Keskkonnaamet. Maavara kaevandamise loa HARM-145 andmine Harku VI lubjakivikarjääri mäeeraldisele. Harku Karjäär AS

KORRALDUS 04. september 2017 nr 1-3/17/2273 Maavara kaevandamise loa andmine Harku VI lubjakivikarjääri mäeeraldisele I. ASJAOLUD Aktsiaselts Harku Karjäär (registrikood 10478760; aadress Veskitammi 6/Vae 2, Laagri, 76401 Harjumaa) esitas 21.07.2008 Keskkonnaministeeriumile maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse (edaspidi taotlus) ehituslubjakivi kaevandamiseks Harku lubjakivimaardla Harku VI lubjakivikarjääris. Alates 01.01.2017 hakkas kehtima maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) ja selle alamaktide muudatus. MaaPS § 130 lõige 2 sätestab, et enne seadusemuudatuse jõustumist esitatud loa taotlusele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui käesoleva seaduse jõustumise ajaks on selles menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine või loa andja on andnud eelhinnangu tegevuse olulise keskkonnamõju kohta. MaaPS § 130 lõike 3 kohaselt viib Keskkonnaamet lõpule Keskkonnaministeeriumi menetluses olnud pooleli olevad üldgeoloogilise uurimistöö loa, uuringuloa ja kaevandamisloa andmise menetlused. Aktsiaselts Harku Karjäär taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba (edaspidi kaevandamisluba) Harku lubjakivimaardla (registrikaardi nr 0161) Harku VI lubjakivikarjääri mäeeraldisel ehituslubjakivi kaevandamiseks. Maavara kasutatakse ehituskillustiku tootmiseks. Taotluse menetlusse võtmine on avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.03.2009. Avalikustamise peale avaldusi ega seisukohti ei laekunud. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Kavandatava tegevusega seoses algatati keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) Keskkonnaministeeriumi 17.06.2009 kirjaga nr 10684. Harku III lubjakivikarjääris ja Harku VI lubjakivikarjääris taotletavatele kaevandamistegevusele tehti ühine KMH. KMH aruanne „AS Harku Karjäär taotletava Harku III ja Harku VI mäeeraldiste kavandatava tegevuse ja Harku maardla idaosa korrastamisvõimaluste keskkonnamõju hindamise aruanne“ (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn 2010, edaspidi aruanne) kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 04.04.2012 kirjaga nr 173-9. Aruandes määrati kavandatavast tegevusest tuleneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või minimeerimiseks keskkonnanõuded, millega arvestatakse kaevandamisloa täiendavate tingimuste määramisel. Keskkonnaministeerium küsis 05.09.2013 kirjaga nr 12-9/17/7531 Maanteeametilt kooskõlastust Harku-Rannamõisa riigimaantee kaitsevööndis kaevandamiseks. Maanteeamet keeldus taotluse kooskõlastamisest tuginedes kuni 30.06.2015 kehtinud teeseaduse § 36 lõike 1 punktile 6, mille kohaselt on teel ja tee kaitsevööndis tee omaniku nõusolekuta keelatud kaevandada maavara (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 24.09.2013 numbriga 12-9/13/7531-2). Lisaks juhtis Maanteeamet tähelepanu, et kavandatava mäeeraldise piires on toimiv EST-LINK 1 maakaabel. Keskkonnaministeerium küsis uuesti Maanteeameti kooskõlastust Harku-Rannamõisa riigimaantee kaitsevööndis kaevandamiseks 26.09.2013 kirjaga nr 12-9/13/7531-3. Maanteeamet vastas sellele 08.10.2013 e-kirjaga (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 15.10.2013 numbriga 12-9/13/7531-4). Keskkonnaministeerium tagastas Harku VI mäeeraldise kaevandamisloa taotluse taotlejale varu koguste täpsustamiseks ning graafiliste lisade korrigeerimiseks tulenevalt mäeeraldise piires olevatest kitsendustest 17.10.2013 kirjaga nr 12-9/13/8975, 18.08.2015 kirjaga nr 12-10/15/7119 ja 03.11.2015 kirjaga nr 12-10/15/7119-3. Aktsiaselts Harku Karjäär esitas korrigeeritud taotluse Keskkonnaministeeriumile 16.09.2015 (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 16.09.2015 numbriga 12-10/15/7119-2), 02.12.2015 (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 02.12.2015 numbriga 12-10/15/7119-4). Aktsiaseltsi Harku Karjäär poolt 02.12.2015 esitatud taotluses vastasid nõuetele taotluse vorm ja seletuskiri, graafilistel lisadel esines veel puuduseid, mida oli vaja kõrvaldada. Keskkonnaministeerium tagastas Harku VI mäeeraldise kaevandamisloa taotluse graafilised lisad ettevõttele parandamiseks 15.02.2016 kirjaga nr 14-5/16/1402-2, 14.04.2016 kirjaga nr 14-5/16/1402-5, 10.05.2016 kirjaga nr 14-5/16/1402-7, 01.06.2016 kirjaga nr 14-5/16/1402-10, 21.06.2016 kirjaga nr 14-5/16/1402-13 ja 07.11.2016 kirjaga nr 14-5/16/1402-14. Aktsiaselts Harku Karjäär esitas Keskkonnaministeeriumile korrigeeritud graafilised lisad 28.03.2016 (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 28.03.2016 numbriga 14-5/16/1402-3), 26.04.2016 (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 26.04.2016 numbriga 14-5/16/1402-6) ja 24.05.2016 (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 24.05.2016 numbriga 14-5/16/1402-8). Ettevõte on peale seda veel korduvalt parandanud taotluse graafilisi lisasid, kuid need pole nõuetele vastanud. Aktsiaseltsi Harku Karjäär esitas 06.12.2016 graafilised lisad, mis Keskkonnaameti hinnangul vastavad nõuetele. Keskkonnaamet palus oma 15.03.2017 kirjaga nr 12-2/17/3149-3 aktsiaseltsil Harku Karjäär esitada korrektne kaevandamisloa taotlus, mis koosneb 02.12.2015 esitatud taotluse vormist, seletuskirjast ja lisadest ning 06.12.2016 esitatud graafilistest lisadest. Aktsiaselts Harku Karjäär esitas 21.03.2017 korrektse taotluse kaevandamisloa saamiseks Harku VI lubjakivikarjääri mäeeraldisele (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.03.2017 numbriga 12-2/17/3149-5). Harku VI lubjakivikarjäär (mäeeraldis ja selle teenindusmaa) asub Harju maakonnas, Saue vallas Hüüru külas kinnistutel Harku karjäär 10 (katastritunnus 72701:001:0536), Harku karjäär 7 (katastritunnus 72701:001:0533), Harku karjäär 11 (katastritunnus 72701:001:0537) ja Harku karjäär 3 (katastritunnus 72701:001:0012). Kõik kinnistud kuuluvad aktsiaseltsile Harku Karjäär. 2 (12) Taotletava mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 3,64 ha. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat. Taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (Maa-ameti 06.03.2017 kiri nr 9-3/17/4086). Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt Harku lubjakivimaardla (registrikaardi nr 0161) kaevandamisväärseks tunnistatud ehituslubjakivi aktiivse reservvaru 30 plokki. Seletuskirja kohaselt jääb mäeeraldisega hõlmamata 30 ploki varust 153 tuh m3 lubjakivi, mis jääb riigimaantee kaitsevööndisse. Taotluse seletuskirja järgi hõlmatakse mäeeraldisega plokist 30 ehituslubjakivi aktiivset reservvaru koguses 486 tuh m3. Taotletava mäeeraldise lahustükkide lääneosas paiknevad keskpinge elektriõhuliinid Harku- Vahealajaam:HRK (VID kood K111160844) ja RESTAURAATORI:TAB (VID kood K212840922) ja liinide kaitsevööndid laiusega 20 m liini teljest. Taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast jäävad ~18,5 m kaugusele läänesuunda elektrimaakaabelliinid Estlink 1 maakaabel (VID koodidega 400588670 ja 400588671) ja EstLink 1 (VID kood ESTLINK 1). Taotlusele on lisatud Elering AS tingimuslik kooskõlastus, mille kohaselt ei tohi lõhketööd esile kutsuda kaabli või kaablit ümbritseva pinnase nihkeid ega vajumisi, kaabelkaevikus ja kaablist kuni 5 m kaugusel alal. Taotletava mäeeraldise põhjapoolsema lahustüki lääneserv jääb Harku – Rannamõisa riigitee nr 11191 äärmise sõiduraja äärmisest servast ~26,7 m kaugusele (tee teljest ~30 m kaugusele). Lähimad elamud asuvad Harku VI mäeeraldisest 320 meetri kaugusel kagus (Korku kinnistul, katastritunnusega 72701:001:0019; Keldri kinnistul, katastritunnusega 72701:001:0320; Suurekivi kinnistul, katastritunnusega 72701:001:0440), 350 meetri (Mulgi kinnistul, katastritunnusega 72701:001:0973) ja 450 meetri (Vatsla AÜ lähim hoone, Vatslaserva AÜ 18 kinnistu katastritunnusega 72702:004:0180) kaugusel läänes. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 saatis loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu kirjaliku arvamuse saamiseks mäeeraldise asukoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile. Saue Vallavolikogu nõustus 24.05.2017 otsusega nr 39 kaevandamisloa andmisega Harku VI lubjakivikarjääri mäeeraldisele. Saue Vallavolikogu palus oma otsuses täiendada loale kantavat täiendavat tingimust nr 6, lisades sellele juurde asjaolu, et mäeeraldise piirile rajatavad puidust tõkked peavad olema piisavad, et takistada inimeste ligipääsu karjääri servale. Keskkonnaamet arvestab tehtud ettepanekuga ning muudab maavara kaevandamise loa eelnõus täiendavat tingimust nr 6. Maavarade komisjon nõustus 09.06.2017 protokollilise otsusega nr 17-82 kaevandamisloa andmisega Harku VI lubjakivikarjääri mäeeraldisele. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 12.06.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa muutmise otsuse eelnõu. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu avalikustamisest Ametlikes Teadaannetes. Avalikustamise käigus ettepanekuid ega vastuväiteid laekus/ei laekunud. Vastavalt HMS § 40 lõikele 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalistele võimaluse kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus või vastuväited. Keskkonnaamet küsis aktsiaseltsilt Harku Karjäär 13.06.2017 kirjaga 3 (12) nr 12-2/17/3149-10 arvamust või vastuväiteid kaevandamisloa eelnõu kohta kahe nädala jooksul alates eelnõu kättesaamisest. Aktsiaselts Harku Karjäär esitas 21.06.2017 omapoolsed ettepanekud Harku VI lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa andmise otsuse eelnõu kohta (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.06.2017 numbriga 12-2/17/3149-11). Aktsiaselts Harku Karjäär esitas Keskkonnaametile OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt 2012 koostatud töö nr 12/0983 „Lõhketöödest põhjustatud jääkmassiivi lõhelisuse (purunemise) ulatuse uuring Harku lubjakivikarjääris“ ja Elering AS ning AS Nord Energy Link poolt maakaabelliinile 150 Kv DC ESTLINK N-1 esitatud kooskõlastused. Aktsiaselts Harku Karjäär palus esitatud materjalidest lähtuvalt korrigeerida maavara kaevandamise loasse kantavaid täiendavaid tingimusi nr 3, 4 ja 11. Lähtudes OÜ Põhivõrk 11.02.2009 kirjas nr PV-PAP-10/730-03 seatud tingimustest maakaabelliinile 150 Kv DC ESTLINK N-1 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER tööst „Lõhketöödest põhjustatud jääkmassiivi lõhelisuse (purunemise) ulatuse uuring Harku lubjakivikarjääris“ eemaldatakse Harku VI lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loalt täiendavad tingimused nr 3 ja 4 ning need asendatakse järgmiste tingimused: 1. Kaablitrassi lähedased lõhkamistööd ja kaevandustööd tuleb planeerida selliselt, et pinnase/kivimi struktuur kaablist 5,0 m kaugusel ei muutuks, st kaablikaevikut ümbritsevas kivimis kuni 5,0 meetri kauguseni kaablitrassist ei tohi tekkida kivimisse pragusid; 2. Lõhketööd ei tohi esile kutsuda kaabli, kaablikatteplaatide või pinnase nihkeid ega vajumisi kaablikaevikus ega kaevikule lähemal kui 5,0 m. 3. Jõudes mäetöödega 27 meetri kaugusele maakaabelliinist, tuleb eemaldada katend lõhatavalt astangult, et selgitada välja tektooniliste lõhede samm ja orientatsioon lähtudes OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt soovitatud skeemist. Tulemustele vastavalt tuleb vajadusel korrigeerida lõhketööde projekti. Täiendav tingimus nr 11, mille kohaselt tuleb mõõta lõhkamisel tekkivate maavõngete võnkekiirus, fikseerida laengu mass ja kaugus maakaablist ja lähimatest elamutest esimesel viiel lõhkamisel tundliku objekti juures, et kontrollida tegelikku olukorda keskkonnas ning tundlikutele objektidele lähenedes korrata mõõtmisi ja vajadusel täpsustada lõhketööde projekti muudetakse arvestades OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud tööd „Lõhketöödest põhjustatud jääkmassiivi lõhelisuse (purunemise) ulatuse uuring Harku lubjakivikarjääris“. Sellest tulenevalt sõnastatakse täiendav tingimus järgmiselt: Seismilise järelmõju hindamise eesmärgil tuleb fikseerida lõhketööde teostamise tingimused: lõhkamise aeg, asukoht ja peamised lõhketöö parameetrid (laengu mass, laengute arv jne). Kui esitatakse kaebus ülenormatiivsete maavõngete kohta, tuleb vajadusel teostada vastavad mõõtmised, et kontrollida maavõngete vastavust normidele. Vastavalt HMS § 40 lõikele 1 küsis aktsiaseltsilt Harku Karjäär 17.08.2017 kirjaga nr 12-2/17/3149-12 arvamust või vastuväiteid kaevandamisloa eelnõu kohta kahe nädala jooksul alates eelnõu kättesaamisest. Aktsiaselts Harku Karjäär ei esitanud määratud tähtaja jooksul omapoolseid ettepanekuid või vastuväiteid. II. KAALUTLUSED 2.1.Õiguslik alus MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Loa andja kontrollis taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-is ja kuni 31.12.2016 kehtinud keskkonnaministri 06.05.2005 määruses nr 36 „Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm“ sätestatud nõuetele. Taotlus vastas esitatud nõuetele. 4 (12) Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb lisada taotlusele kaevandamisjäätmekava. Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse jäätmeseaduse §-ga 421 kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Harku karjääri kohta on koostatud ja kinnitatud Keskkonnaameti 02.02.2012 korraldusega nr HJR 114/17/12/96 kaevandamisjäätmekava. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Maaregistri andmetel on kinnistute Harku karjäär 10 (katastritunnus 72701:001:0536), Harku karjäär 7 (katastritunnus 72701:001:0533), Harku karjäär 11 (katastritunnus 72701:001:0537) ja Harku karjäär 3 (katastritunnus 72701:001:0012) puhul on tegemist 100% maatulundusmaaga. 2.2. Keskkonnamõju hindamine Kavandatava tegevusega seoses algatati KMH Keskkonnaministeeriumi 17.06.2009 kirjaga nr 10684. Harku III lubjakivikarjääris ja Harku VI lubjakivikarjääris taotletavatele kaevandamistegevusele tehti ühine KMH. KMH aruanne „AS Harku Karjäär taotletava Harku III ja Harku VI mäeeraldiste kavandatava tegevuse ja Harku maardla idaosa korrastamisvõimaluste keskkonnamõju hindamise aruanne“ (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn 2010, edaspidi aruanne) kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 04.04.2012 kirjaga nr 173-9. Aruandes määrati kavandatavast tegevusest tuleneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või minimeerimiseks leevendamismeetmed, millega arvestatakse kaevandamisloa täiendavate tingimuste määramisel. 1. Suurim mõju kaevandamisel on maastikule. Et vähendada kaevandamise negatiivset mõju tuleb kaevandatud maa korrastada – tasandada mäeeraldise nõlvad ja põhi, vajadusel lammutada rajatud kommunikatsioonid ja teed. KMH aruandes on antud soovitus lähtuda kaevandatud maa korrastamisel ala hüdrogeoloogilisest olukorrast. Korrastamist käsitlevaid soovitusi ei lisata kaevandamisloa täiendavatesse tingimustesse, neid käsitletakse Harku VI lubjakivikarjäärile korrastamistingimuste esitamisel. 2. Kaevandamistegevuse käigus on suureks probleemiks suur tolmu kontsentratsioon õhus, mis eelkõige tekib purustus-sorteerimissõlme töötamisel ja kaevise transpordil. Ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni ennetamiseks tuleb karjääris teid niisutada ja pesta. Purustus- sorteerimissõlmele tuleks paigutada vihmutid. Harku VI lubjakivikarjääri mäeeraldisele ei ole plaanitud purustus-sorteerimissõlme ning karjääri teenindamine toimub Harku karjääris. Seega Harku VI kaevandamisloale ei lisata vihmutite nõuet, küll aga lisatakse see Harku karjääri (kaevandamisluba KMIN-038) kaevandamisloa täiendavatesse tingimustesse. Teedel tekkiva tolmu vähendamiseks lisatakse Harku VI lubjakivikarjääri kaevandamisloa täiendavatesse 5 (12)  tingimustesse punkt, et sademetevaesel ajal tuleb mäeeraldisel niisutada kaevise transpordiks kasutatavaid teid. 3. KMH kohaselt võib tekkida probleeme lõhketöödel maavõngete mõjuga tundlikele objektidele. Harku VI mäeeraldisel võib selleks lugeda mäeeraldist läbivat maakaablit. KMH aruanne näeb leevendava meetmena ette lõhkelaengute vähenemist tundliku objekti läheduses ning vajadusel ka lubjakivi raimamist hüdrovasaraga. Samuti antakse KMH aruandes hinnang keskkonnaseisundi jälgimise vajadusele. 1. Vajalik on jälgida karjäärist väljapumbatava vee hulka ja kvaliteeti. Proovivõtu asukoht (kohad) peavad paiknema selliselt, et saab kontrollida karjäärivee seisundit enne liitumist võõrveega vana Harku karjääri territooriumil. Eesmärgiks on tagada puhta vee suubumine Harku järve. Need analüüsid aitavad selgitada ka teisi võimalikke reostusallikaid, mis võivad mõjutada vooluvett edasisel teekonnal Harku järve. Seire metoodika ja seiratavad näitajad tuleb paika panna seirekavas. 2. On vajalik jälgida põhjaveetaseme alanduslehtri seisundit nende kaevude kaudu, mis paiknevad Harku VI mäeeraldisest lääne ja lõuna pool. Need andmed võimaldavad hinnata mõju vesivarustusele ja alangulehtri arengut pikemas perspektiivis. 3. Mõõta lõhkamisel tekkivate maavõngete võnkekiirus, fikseerida laengu mass ja kaugus maakaablist ja lähimatest elamutest esimesel viiel lõhkamisel tundliku objekti juures, et kontrollida tegelikku olukorda keskkonnas. Tundlikutele objektidele lähenedes korrata mõõtmisi ja vajadusel täpsustada lõhketööde projekti. KMH aruandes välja toodud keskkonnaseisundi jälgimise seire ettepanekud on lisatud Harku VI lubjakivikarjääri kaevandamisloa täiendavatesse tingimustesse. 2.3. Kaalutlused loa andmisel Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning ettevõttele aktsiaselts Harku Karjäär ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 27.03.2017). Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“ toob välja asjaolu, et ehitustoorme puudujääk kasvab pidevalt ning eriti teravalt annab tunda ehituskillustiku puudumine Tallinna ümbruses Harjumaal. Arengukavas määratletakse riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“. Järgnevalt on analüüsitud, kas tulevase Harku VI lubjakivikarjääri mäeeraldise teeninduspiirkonnas on tagatud samaväärse maavara varustuskindlus. Varustuskindlus näitab, kui kauaks antud juhul võimaliku tulevase mäeeraldise teeninduspiirkonnas varem antud lubadega 6 (12) kaevandada antud maavara jätkub arvestades viimase 5 aasta keskmist kaevandamismahtu. Mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse 50 km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest ja arvestades reaalseid veokauguseid ning veoteede tehnilist seisukorda. Lubadega kaevandamiseks antud maavara peetakse piisavaks, kui maavara jätkub vähemalt 10 aastaks. Kui analüüside tulemusel selgub, et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks taotletava maavara osas enam kui 10 aastaks, siis loetakse taotlus riigi huviga vastuolevaks. Harku VI lubjakivikarjääri potentsiaalsesse teeninduspiirkonda, arvestades reaalseid veokauguseid (50 km raadius), jääb hetkel 18 ehituslubjakivikarjääri, kus kaevandatakse kõrgemargilist lubjakivi. Nendest kahes, Pärtli paemurd ja Valkla lubjakivikarjäär, ei toodeta ehituskillustiku. Seisuga 31.03.2017 on nendes karjäärides kaevandatav jääkvaru suurus 8259,4 tuhat m3. Arvestada, et karjääri avamiseks ning ettevalmistavateks töödeks kulub olenevalt karjäärist tavapäraselt 1 kuni 2 aastat, ei kirjelda karjääri esimesel tööaastal kaevandatud maht tegelikku olukorda (reeglina on tunduvalt väiksem). Sellest tulenevalt on arvestatud mäeeraldistel, mis on loa saanud 2016. aastal, keskmiseks kaevandatavaks koguseks loaga määratud maavaru kogus. Seega võib viimase viie aasta keskmiseks kõrgemargilise lubjakivi kaevandatavaks koguseks võtta 1140,8 tuhat m3. Arvestades eeltoodut, on Harku VI lubjakivikarjääri teeninduspiirkonnas varustuskindlus tagatud 7,2 aastaks. Arengukava järgi tuleb kaevandamisel eelistada enne uute maardlate kasutuselevõttu juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist. Kasutuses olevate maardlate kohta on nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste osas piisavalt vajalikku informatsiooni. Kvaliteedilt kõige parema ehituslubjakivi varu paikneb Põhja-Eestis, suurim tarbimisvajadus on Tallinna piirkonnas. Harjumaal asuvate maardlate mäeeraldistes olev lubjakivivaru lõppeb lähima kümne aasta jooksul. Tallinna ümbruses on uute kõrgemargilise lubjakivi maardlate avamine vältimatu, kuid asukoha valikud teevad keeruliseks nii looduskaitselised piirangud kui ka tihe asustus. Aktsiaselts Harku Karjäär taotleb kaevandamisluba Harku VI mäeeraldisele, mis moodustab ühtse karjääri varasemalt antud kaevandamislubadega Harku maardlasse. Maavara kaevandamisega jätkamine Harku maardlas lükkab edasi vajadust avada täiesti uusi maardlaid Tallinna läheduses. Kuna Harku maardlas on lubjakivi kaevandatud alates 1954. aastast, siis on alal kujunenud juba täielikult kaevandamisest mõjutatud keskkond. Juba olemasolevate karjääride juures uue määeraldisel kaevandama hakkamine avaldab ümbritsevale keskkonnale vähem mõju kui täiesti uues kohas karjääri avamine. Taotletav Harku VI mäeeraldisel ja selle lähimas ümbruses ei asu looduskaitselisi või kultuuriväärtuslikke piiranguid, mis takistaksid mäeeraldise avamist. Lähim elamu asub taotletavast mäeeraldisest 250 meetri kaugusel, mis on piisav, et kaevandamise loale kantavate täiendavate tingimustega minimeerida mäetööde mõju elamutele. Taotletava Harku VI mäeeraldise põhjapoolse lahustüki lääneserv jääb Harku-Rannamõisa riigimaantee nr 11191 äärmise sõiduraja servast 26,7 meetri kaugusele (tee teljest 30 meetri kaugusele). Maanteeamet on oma 15.09.2014 kirjaga nr 15-2/14-00109/029 kooskõlastanud aktsiaseltsi Harku Karjäär kaevandamisloa taotluse Harku VI mäeeraldisele tingimustel, et 7 (12) mäeeraldise ja maantee vahelisel alal on tagatud nähtavus ning mäeeraldise piirile rajatakse puidust tõkked nagu Türisalu panga ümbruses. Arvestades asjaolu, et karjääri serva astangu kõrguseks on kuni 15 meetrit, siis on oluline, et oleks tagatud ohutus, eriti arvestades maantee lähedust tekkivale astangule. Sellest tulenevalt leiab Keskkonnaamet, et esitatud tingimused on asjakohased ja arvestab Maanteeameti poolt esitatud tingimustega ning lisab need kaevandamisloa täiendavateks tingimusteks. Maa-amet palus oma 06.03.2017 kirjas nr 9-3/17/4086 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.03.2017 numbriga 12-2/17/3149-2) Keskkonnaametil kaaluda, kas seletuskirjas toodud kujul nõlvade käsitlemine taotluses on piisav. Vajadusel, kui kaevandamisjääke ja katendit pole lauge nõlva kujundamiseks piisavas koguses tuleks loa andmisel näha ette mäeeraldisele lubjakivist nõlvaterviku jätmine piirkonnas, kus pole külgnemist teise mäeeraldisega. Samuti palus Maa-amet kaaluda vajadust jätta mäeeraldise välispiirile (piirkonnas, kus pole külgnemist teise mäeeraldisega) hoidetervik väljaspool mäeeraldist asuva pehme katendi stabiilsuse tagamiseks. Keskkonnaamet küsis aktsiaseltsi Harku Karjäär seisukohta Maa-ameti poolt tõstatatud küsimustele 22.03.2017 kirjaga nr 12-2/17/3149-4. Aktsiaselts Harku Karjäär edastas omapoolse arvamuse 27.03.2017 kirjaga nr 77 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.03.2017 numbriga 12-2/17/3149-6). Aktsiaselts Harku Karjäär selgitab, et seletuskirjas on antud viide, et OÜ Viru Mäebüroo poolt on koostatud Harku karjäär, Harku II karjäär, Harku IV lubakivikarjäär korrastamisprojekt. Korrastamisprojekti saab kohaldada ka piirnevate mäeeraldiste kohta. Korrastamisprojektile on andnud rakendamise nõusoleku Keskkonnaameti Harju-Järva–Rapla regioon oma korraldusega 19.06.2012 nr HJR 1-15 /12/472. Nimetatud projekti tingimustele vastavalt Harku VI mäeeraldises nõlvad täidetakse ja veealune nõlv kujuneb piisavalt laugeks, tagamaks vette sattunud inimeste ja loomade ohutust. Osaliselt toimub kaevandatud osa täielik täitmine, nagu see on ette nähtud Harku IV mäeeraldisel. Kasutatakse oma kaevandamisjäätmeid ja korrastusprojektis nimetatud jäätmeid. Mäeeraldise välispiirile hoidetervikute jätmine ei ole vajalik kuna pehme katendi paksus on väga väike. Ülevalt nõlva tõkestamist ei kasutata. Harku karjääri, Harku II karjääri ja Harku IV lubjakivikarjääri korrastamiseks on koostatud korrastamisprojekt ja selle lisad 1 ja 2. Harku karjääri, Harku II karjääri, Harku IV lubjakivikarjääri korrastamisprojekti lisale 2 (koostaja OÜ Mäemees, töö nr 55-13) andis Keskkonnaamet 14.01.2016 korraldusega nr 1-3/16/75 rakendamise nõusoleku. Harku VI lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotluse seletuskirja kohaselt saab nimetatud korrastamisprojekti ja selle lisasid kohaldada ka Harku VI mäeeraldisele. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Harku karjääri, Harku II karjääri ja Harku IV lubjakivikarjääri korrastamiseks koostatud korrastamisprojektis ei ole käsitletud Harku VI lubjakivikarjääri korrastamist ning kui aktsiaselts Harku Karjäär soovib kasutada samasugust põhimõtet ka Harku VI lubjakivikarjääri korrastamiseks, tuleb korrastamisprojekti ka vastavalt täiendada. Korrastamisprojekti kohaselt täidetakse mäeeraldise küljed, mis ei piirne teiste mäeeraldistega, sõelmetega, moodustades täidetud küljele kallasrada. Täidetud küljele kujundatakse nõlvus 1:2 (vastab kaldele 26º). Nõlvade täitmiseks saab kasutada lubjakivi sõelmeid ning kaevandatavalt alalt eemaldatud katendit. Harku VI mäeeraldisel on vaja täita umbkaudu 850 meetrit nõlvasid, milleks on hinnanguliselt vaja 170 tuhat m3 täitepinnast (sõelmed, katend). Korrastamisprojekti lisa 1 kohaselt on Harku karjääri sisepuistangutes, tehnokompleksi kõrval asuval maa-alal vanas karjääris 560 tuhat m3 täitepinnast ning veel kaevandamata lubjakivi töötlemisel tekib hinnanguliselt juurde 626 tuhat m3 8 (12) sõelmeid (korrastamisprojekti lisa 1 on koostatud 2012. aastal ning seega selles esitatud andmed on 2012. aasta olukorrast lähtuvalt). Seega on kokku alal 1186 tuhat m3 täitepinnast, mida on piisavalt, et tagada kõikide praegu töötavate ja ka taotletavate mäeeraldiste nõlvade korrastamisprojekti kohane korrastamine. Tulenevalt eelnevast on Keskkonnaamet seisukohal, et kaevandamisjääke ja katendit on laugete nõlvade kujundamiseks piisavas koguses ning pole ette näha vajadust mäeeraldisele lubjakivist nõlvaterviku jätmine piirkonnas, kus pole külgnemist teise mäeeraldisega. Mäeeraldist katab pehme katend (moreen), mille paksuseks on keskmiselt 0,7 meetrit. Aktsiaselts Harku Karjäär avaldas oma 27.03.2017 kirjas nr 77 arvamust, et hoidetervikute jätmine mäeeraldise külgedele ei ole vajalik, kuna pehme katendi paksus on väga väike. Harku maardlas on küllaltki sarnase geoloogilise ehituse alaga tegemist ning kuna varasemalt avatud aktsiaseltsi Harku Karjäär karjäärides ei ole esinenud probleeme pehme katendi püsivusega mäeeraldise piiridel, siis on Keskkonnaamet seisukohal, et hoidetervikute jätmine Harku VI mäeeraldise piiridele pole vajalik. Küll aga kui peaks kaevandamise käigus selguma, et mäeeraldise piiridel oleva pehme katendi stabiilsusega tekib probleeme, tuleb jätta mäeeraldise piiridele hoidetervikud. Moreenist koosneva katendi püsinurk on 26º (nõlvsus 1:2). Arvestades katendi keskmist paksust (0,7 meetrit) on vajaliku hoideterviku laius 1,5 meetrit. Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotletava tegevuse puhul ei esine MaaPS § 55 esitatud kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseid. 2.4. Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). Vastavalt keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõikele 4 kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ märgitakse nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. Kaevandamisloaga reguleeritakse vaid mäeeraldises ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Tingimuste määramisel arvestatakse KMH tulemustega ja kaevandamisloa menetlusel esitatud arvamuste ja kooskõlastustega. Kaevandamisloa HARM-145 andmisel Harku VI lubjakivikarjääri mäeeraldisele on otstarbekas kanda loale järgmised täiendavad tingimused: 2.4.1. Mäetööde käigus ei tohi rikkuda Silur-Ordoviitsiumi regionaalset veepidet. 2.4.2. Kaevandamisel tuleb vältida diktüoneemakilda kihi avamist. Kihi avamisel tuleb isoleerida avatud pind pealtpoolt ning ohutult käidelda väljakaevandatud kilda mass. 2.4.3. Kaablitrassi lähedased lõhkamistööd ja kaevandustööd tuleb planeerida selliselt, et pinnase/kivimi struktuur kaablist 5,0 m kaugusel ei muutuks, st kaablikaevikut ümbritsevas kivimis kuni 5,0 meetri kauguseni kaablitrassist ei tohi tekkida kivimisse pragusid. 2.4.4. Lõhketööd ei tohi esile kutsuda kaabli, kaablikatteplaatide või pinnase nihkeid ega vajumisi kaablikaevikus ega kaevikule lähemal kui 5,0 m. 9 (12) 2.4.5. Jõudes mäetöödega 27 meetri kaugusele maakaabelliinist, tuleb eemaldada katend lõhatavalt astangult, et selgitada välja tektooniliste lõhede samm ja orientatsioon lähtudes OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt soovitatud skeemist. Tulemustele vastavalt tuleb vajadusel korrigeerida lõhketööde projekti 2.4.6. Mäeeraldise ja Harku-Rannamõisa maantee vahelisel alal peab olema tagatud nähtavus. 2.4.7. Mäeeraldise piirile tuleb rajada puidust tõkked, mis peavad olema piisavad takistamaks inimeste ligipääsu karjääri servale. 2.4.8. Vältimaks kalluritel transporditava materjali tolmamist, tuleb kallurikastid katta. 2.4.9. Mäetöödega Harku VI karjääris alustada sujuvalt pärast Harku IV ammendamist, üldise suunaga idast läände, lähenedes Harku-Rannamõisa teega paralleelselt paigutatud elektri- maakaablile. 2.4.10. Jälgida karjäärist väljapumbatava vee hulka ja kvaliteeti. Proovivõtu asukoht (kohad) peavad paiknema selliselt, et saab kontrollida karjäärivee seisundit enne liitumist võõrveega vana Harku karjääri territooriumil. Seire metoodika ja seiratavad näitajad tuleb paika panna seirekavas. 2.4.11. Jälgida põhjaveetaseme alanduslehtri seisundit nende kaevude kaudu, mis paiknevad Harku VI mäeeraldisest lääne ja lõuna pool. 2.4.12. Seismilise järelmõju hindamise eesmärgil tuleb fikseerida lõhketööde teostamise tingimused: lõhkamise aeg, asukoht ja peamised lõhketöö parameetrid (laengu mass, laengute arv jne). Kui esitatakse kaebus ülenormatiivsete maavõngete kohta, tuleb vajadusel teostada vastavad mõõtmised, et kontrollida maavõngete vastavust normidele. 2.4.13. Maakaablile ja lähimatele elamutele lähenedes vähendada lõhkelaengute massi lõhketöödest tuleneva võnkekiiruse vähendamiseks, vajadusel kasutada kaheastmelist raimamist. 2.4.14. Kasutada vajadusel maakaabli lähedal mehaanilist raimamist hüdrovasaraga. 2.4.15. Sademetevaesel ajal niisutada kaevise transpordiks kasutatavaid teid mäeeraldisel. 2.4.16. Kui kaevandamise käigus selgub, et mäeeraldise piiridel oleva pehme katendi stabiilsusega tekib probleeme, tuleb jätta mäeeraldise piiridele hoidetervikud (arvestades katendi keskmist paksust (0,7 meetrit) ja moreenist koosneva katendi püsinurka (26º) on vajaliku hoideterviku laius 1,5 meetrit). III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS § 48, kuni 31.12.2016 kehtinud keskkonnaministri 06.05.2005 määruse nr 36 “Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm” § 4 lõike 8, Harku lubjakivimaardla Harku III ja Harku VI mäeeraldistel kaevandamisega kaasneva KMH aruande ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Saue Vallavolikogu 24.05.2017 otsusele nr 39, maavarade komisjoni 09.06.2017 istungi protokollilisele otsusele nr 17-82 ja aktsiaselts Harku Karjäär taotlusele otsustan: 1. Anda aktsiaseltsile Harku karjäär maavara kaevandamise luba HARM-145 Harku lubjakivimaardla Harku VI lubjakivikarkääris kehtivusajaga 15 aastat. 2. Antavasse loasse kanda järgnevad andmed: 2.1. loa omanik: Aktsiaselts Harku Karjäär (registrikood 10478760; aadress Veskitammi 6/Vae 2, Laagri, 76401 Harjumaa); 10 (12) 2.2. kaevandaja: Aktsiaselts Harku Karjäär (registrikood 10478760; aadress Veskitammi 6/Vae 2, Laagri, 76401 Harjumaa); 2.3. maardla: Harku lubjakivimaardla. Maardla registrikaardi nr 0161. Maardla põhimaavaraks on ehituslubjakivi 2.4. Mäeeraldis: Harku VI lubjakivikarjäär, Mäeeraldise pindala on 3,64 ha ja asub Harju maakonnas Saue vallas; 2.5. Mäeeraldise teenindusmaa: pindala on 3,64 ha. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on maatulundusmaa; 2.6. Geoloogilise uuringu aruande nimetus: „Aruanne ehituskillustikuks kõlblike lubjakivide otsimustööde tulemustest Tallinna ümbruses“ V. Mõttus (1978) ja „Informatsiooniline aruanne kvaliteedi iseloomustamiseks ja varude hindamiseks Harku karjääri põhjaosas ning maardlaga piirnevatel perspektiivsetel (kvaliteedi põhjal) aladel)“ I. Barankina (1989); fondi nr-d on 3402 ja 7259; varud on kinnitatud EMK 01.07.2001 protokollilise otsusega nr 01-21; 2.7. Maavaravaru: mäeeraldise piirides on ehituslubjakivi aktiivset reservvaru 486 tuhat m3, mis kogu ulatuses on kaevandatav; 2.8. Maavara kasutusala: ehituskivina, ehituskillustiku tootmiseks; kaevandamise keskmine aastamäär 100 tuhat m3; loa kehtivusaeg on 15 aastat; 2.9. Loa täiendavad tingimused kehtestatakse järgmiselt: 2.9.1. Mäetööde käigus ei tohi rikkuda Silur-Ordoviitsiumi regionaalset veepidet. 2.9.2. Kaevandamisel tuleb vältida diktüoneemakilda kihi avamist. Kihi avamisel tuleb isoleerida avatud pind pealtpoolt ning ohutult käidelda väljakaevandatud kilda mass. 2.9.3. Kaablitrassi lähedased lõhkamistööd ja kaevandustööd tuleb planeerida selliselt, et pinnase/kivimi struktuur kaablist 5,0 m kaugusel ei muutuks, st kaablikaevikut ümbritsevas kivimis kuni 5,0 meetri kauguseni kaablitrassist ei tohi tekkida kivimisse pragusid. 2.9.4. Lõhketööd ei tohi esile kutsuda kaabli, kaablikatteplaatide või pinnase nihkeid ega vajumisi kaablikaevikus ega kaevikule lähemal kui 5,0 m. 2.9.5. Jõudes mäetöödega 27 meetri kaugusele maakaabelliinist, tuleb eemaldada katend lõhatavalt astangult, et selgitada välja tektooniliste lõhede samm ja orientatsioon lähtudes OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt soovitatud skeemist. Tulemustele vastavalt tuleb vajadusel korrigeerida lõhketööde projekti. 2.9.6. Mäeeraldise ja Harku-Rannamõisa maantee vahelisel alal peab olema tagatud nähtavus. 2.9.7. Mäeeraldise piirile tuleb rajada puidust tõkked, mis peavad olema piisavad takistamaks inimeste ligipääsu karjääri servale. 2.9.8. Vältimaks kalluritel transporditava materjali tolmamist, tuleb kallurikastid katta. 2.9.9. Mäetöödega Harku VI karjääris alustada sujuvalt pärast Harku IV ammendamist, üldise suunaga idast läände, lähenedes Harku-Rannamõisa teega paralleelselt paigutatud elektri- maakaablile. 2.9.10. Jälgida karjäärist väljapumbatava vee hulka ja kvaliteeti. Proovivõtu asukoht (kohad) peavad paiknema selliselt, et saab kontrollida karjäärivee seisundit enne liitumist võõrveega vana Harku karjääri territooriumil. Seire metoodika ja seiratavad näitajad tuleb paika panna seirekavas. 2.9.11. Jälgida põhjaveetaseme alanduslehtri seisundit nende kaevude kaudu, mis paiknevad Harku VI mäeeraldisest lääne ja lõuna pool. 2.9.12. Seismilise järelmõju hindamise eesmärgil tuleb fikseerida lõhketööde teostamise tingimused: lõhkamise aeg, asukoht ja peamised lõhketöö parameetrid (laengu mass, laengute arv jne). Kui esitatakse kaebus ülenormatiivsete maavõngete kohta, tuleb vajadusel teostada vastavad mõõtmised, et kontrollida maavõngete vastavust normidele. 11 (12) 2.9.13. Maakaablile ja lähimatele elamutele lähenedes vähendada lõhkelaengute massi lõhketöödest tuleneva võnkekiiruse vähendamiseks, vajadusel kasutada kaheastmelist raimamist. 2.9.14. Kasutada vajadusel maakaabli lähedal mehaanilist raimamist hüdrovasaraga. 2.9.15. Sademetevaesel ajal niisutada kaevise transpordiks kasutatavaid teid mäeeraldisel. 2.9.16. Kui kaevandamise käigus selgub, et mäeeraldise piiridel oleva pehme katendi stabiilsusega tekib probleeme, tuleb jätta mäeeraldise piiridele hoidetervikud (arvestades katendi keskmist paksust (0,7 meetrit) ja moreenist koosneva katendi püsinurka (26º) on vajaliku hoideterviku laius 1,5 meetrit). 3. Avalikustada aktsiaseltsile Harku Karjäär maavara kaevandamise loa andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maavara kaevandamise luba HARM-145 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Maavara kaevandamise luba HARM-145 (HARM-145.pdf) 2. Mäeeraldise plaan (Plaan_06.12.16.pdf) 3. Geoloogiline läbilõige (Labiloige_06.12.16.pdf) Saata: Aktsiaselts Harku Karjäär Teadmiseks: 1. Tehnilise Järelevalve Amet 2. Saue Vallavalitsus 3. Maa-amet Epp Kuslap maapõuespetsialist maapõuebüroo 12 (12)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet HARM-145 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Aktsiaselts Harku Karjäär 1.2. Äriregistrikood (isikukood) 10478760 1.3. Aadress Vae tn 2, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Aktsiaselts Harku Karjäär 2.2. Äriregistri kood/isikukood 10478760 2.3. Aadress Vae tn 2, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Harku 3.2. Maardlaosa nimetus - lubjakivimaardla 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 0161 ehituslubjakivi 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Harku VI lubjakivikarjäär selle 4.2. Mäeeraldise asukoht Harju maakond, Saue vald teenindusmaa 4.3. Mäeeraldise pindala, ha 3,64 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 3,64 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus „Aruanne ehituskillustikuks kõlblike lubjakivide otsimustööde tulemustest Tallinna ümbruses“ V. Mõttus (1978) ja „Informatsiooniline aruanne kvaliteedi iseloomustamiseks ja varude hindamiseks Harku karjääri põhjaosas ning maardlaga piirnevatel perspektiivsetel (kvaliteedi põhjal) aladel)“ I. Barankina (1989) geoloogiafondi number EGF 3492 ja EGF 7259 varude kinnitamise otsus ja kuupäev otsus nr 01-21, 01.07.2001 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus aktiivne tarbevaru - aktiivne reservvaru ehituslubjakivi, 486 tuhat m3 passiivne tarbevaru - passiivne reservvaru -  kaevandatav varu ehituslubjakivi, 486 tuhat m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 07.05.2007 7. Katend, Katendi kogus 23,7 tuh m3, sh mulla kogus 23,7 tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond ehituskivina, ehituskillustiku kasutamine valmistamiseks 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 100 tuhat m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa kehtivusaeg 04.09.2017-03.09.2032 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: maatulundusmaa 10. Täiendavad 1. Mäetööde käigus ei tohi rikkuda Silur-Ordoviitsiumi regionaalset tingimused veepidet. 2. Kaevandamisel tuleb vältida diktüoneemakilda kihi avamist. Kihi avamisel tuleb isoleerida avatud pind pealtpoolt ning ohutult käidelda väljakaevandatud kilda mass. 3. Kaablitrassi lähedased lõhkamistööd ja kaevandustööd tuleb planeerida selliselt, et pinnase/kivimi struktuur kaablist 5,0 m kaugusel ei muutuks, st kaablikaevikut ümbritsevas kivimis kuni 5,0 meetri kauguseni kaablitrassist ei tohi tekkida kivimisse pragusid. 4. Lõhketööd ei tohi esile kutsuda kaabli, kaablikatteplaatide või pinnase nihkeid ega vajumisi kaablikaevikus ega kaevikule lähemal kui 5,0 m. 5. Jõudes mäetöödega 27 meetri kaugusele maakaabelliinist, tuleb eemaldada katend lõhatavalt astangult, et selgitada välja tektooniliste lõhede samm ja orientatsioon lähtudes OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt soovitatud skeemist. Tulemustele vastavalt tuleb vajadusel korrigeerida lõhketööde projekti 6. Mäeeraldise ja Harku-Rannamõisa maantee vahelisel alal peab olema tagatud nähtavus. 7. Mäeeraldise piirile tuleb rajada puidust tõkked, mis peavad olema piisavad takistamaks inimeste ligipääsu karjääri servale. 8. Vältimaks kalluritel transporditava materjali tolmamist, tuleb kallurikastid katta. 9. Mäetöödega Harku VI karjääris alustada sujuvalt pärast Harku IV ammendamist, üldise suunaga idast läände, lähenedes Harku- Rannamõisa teega paralleelselt paigutatud elektri-maakaablile. 10. Jälgida karjäärist väljapumbatava vee hulka ja kvaliteeti. Proovivõtu asukoht (kohad) peavad paiknema selliselt, et saab kontrollida karjäärivee seisundit enne liitumist võõrveega vana 2 (2)  Harku karjääri territooriumil. Seire metoodika ja seiratavad näitajad tuleb paika panna seirekavas. 11. Jälgida põhjaveetaseme alanduslehtri seisundit nende kaevude kaudu, mis paiknevad Harku VI mäeeraldisest lääne ja lõuna pool. 12. Seismilise järelmõju hindamise eesmärgil tuleb fikseerida lõhketööde teostamise tingimused: lõhkamise aeg, asukoht ja peamised lõhketöö parameetrid (laengu mass, laengute arv jne). Kui esitatakse kaebus ülenormatiivsete maavõngete kohta, tuleb vajadusel teostada vastavad mõõtmised, et kontrollida maavõngete vastavust normidele. 13. Maakaablile ja lähimatele elamutele lähenedes vähendada lõhkelaengute massi lõhketöödest tuleneva võnkekiiruse vähendamiseks, vajadusel kasutada kaheastmelist raimamist. 14. Kasutada vajadusel maakaabli lähedal mehaanilist raimamist hüdrovasaraga. 15. Sademetevaesel ajal niisutada kaevise transpordiks kasutatavaid teid mäeeraldisel. 16. Kui kaevandamise käigus selgub, et mäeeraldise piiridel oleva pehme katendi stabiilsusega tekib probleeme, tuleb jätta mäeeraldise piiridele hoidetervikud (arvestades katendi keskmist paksust (0,7 meetrit) ja moreenist koosneva katendi püsinurka (26º) on vajaliku hoideterviku laius 1,5 meetrit). 11. Loa andmise Luba on antud Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 04.09.2017 ja muutmise korraldusega nr 1-3/17/2273. otsused Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Kuupäev 04.09.2017 3 (2) Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 4. september 2017. a. 12:48 Adressaat: Aktsiaselts Harku Karj��r; TJA - Avalik Teema: Maavara kaevandamise loa andmine Harku VI lubjakivikarj��ri m�eeraldisele Manused: Maavara kaevandamise loa andmine Harku VI lubjakivikarj��ri m�eeraldisele.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Keskkonnaamet edastab Teile maavara kaevandamise loa ning selle andmise korralduse. Edastatud dokumendid on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihalduss�steemis 4.09.2017 10:52:18 numbriga 1-3/17/2273. Keskkonnaamet juhib t�helepanu, et kaevandamisloa omajale rakenduvad k�ik asjakohased �igusaktides s�testatud n�uded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid- tegevused/maapou/kaevandamisluba. Maavara kaevandamise luba on avalikult k�ttesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis (https://eteenus.keskkonnaamet.ee). K�ttesaamist kinnitage vastates sellele kirjale v�i e-postiga [email protected]. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee