Taotlus

Narva Linnavalitsus [email protected] 02.07.2026 nr 4-6/14/66 Taotlus vooluhulga seire kaamerajaama paigaldamiseks Narva linnale kuuluvale kinnisasjale Keskkonnaseire seaduse (edaspidi KeSS) § 3 lõige 4 nimetab riikliku keskkonnaseire korraldajana ja koordinaatorina Kliimaministeeriumi, kes on 01.03.2019 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1-2/19/183 kinnitanud riikliku keskkonnaseire programmi. Lähtuvalt KeSS § 5 lõike 2 punktist 1, mis sätestab, et riikliku keskkonnaseire allprogrammi vastutav täitja on valitsusasutuse hallatav riigiasutus oma põhimääruse alusel ning keskkonnaministri 19.06.2015 määrusest nr 36 „Keskkonnaagentuuri põhimäärus“ § 5, mille kohaselt on Keskkonnaagentuuri tegevusvaldkond riikliku keskkonnaseire programmi täitmine, on Keskkonnaagentuur riikliku keskkonnaseire hüdroloogilise seire allprogrammi vastutav täitja. Vastutava täitja ülesannete hulka kuulub riiklikku keskkonnaseire korraldamine. KeSS § 2 lõike 1 kohaselt on keskkonnaseire keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi, vaatlusandmete kogumist, töötlemist ja säilitamist, vaatlustulemuste analüüsimist ning muutuste prognoosimist ning KeSS § 3 lõike 1 kohaselt on riikliku keskkonnaseire eesmärk saada ülevaade riigi keskkonna seisundist ja selle pikaajalistest muutustest, tagada välislepingutest ning riigisisestest õigusaktidest tulenevate keskkonnaseisundi seire kohustuste täitmine ja hinnata riiklike tegevus-, arengu- ja korralduskavade täitmise mõju keskkonnaseisundile ja selle muutustele. Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 3 „Riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammide täitmise nõuded ja kord“ § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt on hüdroloogilise seire ülesanded ja eesmärgid hüdroloogiliste vaatluste tegemine, asjaomaste andmete kogumine, töötlemine ja edastamine, keskkonda mõjutavate tegurite hindamine, sh prognooside ja hoiatuste koostamine. Sama määruse § 5 lõige 2 sätestab seirejaamade, -alade ja -kohtade paiknemise tihedus valitakse seire eesmärkide, rahvusvaheliste nõuete ja kohustuste põhjal. Seire radarijaamade kohavalikul arvestatakse ka omandisuhteid ja looduslikke tingimusi. Keskkonnaministri 19.06.2015 määruse nr 36 „Keskkonnaagentuuri põhimäärus“ § 6 punktist 10 tulenevalt tagab seirevõrkude toimimise ning seirejaamade, -vahendite ja -seadmete pidamise ning uuendamise Keskkonnaagentuur. Narva linnas alustati Narva jõe hüdroloogiliste mõõtmistega 1902. aastal. 2002 aasta lõpus automatiseeriti veetaseme ja veetemperatuuri mõõtmised automaatjaama rajamisega asukohas koordinaatidega 59.382752, 28.206652. Nimetatud parameetrite mõõtesagedus on käesoleval ajal 24 korda ööpäevas. Vooluhulka mõõdetakse automaatjaama läheduses metallpaadiga füüsiliselt jõe peal käies, sõites kaldast võimalikult kaugele Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piirini. 2024. aastal eemaldatud piiripoide tõttu on sellisel kujul vooluhulga mõõtmine raskendatud. Oleme vähendanud mõõdetavat vahemaad 20%. Samas ei ole PPA Kirsi 1 / 10616 Tallinn / Telefon 666 0901 / Faks 666 0909 / [email protected] / www.keskkonnaagentuur.ee Registrikood 70009540 igakordselt andnud luba mõõtmiste teostamiseks. Manuaalsete mõõtmiste sagedus on varasema 2 kuni 3 korra kuus asemel kahanenud ühele korrale kuus maist oktoobrini. Novembrist aprillini reeglina vooluhulka ei mõõdeta. Terve jõe ulatuses vooluhulga mõõtmine on lõpetatud juba varasemalt, 2015. aastal, viimane ühekordne terve jõe profiili mõõtmine tehti NarWatMan projekti raames 2020. aastal koostöös Vene Föderatsioon hüdroloogidega. Narva jõe mõõdetud vooluhulgad on olulise tähtsusega sisend reostuskoormuste arvutamisel. Läänemerre kantavate saasteainete kogused on otseses sõltuvuses veehulgast, kuna reostuskoormust hinnatakse aine kontsentratsiooni ja vooluhulga suhtena. Seega kandub vooluhulga mõõtmise ebatäpsus üle reostuskoormuse hinnangusse. Narva jõgi on Eesti reostuskoormuse arvestuses võtmetähtsusega veekogu, moodustades 2024. aastal ligikaudu 75% HELCOMile raporteeritavate Eesti seirejõgede summaarsest vooluhulgast ning ligikaudu 49% üldlämmastiku (TN) kogukoormusest. Arvestades Narva jõe suurt osakaalu, mõjutab vooluhulga mõõtmise ebatäpsus tuntavalt riikliku reostuskoormuse hinnangute täpsust ja usaldusväärsust. Pidev automaatmõõtmine (kaamerasüsteem) võimaldaks saada senisest ajaliselt tihedamat ja usaldusväärsemat teavet Narva jõe vooluhulga dünaamika kohta. Narva jõe pidevseire arendamiseks ning vooluhulga mõõtmiste automatiseerimiseks soovib Keskkonnaagentuur lisada automaatselt mõõdetavate parameetrite hulka voolukiiruse ja mõõta seda sagedusega 24 korda ööpäevas. Voolukiiruse mõõtmisel soovime kasutada kaameratehnoloogiat, mis eeldab, et mõõteseade (kaamera) paigaldatakse jõe kalda lähedale kiirema veevooluga piirkonda ja et mõõtepunktis on olemas kehtiv jõe põhja profiil. Oleme leidnud, et sobivaimaks voolukiiruse mõõtmise asukohaks on Sõpruse sillast ülesvoolu jääv piirkond. Kaamerajaama abil teostatav pidevseire võimaldab hinnata kliimamuutuste mõju ning jälgida operatiivselt veerežiimi muutusi. Lähtuvalt eelkirjutatust taotleb Keskkonnaagentuur käesolevaga Ida-Viru maakonnas Narva linnas Linnuse tänav L2 (katastritunnus 51101:001:0048) asuvale Narva linnale kuuluvale kinnisasjale vooluhulga seire kaamerajaama tähtajatut rajamist, jaama toimimiseks vajaliku elektrivarustuse võimaldamist ning õigust kaamerajaama arendamiseks, hooldamiseks, remontimiseks ja vajaduse korral likvideerimiseks. Lisaks soovib Keskkonnaagentuur PPA kooskõlastust nimetatud jaama rajamiseks. Jaama soovime paigaldada olemasoleva kaameraposti või valgustusposti külge. Jaam koosneb kaamerast, kaameraga integreeritud või eraldiolevast juhtseadmest, elektriühendusest KOVi elektrivõrku, akudest, jaama kilbist. Kõik eespool nimetatud jaama osad paigaldatakse olemasoleva posti külge. Jaama täpne asukoht nimetatud kinnistul selgub jaama rajamise käigus. Kaamera saab olema suunatud ainult jõe peale ja asub postil umbes 3 meetri kõrgusel. Jaama kaamera ei salvesta heli. Elektrienergia kasutamiseks KOVi võrgust on Keskkonnaagentuur vajadusel valmis sõlmima lepingu Narva linnaga ja paigaldama vahearvesti. Elektrienergia tarve sarnastel jaamadel Keskkonnaagentuuri seirevõrgus on seni olnud 15-20kWh kalendrikuus. Jaama töös hoidmiseks soovib Keskkonnaagentuur teostada jaamas regulaarset hooldust, selleks vajame juurdepääsu jaamale ja kinnistu omaniku hoidumist tegevustest, mis takistaks jaama sihipärast kasutamist. Koos taotlusega on lisatud pilt võimalikust paigalduspostist (post) ja sarnasest jaamast (kaamerajaam). Vooluhulga seire kaamerajaam paigaldatakse üleujutusohu leevendamise ja ennetamise projekti (1L40-RF21_02352-YLEU) vahenditest. Kaamerajaama küsimustes on KAURi kontaktisikuks Tanel Toots, kelle poole palume pöörduda telefonil +372 5669 9831 või e-posti teel [email protected]. 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Ala direktor Lisad: 1. post.png; 2. kaamerajaam.png. Sama: Politsei- ja Piirivalveamet Tanel Toots [email protected] 3 (3)