Letipea maastikukaitseala kaitse-eeskirja avalik arutelu

EELNÕU 20.10.2016 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Letipea maastikukaitseala kaitse-eeskiri1 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Letipea maastikukaitseala kaitse-eesmärk (1) Letipea maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) Põhja-Eesti rannikule iseloomulikke maastikke ja rannaniidukooslusi, olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku, kaitsealuseid liike ning nende elupaiku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110)³, laiad madalad lahed (1160), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); 3) maastiku üksikelemente Ehalkivi ja Tagaküla Suurkivi. (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas. (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välispiiri ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED § 5. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 11 punktis 4 sätestatud ajal Laidude sihtkaitsevööndis. (2) Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud õuemaal ning kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. (3) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel, jalgrattaga ka radadel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud üksnes järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas piiranguvööndis kaitse- ja liinirajatiste hooldustöödel ning põllu- ja metsamajandustöödel. (4) Kaitseala vetel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine. (5) Kaitsealal on lubatud kalapüük ja jahipidamine, välja arvatud linnujaht. § 6. Keelatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 7. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.  3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND § 8. Sihtkaitsevööndi määratlus (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud looduslike koosluste säilitamiseks ning liikide ja nende elupaikade kaitseks. (2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit: 1) Laidude sihtkaitsevöönd; 2) Letipea sihtkaitsevöönd. § 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk (1) Laidude sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on laidude ökosüsteemide kaitse loodusliku protsessina ning lindude rändepeatus- ja pesitsuspaikade kaitse. (2) Letipea sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaelupaikade kaitse, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. § 10. Lubatud tegevus (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on Letipea sihtkaitsevööndis lubatud: 1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 2) rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks ja olemasolevate rajatiste hooldustööd. § 11. Keelatud tegevus Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine; 4) inimeste viibimine Laidude sihtkaitsevööndis 1. aprillist 15. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. 4. peatükk PIIRANGUVÖÖND § 12. Piiranguvööndi määratlus (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. (2) Kaitsealal on Letipea piiranguvöönd. § 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, rannaniidukoosluste ning lindude pesitsemis- ja rändeaegsete koondumispaikade kaitse. § 14. Lubatud tegevus (1) Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega;  2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas; 2) ehitise püstitamine; 3) roo varumine külmumata pinnaselt; 4) turberaie, välja arvatud Läänemere ranna piiranguvööndis, langi suurusega kuni kaks hektarit; 5) tehisveekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning rannajoone muutmine lautrikohtade ehitamisel. (3) Raiete tegemisel tuleb säilitada koosluse looduslik tasakaal ning liigiline ja vanuseline mitmekesisus. § 15. Vajalik tegevus Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik heina ja roo niitmine ja/või loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine. § 16. Keelatud tegevus (1) Piiranguvööndis on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õue- ja põllumaal. (2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. 5. peatükk LÕPPSÄTTED § 17. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 18. Kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määrus nr 171 „Letipea maastikukaitseala kaitse- eeskiri” tunnistatakse kehtetuks. § 19. Menetluse läbiviimine Letipea maastikukaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri … käskkirjaga nr … algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos läbi viidud ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 20. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 EÜ Nõukogu direktiiv nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). ² Kaitseala on moodustatud Lääne-Viru Maavalitsuse 30. jaanuari 1992. a määrusega nr 29 „Letipea linnustiku kaitseala kohta” ja nimetatud maastikukaitsealaks Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määrusega nr 171 „Letipea maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” punkti 2 alapunktist 188 hõlmab kaitseala Letipea loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Taavi Rõivas Peaminister Marko Pomerants Keskkonnaminister Heiki Loot Riigisekretär Lisa. Letipea looduskaitseala Vabariigi Valitsuse määruse „Letipea maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas. Letipea maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) territoorium on olnud osaliselt kaitse all alates 1992. aastast, kui Lääne-Viru Maavalitsuse 30. jaanuari 1992. a määrusega nr 29 „Letipea linnustiku kaitseala kohta” moodustati Letipea ornitoloogiline kaitseala. Kaitseala piire ja kaitsekorda on muudetud Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määrusega nr 171 „Letipea maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Muudatuse on tinginud vajadus tagada paremini nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse. Moodustatav kaitseala hõlmab täielikult Natura võrgustiku Letipea loodusala. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti Viru regiooni kaitse planeerimise spetsialist Triin Amos (tel 733 4163, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise peaspetsialist Riina Kotter (tel 325 8404, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435, e-post [email protected]) ja Margit Halopi Õigusbüroo OÜ jurist Margit Halop (tel 517 9278, e-post [email protected]), eksperdihinnangu on andnud Uudo Timm ja Silvia Pihu, keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Eesti põhjarannikule iseloomulikke maastikke ja rannaniidukooslusi, olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku, maastiku üksikelemente, samuti loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe liivamadalad (1110), laiad madalad lahed (1160), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Elupaigatüübi nimetuse järel sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigad. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Letipea maastikukaitseala kaitse all olemise eelduseks on alale kaitse-eesmärgiks seatud Eesti põhjaranniku maastiku tüüpilisus ja esteetiline väärtus, ala olulisus lindude rändepeatus- ja pesitsuspaigana ning elupaigatüüpide haruldus ja ohustatus. Põhja-Eesti rannikumaastik Kaitseala maastikku iseloomustab Eesti põhjarannikule tüüpiline poolavatud maastikuilme ja kooslused ning liigendatud rannajoon. Madal rannikumeri veest napilt välja ulatuvate laidudega on oluliseks rändepeatus- ja pesitsuspaigaks veelindudele. Haruldased ja ohustatud looduslikud ranniku- ja metsakooslused Letipea maastikukaitsealal asuvad elupaigatüübid liivamadalad (1110), laiad madalad lahed (1160), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) on haruldaste ja ohustatutena lisatud loodusdirektiivi I lisasse ning osaliselt märgitud esmatähtsate elupaikadena, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Veealused liivamadalad (1110) on enamasti püsivalt veega kaetud madalad pikliku kujuga liivavallid, mis on kujunenud lainete kuhjava tegevuse toimel ning paiknevad rannajoonega enam-vähem rööbiti. Laiad madalad lahed (1160) on madalad avatud pehme liiva- või savipõhjaga ja enamasti rikkalikult taimestunud merelahed. Metsaelupaikadest on kaitsealal vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Vanad loodusmetsad on inimmõjuta või vähese inimmõjuga vanad metsad, mis on intensiivse metsamajandamise tõttu kadumisohus. Soostuvad ja soo-lehtmetsad on tasasel maal või laugetes nõgudes kasvavad soostuvad, madalsoo- ja lodumetsad, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Metsaelupaigad asuvad kaitseala lõunapoolses osas. Kaitseala rannaniidukooslusi esindavad Letipea rannaniit ning Tagaküla Suurkivi ümbritsev rannaniit, mis kuuluvad Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (Paal, 1999) järgi saliinse ja suprasaliinse rannikuniidu kasvukohatüüpi. Lindude rändepeatus- ja pesitsuspaigad Kogu kaitseala mereosa on oluline veelindude kevad- ja sügisrändeaegne puhke- ja peatuspaik. Veelindude pesitsuspaigana on olulised eeskätt merelaiud (Munasaar ja Roogsaared) ja rannikuala. Pehmetel talvedel, kui meri ei ole jääs, talvitub piikonnas palju veelinde. Alal käivad toitumas I kaitsekategooriasse kuuluvad merikotkad (Haliaeetus albicilla), kelle pesad asuvad kaitseala lähedal. Maastiku üksikelemendid on kas kaitstavad looduse üksikobjektid või muud sarnased olulise tähtsusega objektid. Kaitstavad looduse üksikobjektid on teadusliku, esteetilise või ajaloolis- kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjektid nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. Kaitsealal asub kaks üksikobjektina kaitse alla võetud rändrahnu. Tagaküla Suurkivi (keskkonnaregistri kood KLO4000488) asub Nigula maaüksusel. Madalas rannavees asuv Ehalkivi (KLO4000487) on Eesti suurim maapealse osaga hiidrahn. 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Letipea maastikukaitseala on kaitse all olnud 1992. aastast ja see on oluline ala Eesti põhjarannikule iseloomuliku rannikumaastiku ning lindude rändeaegse peatus- ja pesitsuspaiga säilimiseks. Kaitseala iseloomustab elupaikade ja koosluste mitmekesisus. Ala hõlmab nii madalat laidudega mereala, liigendatud rannajoonega avatud rannaniidumaastikku kui ka metsast rannikumaastikku lõunaosas. Letipea neemel on kivikülv, mida kutsutakse Roogsaare kivikariks. Kaitsealal on kaks üksikobjektina kaitse alla võetud suurt rändrahnu. Kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid liivamadalad (1110) ning laiad madalad abajad ja lahed (1160) on määranud 2001. aastal Tartu Ülikooli Botaanika ja Ökoloogia Instituudi inventeerijad ja 2004. aastal mereelupaikade lisainventuuri käigus Eesti mereinstituut. Metsastunud luited (2180), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) on alal määranud OÜ Metsaruum inventeerija Marje Talvis 2015. aastal. Mereelupaiku on kaitsealal 164,3 ha (27% ala pindalast). Metsaelupaigatüüpe on 42,5 ha (7%), nende esinduslikkus on peamiselt A ja B. Rannaniite on kaitsealal 20,3 ha (3%). Kogu kaitseala mereala on oluline lindude rändeaegse peatuspaigana. Letipea maastikukaitseala linnustiku inventuuri (Händkakk, 2009) andmetel on arvukaimaks läbirändajaks valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) umbes 1500 isendiga. Järgnevad umbes 500–1000 isendiga tuttvart (Aythya fuligula), suur-laukhani (Anser albifrons), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos) ja lauk (Fulica atra). Kogu Kunda laht on oluline rändepeatuspaik rabahanele (Anser fabalis), kühmnokk-luigele (Cygnus olor), hallhanele (Anser anser), rääkspardile (Anas strepera) ja soopardile (Anas acuta). Piirkondliku tähtsusega peatuspaik on ala väikeluigele (Cygnus columbianus) ja laululuigele (Cygnus cygnus). Kaitseala laiud, millest suurimad on Munasaar ja Roogsaared, on esmatähtsad pesitsuspaigad mere- ja rannikulindudele sinikael-pardile (Anas platyrhynchos), kormoranile (Phalacrocorax carbo), meriskile (Haematopus ostralegus), liivatüllile (Charadrius biaticula), kalakajakale (Larus canus), hõbekajakale (Larus argentatus), randtiirule (Sterna paradisaea), kühmnokk-luigele (Cygnus olor), naerukajakale (Larus ridibundus) ja tuttvardile (Aythya fuligula). Kaitse-eesmärgiks on kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Kaitsealustest liikidest on alal registreeritud III kaitsekategooria taimeliigid pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), rand- seahernes (Lathyrus japonicus subsp. maritimus) ja suur käopõll (Listera ovata) ning samblaliik sulgjas õhik (Neckera pennata). Rand-seahernest kasvab laialdasel alal kogu Ulluneemel ja sellega piirneval rannaribal. Pruunika pesajuure, suure käopõlle ja sulgja õhiku kasvukohad on kaitseala lõunapoolsel metsaalal. Liigid on Eestis üsna laialt levinud ning kuuluvad Eesti ohustatud liikide punases nimestikus ohuväliste liikide kategooriasse. Kõikide liikide seisund Letipea maastikukaitsealal on hea ning nende kaitse toimub elupaikade kaitse kaudu, liike pole eraldi kaitse-eesmärkidena nimetatud. Kaitsealal asuv Ehalkivi on kogu Põhja-Euroopa suurimaid rändrahne. Kivi paikneb madalas rannavees ja selle kõrgus on 7,6 m. Kivi teeb eriliseks see, et ta asub täielikult maapinnal. Niiskel rannaniidul asub Tagaküla Suurkivi, mille kõrgus on 4,5 m. Lisaks eespool kirjas olevale on Letipea maastikukaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud ka asjaoluga, et osaliselt on tegemist Natura võrgustikku kuuluva alaga. Letipea loodusalasse kuulub kaitseala mereala ning Laidude ja Letipea sihtkaitsevööndi osa. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Looduskaitseseaduse § 28 kohaselt on maastikukaitseala kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Kuna Letipea maastikukaitsealal on peamiseks kaitse-eesmärgiks maastiku ja maastikuelementide kaitse, siis rakendatakse kaitseala tüübina jätkuvalt maastikukaitseala. Maastiku kaitsega kaitstakse ka elupaiku ja elustikku. Hoiualad moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks. Hoiuala kaitsekord ei võimalda mitme eri rangusega vööndi moodustamist, mis on alal kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi. 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse oleksid hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ja loodusväärtustele vajalik puhver. Puhvertsoon on kaitseala põhiväärtustega piirnev ala, kus majandustegevus (nt metsa lageraie, ehitustööd, maaparandustööd) on kaitseväärtsute loodusliku seisundi säilimise eesmärgil rangelt reguleeritud. Ala piir peab olema looduses selgelt tuvastatav ja üheselt mõistetav. Seetõttu on piiritlemisel eelistatult kasutatud konkreetseid ja ajas vähe muutuvaid objekte (teed, ojad, rannajoon, mõõdistatud maaüksused jne). Nende puudumisel on kasutatud looduses kindlatest punktidest lähtuvaid mõttelisi sirgeid. Kaitseala piiritlemise aluseks on Eesti põhikaart (mõõt 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Letipea maastikukaitseala pindala on 608 ha, millest 489 ha moodustab veeala, maismaa pindala on 119 ha. 1996. a kehtestatud kaitse-eeskirja järgi oli kaitseala pindala 605 ha. Kaitseala piir jääb sisuliselt samaks, kuid tehnilisest korrigeerimisest tingitud muudatused muudavad senist pindala 3 ha võrra. Korrigeerimine puudutab eeskätt kaitseala välispiiri ühildamist Eesti põhikaardi viimase versiooni järgse rannajoonega ala edelaosas ja Letipea küla tee servaga kaitseala idapiiril. Eelnõu kohaselt jääb sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi asukoht suuremas osas samaks: kaitseala mereosa ning inimtegevusest enam mõjutatud maismaaosa kuulub piiranguvööndisse ning lõunapoolne metsaala kuulub sihtkaitsevööndisse. Võrreldes seni kehtinud tsoneeringuga on piiranguvööndi mereala laidudest on moodustatud kolmest lahustükist koosnev Laidude sihtkaitsevöönd. Letipea maastikukaitsealal on 18 eramaaüksust kokku 44,8 ha. Kuuel maaüksusel asuvad majapidamised. Riigimaad on kokku 72,4 ha (sellest 11,7 ha on riigikaitsemaa ja 60,7 ha on riigimetsamaa) ja jätkuvalt riigi omandis olevat maad on 1,8 ha. Kaitseala välispiir kulgeb maaüksuse Kunda metskond 160 (tunnus 90202:006:0228) idanurgast mööda sama maaüksuse piiri Letipea ranna tee (tee nr 9020885) servani ja edasi mööda sama tee serva edela poole ristumiseni Letipea küla teega (tee nr 9020886). Mööda Letipea küla tee serva kulgeb piir 0,53 km lääne poole. Seejärel pöörab piir kagusse ja kulgeb mööda teerada ja looduses selgelt eristatavat metsapiiri kaitsealast väljaspool asuva Tagaküla talu (tunnus 90202:006:0220) teeni ning mööda sama tee ja Letipea tee serva lõuna poole maaüksuse Sonda metskond 150 (tunnus 90202:006:0780) lõunanurgani. Sealt edasi läheb piir mööda sama maaüksuse piiri põhja suunas kuni riigimetsa kvartali QN092 põhjapiirini ning mööda sama kvartali põhjapiiri lääne poole rannajooneni. Edasi kulgeb piir mööda rannajoont maaüksuse Sonda metskond 150 loodenurgani. Sealt keerab piir läände ning kulgeb kaitseala merealal mööda mõttelist sirget lääne poole punktini koordinaatidega 59,54761748 N ja 26,55236800 E, seejärel põhja poole mööda mõttelist sirget punktini koordinaatidega 59,56109786 N ja 26,55322397 E ning ida poole mööda mõttelist sirget punktini koordinaatidega 59,56030427 N ja 26,60597041 E. Edasi kulgeb piir lõuna poole maaüksuse Kunda metskond 160 idanurgani. Kõik kaitseala piiriks olevad teed on tsoneeritud kaitsealast väljapoole. Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud kaheks sihtkaitsevööndiks (Laidude ja Letipea sihtkaitsevöönd) ja üheks piiranguvööndiks (Letipea piiranguvöönd). Laidude sihtkaitsevööndi suurus on 3,8 ha. Vööndisse on kolme lahustükina tsoneeritud meres asuvad laiud, mis on peamisteks lindude pesitsus- ja rändeaegseteks peatuspaikadeks. Sihtkaitsevööndi režiim võimaldab ajalise liikumispiirangu kehtestamist, mis on vajalik lindudele pesitsusaegse rahu tagamiseks, sest inimeste viibimine häirib pesitsevaid linde, põhjustades pesapaikade hülgamist, munade või pesapoegade tallamist. Sihtkaitsevööndisse on tsoneeritud laiud koos ümbritseva madala merealaga. Ilmastikutingimustest sõltuva mereveetaseme kõikumise tõttu ei ole laidude pindala ja rannajoont võimalik kindlalt määratleda. Lahustükid on piiritletud kindelpunktide koordinaate ja nendevahelisi mõttelisi sirgeid kasutades. Ulluneeme otsas asuva Munasaart hõlmava lahustüki nurgapunktide koordinaadid on 59,55212626 N ja 26,56777282 E, 59,55269086 N ja 26,57231024 E, 59,55029746 N ja 26,57231024 E ning 59,55029746 N ja 26,57110939 E. Radarimasti juures asuva lahustüki nurgapunktide koordinaadid on 59,54884138 N ja 26,58142856 E, 59,54909827 N ja 26,58300514 E, 59,54866800 N ja 26,58327713 E ning 59,54841111 N ja 26,58170057 E. Roogsaart hõlmava lahustüki nurgapunktide koordinaadid on 59,55410284 N ja 26,59887712 E, 59,55408665 N ja 26,59969974 E, 59,55255237 N ja 26,59958254 E, ning 59,55256856 N ja 26,59875996 E. Eesti põhikaardi kohaselt on vööndis maismaad 0,5 ha. Laidude sihtkaitsevööndi Ulluneeme otsas asuvast lahustükist 1,1 ha asub riigikaitsemaa kinnistul Letipea neem (tunnus 90202:006:1270). Letipea sihtkaitsevöönd suurusega 40,9 ha on moodustatud loodusdirektiivi metsaelupaikade kaitseks. Vöönd asub kaitseala lõunaosas ning vööndi piiriks ida-, lõuna- ja edelaosas on kaitseala välispiir. Vööndi põhjapiiriks on Letipea 2/TTP-544/Kunda eesvoolu kraavi serv (kraav on tsoneeritud piiranguvööndisse), mis ühtlasi on ka osa Sonda metskond 150 maaüksuse (tunnus 90202:006:0780) läänepiirist. Vööndi läänepiir on määratud põhja-lõunasuunalise mõttelise sirgena, mille põhjapoolseks punktiks on Nigula maaüksuse (tunnus 90202:006:0230) lõunanurk ning lõunapoolne otsapunkt on määratud koordinaatidega 59,5508 N ja 26,5899 E. Vöönd asub täies ulatuses riigimetsamaal ning seal asuvad kaitsealal määratud loodusdirektiivi metsaelupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*) 33 ha ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) 6,8 ha. Letipea piiranguvöönd suurusega 563,4 ha hõlmab kogu kaitseala veeala ning maismaa-ala 74,4 ha-l. Piiranguvöönd on moodustatud mitmekesise mere- ja rannikumaastiku loodusliku ilme säilitamiseks ning veelindude rände- ja pesituspaikade kaitseks. Vööndi maismaa-alast 31,6 ha on riigimaa ja 44,8 ha on eramaa. Piiranguvööndis asuvad kõik kaitseala eramaaüksused. Vööndisse jäävad kõik kaitsealal asuvad mereelupaigad liivamadalad (1110) ning laiad madalad abajad ja lahed (1160) ning kõik kaitsealal asuvad rannaniidud. Vööndi lõunaosas on rannaäärse kitsa ribana metsastunud luiteid (2180). Vööndi piir ühtib kaitseala välispiiriga kogu ulatuses, välja arvatud vööndi lõunapoolses idaosas, kus vöönd piirneb Letipea sihtkaitsevööndiga. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal leiduvaid loodusväärtusi ning kaitseala tsoneeringu ja kaitse-eeskirja kohta koostatud eksperdiarvamusi (eksperdid Uudo Timm ja Silvia Pihu, 2008). Kaitsealal leiduvate loodusväärtuste teadasaamiseks on tehtud järgmised inventuurid: linnustiku inventuur (inventeerijad Ain Nurmla ja Tarmo Evestus Händkakk OÜst, 2009); loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuur (inventeerija Marje Talvis Metsaruum OÜst, 2015). Kaitse-eeskirja koostamisel on arvestatud kaitsekorra mõjuga Letipea loodusala kaitse- eesmärkidele ning Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivate erisustega. Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal leiduvate looduslike elupaikade soodsa seisundi ja on proportsionaalne kaitse-eesmärkidega. Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud ühte piiranguvööndisse ja kahte sihtkaitsevööndisse. Leebem kaitserežiim seaks ohtu kaitseala kaitse- eesmärkide saavutamise, kuna ei võimalda tagada väärtuslike koosluste ja nendega seotud kaitsealuste liikide ning lindude rände- ja pesitsusaegsete elupaikade säilimist. Käesoleva määruse kehtestamisel tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määrus nr 171 „Letipea maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. 2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted Kogu kaitsealal kehtivad kaitsekorra üldpõhimõtted on kooskõlas looduskaitseseadusega, samas on määruses sätestatud mõningaid erisusi. Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud lindude pesitsuse ajal rahu tagamiseks Laidude sihtkaitsevööndis. Liikumispiirang lindude häirimatu pesitsemise tagamiseks kehtib 1. aprillist 15. juulini. Inimeste viibimine häirib pesitsevaid linde, põhjustades poegade hülgamist ja pesitsemise nurjumist. Erisus inimeste viibimisele sihtkaitsevööndis keelatud ajal kehtib kaitseala valitseja nõusolekul teostatavale teadustegevusele, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele ning järelevalve- ja päästetöödele. Marjade, seente ja metsa kõrvalsaaduste korjamine ei kahjusta koosluste ja liikide soodsat seisundit. Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud õuemaal ning kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Praegu ettevalmistatud telkimise ja lõkke tegemise kohti kaitsealal ei ole, nende rajamise vajadust analüüsitakse täpsemalt kaitsekorralduskavas. Reguleerimata telkimine ja lõkke tegemine seavad ohtu kaitseväärtuste säilimise: suureneb negatiivne mõju kooslustele, pesitsevatele lindudele ja kaitsealustele liikidele (häirimine, tallamine, prahistamine, ebaseaduslikud lõkkekohad, puuderaie lõkke tegemise eesmärgil jne). Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal ei sea ohtu kaitseväärtuste säilimist. Õuemaal telkimisel ja lõkke tegemisel tuleb arvestada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 35 ja 36 sätestatuga. Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel, jalgratastega ka radadel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas piiranguvööndis kaitse- ja liinirajatiste hooldustöödel ning põllu- ja metsamajandustöödel. Sõidukiga sõitmise erisused tulenevad otseselt looduskaitseseaduse § 30 lõikest 3, lisaks on tehtud erisus kaitse-eeskirjaga lubatud töödele. Kaitseala valitseja nõusolekut ei vaja sõidukiga sõitmine väljaspool teid ning maastikusõidukiga sõitmine piiranguvööndis kaitse- ja liinirajatiste hooldustöödel ning põllu- ja metsamajandustöödel. See erisus on tehtud, et võimaldada kaitsealal asuvate eramaade elanikel teha vajalikke igapäevaseid põllu- ja metsatöid. Hooldustöid vajavatest kaitse- ja liinirajatistest asuvad kaitseala piiranguvööndis piirivalve radarimast, tuletorn ja elektriliin. Kaitseala vetel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud Laidude sihtkaitsevööndi veealal liikumiskeelu ajal. Liikumispiirang lindude häirimatu pesitsemise tagamiseks kehtib 1. aprillist 15. juulini. Mujal ei ole ujuvvahendiga sõitmist lindude pesitsemise kaitse eesmärgil piiratud, kuna ka Laidude sihtkaitsevööndiga vahetult piirnev piiranguvööndi veeala on madalaveeline ning mootoriga ujuvvahendiga liiklemiseks sobimatu. Kaitsealal on lubatud kalapüük, välja arvatud Laidude sihtkaitsevööndis liikumiskeelu ajal. Muid lisapiiranguid kaitse-eeskiri kalapüügile ei sea. Arvestades Laidude sihtkaitsevööndi veeala väikest ulatust, ei ole piirang oluliselt suur. Lähtudes kaitse-eesmärgist on kaitsealal lubatud jahipidamine, ent kõikjal on keelatud linnujaht. Kaitseala on oluline lindude rändepeatus- ja pesitsusala ning üheks peamiseks kaitse-eesmärgiks on alal linnustiku kaitse. Linnujaht põhjustaks liiga suurt häiringut seal rändeks valmistuvatele ja rändel peatuvatele liikidele. Kuna lindude peatuspaigad hõlmavad lisaks laidudele rannaala, siis ei ole linnujahi lubamine põhjendatud ka teistes vööndites. Linnujahi lubamine oleks vastuolus kaitseala kaitse-eesmärkidega. Muu jahipidamine on eelnõu järgi lubatud, välja arvatud Laidude sihtkaitsevööndis liikumiskeelu ajal. Jaht väikekiskjatele ja metssigadele võib olla vajalik kaitstavate linnuliikide seisukohalt. 2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda, anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning lisasööta jahiulukeid. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid. 2.5.4. Sihtkaitsevöönd 2.5.4.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud looduslike koosluste säilitamiseks ja liikide ja nende elupaikade kaitseks. Kaitsealal on Laidude ja Letipea sihtkaitsevöönd. Laidude sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on laidude ökosüsteemide kaitse loodusliku protsessina ning lindude rändepeatus- ja pesitsuspaikade kaitse. Kaitseala laiud on esmatähtsad mere- ja rannikulindude pesitsuspaikadena. Lindude häirimatu pesitsemise ajalise liikumispiirangu abil saab tagada üksnes sihtkaitsevööndi kaitsekorraga. Laiud ei ole eraldi loodusdirektiivi elupaigatüübina määratud. Kaitseala laiud on olulised paigad seal pesitsevatele lindudele nagu sinikael-part, kormoran, merisk, liivatüll, kalakajakas, hõbekajakas, randtiir ja kühmnokk-luik. Läbirändepeatusena on laiud olulised kühmnokk-luigele, rääkspardile, sinikael-pardile, rägapardile, tuttvardile, tõmmuvaerale, sõtkale ja tuttpütile. Letipea sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaelupaikade kaitse, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Vööndi olulisimaks väärtuseks on metsaelupaigad vanad loodusmetsad (9010*) 33 ha-l esinduslikkusega B ning soostuvad- ja soolehtmetsad (9080*) 6,8 ha-l esinduslikkusega A. Sihtkaitsevööndi režiim on vajalik kaitseala metsamaastiku ja vana metsaga seotud liikide elupaikade säilimiseks. 2.5.4.2. Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis Sihtkaitsevöönd on ette nähtud looduslike liikide ja elupaikade kaitseks ning looduslike koosluste säilitamiseks, mistõttu külastajate massiline viibimine alal võib kahjustada vööndi kaitse-eesmärgi saavutamist. Seetõttu piiratakse sihtkaitsevööndis rahvaürituste korraldamist ja suunatakse inimesed ettevalmistatud radadele, kus on võimalik korraldada rahvaüritusi, tekitamata loodusele suuremat kahju. Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Kuni 30 inimest on kaitseala külastav tavapärane hulk (nt ekskursioonid), kes liiguvad tavaliselt hajutatult ja kelle liikumine ei ületa üldjuhul koosluste taluvuspiire. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Kaitseala valitseja saab nõusoleku andmisel seada tingimusi, mille täitmine tagab kaitseväärtuste säilimise. Laidude sihtkaitsevööndis kahjustaks suur külastajate hulk kaitseväärtusi, sest vöönd hõlmab maismaad vaid 0,5 ha, mis on täies ulatuses ebatasased kivirahnudega rannikukooslused, kus üle 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine ka selleks ettevalmistatud ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistatud kohas ületaks koosluste taluvuspiire ning häiriks seal elutsevaid linde ka väljaspool pesitsusperioodi. Letipea sihtkaitsevööndis on lubatud rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks ja rajatiste hooldustööd. Kuna kaitseala sihtkaitsevööndis ei ole hooneid, ei ole vajadust nende hooldustöid eeskirjaga reguleerida. Kaitseala valitseja nõusolekul rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks võimaldab paigaldada loodushariduse eesmärgil infotahvleid ja piiritähiseid, millel on tähtis osa külastajatele info jagamisel. Olemasolevateks hooldust vajavateks rajatisteks kaitsealal on kaitseala piiritähised, infotahvlid, teed ja rajad. Peamised hooldustööd teedel ja radadel on maha kukkunud ja murdunud puude eemaldamine ning ohtlike puude raie, samuti võsa eemaldamine teede ja radade äärest. Ka kaitseala tähised ja infotahvel vajavad korralist hooldamist. Rajatiste hooldustöödeks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Kooskõlastuse väljaandmisel saab kaitseala valitseja seada tingimusi, et ala loodusväärtused kahjustada ei saaks. Laidude sihtkaitsevööndis ei ole rajatiste püstitamine ja hooldamine reguleeritud, kuna vööndi lahustükid asuvad merealal ning seal ei ole rajatisi ja neid ei ole sinna plaanis ka rajada. Roo ja adru varumine ei ole sihtkaitsevööndis reguleeritud, kuna Letipea sihtkaitsevööndis pilliroo ja adru esinemisalad puuduvad ning Laidude sihtkaitsevööndi lahustükid asuvad kaldajoonest eemal merealal, kuhu maismaapinna väiksuse tõttu suuri adruvalle ei kogune ja kivised laiud ei ole roostunud. 2.5.4.3. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis Sihtkaitsevööndis on kooskõlas kaitse-eeskirjaga sätestatud erisustega keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste püstitamine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndite peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga ei tehta looduskaitseseaduses sätestatust olulisi leevendusi majandustegevuse ja loodusvarade kasutamise osas, kuna need tegevused seaksid ohtu kaitseala loodusväärtuste säilimise. Ühe majandusliku huvina võib piirkonnas pidada metsaraiete tegemist, mis aga hävitaks metsaelupaigad, mis on kaitsealuste liikide elupaigad, ning muudaks kooslused killustatuks. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit. Uute ehitiste püstitamine on keelatud, et vältida väärtuslike metsaelupaikade kahjustamist. Sihtkaitsevööndis on valdavas ulatuses tegemist riigimetsamaaga, kus on registreeritud loodusdirektiivi elupaigatüübid. Elupaikadele tuleb tagada soodsa seisundi säilimine, st nende looduslik levila on muutumatu suurusega või laieneb. Metsamaale ehitamise keeld on vajalik ka loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamiseks. Ehitamine kaitsealale on suure negatiivse mõjuga ja vastuolus kaitse-eesmärkidega. Ehitamise tagajärjel killustuvad ja hävivad looduslikud kooslused, muudetakse ja rikutakse maastikuilmet. Kaitse-eeskirjaga ei tehta leevendusi sihtkaitsevööndisse tee rajamiseks, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta hoone püstitamiseks. Nimetatud rajatiste vajadus riigimaal asuvate kinnistute ja kaitseala tarbeks puudub. 2.5.5. Piiranguvöönd 2.5.5.1. Piiranguvööndi eesmärgid Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal on Letipea piiranguvöönd. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, loodusdirektiivi elupaigatüüpide, ning lindude pesitsemis- ja rändeaegsete koondumispaikade kaitse. Piiranguvöönd on maastikuliselt mitmekesine, see hõlmab mereelupaiku liivamadalad (1110) ning laiad madalad abajad ja lahed (1160). Kõik kaitseala rannaniidud asuvad piiranguvööndis. Rannaäärsel kitsal luitevallil asuv nooremapoolne männik vööndi lõunaosas on määratud potentsiaalse ehk kujunemisjärgus oleva luitemetsana (2180), kuid vähese esinduslikkuse ja väikese pindala tõttu ei ole see elupaigatüüp kaitse-eesmärgiks seatud. Piiranguvööndi muud metsa-alad ei vasta loodusdirektiivi elupaigakriteeriumitele ning neil on tähtsus maastiku ilmestamisel. Mõõdukas inimmõju mereelupaiku ei kahjusta ja rannaniitudel on vajalik hooldamine, seega on väärtuste säilimine kaitseala piiranguvööndis tagatud. 2.5.5.2. Lubatud tegevused piiranguvööndis Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud erisustega. Piiranguvööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Arvestades kaitseala loodusväärtusi on liigse tallamiskoormuse ja lindude häirimise vältimiseks põhjendatud, et suurema kui 50 osalejate arvuga rahvaürituste korral tuleb tegevus kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Koostöö tulemusel saab vältida tallamistundlikke alasid ning lindude pesitsus- ja kogunemispaiku. Piiranguvööndis ettevalmistatud kohas ürituse korraldamisele looduskaitseseadus osalejate arvu osas kitsendusi ei sea. Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud ehitiste püstitamine. See säte võimaldab piiranguvööndis asuvate kinnistute omanikel ehitada juurde hooneid või rajatisi vastavalt vajadusele. See vajab kaitseala valitseja nõusolekut, et suunata uute ehitiste maastikku paigutamist. Samuti asub kaitsealal piirivalve radarimast ja Letipea tuletorn, mille teenindamiseks võib samuti olla vajalik ehitiste püstitamine. Lautrite rajamine on selles piirkonnas oluline traditsioonilise rannakalanduse ja meresõidu elushoidmiseks. Lautrite rajamine hoiab ära paatide vettelükkamise kohtadest, kus see võib kahjustada looduslikke kooslusi. Nõusoleku andmisel saab Keskkonnaamet seada tingimusi lautrite rajamiseks kohtadesse, kus see ei kahjusta kaitse-eesmärgiks olevaid koosluseid ega liike. Lähtuvalt looduskaitseseadusest on roo varumine külmunud pinnasega piiranguvööndis lubatud ja seda eeskirjas ei reguleerita. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud pilliroo varumine ka teistel aegadel. Selleks nõusoleku andmine sõltub roo varumise mõjust linnustikule ja pinnasele. Samuti saab kaitseala valitseja otsustada oma nõusoleku andmisega, kas lubatakse käsitsi või masinatega roo varumist. Roo varumine on vajalik traditsioonilise avatud rannikumaastikuilme säilitamiseks. Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud turberaie, välja arvatud Läänemere ranna piiranguvööndis, langi suurusega kuni 2 ha. Ranna ja kalda piiranguvööndis pole maastikulise mitmekesisuse ja looduskoosluste kaitse eesmärgil kaitse-eeskirjaga tehtud leevendust looduskaitseseadusega sätestatud uuendusraiete keelule. Ranna ja kalda piiranguvööndis on metsamaa eesmärk säilitada rannaala mosaiikne maastikuilme ning metsatukkade ühtlus. Rannikul kasvavad metsad on tuultele avatud, seega on seal uuendusraielankide ümbruses tormikahjustuste tekkimise oht suurem. Valdav osa sellesse vööndisse jäävatest metsadest on keskmise või madala boniteediga keskealised männikud. Väljaspool ranna ja kalda piiranguvööndit tagab metsade säilimise uuendusraie lubamine vaid turberaiena langi suurusega kuni 2 ha. Looduskaitseseaduse § 31 lõike 4 kohaselt võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele metsaseadusest erinevaid piiranguid, kui need on vajalikud koosluse või kaitsealuse liigi säilimiseks. Piirangud langi pindala suurusele takistavad intensiivset metsade majandamist ja hoiavad kooslustes tekkinud häiringute taseme madalamal. Väikeste lankidena tehtud raie on sarnasem looduslikele häiringutele ja metsakoosluse kui terviku taastumine toimub kiiremini. Kaitseala piiranguvööndis ei kasva kuusikuid ega lepikuid, mistõttu ei ole kaitse-eeskirjas nende majandamist lageraie teel reguleeritud. Kaitsealal on oluline säilitada metsakoosluste liigiline ja vanuseline mitmekesisus. Piiranguvööndi metsad on mosaiiksed ning metsatukad vahelduvad lagedamate aladega. Vööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilimine. Piiranguvöönd moodustab enamasti vaid 300- 400 m laiuse riba mere ja kaitseala välispiiriks oleva Letipea tee vahel ning suurem turberaie lank võib hõlmata piiranguvööndi terves laiuses, mis rikuks metsase maastikuilme ega ole kooskõlas kaitse-eesmärkidega. Selline piirang on põhjendatud, sest sellega hoitakse häiringute mõju väiksemana ja tagatakse maastikku mitmekesistavate metsatukkade säilimine. Metsade majandamisel tuleb säilitada koosluse looduslik tasakaal ning liigiline ja vanuseline mitmekesisus. Säte on vajalik, et anda kaitseala valitsejale võimalus seada tingimusi väärtuslike üksikpuude või puugruppide säilitamiseks. Sageli on see vajalik, et säilitada liigiline mitmekesisus ja kaitsealuste liikide elupaigad. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Vanad õõnsuste ja paksu korbaga lehtpuud on elupaigaks lindudele, nahkhiirtele, samblikele ja sammaldele, sageli leidub neilt kaitsealuseid liike. Pärast raiet tuleb tagada liigiliselt mitmekesise puistu taastumine. Hooldusraiete tegemisel saab taastuva puistu liigilist koosseisu reguleerida, kasvama jäetakse okaspuid ja väärtuslikke laialehiseid puuliike ning parandatakse nende kasvutingimusi. Oluline on, et pärast uuendusraiet taastuks kasvukohale omane ja ümbritsevate elupaikadega sarnane puistu. Piiranguvööndis on lubatud tehisveekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning rannajoone muutmine lautrikohtade ehitamisel. Tehisveekogudeks on kaitsealal kuivenduskraavid. Looduslike veekogude kaldajoone muutmine on enamasti olulise keskkonnamõjuga, mistõttu on see kaitseala kaitseväärtuste soodsa seisundi tagamiseks keelatud. Looduslikuks veekoguks on kaitsealal meri. Rannajoone muutmine on erisusena lubatud vaid lautrikohtade ehitamisel, kuna sellega aidatakse kaasa traditsioonilise rannakalanduse säilimisele. 2.5.5.3. Vajalik tegevus piiranguvööndis Piiranguvööndi poollooduslike koosluste, rannaniitude esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik niitmine ja/või loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine. Rannaniite on piiranguvööndis kokku 20,3 ha. Kaitsealal asuvad rannaniidud on aastakümneid hooldamata ning neid ohustab mere poolt roogu kasvamine ja maismaa poolt võsastumine. Rannaniitude säilitamiseks on nende taastamine ja hooldamine esmatähtis, sest nende kadumine ohustab lisaks kaitseala peamise eesmärgi, milleks on linnustiku pesitsus- ja koondumispaikade kaitse, täitmist. 2.5.5.4. Keelatud tegevused piiranguvööndis Kaitse-eeskirja kohaselt on piiranguvööndis keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, maavara kaevandamine ning puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. Keelatud on biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õue- ja põllumaal. Need piirangud tulenevad looduskaitseseaduse § 31 lõikest 2 ja on suunatud vööndi kaitse-eesmärkide täitmisele. Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine. Veerežiimi muutmine on tavaliselt olulise keskkonnamõjuga tegevus, mis mõjutab kooslusi ja liike negatiivselt. Tegemist on suurt piirkonda hõlmava tegevusega, mille mõju ulatub ka ümbritsevatele aladele. Veerežiimi muutused muudavad kasvukohatingimusi ja seeläbi ka koosluste liigilist koosseisu ja mitmekesisust. Maaparandusseaduse kohaselt on maaparandussüsteem maatulundusmaa kuivendamiseks ja niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis kantakse maaparandussüsteemide registrisse. Maaparandussüsteemina ei käsitleta väikesemahulist kuivendusvõrku, mis rajatakse õuemaale hoone või hoonestuse teenindamiseks. Maavara kaevandamine on keelatud, sest see tegevus kahjustab oluliselt kaitseala maastikku ja selle vaatelisust ning mereelupaiku. Maavara kaevandamisega võib muutuda ka kaitseala veerežiim, mis võib ohustada Letipea maastikukaitsealal kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpide säilimist. Puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine vaesestab looduslikku mitmekesisust ja maastikuilmet. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine mõjutab looduslikke ökosüsteeme ning kahjustab mere hüdrokeemilist seisundit. Õue- ja põllumaa osas tehakse kaitse-eeskirjaga leevendus, kuna nendel aladel ei leidu looduslikke koosluseid. Keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, sest metsatöömasinatega pehmel niiskel pinnasel liikumine kahjustab pinnast ja metsataimestikku. Piiranguvööndi metsad, kus on lubatud turberaie, on enamasti märjemad kasemetsad. Ka puidu väljavedu külmumata pinnaselt on keelatud, sest raske koormaga metsaveoautod kahjustavad pehmeid pinnasteid, mis muutuvad sügavate roobaste tõttu väiksematele sõidukitele läbimatuks. See omakorda raskendab järelevalve- ja päästetöid ning takistab kaitseala valitseja ligipääsu kaitsealusele objektile. Kaitse-eeskiri annab kaitseala valitsejale võimaluse lubada puidu väljavedu siis, kui pinnas seda võimaldab. Selle sätte kohaselt saab kaitseala valitseja anda nõusoleku puidu kokku- või väljaveoks maantee ääres asuvalt langilt või juhul, kui väljaveoks kasutatavad metsateed on rajatud kuivale ja kõvale pinnasele. 3. Menetluse kirjeldus Lisatakse pärast avalikustamist. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud EÜ Nõukogu direktiiviga nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). EÜ Nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 188 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Letipea loodusala, mis hõlmab Letipea maastikukaitseala. Seetõttu tuleb Letipea maastikukaitsealal tegevuste kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Letipea loodusala on esimest korda kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. detsembri 2008. a otsusega 2009/94/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade teine ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2008) 8046 all, ELT L 043, 13.02.2009, lk 245−392). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 3. detsembri 2014. a rakendusotsusega (EL) 2015/73, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu kaheksas uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2014) 9092 all), ELT L 18, 23.01.2015, lk 485— 695). Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek ajakohastada Letipea loodusala piire. Letipea loodusala piiri korrigeeritakse rannajoone osas ETAK-i 2015. aasta versiooni järgi ning alumise lahustüki osas Letipea sihtkaitsevööndi piiri järgi. Letipea loodusala pindala on pärast välispiiri korrigeerimist 530,2 ha (loodusala suureneb 13,8 ha võrra). Tehakse ka ettepanek loodusala kaitse-eesmärkide muutmiseks – eesmärkideks lisatakse elupaigatüüp soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*) ning tehakse ettepanek eesmärkidest välja arvata elupaigatüübid liivased ja mudased pagurannad (1140), metsastunud luited (2180) ja luidetevahelised niisked nõod (2190). Letipea loodusala laiendamisel Natura 2000 võrgustiku alade hulka uusi eramaid ei lisandu. Loodusala osakaal suureneb maaüksusel Sonda metskond 150 (tunnus 90202:006:0780) 7,1 ha võrra. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada piirkonna metsaelupaikade kaitset. Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise. Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Letipea maatikukaitseala on juba riikliku kaitse all, mistõttu määruse jõustumisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumine ei too kaasa uute organisatsioonide moodustamist. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Maamaksu laekub Viru-Nigula vallale vähem XX eurot aastas. Piiranguvööndist tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse 7,1 ha juba kaitse all olevat piiranguvööndi maad ja kaitseala välispiiri korrigeerimisega rannajoone osas lisandub kaitseala piiranguvööndile 3 ha kaitsealast väljaspool asunud riigimetsamaad. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Letipea maastikukaitsealal kaitsekorra muudatused eramaid ei puuduta ja uusi eramaid sihtkaitsevööndisse ei lisandu, seega maa omandamise kulusid riigieelarvest ei teki. Kaitsealal, mis on ühtlasi Natura 2000 loodusala, saab taotleda metsatoetust 60 eurot piiranguvööndi ja 110 eurot sihtkaitsevööndi metsamaa hektari kohta. Metsatoetuste kulusid alale ei teki, kuna loodusala ei hõlma eramaid. Letipea loodusalal poollooduslikke kooslusi ei ole. Kaitseala rannaniidud pindalaga 20,3 ha asuvad Letipea maastikukaitseala piiranguvööndi osas, mis jääb väljapoole loodusala. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatud teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Marko Pomerants Keskkonnaminister 20.10.2016 nr 7-16/16/12573 Letipea maastikukaitseala kaitse-eeskirja avalik arutelu Austatud maaomanik Vastavalt looduskaitseseadusele moodustatakse looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks maastikukaitsealad, mille kaitsekord kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Praegustes piirides moodustatud Letipea maastikukaitseala on olnud osaliselt kaitse all alates 1992. aastast, kui Lääne-Viru Maavalitsuse 30. jaanuari 1992. a määrusega nr 29 „Letipea linnustiku kaitseala kohta” moodustati Letipea ornitoloogiline kaitseala. Kaitseala piire ja kaitsekorda on muudetud Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määrusega nr 171 „Letipea maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Arvestades kaasaja looduskaitse põhimõtetega, vajab kaitse-eeskiri täpsustamist ning kooskõlla viimist kehtiva õigusega. Teavitame Teid, et keskkonnaministri 11. oktoobri 2016. a käskkirjaga nr 1-2/16/996 on algatatud määruse „Letipea maastikukaitseala kaitse-eeskiri” menetlus. Kaitseala kaitse-eeskirja menetlust viib läbi Keskkonnaamet. Käesolevaga edastame Teile Vabariigi Valitsuse määruse „Letipea maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu, seletuskirja ja kaardi. Kutsume Teid aktiivselt osalema avalikustatud kaitse-eeskirja menetluses. Eesti loodusväärtuste kaitse on tagatud heas koostöös maaomanike ja huvigruppidega ning Teie panus on meile oluline. Letipea maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalik väljapanek toimub 24.10.2016 kuni 10.11.2016. Materjalidega on võimalik tutvuda Viru-Nigula valla kodulehel http://viru- nigula.kovtp.ee, samuti Keskkonnaameti kodulehel http://www.keskkonnaamet.ee. Palume Teil esitada oma põhjendatud parandusettepanekud ja vastuväited kaitseala kaitse- eeskirja muutmise kohta kirjalikult Keskkonnaametisse aadressil Kunderi 18, Rakvere 44307 või [email protected] hiljemalt 10.11.2016. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Kaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalik arutelu toimub 21.11.2016 kell 15.00 Viru-Nigula Vallavalitsuses, kus tutvustatakse laekunud küsimusi ja ettepanekuid ning kaitsekorra viimast seisu. Kui Te hiljemalt 10.11.2016 ei ole parandusettepanekuid või vastuväiteid esitanud, arvestame, et olete meie esitatud kaitse-eeskirja eelnõu muutmise ettepanekuga nõus. Peale avalikustamist esitatakse määruse eelnõu orienteeruvalt 2017. aasta jaanuaris ministeeriumide vahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti 2017. aasta juulis. Maastikukaitseala määruse kinnitamise järgselt kehtivad kinnisasja omanikele maamaksusoodustused. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 on maamaksusoodustus kaitseala sihtkaitsevööndis asuval maal 100% ning piiranguvööndi maal 50% maamaksumäärast. Kaitseala piirid kattuvad Natura 2000 võrgustikku kuuluva Letipea loodusala piiridega. Erametsaomanikel on võimalus taotleda Natura 2000 alal paikneva metsa majandamisel saamata jäänud tulu kompensatsiooni. Toetuse määr on piiranguvööndis 60 eurot hektari metsaala kohta ja sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas. Toetuse taotlemiseks pöörduda SA Erametsakeskus poole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Kotter juhtivspetsialist kaitse planeerimise büroo Lisad: 1) määruse eelnõu, 2) määruse seletuskiri, 3) määruse kaart. Imbi Mets 329 5543 [email protected] 2 (2)