dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Veeteede Amet
Sissetulev kiriAvalik

MSOS muudatusettepanekud

Veeteede Amet · 17. oktoober 2016
Viit
1-1.-5./16/3676
Registreeritud
17. oktoober 2016
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Merelootside Ühingu nimel
Saabumis/saatmisviis
e-mail
Funktsioon
1-1. Üldjuhtimine (2003-2016)
Sari
1-1.-5. Kirjad koostööst ja välisabist merenduses riikideg
Toimik
1-1.-5./16
Vastutaja
Marek Rauk (MOT juhtkond)

Failid

  • 📎MSOS muudatused okt.2016.pdf256 KB
  • 📎MSOS muudatusettepanekud..pdf89 KB

Sisu (failidest)

Muudatusettepanekud meresõiduohutuse seadusele §584(1)1) muuta sõnastust järgnevalt Viimase 12 kuu jooksul enne kutsetunnistuse taotlemist on taotleja rikkunud lootsimisega seotud käesoleva seaduse nõudeid mille tulemusena toimus ohtlik juhtum või on taotleja süül toimunud laevaõnnetus. §584(3) esimene lause sõnastust muuta järgnevalt Veeteede Amet võib lootsi kutsetunnistuse kehtivuse peatada kuni kuueks kuuks, kui loots on rikkunud lootsimisega seotud käesoleva seaduse nõudeid mille tulemusena toimus ohtlik juhtum. Selgitus. Neis punktides on praegu sõnastus selline, et lisaks süüle laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi puhul võidakse karistada lootsi (kutsetunnistuse peatamise või kehtetuks tunnistamisega) ka suvalise lootsimisega seotud MSOS punkti rikkumisega isegi kui selline rikkumine ei too kaasa meresõiduohutuse halvenemist. Kutsetunnistus on aluseks lootsina töötamisel ja kutsetunnistuse kas peatamine või kehtetuks tunnistamine üksnes mingi (mitmeti tõlgendatava) vähemolulise seadusepunkti mittetäitmisel on vastuolus rikkumise olulisuse ja karistusastme proportsioonidega. Viimasel ajal püütakse seadustada aina rohkem selliseid täpsustavaid nüansse, et nende punktuaalne täitmine võib osutuda puudulikuks ja selleks tulekski seaduse sõnastust muuta selliselt, et litsentsi peatamine tuleks kõne alla ikkagi siis kui seadusepügala mittetäitmise tagajärjel võis juhtuda või juhtus ohtlik juhtum. Teistel rikkumisjuhtudel saab kas mitte teha soodustusi eksamite vastuvõtmistel (§582(2) ja §583(2)) või määrata trahvi vastavalt §902. §60(1) muuta sõnastust järgnevalt Kui halbade hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või muul põhjusel ei ole lootsil võimalik laevale minna , korraldab loots kapteni nõusolekul laeva lootsimist lootsilaevalt või mõnelt teiselt laevalt, välja arvatud teiselt lootsitavalt laevalt. Lootsimiseks teiselt laevalt peab lootsil olema võimalik kasutada laeva liikumise jälgimiseks ja side pidamiseks vajalikke seadmeid. Loots ning laeva kapten peavad olema veendunud, et laeva edasine liikumine selliselt on ohutu ja on tagatud meresõiduohutus parimal võimalikul viisil. §60 (2) lisada punkt sõnastuses Loots võib hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või muul põhjusel, kapteniga kooskõlastatult, laevale minna või lahkuda laevalt mujal kui vastavalt käesoleva seaduse §55(2) kindlaksmääratud kohtades ja jätkata lootsimist käesoleva seaduse §60(1) sätestatud tingimustel. Selgitus Tuua need mõlemad punktid ühe paragraafi alla eritingimustesse. §60(1) kajastab olukordi kui laeva pardale ei ole võimalik minna. Näiteks erikonstruktsioonilised laevad, allveelaevad, tormiga ankrualasse lootsitavad jt. §60(2) aga olukordi kui loots on lootsitava laeva pardal vähem kui kogu kohustusliku lootsimispiirkonna vältel. Mõlemad punktid käsitlevad lootsimist eritingimustes ja kõiki olukordi ei ole võimalik ega mõistlik seaduses kajastada. Peamine vahe praegu kehtivaga tuleb sellest et kaotada ära mõiste "minimaalses ohutus kauguses". Seda mõistet (min.ohutu kaugus) ei saa kuidagi määratleda ja on igal konkteersel puhul erinev ja ka erinevalt tõlgendatav. Lootsikaatritel on VTA poolt väljastatud piirangud maksimaalsele lainekõrgusele (enamasti 2,5 meetrit). Lootsikaatri ja seal olevate inimeste ohutuse eest vastutab lootsikaatri kapten ja kapten valib kõige optimaalsema variandi, et kui kiiresti, kui kaugele, mis kurssidega jne. ta suudab oma laeva (lootsikaatrit) ohutult juhtida. Kui loots peabki talitama eritingimustele vastavalt siis ta ju ikkagi lootsib laeva kogu kohustuslikus lootsimise piirkonnas viibimise vältel ja teeb seda kõiki abivahendeid (nii sideks kui nav. olukorra jälgimiseks) kasutades. Muudatusega püütakse kohandada seadust reaalsusega. §61 pealkirja täiendada sõnastuses Lootsimise algus ja lõpetamine. §61 Lisada punkt (1)1 §61 (1)1 Lootsimine algab alates momendist, kui laev alustab manööverdamast vastavalt lootsi korraldustele-soovitustele, kuid mitte hiljem kui laev siseneb kohustusliku lootsimise piirkonda. Selgitus Käesolev seadus ei reguleeri praegu lootsimise algust. Lootsimise lõpetamine on aga ilusti lahti sätestatud. Kuna lootsil on lootsimise ajal teatud õigused ja kohustused ja vastutus siis on vaja ka selgust lootsimise ajast see tähendab algusest ja lõpust. Lootsi pardal viibimise aeg ei ole alati võrdeline lootsimise ajaga. §61(2) muuta kehtetuks Selgitus Antud punkt kirjeldab lootsimist eritingimustele vastavalt ja viidi üle vastavasse paragraafi §60(2) §62(2)1) täiendada ja muuta sõnastust järgnevalt: kontrollima enne laevale saabumist laeva süvist ja vabaparrast ning juhul, kui laev on lastitud üle laadungimärgiga lubatud piiri või üle sadama eeskirjaga lubatud suurima süvise, teatama sellest Veeteede Ametile; sadamakaptenile ja tööandjale. §62(2)3) muuta sõnastust järgnevalt: tutvuma laeva kontroll-lehega. Kui loots avastab, et laeva seisund erineb kontroll-lehe sissekannete kohasest seisundist ja laeva tegelik seisund vähendab meresõiduohutust, on ta kohustatud sellest viivitamata teatama tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile. Selgitus Antud paragraaf (62) reguleerib teiste seas ka lootsi teavitamiskohustusi. Üldjuhul tahetakse teavitusi kolme kohta: tööandjale, vta-le ja sadamasse. Praegu kehtivad 62(2)1) ja 62(2)3) aga teisiti. Esimesel juhul kui visuaalselt tuvastatakse, et süvisega probleeme või siis ülelaaditud on teavituskohustus ainult vta-le ja teisel juhul kui tuvastatakse samasugune olukord laeva kontrolllehte sirvides siis jälle teavitatakse ainult tööandjat. Kuna nii lootsiteenindus, sadam kui Veeteede amet peavad neist olukordadest teadma siis muudatustega pannaksegi lootsile teavitamiskohustus kõigile kolmele osapoolele. §63 lisada 6) punkt järgnevas sõnastuses §63 6) Loots võib käesolevas seaduses sätestatust kõrvale kalduda kui see on hädavajalik tagamaks lootsi ohutust ja laevaõnnetuse ärahoidmiseks. Sellisel juhul peab loots tegema kõik endast sõltuva et tagada meresõiduohutus parimal võimalikul viisil. Selgitus Kuna kõiki nüansse pole võimalik ja otstarbekas seaduses kajastada siis peabki olema võimalus et kui tekib vastuolu paberile kirjutatu ja reaalse olukorraga siis tuleb ikkagi tagada ohutus parimal võimalikul viisil ja kui olukord nõuab siis ka eirates mingit seadusepügalat. Samasugused võimalused on ette nähtud ka mõnedes teistes siseriiklikes õigusaktides kui ka rahvusvahelistes konventsioonides. §64(6) viia üle paragraafi 62. Selgitus. Antud punkt kajastab olukorda kui kapten keeldub lootsi teenusest ja räägib lootsi kohustustest jääda laevale. Paragr. 62 reguleeribki lootsi kohustusi. 16.10.2016 Eesti Merelootside Ühingu nimel Vanemmereloots Raul Kleinson From: Raul Kleinson <[email protected]> Sent: 17. oktoober 2016 9:44 To: Merily Must; VA_mot Subject: MSOS muudatusettepanekud. Attachments: MSOS muudatused okt.2016.docx Tere. Saadan Teile meiepoolsed muudatusettepanekud kehtivale meres�iduohutuse seadusele. Tagasiside oleks tervitatav. Lugupidamisega vanemmereloots Raul Kleinson
Allikas: Veeteede Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel