad jagunesid ÜF 85% ja RKF 15%. OM ei olnud selleks lepinguks ette nähtud. SFOS ei võimalda (tehniliselt) ühes projektis eri lepinguid rahastada erinevatest allikatest ja erineva protsendiga. Seetõttu sisestati RH 236907 leping SFOS eraldi projektina 2014-2020.7.02.22-0005 ehk RAJALA 5. Muudatusega 02.10.2022 suurendati nii ÜF, RKF ja OM summasid ning lisati uus kulurida „Metallijäätmete ettevalmistus“. Muudatuse tulemusena jäi kogu TORTis ÜF toetus samaks ehk 85%, kuid muutusid RKF ja OM proportsioonid juba sõlmitud lepingute suhtes Muudatuse kohaselt planeeringu koostamine ehk RH 235838 tulemusena sõlmitud lepingu kaasfinantseeringuks sätestati ainult OM ehk see on 15% (puudub RKF osak). Samal põhjusel (tehniliselt SFOS ei võimalda) sisestati RH 235838 leping SFOS eraldi projektina 2014- 2020.7.02.22-0006 ehk RAJALA 6. Käesoleva muudatuse jõustamisel on teada, et TORT tulemused saavutatakse kuue lepinguga, mis kõik on sõlmitud ning osaliselt juba välja makstud. Nendest kuuest lepingust kahe lepingu kaasfinantseerimine on erinevatest allikatest. RAJALA 5 kaasfinantseerimise 15% on RKF ja RAJALA 6 kaasfinantseerimise 15% on OM ning SFOS mõttes eraldi projektid. Ülejäänud neli lepingut (RH 234342; RH 260650; RH 255212 ja RH 244855) on SFOS mõttes koondatud RAJALA 4 alla. Nende nelja lepingu finantseerimine peale seda muudatust oleks ühtlaselt kõigis neljas lepingus vastavalt ÜF 85%, OM 14,48% ja RKF 0,52%. Selline kulude jaotus vastab TORT põhimõtetele ning kuluridadele ja vastab planeeritud muudetavatele summadele. 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele Käskkirja koostamisel on arvestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide, sh Ühtekuuluvusfondi kohta. Lisaks võeti eelnõu koostamisel arvesse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006. 4. Käskkirja mõju Käskkiri on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja struktuuritoetuse seadusega. Eelnõukohane käskkiri aitab kaasa struktuuritoetuse seaduse alusel elluviidava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ eesmärkide saavutamisele. Muudatused aitavad kaasa parema elukeskkonna tagamisele. 4 Alara projekti elluviimise täitmisega seotud AS A.L.A.R.A. tegevuskulude katteks eraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning alates 01.07.2023 Kliimaministeerium sihtotstarbelist toetust AS-ga A.L.A.R.A. igal kalendriaastal sõlmitava sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingu kaudu. AS A.L.A.R.A. taotleb Alara projekti II etapi rahastamist Kliimaministeeriumi eelarvest. Käesoleva muudatusega edasilükkuv tegevus lisandub II etappi. Juhul kui Kliimaministeeriumil puuduvad eelarvelised vahendid, tuleb kaaluda teisi rahastamisvõimalusi. Alara projektis tehtavad tegevused ei ole riigiabi. Projekti elluviimise tegevused on osa riigi (avaliku võimu) ülesandest, mille täitmine ei ole konkurentsile avatud, vaid on kohustusena pandud AS-le A.L.A.R.A ning mille rahastamisel on välistatud ristsubsideerimine teiste AS A.L.A.R.A (majandus-) tegevusvaldkondadega. Nimetatud põhjustel (majandusliku eelise puudumine ning mõju puudumine konkurentsile ja riikidevahelisele kaubandusele) ei ole toetuse andmisel tegu riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 107 lg1 tähenduses. Paldiski objekti omanikuks on riik. 5. Eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitati arvamuse andmiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondlikule juhtkomisjonile ning kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. Kooskõlastustabel I. Riigi Tugiteenuste Keskuse KeMi tegevus: seisukoht: Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab tähelepanekutega arvestamisel: 1. Kehtiva perioodi 14-20 ühendmääruse Arvestatud. P 9.10 ja 11.5 täiendatud. järgi saab RÜ toetust välja maksta kuni 31.03.24 ja viimane maksetaotlus tuleb esitada hiljemalt 17.01.24. Palume vaadata üle ja korrigeerida KK punkte 9.10 ja 11.5, et need oleksid kooskõlas kehtiva ühendmäärusega. 2. Punkti 10.4 osa „säilitama projektiga Arvestatud. P 10.4 täpsustatud. seotud dokumente kolm aastat alates 31. detsembrist pärast tegevuse kulusid sisaldava raamatupidamise aastaaruande esitamist“ jääb arusaamatuks. Mittetoimiva projekti dokumentide säilitamise tähtaja määramisel tuleb arvesse võtta 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 ja EK sulgemisjuhendi 2014–2020 p. 11.3. 3. Punktist 4.2.1 on punkt c 3. Arvestatud. Vastav punkt käskkirja lisatud. "Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik käitlemine (planeeritav töö valmimise tähtaeg 15.02.2026)" välja võetud. Kuna tegemist on projekti tegevusega, mida ei jäeta ära, vaid tehakse peale abikõlblikkuse perioodi ja tegemist on mittetoimiva projektiga, siis ei peaks tegevust KK tegevuste loetelust välja võtma, vaid muutma kuupäeva. 5 4. Seletuskirjast loeb: ALARA projektis ei Arvestatud. Lisatud seletuskirja täpsustus. ole võimalik 2023. aasta lõpuks ellu viia Käskkirja lisas 1 punktis 4.2.1 b) võetakse ära tegevuse „Reaktorisektsioonide punkt 9: Uuringutulemuste täiendamine likvideerimiseks vajalikud uuringud“ ühte reaktorisektsioonidesse paigutatud ja seejärel väljundit, milleks on reaktorsektsioonide betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja likvideerimise põhiuuringute tulemuste radioaktiivsete jäätmete asukohtade täiendamine reaktorisektsioonidesse kaardistamise tulemustega. Selle elluviimine paigutatud ja seejärel betooniga kaetud jääb aastatesse 2024-2025. Kuna nimetatud kinniste kiirgusallikate ja radioaktiivsete tegevus ei ole otseselt seotud tulemusnäitaja jäätmete asukohtade kaardistamise (nn. saavutamisega, siis käesoleva projekti sektsioonide läbivalgustamise) elluviimisega seonduvalt, ei ole vajalik seda tulemustega. Praegusel juhul ei jõuta tegevust mittetoimiva projekti tegemist vajavate reaktorsektsioonide likvideerimiseks tegevuste hulka arvata. vajalikku läbivalgustamise uuringut ja saadud tulemuste arvestamist põhiuuringute tulemustes läbi viia ühe korraga. Nimetatud tegevus planeeritakse läbi viia aastatel 2024-2025. Hetkel jääb arusaamatuks, mis põhjusel see projektist välja võetakse, kui seda siiski peale projekti abikõlblikkuse perioodi plaanitakse teha ja mittetoimiva projekti puhul on see võimalik. Palume seletuskirjas selgitada. II. Rahandusministeeriumi seisukoht: KeMi tegevus: Rahandusministeerium kooskõlastab märkustega. 1. Soovitame eelnõu punktis 8.3 selgelt Arvestatud. Lisatuid p 8.3.5. fikseerida, et abikõlblikud ei ole ka peale 31.12.2023 tehtavad kulud. 2. P 10.4 reguleerib projekti seiret Arvestatud. Täpsustatud p 10.4 ja lisatud p abikõlblikkuse perioodi järgselt ja sobituks 11.8. pigem p 11 „Tegevuste elluviimise seire“ alla. Teeme ühtlasi ettepaneku täiendada sõnastust järgmiselt: „Elluviija esitab projekti järelaruande abikõlblikkuse perioodi järgselt teostatud tööde ja saavutatud tulemuste kohta hiljemalt 10.01.2027 ning säilitab projektiga seotud dokumente kolm aastat alates 31. detsembrist pärast tegevuse kulusid sisaldava raamatupidamise aastaaruande esitamist“. Ühtlasi tuleks lause teises pooles täpsustada, mis aasta 31. detsembrit on silmas peetud. 3. Palume täpsustada p 11.7 sõnastust, et Arvestatud. Täpsustatud p 11.7. oleks selgelt aru saada, mida peab rakendusüksus tegema peale käesoleva käskkirja jõustumist ja mida hiljem. Hetkel esitatud sõnastuse kohaselt peaks justkui 6 RÜ teavitama käskkirja järgselt kohe ka projekt lõppemisest. 4. Eelnõu seletuskirjas käskkirja mõjude Arvestatud. Edasilükkuv tegevus läheb II punktis palume selgelt välja tuua käesoleva etappi. muudatuse (st edasilükkuva tegevuse) mõju riigieelarvele. 5. Kuna käskkiri läheb kinnitamisele peale Arvestatud. Vastav parandus tehtud. 1. juulil jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusi, palume ka käskkirja seletuskirjas kasutada Keskkonnaministeeriumi asemel nimetust Kliimaministeerium, et oleks üheselt arusaadav, kelle eelarvest rahastatakse II etappi. 6. Eelnõu seletuskirjas palume välja tuua, Arvestatud. Projekti eelarve vähendamisel et projekti eelarve vähendamisel vabanevad Ühtekuuluvusfondi vahendid on vabanevad Ühtekuuluvusfondi vahendid võimalik suunata rakenduskava suunatakse rakenduskava ülebroneeringute ülebroneeringute katmiseks. katmiseks. 7. Käskkirja lisa 1 p-s 9.4.1 oleks Arvestatud. Hange muudetud riigihankeks. korrektne termini "hange" asemel kasutada "riigihange". Riigihange on üldtermin ja kasutatav sõltumata sõlmitava lepingu eeldatavast maksumusest. 7 KÄSKKIRI Tallinn 27.07.2023 nr 1-2/23/311 Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2019 nr 1-2/19/286 muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel: 1. Keskkonnaministri 04.04.2019 käskkirjas nr 1-2/19/286 „Toetuse andmise tingimuste, korra, tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks Paldiski endisel tuumaobjektil aastateks 2019-2023“ tehakse järgmised muudatused: 1.1 käskkirja lisa 1 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1); 1.2 käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 2). Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades perioodi 2014‒ 2020 struktuuritoetuste seaduse §-i 51. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Saata: Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, AS A.L.A.R.A.  KINNITATUD 27.07.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/311 Lisa nr 1 Lisa 1: Lisa 1 Keskkonnaministri 04.04.2019 käskkirjale nr 286 „Toetuse andmise tingimuste, korra, tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks Paldiski endisel tuumaobjektil aastateks 2019-2023“ Lisa 1 Toetuse andmise tingimused ja kord 1. Reguleerimisala Käesoleva käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna nr 7 „Veekaitse“ meetme nr 7.2 “Saastunud alade ja veekogude korrastamine” tegevuse nr 7.2.2 raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 2. Toetuse andmise eesmärgid Toetust antakse tegevuse „Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik käitlemine ning Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise planeeringu koostamiseks ja mõjude hindamiseks vajalike uuringute elluviimine“ täitmiseks eesmärgiga vähendada radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtusid, et ära hoida põhja- ja pinnavee reostus, mis on ohuks inimeste tervisele. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise mõju uurimine erinevatest keskkonna ja sotsiaal-majanduslikest aspektidest lähtudes. Tegevuse käigus saadakse täpne ülevaade lõppladustuspaiga võimalike asukohtade näitajatest jne, mis on sisendiks planeeringu koostamiseks ja mõjude hindamiseks. Tegevuse ulatus on riigisisene ja viiakse läbi aastaks 2023. 3.2. Paldiski endisel tuumaobjektil asuvate reaktorisektsioonide likvideerimise (dekomissioneerimise) insenertehnilised ja radioloogilised uuringud, sh reaktorsektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamine betoonimassis (nn. sektsioonide läbivalgustamine). Tegevuse tulemusena saadakse vajalikud tehnilised lähteandmed likvideerimistööde ohutuks läbiviimiseks, tekkivate jäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks jne, mis on sisendiks mõjude hindamiseks. Paldiski objekti reaktorisektsioonide konserveerimisel võtsid Vene Föderatsiooni esindajad reaktoritest küll tuumkütus välja, kuid sektsioonidesse ladustati ja seejärel kaeti betooniga kiirgusallikad ning radioaktiivsed jäätmed, mille asukoht ei ole teada. Kiirgusallikate ja jäätmete asukohtade kaardistamisel betoonimassis on võimalik reaktorsektsioonide likvideerimine läbi viia ohutumalt valides sektsioonide lammutamiseks parima tehnilise lahenduse, mille tulemusel on näiteks kiirgusdoose töö läbiviijatele võimalik hoida madalamal ja sektsioonide lammutamisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete kogused on väiksemad. Seega on reaktorsektsioonide läbivalgustamise näol on tegemist andmete kogumisega eesmärgiga jääkreostusobjekt likvideerida optimaalseima aja, inimressursi ning rahaliste vahenditega, vähendades seega radioaktiivsetest jäätmetest tulenevaid ohtusid nii inimesele kui keskkonnale. Tegevuse ulatus on riigisisene ja viiakse läbi aastaks 2023. 3.3. Paldiski endisel tuumaobjektil asuvate radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajaliku käitlemise ettevalmistus. Valdavalt on metallijäätmete näol tegemist maa-aluse torustikuga, mis ühendas Paldiski objektil asunud erinevaid rajatisi peahoones asuvate reaktorisektsioonidega ja mille kaudu liikusid radioaktiivsed vedeljäätmed või radioaktiivselt saastunud õhk. Aastatel 2024-2026 on planeeritud metallijäätmed transportida väljaspool Eestit asuvasse sulatustehasesse, kus toimub nende puhastamine ja sulatamine jäätmete mahu vähendamise eesmärgil. Kontsentreeritud  tagastatavad radioaktiivsed jäätmed transporditakse edasiseks käitlemiseks Paldiski objektil asuvasse käitluskeskusesse, kus toimub nende lõppladustamiseks vajalik betoneerimine ja pakendamine. Seejärel ladustatakse jäätmed vaheladustuspaigas kuni nende lõpliku ladustamiseni rajatavas lõppladustuspaigas. Käesoleva tegevuse raames soetatakse kontsentreeritud tagastatavate radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks betoonisõlm ning jäätmete ladustamiseks vajalikud betoonkonteinerid. Tegevuse ulatus on riigisisene ja viiakse läbi aastaks 2023. 3.4. Lõppladustuspaiga asukohavalikuks vajaliku planeeringu ja selle mõjuhindamise tegevused. Tegevus on osaliselt piiriülene, sest keskkonnamõju strateegilise hindamise raames on Eestil kohustus hinnata lõppladustuspaiga rajamise piiriülest mõju. 3.5. Projekti toetatavate tegevuste ja tulemuste kommunikeerimine avalikkusele. 4. Tulemused 4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemuseks on loodud eeldused sobivaima lõppladustuspaiga asukoha väljaselgitamiseks ning reaktorisektsioonide likvideerimiseks. Alustatud on planeeringu koostamise ning mõjude hindamistega. Samuti on loodud tingimused, et lõppladustamiseks vajalikul viisil saaks perioodil 2024-2026 sulatustehases käideldud Paldiski endisel tuumaobjektil asunud radioaktiivselt saastunud metallijäätmed. Selle tulemusena on tagatud ümbritseva keskkonna ja inimeste tervise ohutuse parem kaitse. Radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava eesmärkidest on täidetud radioaktiivsete jäätmete pikaajalise ohutu käitlemise ning radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamise nõue. 4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste väljundinäitajad ning sihttasemed on: Näitaja Sihttase Algtase nimetus (2023) Väljundinäitaja Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike tk 0 15 uuringute läbiviimine Väljundinäitaja Reaktorisektsioonide likvideerimiseks vajalike uuringute tk 0 8 läbiviimine Väljundinäitaja Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks tk 0 1 vajalik käitlemine – betoonisõlme soetamine Väljundinäitaja Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks tk 0 24 vajalik käitlemine – betoonkonteinerite soetamine Planeeritav Näitaja Algtase sihttase nimetus (2026) Tulemusnäitaja ha 0 1,18 Taastatud maa kogupindala 4.2.1 punktis 3 nimetatud tegevuste väljundid on: a) Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalikud uuringud 1. Tektoonilise omapära kaardistamine; 2. Seismiline analüüs; 3. Maapõue geoloogilis-litoloogilise koostise analüüs; 4. Maapinna reljeefi analüüs ja geodeetilised uuringud; 5. Geomorfoloogiliste iseärasuste analüüs; 6. Hüdrogeoloogiliste tingimuste analüüs; 7. Hüdrograafilised uuringud; 8. Põhja – ja pinnavee keemilise koostise ja omaduste uuringud; 9. Pinnase ja selle sügavamate kihtide uuring; 10. Atmosfääriõhu seire; 11. Klimaatiliste tingimuste uuring; 12. Keskkonna uuring (floora, fauna, liikide elupaigad, harjumused jne); 13. Sotsiaalse olukorra uuring (olulised kogukonnad, maa kasutusotstarve, maa omandiõigus, majanduslikud aspektid, kultuuriloolised aspektid jne); 14. Mürauuring; 15. Teede ja taristu analüüs. b) Reaktorisektsioonide likvideerimiseks vajalikud uuringud 1. Paldiski objekti peahoone seisukorra insener-tehniline uuring (betooni tugevuse määramine seintes, põrandates, vahelagedel; ehitus konstruktsioonide seisukorra hindamine, sildkraanade liikumisteede kandevõime määramine; sildkraanade tehniline seisukorra ja kandevõime määramine; olemasoleva vee – ja elektrivarustuse seisukorra hindamine jne); 2. Radioaktiivsete jäätmete vahehoidla ehitusmaterjali ja konstruktsiooni insener-tehniline uuring (betooni omadused, konstruktsiooni vastupidavus jne); 3. Paldiski objekti peahoone ja vahehoidla radioloogiline uuring (saastunud alade identifitseerimine, isotoobilise koostise määramine, isotoopide vektori määramine jne); 4. Reaktorisektsioonide radioloogiline uuring (ilma reaktorisektsioonidesse sisenemiseta); 5. Reaktorisarkofaagide ja reaktorisektsioonide konstruktsiooni uuring (materjalide omadused, dimensioonid, konstruktsiooniliste iseärasuste kaardistamine jne); 6. Paldiski objekti radioloogiline uuring (ümbritseva keskkonna analüüs, saastunud alade kaardistamine, isotoopide määramine jne); 7. Reaktorisektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamiseks unikaalsete detektorite väljatöötamine; 8. Reaktorisektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamine betoonimassis. c) Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajaliku käitlemise ettevalmistus. 1. Kontsentreeritud tagastatud jäätmete käitlemise betoonisõlme soetamine; 2. Käideldud kontsentreeritud tagastatud jäätmete ladustamiseks vajalike betoonkonteinerite soetamine. 3. Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik käitlemine (planeeritav töö valmimise tähtaeg 31.12.2026). d) Planeering ja mõjuhindamised Alustatud on lõppladustuspaiga asukohavalikuks vajaliku planeeringu koostamise ja mõjuhindamisega. e) Kommunikatsioon Keskkonnaministeeriumi koordineerimisel on avalikkusele proaktiivselt ja selgelt tutvustatud projekti eesmärke, tegevusi ning nende tulemusi. 5. Projekti elluviimine 5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium. 5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 5.3. Tegevuste elluviija on AS A.L.A.R.A. 5.4. Projekti elluviimise koordineerimiseks moodustas Kliimaministeerium projekti juhtrühma, mis koosneb Kliimaministeeriumi, elluviija, Rahandusministeeriumi, Keskkonnaameti, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatest. 5.5. Projekti juhtrühma töökorra kinnitab ja selle tööd korraldab Kliimaministeerium. 5.6. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded. 5.7. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel. 5.8. Projekti partner on Keskkonnaministeerium. 6. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2019 ning lõppeb hiljemalt 2023. aasta 31. detsembril. 7. Tegevuste eelarve ja ajakava 7.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. 7.2. Ühtekuuluvusfondi toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest. 7.3. Projekti kogueelarve on 8 354 844,00 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja tegevuskava on toodud lisas 2. 7.4. Projekti detailse tegevuskava ja aastaeelarve kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 5. veebruariks. 2019. a tegevuskava ja aastaeelarve kinnitatakse 90 päeva jooksul toetuse andmise tingimuste kehtestamisest. 8. Kulude abikõlblikkus 8.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-dele 2 ja 5 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 8.2. Abikõlblikud on projekti kulud, mis on seotud projekti väljundite loomisega punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisega ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamisega. 8.3. Abikõlblikud ei ole: 8.3.1 ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud; 8.3.2 kinnisasja soetamise kulud; 8.3.3 üldkulud; 8.3.4 käibemaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt on käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 8.3.5 pärast 31.12.2023 tehtavad kulud. 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord 9.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. 9.2. Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks. 9.3. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lg 1 punktis 1 nimetatud korras. 9.4. Elluviija esitab maksetaotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil ja lisab sellele vähemalt järgmised dokumendid: 9.4.1 riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui tehingu eeldatav hind on 20 000 eurot või suurem käibemaksuta ja hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja dokumente ei ole juba eelnevalt rakendusüksusele esitatud; 9.4.2 leping, mille alusel on kohustus võetud. Lepingut ei lisata juhul, kui leping on eelnevalt rakendusüksusele esitatud ja lepingut ei ole muudetud; 9.4.3 lepingu muudatused, sh lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral; 9.4.4 arve või muu raamatupidamisdokument; 9.4.5 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 9.4.6 raamatupidamises projekti kulude ja tulude kajastamist tõendav dokument; 9.4.7 kulu omafinantseeringu osas tasumist tõendav dokument. 9.5. Rakendusüksus võib vajadusel küsida täiendavaid dokumente lisaks eelmises punktis toodud loetelule. 9.6. Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. 9.7. Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kvartalis. 9.8. Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirja lisas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 9.9. Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul. 9.10. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist hiljemalt 17.01.2024. Lõppmakse teeb rakendusüksus hiljemalt 31.03.2023. 10. Elluviija kohustused 10.1. Elluviijale kohalduvad kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ja struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides ja käesolevas käskkirja lisas sätestatud toetuse saaja kohustused. 10.2. Elluviija esitab rakendusüksuse poolt nõutud vormikohase projekti hankeplaani (sh toetuse väljamaksete prognoosi) hiljemalt ühe kuu jooksul käskkirja kinnitamisest, hankeplaani muutmisel esitatakse see rakendusüksusele viivitamata. 10.3. Taastatud maa (1,18 hektarit) korrastamiseks kohustub elluviija radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajaliku sulatustehases käitlemise ellu viima peale abikõlblikkuse perioodi lõppu hiljemalt 31.12.2026. 10.4. Elluviija säilitab projektiga seotud dokumente kolm aastat alates 31. detsembrist 2026. 11. Tegevuste elluviimise seire 11.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande punktis 11.3 määratud tähtpäeval ja rakendusüksuse kehtestatud vormil koos nõutud lisadega digitaalselt allkirjastatuna. 11.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet edusammude kohta projekti eesmärgi, väljundite ja tulemuste saavutamisel ning hinnangut projekti eesmärgi, väljundnäitajate ning tulemuste saavutamise kohta projekti lõpuks. 11.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 1. veebruaril. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 1. veebruaril 2020. 11.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti peamiste tegevuste ülevaadet, teavet projekti eesmärgi, tulemuste ja väljundite saavutamise kohta. 11.5. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimane maksetaotlusega 17.01.2024. 11.6. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul. 11.7. Rakendusüksus, muudab peale käesoleva käskkirja jõustumist SFOS-s projekti lõpptähtaega ning seadistab projektile järelaruande vormi ning teavitab projekti järeltegevuste lõppemisest rakendusasutust ja korraldusasutust. 11.8. Elluviija esitab projekti järelaruande abikõlblikkuse perioodi järgselt teostatud tööde ja saavutatud tulemuste kohta hiljemalt 10.01.2027. 12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 12.1. Kui toetuse saaja soovib teha tegevustes sisulisi muudatusi, mis vähendavad oluliselt kavandatud tulemusi või väljundinäitajaid, siis esitakse rakendusasutusele põhjendatud taotlus. Rakendusasutus hindab muudatuse põhjendatust ning teeb vajalikud käesoleva käskkirja muudatused.  KINNITATUD 27.07.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/311 Lisa nr 2 Keskkonnaministri 04.04.2019 käskkirjale nr 286 „Toetuse andmise tingimuste, korra, tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks Paldiski endisel tuumaobjektil aastateks 2019-2023“ Lisa 2 2019–2023 eelarve ja tegevuskava Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR) Abikõlbliku Ühtekuuluvus- Toetuse, va Oma-finantseering Riiklik kulu summa fondi toetus riikliku kaas- (EUR) kaasfinantseering (EUR) (EUR) finantseeringu (EUR) määr (%) 10 754 844,00 8 354 844,00 7 101 617,40 85 1 194 596,25 58 630,35 Tegevuste loetelu ja eelarve Abikõlblik summa Tegevused Näitaja Sihttase (2023) Tegevuse algus Tegevuse lõpp (EUR) Projekti elluviija (AS A.L.A.R.A) Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorsektsioonide likvideerimiseks vajalikud uuringud 01.01.2019 31.12.2023 7 614 444,00 Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajaliku käitlemise ettevalmistus 01.01.2019 31.12.2023 256 200,00 Planeeringu koostamine ja mõjude hindamine 01.01.2019 31.12.2023 364 200,00 Projekti elluviija (AS A.L.A.R.A) KOKKU: 8 234 844,00 Projekti kommunikatsiooniteenus 01.01.2021 31.12.2023 120 000,00 Projekti partner (Keskkonnaministeerium) KOKKU: 120 000,00 KÕIK KOKKU 8 354 844,00 Eelarve jaotus rahastajate kaupa kogu projekt abikõlblik kulu tervikuna Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Keskkonnaministeerium 0,00 Elluviija omafinantseering 1 194 596,25 keskkonnaprogrammist Riiklik kaasfinantseering 58 630,35 Ühtekuuluvusfond 7 101 617,40 Toetus (riiklik kaasfinantseering ja 7 160 247,75 Ühtekuuluvusfond) kokku Abikõlblik kulu KOKKU 8 354 844,00 Eelarve jaotus rahastajate kaupa– ELLUVIIJA Finantsallika Abikõlblik Rahastaja jagunemise summa (EUR) määr (%) Keskkonnaministeerium 0,00 0 Omafinantseering (KIK 1 085 226,60 15 keskkonnaprogramm) Ühtekuuluvusfond 6 149 617,40 85 Abikõlblik kulu KOKKU 7 234 844,00 100 Lisanduv eelarve: jaotus rahastajate kaupa käesoleva käskkirja alusel – ELLUVIIJA Finantsallika Abikõlblik Rahastaja jagunemise summa (EUR) määr (%) Keskkonnaministeerium 0,00 0 Omafinantseering (KIK 40 630,35 10,94 keskkonnaprogramm) Riiklik kaasfinantseering 109 369,65 4,06 Ühtekuuluvusfond 850 000,00 85 Toetus (riiklik kaasfinantseering ja 959 369,65 89,06 Ühtekuuluvusfond) kokku Abikõlblik kulu KOKKU 1 000 000,00 100 Eelarve jaotus rahastajate kaupa PARTNER Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Keskkonnaministeerium 0,00 Riiklik kaasfinantseering 18 000,00 Ühtekuuluvusfond 102 000,00 Toetus (riiklik kaasfinantseering ja 120 000,00 Ühtekuuluvusfond) kokku Abikõlblik kulu KOKKU 120 000,00