Rahandusministeerium
Riigikantselei
Sotsiaalministeerium 24.07.2023 nr 1-4/23/3356
Kliimaministri määruse „Kombineeritud
sademeveesüsteemide, sealhulgas lahkvoolsete
sademeveesüsteemide rajamiseks toetuse andmise
tingimused ja kord perioodil 2021-2027" eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri määruse „Kombineeritud
sademeveesüsteemide, sealhulgas lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamiseks toetuse andmise
tingimused ja kord perioodil 2021-2027“ eelnõu koos seletuskirja ja lisadega.
Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse eelnõu lisa
3. Seletuskiri
4. Põhiõiguste harta kontroll-leht
5. TAT riskihindamise tabel
Sama: Regionaal- ja põllumajandusministeerium, Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon liikmed ning
Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Eesti Vee-ettevõtete Liit
Arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjon
Eerika Purgel, 626 0709
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
Kombineeritud sademeveesüsteemide, sealhulgas lahkvoolsete sademeveesüsteemide
rajamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021-2027
Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 (edaspidi ÜSS) alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027
(edaspidirakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4
„Kliimamuutustegakohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine,
võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kombineeritud
sademeveesüsteemide, sealhulgas lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamiseks.
(2) Toetust eraldatakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi 2023–2026 aasta eelarvestrateegia
programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu
kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega
kohanemine“ tulemuste saavutamiseks.
(3) Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud meetme nimekirjas meetmes
„Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.1,
„Kombineeritud sadeveesüsteemid sh. lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine”.
Sekkumise number on 21.2.3.11.
(4) Juhul, kui toetatav investeering on osa ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemist ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooniseaduse mõistes, loetakse toetus riigiabiks või vähese tähtsusega abiks.
(5) Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL)
artikli 107 lõike 1 tähenduses, järgitakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni 20. detsembri
2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava
hüvitisena antava riigiabi suhtes” (2012/21/EL) tingimusi.
(6) Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, järgitakse abi andmisel Komisjoni 25. aprilli
2012. a määruse (EÜ) nr 360/2012, „Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava
vähese tähtsusega abi suhtes” tingimusi.
(7) Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis
kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks
kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a
määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi
Ühendmäärus) §-le 7.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa kohalikul tasandil kliima- ja energiaeesmärkide
saavutamisele, kliimamuutustega kohanemisele ja katastroofiriski ennetamisele ning selleks
vastupanuvõime edendamisele, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise.
(2) Toetuse andmise tulemusel rekonstrueeritakse ühisvoolne ühiskanalisatsioon lahkvoolseks või
rajatakse looduslähedane sademeveesüsteem sademevee äkkvooluhulkade vähendamiseks,
äravoolu viibe tekitamiseks ning sademevee pinnasesse imbumise soodustamiseks.
(3) Toetuse andmise tulemusel on ellu viidud kliimamuutuste leevendamise ja nende mõjuga
kohanemise tegevused, mis aitavad vähendada kliimamuutuse mõjust tingitud haavatavust
suurendades ühiskonna ja ökosüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutustele.
(4) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060
artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise
arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete
hoidmisesse.
(5) Lõikes 3 nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi
arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele kaasa aitamist regionaalse arengu
ja keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel läbi järgmiste
näitajate: "Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus" ja
"Keskkonnatrendide indeks".
(6) Toetuse andmine panustab rakenduskava väljundnäitajasse “Kliimamuutustega kohanemiseks
rajatud uus või uuendatud roheline taristu“ ning rakenduskava tulemusnäitajasse „Üleujutuste
vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond“.
§ 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus
(1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi ministeerium).
(2) Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).
2. peatükk
TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSE MÄÄR
§ 4. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse
saavutamisse.
(2) Paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud tulemuse saavutamiseks toetatakse järgmiste rajatiste
projekteerimist ja ehitamist:
1) tehislikud sademeveemahutid äravoolu ühtlustamiseks;
2) vihmaaiad;
3) taimestiku kattega ribad teede ja autoparklate ümbrusesse ning muude madala
veeläbilaskvusega kohtade ümber sademevee kogumiseks ning imbumise soodustamiseks;
4) vett läbilaskvate katendite kasutamine tehispindadel imbumise soodustamiseks;
5) viibekraavid;
6) imbkraavid vee kinni pidamiseks ning imbumise soodustamiseks;
7) imbväljakud;
8) viibetiigid;
9) imbkaevud
10) tehismärgalad;
11) sademevee puhastussüsteemid;
12) kraavide rekonstrueerimine;
13) lahkvoolne sademeveekanalisatsioon.
(3) Toetatav ei ole:
1) lõike 2 punktides 5–12 nimetatud tegevused üleujutusega seotud riskipiirkondades, mis asuvad
Pärnu linnas, Sindi linnas, Võiste alevikus, Häädemeeste alevikus, Virtsu alevikus, Kuressaare
linnas ja Nasva alevikus, Kärdla linnas, Haapsalu linnas, Kiisa alevikus ja Maidla külas, Maardu
linnas, Raasiku alevikus, Paide linnas, Tartu linnas, Aardlapalu külas, Võru linnas ning järgmistes
Tallinna linnaosades: Haabersti, Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita;
2) rohekatuste rajamine ehitistele ja hoonetele sademevee sidumiseks;
3) roheseinte rajamine;
4) sademevee taaskasutussüsteemide rajamine või kasutuse edendamine;
5) jõe sootide taasavamine;
6) veekogudest tervendamise eesmärgil setete, taimestiku ja voolutakistuste eemaldamine;
7) lammialade taastamine ja võsast puhastamine;
8) kuivendatud alade veerežiimi taastamine;
9) veekogude akumuleeruva mahu suurendamine, sealhulgas lammiala laiendamine, veekogu
süvendamine;
10) kaitsetammi, sealhulgas paisu või kaldakindlustuse rajamine;
11) kaitsevallide rajamine tiheasustusala või objekti kaitseks;
12) olemasolevate kaitserajatiste, sealhulgas promenaadi, sildade, kaitseseinade,
kaldakindlustuste rekonstrueerimine ja hooldus;
13) tehnilise taristu, sealhulgas veevarustuse, kanalisatsiooni, elektrisüsteemide,
juurdepääsuteede kindlustamine või ümberehitus.
14) määruse „Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord
perioodil 2021-2027“ ja määruse „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise tegevuste
ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021-2027“ alusel toetatavad
tegevused.
(4) Toetust ei anta projektile, mille kõik tegevused on tehtud enne taotluse esitamist.
(5) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei
tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike
investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,
22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud
keskkonnaeesmärgile.
§ 5. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse 5. peatükis ja käesolevas määruses
sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.
(2) Abikõlblikud on § 2 lõike 2 kohase tulemuse saavutamiseks ja § 4 lõike 2 kohase tegevuse
elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt § 4 lõikes 3 sätestatud piirangutele.
(3) Projektijuhtimise, omanikujärelevalve ja ehitustööde kulud on abikõlblikud.
(4) Projekteerimise kulud on abikõlblikud juhul, kui projekteerimisele järgneb koostatud projekti
alusel tööde teostamine.
(5) Abikõlblikud ei ole järgmiste tegevuste kulud:
1) eelprojekti koostamine;
2) keskkonnamõju hindamine;
3) majandus- ja finantsanalüüsi koostamine;
4) ühisveevärgi rajamine ja rekonstrueerimine;
5) tuletõrje veevarustuse rajamine, välja arvatud juhul, kui tuletõrje veevõtuks kasutatakse
sademevett;
6) kanalisatsioonisüsteemide rajamine või rekonstrueerimine hoonestamata kinnistutel;
7) rajatavate ja olemasolevate süsteemide hooldustööd;
8) tegevused, mis on vastuolus kohaliku omavalitsuse kehtiva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kavaga;
9) maaparandussüsteemide ja muude kuivendussüsteemide uuendamine ja rekonstrueerimine;
10) pumpla rajamine üleujutusvee teisaldamiseks;
11) ajutise veetõkkeseina soetamine.
§ 6. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud
kuupäeval.
(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui käesoleva määruse jõustumise
aeg ja lõpp hilisem kui 31.12.2029.
§ 7. Toetuse piirsumma ja osakaal
(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kliimaminister käskkirjaga. Kui taotluse täielik rahuldamine ei
ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib ministeerium taotlusvooru eelarvet rakendusüksuse
ettepanekul suurendada.
(2) Toetuse osakaal sõltub kohaliku omavalitsuse üksusest ja on vastavalt määruse lisale 40–70
protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
(3) Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on 1 000 000 eurot, sealhulgas lahkvoolse
sademeveekanalisatsiooni ehitamiseks kuni 750 000 eurot.
(4) Projekti omafinantseeringuna ei käsitleta teisi Euroopa Liidu ja muude välisabifondide poolt
antud tagastamatut abi.
3. peatükk
NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE
§ 8. Nõuded taotlejale
(1) Toetust võib taotleda:
1) vee-ettevõtja;
2) kohalik omavalitsus ja omavalitsusliit;
3) kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus;
(2) Taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõigetele 2 ja 4.
(3) Taotlusvoorus rahuldatakse mitte rohkem kui üks taotlus taotleja kohta.
§ 9. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule.
(2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist
tõendavatele dokumentidele ning ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid
andmeid ja dokumente:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) projekti nimi;
3) projekti tegevuste kirjeldus;
4) projekti eesmärgi ja tulemuse kirjeldus, mis vastab §-2 nimetatud eesmärgile ja tulemusele;
5) projekti ajakava;
6) nõuetele vastav ja toetatavaid tegevusi kajastav ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise
kava või interneti aadress, millelt kava on leitav;
7) kinnitus, kui kohalik omavalitsus on otsustanud, et sademete-, drenaaživee ning muu pinnase-
ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid ei loeta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi
kuuluvaiks;
8) projekti eelarve ja selle kujunemine koos arvutuste ning põhjendustega;
9) kinnitust projekti vastavuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse
(EL) 2021/1060 artikli 9 „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega;
10) projekti raames soetatud vara kasutamise kava viie aasta jooksul pärast abikõlblikkuse
perioodi lõppu;
11) kinnitust nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta;
12) kinnitust, et taotleja tegutseb projekti ellu viimisel heas usus ja kooskõlas EV Põhiseaduses,
EL Põhiõiguste hartas ja Puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga;
13) teavet, kas taotleja taotleb projektile või on saanud projektile või projekti üksikutele osadele
toetust Euroopa Liidu institutsioonidelt, muudest välisabi fondidest või avaliku sektori asutustelt.
4. peatükk
TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE
§ 10. Taotluse esitamine ja menetlemine
(1) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja lõpetamisest teavitab rakendusüksus
üleriigilise levikuga ajalehes ja oma veebilehel.
(2) Taotlusi saab esitada jooksvalt e-toetuse keskkonna kaudu kuni taotlusvooru eelarve
ammendumiseni.
(3) Rakendusasutus võib taotlusvooru eelarvet muuta.
(4) Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras.
(5) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest
ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
(6) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 kalendripäeva taotluse esitamise kuupäevast alates.
(7) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 8 nimetatud nõuded.
(8) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 9 nimetatud nõuded.
(9) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente
taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus ei ole
piisavalt selge või selles esinevad puudused.
(10) Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele ja seda ei viida lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul
nõuetega vastavusse, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt
hindamata.
§ 11. Valikukomisjoni moodustamine
(1) Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille
koosseisu kuulub vähemalt üks rakendusasutuse ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget.
Rakendusüksus võib kaasata täiendavalt eksperte.
(2) Valikukomisjoni liikmed peavad:
1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja
partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast ettepaneku hindamisest taandama;
3) tagama valikukomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult
talle valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse.
(3) Valikukomisjoni tööd koordineerib rakendusüksus.
§ 12. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika ning taotluse rahuldamine
(1) Valikukomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi lõikes 2 nimetatud
valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7.
(2) Taotlus rahuldatakse, kui see vastab järgmistele valikukriteeriumidele:
1) projekt on kooskõlas keskkonnavaldkonna arengukava kliima tegevussuunaga ja panustab
kliimapoliitika korraldamisse, omab mõju rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide
saavutamisele;
2) projekt on põhjendatud;
3) projekt on kuluefektiivne;
4) taotleja on tõendanud suutlikkust projekti ellu viia;
5) projekt on kooskõlas Eesti2035 aluspõhimõtete ja sihtidega.
(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
1) projekti elluviimise tingimused;
2) toetuse maksmise tingimused;
3) hangete kontrolli nõuded;
4) aruandluskord;
5) tegevuste kestvuse periood ja sellega seotud kohustused;
6) muud projekti elluviimiseks vajalikud kõrvaltingimused.
(4)Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa.
(5) KIK toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte kolme päeva jooksul pärast
otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas.
§ 13. Taotluse rahuldamata jätmine
(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 toodud juhtudel.
(2) Rakendusüksus võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel
kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.
(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) toetuse taotleja andmed;
4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
6) otsuse vaidlustamise kord.
(4) KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte kolme päeva jooksul
pärast otsuse tegemist.
§ 14. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk
on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul
vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi.
(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes
2 ja 3 sätestatule.
(3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral tekib toetuse saajal õigus toetusega seotud
maksetele pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja
esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada
infosüsteemist, muust registrist või andmeallikast.
§ 15. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja avalduse
alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel, mis on esitatud enne
toetuse lõplikku maksmist või lõpparuande kinnitamist.
(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav
muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste
lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 päeva jooksul pärast
vastavasisulise avalduse saamist.
(5) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks rakendusüksuse
otsusega, kui esineb vähemalt üks ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lõikes 7 sätestatud
alus või kui:
1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta
toetust ettenähtud tingimustel;
2) toetuse saaja ei täida projekti elluviimise ajakava.
5. peatükk
TOETUSE SAAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 16. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides
sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saaja täidab ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi, sealhulgas:
1) tagab ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kooskõlas ehitusseadustiku ja teiste
asjakohaste õigusaktidega;
2) tagab projekti elluviimiseks õigusaktides ette nähtud vajalike lubade ja kooskõlastuste
olemasolu;
3) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvele võtmise
ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude
õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;
4) võimaldab rakendusüksusel osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel
nõupidamistel ja koosolekutel;
5) alustab riigihanke menetlust või ostumenetlust, hiljemalt kuue kuu jooksul abikõlblikkuse
perioodi algusest arvates.
(3) Projekti elluviimise käigus soetatud ja rajatud vara peab olema taotluses kirjeldatud viisil
kasutuses vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist.
(4) Toetuse saaja peab teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise ajal ja kestuse nõude
kehtivuse ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara
säilimist ja kasutamist või toetuse saaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või
toetuse saaja kohustusi.
(5) Toetuse kasutamisel tuleb järgida ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega
inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele ja tagada avalikkusele edastatava
informatsiooni kättesaadavus liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele.
(6) Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklist
73 lõikest 2 punktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.
(7) Toetatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõtetega
„ei kahjusta oluliselt“.
§ 17. Riigihanke läbiviimine
(1) Toetusest hüvitatakse kulud, mis on tehtud riigihangete seadust järgides.
(2) Toetuse saaja viib riigihanke läbi vastavalt ühendmääruse § 11 toodud nõuetele.
(3) Kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või enam, esitab toetuse
saaja enne hanke väljakuulutamist hankedokumentide kavandi ja lepingu projekti
rakendusüksusele üle vaatamiseks.
(4) Toetuse saaja esitab hiljemalt seitse päeva pärast lepingu sõlmimist lepingu andmed e-toetuse
keskkonnas.
(5) Toetuse saaja esitab enne lepingu muutmist rakendusüksusele läbivaatamiseks muudatuse
eelnõu.
§ 18. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande vähemalt 1 kord e-
toetuse keskkonna kaudu. Rakendusüksus täpsustab taotluse rahuldamise otsuses aruannete
esitamise tähtaegu ja sagedust.
(2) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);
2) andmed projekti elluviimise kohta (teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide
saavutamine);
3) teave §-s 2 nimetatud väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise kohta;
4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele.
5) teavitusnõude täitmise kontrollimiseks võimalusel fotod, kui neid ei ole rakendusüksusele
esitatud või info teavitustegevuste kohta vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusele nr
54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest
avalikkuse teavitamine“.
(3) Lõpparuandes esitab toetuse saaja info, kuidas panustati toetatud tegevustega Eesti 2035
aluspõhimõtetesse ja sihtidesse.
6. peatükk
TOETUSE MAKSMINE JA KASUTAMINE
§ 19. Toetuse maksmine
(1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustel ning
toetuse saaja esitab makse aluseks olevad dokumendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna
kaudu koos järgmiste dokumentide ja tõenditega:
1) riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete
registris ja lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja
dokumente ei ole eelnevalt rakendusüksusele esitatud;
2) leping, välja arvatud juhul, kui leping on eelnevalt rakendusüksusele esitatud või leping on
kättesaadav riigihangete registrist ja lepingut ei ole muudetud;
3) lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, olemasolul
õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused;
4) arve või muu raamatupidamisdokument;
5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
6) kulu tasumist tõendav dokument;
7) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav
dokument;
8) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.
(2) Makse menetlemine toimub ühendmääruse § 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras.
(3) KIK võib peatada makse menetlemise osaliselt või täielikult või toetuse maksmisest keelduda
ühendmääruse §-s 33 sätestatud tingimustel.
(4) Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste
täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse
tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.
7. peatükk
FINANTSKORREKTSIOONID JA VAIDED
§ 20. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse § 28-30 ja ühendmääruse §-
des 34, 35, 37 ja 38 sätestatule.
§ 21. Vaide esitamine
KIKi toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie KIKile
vastavalt ÜSS §-le 31.
Lisa Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt)
kliimaminister Keit Kasemets
kantsler
Kliimaministri määruse „Kombineeritud sademeveesüsteemide, sealhulgas lahkvoolsete
sademeveesüsteemide rajamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate
rakendamise seaduse § 10 lõike 2 (edaspidi ÜSS) alusel. Määruse eelnõu koostamisel on aluseks
võetud ÜSS ja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus). Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi
veeosakonna nõunik Olav Ojala (e-post
[email protected], tel 626 2919) ja eelarve-
ja strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel (e- post
[email protected], tel
626 0709). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA
Keskkonnainvesteeringute Keskus. Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas
Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post
[email protected], tel
626 2948). Keeletoimetaja oli Kliimaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 26 paragrahvist, mis on liigendatud 7 peatükki. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1. Üldsätted
2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
3. Nõuded taotlejale ja taotlusele
4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
5. Toetuse saaja õigused ja kohustused
6. Toetuse maksmine ja kasutamine
7. Finantskorrektsioonid ja vaided
Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse üldsätted.
Paragrahvi 1 lõige 1 kirjeldab, millist poliitikaeesmärki aitab antud toetuse andmise tingimuste
määrus (edaspidi TAT) saavutada.
Määrusega reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4
„Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine,
võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kombineeritud sademeveesüsteemide,
sealhulgas lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamiseks.
Paragrahvi 1 lõige 2 kirjeldab, mis programmi raames toetust eraldatakse ning millist tegevust meede
aitab saavutada. Toetust eraldatakse tegevuspõhise riigieelarve (TERE) programmi
„Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja
kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“
tulemuste saavutamiseks.
Paragrahvi 1 lõige 3 selgitab, et toetust kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide
elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, „KOV kliimameetmed ja muud
kohanemise meetmed”. Sekkumise number on 21.2.3.11.
Juhul, kui tegemist on osaga ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemist, on tegemist investeeringuga,
mida kasutatakse osana tarbijatele pakutavast ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenusest. Seega on
sellisel juhul tõenäoline, et abi on olemuselt riigiabi ning rahastades peaks arvesse võtma üldise
majandushuvi teenustele kohalduvat riigiabi regulatsiooni või rahastama vähese tähtsusega abina.
Paragrahvi 1 lõige 5 täpsustab, et toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika
rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast.
Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi
Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“
§-le 1 lg 7.
Paragrahvi 2 lõige 1 sätestab toetuse andmise eesmärgi ning lõiked 2 ja 3 toetuse tulemused.
Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa kohalikul tasandil kliima- ja energiaeesmärkide
mõtestamisele, seadmisele ja saavutamisele, kliimamuutustega kohanemisele ja katastroofiriski
ennetamisele ning selleks vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid
lähenemisviise.
Kombineeritud sademeveelahenduste toetamine aitab lahendada sademeveeprobleeme
tiheasustusaladel. Kombineeritud sademeveelahendustena toetatakse nii looduslähedasi
sademeveesüsteeme (SUDS) kui lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamist. Looduslähedased
sademeveesüsteemid vähendavad sademevee kogust ja voolukiirust ning puhastavad sademevett
erinevatest saasteainetest (nt fosfori- ja lämmastikuühendid, raskmetallid, heljum). Kombineeritud
sademeveelahenduste toetamine vähendab reoveepuhastite hüdraulilist koormust, mis aitab
vähendada veeteenuste hinda lõppkasutajale. Looduslähedaste sademeveesüsteemide ja lahkvoolsete
kanalisatsioonisüsteemide rajamine aitab leevendada üleujutuste mõju tiheasustusaladel.
Looduslähedaste sademeveesüsteemide toetamine loob sünergia ELi ühise põllumajanduspoliitika
strateegiakava (ÜPP) sekkumistega, sest sademevee pinnasesse immutamisega vähendatakse
põuariske, sh põhjavee tarbimist põuaperioodidel.
Lõigetes 3 ja 4 kinnitatakse, et toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu
otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti
2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse. Tuuakse välja Eesti 2035 siht, alasiht ja näitajad, millesse
määruses kirjeldatud toetatavad tegevused panustavad. Elukeskkond on kvaliteetne ja seda
planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud ning ruumiotsused
parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi.
Võrdsete võimaluste edendamiseks toetusskeemis eraldi tegevusi ei kavandata kuna toetatavatel
tegevustel puudub puutumus võrdsete võimalustega. Projekti teavitustegevustes järgitakse
Reklaamiseaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõudeid. Soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks
toetusskeemis eraldi tegevusi ei kavandata kuna toetatavatel tegevustel puudub puutumus soolise
võrdõiguslikkusega. Projekti teavitustegevustes järgitakse Reklaamiseaduse § 3 lõikes 4 sätestatud
nõudeid. Toetatavate tegevustega ei panustata otseselt ligipääsetavuse parandamisse. Tegevuste
elluviimisel järgitakse ehitistele kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid ja tagatakse avalikkusele
edastatava informatsiooni kättesaadavus erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, ja intellektipuue)
inimestele. Regionaalarengu toetamine toimub läbi toetuse protsendi määra. Regionaalne
diferentseerimine tagab toetuse andmise vastavuses kohaliku omavalitsuse võimekusele ise projekti
panustada. Kuna sademevee probleemid tuleb lahendada kohalikul omavalitsusel, siis on ka vee-
ettevõtjatest toetuse saajatele kohaldatud sama toetusmäära, sest vee-ettevõtjate omanik on vastava
kohalik omavalitsus, kelle ülesandel sademevee investeeringuid tehakse. Tegevus panustab
näitajasse: "Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus".
Kliima ja keskkonnahoid on olulise tähtsusega, sest toetatavad tegevused panustavad lahendustele
kliimamuutustega kohanemiseks ja leevendamiseks ning seda mõõdetakse näitajaga:
2
„Keskkonnatrendide indeks“. Säästva arengu strateegias panustab tegevus Läänemere seisundisse
ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse.
Keskkonnatrendide indeksi näitajateks on näiteks pinnaveekogumite seisund ja soodsas seisundis
loodusdirektiivi elupaigatüüpide osatähtsus. Kohalikul tasandil kliimamuutustega arvestamise
eesmärgiks on tõsta elukeskkonna kvaliteeti (nt maandada hoogsadudest tingitud üleujutuste riski).
Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega, sh on see kooskõlas
põhiõiguste harta jaotisega „Võrdsus” (artiklid 20–26).
Lõikes 6 seatakse rakenduskava näitajad, millesse toetuse abil tehtud projekt peab panustama.
Määruse alusel toetatavad projektid panustavad rakenduskava sihttasemetesse järgmises eeldatavas
mahus:
3
Näitaja nimetus ja Alg- Aasta 2024 2029 Selgitav teave
mõõtühik tase vahesiht sihttase
tase
Rakendusakava 0 Ei 120 360 Sademevee ärajuhtimise
väljundnäitaja: kohaldu probleemide lahendamiseks
Kliimamuutustega rajatud rohetaristuga (nt puud,
kohanemiseks muruplatsid, hekid, pargid,
rajatud uus või põllud, metsad jne. Indikaator
uuendatud roheline hõlmab ka metsaistutamist ja
taristu (hektar) sinist taristut, näiteks vee-
elemente, nagu jõed, kanalid,
tiigid, märgalad, üleujutusala,
veepuhastusrajatised jne
(Neumann jt, 2011),
kombineeritud
sademeveesüsteemid,
lahkvoolsed
sademeveesüsteemid)
hõlmatud ala hektarites. Näitaja
täitmist võib raporteerida pärast
tööde lõpetamist konkreetsel
alal. Mõõdetakse toetuse abil
ehitatud rohelise infrastruktuuri
pindala, mis on rajatud, et
suurendada kliimamuutustega
kohanemist, näiteks tugevdades
üleujutuste kaitset ja vältides
pinnase erosiooni.
Rakenduskava 0 2021 Ei 73 000 Näitajasse arvestatakse kogu
tulemusnäitaja: kohaldu toetuse abil rajatud taristuga
Üleujutuste vastu teenindatav elanikkond, sh
kindlustamiseks inimesed kellelt pärineb
võetud meetmetest reovesi, mille sademeterikka
kasu saav perioodi aegset ülevoolu riski
elanikkond reoveepuhastis toetuse abil
(inimeste arv) rajatud taristuga vähendatakse.
Andmed esitab toetuse saaja
pärast tööde lõpetamist.
Arvutusmetoodika
saavutustaseme leidmiseks
avaldatakse KIK veebilehel.
Topeltlugemine välistatakse
erieesmärgi tasandil.
Rakenduskava näitajate kirjeldus koos sihttasemete kalkulatsioonidega on esitatud perioodi 2021–
2027 näitajate metoodikas.
Andmekorje inimeste arvu lugemiseks peaks toimuma läbi Sündmuste Infosüsteem ehk SIS, mis on
SFOS andmekorje moodul eelkõige füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta andmete kogumiseks.
Võimaldab teha hiljem unikaalsuse analüüse erinevatel SFOS tasanditel, s.h erieesmärgi tasandil,
mis on vajalik EK seiresse andmete esitamiseks.
Eelnõu paragrahviga 3 sätestatakse meetme rakendusüksus ja –asutus.
4
Vastavalt kinnitatud meetmete nimekirjale on rakendusüksuseks Sihtasutus
Keskkonnainvesteeringute Keskus ning rakendusasutuseks Kliimaministeerium.
Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr.
Eelnõu paragrahvis 4 sätestatakse tegevused, mida meetme raames toetatakse.
Ühiskanalisatsioonisüsteem saab olla kas lahkvoolne või ühisvoolne. Lahkvoolne kanalisatsioon on
kanalisatsioon, milles reovesi ja sademevesi juhitakse ära mööda eri torustikke, ühisvoolses toimub
reovee ja sademevee juhtimine reoveepuhastisse ühises torustikus. Lahkvoolse kanalisatsiooni puhul
juhitakse sadevesi reoveepuhastist mööda.
Looduslähedased sademeveesüsteemid vähendavad ja ühtlustavad sademevee vooluhulkasid.
Looduslähedased ehk säästlikud sademeveesüsteemid on sademevee ärajuhtimisel looduslikke
ökosüsteeme jäljendavad rajatised. Looduslähedane sademeveesüsteem on järjestikku toimivate
sademe-veelahenduste ahel, mis järk–järgult vähendab sademevee kogust ja voolukiirust ning
puhastab sademevett erinevatest saasteainetest (nt fosfori- ja lämmastikuühendid, raskmetallid,
heljum).
Kombineeritud sademeveelahenduste toetamine vähendab reoveepuhastite koormust ja aitab
leevendada üleujutuste mõju tiheasustusaladel. Sademevee pinnasesse immutamisega vähendatakse
põuariske, sh põhjavee tarbimist põuaperioodidel.
Lõikes 1 tuuakse välja, et toetust saava projekti tulemus peab vastama toetuse andmise eesmärgile.
Lõikes 2 nimetatakse toetatavad tegevused.
Tehislikud sadeveemahutid (rainwater harvesting) äravoolu ühtlustamiseks - Mahutid vee
kogumiseks vett läbilaskmatutelt pindadelt. Vihmavee kogumine sademeterohkel perioodil
võimaldab vähendada ajahetkes suublasse juhitavat tippvooluhulka (kogutav vesi juhitakse suublasse
siis, kui sealne veetase on hakanud langema) ning kasutada osa veest ära siis, kui seda ei oleks olnud
piisavalt. Tegevust võib rakendada nii eramajade ja parklate, kui ka suuremate ehitiste juures, kus
sademevee kollektoreid ei ole või need on liiga väikese vooluhulga läbilaske võimega. Tegevus sobib
kasutamiseks, kui sademevee kollektorid on juba valmis ehitatud, kuid hiljem juurde ehitatud
vettpidavatelt katustelt kogunev vooluhulk on suurenenud nii, et kollektorid jäävad ebapiisavaks.
’’Vihmaaiad’’ (rain gardens) - Vihmaaiad/vihmapeenar on olemuselt taimestikuga kujundatud
sademevee kogumisalad, mille kujunduselementideks on taimestik. Eesmärk on liigne vesi ajutiselt
mahutada, vees kaasa kantav reostus taimestikuga osaliselt puhastada ning sete kokku koguda.
Sademete ajal meenutab see märgala, kuival perioodil näeb see välja nagu lillepeenar. Vihmaaedade
suurus sõltub vee mahust, mida soovitakse ajutiselt mahutada, konstruktsioon sõltub, kas soovitakse
vett immutada või juhtida see ära toruga. Vihmaaedades kasutatakse taimestikku, mis sobib Eesti
kliimaga.
Taimestiku kattega ribad teede või katuste alla, autoparklate ümbrusesse ning muude madala
veeläbilaskvusega kohtade ümber sademevee kogumiseks ning imbumise soodustamiseks
(filter strips) - Taimkattega ribade eesmärk on aeglustada mööda pinda toimuvat veevoolu ning
soodustada infiltratsiooni. Tiheasustusaladel kujutab see endast tavalisi muru või muu taimestikuga
kaetud ribasid, mis rajatakse samale tasapinnale kõvade katenditega. Meede on veevoolu
takistamiseks tõhusam, kui haljasribasid rajatakse nõlvaga risti. Ribade laius sõltub valgala
suurusest, kust vesi haljasalale voolab.
Tegevus eeldab hooldustöid taimestiku hooldamiseks, sette ja muu prahi eemaldamiseks, mis ei ole
toetatav tegevus.
5
Vett läbilaskvate katendite kasutamine tehispindadel imbumise soodustamiseks (permeable
surfaces) - Vett läbilaskvate katendite kasutamise eesmärk on osa maha sadanud veest immutada
vähendades sellega suubla suuri vooluhulki. Meedet on mõistlik kasutada valingvihmadest
põhjustatud suurte vooluhulkade vähendamiseks. Meede ei funktsioneeri talvisel ajal, kui katendid
ja maapind on jäätunud. Immutatava vee maht sõltub konkreetsest katendist ja selle all olevatest
tingimustest.
Viibekraavid (swales) - Viibekraavid on madalad laugete nõlvadega haljastusega kaetud
vooluveekogud, mis rajatakse kogumaks liigvett väikestelt valgaladelt. Eesmärk on kogunev
sademevesi ajutiselt mahutada, kraavis oleva taimestikuga osaliselt puhastada ning aeglaselt suubla
poole juhtida. Kraavi mõõtmed sõltuvad ajutiselt mahutatava vee hulgast. Viibekraavi äravoolu
kiirust on võimalik reguleerida voolutakistuste, taimestiku või kraavi põhja paigaldatava dreenifiltri
abil. Viibekraavide kasutamine võimaldab projekteerida kollektorid väiksemat vooluhulka
läbilaskvaks.
Viibekraavide töökorras hoidmiseks tuleb neid hooldada: sette eemaldamine, prahist puhastamine,
ummistuste eemaldamine, haljastuse hooldamine, mis ei ole toetatav tegevus.
Imbkraavid vee kinni pidamiseks ning imbumise soodustamiseks (infiltration trenches) -
Imbkraavid on kivide või killustikuga täidetud kaevikud. Sadude ajal voolab vesi kividega täidetud
kaevikusse, kust algab infiltreerumine pinnasesse. Kaeviku suurus rajatakse sõltuvalt mahutatavast
vooluhulgast - mida rohkem vett tahame mahutada, seda suurem tuleb teha kaevik. Imbkraave on
mõistlik rajada aladele, kus põhjavee tase on sügaval. Imbkraavid ei funktsioneeri siis, kui maa on
jääs, samuti ei funktsioneeri, kui maa on veest üleküllastunud.
Sõltuvalt konstruktsioonist vajab rajatis rohkemal või vähemal määral hooldust, mis ei ole toetatav
tegevus.
Imbväljakud (infiltration basins) - Imbväljakud on alad, kuhu kokku kogutud vesi juhitakse ära
immutamise teel. Immutamine funktsioneerib seni, kuni maa on veega küllastunud. Seejärel tuleb
oodata põhjaveetaseme alanemist. Meetme kasutamise eelduseks on sügaval olev põhjaveetase.
Imbväljakute konstruktsioon tuleb rajada selliselt, et see ei jäätuks läbi. Vastasel juhul ei saa neid
talviti kasutada. Eksisteerima peab olukord, kus põhjaveetase on aastaringselt imbväljaku
konstruktsiooni madalaimast kohast sügavamal kui 1,2 m. Kui põhjaveetase on kõrgemal kui 1,2 m,
tuleb imbväljaku konstruktsioon tõsta pool- või täismuldesse. Imbväljakute suurus sõltub
immutatava vee mahust. Olenevalt asukoha tingimustest võib võimalik olla immutamise ja
väljavoolu koos kasutamine. Imbväljakute rajamistingimused tulenevad standarditest.
Imbväljakutesse koguneb veega kaasas kantav reostus ja sete, mistõttu tuleb seda aegajalt puhastada
ja korrastada. Hooldustööd ei ole toetav tegevus.
Viibetiigid (retention ponds) - Viibetiigid on suure akumuleeruva mahuga veekogud. Viibetiikidel
on kaks eesmärki: mahutada ajutiselt liigvett või koguda voolus kaasas kantavaid setteid. Viibetiigi
suurus ja kuju valitakse vastavalt eesmärgile, kui palju on vaja akumuleeruvat mahtu või kui palju
setet peab mahutama. Viibetiigid rajatakse sõltuvalt vajadusest kas valgala algusesse, kus on palju
vett läbilaskmatut pinda, või väiksematele vooluveekogudele. Viibetiikideks võib kujundada ka vanu
karjääre, millega saavutame piirkonnale iseloomuliku põhjaveetaseme taastumise.
Imbkaevud (soakaways) – Imbkaev on konstruktsioon, millega immutatakse liigne vesi. Imbkaevu
juhitakse toru või kraavi abil sademevesi, mis immutatakse. Imbkaevu akumuleeruv maht sõltub
valgala suurusest. Imbkaevu saab rajada siis, kui põhjavesi on rajatava konstruktsiooni madalaimast
punktist sügavamal kui 1,2 m. Vastasel juhul tuleb imbkaev rajada muldesse või poolmuldesse.
Imbkaev on mõeldud sademevee kogumiseks väikeselt valgalalt (0-0,1 km2).
6
Tehismärgalad - Tehismärgalad on olemuselt madalaveelised viibetiigid, mille eesmärk on vee
ajutine mahutamine või sellest läbi juhitava vee puhastamine. Märgala suurus kujundatakse vastavalt
ajutiselt mahutatavale veehulgale või vee viibeajale. Tehismärgalade puhul intensiivistub
vegetatsiooniperioodi aegne looduslik vee puhastumine. Tehismärgalade rajamine viibetiigi asemel
võib saada vajalikuks, kui tiiki ei ole võimalik kaevata.
Kraavide rekonstrueerimine – Kraavide puhastamine, süvendamine ja laiendamine, truupide
rekonstrueerimine ja asendamine jms. Maaparandussüsteemidega seotud tööd võimaldavad
kiirendada üleujutatud alalt vee ärajuhtimist ja/või suurendada kraavide veemahutavust. Tegevuse
alla kuulub ka sademevee kraavidena kasutuses olevate endiste maaparandussüsteemi osade või
muude kuivendussüsteemide uuendamine ja rekonstrueerimine.
Lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni rajamine ja rekonstrueerimine - Kanalisatsioon, milles
reovesi ja sademevesi juhitakse ära mööda eri torustikke. Tegevuse all on mõeldud kõiki torustikuga
seotud tegevusi.
Paragrahv 4 lõikes 3 on nimetatud, millised tegevused ei ole toetatavad. Täpsustatud on üleutusega
seotud riskipiirkonnad, mis on leitavad ka https://envir.ee/uleujutusohupiirkonna-ja-uleujutusohuga-
seotud-riskipiirkonna-kaardid. Riskipiirkondade all ei mõelda kogu asulat vaid määruses nimetatud
asulate riskipiirkondasid. Toetavad tegevused ei ole määruse „Üleujutusohu ennetamiseks ja
leevendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021-2027“ ja määruse
„Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise tegevuste ja kavade koostamise toetuse
andmise tingimused ja kord perioodil 2021-2027“ alusel toetavad tegevused.
Lõikes 4 selgitatakse, et toetust ei anta projektile, mille kõik tegevused on enne taotluse esitamist
tehtud. Projekti raames võib teha enne ära eeltööd, nt projekteerimine jmt.
Lõikes 5 kirjeldatakse, kuidas toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“
põhimõtetega.
Toetatavad tegevused panustavad kliimamuutustega kohanemisse ega kahjusta ühtegi teist
keskkonnaeesmärki.
Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike
investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,
22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud
keskkonnaeesmärgile.
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta
oluliselt“ analüüsi tegi Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson & Ko. Analüüs tõi välja, et
rakenduskavas planeeritud meetmed on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga. Põhimõtet „ei
kahjusta oluliselt“ tuleb tõlgendada taksonoomiamääruse (2020/852) artikli 17 tähenduses. Selles
artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue
keskkonnaeesmärgi saavutamisele.
1. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist
kasvuhoonegaaside heidet.
Toetatavad tegevused ei tekita eeldatavalt kahju hinnatavale eesmärgile. Tegemist on
keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. Looduslähedased sademeveesüsteemid
vähendavad ja ühtlustavad sademevee vooluhulkasid. Kombineeritud sademeveelahenduste
toetamine vähendab reoveepuhastite koormust ja aitab leevendada üleujutuste mõju
tiheasustusaladel. Sademevee pinnasesse immutamisega vähendatakse põuariske, sh põhjavee
tarbimist põuaperioodidel.
7
2. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima ja
eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele
või varadele.
Kavandatav tegevus ei kahjusta kliimamuutustega kohanemist. Meede panustab otseselt
kliimamuutustega kohanemisse aidates looduslähedaste lahendustega vähendada üleujutuste mõju
tiheasustusaladel. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega.
3. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see
kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali,
või mereala head keskkonnaseisundit.
Meede toetab otseselt vee- ja mereressursside kaitset ja säästvamat kasutust – lahkvoolsed
sademeveesüsteemid koormavad puhastusjaamasid vähem ja soodustavad nende säästlikku kasutust.
Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega .
4. Tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu),
kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel
kasutamisel, või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, või kui jäätmete
pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda.
Meede ei ole otseselt seotud ringmajandusega. Kaudselt võib ringmajandusega seotud olla
kliimaeesmärkide elluviimiseks vajalike tegevuste elluviimine. Tegevuste elluviimisel käitutakse
keskkonda säästvalt ning arvestatakse ringmajanduse põhimõtetega. Tegemist on
keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega.
5. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt
saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse.
Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. Meede soodustab reostuse
vältimist ja kontrolli. Lahkvoolsete süsteemide loomine soodustab märgalade loomulikku
filtreerimisvõimet ja vähendab saasteainete jõudmist keskkonda.
6. Tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab
märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide,
sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.
Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. Meede soodustab reostuse
vältimist ja kontrolli, tänu sellele paraneb elupaikade ja liikide olukord..
Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta
oluliselt“ põhimõtetega. Kliimaministeerium teostas analüüsi ise ning võttis aluseks ka Perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta oluliselt“
analüüsi.
Eelnõu paragrahvis 5 sätestatakse abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud.
Paragrahv 6 lõigetes 1 ja 2 selgitatakse, millal algab ja lõpeb projekti abikõlblikkuse periood.
Paragrahv 7 lõikes 1 tuuakse välja, et taotlusvooru eelarve kinnitab kliimaminister käskkirjaga.
Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib ministeerium
taotlusvooru eelarvet rakendusüksuse ettepanekul suurendada.
Eelarvet on võimalik kasutada allpool toodud info alusel.
ELi
ELi Riiklik kaas- Oma- Kogu-
Rahastatavad toetuse
toetuse finantseering finantseering maksumus
tegevused eelarve
osakaal (euro) (euro) (euro)
(euro)
Kokku toetavad 42 500 000 85% 2 500 000 5 000 000 50 000 000
tegevused meetme
nimekirja alusel:
kombineeritud
sadeveesüsteemid,
8
sh lahkvoolsete
sademeveesüsteemi
de rajamine;
mitteheas seisundis
veekogumite
tervendamine;
KOVi
kliimameetmed ja
muud kohanemise
meetmed;
meteoroloogilise,
hüdroloogilise ja
keskkonnaseire
ning nende
tugisüsteemide
arendamine
Kombineeritud 25 080 85% 0 4 425 882 29 505 882
sadeveesüsteemid, 000,0
sh lahkvoolsete
sademeveesüsteemi
de rajamine
Mitteheas seisundis 4 000 000,0 85% 705 882 0 4 705 882
veekogumite
tervendamine
KOVi 8 200 000,0 85% 872 942 574 118 9 647 060
kliimameetmed ja
muud kohanemise
meetmed
Meteoroloogilise, 5 220 000,0 85% 921 176 0 6 141 176
hüdroloogilise ja
keskkonnaseire ning
nende
tugisüsteemide
arendamine
Lõikes 2 tuuakse välja toetuse osakaal, mis on vastavalt määruse lisale 40–70 protsenti projekti
abikõlblikest kuludest. Tegemist on maksimaalse toetuse osakaaluga, millele vastavalt tuleb
taotlejal planeerida minimaalne omafinantseeringu osakaal ja vastavad vahendid eelarves.
Määruse lisas määratakse toetuse maksimaalne osakaal individuaalselt iga kohaliku omavalitsuse
üksuse lõikes. Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalse toetuse määra leidmisel kasutatakse
põhimõtet, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuste jagamisel toetusmäära vahemiku spektris
(40-70%) kasutatakse valemit, mille järgi jagatakse kohaliku omavalitsuse tulud vs Eesti keskmine.
KOV tulud 2021 ja
omaosalus_79_KOVi.xlsx
Aluseks on võetud lisatud tabel .
Regionaalne diferentseerimine tagab toetuse andmise vastavuses kohaliku omavalitsuse
võimekusele ise projekti panustada. Kuna sademevee probleemid tuleb lahendada kohalikul
omavalitsusel, siis on ka vee-ettevõtjatest toetuse saajatele kohaldatud sama toetusmäära, sest vee-
ettevõtjate omanik on vastava kohalik omavalitsus, kelle ülesandel sademevee investeeringuid
tehakse.
9
Lõikes 3 tuuakse välja toetuse summa. Maksimaalselt saab üks projekt toetust 1 miljon eurot.
Sealhulgas lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni ehitamiseks kuni 750 000 eurot. Ehitamise alla
loetakse kõik ehitustegevusega seotud kulud, st projekteerimine, ehitus ja omanikujärelevalve.
Maksimaalse toetuse suuruse piiramine on tingitud vajadusest rahastada rohkem projekte erinevate
KOVide lõikes. Keelatud ei ole ühe KOVi raames tulla toetust taotlema nii vee-ettevõtjal kui KOVi
hallataval asutusel. Taotlusvoorus rahuldatakse üks taotlus taotleja kohta.
Lõige 4 sätestab, et taotleja ei saa projekti omafinantseeringuna näidata Euroopa Liidu ega muudest
välisabi fondidest saadud abi.
Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele.
Paragrahv 8 lõigetes 1 ja 2 on nimetatud, kes võivad toetust taotleda. Taotlusvoorus rahuldatakse
üks taotlus taotleja kohta. See tähendab, taotleja kelle projekt on saanud rahastuse täiendava
taotlusega samasse vooru tulla ei saa. Kui mingil põhjusel taotlust ei rahuldata, siis võib tulla samasse
vooru uuesti toetust taotlema. See nõue on kehtestatud, kuna rahalisi vahendeid napib ning anda
kõigile KOVidele ja vee-ettevõtetele nende prioriteetseid tegevusi toetada.
Paragrahvis 9 sätestatakse nõuded toetuse taotlusele.
Taotlus peab vastama määruse tingimustele, mis kindlustab, et toetust antakse eesmärgipärasteks
tegevusteks ning projekt on tulemuslik. Taotlus peab sisaldama paragrahvis kirjeldatud andmeid ja
dokumente.
Taotlusele tuleb lisada Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele (ÜVVKS) vastav ühisveevärgi ja-
kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava. TAT § 5 lõike 7 kohaselt ei ole tegevused, mis ei vasta
ÜVK arendamise kavale, abikõlblikud.
ÜVVKS § 2 lg 2 kohaselt on sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise
ehitisi ja seadmeid loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks, kui kohalik
omavalitsus ei ole teisiti otsustanud. Kui KOV on teisiti otsustanud, tuleb taotlusele lisada vastav
kinnitus. See on vajalik, kuna TAT § 1 lg 4 mõistes on tegemist riigiabiga, kui toetatatav investeering
on osa ühisveevärgi – ja kanalisatsioonisüsteemist ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse mõistes.
Taotleja peab kinnitama, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõtetega „ei kahjusta oluliselt“.
Kui teistes meetmetes tuleb taristu kliimakindluse tagamise hindamisel lähtuda Euroopa Komisjoni
teatisest nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–
2027“(ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92), siis teatises on välja toodud ka erisused, milliste
taristuprojektide korral, EI OLE vaja CO2-jalajälge hinnata ja üheks nendeks on vihma-ja reovee
kogumise võrgud. Kombineeritud sademeveelahenduste toetamine vähendab reoveepuhastite
koormust ja aitab leevendada üleujutuste mõju tiheasustusaladel. Kuna antud meede on suunatud
kombineeritud sadeveelahendustele, siis eespool nimetatud kiimakindluse täiendav analüüs ei ole
projektide rakendamisel nõutud.
Eelnõu 4. peatükis kirjeldatakse taotluste esitamise ja menetlemise protsessi.
Paragrahv 10 kirjeldab, kuidas teavitatakse avalikkust taotluste vastuvõtmise alustamisest,
peatamisest ja lõpetamisest ning sätestab taotluste menetlemise korra,
10
Taotlusvooru avanemisel toimub jooksev taotlemine kuni taotlusvooru rahastamiseks ettenähtud
rahaliste vahendite ammendumiseni. Toetuse taotlusi ei järjestata pingeritta ning toetatavate
projektide spetsiifikat (erinevate kombineeritud sademeveelahenduste toetamine) arvestades puudub
põhjendatud alus anda taotlustes kirjeldatud projektidele eristavaid hindepunkte. Kui taotluse ja
taotleja vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja
määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
Taotluse menetlemisel võib rakendusüksus nõuda taotlejalt täiendavaid selgitusi andes täienduste ja
muudatuste tegemiseks kindla tähtaja. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste
kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. Rakendusüksuse teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata
jätmise otsuse 60 päeva jooksul taotluse esitamise kuupäevast alates.
Paragrahv 11 sätestab valikukomisjoni moodustamise alused.
Projekti hindamiseks moodustab rakendusüksus valikukomisjoni, kuhu kuulub vähemalt üks
rakendusasutuse ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget. Valikukomisjoni võib kaasata täiendavalt
eksperte. Valikukomisjoni liikmed peavad vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele.
Kõik valikukomisjoni liikmed allkirjastavad erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni.
Valikukomisjoni tööd korraldab rakendusüksus, vajadusel kutsudes kokku koosolekud.
Valikukomisjoni koosolekut võib läbi viia veebi teel. Valikukomisjoni eksperte ei avalikustata, et
neid ei oleks võimalik taotlejatel mõjutada. Eksperte ei avalikustata ka tagantjärgi, et tagada
võimalus samade ekspertide kasutamiseks järgmistes sarnase spetsiifikaga toetusskeemides.
Paragrahv 12 sätestab projektide valikukriteeriumid ja -metoodika. Valikukomisjon hindab projekti
kriteeriumide alusel, mis on vastavuses perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja
valikukriteeriumidega.
Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme
eesmärkide saavutamisele kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus järgnevast:
1) projekt peab olema kooskõlas valdkondliku arengukavaga (keskkonnavaldkonna arengukava
(KEVAD) kliima tegevussuuna panustamisel kliimapoliitika korraldamiseks), omama mõju
rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele. Valikukriteerium on täidetud,
kui projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärki ja tulemusse.
2) Projekti põhjendatus. Projekt on põhjendatud juhul, kui toetuse taotluses kajastatud tegevused
vastavad toetuse määruse paragrahvis 4 nimetatud toetatavatele tegevustele ning toetuse taotlus
kinnitab selliste tegevuste nõuetekohase elluviimise võimalust. Selle kriteeriumi raames hinnatakse,
kas:
a) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata
arenguvõimalus;
b) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad
saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende sidusus
eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad;
c) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust.
3) Projekti kuluefektiivsususe kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus taotluses
sisalduvast infost. Kriteerium loetakse täidetuks, kui olemasoleva info alusel saab eeldada, et projekti
11
elluviimise kulud vastavad turuolukorrale, hangete läbiviimisel järgitakse riigihangete seadust ja
hanked viiakse läbi riigihangete registris.
Selle kriteeriumi puhul hinnatakse projekte järgmiselt:
a) ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste
saavutamiseks;
b) planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik - on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on
eelarve koostatud ning planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud. Taotlejal on piisav võimekus
projektile järgnevate püsikulude rahastamiseks.
4) Taotleja suutlikkusele projekti ellu viia on määruse erinevates paragrahvides seatud nõuded.
Eelnõu § 8 sätestab nõuded taotlejale, § 17 kehtestab nõuded hangete läbiviimisele ning § 18 toetuse
kasutamisega seotud aruandlusele kuni viie aasta jooksul abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
Ühendmääruse § 3 lg 2 ja 4 nõuete kohaselt hinnatakse taotleja finantsilist jätkusuutlikkust
5) Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.
Valikukriteerium on täidetud, kui taotluses kajastatud teabe põhjal vastab toetatav projekt
paragrahvis 3 sätestatud toetuse andmise eesmärkidele, sh Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi vajadusi
arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ kliima ja keskkonnavaldkonnas
näitajasse „keskkonnatrendide indeks“.
Taotluse rahuldamise otsuse põhipunktid on sätestatud ühendmääruses ja lisanduvad eelnõukohases
määruses. Taotlus rahuldatakse, kui see on esitatud määruses kehtestatud korras, vastab §-des 8 ja 9
kehtestatud nõuetele, toetust taotletakse §-s 4 nimetatud toetatavate tegevuste kulude katteks, §-s 6
nimetatud perioodil ning §-s 2 nimetatud eesmärkidel.
Paragrahv 13 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused.
Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta esitatud nõuetele; toetust ei taotleta
toetatavale tegevusele; tegevust ei planeerita ellu viia abikõlblikkuse perioodil; KIKil tekib kahtlus
toetuse eesmärgipärase kasutamise osas ja muudel juhtudel, kui taotluses väljendub teave, mis on
vastuolus eelnõu kohases määruses sätestatud toetuse andmise tingimustega. Seega jäetakse taotlus
rahuldamata, kui see ei vasta nõuetele. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui eelarvelised vahendid
ammenduvad.
KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte automaatselt pärast otsuse
tegemist e-toetuse keskkonna vahendusel.
Paragrahv 14 sätestab taotluse osalise- või kõrvaltingimusega rahuldamise tingimused.
Maksete saamise õigus tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse saaja on rakendusüksusele
tõendanud kõrvaltingimuse saabumist või täitmist või rakendusüksus on saanud seda kontrollida ja
tuvastada mõne avaliku infoallika või registri kaudu.
Paragrahv 15 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused
ja korra.
Taotluse rahuldamise otsust võib muuta ühendmääruse §-des 12 ja 13 tingimustel ja korras. Kui
muudatus on põhjendatud ja kooskõlas määrusega, võib taotluse rahuldamise otsust muuta ka
tagasiulatuvalt.
Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja õiguseid ja kohustusi.
12
Paragrahv 16 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus saada KIKilt
projekti elluviimiseks nõustamist oma projekti koordineerima määratud projektikoordinaatorilt. KIK
tagab projektikoordinaatorile juriidilise ja finantsilise toe.
Toetuse saaja kohustus on projekt vastavalt taotlusele ellu viia, projekti tegevustega
(hankemenetlusega) alustada hiljemalt kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates
ning projekti tulemust taotluses kirjeldatud viisil kasutada ja säilitada 5 aastat pärast projektile
lõppmakse tegemist.
Projekti elluviimisel peab toetuse saaja järgima asjakohaseid kohalduvaid keskkonnaalaseid
õigusakte ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike
investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,
22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet.
Paragrahv 17 sätestab hanke läbiviimise tingimused.
Toetuse saajal tuleb hankida kõik toetusest hüvitatavad asjad, teenused või ehitustööd riigihangete
seadust järgides. Ja kui tal on olemas hankekord, siis väikehanked vastavalt selle reeglitele.
Toetuse saaja kohustub esitama hankedokumentide eelnõud KIKile ülevaatamiseks enne asja,
teenuse või ehitustöö hanke läbiviimist, kui hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta ületab
20 000 eurot.
Lepingu muutmise plaanidest tuleb rakendusüksust enne muutmist teavitada, et rakendusüksus saaks
kontrollida ja nõustada, et muutmine vastaks riigihangete õiguses lubatule.
Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse kohaselt, siis sätestatakse tema suhtes taotluse
rahuldamise otsuses Euroopa Liidu õigusest tulenev kohustus koguda alltöövõtjate andmeid.
Eelnõu § 18 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise korra.
Paragrahvis sätestatakse aruannete esitamise perioodi ja esitamise viisi. Toetuse saaja esitab projekti
aruanded e-toetuse keskkonna kaudu täites kohalduvad väljad ja esitades nõutud dokumendid.
Eelnõu 6. peatükis kirjeldatakse toetuse maksmise tingimusi.
Paragrahv 20 sätestab, et toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse §-s 27 sätestatud
tingimustel.
Meetmes ei rakendata lihtsustatud kulude hüvitamisviise vastavalt ühendmääruse § 18 lõikele 1, mis
ei kohusta abi andjat välja töötama lihtsustatud kulude hüvitamise metoodikat riigiabi andmisel ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 nimetatud Ühtekuuluvusfondist toetatava
projekti korral.
Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemisega seotud finantskorrektsioone ja vaideid.
Paragrahv 21 sätestab, mille põhjal tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse. See
tehakse ÜSS paragrahvide § 28-30 ja ühendmääruse § 34-38 põhjal.
Paragrahv 22 kirjeldab vaide esitamise protsessi. Vaie, tuleb esitada enne halduskohut
rakendusüksusele vastavalt ÜSS paragrahvile 31 ning see vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras. Samale paragrahvile vastavalt võib esitada vaide, mis on tehtud auditi aruande
alusel.
4. Eelnõu vastavus EL õigusele
Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
13
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika
rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).,
5. Määruse mõjud
Määrusega reguleeritava meetme tulemused aitavad tõsta kliima-alast teadlikkust ning parandada
kliimaga seotud tegevustest arusaamist ja kavandada ettevaatusabinõusid ekstreemsete
ilmastikutingimustega seotud ohu olukordadeks ja elutähtsate teenuste katkemiseks. Määruse
koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal hindame, et meetme eelarve vahenditega
saavutatakse mõõdikutele seatud sihttasemed.
Toetus on ühekordne tõuge tulenevate nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori
eelarvepositsiooni.
6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist (ÜF).
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,
Sotsiaalministeeriumi, Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi
Tugiteenuste Keskusega, Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ja Eesti Vee-ettevõtete Liiduga.
Saadetakse arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjonile.
Kristen Michal
Kliimaminister Keit Kasemets
Kantsler
14
Kliimaministri XX.XX.XX määruse nr XX
„Kombineeritud sademevee-süsteemide,
sealhulgas lahkvoolsete sademevee-
süsteemide rajamiseks toetuse andmise
tingimused ja kord perioodil 2021–2027“
Lisa
Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal
Kohalike omavalitsuste tulud Maksimaalne toetuse
Kohaliku omavalitsuse üksus
vs Eesti keskmine, protsentides osakaal protsentides
Alutaguse Vallavalitsus 167 40
Rae Vallavalitsus 136 40
Viimsi Vallavalitsus 136 40
Harku Vallavalitsus 130 40
Saku Vallavalitsus 130 40
Kiili Vallavalitsus 126 40
Jõelähtme Vallavalitsus 121 40
Saue Vallavalitsus 117 40
Kambja Vallavalitsus 117 40
Vormsi Vallavalitsus 116 40
Luunja Vallavalitsus 115 40
Tartu Vallavalitsus 114 40
Tallinna Linnavalitsus 110 40
Kose Vallavalitsus 110 40
Kastre Vallavalitsus 109 40
Raasiku Vallavalitsus 106 40
Keila Linnavalitsus 105 40
Narva- Jõesuu Linnavalitsus 105 40
Kohila Vallavalitsus 105 40
Kuusalu Vallavalitsus 104 40
Nõo Vallavalitsus 104 40
Anija Vallavalitsus 103 40
Hiiumaa Vallavalitsus 98 44
Lääne-Harju Vallavalitsus 97 46
Toila Vallavalitsus 97 46
Tartu Linnavalitsus 97 46
Järva Vallavalitsus 96 48
Lääne-Nigula Vallavalitsus 96 48
Rakvere Vallavalitsus 96 48
Kohalike omavalitsuste tulud Maksimaalne toetuse
Kohaliku omavalitsuse üksus
vs Eesti keskmine, protsentides osakaal protsentides
Tori Vallavalitsus 95 50
Elva Vallavalitsus 95 50
Haljala Vallavalitsus 94 52
Kanepi Vallavalitsus 94 52
Muhu Vallavalitsus 94 52
Ruhnu Vallavalitsus 94 52
Kadrina Vallavalitsus 93 54
Otepää Vallavalitsus 93 54
Võru Vallavalitsus 93 54
Väike-Maarja Vallavalitus 92 56
Kehtna Vallavalitsus 92 56
Rapla Vallavalitsus 92 56
Põhja-Sakala Vallavalitsus 92 56
Põltsamaa Vallavalitsus 91 58
Vinni Vallavalitsus 91 58
Häädemeeste Vallavalitsus 91 58
Viljandi Vallavalitsus 91 58
Tõrva Vallavalitsus 90 60
Paide Linnavalitsus 88 64
Pärnu Linnavalitsus 88 64
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus 88 64
Märjamaa Vallavalitsus 88 64
Saaremaa Vallavalitsus 88 64
Antsla Vallavalitsus 88 64
Rõuge Vallavalitsus 88 64
Maardu Linnavalitsus 87 66
Jõgeva Vallavalitsus 87 66
Rakvere Linnavalitsus 87 66
Saarde Vallavalitsus 87 66
Peipsiääre Vallavalitsus 87 66
Türi Vallvalitsus 86 68
Tapa Vallavalitsus 85 70
Lääneranna Vallavalitsus 85 70
Mulgi Vallavalitsus 85 70
Viljandi Linnavalitsus 85 70
Põlva Vallavalitsus 84 70
Kohalike omavalitsuste tulud Maksimaalne toetuse
Kohaliku omavalitsuse üksus
vs Eesti keskmine, protsentides osakaal protsentides
Setomaa Vallavalitsus 84 70
Viru-Nigula Vallavalitsus 83 70
Kihnu Vallavalitsus 83 70
Räpina Vallavalitsus 83 70
Võru Linnavalitsus 83 70
Haapsalu Linnavalitsus 82 70
Lüganuse Vallavalitsus 81 70
Jõhvi Vallavalitsus 80 70
Mustvee Vallavalitsus 79 70
Valga Vallavalitsus 79 70
Kohtla-Järve Linnavalitsus 75 70
Loksa Linnavalitsus 74 70
Narva Linnavalitsus 74 70
Sillamäe Linnavalitsus 71 70