Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande kohta seisukoha küsimine

Nimekirja alusel 28.09.2017 nr 6-3/17/3886-12 Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande kohta seisukoha küsimine OÜ Silbet (registrikood 10160153) esitas 21.09.2017 kirjaga nr 1.1-4/328 Keskkonnaametile (registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris 22.09.2017 nr 6-3/17/3886-11) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 20¹ kohase menetluse läbiviimiseks Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande eelnõu (koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 17/1837). KeHJS § 20¹lg 1 ja § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH aruande KeHJS § 20 ja § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti aruande sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS § 20¹ lg 1 ja § 15¹ lg 1, lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH aruande saamisest alates seisukohad Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Urman keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Põhja regioon Sama: [email protected], [email protected] Irina Sõtšova 357 2614 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 17/1837 Tallinn 2017 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 2 Kinnitan: Aadu Niidas ........................... Juhatuse liige, keskkonnaekspert (litsents KMH0145, 26.10.2022) Keskkonnamõju hindasid: Marge Uppin ........................... Hüdrogeoloog (Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000011) Raili Kukk ........................... Keskkonnaspetsialist Priit Kallaste ........................... Keskkonnaspetsialist Üllar Rammul ........................... Keskkonnaspetsialist OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 3 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 6 1.1 KMH protsessi osalised ...................................................................................... 6 1.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ............ 7 1.3 Kasutatud infoallikad ......................................................................................... 8 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ............. 9 2.1 Tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................................. 9 2.2 Vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele .............................. 9 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND ..................................................................... 13 3.1 Asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud ....................................................................................... 13 3.2 Geoloogiline ehitus........................................................................................... 16 3.3 Hüdrogeoloogilised tingimused ....................................................................... 16 3.4 Kliima ja maastik.............................................................................................. 18 3.5 Kaitstavad loodusobjektid karjääride ümbruses, sh taimestik, loomastik, kaitsealad ja Natura 2000 alad.......................................................................... 20 3.6 Peatüki kokkuvõte ............................................................................................ 24 4. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ...................... 25 4.1 Mäenduslikud tingimused ................................................................................ 25 4.2 Mäetööde kirjeldus ........................................................................................... 26 4.3 Edasised mäetööd ja arengukava ...................................................................... 29 4.4 Võimalikud alternatiivid................................................................................... 30 4.5 Kaevandatud maa-ala korrastamine ................................................................. 30 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ...................................................... 35 5.1 Hindamise prognoosimeetod ............................................................................ 35 5.2 Liiva kaevandamise ja korrastamise mõju pinna- ja põhjaveele ...................... 36 5.3 Mõju infrastruktuurile, sealhulgas liikluskoormusele ...................................... 40 5.4 Tootmisprotsessist ja transpordist põhjustatud müratase ja tolmu kontsentratsioon ning nende vastavus normidele ............................................. 42 5.4.1 Müratase .....................................................................................................42 5.4.2 Tolmu kontsentratsioon ..............................................................................45 5.5 Võimalikud jäätmed seoses liiva kaevandamisega .......................................... 46 5.6 Võimalikud keskkonnaavariid .......................................................................... 47 5.7 Loodusvara kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele 48 5.8 Mõju maastikule ............................................................................................... 49 5.9 Mõju taimedele, loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele ........................ 50 5.10 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ....................................................... 51 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 4 5.11 Peatüki kokkuvõte ............................................................................................ 52 6. NATURA ASJAKOHANE HINDAMINE ......................................... 55 6.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ..................................................... 55 6.2 Kavandatava tegevusega tõenäoliselt mõjutatava Kurtna loodusala kirjeldus . 55 6.3 Tõenäoliselt oluliste mõjude määratlemine ja hindamine vastavalt Kurtna loodusala kaitse-eesmärkidele .......................................................................... 59 6.4 Natura-ala hindamise tulemused ja leevendusmeetmed ................................... 62 7. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE VÕI MINIMEERIMISE MEETMED JA NENDE KASUTAMISE EELDATAV EFEKTIIVSUS............................................................... 63 7.1 Tolm ................................................................................................................. 63 7.2 Keskkonnaavariid ............................................................................................. 63 8. KESKKONNASEIRE JA TEISTE KESKKONNALUBADE VAJADUS .............................................................................................. 65 9. KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS ERINEVATE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA JA NENDE PAREMUSJÄRJESTUS ....................................................... 66 9.1 Kriteeriumitele kaalu andmine ......................................................................... 66 9.2 Kriteeriumite hindamine................................................................................... 68 9.3 Alternatiivide võrdlus ....................................................................................... 69 10. KOKKUVÕTE, SOOVITUSED JA KOONDHINNANG .............. 70 10.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ning vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele ................................................................... 70 10.2 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused ..................... 70 10.3 Eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud .......................................................... 70 10.4 Soovitused ........................................................................................................ 72 10.5 Koondhinnang .................................................................................................. 72 11. KASUTATUD INFOALLIKAD ........................................................ 73 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 5 TEKSTILISAD 1. Pannjärve liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlus koos lisadega. Koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn 2015 2. Maavara kaevandamisloa menetluse algatamise teade Ametlikes Teadaannetes 15.06.2016 3. Keskkonnaministeeriumi 07.11.2016. a kiri nr 7-12/16/9900 Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise algatamise kohta 4. Keskkonnamõju hindamise algatamise teade Ametlikes Teadaannetes 29.12.2016 5. Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade Ametlikes Teadaannetes 18.05.2017 6. Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm koos lisadega 7. Keskkonnaameti 28.06.2017. a kiri nr 6-3/17/3886-9 keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamise kohta 8. Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamise teade Ametlikes Teadaannetes 28.06.2017 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 6 1. SISSEJUHATUS OÜ SILBET (reg kood 10160153) (edaspidi arendaja) on Ida-Viru maakonnas Illuka vallas tegutsev liiva kaevandamisega tegelev ettevõte, kes esitas 27.11.2013. a Keskkonnaministeeriumile taotluse KMH algatamiseks seoses maavara kaevandamise lubade KMIN-060 ja KMIN-072 määratud mäeeraldistel kaevandamise lõpetamisega. Keskkonnaministeerium algatas 06.01.2014. a kirjaga nr 11-2/13/309-3 Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides seoses kaevandamise lõpetamisega keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). OÜ SILBET esitas Keskkonnaministeeriumile maavara kaevandamise loa taotluse Ida-Viru maakonnas Illuka vallas Vasavere külas asuvale Pannjärve liivkarjääri mäeeraldisele. Keskkonnaministeerium algatas 07.11.2016. a kirjaga nr 7-12/16/9900 Pannjärve liivakarjääri kaevandamise loa taotlusele KMH, ühtlasi liites Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lg 7 alusel 07.11.2016. a kirjaga nr 7-12/16/9900 algatatud ja 06.01.2014. a kirjaga nr 11-2/13/309-3 algatatud KMH-d. Pannjärve KMH-d menetletakse uue KeHJS redaktsiooni kohaselt (jõustunud 01.07.2015) ning otsustajaks on Keskkonnaamet. Keskkonnamõju hinnati vastavalt KeHJS-le /1/ ja selles juhinduti Keskkonnaministeeriumi juhendist „Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat“ / 2 /. Keskkonnamõju hindamisel hinnati Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääris korrastamisega kaasnevat keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamisel arvestati ka Pannjärve II liivakarjääris liiva kaevandamisega seotud tegevustega. Keskkonnamõju hindamise käigus tehti kindlaks võimalike tundlike objektide olemasolu ja seisukord kavandatava tegevuse eeldatava mõju piirkonnas, kirjeldati arendaja tehnoloogilisi kavatsusi, analüüsiti ja hinnati kavandatava tegevuse võimalikku keskkonnamõju ning võrreldi seda 0-alternatiiviga. Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakuti välja leevendusmeetmed ning hinnati nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. Töös anti soovitusi keskkonnaseire tingimuste seadmiseks ja käsitleti teiste keskkonnalubade vajadust juhul, kui kaevandamise luba otsustatakse anda. 1.1 KMH protsessi osalised Arendaja: OÜ SILBET, registrikood 10160153, aadress Ritsika vkt 36, Kohtla-Järve linn, 31027, Ida-Viru maakond. Kontaktisik Gennadi Gnedenkov, tel 510 8791, e-post [email protected]. Otsustaja ja järelevalvaja: Keskkonnaamet, aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn. Kontaktisik Irina Sõtšova, tel 357 2614, e-post [email protected]. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 7 Ekspert: OÜ Inseneribüroo STEIGER, registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn. KMH vastutav ekspert Aadu Niidas, tel 668 1013, e-post [email protected]. Ekspertrühma koosseis: – Aadu Niidas, juhtekspert (litsents KMH 0145, kehtib kuni 26.10.2022); – Raili Kukk, keskkonnaspetsialist; – Priit Kallaste, keskkonnaspetsialist; – Marge Uppin, hüdrogeoloog (hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000011); – Üllar Rammul, keskkonnaspetsialist. Asjast huvitatute ringi kuuluvad veel Ida-Viru Maavalitsus, Maa-amet, Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaministeerium ja Riigimetsa Majandamise Keskus. 1.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine Keskkonnaministeerium algatas 06.01.2014. a kirjaga nr 11-2/13/309-3 Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääridega seoses kaevandamise lõpetamise keskkonnamõju hindamise. Seejärel esitas arendaja Keskkonnaministeeriumile maavara kaevandamise loa taotluse Pannjärve liivakarjääri mäeeraldisele, mille pindala on 5,13 ha ja selle teenindusmaa pindala 75,14 ha. Taotletav mäeeraldis kattub kehtiva maa-ainese kaevandamise loaga nr KMIN-060 määratud Pannjärve liivakarjääri mäeeraldisega ja külgneb põhjast Pannjärve II liivakarjääri mäeeraldisega (kaevandamise luba nr KMIN-072). Taotluse puhul ei ole sisuliselt tegemist uue maavara kaevandamise loaga, vaid olemasoleva loa muutmisega vastavalt muutunud keskkonnatingimustele ja täiendava geoloogilise uuringu tulemustele. Sellest tulenevalt väheneb mäeeraldise pindala 5,13 hektarini (esialgne pindala 72,98 ha). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala ühtib endise mäeeraldise teenindusmaa pindalaga (KMIN-060, pindala 75,14 ha), mis võimaldab ettevõttel korraldada korrastamistöid kogu kaevandamisest mõjutud maa-ala ulatuses. Vastavalt soovile karjäärid kaevandamise käigus ühendada ja üheaegselt ammendada, on taotletava maavara kaevandamise loa kehtivusaeg võetud ühtseks maavara kaevandamise loa nr KMIN-072 tähtajaga. Kehtivate maavara kaevandamise lubade väljastamisel ei ole varasemalt keskkonnamõju hindamisi läbi viidud. Kehtiva KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt on keskkonnamõju hindamine kohustuslik, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Arvestades eelpooltoodut ning et otsustajal puudub asjakohane teave, kas kavandatava tegevusega kaasneb negatiivne mõju Natura 2000 alale, algatas Keskkonnaministeerium 04.11.2016. a kirjaga nr 7-12/16/9830 arendaja esitatud Pannjärve liivakarjääri kaevandamise loa taotlusele keskkonnamõju hindamise. Kuna algatatud keskkonnamõju hindamistel on arendajaks sama isik, liideti KeHJS § 11 lõike 7 kohaselt keskkonnamõju hindamise menetlused ning kuna arendaja ei esitanud OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 8 keskkonnamõju hindamise programmi enne 01.07.2017. a uue KeHJS redaktsiooni jõustumist, muudeti otsustajaks Keskkonnaamet. Koostatud KMH programmi kohta küsis Keskkonnaamet 27.03.2017. a kirjaga nr 6-3/17/3886-2 seisukohti asjaomastelt asutustelt, kelleks olid Ida-Viru Maavalitsus, Maa-amet, Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaministeerium ja Riigimetsa Majandamise Keskus. KMH ekspertrühm täiendas KMH programmi asjaomaste asutuste esitatudettepanekute põhjal ning palus 12.05.2017. a kirjas Keskkonnametil viia läbi programmi avalikustamine. KMH programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teatati maakondlikus ajalehes Põhjarannik (17.05.2017), Illuka vallamaja infostendil, Ametlikes Teadaannetes (18.05.2017), posti või e-posti teel kavandatava tegevusega seotud asjaomaseid asutusi ja isikuid (17.05.2017). KMH programmi eelnõuga oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti Põhja regiooni Jõhvi kontoris ja Keskkonnaameti veebilehel (www.keskkonnaamet.ee - uudised ja teated). KMH programmi kohta sai esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ajavahemikul 18.05. - 06.06.2017. KMH programmi avalik arutelu toimus 07.06.2016. aastal algusega kell 11:00 Keskkonnaameti Põhja regiooni Jõhvi kontoris, millest võttis osa 7 inimest. Esindatud olid Keskkonnaamet, arendaja ja ekspertrühm. Arutelul tegi ekspertrühm KMH programmi sisu tutvustava ettekande ning ühiselt arutati esitatud ettepanekuid. Pärast avalikustamise perioodi, avalikku arutelu ja KMH programmi täiendamist esitas arendaja 12.06.2017. aastal KMH programmi uuesti Keskkonnaametile nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva KMH programmi tunnistas Keskkonnaamet nõuetele vastavaks 28.06.2017. a kirjaga nr 6-3/17/3886-9, millest lähtuti KMH aruande koostamisel. 1.3 Kasutatud infoallikad Keskkonnamõju hindamisel olid põhilisteks infoallikateks: – Pannjärve liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlus, 2016; – Pannjärve liivakarjääri ja Pannjärve II liivakarjääri jääkvaru ümberhindamise ja täiendava varu arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 01.01.2014); – Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääri enamohtlike mäetööde projekt; – Maavara kaevandamise load (KMIN-060, KMIN-72); – Pannjärve liivakarjääri laienduse uuring; – Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015 - 2024; – EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur andmed; – Maa-ameti geoportaali X-GIS rakendused; – Eesti Vabariigi seadusandlus; – Kirjavahetus arendajaga. Kasutatud dokumentide ja infoallikate täielik loetelu on toodud käesoleva aruande 11. peatükis vastavate viidetega tekstis. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 9 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS 2.1 Tegevuse eesmärk ja vajadus Kavandatava tegevuse eesmärk on liiva kaevandamine ja kaevandatud ala tõhus tagasiviimine aktiivsesse kasutusse, arvestades kujunenud hüdroloogilisi, hüdrogeoloogilisi, maastikulisi ja antropogeenseid tingimusi. Kaevandamise lõpetamisel tuleb tagada, et kaevandamisest põhjustatud järelmõjud oleksid edasist maakasutust arvesse võttes minimaalsed ja sobilikud. Tuleb vältida, et kaevandamisjärgsed alad kujutaksid ohtu inimestele ja loomadele. Maastikuilme peab olema esteetiliselt vastuvõetav. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse soovituste andmisel kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevast keskkonnamõjust, kuid arvestatakse ka väljastatud maavara kaevandamise lubades seatud täiendavate tingimustega. Pannjärve liivakarjääri kehtivas maavara kaevandamise loas nr KMIN-060, mida soovitakse esitatud maavara kaevandamise loa taotlusega muuta, on määratud eritingimustena, et loa valdaja peab: – kaevandama mitte sügavamal kõrgusmärgist +34,5 m; – vältima karjäärivee reostumist ja tegema pidevalt vee kvaliteedi analüüse koos andmete esitamisega Keskkonnaametile; – koostama kaevandatud ala korrastamisprojekti ja viima korrastamistööd läbi vastavalt Keskkonnaameti poolt kehtestatud nõuetele; – hoidma karjääris kütuse avariide jaoks likvideerimis- ja tõrjevahendid; – lubama Illuka valla elanikel tasuta 50 m3 liiva ehituse tarbeks ja vajadusel teede liivatamiseks. Pannjärve II liivakarjääri kehtivas maavara kaevandamise loas nr KMIN-072 on määratud eritingimustena, et loa valdaja peab: – mäeeraldise teenindusmaa piires tagama Vasavere-Jõhvi veejuhtme ja selle teenindamiseks vajaliku tee toimimise; – kaevandamise käigus tagama Kurtna maastikukaitseala idapiiri moodustava karjäärinõlva stabiilsuse; – vältimaks pinnase saastumist naftaproduktide, õli ja määrdeainetega tegema masinate hooldust ja remonti mäeeraldise piires vaid selleks ettevalmistatud kohas. Vajadus Pannjärve liivakarjääri kehtiva maavara kaevandamisloa nr KMIN-060 muutmiseks tuleneb arendaja soovist ammendada mäeeraldise põhjaosas maavara maksimaalselt ning korrastada kaevandamisega hõivatud maa-ala tervikuna ja nõuetekohaselt. 2.2 Vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele Kaevandamisega rikutud maa korrastamise nõue tuleneb maapõueseaduse 5. peatükist, mille kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist / 3 /. Vastavalt maapõueseaduse § 81 lõigetele 1 ja 3 tuleb kaevandatud maa korrastada kaevandamisprojekti kohaselt ning korrastamistingimused esitab arendajale Keskkonnaamet. Korrastamisprojekti nõuded on sätestatud keskkonnaministri 07.04.2017. a määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 10 kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ / 4 /. Projektis ettenähtud tööd loetakse lõpetatuks, kui ettenähtud tööd on tehtud, korrastatud maa katastriüksus on mõõdistatud, kantud katastrisse ja tehtud on korrastamise markšeiderimõõdistus ning maavara kaevandamata varu on kas maha kantud või maavarade registrisse kantud. KMH koostamise ajaks korrastamisprojekti koostatud ega ka korrastamistingimusi väljastatud ei ole. Seega on antud KMH aluseks korrastamistingimuste andmisel ja korrastamisprojekti koostamisel. Mõlemad mäeeraldised asuvad Illuka vallas, kus alates 2010. aastast kehtib Illuka valla üldplaneering / 5 /. Illuka valla üldplaneeringu eesmärk on luua eeldused valla ruumilise keskkonna tasakaalustatud ja säästvaks arenguks, inimeste sotsiaal-kultuuriliste vajaduste rahuldamiseks, soodsa majanduskeskkonna kujunemiseks ning Illuka valla ja selle lähialade tasakaalustatud ning terviklikuks arenguks. Üldplaneeringuga määratakse valla ruumilised arengusuunad, täpsustatakse maakasutust ja ehitusreegleid, seatakse tingimused, kuidas suunatakse vallas maakasutust ja ehitustegevust. Üldplaneeringu koostamise käigus on kaalutlemise ja mõjude hindamise tulemusena leitud lahendused säästvaks ja tasakaalustatud arenguks. Planeeringus käsitletakse Pannjärve ja Pannjärve II mäeeraldisi pealiskaudselt. Piirkonnaga seonduvalt on peetud oluliseks säilitada ja arendada Pannjärve puhkekeskust ja sellega seotud rajatisi. Kaevandamise lõpetamine ja maa-ala korrastamine suurendab kindlasti piirkonna puhkemajanduslikku väärtust. Ida-Viru maakonnas on 28.12.2016. a maavanema korraldusega kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneering / 6 /, mille eesmärgiks on sätestada kogu maakonna ruumilise arengu põhisuunad andes suuniseid üldplaneeringute koostamiseks. Maavarade valdkonnas on maakonnaplaneeringus seatud üldised suunised, mille kohaselt tuleb maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumaadel, väärtuslikel maastikel, rohelisel võrgustikul või linnade puhkealadena määratud linnade rohevööndis. Samuti on välja toodud, et kasutusele võetud maardlates tuleb maavara varud maksimaalsel võimalikul viisil ammendada ning majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada nende maade edasist kasutust kas põllu- või metsamaana, puhke- või ehitusalana. Ida-Viru maakonnas on 2003. aastal kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ / 7 /. Teemaplaneering seab tingimused rohelise võrgustiku kaitseks ja toimimiseks. Nõuded rohelise võrgustiku toimimise säilimiseks: 1. Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tuumalal ei langeks alla 90 %. 2. Tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ei ole soovitatav muuta. Maa sihtotstarbe muutmise vajadusel tuleb koostada vastav detailplaneering ning kooskõlastada see Keskkonnaametiga. 3. Tuumaladel ja koridoridel on metsakategooriaks üldjuhul tulundusmets ja seal võib vastavalt metsakorralduskavadele arendada majandustegevust. 4. Tugialadel ja rohelisse võrgustikku kuuluvatel looduskaitselistel aladel (kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide püsielupaigad, jne) on majandustegevus seadusega keelatud või piiratud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 11 5. Tuumaladele ja koridoridele ei ole soovitatav teatud infrastruktuuride (kiirteed, prügilad, sõjaväepolügonid, jäätmehoidlad, mäetööstus ja teised kõrge keskkonnariskiga objektid) rajamine. Juhul, kui nende rajamine on vajalik või vältimatu, tuleb üldplaneeringute ja/või detailplaneeringute koostamise käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning koostada keskkonnamõju hindamine. 6. Kõrge keskkonnariskiga objektide planeerimisel tuleb ette näha meetmed nende negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks ning kompenseerimiseks. 7. Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb vältida lageraiet. Metsade majandamisel on soovitatav kasutada valikraiet. 8. Rohelise võrgustiku alade maa sihtotstarvet muutvate tegevuste või kavandatavate joonehitiste (näiteks teed, kõrgepingeliinid jne), samuti vooluveekogude sängide õgvendamise plaanid tuleb kooskõlastada omavalitsuse, maavalitsuse ja Keskkonnaametiga. 9. Uute ehitusalade planeerimisel tuleb silmas pidada, et see ei häiriks rohelise võrgustiku toimimist. Asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore ega häirida tuumala terviklikkust. 10. Omavalitsuste üldplaneeringutes tuleb linnadega piirnevates metsades kaitsemetsana reserveerida ~1 km laiune roheline vöönd. Erandjuhul on linna rohelise vööndi suunal lubatud arendada elamuehitust, kui see ei häiri rohelise võrgustiku funktsioneerimist. 11. Omavalitsustel, mille territooriumil on põhjavee reostusohtlikud alad, tuleb ette näha meetmed põhjavee reostusohu vältimiseks. 12. Puisniitudel ja struuga aladel on koosluse säilitamise huvides vajalik taastada põllumajandustegevus (karjatamine ja regulaarne niitmine). Joonis 2.1 Rohevõrgustik Pannjärve mäeeraldistel OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 12 Pannjärve ja Pannjärve II mäeeraldised kattuvad rohevõrgustiku tuumalaga 10,7 ha ulatuses ehk 95,5 % mäeeraldiste pindalast. Mäeeraldiste teenindusmaa kattub rohevõrgustiku tuumalaga 40,5 ha ehk 53,6 % teenindusmaade pindalast. Liiva kaevandamise tulemusena on moodustatud tehisjärv, mis on elupaigaks vee-elustikule ja linnustikule ning joogikohaks ulukitele. Loomad saavad liikuda veekogu ümber, talvel ka üle veekogu. Kaevandamise perioodil hoiavad inimtegevust pelgavad liigid masinate tööalast eemale, öisel ajal liiguvad loomad tõenäoliselt ka infrastruktuuriga (teedel, hoonete ümbruses) kaetud alal. Pannjärve liivakarjääri lõunaosas on hakanud ala taimestuma looduslikul teel. Korrastamise tulemusena taastub rohevõrgustik kogu kaevandamisest mõjutatud maa-ala ulatuses. Seega kaevandamise lõpetamine ja maa-ala korrastamine rohevõrgustiku käsitlusega vastuollu ei lähe. Pannjärve ja Pannjärve II mäeeraldised moodustavad rohevõrgustiku tuumalast ~0,3 % ja nende teenindusmaad ~0,3 %, seega ei ole looduslike alade osatähtsus tuumalas langenud alla 90 %. Kokkuvõttes on kavandatav tegevus planeeringute ja õigusaktidega kooskõlas, kuna juba kasutusele võetud maardlas kavandatakse varu maksimaalsel võimalikul viisil ammendada ning majandustegevuse lõppemisel maa-ala korrastada. Kuigi mäeeraldised kattuvad rohevõrgustikuga, moodustab mäeeraldistega kattuv ala tuumala pindalast marginaalse osa. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 13 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND 3.1 Asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride mäeeraldised asuvad Ida-Viru maakonnas Illuka vallas Vasavere külas Pannjärve liivamaardlas (registrinumber 210). Pannjärve liivakarjäär asub samanimelisel kinnistul (katastritunnus: 22901:001:0160). Pannjärve II liivakarjäär asub Pannjärve karjäärist vahetult põhjas Uus-Pannjärve liivakarjääri (katastritunnus: 22901:001:0142) ja Põhja-Pannjärve liivakarjääri (katastritunnus: 22901:001:0139) kinnistutel. Nimetatud kinnistute sihtotstarve on 100 % mäetööstusmaa. Nimetatud katastriüksused kuuluvad riigi omandisse / 8 /. Pannjärve liivakarjääris alustati liiva veepealse kaevandamisega 1964. aastal ja veealuse kaevandamisega 1979. aastal. Selle tulemusena ei ole tänaseks enamus alast looduslikus seisundis. Pannjärve karjääri keskele on moodustatud tehisjärv (Vasavere Mustjärv), mille veepeegli pindala on ~41,5 ha. Maismaa on säilinud veel Pannjärve II mäeeraldisel ja Pannjärve mäeeraldise lääneosas. Käesoleval ajal kaevandab arendaja Pannjärve liivakarjääris Keskkonnaministeeriumi 05.11.2004. a väljastatud maavara kaevandamise loa nr KMIN-060 alusel, mis kehtib kuni 03.05.2019 ning Pannjärve II liivakarjääris Keskkonnaministeeriumi 12.06.2005. a väljastatud maavara kaevandamise loa nr KMIN-072 alusel, mis kehtib kuni 27.03.2025. Maavara kaevandamise lubade kohaselt on Pannjärve liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala 75,14 ha, sh mäeeraldise pindala 72,98 ha ja Pannjärve II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 7,00 ha, sh mäeeraldise pindala 6,13 ha. Maavara kaevandamise loa taotlusega soovitakse Pannjärve liivakarjääri mäeeraldise pindala vähendada 5,13 ha-ni. Taotletav mäeeraldis kattub ehitusliiva veepealse aktiivse reservvaru plokiga 11 ja veealuse aktiivse reservvaru plokiga 12, mis mõlemad paiknevad mäeeraldise põhjaosas. Kaevandatava ehitusliiva varu on 524 tuh m3. Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärid piirnevad suures osas Ahtme metskond 25 (katastritunnus: 22901:001:0239, maatulundusmaa 100 %) kinnistuga. Idast piirneb Pannjärve liivakarjäär ka Ahtme metskond 116 (katastritunnus: 22901:001:0303, maatulundusmaa 100 %) kinnistuga. Läänest külgneb Pannjärve karjäär riigimaaga (EHAK kood: 9106), kus paiknevad osaliselt arendaja laod ja infrastruktuur. Karjääri majandamisega seotud hooned, garaažid ja hooldusplatsid asuvad Pannjärve karjäärist läänes Pannjärve karjäär (katastritunnus: 22901:001:0118, tootmismaa 100 %) kinnistul. Karjääridest idas ja lõunas kasvab Ahtme metskonna maadel ~60 - 80 aasta vanune männimets, läände jäävad raba ning <10 aasta vanune segamets. Lähim tundlik objekt asub ~300 m kaugusel loodes, milleks on Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus (katastritunnus: 22901:001:0255). Läänes ~1,1 km kaugusel asuvad mitmed majapidamised: Sillaotsa (katastritunnus: 22901:001:0082), Juuse (katastritunnus: 22901:001:0170), Käpa (katastritunnus: 22901:001:0247), Tikkapesa (katastritunnus: 22901:001:0083), Liivatera (katastritunnus: 22901:001:0244) ja Lehte (EHAK kood: 9106). Lähimad tihedamalt asustatud alad on karjäärist kirdes ~2,2 km OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 14 kaugusel asuv Vasavere küla ja ~4,6 km kaugusel asuv Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa / 8 /. Ligipääs Pannjärve liivakarjäärile on hea. Karjääri tootmiskompleksist saab alguse kruusakattega tee, mis vahetult enne Alutaguse spordikompleksi läheb üle Pannjärve teeks (nr 2290015), mis on ühenduses ~4 km kaugusel asuva Jõhvi - Vasknarva riikliku tugimaanteega nr 32. Karjääride idapiiriga paralleelselt kulgevad kruuskattega kohalikud metsateed Valgjärve tee (nr 2290852) ja Liivakarjääri tee (nr 2290854). Paralleelselt karjääri teenindusmaa läänepiiriga Pannjärve liivakarjääri lõunaosas kulgeb pinnastee Kurtnajärve tee (nr 2290858). Pannjärve II liivakarjäärist ~ 50 m põhjas kulgeb Aknajärve tee (nr 2290753) / 8 /. Pannjärve mäeeraldisest ~40 m kaugusel läänes paikneb Pannjärve 35/6 alajaam (tunnus M152418804), mida läbib VASAVERE:PJ0 1-20 kW elektriõhuliin (tunnus K2087631). Elektriõhuliin, mille kaitsevöönd on 10 m, kulgeb ümber Pannjärve II liivakarjääri ning on ühenduses Pannjärve karjäärist kagus ~50 m kaugusel asuva Vasavere 1: Jõhvi alajaamaga (tunnus M470585). Karjääri loodepiiriga paralleelselt kulgeb ka L-12:AH0 kõrgepinge 35-110 kW elektriõhuliin (tunnus KP223682086), mille kaitsevöönd on 25 m. Nimetatud elektriõhuliinide ja alajaamade valdaja on Elektrilevi OÜ / 8 /. Pannjärve liivakarjäärist ~2 km kaugusel kirde suunas asub Sirgala karjäär ja Sirgala II põlevkivikarjäär, kus Enefit Kaevandused AS kaevandab põlevkivi vastavalt maavara kaevandamise lubade nr KMIN-087 ja KMIN-074 alusel. Sirgala ja Sirgala II mäeeraldised koos sellega kõrvuti olevate Narva ja Narva II mäeeraldistega töötavad ühtse tootmisüksusena nimetusega Narva karjäär. Samas suunas ~2,5 km kaugusel asub Puhatu turbatootmisala, kus AS Tootsi Turvas kaevandab turvast maavara kaevandamise loa nr KMIN-023 alusel / 8 /. Pannjärve liivakarjääri idanõlval paikneb kaks geodeetilist märki, mõlemad nimega Pannjärve, millest üks asub karjääri põhjaosas (tunnus 76058) ning teine asub karjääri keskosas (tunnus 76059). Maa-ameti geodeesia osakonna nõusolekul võib geodeetilised märgid likvideerida, kuid tuleb asendada uute tihendusvõrgu täpsust omavate punktidega. Karjääride lähiümbruses asuvad mitmed Vasavere veehaarde keskkonnaseirejaamad ja puurkaevud. Kaitstavaid kultuurimälestisi liivakarjäärides ei ole. Mäeeraldiste asendiplaani on esitatud joonisel 3.1.  ASENDIPLAAN ASENDIPLAAN Joonis Joonis 3.1 3.1 M M 11 :: 50 50 000 000 Isandajärv 42.6 Sa nn 43.7 iku 44.5 oja 41.6 48.6 47.6 46.0 47.1 Kastjärv 55.7 52.1 57.9 N Rausvere 46.7 45.6 Liivjärv 69.0 Rääkjärv L i i v a s o o Kulpjärv 47.3 Lusikajärv 45.0 65.1 Vasavere Mustjärv Vasavere 65.0 54.9 Konnajärv 47.4 l Pannjärv na Kihljärv 60.0 ka Mätasjärv e us49.6 a nd Ratasjärv 54.5 v Nootjärv ae ek Riia m t52.1 Ah Pannjärve Pannjärve II II Pannjärve Pannjärve 43.2 so o Virtsikujärv kr 62.1 50.2 Piirakajärv 64.8 Kurtna Kurtna mõisa mõisa park park 47.0 Aknajärv 61.0 j vere 47.0 48.3 Kurtna Kurtna Kurtna Vasa Kuradijärvmaastikukaitseala maastikukaitseala 63.2 71.3 Kurtna Suurjärv Valgejärv Martiska jv 46.4 44.3 50.2 63.2 Jaala jv Mu 47.4 Ahnejärv Must-Jaala jv sta 59.6 jõ Kirjakjärv gi 66.5 Väike-Niinsaare jv 42.3 Punane jv 55.6 Haugjärv Peen-Kirjakjärv 62.0 al Niinsaare jv 52.7 Särgjärv an Mustjärv ik ud 66.5 Ra 48.0 Raudi-Konsu kana 58.1 Nõmmejärv Ahvenjärv 63.6 Sisalikujärv Edivere 42.9 Saarejärv Illuka Pannjärve Pannjärve ja ja Pannjärve Pannjärve IIII liivakarjääride liivakarjääride mäeeraldised mäeeraldised l Mäeeraldiste Mäeeraldiste Märkused: 1. Plaani koostamisel kasutati teenindusmaad teenindusmaad Baaskaardi lehti 6442, 6444, 6531 ja 6533 Kaitsealad Kaitsealad 2. Joonestamisel kasutati tarkvara Mapinfo 9.0 (litsents: Kurtna Kurtna loodusala loodusala MINWES0900922272) (Natura (Natura 2000) 2000) OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 16 3.2 Geoloogiline ehitus Pannjärve liivamaardla maa-ala paikneb tervikuna põhja-lõunasuunalisel Vasavere mattunud ürgorul, mis lõikub Ordoviitsiumi ladestu aluspõhjakivimitesse ning suudmealal ulatub ka Kambriumi ja Ediacara ladestute kivimitesse. Mattunud orgu täidavad Kvaternaariealised glatsiofluviaalsed ja jääjärvelised setted. Glatsiofluviaalsed setted moodustavad siin künkliku pinnareljeefi - Vasavere-Kurtna mõhnastiku. Vasavere mattunud oru laius on keskmiselt ~2 - 3 km, maksimaalselt ~6,5 km / 9 /. Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride mäeeraldistelt on suuremas osas katend eemaldatud. Pannjärve liivakarjääri mäeeraldisel toimub liivakarjääris ehitusliiva veealune kaevandamine ja Pannjärve II liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva veepealne kaevandamine. Pannjärve mäeeraldise piires on aastakümnete pikkuse kaevandamise tulemusena tekkinud tehisjärv - Vasavere Mustjärv (registrikood VEE202551) veepeegli pindalaga ~41,5 ha / 10 /. Geoloogiliste andmete põhjal esineb Pannjärve liivakarjääri mäeeraldise lõuna- ja lääneosas peamiselt ülipeene- kuni peeneteraline liiv. Mäeeraldise põhja- ja idaosas on materjal esindatud peene- kuni jämedateralise liivaga. Kasuliku kihi jääkpaksus jääb karjääris vahemikku 4,6 - 34,8 m, keskmiselt 13,0 m. Maksimaalsed kasuliku kihi jääkpaksused on esindatud karjääri idaservas, kus mäetöid ei ole tehtud ning kasulikku kihti katab 0,1 - 0,2 m paksune kasvukiht. Kaevandatud alal jäävad kasuliku kihi jääkpaksused vahemikku 4,6 - 27,8 m. Kasuliku kihi lamamiks on moreen või lubjakivikihid. Pannjärve liivakarjääri mäeeraldise piires jäävad uuritud liivakihi lamami (lubjakivi, moreen) absoluutkõrgused vahemikku 20,1 - 32,4 m /10 /. Pannjärve II liivakarjääri mäeeraldisel esineb geoloogiliste andmete põhjal muutliku terasuurusega, valdavalt aga keskmiseteraline liiv. Ülipeeneteralist liiva esineb vahekihtidena keskmise- ja jämedateralises liivas. Kasuliku kihi paksus karjääris varieerub vahemikus 26,8 - 46,6 m, keskmiselt 34,7 m. Kasuliku kihi lamam jääb mäeeraldise piires absoluutkõrgustele 8,94 - 29,2 m / 10 /. 3.3 Hüdrogeoloogilised tingimused Vasavere mattunud ürgoru piires levib Kvaternaari veekompleks, kus võib eristada soo-, jääjärveliste ja glatsiofluviaalsete setete veekihte. Kuna Kvaternaari setted täidavad sügavalt Ordoviitsiumi ladestu karbonaatkivimitesse lõikunud ürgoru, siis on Kvaternaari veekompleks (jääjärveliste ja glatsiofluviaalsete setete veekihid) ja Ordoviitsiumi veekompleks omavahel hüdrauliliselt seotud. Kurtna piirkonnas on regionaalne looduslik põhjaveevool läänest itta / 9, 11 /. Soosetete veekiht esineb ribana piki Vasavere jõge (KKR kood VEE1067700) ning mattunud oru idaosas. Soosetete lamamiks on jääjärvelised ja glatsiofluviaalsed setted (aleuriit, liiv). Soosetete veetase on maapinnast 0,1 - 0,9 m sügavusel, karjääridega piirnevatel aladel on turbakiht kuivendatud. Veekiht toitub sademetest. Soosetete veekihile on iseloomulik SO4-HCO3-Mg-Ca-tüüpi vesi mineraalsusega 0,04 - 0,2 g/l / 9 /. Turbalasundi vesi on suure orgaanilise aine sisaldusega, kollakaspruuni värvusega ning happeline (pH 3 - 6), mistõttu on see joogiks kõlbmatu. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 17 Jääjärveliste ja glatsiofluviaalsete setete veekiht on Vasavere ürgoru piires ulatusliku levikuga. Veekihi vettandvateks kivimiteks on Balti jääjärvesetted ja glatsiofluviaalsed setted. Glatsiofluviaalsed setted esinevad valdavalt Vasavere mattunud ürgoru keskosas, asendudes oru servade suunas jääjärveliste setetega. Jääjärvelised setted koosnevad peeneteralisest liivast, aleuroliidist ning liivakast-aleuroliidikast savist kruusa ja veeristega. Glatsiofluviaalseid setteid iseloomustab suuremateraline materjal - keskmise- ja jämedateraline liiv ning kruus. Glatsiofluviaalsete ja jääjärveliste setete vahel ei ole vettpidavaid kihte ja seetõttu võib neid lugeda ühtseks veekihiks. Veekihi vesi on enamasti surveta või nõrgalt surveline. Veetase asub maapinnast 1 - 14 m sügavusel, sõltudes reljeefist. Veekiht toitub sademetest ning on iseloomuliku HCO3-SO4-Ca-Mg-tüüpi vesi mineraalsusega 0,08 - 0,2 g/l / 9 /. Jääjärveliste ja glatsiofluviaalsete setete veekihi vett tarbitakse ühisveevärgi kui ka üksikmajapidamiste puurkaevude ja salvkaevudega ning arvestades põhjaveekihi tootlikkust ja tarbijate arvu, on siin moodustatud Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava / 12 / kohaselt on Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi pindala 73,26 km2 ning põhjaveeressurss selles 14 291 m3 ööpäevas. Peamised looduslikud komponendid põhjavees, mis tekitavad probleeme joogiveeallikana kasutamisel, on raud ja ammoonium. Põhjavee koguseline seisund on hinnatud heaks, kuid ohustatuks veevõtu suurenemise tõttu. Põhjaveekogumi keemiline seisund on hinnatud halvaks, kuna naftasaaduste ja ühealuseliste fenoolide keskmised sisaldused ületavad lävendväärtusi kõigis seirekaevudes, kasvutrend esineb ka PHT nitraatide ja ammooniumi osas. Põhjaveekogumi koondhindeks on antud „halb“. Samas on seisundi hindamise usaldusväärsus hinnatud madalaks seireandmete vähesuse ja lünklikkuse tõttu. Põhjaveekogumi hea seisundi saavutamist aastaks 2021 peetakse ebatõenäoliseks, mistõttu on tähtaega pikendatud 2027. aastani. Pannjärve liivakarjäärist kagus alustas 1972. aastal tööd Kurtna-Vasavere veehaare, mis ammutab vett jääjärveliste ja glatsiofluviaalsete setete veekihist (Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum). Tegemist on ~1,1 km pikkuse ridaveehaardega, mille tootlikkus 2003. a seisuga oli algusaegadest suurenenud kahekordselt. Veehaarde ümber on põhjavee välja pumpamise tõttu kujunenud ~2 km raadiusega alanduslehter. Kurtna-Vasavere veehaardele kinnitatud tarbevaru on 8 000 m³/d. Sellise põhjaveevõtu juures tagatakse Kurtna järvede veetasemete stabiilsus. Keskkonnaseire infosüsteemi andmetel jäi Kurtna-Vasavere veehaarde puurkaevude veetase aastatel 1995 - 2017 absoluutkõrgustele ~41 - 45 m, (keskmiselt absoluutkõrgusele 42,8 m). Ordoviitsiumi veekompleks levib Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride läheduses vahetult pinnakatte all, kuid mattunud oru keskosas ei ole kogu läbilõige esindatud. Põhjaveele on iseloomulik HCO3-Ca-Mg-tüüpi vesi mineraalsusega 0,1 - 0,3 g/l / 9 /. Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride ümbruskonda jääb rohkesti looduslikke järvi, millest mitmed kuuluvad Kurtna loodusalal kaitstavate järvede hulka. Kurtna järvestiku järved on sarnase tekkega (tekkinud liustiku sulamisvete tegevuse tagajärjel) ning need paiknevad mõhnadevahelistel madalikel. Mitmete järvede kaldad on soostunud. Karjääridest ühe kilomeetri raadiusesse jäävad Kurtna loodusalal kaitstavatest järvedest ~300 m kaugusele kagusse Kuradijärv (KKR kood VEE2025700), ~650 m kaugusele edelasse Kurtna Suurjärv (KKR kood VEE2025800), ~680 m kaugusele kagusse Martiska järv (KKR kood VEE2026100), ~850 m kaugusele lõunasse Ahnejärv (KKR OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 18 kood VEE2026200) ja ~1 km kaugusele idasse Aknajärv (KKR kood VEE2025600). Keskkonnaameti teostatava veetasemete seire tulemuste kohaselt fikseeriti ajavahemikus 2015 - 2017 Kurtna järvestiku järvede veetase absoluutkõrgustel ~41 - 47 m. Järvede veetasemetes nimetatud perioodil olulisi muutusi ei esinenud. Pannjärve liivakarjääris on veetase stabiliseerunud absoluutkõrgusel 42 - 43 m (keskmiselt absoluutkõrgusel 42,7 m) (joonis 3.2). 47 46 45 Veetase, abs m 44 43 42 41 40 Ahnejärv Aknajärv Kuradijärv Martiska Nootjärv Pannjärve karjäär Suurjärv Joonis 3.2 Veetasemed Kurtna järvestiku järvedes aastatel 2015 - 2017 Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääridest ~800 m kaugusel läänes voolab Vasavere jõgi, mis saab alguse Kurtna Suurjärvest. Vasavere jõe pikkus on 15,7 km ning valgala pindala 51,6 km2. Vasavere jõgi kuulub heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede hulka / 13 /. Vasavere ürgorgu piiravad läänest suletud Ahtme kaevandus ja töötav Estonia kaevandus ning idast Sirgala ja Sirgala II karjäärid. Kirjeldatud hüdrogeoloogilised tingimused ja aastakümneid kestnud tugev tehnogeenne mõju Estonia kaevanduse ja Sirgala karjääri veeärastuse ja Kurtna-Vasavere veehaarde poolt on piirkonna põhja- ja pinnaveetaset tugevasti alandanud. Tänapäevaks on uuringuaegne veetase abs kõrguselt 47,5 m stabiliseerunud kõrgusel 42,0 - 43,0 m. Veetaseme stabiliseerumisele on kaasa aidanud Ahtme kaevanduse sulgemine. Vasavere mattunud oru põhjaveevarule ja töötavale Vasavere veehaardele avalduva mõju minimeerimiseks hoitakse Ahtme kaevanduse veetaset absoluutkõrgusel 42 - 43,5 m. Sirgala karjäärid on liidetud Narva karjääriga ning sealne kuivendus avaldab endiselt mingil määral mõju Kurtna-Vasavere veehaardele / 11 /. 3.4 Kliima ja maastik Ilmastiku iseloomustamisel on kasutatud Riigi Ilmateenistuselt saadud Jõhvi meteoroloogiajaama (MJ) 2005 - 2012 aastate andmeid / 14 /. Vaadeldavas piirkonnas on ilmastik Eestile iseloomulikult muutlik (joonis 3.3). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 19 120 20 Keskmine õhutemperatuur, °C 100 15 Sademeteta päevade arv Sademed, mm 80 10 60 5 40 0 20 -5 0 -10 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kuu Sademete summa, mm Sademeteta päevade arv kuus Keskmine õhutemperatuur, °C Joonis 3.3 Jõhvi MJ sademed, sademeteta päevad ja keskmine õhutemperatuur aastatel 2005 - 2012 Külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, keskmiste temperatuuridega vastavalt -4,8 °C ja -8,2 °C. Soojemad kuud on juuli ja august, keskmiste temperatuuridega vastavalt 18,2 °C ja 16,2 °C. Kõige rohkem sademeid esineb augustis ja oktoobris ning kõige sademetevaesemad kuud on veebruar ja aprill. Tuuled on valdavalt lõunast (19,7 %) ja edelast (20,6 %). Ligikaudu 78 % mõõdetud tuulte keskmistest kiirustest ei ületanud vaadeldaval perioodil 5 m/s (nõrk tuul) ning tuulevaikust esines 0,5 % ulatuses. Vaadeldava perioodi tuulte jaotus suuna ja kiiruse järgi on esitatud tabelis 3.1 ja joonisel 3.4. Tabel 3.1 Aastatel 2005 - 2012 tuulte jaotus suuna ja kiiruse järgi Jõhvi MJ andmetel (%) N NE E SE S SW W NW Kokku Tuulevaikus 0,5 0,1 - 5 m/s 8,8 8,0 6,5 9,2 12,3 13,6 10,7 8,5 77,6 5,1 - 10 m/s 1,2 0,9 0,6 1,0 7,1 6,9 1,8 1,8 21,4 10,1 - 15 m/s 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,2 0,0 0,0 0,5 üle 15 m/s 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kokku 9,9 8,9 7,1 10,3 19,7 20,6 12,6 10,4 100,0 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 20 Joonis 3.4 Aastate 2005 - 2012 tuulteroos Jõhvi MJ andemetel Pannjärve maardla paikneb Vasavere-Kurtna mõhnastikul. Mäeeraldiste piires on maa-ala reljeef ebatasane ja muutlik - väikeses osas (piki Pannjärve mäeeraldise idapiiri) esineb veel looduslikku ala, kuid suuremas osas on kattekiht kooritud ja maavara osaliselt väljatud. Pannjärve mäeeraldise piires on aastakümnete pikkuse kaevandamise tulemusena moodustatud tehisjärv ehk Vasavere Mustjärv (registrikood VEE2025510), mille veepeegli pindala on ~41,5 ha. Maapinna absoluutkõrgused jäävad mõlemas karjääris vahemikku 45 - 67 m. Karjääridest ida pool esineb mõhnastikust tingitud väiksemaid reljeefi muutusi ning ebatasasusi, lääne pool on rabamaastikule omaselt reljeef suhteliselt tasane. Lähiümbruse maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 44 - 68 m / 10 /. 3.5 Kaitstavad loodusobjektid karjääride ümbruses, sh taimestik, loomastik, kaitsealad ja Natura 2000 alad Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride piires kaitstavad loodusobjektid puuduvad. Kurtna maastikukaitseala (KLO1000194) ja selle piiranguvöönd jäävad mäeeraldiste teenindusmaast idas ~20 m kaugusele, lõunas ~5 m kaugusele ja põhjas ~50 m kaugusele. Kurtna maastikukaitsealale jäävad Natura 2000 alade hulka kuuluva Kurtna loodusala (EE0070120) alad. Kurtna loodusala kaitse-eesmärgid on Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud kaitstavatest elupaigatüüpidest liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), soostuvad ja soolehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Loodusala kaitse-eesmärk on veel II lisas nimetatud harilik hink (Cobitis taenia), kelle isendite elupaika kaitstakse / 15 /. Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride ümbruskonda jääb rohkesti looduslikke järvi, millest mitmed kuuluvad Kurtna loodusalal kaitstavate järvede hulka. Ühe kilomeetri raadiusesse mäeeraldiste teenindusmaast jäävad Kurtna loodusalal kaitstavatest järvedest ~300 m kaugusele kagusse Kuradijärv (3110) ja ~680 m kaugusele kagusse Martiska järv (3110), ~850 m kaugusele lõunasse Ahnejärv (3110), ~650 m kaugusele edelasse Kurtna Suurjärv (3140) ja ~1 km kaugusele idasse Aknajärv (3110). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 21 Keskkonnaregistri andmetel on Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääridele lähimateks kaitsealusteks loodusobjektideks ~10 m kaugusel lõunas paiknev III kaitsekategooria taimeliigi kahelehelise käokeele (Platanthera bifolia) kasvukoht ja ~15 m kaugusel kagus paiknev aas-karukella (Pulsatilla pratensis) kasvukoht. Ligikaudu 90 m kaugusele kagusse jääb III kaitsekategooria seeneliigi hall hundiseeniku (Boletopsis grisea) kasvukoht. Lisaks jääb ~205 m kaugusele kirdesse II kaitsekategooria loomaliikide hõbe- nahkhiire (Vespertilio murinus), põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) ja veelendlase (Myotis daubentonii) elupaik / 13 /. Kahelehine käokeel kuulub käpaliste sugukonda ja kasvab päris-, soo- ja looniitudel, hõredamates salumetsades, soostuvates metsades, soosaartel ning madal- kui ka siirdesoos. Kahelehise käokeele juuremugulad on meelistoiduks metssigadele. Seetõttu ohustavad kahelehist käokeelt metssead, kes tuhnivad üles tema juuremugulaid, kuid ohuteguriks on ka kasvukohtade võsastumine. Aas-karukell kuulub tulikaliste sugukonda, kelle kasvukohad asuvad toitevaesel pinnasel - kuivades männimetsades, nõlvadel, liivastel metsaservadel, raudteetammidel, loometsades ja looniitudel. Aas-karukell ei ole haruldane taimeliik, kuid tema arvukus on rohke korjamise tõttu vähenenud. Ohuteguriks aas-karukellale on ka looduslike kasvukohtade vähenemine. Hundiseenik on Eestis levinud liik, kuid Kesk- ja Ida-Euroopa maades on ta üliharuldane või puudub. Hundiseenikute leiukohad Eestis asuvad sambliku- või pohlametsades, kus ta moodustab mändidega mükoriisat. Hõbe-nahkhiire elualad Eestis asuvad peamiselt metsade, parkide ning märgalade ümbruses. Hõbe-nahkhiirt on kohatud toitumas metsalagendikel, parkides, metsade lähedaste veekogude kohal ning märgaladel. Kohati võib liik esineda lagedal põllumajandusmaastikul. Mujal Euroopas on hõbe-nahkhiir sagedaseks liigiks ka asulates, kus ta toitub sageli tänavavalgustuse ümber kogunenud putukatest. Päeval varjuvad hõbe-nahkhiired varjepaikadesse, mis asuvad tavaliselt hoonetes olevates õõnsustes. Hõbe-nahkhiir on rändliik, kes saabub meile mais ja lahkub juuli lõpus. Samas viimastel aastatel on hõbe-nahkhiirt kohatud Eestis ka talvel, mistõttu võib arvata, et osa populatsioonist jääb siia talvituma. Ohutegurid on linnastumine ja sellest tulenev elu- ja varjepaikade hävimine, keskkonna üldine saastumine ja nahkhiirte häirimine ning kemikaalide kasutamine putukatõrjes. Põhja-nahkhiire elupaigad asuvad inimasulates kui ka neist kaugemal. Põhja-nahkhiire toitumisalad paiknevad tihtipeale parkides, metsades ning veekogude ümbruses, kuid teda võib sageli kohata ka hoovides ja kortermajade vahel. Sageli toituvad põhja-nahkhiired ka tänavavalgustite ümber kogunenud putukatest. Päeval varjuvad põhja-nahkhiired varjepaikades, milleks kasutatakse peamiselt mitmesuguseid hooneid, puuõõnsusi kui ka lahtise puukoore aluseid. Ohutegurid on sobivate talvituspaikade vähesus, kus temperatuur püsiks stabiilsena ja kus inimesi ei liiguks. Ohuteguriks on ka nahkhiirte häirimine nende varjepaikades ja kemikaalide kasutamine putukatõrjes. Veelendlase tavalisteks lennupaikadeks on erinevad veekogud ja nende läheduses kasvav puistu. Veelendlane eelistab varjulisi, tasase vooluga või siseveekogusid ning väldib suuri lagedaid ja tugevalt valgustatud alasid. Putukaid püüab veelendlane enamasti madalalt OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 22 veepinna kohal lennates. Veelendlast võib toitumas kohata samuti metsade, hekkide või alleede servades. Päeval varjuvad veelendlased varjepaikadesse, milleks eelistatakse puuõõnsusi. Harvem kasutatakse varjepaikadena sildades leiduvaid pragusid ja hooneid. Ohutegurid on linnastumine ning sellest tulenev elu- ja varjepaikade hävimine kui ka nahkhiirte häirimine ja kemikaalide kasutamine putukatõrjes. Eestis tagatakse looduskaitseseaduse / 16 / § 48 alusel II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 % ja III kaitsekategooria liikide vähemalt 10 % teadaolevate ning keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Piiritlemata II ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse. Kurtna maastikukaitseala kaitse-eesmärk on Kurtna järvederikka mõhnastiku maastiku- ilme, unikaalsete järveökosüsteemide ja koosluste, sealhulgas EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liiva-alade vähetoiteliste järvede (3110), vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) ning vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140) kaitse, säilitamine ning sellega seotud puhkeväärtuste kaitse ja tutvustamine. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piirangu- vööndiks. Kurtna maastikukaitseala ja selle piiranguvöönd jäävad Pannjärve ja Pannjärve II mäeeraldiste teenindusmaast ~20 m kaugusele itta, ~5 m kaugusele lõunasse ja ~50 m kaugusele põhja. Maastikukaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid Vabariigi Valitsuse määruses nr 103 “Kurtna maastikukaitseala kaitse-eeskiri” / 33 / sätestatud erisustega, mille § 13 alusel on piiranguvööndis maavara kaevandamine ja veekogude kaldajoone muutmine keelatud. Põhjalik ülevaade Kurtna maastikukaitseala seisundist ja kaitse korraldamisest on toodud “Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskavas aastateks 2015 - 2024 / 15 /. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korralduse nr 615d “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” / 34 / lisa 1 punkti 2 alapunktist 137 hõlmab Kurtna maastikukaitseala Kurtna järvede loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku suhtes kehtivaid erisusi. Kavandatava tegevuse võimalikku mõju Kurtna loodusala kaitse- eesmärkidele on hinnatud peatükis 6. Mäeeraldiste ja nende teenindusmaade ümbrusest kaugemal paiknevaid loodusobjekte iseloomustab joonis 3.5 (v.a I ja II kaitsekategooria liikide elupaigad). Vastavalt looduskaitseseaduse / 16 / § 53 lõikele 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud.  4 Kr 110 110 110 Hallika 11A Orliku Savi 3Kr Sillaotsa 10A Pauli r 4K Nõmme (Nurme) Kampuse Aaviku Järve Kaasiku Helmi o ja) ka (K ir o ja r K o se 4K (Nurme) Atika San Rau sve re jõ gi niku 330 oja 4Kr Kose 32 3 Kr 15Kr 4Kr r 4K 3A 6 Kr oja San niku 3 Kr 3A r 3 Kr 3A 11K 5Kr puurk 4A r 3K r 1 3K pl 3 Kr r 5K r 4K r 3K 6K r pmp 18A 4K r PÕLLU 3K r r r 5Kr 3K 17K 6K r N Kr 16 Kr 4 6K r i ve re jõg r 4K Vasa r 1 6K 4K r (Mäe) Niidu bass 11 Kr 0 11 Kr 3 Kr 5 4K r Kivi Raja Rajaääre 9A põlevkivikarjäär Vasa 1 10 Kastjärv 5K r 5Kr Säde V r 5K Krooni 1 10 r 3Kr 4K puurk killustik Eljase 17A 4A Nikolai 12K r el 35 8 Kr 4A 6 5K A r r 4K 5Kr r 17K killustik 10A 4K r 3 30 killustik krk A 4A 14 r 4K 5Kr 4A Saaretaguse l-aed elev 4A 1 2Kr Saareküngas puist r 4 K Linda Kr 15 r VANA-AHTME Vasa vere j 4K 4A hgl Uustalu el 4 Kr sp 4K Alliku Liivjärv r 3K r r 4K R iia 6K Sõstra so r A 35 14 o R a u s ve r e 1 10 2Kr Rääkjärv A Sepa Li i vasoo 1 6A Merkuri 32 11 0 Kulpjärv 6 Kr r 1 2K 4Kr Kalmu Linnu Marika 5 Kr 11 A 5Kr Tuuletalu 5K r Serva Kungla põlevkivikarjäär 3 Kr silo 3Kr Lusikajärv 4Kr 4A 6A 3 r 3K r 5 6A Aivo 12K Jänese 3K 3 Kr r 3K 35 r Liivaaluse el 6A Oreli 2 V a s a ve r e 4Kr 1 0A Nurme 35 4Kr r K 10 35 Sõravõhma 3 3 0 Mustjärv (Kiigemäe) 4 Kr 4 Kr 13 1 02 Vooli 3K 4A r Katlapõhja 9A 5A 4A 4K r Risti K r 14 9A Veskimäe Konnajärv Siimumäe R iia r K 9A 10 so o Kihljärv Teeristi 4A r Tori 10K Kõue 3 3 0 2 35 4 Kr Pannjärv 4 Kr 35 (Jõepere) 3K r Panijärve V V 4K r 4K r r 3K el r 9K Suurekivi Pendisaare 4K koole 3K r r r K 15 Sillaotsa Mätasjärv 10A 3 4Kr 5 4Kr Madritsa Kummi (Lubja) Ratasjärv Petri 6 Kr 4 Kr Nootjärv 11A Kena r 15 Kr 3K Aheoja Luha 35 4Kr r 3K r Allikjärv 3K Männi r 2K 4A Aasa 1 r 17K Virtsiku järv põlevkivikarjäär r 10K Soe alaj 14K r 6K Aru r 4K Tikkapesa r r 3K Viru Kurtna maastikukaitseala 20 Kr r 3K liiv r Eha 21K 6Kr 12K r 12K r Muhemetsa Piirakajärv (Uhemetsa) 9A 35 r 3K r 3K 4K 8 Kr 15Kr r 3K Nurga r Meelespea 35 liiv 32 4Kr liiv 4Kr Aknajärv 110 liiv 7A 3K al Pannjärve liivakarjäär r kan e dus el van r kae 4K Ah tme Kangruveski 6 Kr 4 Kr Roo r 4K 35 7 Kr 7 A 2 1Kr r 4K 5K r 3 4Kr 7Kr r 3K 16 K r Adra 3A av r r 4K 3K kra 9A a soo Rii Kurtna mõisa park 3K r 35 35 22Kr Kurtna 21 Kr r 4K Kopli 4 Kr 4A r 3K kelder 4 Kr el 330 6A 4 Kr oja Ahu 6 Kr kpl Kuradijärv 4Kr r Lohu 3K Anne 4 Kr (Kurba) 1 9Kr j e v er 6Kr sa 35 Va V 110 vtl 35 r r 3K 3K Maarja Kana 35 Riiasoo settebass 4 Kr 9A Puhkova 4 3 Kr Kr Kaali el Valgejärv 12Kr 3Kr 4Kr 12K r 4K r 1 9Kr 6 Kr 3K 32 r V 330 35 r 5K 110 r Jaala jv 35 6K Suurjärv 3K r 9A 4Kr Kalda 4 Kr Martiska jv Rebase 5 Kr 6Kr 4Kr r 1 2K r 3K r 3K 6K r Must-Jaala jv Aia kra av) ku irja i (K Ahnejärv t ajõg Mus r Peenjärv 5K 5Kr 5K r Mu s taj õg i (K irja 4K r ku k ra r 3K av ) 5Kr Kirjak järv 5Kr Keskpõllu i jõg sta kr) Mu ku r 6Kr Maisi irja Väike-Niinsaare jv 5K (K Pähklimäe r Punane jv 4K 6Kr Asu Nurga 9Kr Liisu 3 Kr Haugjärv Meeri Niinsaare jv (Liiva) nal ka 4K r di Peen Kirjakjärv (Kalevi) 4 Kr 5K r Mustjärv Rau Nõlva Lepiku (Nurme) Niinsaare Särgjärv al kan (Kevade) Ra udi Ereda r 5K E d i ve r e Ahvenjärv 3 Kr Tedremängu ( Ä d i ve r e ) Neidla 5K Märkused: r 4Kr O r u- Võhma (Õuekase) r 3K 3K r 3Kr 3 Kr biot Põllulille 8Kr 5Kr Seene 1. Plaani koostamisel on kasutatud EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem Ilumäe Nurmekundi Nõmme järv 4A Kurepesa 3 Kr 32 35 Sisalikujärv (Puraviku) - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuuri andmeid 35 N õmme 4Kr sp 6Kr 3Kr (Kalevi) Tammemägi R äät s ma 2. Eesti maakatastri aluskaarti 1:10 000, 64792, 64794, 64892, 65701, KONSU RIST Raudi-Ko ns u Jaani Veski 5A Räätsma jv Uueõue Otsa Otsanõmme Saarejärv 3K Väike-Tammemägi 65702, 65703, 65704, 65802, 65802 r 5Kr kanal 4 Kr el 3A Pikapõllu Kaevu 9A Välja Lagedi 6A 6A 4A 35 6K 3. Joonestamisel tarkvara Mapinfo 9.0 (litsents: MINWES0900922272) r 4K Kalju 3Kr 5Kr 4A r Muru Mäeveeru 13 Kase 204 4. Piirkonnas on I ja II kaitsekategooria liikide leiukohad, mille asukoha 4A 11 0 Tammesaare 3 Kr (Kasemetsa) puuk Ristmetsa 5A 5A el ägi am 3Kr 3 30 täpne avalikustamine on massiteabevahendites keelatud 3 Kr sp m äts kool Räätsmäe 3Kr Rä Tamme Meekalda Konsu 5 Kr 3A park r Mäekalda 5K 4A Vahtra 35 park Illuk a vtl 131 (Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258; 53, 373). 6K r 4 Kr 5A 4Kr 4K 3Kr r r 3K 7A Kivi I kaitsekategooria taimeliikide lähim kasvukoht asub mäeeraldise piirist Potrijärv 4Kr r 5K r 7K Veskimägi 3K r Linajärv 4 Metsavahi Kr ~1,2 km kaugusel, II kaitsekategooria loomaliikide lähim elupaik ~205 m Veskimäe Vähi vtl 4K r 6K r Maleva 35 3 Kr 7A Külaaseme 3 Kr Küti 3Kr alaj 4Kr Altserva kaugusel, II kaitsekategooria taimeliikide lähim kasvukoht ~190 m kaugusel (Oja) 35 Mäe 13 Hindreku r 6K 13 (Ülepõllu) (Sepa) Viivu 5 Männiku Kuke r r Konsu jv 4K 4K r 3K 6A ja II kaitsekategooria seente ja samblike lähim kasvukoht ~1,7 km kaugusel 3 Kr Sillaotsa r 4K 4 Kr 4A 3K r 5Kr Kungla Tukkija RAUDI KALMISTU ILLUKA Pähkli 3Kr Tamme (Keskküla) (Veski) 13135 4K r Vahu 3 Kr Aaveli r 3K O h a k ve r e Räbina tõrs R audi 3Kr Lidia Remmelga Vambola Haldja 9A Luunja 11 0 Veskitaguse al k an Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonis nr 3.5 Raudi karjäär di 32 Rau Malku 33 0 Lilli 6A Pannjärve liivakarjäär ja Looduskaitse Mõõtkava Pannjärve II liivakarjäär objektide plaan Ida-Viru maakond, Illuka vald Koostas Raili Kukk OÜ Inseneribüroo STEIGER Kuupäev 18.09.2017 Joonestas Raili Kukk Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Aadu Niidas Töö nr 17/1837 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 24 3.6 Peatüki kokkuvõte Arendaja taotleb maavara kaevandamise luba juba varasemalt kaevandatud Pannjärve liivakarjääri mäeeraldisele. Lisaks kaevandab arendaja taotletava mäeeraldisega külgneval Pannjärve II liivakarjääri mäeeraldisel. Antud piirkonnas on looduskeskkond juba senisest liiva kaevandamisest mõjutatud. Taotletava Pannjärve liivakarjääri eesmärk on kaevandada kahe karjääri vahelisse nõlvatervikusse jäävat varu. Loaga taotletava kaevandatava ehitusliiva varu on 5,13 ha suurusel mäeeraldisel 524 tuh m3. Pannjärve liivakarjääri mäeeraldist taotletakse ehitusliiva aktiivse reservvaru plokkide 11 ja 12 piires. Kaevandatav varu on esindatud peene- kuni jämedateralise liivaga, mis vastab ehitusliivale esitatavatele nõuetele. Kasuliku kihi keskmine paksus varieerub vahemikus 15,0 - 16,8 m. Pannjärve liivakarjääri teenindusmaa pindala on 75,14 ha. Varasema kaevandamise tulemusena on kehtiva maavara kaevandamise loaga määratud mäeeraldise piires kujundatud tehisjärv (Vasavere Mustjärv), mille veepeegli pindala on ~41,5 ha. Karjäär külgneb peamiselt Ahtme metskonna maadega. Karjäärist vahetult läänes paiknevad kaevandamisega seotud hooned ja hooldusplatsid. Lähim tundlik objekt Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus paikneb karjääridest ~300 m kaugusel loodes. Majapidamised jäävad enam kui 1 km kaugusele läände. Kurtna maastikukaitseala ja selle piiranguvöönd jäävad mäeeraldiste teenindusmaast ~20 m kaugusele itta, ~5 m kaugusele lõunasse ja ~50 m kaugusele põhja. Kurtna maastikukaitsealale jäävad Natura 2000 alade hulka kuuluva Kurtna loodusala kaitse- eesmärgiks olevad alad. Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride ümbruskonda jääb rohkesti looduslikke järvi, millest mitmed kuuluvad Kurtna loodusalal kaitstavate järvede hulka. Pannjärve karjääri teenindusmaast vahetult kagusse jääb Vasavere veehaare, mis alustas tööd 1972. aastal. Karjääride lähiümbruses asuvad mitmed Vasavere veehaarde keskkonnaseirejaamad ja puurkaevud. Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride piires kaitstavad loodusobjektid puuduvad. Lähimateks kaitsealusteks loodusobjektideks on III kaitsekategooria taimeliigid, mis paiknevad liivakarjääridest 10 - 15 m kaugusel lõunas ja kagus. Lähimate kaitsealuste loomaliikide (II kaitsekategooria nahkhiirte) elupaik jääb 205 m kaugusele kirdesse. Kaitstavaid kultuurimälestisi karjäärides ei ole. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 25 4. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS Keskkonnamõju hindamisel on käsitletud Pannjärve liivakarjääris liiva kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasnevaid tegevusi ning nende keskkonnamõjusid. Arendaja plaanib karjääris kaevandamist jätkata kuni kaevandatavate varude ammendamiseni. Arvestades jääkvarude kogust ja planeeritavaid kaevandamise mahtusid, toimub aktiivne maavara kaevandamine antud karjäärides veel aastaid ning lähiajal tegevuse lõpetamist ei ole ette näha. Samas soovitakse paralleelselt mäetöödega alustada korrastamistöödega ammendatud karjääriosades. Selline lähenemine on looduskeskkonna taastumise seisukohast kui ka majanduslikult mõistlik ja soovitatav. KMH aruande koostamisel ei ole teada missugune olukord valitseb karjäärides kaevandamistegevuse lõpetamisel (näiteks kujundatud maastik) ning ei ole ka väljastatud korrastamistingimusi ega koostatud korrastamisprojekti. Seega lähtutakse kavandatava tegevuse hindamisel praegusest olukorrast karjääris, eeldatavast olukorrast tulevikus ja analoogsetes karjäärides kasutatud korrastamistehnikast ja -tehnoloogiast. Peatükis 4 on kirjeldatud maavara praegust kaevandamist ning edasisi mäetöid kuni maavara ammendamiseni ja korrastamistöid. 4.1 Mäenduslikud tingimused Arvestades Eesti liivakaevandamise praktikat on mäenduslikud tingimused Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides tavapärasest keerulisemad. Kuna Pannjärve liivakarjääris on kaevandatud juba peaaegu 50 aastat, siis on kasvukiht kooritud ja osaliselt paigutatud karjääri nõlvadele puistangutesse ning aja jooksul turustatud või oma tarbeks kasutatud. Pannjärve II liivakarjääri kasvukiht on kogutud mäeeraldise teenindusmaale puistangutesse. Kuna mäeeraldistele ei ole veel antud korrastamistingimusi, siis ei ole veel täpselt teada kattekihi puistangute edasine otstarve. Puistangutes olevat materjali on võimalik kasutada tehnoloogilisel korrastamisel veepealsete nõlvade kujundamiseks ja nende stabiilsuse tagamiseks. Kõige keerulisem mäenduslik- ja korrastamistingimus on kasuliku kihi paksus, mis veetasemest üleval pool ulatub kuni 20 meetrini ning veetasemest allpool kuni 15 meetrini. Veealuse ja veepealse varu piiriks on määratud absoluutkõrgus 43,4 m / 10 /. Kasuliku kihi paksusest veealuse varu väljamisel kujundatava tehisveekogu sügavus. Kasuliku kihi paksusest tulenevalt tuleb karjäärides tavapärasest rohkem tähelepanu pöörata nõlvade kujundamisele ning nende stabiilsuse muutumisele ajas. Pannjärve liivakarjääris on veepealne kui ka veealune maavara suures osas ammendatud. Kuna karjääri nõlvad on väga kõrged, siis tuleb piirialadel teostada kaevandamist hüdro- ja/või monitorkaevandamisega varistamisega, väljates ühe astanguga kuni ~24 m kõrgust nõlva (sellest 7,5 m allpool veetaset). Tulenevalt veealuse kasuliku kihi paksusest ja tööde korraldamise efektiivsusest kasutatakse Pannjärve liivakarjääris ka edaspidisel kaevandamisel ainult pinnasepump-süvendajat / 17 /. Pannjärve II liivakarjääri tingimused on lihtsamad, kuna seal toimub veepealse ja veealuse varu kaevandamine kahes etapis. Veepealne varu väljatakse kihthaaval kasutades ekskavaatorile sobivat astangu kõrgust. Pärast veepealse varu ammendamist alustatakse veealuse varu ülemise osa kaevandamist ekskavaatori ja/või pinnasepumbaga. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 26 Käesoleva seisuga on Pannjärve II liivakarjääri lääneküljel piisavalt ruumi hüdropuistangute moodustamiseks, mille suurus aga maavara varu edasisel ammendamisel järk-järgult väheneb. Ühe võimalusena saab hüdropuistanguid moodustada vahetult karjäärist läänes asuva OÜ SILBET tootmisala ümbruses asuvale reformimata riigimaale. Juhul kui väljaspoole karjääri ei saa hüdropuistanguid moodustada, ei ole võimalik ka kogu kaevandatavat varu ammendada. Karjääride teenindamiseks on olemas tootmiskompleks koos hooldusplatside ja muu infrastruktuuriga, mis asuvad Pannjärve liivakarjäärist vahetult läänes paikneval Pannjärve karjääri kinnistul. Samuti on välja arendatud laadimis- ja veoteede võrgustik, mistõttu on ligipääs karjäärile hea. 4.2 Mäetööde kirjeldus Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides toimub liiva kaevandamine traditsioonilisel meetodil. Pannjärve liivakarjääris on veepealne ja veealune varu suures osas kaevandatud. Pannjärve liivakarjääri veepealsete nõlvade kaevandamine toimub koos veealuse varuga nõlva varistamise teel. Sama metoodikat on võimalik kasutada ka karjääride ühisnõlva veepealse varu kaevandamisel. Veealuse varu paksus Pannjärve liivakarjääris ulatub mäeeraldise põhjapiiril kuni ~15 meetrini (veetase asub absoluutkõrgel 43,43 m, taotletava mäeeraldise põhi asub absoluutkõrgusel 28,4 m), mis on pinnasepump-süvendaja maksimaalne ammutussügavus. Veepealse varu keskmine paksus on 16,8 m / 18 /. Pannjärve liivakarjääris kaevandatakse veepealne jääkvaru koos veealuse astanguga hüdro- ja/või monitorkaevandamise varistamisega. Veealuse varu kaevandamiseks kasutatakse ujuvat pinnasepumpa ammutussügavusega 15 m (joonis 4.1, foto 4.1). Veega küllastunud liiv ehk pulp pumbatakse mööda torustikku spetsiaalselt ettevalmistatud platsile ehk hüdropuistangusse nõrguma, kus liigvesi juhitakse tehisveekogusse tagasi. Hüdropuistangusse pumpamisel läbib liiv koonussõela, millega eraldatakse välja ülegabariidiline materjal 12 - 120 mm (suurem fraktsioon pumpa ei läbi ja jääb veekogu põhja). Saadud materjal turustatakse või kasutatakse karjääriteede ja platside hooldamisel. Joonis 4.1 Pinnasepump-süvendaja töö põhimõtteline skeem, OÜ Inseneribüroo STEIGER OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 27 Foto 4.1 Pannjärve liivakarjääris ehitusliiva varu kaevandamisel kasutatav pinnasepump- süvendaja П-42, mille töösügavus ulatub 15 m allapoole veetaset (07.06.2017), OÜ Inseneribüroo STEIGER Hüdropuistangut kasvatatakse järk-järgult kõrgemaks, kasutades abitöödel buldooserit, mis lükkab vallid liivakaardi servale (joonis 4.2, foto 4.2). Valmis hüdropuistang jäetakse 3 kuni 4 nädalaks nõrguma ja alles seejärel saab materjali kasutada toodanguna. Liiva laadimine hüdropuistangust toimub ekskavaatorite ja laaduritega ning materjali väljavedu karjäärist kalluritega. Joonis 4.2 Hüdropuistangu põhimõtteline skeem, OÜ Inseneribüroo STEIGER OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 28 Foto 4.2 Pannjärve liivakarjääris monteeritud torustik veealuse varu transportimiseks hüdropuistangusse (07.06.2017), OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve II liivakarjääris kaevandatakse veepealset kui ka veealust varu. Pannjärve II liivakarjääris on suurem osa veepealsest varust väljatud. Veepealset varu leidub vaid mäeeraldise põhjaosas ning kagu ja lõuna nõlvades. Arvestades, et veetase on keskmiselt absoluutkõrgusel 43,4 m, on kasuliku kihi paksus 0,9 - 15,0 m. Veepealset varu kaevandatakse absoluutkõrguseni 46,0 m, mis tagab astangule kuiva põhja. Kaevandamisel kasutatakse hüdraulilist pöördkopp-ekskavaatorit ja mobiilset sõelurit. Sõelutud materjali ladustamisel kasutatakse rataslaadurit ning veokitele laadimiseks hüdraulilist pöördkopp-ekskavaatorit. Materjali väljavedu karjäärist on korraldatud ringliikluse põhimõttel (foto 4.3). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 29 Foto 4.3 Vaade Pannjärve II liivakarjäärile (07.06.2017), OÜ Inseneribüroo STEIGER Veealuse varu kaevandamisega koos väljatakse sõltuvalt veetasemest kuni 3 m kõrgune veepealne astang. Samuti on ühe astanguga võimalik kaevandada karjääride ühispiiri nõlvatervik, mille kaevandamist käsitletakse taotletava kaevandamise loa saamisel mäetööde arengukavas. Veealuse varu paksus Pannjärve II liivakarjääris ulatub ~15 meetrini (lamami maksimaalne sügavus absoluutkõrgusel 28,4 m). Veealust varu kuni ~3 m sügavuseni saab kaevandada ekskavaatoriga, sügavamale jäävat varu väljatakse pinnasepumbaga. Pulp pumbatakse hüdropuistangutele nõrguma, toodang veetakse karjäärist välja kallurautodega. 4.3 Edasised mäetööd ja arengukava Pannjärve liivakarjääri piires esineb liiva jääkvaru, kuid enamus liivavaru kvaliteet ei vasta ettevõtte vajadustele. Sobiva kvaliteediga liiv esineb vaid mäeeraldise põhjaosas. Seega jääb tõenäoliselt mäeeraldise kesk- ja lõunaosas olev liivavaru lõplikult väljamata ning kuulub lähiajal korrastamisele. Kuna maavara kaevandamise luba lõppeb 2019. aastal ja maavaravarud on mäeeraldisel varasemalt ümber hinnatud, siis on arendajal plaanis luba pikendada või muuta, taotledes mäeeraldist vaid praeguse Pannjärve liivakarjääri põhjaosale. Ülejäänud Pannjärve liivakarjäärile taotletakse vaid mäeeraldise teenindusmaad kuni maa-ala korrastamiseni ja tagastamiseni maaomanikule. Praegu jätkatakse kaevandamisega Pannjärve liivakarjääri lääneküljel ja kogu Pannjärve II liivakarjääri pindalal. Veealuse astangu kaevandamise üldine suund on lõunast põhja ning veepealsel astangul põhjast lõunasse. Mäetöödele ette jäävad vanad katendi puistangud teisaldatakse vastavalt koostatavale korrastamise projektile. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 30 Pannjärve liivakarjääris on olemas hüdropuistangud, millega on tagatud tarbijate varustamine 2018. aastani. 2018. aastal jätkatakse kaevandamisega mäeeraldise edelanurgas ning plaanitakse väljata 90 tuh m³ ehitusliiva. Pannjärve II liivakarjääris kaevandatakse maavara kuni 70 tuh m3/a. Käesolevaks ajaks on mäeeraldisel veepealne varu kaevandatud ning ekskavaatoriga väljatakse veealust varu kuni 3 m sügavuselt. Veepealse varu maksimaalseks kaevandamiseks tuleks kaevandada ka karjääride vaheline nõlvatervik. Seetõttu on antud KMH aluseks olev Pannjärve liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlus oluliseks eelduseks ka Pannjärve II liivakarjääri maavara varude otstarbekaks kaevandamiseks. Pärast veepealsete varude ammendamist plaanitakse jätkata veealuse varu kaevandamisega mahus 70 tuh m3/a. 4.4 Võimalikud alternatiivid Kavandatava tegevuse asukoha valikul reaalseid alternatiive käsitleda ei saa, kuna tegemist on olemasolevate liivakarjääridega, kus juba toimub maavara kaevandamine. Pannjärve liivakarjääris taotletava mäeeraldise asukoht on seotud maavaraga antud kohas ning tegevusega uut maa-ala liiva kaevandamiseks ei hõivata. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega kaasnevate keskkonnamõjude hindamisel on arvestatud kaevandamisega kõrvalasuval Pannjärve II liivakarjääri mäeeraldisel. Kavandatavat tegevust võrreldi 0-alternatiiviga ehk olukorraga, kus arendajale kavandatava tegevuse rakendamiseks maavara kaevandamise luba ei väljastata. See tähendab, et edasine tegevus toimub vastavalt olemasolevale maavara kaevandamise loale nr KMIN-060. Arendaja on maapõueseaduse / 3 / § 80 alusel kohustatud kaevandatud maa-ala korrastama korrastamisprojekti kohaselt, mis tuleb koostada lähtuvalt Keskkonnaameti korrastamistingimustest. Seega sisaldab ka 0-alternatiiv Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamist. 4.5 Kaevandatud maa-ala korrastamine Kaevandatud maa korrastamist käsitleb maapõueseaduse 5. peatükk, mille alusel peab kaevandamisloa omaja korrastama kaevandatud maa tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal ja enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et maa sobiks ümbritsevasse maastikku ega kujutaks oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele. Kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt, mille koostamise korraldab kaevandamisloa omaja korrastamistingimustest lähtuvalt. Korrastamistingimused esitab kaevandamisloa omajale ja nõusoleku korrastamisprojekti rakendamiseks annab Keskkonnaamet / 3 /. Keskkonnaministri määruse nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ / 4 / § 14 alusel on veekogu rajamise nõuded järgmised: – Korrastamise käigus karjääri rajatava veekogu sügavus kujundatakse valdavalt üle 2 m, jättes madalamad alad veetaimestiku arenemiseks, välja arvatud juhul, kui veekogu kujundamine nendel tingimustel ei taga selle otstarbekohast kasutamist. – Veekogu kaldale jäetakse perv, mis peab jääma kõrgemale veetaseme oodatavast maksimaalsest seisust. Kui veekogu hakatakse kasutama puhkeveekoguna, kujundatakse veekogu nõlv laugeks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 31 – Veekogu kallas kujundatakse juurde- ja väljapääsuga. Kalda järsk külg tõkestatakse inimeste ja loomade ohutust tagaval viisil ülevalt valli, põõsastiku, heki, piirdega või muul moel. – Veekoguks korrastamise korral kavandatakse koostatavas projektis reostumist takistavad abinõud toite- ja reoainete sissevoolu tõkestamiseks. Korrastamiseprojekti koostamisel tuleb arvestada veekogu rajamise nõuetega ning keskkonnamõju hindamise etapis ei ole ette näha, et korrastamine läheks eelnevalt loetletud nõuetega vastuollu. Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärid tuleb korrastada kogu kaevandamisest mõjutatud maa-ala ulatuses ehk kokku 82,14 hektari suurusel maa-alal. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist tuleb liivakarjääridest ära viia kõik, mis on tehislik (kaevandamistegevusega seotud tehnika, torustik, betoon- ja metallplaadid, jms). Tulenevalt geoloogilisest ehitusest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest antud asukohas on Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamise suunaks veekogu rajamine. Taotletava Pannjärve liivakarjääri mäeeraldise piir külgneb põhjaosas vahetult Pannjärve II liivakarjääriga, kuhu nõlvatervikuid ei ole vaja jätta. Veealuse varu kaevandamise tulemusena moodustatakse Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride mäeeraldistest ühtne veekogu. Tegemist on olemasolevate liivakarjääridega, kus varasemalt on katend suures osas eemaldatud. Maavara kaevandamise loa taotluse põhjal kasutatakse ladustatud katendit korrastamisel veepealsete nõlvade tasandamiseks. Katendipuistangute peale on kasvanud võsa ja puistu, mistõttu tuleb korrastamisel teha hooldusraiet. Täpne katendi kasutamise eesmärk määratakse korrastamise projektis. Kindlasti ei tohi katendit kasutada veealuste nõlvade korrastamiseks. Maavara kaevandamise loa taotluse kohaselt kujundatakse karjääri veepealsed nõlvad ehitusliiva korral nõlvusega 1 : 1,7 (30°) ja veealused nõlvad nõlvusega 1 : 3 (18°). Kõige otstarbekam on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Samas korrastamise projekti koostamise käigus nõlvade kaldenurki täpsustatakse vastavalt pinnase püsivusomadustele looduses. Korrastamisprojekti koostamise käigus tuleb erilist tähelepanu pöörata järsemate nõlvade (fotod 4.4 ja 4.5) ümberkujundamise võimalustele, et tagada nõlvade ohutus ning vältida nende varinguid, lihkeid ja erosiooni. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 32 Foto 4.4 Vaade Pannjärve liivakarjääri tehisveekogu ida- ja lõunanõlvadele (07.06.2017) OÜ Inseneribüroo STEIGER Karjääriveekogude kujundamist soovitatakse „Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamatus“ / 19 / alustada juba kaevandamise ajal, moodustades sinna sobiva kujuga saari ja kaldajoont. Korrastamisega arvestamine kaevandamise ajal võimaldab kujundada veekogu mitmekesisemaks erinevate elupaikade tekkimiseks ning võib osutuda ka oluliselt odavamaks ja tehniliselt lihtsamaks, kui hilisemate korrastamistööde käigus / 19 /. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 33 Foto 4.5 Vaade Pannjärve liivakarjääri tehisveekogu keskosa idanõlvale (07.06.2017), OÜ Inseneribüroo STEIGER Sügavamad ja suuremad veekogud, nagu ka Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides veealuse varu kaevandamise tulemusena kujundatud (ning edaspidise kaevandamis- tegevuse käigus pindalaliselt laienev) tehisveekogu sobib edaspidiseks kasutamiseks mitmel viisil - puhkealana, kalastuskohana, veevõtu kohana vm kasutusviisi tarbeks. Kujundatav veekogu on suhtelisel suur ja seetõttu on võimalik veekogu erinevaid piirkondi kasutada ka erinevate kasutusviiside tarbeks. Erinevate kasutusviiside jaoks ei ole otseselt kaldajoone kuju oluline. Samas tuleks arvestada, et inimestega seotud veekogu sihtotstarbeline kasutus võib ajas muutuda. Kasutusviisist sõltumata kujuneb tehisveekogu maastikuelemendiks ja seetõttu on oluline, et veekogu sobituks ümbruskonda ning sirgjoonelise kaldajoone asemel tuleks eelistada looduslähedase lookelise kaldajoone kujundamist. Ümbritsevasse maastikku sulanduvatel veekogudel on suurem potentsiaal puhkeala rajamiseks / 19 /. Pannjärve liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlusega seoses andis Illuka Vallavalitus 10.09.2015. a kirjaga Keskkonnaministeeriumile teada, et Illuka Vallavalitsus näeb võimalust kasutada Pannjärve liivakarjääri loodenurka jäävat maa-ala puhkealana, kuivõrd karjääri vahetus läheduses asub vallale kuuluv Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus. Mida liigendatum on veekogu kallas, seda paremini sulandub tehisveekogu ümbritseva loodusega. Lisaks kaldajoone loogelisele kulgemisele ja poolsaarte olemasolule mitmekesistavad maastikku veekogu keskele jäetavad saared / 19 /. Pannjärve liivakarjääri läänepoolne kaldajoon on loogeline, esineb madalamaid kaldaid ning lõunaossa on varasema kaevandamisetegevuse käigus jäetud tehisjärve keskele saar OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 34 (foto 4.6). Kõik eelnevalt loetletud tingimused on heaks eelduseks mitmekesise ja looduslähedase maastiku kujundamiseks. Foto 4.6 Pannjärve liivakarjääri lõunaossa tehisjärve keskele jäetud saar (07.06.2017), OÜ Inseneribüroo STEIGER Keskkonnamõju hindamise käigus on antud üldised soovitused Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamiseks. Terviklik korrastamislahendus töötatakse välja korrastamisprojekti koostamise käigus. Keskkonnamõju hindamisel sisaldavad mõlemad alternatiivid Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääridega hõivatud maa-ala terviklikku korrastamist. Seetõttu on korrastamistöödega kaasnevat keskkonnamõju hinnatud läbivalt 5. peatüki vastavates alapeatükkides. Korrastamistingimuste seadmiseks on antud soovitusi peatükis 10.4. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 35 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU 5.1 Hindamise prognoosimeetod Keskkonnamõju hindamisel võeti arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. KMH aruande koostamisel kasutati objektiga seotud dokumente ja varasemalt teostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Lisauuringuid KMH raames läbi ei viidud. Keskkonnamõju hindamisel lähtuti heakskiidetud KMH programmist. Keskkonnamõju hindamisel hinnati kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju lähiümbruskonnale järgnevate mõjukriteeriumite lõikes: – mõju pinna- ja põhjaveele; – mõju infrastruktuurile, sealhulgas liikluskoormusele; – kaevandamisest ja transpordist põhjustatud müratase ja tolmu kontsentratsioon; – võimalikud jäätmed seoses maavara kaevandamisega; – võimalikud keskkonnaavariid; – loodusvara kasutamise otstarbekus; – mõju maastikule; – mõju taimedele, loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele; – mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega ei kaasne KeHJS § 20 lõige 1 punktis 4 nimetatud vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi. Lähimad pärandkultuuri objektid on liivakarjääridest ~190 m kaugusele loodesse jääv Pannjärve liivakarjääri raudteetamm ja ~335 m kaugusele samuti loodesse jääv Pannjärve metsavahikoht, mida plaanitud tegevustega ei mõjutata. Seetõttu eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruandes ei käsitletud. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel (peatükk 10) lähtuti nendega eeldatavasti kaasnevast keskkonnamõjust ja hüvedest. Võrdlemisel kasutati kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et igale mõjukriteeriumile anti hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis kasutati mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalat (-5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju, -5 väga olulist negatiivset mõju ning 0 tähistab mõju puudumist (tabel 5.1). Tabel 5.1 Mõjude olulisuse skaala 0 mõju puudub -1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju -2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju -3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 36 Lisaks anti igale mõjukriteeriumile kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust. Kriteeriumite kaalu määramisel kasutati paariviisilist võrdlust. Igat kriteeriumit võrreldi kõikide teiste kriteeriumitega. Võrdluses olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1, vähem olulisele 0. Võrdsete väärtuste korral, anti mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Seejuures ei tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem. Kaalutud hinde saamiseks korrutati mõjukriteeriumile antud hindepall selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadi kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel. Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakuti välja leevendusmeetmed ning hinnati nende kasutamise eeldatavat efektiivsust (peatükk 7). Samuti anti soovitusi keskkonnaseire tingimuste seadmiseks ning käsitleti teiste keskkonnalubade vajadust (peatükk 8). 5.2 Liiva kaevandamise ja korrastamise mõju pinna- ja põhjaveele Maavara kaevandamine karjääris võib avaldada mõju pinna- kui ka põhjaveetasemele ning muuta piirkonna veerežiimi. Mõju veetasemele tekib eelkõige siis, kui veetasemest allpool oleva maavara väljamiseks alandatakse karjääris veetaset, mis toob kaasa põhjaveetaseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri ümbritseval maa- alal. Selline põhjaveetaseme muutus karjääri mõjualas muudab omakorda põhjavee liikumise dünaamikat. Karjääri koguneva vee välja pumpamine ning suunamine eesvoolu muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle vooluhulka. Põhjaveetasemest kõrgemal oleva maavaravaru kaevandamine ei avalda mõju piirkonna pinna- ja põhjavee tasemele ega veerežiimile. Taotletavas Pannjärve liivakarjääris on veepealne varu suures osas ammendatud. Pannjärve II liivakarjääris kaevandatakse veepealset kui ka veealust varu. Veetasemest allapoole jääva liiva kaevandamine on planeeritud selliselt, et maavara väljatakse pinnasepumbaga hüdropuistangutesse veetaset eelnevalt alandamata ning karjääri kogunevat vett kõrvaldamata. Hüdropuistangutest välja nõrguv vesi juhitakse tagasi tehisveekogusse. Siiski tuleb mõju hindamisel arvestada, et väljatava maavaramahu arvelt veetase karjäärides mõnevõrra alaneb. Veetaseme alanemise ulatus sõltub liivast välja nõrguvast vee kogusest. Välja nõrguv vee kogus sõltub aga eelkõige kaevandatava liiva poorsusest (näitab maksimaalset veekogust settes/kivimis veega küllastatuse korral) ning veeannist (settest raskusjõu mõjul väljavoolava vee kogus), aga ka klimaatilistest tingimustest, näiteks aurumisest. Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides liiva kaevandamisel tekkivat veetaseme alanemist kompenseerib Pannjärve liivakarjääri teenindusmaal varasema kaevandamistegevuse tagajärjel kujunenud veekogu. Mõju pinna- ja põhjaveetasemele. Järgnevalt hinnatakse arvutuslikult kui palju veetase alaneb Pannjärve liivakarjääri teenindusmaal ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides kujundatavas tehisveekogus kui toimub veealuse maavaravaru kaevandamine Pannjärve liivakarjääris (pindala 5,13 ha) ning Pannjärve II liivakarjääris (pindala 6,13 ha). Tööfrondiga on planeeritud alustada taotletava Pannjärve liivakarjääri mäeeraldise lõunaosast ning liikuda Pannjärve II liivakarjääri mäeeraldise suunas. Veealuse maavaravaru kaevandamisega mõlemas karjääris moodustatud veekogud OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 37 ühendatakse. Seega kaevandamistegevuse edenedes Pannjärve liivakarjääri teenindusmaal oleva veekogu pindala järk-järgult suureneb. Tänaseks on Pannjärve liivakarjääri teenindusmaale ning osaliselt taotletava Pannjärve liivakarjääri mäeeraldisele kujunenud tehisveekogu pindalaga 41,5 ha ehk 415 000 m2. Vee sügavus veekogus on kuni 8 m / 11 / ning veemaht 415 000 x 8 = 3 320 000 m3. Olemasolev veekogu ulatub ~3 ha ulatuses taotletava Pannjärve liivakarjääri mäeeraldisele. Seega Pannjärve liivakarjääri ning Pannjärve II liivakarjääri maavara ammendamisel suureneb mäeeraldiste arvelt olemasolev veekogu (5,13 ha - 3 ha) + 6,13 ha = 8,26 ha ehk 82 600 m 2 võrra. Pärast karjäärides kaevandatava varu ammendamist on karjäärides kujundatava veekogu pindala 49,76 ha ehk 497 600 m2. Pannjärve (pindala 5,13 ha) ja Pannjärve II (pindala 6,13 ha) liivakarjääride mäeeraldiste lamam ulatub kuni absoluutkõrguseni 28,4 m / 17 /. Kogu maavara väljamisel mahutab Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääridesse moodustatud süvend, pindalal 112 600 m2 ning olukorras, kus karjääripõhi on absoluutkõrgusel ~28,4 m ning veetase 42,7 m, vett 1 610 180 m3. Seega peab veetaseme säilimiseks absoluutkõrgusel 42,7 m olema karjäärides pärast maavaravaru ammendamist kokku vett 3 320 000 m3 + 1 610 180 m3 = 4 930 180 m3. Kuna tegemist on sisuliselt olemasoleva Pannjärve karjäärijärve laiendusega, siis valgub moodustavasse süvendisse kiirelt vesi olemasolevast Pannjärve liivakarjääri veekogust. Lisaks suunatakse veekogusse tagasi hüdropuistangutest nõrguv vesi. Kaevandatav veealuse liivavaru taotleval Pannjärve liivakarjääri mäeeraldisel ja Pannjärve II liivakarjääri mäeeraldisel on kokku 334 000 m3 + 445 642 m3 = 779 648 m3 / 18, 20 /. Võttes liiva keskmiseks veeanniks 0,26 / 21 /, siis kaevandavast liivast nõrgub tagasi 202 708 m3 vett. Täiendavalt lisandub vett karjääri sademetest. Jõhvi meteoroloogiajaama andmetel / 14 / on keskmine sademetehulk 736 mm aastas. Ligikaudu 450 mm sellest aurub ning 10 % ehk 74 mm infiltreerub pinnasesse. Seega karjäärijärve sademetest toitumine on ~212 mm ehk 0,212 m aastas. Kui võtta maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks 80 000 m3, siis veealuse maavaravaru ammendamiseks kulub ~10 aastat. Seega saame sademetest lisanduvaks veehulgaks 10 aasta jooksul 497 600 x 0,212 x 10 = 1 054 912 m3. Pärast Pannjärve liivakarjääri ning Pannjärve II liivakarjääri ammendamist on moodustatud veekogus pindalaga 49,76 ha kokku vett 3 320 000 m3 + 202 708 m3 + 1 054 912 m3 = 4 577 620 m3, mis on 352 559 m3 vähem kui on vajalik veekogus veetaseme 42,7 m saavutamiseks. Jagades saadud tulemuse pindalaga, saame arvutuslikult, et liiva kaevandamise lõppjärgus on järve veetase alanenud 0,7 m. Kuna kavandatava tegevusega kaasneb vähene veetaseme alanemine karjäärides, siis on oodata veetaseme alanemist ka karjääri ümbriseval maa-alal. Karjääride maksimaalse mõjuraadiuse r0 arvutamiseks on kasutatud valemit 5.1 / 22 /, kus h0 - veetaseme alanemine karjäärides, rp - karjääride efektiivne raadius (√𝑆/𝜋, S - karjääride pindalad), W - karjääre toitev sademete kogus, hp - väljaimbumise kõrgus karjääride külgedelt, K - filtratsioonikoefitsient. 𝑊 𝑟 𝑟 2 −𝑟 2 ℎ0 = √ℎ𝑝2 + 𝐾 ∙ [𝑟02 ∙ ln (𝑟0 ) − 0 2 𝑝 ] [5.1] 𝑝 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 38 Algandmed valemis 6.1 on järgnevad: h0 = 0,7 m, rp = 398 m, W = 0,00058 m/d, hp = 0 m (annab suurima mõjuraadiuse), K = 2,6 m/d / 23 /. 0,0006 𝑟0 𝑟02 − 3982 0,7 = √02 + ∙ [𝑟02 ∙ ln ( )− ] 2,6 398 2 Arvutuse tulemusena on karjäärijärve mõjuraadius ala keskelt r0 = 444 m ja tehisjärve servast 46 m. Selleks, et hinnata veetaseme alanemist määratud kaugusel karjääridest, on kasutatud valemit 5.2 / 22 /, kus H(r) - veetaseme absoluutkõrgus kaugusel r, H0 - algne veetaseme absoluutkõrgus, h0 - veetaseme alanemine karjäärides, rp - karjääride efektiivne raadius (√𝑆/𝜋, S - karjääride pindala), W - karjääre toitev sademete kogus, hp - väljaimbumise kõrgus karjääride külgedelt, K - filtratsioonikoefitsient. 𝑊 𝑟 𝑟 2 −𝑟𝑝2 ℎ(𝑟) = 𝐻0 − ℎ0 √ℎ𝑝2 + ∙ [𝑟02 ∙ ln ( ) − ] [5.2] 𝐾 𝑟𝑝 2 Algandmed valemis 5.2 on järgnevad: H0 = 42,7 m, h0 = 0,7 m, rp = 398 m, W = 0,00058 m/d, hp = 0 m, K = 2,6 m/d / 23 /. Arvutuste tulemused on toodud tabelis 5.2 ning joonisel 5.1. Tabel 5.2 Põhjaveetaseme alanemine Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides kaevandamise lõppjärgus Veetaseme alanemine, m 0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0,05 0 Kaugus karjääride servast, m 0,0 0,5 1,8 4,3 8,0 13,5 22,0 28,0 46,0 Joonis 5.1 Põhjavee alanduslehtri ulatus Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides kaevandamise lõppjärgus OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 39 Eeltoodud arvutused näitavad, et Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääridesse moodustatavas veekogus väheneb veetase kuni ~0,7 m, mistõttu on vähest veetaseme alanemist oodata ka karjääride vahetus läheduses (tabel 5.2). Arvestades aasta keskmist järve toitvat sademete hulka, siis veetase veekogus taastub esialgsele tasemele paari aasta jooksul pärast kaevandamise lõppemist. Üldjuhul avaldub kaevandamise mõju tehisveekogu veetasemele eelkõige sademetevaesel ajal ning kevadine suurvesi suures osas kompenseerib iga-aastast veetaseme alanemist. Pannjärve liivakarjäärist minimaalselt 100 m kaugusel kagus paiknevad Kurtna-Vasavere veehaarde (Kvaternaari veekompleks, Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum) puurkaevud, mis rajati 1972. aastal Jõhvi ja Kohtla-Järve Ahtme linnaosa elanike varustamiseks joogiveega. Kurtna-Vasavere veehaare koosneb 14-st 2012. aastal renoveeritud ridamisi asetsevast puurkaevust, mis paiknevad ~1,1 km pikkusel põhja- lõunasuunalisel maa-alal. Kurtna-Vasavere veehaardest on OÜ-l Järve Biopuhastus lubatud 2035. aastani võtta vett maksimaalselt 8 000 m3/ööpäevas, mis tagab veetaseme säilimise Kurtna loodusala järvedes. Selle määramisel on arvestatud muuhulgas ka karjääride mahtudega ning ülejäänud veetarbega. Eeltoodud arvutused näitavad, et Pannjärve karjäärides liiva kaevandamisega kaasnev veetaseme alanemine ja selle tulemusel tekkiv alanduslehter ei ulatu Kurtna-Vasavere veehaardeni, mistõttu kavandatav tegevus ei too kaasa veetaseme alanemist veehaarde puurkaevudes. Prognoositud veetaseme alanemine ~0,7 m toimub kaevandatud liiva mahu arvelt 10 aastase perioodi jooksul, mis mõjutab tekkivat tehisveekogu ~97 m3 võrra ööpäevas. See moodustab ~0,01% Kurtna-Vasavere veehaarde lubatud maksimaalsest väljapumbatavast ööpäevasest vee mahust. 2012. aastal oli põhjaveevõtt Kurtna-Vasavere veehaardes 4 039 m3 ööpäevas. Seega karjääride töötamisel kaasnev ööpäevane veekogus ei too kaasa täiendavat mõju piirkonna veerežiimile ning ei halvenda Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi põhjavee koguselist seisundit. Kurtna loodusalal kaitstavatest järvedest on Pannjärve liivakarjäärile lähim ~300 m kaugusel kagus olev Kuradijärv (KKR kood VEE2025700). Kaitse all mitteolevatest järvedest on Pannjärve II liivakarjäärile lähim ~220 m kaugusel kirdes asuv Mätasjärv (KKR kood VEE2025000). Liiva kaevandamisega Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides kaasneb arvutuslikult kuni ~0,7 m veetaseme alanemine karjäärides ning vaataseme alanemise mõju ulatus on väiksem kui 50 m karjääri servast. Eelnevast tulenevalt ei avalda liiva kaevandamine Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides mõju Kurtna järvistu järvede veetasemetele. Mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile. Karjääri kogunev vesi moodustub looduslikust põhjaveest (Kvaternaari veekompleks) ning sademete veest. Kavandatav tegevus võib kaasa tuua ajutiselt vee hägususe suurenemise vahetult kaevandamise ajal, kui toimub veeringlus kaevandamiskoha ja hüdropuistangute vahel. Vee hägusust põhjustavad kaevandatavast keskkonnast pärinevad liiva-, tolmu- ja saviosakesed, mis settivad karjääri põhja tagasi. Vee hägususe suurenemine on ajutise iseloomuga. Kuna vee väljavool karjääridest puudub, siis liivast väiksemaid osakesi heljumina (aleuriit, savi, muda) karjäärist looduslikesse vooluveekogudesse ei juhita. Tehisveekogu vee kvaliteet võib halveneda, kui kaevandamise ajal satub karjäärimasinate lekke korral veekogusse kütust või määrdeained. Karjääridest väljavool puudub, seega reostuse edasi kandumist pinnaveekogudesse ei toimu. Reostunud vesi võib siiski OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 40 infiltreeruda põhjavette, tuues kaasa naftasaaduste levimise kaevudesse. Töötavate karjääride juurest jõuab reostunud põhjavesi arvestuslikult ~5 - 10 aasta pärast Kurtna- Vasavere veehaarde kaevudesse, mistõttu tuleb vältida karjääris pinna- ja põhjavee reostumist / 11 /. Reostusoht õli või kütuse lekkimisel leevendusmeetmete rakendamisel on madal. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning likvideerida. Kuna avariide teke on pigem vähetõenäoline ning ennetatav (karjäärimasinate pidev kontroll ja hooldus selleks ettenähtud platsil), siis ei avalda kavandatav tegevus pinna- ja põhjavee kvaliteedile negatiivset mõju. Eelpooltoodut arvestades ei kaasne Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides liiva kaevandamisega olulist pinna- ja põhjaveetaseme alanemist. Kavandatav tegevus võib kaasa tuua ajutise vee hägususe suurenemise tehisveekogus. Õli või kütuse lekke korral võivad naftasaadused suhteliselt pika aja jooksul infiltreerumise põhjavette. Seetõttu on kavandatava tegevuse mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele minimaalne (hindepall „-1“). 0-alternatiivi korral toimub Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides tegevus edasi kehtivate maavara kaevandamise lubade alusel, mille puhul mõju pinna- ja põhjaveele jääb analoogseks eelnevalt kirjeldatuna (hindepall „-1“). 5.3 Mõju infrastruktuurile, sealhulgas liikluskoormusele Taotletava Pannjärve liivakarjääri mäeeraldisel paikneb geodeetiline märk nimega Pannjärve (VID kood 76058) ja selle teenindusmaal paikneb geodeetiline märk samuti nimega Pannjärve (VID kood 76059). Maa-ameti geodeesia osakonna nõusolekul võib vajadusel geodeetilised märgid likvideerida, kuid tuleb asendada uute tihendusvõrgu täpsust omavate punktidega. Arendajal on vastav kooskõlastus Maa-ametiga olemas. Elektriõhuliin VASAVERE:PJ0 (tunnus K2087631, kaitsevöönd 10 m) jääb taotletavast Pannjärve liivakarjääri mäeeraldisest itta ja läände. Lisaks paikneb karjäärist kagus ~50 m kaugusel Vasavere 1: Jõhvi alajaam (tunnus M470585) ning karjääri loodepiiriga paralleelselt kulgeb L-12:AH0 kõrgepinge 35-110 kW elektriõhuliin (tunnus KP223682086, kaitsevöönd 25 m), mille kaitsevöönd kattub mäeeraldise teenindusmaaga ~5 m ulatuses. Pannjärve liivakarjääri lõuna ja läänepiiril kulgeb 1-20 kW elektriõhuliin VASAVERE PUMBAJAAM:KR0 (tunnus K1947538, kaitsevöönd 10 m). Karjääri lõunaosas kattub karjääri teenindusmaa ~10 m ulatuses elektriõhuliini kaitsevööndiga, lääneosas paikneb liin täielikult teenindusmaal. Karjääri korrastamise käigus võib lõunanõlva kujundamisel osutuda vajalikuks liinide teisaldamine. Liivakarjääridele on üsna hea ligipääs. Karjääride tootmiskompleksist saab alguse kruusakattega tee, mis vahetult enne Alutaguse spordikompleksi läheb üle Pannjärve teeks (nr 2290015) ning suubub ~4 km kaugusel Jõhvi - Vasknarva riiklikule tugimaanteele nr 32. Karjääride idapiiriga paralleelselt kulgeb kruuskattega Valgjärve tee (nr 2290852) ja Liivakarjääri tee (nr 2290854), mis on kohalikud metsateed. Paralleelselt karjääri teenindusmaa läänepiiriga Pannjärve liivakarjääri lõunaosas kulgeb pinnastee Kurtnajärve tee (nr 2290858). Pannjärve II liivakarjäärist ~ 50 m põhjas paikneb Aknajärve tee (nr 2290753). Logistiliselt paikneb taotletav Pannjärve liivakarjääri mäeeraldis Kohtla-Järve Ahtme linnaosast ~8 km kaugusel idas. Ahtme linnaosaga on Pannjärve liivakarjääri mäeeraldis ühendatud Ahtme-Rausvere kõrvalmaantee (nr 13102) ja Pannjärve teega (nr 2290015). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 41 Valmistoodangu väljavedu Pannjärve ja Pannjärve II karjääridest toimub mööda pinnasteed mäeeraldise loodenurgast kuni ristumiseni Pannjärve teega. Edasi kulgeb marsruut mööda asfaltkattega Pannjärve teed kuni ristumiseni Jõhvi - Vasknarva tugimaanteega. Väljaveotee pikkus karjääridest kuni Jõhvi - Vasknarva tugimaanteeni on ~4,5 km. Peamine mõju infrastruktuurile avaldub liikluskoormuse kaudu kasutatavatele teedele. Joonis 5.2 Toodangu väljaveoks kasutatavad teed Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääridest Karjääride tegevusega kaasneva mõju hindamisel ümbruskonna teedele on hinnatud liiklusintensiivsuse kasvu järgi. Arendajalt saadud informatsiooni kohaselt olid eelnevate aastate toodangu väljaveo mahud ~100 - 110 tuh t. Maavara kaevandamise loa taotluse kohaselt on Pannjärve liivakarjääris kaevandamise keskmiseks aastamääraks 80 tuh m3 ehk 120 tuh t. Väljavedu toimub aastaringselt ning tööpäevadel. Maa-ameti koondbilansside põhjal oli Pannjärve II liivakarjääri kaevandamismaht aastatel 2014 - 2016 ~50 tuh m3 / 24 /. Kahe karjääri tegevusega seotud liikluskoormuse arvutamisel kasutatud mõjutegurid ja tüüpväärtused on toodud tabelis 5.3. Tabel 5.3 Liiklusintensiivsuse arvutamisel kasutatavad tegurid Pannjärve Pannjärve II Tegur liivakarjäär liivakarjäär Arvestuslik kaevandamismaht aastas, tuh m3 80 50 Maavara arvestuslik mahumass, t/m3 1,5 Valmistoodangu saagis, % 100 Kallurauto kandevõime, t 25 Väljaveoks võimalik tööpäevade arv aastas 250 Arvestuslik väljavedu päevas, h 8 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 42 Pannjärve Pannjärve II Tegur liivakarjäär liivakarjäär Edasi-tagasi sõit 2 Liikluse ebaühtluse tegur 1,2 Arvestuslik liiklusintensiivsus, 6 4 masinat/tunnis Arvestades tabelis 5.3 toodud tegureid, kujuneb taotletava Pannjärve liivakarjääri töötamisel liiklusintensiivsuseks ~6 sõidukit/tunnis ning Pannjärve II liivakarjääri töötamisel ~4 sõidukit/tunnis. Pannjärve tee senine liikluskoormus ei ole teada. AS Teede Tehnokeskuse 2016. aastal teostatud liiklusloenduse / 25 / tulemuste kohaselt oli liiklussagedus Jõhvi - Vasknarva tugimaantee 2,6 - 8,2 km lõigul 2 291 sõidukit/ööpäevas. Võttes arvesse 8-tunnist väljavedu päevas, suureneks liikluskoormus Pannjärve liivakarjääri töötamisel antud lõigul 2,1 % ning Pannjärve II liivakarjääri samaaegse töötamise korral 3,5 %. Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääridest alternatiivseid väljaveotee variante käsitleda ei saa, kuna kirjeldatud marsruut on kõige otsem pääs maanteele. Seega avaldub kavandatava tegevusega negatiivne mõju kohalikule infrastruktuurile suureneva liiklusintensiivsuse kaudu (hindepall „-1“). 0-alternatiivi korral toimub Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides tegevus edasi kehtivate maavara kaevandamise lubade alusel, kasutades toodangu väljaveoks väljakujunenud marsruuti edasi (hindepall „-1“). 5.4 Tootmisprotsessist ja transpordist põhjustatud müratase ja tolmu kontsentratsioon ning nende vastavus normidele Liiva- ja kruusakarjääris kaevandamisel mõjutavad välisõhku mäeeraldisel toimuvad tööprotsessid nagu kasuliku kihi kaevandamine, kaevise töötlemine ja materjali väljavedu. Taotletav Pannjärve liivakarjäär jääb juba eelnevalt kaevandatud maa-alale ning piirneb aktiivselt kasutusel oleva Pannjärve II liivakarjääri mäeeraldisega. Maavara kaevandamine toimub edaspidiselt varasemalt kasutatud tehnoloogiat ja tehnikat kasutades. Eelnevast tulenevalt ei muutu väljakujunenud liiva kaevandamise mõju välisõhule ja seeläbi looduskeskkonnale. 5.4.1 Müratase Liivakarjäärides on peamised müra tekitajad töötavad kaevandamismasinad (pinnasepump-süvendaja, ekskavaator, rataslaadur) ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod. Materjali väljaveoks kasutatavate kallurautode müratase on normeeritud. Mäeeraldise ja lähimate müratundlike objektide vahel toimub müra sumbumine metsa ja karjääri süvendis töötamise tõttu. Karjääris töötavaid masinaid ja seadmeid käsitletakse kui punktallikaid, mille töötamisel levib müra allikast kõikidesse suundadesse ühtemoodi. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, s.t müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest LwA. Müratase on leitav järgneva valemiga / 26 /: 𝐿𝑝𝐴 = 𝐿𝑤𝐴 − 20 log 𝑟 − 11 𝑑𝐵 [ 5.3 ] OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 43 Valemi 5.3 järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Esitatud seaduspärasus kehtib vaba helivälja tingimustes, mis tähendab, et see ei arvesta maastiku reljeefiga ega müra levikut takistavate objektidega. Selline lähenemine võimaldab müra levikut prognoosida konservatiivselt ehk tegelikkusest rangemalt. Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides kasutatavad masinad ja seadmed ning nende töötamisega kaasnevad helirõhutasemed on esitatud tabelis 5.4. Tabel 5.4 Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides kasutatavad masinad / 27 / Helirõhutase, Mäeeraldis Masin/seade Protsess dB(A) Pinnasepump-seade Maavara veealune 103 П-42 väljamine Hüdropuistanguga seotud Pannjärve Buldooser T-130 abitööd (vallitamine, 109 silumine, ettelükkamine) Materjali transport, liiva Rataslaadur Case 821 108 laadimine kalluritele Ekskavaator Komatsu Maavara kaevandamine 103 240 Ekskavaator JCB 240 Maavara kaevandamine 105 Pannjärve II Mobiilne sõel Kaevise sõelumine, 112 McCloskey S190 materjali sorteerimine Ladude hooldamine, liiva Rataslaadur JCB 436 105 laadimine kalluritele Tabelis 5.4 toodud väärtuste põhjal on võimalik välja arvutada iga masina töötamisega kaasnev müratase soovitud kaugusel. Näiteks on Pannjärve liivakarjääris kõige mürarikkamaks masinaks buldooser, mille töötamisel on müratase 100 m kaugusel 109 – 20log(100) – 11 = 58 dB. Tavapärases olukorras töötab karjääris samaaegselt mitu masinat, mistõttu on kumulatiivne müratase mõnevõrra suurem. Summeeruvaid müratasemeid saab hinnata alljärgneva seaduspärasuse alusel (joonis 5.3): Suurimale helirõhutasemele lisatav, dB Müraallikate erinevus, dB Joonis 5.3 Müratasemete liitumine mitme allika korral Seega, kui karjääris töötavad samaaegselt pinnasepump kui ka buldooser, mille helivõimsustasemed erinevad 6 dB, siis lisandub vastavalt joonisele 5.3 suurimale müraallikale ehk buldooserile ~1,0 dB. Näiteks 100 m kaugusel allikatest on müratase 59 dB. Kolmanda müraallika liitumisel on müraallikate erinevus 7 dB, seega liitub summaarsele müratasemele veel ~0,8 dB. Järgnevate müraallikate liitumisel on mürataseme kasv juba väiksem. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 44 Mürataseme leviku prognoos kõikide eelpool nimetatud müraallikate töötamisel kahes karjääris on kujutad joonisel 5.4. Prognoositud tulemused on konservatiivsed, kuna ei ole arvestatud müra hajumist mõjutavate teguritega, nagu metsa olemasolu, maapinna reljeef ning asjaolu, et kaevandamine toimub süvendis. Seetõttu on tegelikus olukorras müra levimine tunduvalt takistatud ning võib eeldada, et ümbruskonna müratasemete väärtused on prognoositust madalamad. Joonis 5.4 Müra prognoositud hajumine Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride ümbruses, väärtused dB-des. Võrreldes prognoositud tulemusi keskkonnaministri määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ / 28 / kehtestatud II kategooria päevase tööstusmüra piirväärtusega ehk 60 dB-ga, siis ülenormatiivne müra levib peamiselt mäeeraldiste piires ning ei ulatu müraallikatest kaugemale kui ~100 m. Lähim müratundlik objekt on Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus, mis paikneb Pannjärve II liivakarjäärist ~300 m ning Pannjärve liivakarjäärist ~430 m kaugusel loodes. Seega ülenormatiivne müratase lähima tundliku objektini ei jõua. Teised ümbruskonna majapidamised asuvad veelgi kaugemal (> 1 km). Toodangu väljaveol kaasneva transpordimasinate müra on normeeritud. Arvestades karjääride suhteliselt väikest liikluskoormust (peatükk 5.3), ei avalda transpordimüra suuremat mõju pikaajalise mürataseme kujunemisele. Eelpooltoodust järeldub, et kavandatava tegevuse OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 45 mõju müra aspektist on väheoluline ning vajadus leevendusmeetmete kasutuselevõtuks puudub. 5.4.2 Tolmu kontsentratsioon Liiva kaevandamisel on tavaliselt peamisteks tahkete osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis- ja laadimisprotsessid, materjali töötlemine sorteerimissõlmes ning toodangu väljaveoga seotud transport. Pannjärve mäeeraldisel toimub kasuliku kihi ammutamine vee alt hüdromehhaniseeritud meetodil, mis tähendab, et kaevandatav materjal on märg ning selle liigutamisel tolmu ei eraldu. Pärast liigvee nõrgumist hüdropuistangust säilitab materjal piisaval määral loodusliku niiskuse sisalduse, et laadimisprotsessidel tekkivad tolmu heitkogused on minimaalsed. Ainus märkimisväärne tolmu tekitaja võib olla toodangu transport. Õhukvaliteedi piirnormid on sätestatud keskkonnaministri 27.12.2016. a määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ / 29 /, mille kohaselt on summaarsete osakeste ühe tunni keskmine piirväärtus ÕPV1 = 500 µg/m3 ja peenosakeste 24-tunni keskmine piirväärtus ÕPV24 = 50 µg/m3. Väljaveoteel sõltuvad tolmu kontsentratsioonid peamiselt liiklusintensiivsusest (peatükk 5.3). Varasemad mõõtmised ja modelleerimised analoogsetes karjäärides sarnastel liiklusintensiivsusel kruuskattega teel on näidanud, et ülenormatiivsed tolmu kontsentratsioonid tekivad tee vahetus läheduses, levides väljaveotee teljest maksimaalselt ~40 - 50 m kaugusele. Kõvakattega teel on tolmu teke minimaalne. Foto 5.1 Toodangu transport Pannjärve liivakarjäärist (07.06.2017), OÜ Inseneribüroo STEIGER Vaatamata tolmu vähesele levikule võivad ebasoodsatel ilmastikuoludel nagu pikaajaline sademeteta periood, madal õhuniiskus, tugev tuul ning ebasoodne tuule suund, OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 46 ülenormatiivsed tolmu kontsentratsioonid kanduda väljaveoteest ka kaugemale. Lähimaks tundlikuks objektiks on Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus, millest möödub väljaveotee marsruut. Antud kohas on tee kaetud küll kõvakattega, kuid kirjeldatud ilmastikutingimustel võib tolm mõningal määral kanduda kallurautode ratastelt ja koormatelt ka puhkekeskuse territooriumile. Teisi tundlikke objekte ega elumaju karjääride lähiümbruses ei ole. Kokkuvõtvalt on kavandatava tegevuse mõju välisõhule müra seisukohast väheoluline ning ülenormatiivsed müratasemed ei levi karjääridest kaugemale. Tolmu aspektist võivad toodangu väljaveol tekkivad tolmu kontsentratsioonid kanduda Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuse territooriumile. Tolmu levikut on võimalik piirata leevendusmeetmete rakendamisel, mida on täpsemalt kirjeldatud peatükis 7. Kokkuvõtvalt avaldab kavandatav tegevus välisõhule antud kohas vähest negatiivset mõju (hindepall „-1“). 0-alternatiivi korral toimub Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides tegevus edasi kehtivate maavara kaevandamise lubade alusel. 0-alternatiivi rakendumisel jäävad tööprotsessid mäeeraldistel samaks ning toodangu transportimiseks kasutatakse väljakujunenud marsruuti (hindepall „-1“). 5.5 Võimalikud jäätmed seoses liiva kaevandamisega Pannjärve liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse lisana on koostatud kaevandamisjäätmekava, mis käsitleb võimalike jäätmete teket seoses kavandatava liiva kaevandamisega. Maavara kaevandamise loa saamisel on kavas maavara kaevandamine kui ka ladustamine, mistõttu jäätmeseaduse / 30 / mõistes esineb oht, et plaanitud tegevusega tekitatakse kaevandamisjäätmed. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlussevõttu, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Tegemist on olemasoleva karjääriga, mistõttu on varasemalt kogu katend eemaldatud ja ladustatud taotletava mäeeraldise idaossa. Tänaseks on mäeeraldise idaosas katendi-puistangute peale osaliselt kasvanud võsa ja puistu, mistõttu tuleb korrastamisel teha hooldusraiet. Korrastamiseks ladustatud katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, kuna antud kohas ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Katendi ja sõelmete ladustamisel ühes kohas üle kolme aasta on tegemist B-kategooria jäätmehoidlaga, kuna ei esine ühtegi jäätmeseaduse § 352 lõige 5 punktides 1 - 3 toodud asjaolu. Jäätmeseaduse § 1 lõike 32 alusel ei ole Pannjärve liivakarjääris kavandataval tegevusel jäätmeluba vaja taotleda. Maavara kaevandamise loa taotluse põhjal kasutatakse ladustatud katendit korrastamisel veepealsete nõlvade tasandamiseks. Täpne katendi kasutamise eesmärk määratakse korrastamise projektis. Liiva ei sõeluta ega pesta, mistõttu võimalike jäätmeid liiva kaevandamisega ei teki / 18 /. Jäätmeid tekib mingil määral masinate ja seadmete remondil ning hooldusel (kulunud rehvid, masinate varuosad jms), mis tuleb toimetada jäätmete kogumisega tegeleva ettevõtte jäätmehoidlasse. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist tuleb Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääridest ära viia kõik, mis on tehislik (kaevandamisega seotud tehnika, torustik, betoon- ja metallplaadid jms), et taastada liiva kaevandamisest mõjutatud maa-ala looduslik ilme (foto 5.2). Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamistööde käigus jäätmeid ei teki. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 47 Foto 5.2 Puistangus ladustatud toodang Pannjärve liivakarjääris, kus on estakaadina ja osaliselt väljaveoteena kasutatud betoonplaate (07.06.2017), OÜ Inseneribüroo STEIGER Kokkuvõtvalt liiva kaevandamisega kaevandamisjäätmeid ei teki, ladustatud katend kasutatakse korrastamisel nõlvade kujundamiseks ning pärast kaevandamistegevuse lõppemist tuleb korrastatavalt maa-alalt ära viia kõik mis on tehislik (hindepall „0“). 0-alternatiivi korral toimub Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides tegevus edasi kehtivate maavara kaevandamise lubade alusel. 0-alternatiivi rakendumisel jääb jäätmete tekke seisukohast eelnevalt kirjeldatud olukord samaks (hindepall „0“). 5.6 Võimalikud keskkonnaavariid Masinate ja seadmete töötamisel tehisveekogul võib ettevaatamatuse või rikke korral tekkida määrdeõli või diiselkütuse reostus. Võimalikke avariisid on võimalik ennetada karjäärimasinate perioodilise hoolduse ja ülevaatusega. Karjääris liikuvate sõidukite tankimine ja hooldamine peab toimuma väljaspool karjääri või spetsiaalselt selleks ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Pinnasepumpa tangitakse veekogu peal, seetõttu tuleb seda tehes tagada, et kütus ei satuks vette. Lisaks tuleb kaevandamisel arvestada ohutusnõuetega, mis on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“ / 31 /. Juhul kui määrdeained, õli või diiselkütus peaks vette lekkima, võib reostus mõjutada sealset elustikku ning levida põhjavette. Seetõttu tuleb tekkinud reostus koheselt lokaliseerida ja likvideerida. Suurema reostuse korral, kui reostust ei ole võimalik omal jõul likvideerida, tuleb valgunud kütuse või määrdeaine vms juurde voolamine koheselt peatada ja Päästeametit tekkinud olukorrast teavitada. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 48 Kavandataval tegevusel tuleb tagada valmidus võimalike reostuste likvideerimiseks ning planeerida tegevust selliselt, et reostuse tekke tõenäosus on viidud miinimumini. Vastavaid võimalusi on käsitletud peatükis 7. Kuna ka ettevaatusabinõude ja ohutunõuete järgimine ei välista reostuse tekke võimalust, on keskkonnaavariidega kaasnev mõju hinnatud oluliselt negatiivseks (hindepall „-4“). Võrreldes kaevandamisega koosnevad korrastamistööd suhteliselt lühiajalistest tegevustest ja keskkonnaavariide seisukohast uusi aspekte juurde ei too. 0-alternatiivi korral toimub Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides tegevus edasi kehtivate maavara kaevandamise lubade alusel, kuid oht keskkonnaavariide tekkimiseks jääb eelnevalt kirjeldatuga samaks (hindepall „-4“). 5.7 Loodusvara kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele Säästva arengu seaduse / 32 / § 2 alusel on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärk tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Maapõueseaduses / 3 / § 14 on toodud maapõue ja maavara kaitse põhimõtted, milleks on maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine ning mille põhjal ei tohi mäeeraldisest välja jätta maavara, mille kaevandamine ei ole edaspidiselt majanduslikult või tehnoloogiliselt põhjendatud (v.a ulatuses, mis on vajalik ohutu töökeskkonna, vara säilimise, keskkonnaohu vältimise või keskkonnariski vähendamise tagamiseks). Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride asukoht on seotud tarbimisväärse maavaraga antud kohas ning kavandatava tegevusega uut maa-ala liiva kaevandamiseks ei hõivata. Pannjärve liivakarjääris kehtiva maavara kaevandamise loa alusel on kaevandamise õigus antud ainult maa-ainese osas, mille pindala hõlmab ligikaudu 1/3 mäeeraldisest. Pannjärve liivakajääri maavara kaevandamise loa taotluse eesmärk on jätkata Kirde-Eesti piirkonnas paiknevate tarbijate varustamist ehitusliivaga, mis sobib kasutamiseks teedeehituses dreenikihtide rajamiseks ja üldehituses segude valmistamiseks. Taotluse puhul ei ole sisuliselt tegemist uue maavara kaevandamise loa taotlemisega, vaid olemasoleva loa muutmisega vastavalt täiendavale geoloogilisele uuringule. Pannjärve liivakarjääri maavara kaevandamise loa muutmisega väheneb 72,98 hektari suurune mäeeraldis 5,13 hektarini, mis arvestab kaevandatava varu (524 tuh m 3 ehitusliiva) olemasoluga antud mäeeraldise piires. Kaevandamise loa muutmisega on arendajal võimalik kaevandada ehitusliiva ka taotletava Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride vahelisest nõlvatervikust. Taotletava Pannjärve liivakarjääri piiri valikul lähtuti katastriüksuse piirist, aktiivse reservvaru piirist, kaevandamisväärse maavara paiknemisest ning vajadusest kaevandada karjääride vahele jäävat nõlvatervikut. Taotletava mäeeraldise piiridest on välja jäetud teenindusmaa loodeosa, mis on OÜ SILBET 12.08.2015. a kirja nr 11-4/315 põhjal lubatud üle anda Illuka vallale, kuna vald soovib Pannjärve liivakarjääri loodenurka võtta kasutusele puhkealana ning ei nõustu nimetatud maa-alal maavara kaevandamise loa väljastamisega. Eelmainitud maa-alal on nõlvad juba varasemalt tasandatud. Maavara otstarbekat kasutamist saab hinnata maavara kaevandamisel ja töötlemisel kaasnevate kadude kaudu. Taotletava Pannjärve liivakarjääri mäeeraldise piires olevat aktiivset tarbevaru ei saa täies mahus kaevandada. Eelnev on tingitud asjaolust, et mäeeraldise perimeetrile tuleb nõlvade stabiilsuse tagamiseks jätta hoidetervikud. Kõige OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 49 otstarbekam on mäeeraldise nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga kaevandamise käigus. Maavara kaevandamise loa taotluse põhjal kujundatakse karjääri veepealsed nõlvad ehitusliiva korral nõlvusega 1: 1,7 (30°) ning veealused nõlvad nõlvusega 1 : 3 (18°). Veepealsetesse nõlvatervikutesse jääb materjali 62 tuh m3 ja veealustesse nõlvatervikutesse 197 tuh m3 ehk kokku 259 tuh m3, millest tulenevalt on Pannjärve liivakarjääris kaevandatav varu 524 tuh m3. Nõlvatervikute kadu moodustab aktiivsest tarbevarust ~33 %. Pannjärve II liivakarjääris paiknev aktiivne reservvaru 1 780 tuh m3 tunnistati kaevandamisväärseks keskkonnaministri 07.05.2003. a käskkirjaga nr 312. Pannjärve II liivakarjääris jääb veepealsetesse nõlvatervikutesse maavara 142 tuh m3 ja veealustesse nõlvatervikutesse 474 tuh m3 ehk kokku 616 tuh m3, milles tulenevalt oli Pannjärve II liivakarjääri kaevandatav varu enne tegevuse alustamist 1 164 tuh m3. Nõlvatervikute kadu moodustas kaevandamise loa väljastamisel kaevandamisväärseks tunnistatud varust ~35 %. Seega on Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride nõlvatervikutesse jääva maavara kaod suhteliselt suured, kuid nõlvade ohutuse tagamiseks on see paratamatu. Kavandataval tegevusel vähendab maavara kadu taotletava Pannjärve liivakarjääri ja Pannjärve II liivakarjääri vahelise nõlvaterviku kaevandamine. Kaevandatud materjal läheb täielikult kasutusse, seega täiendavaid kadusid töötlemisel ei teki. Arvestades asjaolu, et kavandatava tegevusega soovitakse antud kohas ehitusliiva kaevandada maksimaalsel võimalikul viisil, on maavara kasutus otstarbekas. See tähendab, et kaevandamiseks kasutusel olevalt maa-alalt on võimalik kaevandada maavara suuremal määral ilma märkimisväärse täiendava keskkonnamõju lisandumiseta. Kokkuvõtvalt on eeltoodut arvesse võttes Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides kavandatav tegevus loodusvara kasutamise seisukohast otstarbekas, mis vastab säästva arengu ning maapõue ja maavara kaitse põhimõtetele (hindepall „+4“). 0-alternatiivil toimub Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides tegevus edasi kehtivate maavara kaevandamise lubade alusel, mis ei võimalda Pannjärve liivakarjääris kaevandamisväärset ehitusliiva maksimaalsel võimalikul viisil, sealhulgas karjääride vahelisse nõlvatervikusse jäävat varu, ammendada. Kavandatavast tegevusest loobumisel antud piirkonnas nõudlus ehitusliiva järele säilib ning selle täitmiseks on vaja avada uus liivakarjäär kusagil mujal, millega kaasnev keskkonnamõju on võrreldes olemasolevate karjääride kasutamisega tõenäoliselt suurem. Seetõttu ei ole 0-alternatiivi rakendumine loodusvara kasutamise seisukohast otstarbekas (hindepall „-3“). 5.8 Mõju maastikule Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärid on olemasolevad karjäärid, kus kaevandamise mõju maastikule on juba avaldunud. Kavandataval tegevusel avaldub mõju peamiselt taotletava Pannjärve liivakarjääri ja olemasoleva Pannjärve II liivakarjääri mäeeraldiste piires ehk kokku 11,26 ha suurusel maa-alal. Tänaseks on taotletava Pannjärve liivakarjääri mäeeraldise idaosas katendipuistangute peale osalisel kasvanud võsa ja puistu, mistõttu tuleb korrastamistöödel teha vähesel määral raiet. Liiva kaevandamise mõju antud kohas vähendatakse Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega. Liivakarjäärid tuleb korrastada tervikuna ehk kokku 82,14 hektari suurusel maa-alal. Tulenevalt geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 50 on mõlema liivakarjääri korrastamise suund veekogu kujundamine. Kavandatava tegevuse tulemusena veealuse varu kaevandamisel karjääridesse moodustatud tehisjärved ühendatakse ja moodustatakse ühtne veekogu. Maavara kaevandamise loa taotluse põhjal kujundatakse karjääri veepealsed nõlvad ehitusliiva korral nõlvusega 1 : 1,7 (30°) ja veealused nõlvad nõlvusega 1 : 3 (18°). Kokkuvõtvalt on antud kohas maastikku liiva kaevandamise tulemusena muudetud. Moodustatud tehisveekogu pindala suureneb kavandataval tegevusel peamiselt Pannjärve II liivakarjääri mäeeraldise arvelt. Kavandatav tegevus võimaldab kaevandada ehitusliiva varu, mis jääb Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride vahelisse nõlvatervikusse. Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisel muudetakse kaldad laugemaks ja ohutumaks ning maastikupilt tervikuna harmoonilisemaks (hindepall „+3“). 0-alternatiivi korral toimub Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides tegevus edasi kehtivate maavara kaevandamise lubade alusel, mis võrreldes kavandatava tegevusega ei võimalda ühtset veekogu moodustada (hindepall „+2“). 5.9 Mõju taimedele, loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride lähistele jäävad III kaitsekategooria taimeliikide ja seeneliigi kasvukohad, II kaitsekategooria nahkhiirte elupaik ning Kurtna maastikukaitseala. Maavara kaevandamisega ja karjääride korrastamisega seotud maa-ala kaitstavate loodusväärtustega ega loodusobjektidega ei kattu ja negatiivset mõju ei avalda. Mäetööde üldine liikumissuund on lõunast põhja ja liiva kaevandamiseks aktiivselt kasutusel olevad piirkonnad on Pannjärve II liivakarjäär ja Pannjärve liivakarjääri põhjaosa. Aktiivsest kasutusest välja jäänud aladel, kus varu on ammendatud, on elustik hakanud juba kujunema. Pannjärve liivakarjääri liigendatud kaldajoon ja erinevad sügavused loovad võimaluse asustada veekogu erinevatel elustikurühmadel. Madalad veekogu osad loovad tingimused veetaimestiku kasvamiseks, mis on elupaigaks näiteks kahepaiksetele, kiilidele jt liikidele. Kaevandamise käigus veekogu keskele jäetud saar muudab veekogu atraktiivsemaks ja on lindudele turvaliseks puhke- ja pesituspaigaks. Lähiümbruses elavad nahkhiired saavad tehisveekogu kasutada toitumiseks putukate püüdmiseks veekogu kohalt ja kaldaäärsetelt aladelt. Kokkuvõtvalt Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride kaevandamistegevuseks hõivatud maa-ala kaitstavate loodusväärtustega ei kattu, mistõttu liiva kaevandamine ja kaevandamisest mõjutatud maa-ala hilisem korrastamine nendele negatiivset mõju ei avalda (hindepall „0“). Seejuures on oluline, et tegevustega ei väljutaks maavara kaevandamise lubadega määratud piiridest, et välistada Kurtna maastikukaitseala ja kaitstavate liikide võimalikku häirimist või kahjustamist. 0-alternatiivi korral toimub Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides tegevus edasi kehtivate maavara kaevandamise lubade alusel. 0-alternatiivi rakendumisel jääb eelnevalt kirjeldatud situatsioon samaks (hindepall „0“). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 51 5.10 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides hoonestus puudub. Lääne poolt külgneb Pannjärve liivakarjäär riigimaaga, kus paiknevad osaliselt arendaja laod ja infrastruktuur. Karjääri majandamisega seotud hooned, garaažid ja hooldusplatsid asuvad Pannjärve liivakarjäärist vahetult läänes Pannjärve karjäär (katastritunnus: 22901:001:0118) kinnistul. Lähiümbruskonnas elumajad puuduvad (lähimad majapidamised jäävad enam kui 1 km kaugusele), mistõttu kaevandamise negatiivne mõju kohalike elanike tervisele, heaolule ja varale puudub. Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus (joonis 5.5) jääb liivakarjääridest loodesse, kinnistute vaheline kaugus on ~220 m. Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus ning liivakarjäärid on omavahel eraldatud metsaga (foto 5.3) ja liiva kaevandamisega seotud mõjutegurid sinnani ei ulatu (peatükid 5.4 ja 5.6). Joonis 5.5 Pannjärve II liivakarjäärist loodesse jääv Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus (joonisel punased hooned) (lennuaeg 06.05.2016), Maa-amet OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 52 Foto 5.3 Pannjärve II liivakarjääri põhjapiiriga külgneval kinnistul kasvav puistu (07.06.2017), OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride nõuetekohane korrastamine pärast varu ammendamist on antud piirkonnale positiivse mõjuga, kuna võimaldab luua tehisjärve äärde puhkeala. Varu kaevandamisega moodustatakse ühtne veekogu, mille maksimaalne sügavus on 15 m, kaldad muudetakse vastavalt nõuetele laugemaks ja ohutumaks, tagatakse inimestele juurdepääs veekoguni ning maastikupilt tervikuna muudetakse harmoonilisemaks. Kaevandamistegevuse ajal ei ole ohutuse tõttu kõrvalistel isikutel viibimine liivakarjäärides lubatud. Kokkuvõtvalt on hinnatud kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale mõõdukalt positiivseks (hindepall „+3“). Liivakarjääride lähiümbrusesse elumaju ei jää ja liiva kaevandamine Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuses toimuvaid tegevusi negatiivselt ei mõjuta. Korrastamisega luuakse võimalus tehisveekogu edaspidiselt kasutada puhkealana. 0-alternatiivil toimub Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides tegevus edasi kehtivate maavara kaevandamise lubade alusel. 0-alternatiivi rakendumisel jäävad kaevandamisega kaasnevad mõjud samaks, samas korrastamise seisukohast ei ole võimalik liivakarjääride vahelist nõlvatervikut kaevandada ja seetõttu ühtset veekogu moodustada (hindepall „+2“). 5.11 Peatüki kokkuvõte Tänaseks kaevandab arendaja ehitusliiva taotletavast Pannjärve liivakarjääri mäeeraldisest vahetult põhjas paiknevas Pannjärve II liivakarjääris. Taotletavas Pannjärve liivakarjääris plaanitakse kaevandada ehitusliiva veepealset ja veealust varu. Maavara veepealse varu kaevandamine ei mõjuta piirkonna pinna- ja põhjaveerežiimi. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 53 Veealuse varu kaevandamine toimub hüdromehhaniseeritud meetodil, mille käigus juhitakse hüdropuistangutest välja nõrguv vesi tagasi tehisveekogusse. Vett veekogust maavara kaevandamise eesmärgil ära ei juhita. Veetase karjääris väheneb üksnes väljatava maavaravaru arvelt hinnanguliselt ~0,7 m võrra. Kavandatava tegevuse mõjul võib vesi muutuda ajutiselt häguseks liiva-, tolmu- ja saviosakeste tõttu, mis settivad karjääri põhja tagasi. Lisaks võib avariiliste olukordade esinemisel õli või kütus sattuda põhjavette, kuid leevendusmeetmete rakendamisel ning masinate perioodilise hooldamisega on reostusohu tekkimise tõenäosus madal. Mõju infrastruktuurile avaldub liiklusintensiivsuse kaudu väljaveoks kasutatavatel teedel. Ligipääs karjääridele on hea ning uusi teid ei ole vaja rajada. Karjääridest alguse saav kruuskattega tee läheb üle asfaltkattega Pannjärve teeks, mis suundub Jõhvi - Vasknarva tugimaanteele. Arvutuslikult moodustab karjääriga seotud liikluskoormus tugimaantee liiklusintensiivsusest ~2 %. Pannjärve liivakarjääris paikneb kaks geodeetilist märki (mõlemad nimega Pannjärve), mille teisaldamiseks on kooskõlastus olemas. Kavandatava tegevusega mõjutatakse ümbruskonna välisõhku peamiselt mäeeraldisel toimuvate tööprotsessidega kaasneva müra ning väljaveoteel tekkiva tolmu kaudu. Lähim tundlik objekt on Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus, mis jääb ~300 m kaugusele loodesse. Karjäärimasinate töötamisel ülenormatiivsed müratasemed lähima tundliku objektini ei levi, kuna kaevandamine toimub süvendis ja karjäärid on ümbritsetud metsaga. Kuival perioodil võivad kruuskattega väljaveoteel tekkida ülenormatiivsed tolmu kontsentratsioonid, mis ebasoodsatel ilmastikutingimustel võivad levida teest kaugemale. Leevendusmeetme rakendamisel on võimalik tolmu levikut piirata. Kavandatava tegevusega tootmisjääke ei teki. Varasema kaevandamise käigus on Pannjärve liivakarjääris ladustatud katend mäeeraldise idanõlvale. Katendit on plaanis kasutada tõenäoliselt karjääri veepealsete nõlvade korrastamisel. Masinate ja seadmete töötamisel tehisveekogul võib ettevaatamatuse või rikke korral tekkida määrdeõli või diiselkütuse reostus. Avariisid on võimalik ennetada karjäärimasinate perioodilise hoolduse ja ülevaatusega, kuid mitte täielikult välistada. Väiksemate avariide tekkimisel peab olema valmidus reostuse omal jõul likvideerimiseks. Suuremate reostuste puhul tuleb koheselt teavitada Päästeametit. Pannjärve liivakajääri maavara kaevandamise loa taotlusega soovib arendaja antud kohas kaevandada ehitusliiva maksimaalsel võimalikul viisil. Lisaks võimaldab kavandatav tegevus kaevandada Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride mäeeraldiste vahelist nõlvatervikut, mille tulemusena maavara kaod vähenevad. Maavara on võimalik kaevandada maavara ilma märkimisväärse täiendava keskkonnamõju lisandumiseta, mis vastab säästva arengu printsiibile ning maavara kaitse põhimõtetele. Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärid on olemasolevad karjäärid, kus kaevandamise mõju maastikule on juba avaldunud. Varasema kaevandamise käigus on Pannjärve liivakarjääri moodustatud tehisveekogu, mille veepeegli pindala on ~41,5 ha. Kavandataval tegevusel avaldub mõju peamiselt taotletava Pannjärve liivakarjääri ja olemasoleva Pannjärve II liivakarjääri mäeeraldiste piires ehk kokku 11,26 ha suurusel maa-alal. Pärast kaevandamistegevuse lõppu mõlemad karjäärid korrastatakse tervikuna ühtseks veekoguks, mille kaldad muudetakse laugemaks ja ohutuks. Korrastatud ja OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 54 ümbruskonna maastikupilti sobituvat tehisveekogu ja selle lähiümbrust on hilisemalt võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride lähistele jäävad III kaitsekategooria taimeliikide ja seeneliigi kasvukohad, II kaitsekategooria nahkhiirte elupaik ning Kurtna maastikukaitseala. Maavara kaevandamisega ja karjääride korrastamisega seotud maa-ala kaitstavate loodusväärtustega ega loodusobjektidega ei kattu ja negatiivset mõju ei avalda. Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides on kaevandamine toimunud juba pikemat aega ning kavandatava tegevusega ei lisandu märkimisväärseid mõjusid antud piirkonnale. Karjääride nõuetekohane korrastamine pärast varu ammendamist on antud piirkonnale positiivse mõjuga, kuna võimaldab luua tehisjärve äärde puhkeala. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 55 6. NATURA ASJAKOHANE HINDAMINE 6.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride mäeeraldised paiknevad Ida-Viru maakonnas Illuka vallas Vasavere-Kurtna mõhnastikul, kus Pannjärve liivakarjääri piires on aastakümnete pikkuse kaevandamise tulemusena tekkinud ~41,5 ha ulatuses tehisjärv. Keskkonnamõju hindamise objektiks on liiva kaevandamine 5,13 ha suuruses Pannjärve liivakarjääris ja 6,13 ha suuruses Pannjärve II liivakarjääris ning mäeeraldiste ja nende teenindusmaade korrastamine 82,14 ha kogupindalal. Pannjärve liivakarjäärist ~300 m kaugusel kagus asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Kurtna loodusala (EE0070120). Detailsem ülevaade kavandatavast tegevusest ja selle asukohast on toodud peatükkides 4 ja 5 ning kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju on hinnatud peatükis 6. Kavandatav tegevus ei ole Kurtna loodusala kaitsekorraldusega otseselt seotud ega selleks vajalik. Natura asjakohasel hindamisel Kurtna loodusalale kasutati Euroopa Komisjoni juhendit „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised” / 35 / ja juhendit „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis” / 36 /. Natura hindamise viisid läbi Üllar Rammul ja Aadu Niidas. 6.2 Kavandatava tegevusega tõenäoliselt mõjutatava Kurtna loodusala kirjeldus Kurtna loodusala on võetud Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja viie elupaigatüübi (neist kaks esmatähtsad) ning ühe loomaliigi ja selle elupaiga kaitseks (kinnitatud 12.12.2008). Kurtna loodusala kaitse-eesmärgid on Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud kaitstavatest elupaigatüüpidest liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), soostuvad ja soolehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Loodusala kaitse-eesmärk on veel II lisas nimetatud harilik hink (Cobitis taenia), kelle isendite elupaika kaitstakse. Keskkonnainfo andmetel on Kurtna loodusala maismaa pindala 291,2 ha ja siseveekogude pindala 127,3 ha. Kurtna loodusala paiknemist kavandatava tegevuse suhtes iseloomustab joonis 7.1. Kurtna loodusala koosneb 15-st lahustükist. Loodusala hõlmab kõiki alale jäävaid elupaigatüüpidena 3110, 3130 ja 3140 inventeeritud järvi (Ahnejärv, Aknajärv, Haugjärv, Kuradijärv, Kurtna Linajärv, Kurtna Väike Linajärv, Liivjärv, Martiska järv, Niinsaare järv, Nõmme järv, Mustjärv, Räätsma järv, Saarejärv, Suurjärv, Valgejärv), Sisalikujärve, Kirjakjärve ning väikeses ulatuses Peen-Kirjakjärve. Loodusala tuumiku moodustab ligikaudu 15 km2 pindalaga Kurtna mõhnastik, mis on üks suuremaid radiaalseid mõhnastikke Baltimaades. Mandrijää tegevuse tulemusena sündinud Kurtna mõhnastik on osa Iisaku-Illuka-Kurtna liustikutekkelisest pinnavormistikust, saades alguse Konsu järve loodekaldalt ning ulatudes 0,5 - 3,5 km laiusena ligikaudu 7 km põhja poole. Lisaks järvedele on loodusala väärtuseks järvedevaheline mitmekesine ja metsarohke maastik. Metsadest on kõige laiemalt levinud kuivad nõmmemännikud, vähem on palumetsade jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi kuuse-männi segametsi või kuusikuid ning soostunud ja soometsi.  Joonis Joonis 6.1 6.1 Kurtna Kurtna loodusala loodusala paiknemine paiknemine 3110 Liivjärv Liivjärv 9080* 3140 N Pannjärve Pannjärve IIII mäeeraldis mäeeraldis Pannjärve Pannjärve mäeeraldis mäeeraldis 3110 Aknajärv Aknajärv 3110 Kuradijärv Kuradijärv 3110 3140 3110 Valgejärv Valgejärv Suurjärv Suurjärv Martiska Martiska järv järv Jaala Jaala järv järv 3110 9080* Ahnejärv Ahnejärv 91D0* Kirjakjärv Kirjakjärv 3130 3140 3140 Haugjärv Haugjärv 0m 500 1 000 Niinsaare Niinsaare järv järv Mustjärv Mustjärv 3130 9080* Mäeeraldiste Mäeeraldiste piirid piirid Nõmme Nõmme järv järv 3140 3110 Teenindusmaa Teenindusmaa piir piir Räätsma Räätsma järv järv Saarejärv Saarejärv Kurtna Kurtna loodusala loodusala Soostuvad Soostuvad ja ja soolehtmetsad soolehtmetsad (*9080) (*9080) Vähetoitelised Vähetoitelised järved järved (3110) (3110) Siirdesoo- Siirdesoo- ja ja rabametsad rabametsad (*91D0) (*91D0) Vähe- Vähe- kuni kuni kesktoitelised kesktoitelised mõõdukalt mõõdukalt Märkused: kareda kareda veega veega järved järved (3130) (3130) 1. Plaani koostamisel kasutati Maa-ameti WMS rakendust Vähe- Vähe- kuni kuni kesktoitelised kesktoitelised 2. Joonestamisel kasutati tarkvara Mapinfo 9.0 kalgiveelised kalgiveelised järved järved (3140) (3140) (litsents: MINWES0900922272) OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 57 Soometsade puhul on Kurtna loodusalal peamiselt tegemist kaasikutega, mis on tekkinud puismadalsoodest põhjaveetaseme alanemise ja kuivenduskraavide tõttu. Laialdaselt levivad loodusala piires ka rabastuvad metsad ning rabad, kuid nende looduslikku ilmet on ümberkaudsetest tööstustest tingitud aluseline õhusaaste tugevalt mõjutanud. Haruldasematest liikidest on kaitseala oluliseks elupaigaks lehitule pisikäpale (Epipogium aphyllum), kõdukoralljuurele (Corallorhiza trifida), palu-liivkannile (Arenaria procera) ning vesilobeeliale (Lobelia dortmanna) / 37 /. Tabelis 6.1 on toodud Kurtna loodusala kaitse-eesmärkide seisundi hinnangud 2017. a Natura 2000 standardandmebaasi andmetel. Hinnangute kirjeldus tugineb Euroopa Komisjoni otsusele 97/266/EÜ / 38 /. Tabel 6.1 Kurtna loodusala elupaigatüübid ja liigid ning ala hinnang nende kaitsest lähtuvalt Elupaigatüübi Katvus (ha) Esinduslikkus Kaitse Üldhinnang kood Hästi Kõrge väärtus 3110 37 Hea (B) säilinud (B) (B) Keskmiselt Oluline 3130 14 või vähe väärtus (C) Keskmine (C) säilinud (C) 3140 62 Hästi Kõrge väärtus 9080* 15 säilinud (B) (B) 91D0* 8 Hea (B) Teaduslik Populatsiooni Populatsiooni Kaitse Üldhinnang nimetus tüüp kategooria Cobitis taenia Asurkonnaandmed puuduvad (P) Keskmine (C) Liiva-alade vähetoitelised järved (3110) on valdavalt selge hele- või sinakasrohelise veega ning vähetoitelised (oligotroofsed), kuid sellesse elupaigatüüpi kuulub ka kollaka või helepruuni veega poolhuumustoitelisi (semidüstroofseid) järvi. Nende järvede vesi sisaldab vähe mineraalaineid ja vähe kuni mõõdukalt humiinaineid, madal on ka biogeensete elementide sisaldus. Vähese karbonaatide sisalduse tõttu on järved pehmeveelised. Kallas ja kaldavöönd on valdavalt liivane, semidüstroofsetel järvedel kohati turbane. Kõrgekasvulisi kaldaveetaimi on vähe või need puuduvad hoopis. Tegemist on vähelevinud järvetüübiga ning neist võib võrreldes teiste järveelupaikadega leida enim looduskaitsealuseid soontaimi, näiteks vesilobeelia (Lobelia dortmanna), muda- ja järvlahnarohi (Isoetes lacustris, I. echinospora), lamedalehine ja ujuv jõgitakjas (Sparganium angustifolium, S. gramineum), väike vesikupp (Nuphar pumila) ja vahelduvaõiene vesikuusk (Myriophyllum alterniflorum) / 39 /. Pehmeveelisus ja madal toitainete sisaldus muudavad liiva-alade vähetoitelised järved reostuse mõjudele väga tundlikuks, mistõttu on tegemist kõige kergemini rikutava järvetüübiga, mida tuleb kaitsta maksimaalsel võimalikul määral. Suurimaks ohuks liiva-alade vähetoiteliste järvede seisundile ja elustikule on aastakümneid kestnud veetasemete pidev kõikumine, mis võib viia järveelupaikade lõpliku hävinemiseni. Ahne-, Kuradi- ja Martiska järve veetasemete tõusu tõttu on järve kaldaaladele vahepealsetel kümnenditel kasvanud maismaataimestik jäänud uuesti vee alla, mis põhjustab eutrofeerumist ning rikub järvede kaldaalasid ja elupaigatüübile iseloomulike põhjataimede elupaikasid. Lisaks veetasemete kõikumisele OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 58 on liiva-alade vähetoiteliste järvede seisundile suureks ohuks külastuskoormus ja sellega kaasnev reostus / 15 /. Pannjärve liivakarjäärist jäävad Kuradijärv ~300 m kaugusele kagusse, Martiska järv ~680 m kaugusele kagusse, Ahnejärv ~850 kaugusele lõunasse, Aknajärv ~1 km kaugusele idasse ja Valgejärv ~1,7 km kaugusele kagusse. Veelgi kaugemal Pannjärve liivakarjäärist paiknevad Saarejärv ~3,4 km kaugusel kagus, Kurtna Väike Linajärv ~4,3 km kaugusel edelas ja Kurtna Linajärv ~4,4 km kaugusel edelas. Liivjärv jääb Pannjärve II liivakarjäärist ~2 km kaugusele põhja. Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava alusel on ettevõtetega seotud võimalikeks ohuteguriteks Vasavere veehaarde ja Pannjärve liivakarjääri veetaset langetav mõju Kuradijärvele, Martiska järvele ja Ahnejärvele. Vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130). Sellele elupaigatüübile täpselt vastavaid veekogusid Eestis ei ole, sest osa tunnusliike on meil haruldased (silmjärvikas (Littorella uniflora) kasvab vaid Lääne-Saaremaa madalates riimveekogudes) või puuduvad hoopis. Muude tunnuste poolest saab siia tinglikult paigutada Eesti mõõdukalt kareda veega suuremad järved nagu: Saadjärv Vooremaal, Karujärv Saaremaal, Vagula järv Võrumaal, Peipsi Suurjärve osa. Vesi on kollakasroheline või rohekaskollane, hea läbipaistvusega, taimestik liigirikas, kuid hõivab vaid kuni viiendiku järve pinnast / 39 /. Natura standardandmebaasi järgi moodustavad vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved 3,4 % ehk 14 ha loodusala pindalast ning nende esinduslikkus on keskmine (C). Vastavalt elupaikade koondkihile on kaitsealal elupaigatüüp inventeeritud kahe järvena (Haugjärv, Nõmme järv) kogupindalaga 14,3 ha ja esinduslikkusega keskmine (C). Kesktoitelised järved on peaaegu kõik tugeva inimmõju all ja kiiresti eutrofeerumas olme- kui ka põllumajandusreostuse tõttu, mistõttu järvede kaldad on kiiresti taimestumas. Seetõttu on peamiseks kaitse ja taastumise eelduseks reostuse lõpetamine / 15 /. Haugjärv ja Nõmme järv jäävad Pannjärve liivakarjäärist vastavalt ~2,0 km ja ~2,6 km kaugusele põhja. Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140). Siia rühma kuuluvad nii vähetoitelised selge hele- kuni sinakasrohelise lubjarikka veega järved kui ka kollase või pruunika veega lubja- ja humiinaineterikkad segatoitelised kalgiveelised järved. Nende järvede ühiseks tunnuseks on mändvetikate rohkus. Osa selle elupaigatüübi järvi on humiinainete või kergesti lagunevate orgaaniliste ühendite reostuse tõttu muutunud segatoitelisteks, sest järves endas tekkivale orgaanilisele ainele lisandub rohkesti orgaanilisi ühendeid valglalt / 39 /. Enamik kalgiveelisi järvi asub viljakate maadega piirkondades, kus asustus on neid pikka aega mõjutanud. Elupaigatüübile 3140 peaks säilimise kindlustama muutusteta ja reostamata veevarustus ning ilma suure puhkajate koormuseta loodusmaastik järvede naabruses / 15 /. Natura standardandmebaasi järgi moodustavad vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved 14,8 % ehk 62 ha loodusala pindalast ning nende esinduslikkus on keskmine (C). Vastavalt elupaikade koondkihile on kaitsealal elupaigatüüp inventeeritud nelja järvena (Mustjärv, Niinsaare järv, Räätsma järv, Suurjärv) kogupindalaga 62,3 ha ja esinduslikkusega keskmine (C). Pannjärve liivakarjäärist jääb Suurjärv ~650 m kaugusele edelasse, Niinsaare järv ~2,1 km kaugusele edelasse, Must järv ~2,2 km kaugusele edelasse ja Räätsma järv ~2,9 km kaugusele lõunasse. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) hõlmavad soostuvaid metsi, madalsoometsi ja lodumetsi. Elupaigatüübi metsad kasvavad tasasel maal, laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinnale lähedal. Põhjavee tase on muutlik: kevaditi on see OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 59 kõrge, suvel langeb madalamale. Soostuvatele ja soo-lehtmetsadele on iseloomulik turbahorisondi esinemine. Soostumise alguses valitsevad puurindes kuusk ja arukask (Betula pendula), madalsoometsades sookask (Betula pubescens) ning lodumetsades sanglepp (Alnus glutinosa) / 39 /. Natura standardandmebaasi järgi moodustavad soostuvad ja soo-lehtmetsad 3,7 % loodusala pindalast ehk 15 ha ning nende esinduslikkus on keskmine (C). Soostuvad ja soolehtmetsad levivad loodusalal võrdlemisi väikesepindalaliste fragmentidena valdavalt Jaala järve, Kirjakjärve ja Saarejärve piirkonnas. Elupaiga kooslused on oluliselt mõjutatud kuivendusest, millest on tingitud ka keskmine esinduslikkus ja seisund. Viimasel ajal piirkonnas toimunud veetaseme tõus on elupaigatüübi seisundit osadel aladel siiski mõnevõrra parandanud. Lähim Kurtna loodusalal kaitstav elupaigatüübile 9080* vastav kooslus jääb Pannjärve liivakarjäärist ~1,5 km kaugusele kagusse. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) elupaigatüüpidele on iseloomulik tihe ja kõrge puurinne: puude võrade katvus vähemalt 30 % ning puude keskmine kõrgus üle 4 m. Elupaigatüübile on iseloomulik turbahorisondi esinemine / 39 /. Natura standardandmebaasi järgi moodustavad siirdesoo- ja rabametsad 1,9 % loodusala pindalast ehk 8 ha ning nende esinduslikkus ja looduskaitseline seisund on hea (B). Enamuse elupaigatüübist moodustavad siirdesoometsad, mis paiknevad Kirjakjärvest läänes. Elupaiga seisund on valdavalt keskmine, kuna metsad on mõjutatud kuivendusest. Piirkonna veetaseme tõusu tõttu on siirdesoometsade seisund paranemas. Pannjärve liivakarjäärist jääb lähim Kurtna loodusalal kaitstav elupaigatüübile vastav mets ~1,7 km kaugusele kagusse. Hink (Cobitis taenia) on hinklaste sugukonda (Cobitidae) kuuluv kahvatukollane tumepruunide laikudega umbes 10 cm pikkune kala. Hingule sobivad elupaigad on selgeveelised liivasel või savisel põhjal olevad järved, eelkõige nende sisse- või väljavoolu piirkonnad, kuid kala võib kohata ka aeglase vooluga jõgedes ning riimveelistes merelahtedes ja soppides. Hingu kudemisaeg on maist kuni juuli alguseni. Hink toitub peamiselt karpvähilistest ja vesikirbulistest ning lagunevatest taime- ja loomajäänustest. Peamisteks ohuteguriteks on elupaikade eutrofeerumine ning röövkalade (haug, ahven) suur arvukus. Teave hingu leviku kohta Eestis on lünklik. Loodusalal on hinku leitud Nõmme järves. Ainus kinnitatud vaatlus pärineb 2002. aastast ning siis leidus liiki vähesel määral. Liigi seisund, populatsiooni tähtsus ja elupaiga seisund on Natura standardandmebaasi järgi keskmine (C). Madal elupaiga seisundiväärtus on tingitud Nõmme järve põhjasetete sulfaatidega reostumisest, mis hapnikupuuduse tingimustes redutseeruvad mürgiseks väävelvesinikuks (H2S) ning mida settest eemaldada ei ole sulfaatide jätkuva sissevoolu tõttu realistlik. Ettevõtetega seotud ohutegurid on hingu elupaiga halvenemine seoses Raudi kanali kaudu järve jõudva sulfaatiderikka kaevandusveega ning Estonia kaevanduse laienemisega kaasneda võiva põhjavee taseme langusega / 15 /. Hingu elupaigaks olev Nõmme järv jääb Pannjärve liivakarjäärist ~2,6 km kaugusele lõunasse. 6.3 Tõenäoliselt oluliste mõjude määratlemine ja hindamine vastavalt Kurtna loodusala kaitse-eesmärkidele Lähim Kurtna loodusala kaitse-eesmärgiks olev liiva-alade vähetoiteline järv (3110) – Aknajärv paikneb liiva kaevandamisest ehk Pannjärve liivakarjääri mäeeraldisest ~1,3 km kaugusel kagus. Korrastatavast maa-alast ehk Pannjärve liivakarjääri mäeeraldise OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 60 teenindusmaast asub lähim liiva-alade vähetoiteline järv – Kuradijärv ~300 m kaugusel kagu suunas (joonis 6.1). Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides toimub liiva kaevandamine 4. peatükis kirjeldatud traditsioonilisel meetodil, kus veepealse varu kaevandamine toimub pöördkopp-ekskavaatoriga ning veealuse varu kaevandamine pinnasepump-süvendajaga. Kaevandatud materjali ladustamiseks kasutatakse rataslaadurit ning veokitele laadimiseks hüdraulilist pöördkopp-ekskavaatorit. Nimetatud tööprotsesside käigus tekkib nii tolmu kui müra, mida on analüüsitud peatükkides 5.4.1 ja 5.4.2. Analüüsi tulemusena levib ülenormatiivne müra peamiselt mäeeraldiste piires ning ei ulatu müraallikatest kaugemale kui ~100 m. Pannjärve liivakarjääri mäeeraldisel toimub kasuliku kihi ammutamine vee alt hüdromehhaniseeritud meetodil, mis tähendab, et kaevandatav materjal on märg ning selle liigutamisel tolmu ei eraldu. Pärast liigvee eraldumist hüdropuistangul säilitab materjal piisaval määral loodusliku niiskuse sisalduse, et laadimisprotsessidel tekkivad tolmu heitkogused on minimaalsed. Ülenormatiivsed tolmu kontsentratsioonid tekivad peamiselt toodangu väljaveol, levides tee vahetus läheduses maksimaalselt ~40 - 50 m kaugusele väljaveotee teljest. Võrreldes peatükkides 5.4.1 ja 5.4.2 käsitletud müra ja tolmu analüüsi tulemusi Kurtna loodusala kaitse-eesmärkideks olevate alade kaugustega, ei osutu tolmu ja müra mõju Kurtna loodusala kaitse-eesmärkide seisukohast oluliseks. Lisaks tolmu ja müra levikule mõjutab ümbritsevat keskkonda veetaseme alanemine Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääridesse kujundatavas tehisveekogus. Peatükis 5.2 toodud arvutuste kohaselt ulatub veetaseme alanduslehter karjääriveekogu servast ~46 m kaugusele. Kaevandamise lõppedes taastub veetase karjääriveekogus esialgsele tasemele paari aasta jooksul. Peatüki 6.2 kohaselt on Kurtna loodusala kaitsealuste järvede ja kaitsealuse kalaliigi peamised ohutegurid aastakümneid kestnud veetasemete pidev kõikumine ning veetasemete langusest põhjustatud järve kaldaaladele taimestumine. Samuti vahepealsetel kümnenditel kasvanud ja veetaseme tõustes uuesti vee alla jäänud taimestumise põhjustatud eutrofeerumine ning puhkajate koormuse kasvuga kaasnev reostus. Kaitsealuste maismaaelupaigatüüpide peamine ohutegur on kuivenduskraavide jätkuv kuivendav mõju. Tabelis 6.2 on toodud liiva kaevandamise ja karjääride korrastamise mõju koondhinnang Kurtna loodusala terviklikkusele. Tabel 6.2 Kavandatava tegevuse mõju koondhinnang Kurtna loodusala terviklikkusele Kaitse-eesmärgid (1 liigi ja 5 elupaigatüübi kaitse) Kas kavandatav tegevus võib: Jah/ei Selgitus Kavandatava tegevusega Kurtna loodusala elupaigatüüpide kaitse- Aeglustada ala kaitse-eesmärkide eesmärkide saavutamist ei takistata ega Ei saavutamist? aeglustata, kuna kaitstavatele elupaigatüüpidele negatiivset mõju ei avaldata. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 61 Kaitse-eesmärgid (1 liigi ja 5 elupaigatüübi kaitse) Kas kavandatav tegevus võib: Jah/ei Selgitus Kavandatava tegevusega ei katkestata Kurtna loodusala elupaigatüüpide kaitse- eesmärkide suunas liikumist, kuna kaitstavatele elupaigatüüpidele negatiivset Katkestada ala kaitse-eesmärkide mõju ei avaldata. Pannjärve liivakarjääris Ei suunas liikumise? on veealune kaevandamine toimunud alates 1979. aastast ning Keskkonnaameti 2015. - 2017. aastate järvede veetaseme seire kohaselt on järvede veetase tõusutrendis. Kavandatava tegevusega ei muudeta kaitse-eesmärgiks olevate järvede Takistada selliste tegurite piirkonnas peamiseks ohuteguriks olevat toimimist, mis aitavad säilitada ala Ei veerežiimi, mistõttu ei takistata ka soodsat seisundit? tegurite toimimist, mis aitavad säilitada järvede seisundit. Kavandatava tegevusega ei muudeta Häirida ala soodsa seisundi kaitse-eesmärgiks olevate järvede indikaatoritena kasutatavate Ei piirkonnas peamiseks ohuteguriks olevat võtmeliikide tasakaalu, levikut ja veerežiimi, mistõttu ei muuda kavandatav asustustihedust? tegevus liikidevahelist tasakaalu. Teised indikaatorid Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates Kavandatava tegevusega ei muudeta aspektides (näiteks toitainete kaitse-eesmärgiks olevate järvede Ei tasakaal), millest sõltub ala toitainete tasakaalu ega elupaiga toimimine elupaiga või toimimist ökosüsteemina. ökosüsteemina? Kavandatava tegevusega ei muudeta Muuta ala struktuuri ja/või kaitse-eesmärgiks olevate järvede funktsiooni määratavate seoste struktuuri ja veetaset ega taimede ja (näiteks pinnase ja vee või taimede Ei loomade vaheliste seoste dünaamikat, ja loomade vaheliste seoste) kuna veetaseme alanduslehter ulatub dünaamikat? karjääriveekogu servast arvutuslikult ~46 m kaugusele. Kavandatava tegevusega ei mõjutata Mõjutada ala prognooside järgi või looduslikke muutusi, kuna veetaseme eeldatavalt toimuvaid looduslikke alanduslehter ulatub karjääriveekogu muutusi (nagu näiteks Ei servast arvutuslikult kuni ~46 m veedünaamika või keemiline kaugusele ning vee keemilist koostist ei koostis)? muudeta. Vähendada esmatähtsate Esmatähtsate elupaigatüüpide pindala Ei elupaigatüüpide pindala? kavandatava tegevusega ei vähendata. Vähendada esmatähtsate liikide Kavandatava tegevusega ei vähendata Ei arvukust? liikide arvukust. Muuta esmatähtsate liikide Kavandatava tegevusega ei muudeta Ei vahelist tasakaalu? liikide vahelist tasakaalu. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 62 Kaitse-eesmärgid (1 liigi ja 5 elupaigatüübi kaitse) Kas kavandatav tegevus võib: Jah/ei Selgitus Kavandatav tegevus ei vähenda ala Vähendada ala mitmekesisust? Ei mitmekesisust. Säilib piirkonnale iseloomulik järvederohke maastik. Kavandatav tegevusega kaasnev häiritus Põhjustada häirimist, mis võib (müra ja tolm) kaitse-eesmärgiks olevate mõjutada asurkondade suurust või Ei elupaigatüüpideni ei ulatu, mistõttu ei ole esmatähtsate liikide vahelist ette näha ka liikidevahelise tasakaalu tasakaalu või asustustihedust? muutust. Kavandatav tegevus ei põhjusta loodusala Põhjustada killustatust? Ei killustatust, kuna ükski mõjutegur kaitse- eesmärkideni ei ulatu. Põhjustada peamiste tunnuste Kavandatav tegevus ei põhjusta Kurtna (näiteks puistaimkate, loodetele Ei loodusala peamiste tunnuste vähenemist avatus, iga-aastased üleujutused ega hävimist. jne) vähenemist või hävimist? 6.4 Natura-ala hindamise tulemused ja leevendusmeetmed Peatükis 6.3 esitatud tabelis 6.2 on kõigile küsimusele antud vastus „ei“ ja analüüsi tulemusena ei kahjusta kavandatav tegevus Kurtna loodusala kaitse-eesmärke. Eelkõige seetõttu, et kavandatav tegevus on põhimõtteliselt olemasoleva karjäärijärve laiendamine ja kogu liivakarjääridega hõlmatud maa-ala korrastamine. Kurtna loodusala kaitse- eesmärke silmas pidades saab lugeda kaudseks keskkonna mõjutajaks vaid veetaseme ajutist alanemist tehisveekogus ja selle lähiümbruses. Kuna arvutuste kohaselt ulatub kavandatava tegevusega veetaseme alandus kuni ~46 m kaugusele karjääriveekogu piirist, jäävad Kurtna loodusala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid ja liikide elupaigad kavandatava tegevuse mõjuulatusest välja. Sellest tulenevalt ei ole Kurtna loodusala kaitse-eesmärkide kaitseks leevendusmeetmeid vaja rakendada. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 63 7. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE VÕI MINIMEERIMISE MEETMED JA NENDE KASUTAMISE EELDATAV EFEKTIIVSUS 7.1 Tolm Tolmu levik on kergesti tõkestatav. Transpordist põhjustatud tolmu leviku vähendamiseks on levinumad meetmed: - teede niisutamine, efektiivsus kuni 90 %; - teede töötlemine kloriididega, tuleb kasutada koos niisutusega; - kallurautode koormate niisutamine ja katmine; - väljaveotee katmine kõvakattega, efektiivsus üle 90 %; - rataste pesu, toimib ainult kõvakattega tee korral; - kiiruse vähendamine. Kavandataval tegevusel piisab kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamiseks kuival perioodil väljaveotee niisutamisest, millega on võimalik viia tolmu teke miinimumini. Kõvakatteta tee kattematerjali niiskus peab tolmu teke ärahoidmiseks olema üle 2 % (joonis 8.1). Joonis 7.1 Teekatte niiskuse ja tolmutõrje efektiivsuse vaheline seos 7.2 Keskkonnaavariid Arendajal peab olema tehniline valmisolek võimalike avariilekete likvideerimiseks karjääri territooriumil. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütus ega määrdeõli veekogusse. Võimalike avariisid aitab ennetada karjäärimasinate perioodiline hooldus ja ülevaatus. Karjääris liikuvate sõidukite tankimine ja hooldamine peab toimuma väljaspool karjääri või spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Pinnasepumpa tangitakse veekogu peal, seetõttu tuleb seda tehes tagada, et kütus ei satuks vette. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ja likvideerida. Pinnasepumba pardal peavad olema väiksemate reostuste omajõul koristamiseks või neutraliseerimiseks reostustõrjevahendid (näiteks universaalne absorbent, absorbeeriv matt või poom jms). Suurema reostuse korral, kui reostust ei ole võimalik omajõul likvideerida, tuleb valgunud kütuse või määrdeaine OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 64 juurdevool koheselt peatada ja Päästeametit tekkinud olukorrast teavitada. Reostunud pinnas tuleb samuti koheselt eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Leevendusmeetmed aitavad vältida või minimeerida kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju, mille järgimine on kavandataval tegevusel vajalik ja kohustuslik. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 65 8. KESKKONNASEIRE JA TEISTE KESKKONNALUBADE VAJADUS Pinna- ja põhjavesi. Liiva kaevandamisega Pannjärve ja Pannjärve II mäeeraldistel ei kaasne veeseaduse / 40 / § 8 lõikes 2 toodud tegevusi, mistõttu ei ole vaja kavandataval tegevusel vee erikasutusluba taotleda. Kaevandamise käigus Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääridest vett ära ei juhita ning veetaset taotluslikult ei alandata. Kaevandamisel tekivad peened liiva-, tolmu- ja saviosakesed, mis võivad vee ajutiselt häguseks muuta. Hägusust põhjustav mineraalne peenmaterjal pärineb samast kaevandatavast keskkonnast ning settib karjääri põhja tagasi. Vee reostumine kütuse või õli lekkimisel ei ole tavapärane olukord, vaid avariiline. Leevendusmeetmete rakendamisel on reostusoht madal. Riikliku keskkonnaseire raames seiratakse mitmete Kurtna järvistu järvede ning Kurtna-Vasavere veehaarde puurkaevude veetaset ja keemilist koostist. Kuna planeeritava tegevusega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne ning mõju Kurtna-Vasavere veehaardeni ning Kurtna järvestiku järvedeni ei ulatu, siis puudub vajadus ümbruskonna järvede täiendavaks seireks. Pannjärve liivakarjääris kujundatud tehisveekogus (Vasavere Mustjärv) tuleb veetaseme muutuste jälgimiseks mõõta veetaset veekogu põhja- ja lõunaosas sagedusega 1 x kuus. Samal ajal tuleb jälgida visuaalselt õlilaikude olemasolu veekogu pinnal ning vajadusel võtta veeproovid naftasaaduste määramiseks. Kuna Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt on Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi keemiline seisund „halb“, siis karjääri koguneva vee kvaliteedi hindamiseks tuleb võtta veeproovid veekogu põhja- ja lõunaosas sagedusega 1 x aastas (septembris-oktoobris) naftasaaduste, üldlämmastiku, ammooniumi, üldfosfori ja PHT määramiseks. Kohapeal tuleb mõõta vee temperatuur, pH ja hapniku sisaldus. Avarii korral (kütuse, õli või määrdeainete leke) tuleb koheselt pärast nõuetekohast reostuse likvideerimist konsulteerida keskkonnaametnike või spetsialistidega, kes olenevalt avarii iseloomust ja reostuse ulatusest otsustavad kas ja millist seiret on täiendavalt vaja teha. Välisõhk. Kavandatava tegevusega ei ole ette näha ülenormatiivsete müratasemete ega tolmu kontsentratsioonide tekkimist. Lähim tundlik objekt paikneb karjääridest piisavalt kaugel ning on eraldatud metsaga, mis takistab müra levikut. Lisaks töötavad mäemasinad süvendis, mis aitab lokaliseerida võimalikku müra ja tolmuheitmeid. Veealuse liivavaru kaevandamisel materjali loodusliku niiskuse tõttu tootmisprotsessis arvestatavaid tolmuheitmeid ei teki, mis ületaksid atmosfääriõhu kaitse seaduse / 41 / § 79 lõikes 3 sätestatud künniskogust. Kavandataval tegevusel ei ole vaja õhusaasteluba taotleda, samuti puudub vajadus välisõhu seireks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 66 9. KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS ERINEVATE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA JA NENDE PAREMUSJÄRJESTUS 9.1 Kriteeriumitele kaalu andmine Mõjukriteeriumite loetelu on toodud KMH programmis ja nende olulisust on käsitletud peatükis 5 vastavate teemade alapeatükkides. Alternatiivide võrdluses esitatud kaalud ja hinded andsid KMH koostajad hindamisprotsessi käigus, mis põhinevad olemasolevale informatsioonile ja hindajate väärtushinnangutele. Aruandes pakuti välja kaks tegevusvarianti ehk alternatiivi (peatükk 4.4): – Kavandatav tegevus on Pannjärve liivakarjääris taotletava mäeeraldise piires liiva kaevandamine ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamine. Kavandatava tegevuse eesmärk on muuta Pannjärve liivakarjääri maavara kaevandamise luba selliselt, mis arvestaks muutunud keskkonnatingimustega ja täiendava geoloogilise uuringu tulemustega. Kavandatav tegevus võimaldab kaevandada Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride vahelisse nõlvatervikusse jäävat ehitusliiva varu. – 0-alternatiivi korral arendajale Pannjärve liivakarjääris kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamise luba nr KMIN-060 vastavalt taotlusele ei muudeta ning tegevus toimub edasi kehtivate maavara kaevandamise lubade nr KMIN-060 ja KMIN-072 alusel. 0-alternatiiv sisaldab samuti Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamist, mille kohustus arendajal tuleneb maapõueseadusest. Kriteeriumite kaalu määramisel kasutati paariviisilist võrdlust. Iga kriteeriumit võrreldi kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1, vähemolulisele 0. Võrdsete väärtuste korral anti mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Kriteeriumi väärtus 0 ei tähenda, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem. Mitmed kriteeriumid on omavahel otseselt või kaudselt seotud. Kriteeriumite võrdlus on toodud tabelis 9.1, mille tulemusena moodustus viimasesse veergu iga kriteeriumi kaal. Suurima kaaluga kriteeriumiteks hinnati liiva kaevandamise ja korrastamise mõju pinna- ja põhjaveele, võimalike keskkonnaavariide tekkimist ning mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. Keskmise kaaluga kriteeriumiteks hinnati mõju infrastruktuurile (sealhulgas liikluskoormusele), jäätmete tekkimisele, välisõhule (müra ja tolm) ning mõju taimedele, loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele. Kõige väiksema kaaluga kriteeriumiteks hinnati loodusvara kasutamise otstarbekust ja tegevuse vastavus säästva arengu põhimõtetele ning mõju maastikule. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 67 Tabel 9.1 Kriteeriumite kaalud Kriteeriumite kaalud Võrdlus Jrk nr Kriteerium ∑ Kaal 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Liiva kaevandamise ja korrastamise mõju 1 1,0 1,0 1,0 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 7,5 0,21 pinna- ja põhjaveele Mõju infrastruktuurile, sealhulgas 2 0,0 0,5 0,5 0,0 1,0 1,0 0,5 0,0 3,5 0,10 liikluskoormusele Tootmisprotsessist ja transpordist põhjustatud 3 0,0 0,5 0,5 0,0 1,0 1,0 0,5 0,5 4,0 0,11 müratase ja tolmu kontsentratsioon Võimalikud jäätmed seoses liiva 4 0,0 0,5 0,5 0,0 1,0 0,5 0,5 0,0 3,0 0,08 kaevandamisega 5 Võimalikud keskkonnaavariid 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 7,0 0,19 Loodusvara kasutamise otstarbekus ja 6 tegevuse vastavus säästva arengu 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,0 0,0 0,5 0,01 põhimõtetele 7 Mõju maastikule 0,0 0,0 0,0 0,5 0,0 0,5 0,5 0,0 1,5 0,04 Mõju taimedele, loomadele ja kaitstavatele 8 0,0 0,5 0,5 0,5 0,0 1,0 0,5 0,5 3,5 0,10 loodusobjektidele 9 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale 0,0 1,0 0,5 1,0 0,5 1,0 1,0 0,5 5,5 0,15 Summa: 36,0 1,00 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 68 9.2 Kriteeriumite hindamine Kavandatavat tegevust on kirjeldatud peatükis 4 ja kriteeriume on hinnatud peatükis 5. Igat väljatoodud mõju on põhjalikult kirjeldatud vastava teema alapeatükis, antud soovitusi mõju vähendamiseks ning alapeatüki lõpus on antud koondhinnang alternatiivide lõikes. Kriteeriumite hinded on koondatud tabelisse 9.2. Tabel 9.2 Mõjude hinnangu koondtabel Hinnang Jrk Kavandatav tegevus Kriteerium nr koos 0-alternatiiv leevendusmeetmetega Liiva kaevandamise ja korrastamise 1 -1 -1 mõju pinna- ja põhjaveele Mõju infrastruktuurile, sealhulgas 2 -1 -1 liikluskoormusele Tootmisprotsessist ja transpordist 3 põhjustatud müratase ja tolmu -1 -1 kontsentratsioon Võimalikud jäätmed seoses liiva 4 0 0 kaevandamisega 5 Võimalikud keskkonnaavariid -4 -4 Loodusvara kasutamise otstarbekus 6 ja tegevuse vastavus säästva arengu 4 -3 põhimõtetele 7 Mõju maastikule 3 2 Mõju taimedele, loomadele ja 8 0 0 kaitstavatele loodusobjektidele Mõju inimese tervisele, heaolule ja 9 3 2 varale OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 69 9.3 Alternatiivide võrdlus Järgnevalt korrutati omavahel mõjuvaldkondade kaalud (tabel 9.1) ning antud hinnangute väärtused (tabel 9.2) ning saadi igale mõjukriteeriumile väärtus. Väärtuste liitmisel kujunes alternatiivide paremusjärjestus, mis on esitatud tabelis 9.3. Tabel 9.3 Alternatiivide võrdlus kaalutud hinnangute alusel Hinnang Kavandatav Jrk Kriteerium tegevus koos nr 0-alternatiiv leevendus- meetmetega Liiva kaevandamise ja korrastamise mõju 1 -0,21 -0,21 pinna- ja põhjaveele Mõju infrastruktuurile, sealhulgas 2 -0,10 -0,10 liikluskoormusele Tootmisprotsessist ja transpordist põhjustatud 3 -0,11 -0,11 müratase ja tolmu kontsentratsioon Võimalikud jäätmed seoses liiva 4 0,00 0,00 kaevandamisega 5 Võimalikud keskkonnaavariid -0,78 -0,78 Loodusvara kasutamise otstarbekus ja 6 0,06 -0,04 tegevuse vastavus säästva arengu põhimõtetele 7 Mõju maastikule 0,13 0,08 Mõju taimedele, loomadele ja kaitstavatele 8 0,00 0,00 loodusobjektidele 9 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale 0,46 0,31 Kokku: -0,56 -0,85 Keskkonnamõju hindamisel toodi välja Pannjärve liivakarjääris taotletava mäeeraldise piires liiva kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääri korrastamisega kaasnevad mõjud ning kavandatavat tegevust võrreldi 0-alternatiiviga. Hindamise tulemusena on parim alternatiiv „kavandatav tegevus“. Keskkonna seisukohalt avaldab igasugune tootmine mõju, seetõttu on kõige tähtsam tähelepanu pöörata tegevustele, millega kaasneb tõenäoliselt oluline negatiivne keskkonnamõju. Hindamise tulemusena ei ületa analüüsitud mõjutegurid antud piirkonnas ohutusmeetmeid ja leevendusmeetmeid rakendades keskkonnataluvuse piiri. Tegemist on olemasolevate liivakarjääridega ja kaevandamisest mõjutatud maa-alaga, mille edaspidine kasutamine maavara kaevandamise eesmärgil juba väljakujunenud mõjusid oluliselt ei suurenda. Karjääride korrastamine pärast kaevandamistegevuse lõppemist toob kaasa positiivse keskkonnamõju, kuna annab võimaluse puhkeala loomiseks. Ohutusnõuete ja leevendusmeetmete kasutamine ning keskkonnaseire läbiviimine on vajalik ja kohustuslik. Samuti tuleb järgida teisi KMH aruandes antud soovitusi. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 70 10. KOKKUVÕTE, SOOVITUSED JA KOONDHINNANG OÜ-le SILBET kuuluv Pannjärve liivakarjääri maavara kaevandamise luba nr KMIN-060 lõppeb 2019. aastal. Tulenevalt nõudlusest ehitusliiva järele, soovib arendaja Pannjärve liivakarjääri maavara kaevandamise luba pikendada ja muuta, taotledes mäeeraldist vaid praeguse Pannjärve liivakarjääri põhjaosale. Ülejäänud Pannjärve liivakarjäärile taotletakse mäeeraldise teenindusmaad korrastamistööde läbiviimiseks. Arendajale kuulub ka Pannjärve II liivakarjääri maavara kaevandamise luba nr KMIN-072. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnati Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääris korrastamisega kaasnevat keskkonnamõju. 10.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ning vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele Kavandatav tegevus on kooskõlas maapõueseaduses toodud maapõue ja maavara kaitse põhimõtetega, milleks on maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine ning kohustus, et kaevandatud maa-ala tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Samuti on kavandatav tegevus vastavuses Ida-Viru maakonnaplaneeringu ja Illuka valla üldplaneeringuga, kus maavaradega seonduvat on käsitletud vaid põgusalt. Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt moodustavad Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride mäeeraldised rohevõrgustiku tuumalast ~0,3 % ja nende teenindusmaad ~0,8 %. Kuigi liivakarjäärid kattuvad rohevõrgustikuga, moodustab kattuv ala rohevõrgustiku tuumala pindalast marginaalse osa. 10.2 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused Kavandatava tegevuse asukoha valikul reaalseid alternatiive ei analüüsitud, kuna tegemist on olemasolevate liivakarjääridega. Kavandatavat tegevust ehk Pannjärve liivakarjääris kaevandamist ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamist võrreldi 0-alternatiiviga ehk olukorraga, kus arendajale kavandatava tegevuse rakendamiseks maavara kaevandamise luba ei väljastata. Samas sisaldab ka 0-alternatiiv maapõueseadusest tulenevat nõuet kaevandatud maa korrastada. 10.3 Eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud Pinna- ja põhjavesi. Taotletavas Pannjärve liivakarjääris plaanitakse kaevandada ehitusliiva veepealset ja veealust varu. Maavara veepealse varu kaevandamine ei mõjuta piirkonna pinna- ja põhjaveerežiimi. Veealuse varu kaevandamine toimub hüdromehhaniseeritud meetodil, mille käigus hüdropuistangutest välja nõrguv vesi juhitakse tagasi tehisveekogusse. Veekogust vett maavara kaevandamise eesmärgil ära ei juhita. Veetase tehisveekogus väheneb üksnes väljatava maavaravaru arvelt ajutiselt hinnanguliselt ~0,7 m võrra. Kuna kavandatava tegevusega kaasneb vähene veetaseme alanemine, siis kujuneb karjäärijärve alanduslehtriks arvutuste kohaselt ~46 m. Kavandatava tegevuse mõjul võib vesi muutuda ajutiselt häguseks liiva-, tolmu- ja saviosakeste tõttu, mis settivad karjääri põhja tagasi. Lisaks võib avariiliste olukordade esinemisel õli või kütus sattuda põhjavette, kuid leevendusmeetmete rakendamisel ning masinate perioodilise hooldamisega on reostusohu tekkimise tõenäosus madal. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 71 Infrastruktuur ja liikluskoormus. Mõju infrastruktuurile avaldub liiklusintensiivsuse kaudu väljaveoks kasutatavatel teedel. Ligipääs karjääridele on hea ning uusi teid ei ole vaja rajada. Karjääridest alguse saav kruuskattega tee läheb üle asfaltkattega Pannjärve teeks, mis suundub Jõhvi - Vasknarva tugimaanteele. Arvutuslikult moodustab Pannjärve liivakarjääriga seotud liikluskoormus tugimaantee liiklusintensiivsusest ~2 %. Müra ja tolm. Kavandatava tegevusega mõjutatakse ümbruskonna välisõhku peamiselt mäeeraldisel toimuvate tööprotsessidega kaasneva müra ning väljaveoteel tekkiva tolmu kaudu. Lähim tundlik objekt on Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus, mis jääb ~300 m kaugusele loodesse. Karjäärimasinate töötamisel ei levi ülenormatiivsed müratasemed liivakarjääridest kaugemale, kuna töötatakse süvendis ja karjäärid on ümbritsetud metsaga. Kuival perioodil võivad kruuskattega väljaveoteel tekkivad ülenormatiivsed tolmu kontsentratsioonid, mis ebasoodsatel ilmastikutingimustel võivad levida teest kaugemale. Leevendusmeetme rakendamisel on võimalik tolmu levikut piirata. Jäätmed. Kavandatava tegevuse käigus tootmisjääke ei teki. Jäätmeid tekib mingil määral masinate ja seadmete remondil ning hooldusel, mis toimetatakse jäätmete kogumisega tegeleva ettevõtte jäätmehoidlasse. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist tuleb Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääridest ära viia kõik, mis on tehislik (kaevandamisega seotud tehnika, torustik, betoon- ja metallplaadid jms), et tagada liiva kaevandamisest mõjutatud maa-ala looduslik ilme. Keskkonnaavariid. Masinate ja seadmete töötamisel tehisveekogul võib ettevaatamatuse või rikke korral tekkida määrdeõli või diiselkütuse reostus. Avariisid on võimalik ennetada karjäärimasinate perioodilise hoolduse ja ülevaatusega, kuid mitte täielikult välistada. Väiksemate avariide tekkimisel peab olema valmidus reostuse omal jõul likvideerimiseks. Suuremate reostuste puhul tuleb koheselt teavitada Päästeametit. Loodusvarade otstarbekas kasutus. Pannjärve liivakajääri maavara kaevandamise loa taotlusega soovib arendaja antud kohas kaevandada ehitusliiva maksimaalsel võimalikul viisil. Lisaks võimaldab kavandatav tegevus kaevandada Pannjärve ja Pannjärve II mäeeraldiste vahelist nõlvatervikut, millega maavara kaod vähenevad. Maastik. Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärid on olemasolevad karjäärid, kus kaevandamise mõju maastikule on juba avaldunud. Varasema kaevandamise tulemusena on Pannjärve liivakarjääri moodustatud tehisveekogu, mille veepeegli pindala on ~41,5 ha. Kavandataval tegevusel avaldub mõju peamiselt taotletava Pannjärve liivakarjääri ja olemasoleva Pannjärve II liivakarjääri mäeeraldiste piires ehk kokku 11,26 ha suurusel maa-alal. Pärast kaevandamistegevuse lõpetamist korrastatakse mõlemad karjäärid tervikuna ühtseks veekoguks, mille kaldad muudetakse laugemaks ja ohutuks. Taimed, loomad, kaitstavad loodusobjektid. Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride piires kaitstavad loodusobjektid puuduvad. Liivakarjääride ümbrusse jäävad III kaitsekategooria taimeliikide ja seeneliigi kasvukohad ning II kaitsekategooria nahkhiirte elupaik. Liivakarjääride ümbruskonda jääb rohkesti looduslikke järvi, millest mitmed kuuluvad Kurtna loodusalal kaitstavate järvede hulka. Kurtna loodusala kaitse-eesmärgiks olevad järved kattuvad liivakarjääride lähiümbruskonda jääva Kurtna maastikukaitsealaga. Mõjukriteeriumite analüüsi kohaselt negatiivne keskkonnamõju kaitstavate loodusobjektideni, sealhulgas Kurtna loodusalani ei ulatu. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 72 Inimeste tervis, heaolu ja vara. Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäärides on kaevandamine toimunud juba pikemat aega ning kavandatava tegevusega ei lisandu märkimisväärseid mõjusid antud piirkonnale. Karjääride nõuetekohane korrastamine pärast varu ammendamist on antud piirkonnale positiivse mõjuga, kuna võimaldab luua tehisjärve äärde puhkeala. 10.4 Soovitused Arvestades kehtivate maavara kaevandamise lubade nr KMIN-060 ja KMIN-072 eritingimusi ning KMH tulemusi, on järgnevalt antud soovitusi väljastatava maavara kaevandamise loa eritingimuste määramiseks ja korrastamistingimuste seadmiseks. – Vältida tuleb karjäärivee ja pinnase reostumist ning hoida karjääris kütuse avariide jaoks likvideerimis- ja tõrjevahendid. – Pannjärve liivakarjääri tehisveekogu põhja- ja lõunaosas tuleb teha veetaseme seiret sagedusega 1 x kuus. Samal ajal tuleb jälgida visuaalselt õlilaikude olemasolu veekogu pinnal ning vajadusel võtta veeproovid naftasaaduste määramiseks. – Pannjärve liivakarjääri tehisveekogu põhja- ja lõunaosast tuleb võtta veeproovid sagedusega 1 x aastas (septembris-oktoobris) naftasaaduste, üldlämmastiku, ammooniumi, üldfosfori ja PHT määramiseks. Kohapeal tuleb mõõta vee temperatuuri, pH-d ja hapniku sisaldust. – Tolmu leviku piiramiseks tuleb kuival perioodil kruuskattega väljaveoteed niisutada. – Korrastamisel tuleb tagada Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride nõlvade püsivus ja ohutus vastavalt pinnase püsivusomadustele looduses. – Korrastamisel kujundada tehisveekogu loodenurk veeäärseks puhkealaks. – Tehisveekogu lõuna- ja idakalda kujundamisel tuleb hinnata olemasolevate nõlvade püsivust otsustamaks nõlvuse muutmise vajadust. – Vajadusel tuleb järsud nõlvad tõkestada inimeste ja loomade ohutuse tagamiseks valli, põõsastiku, heki või piirdega. – Korrastamise käigus tuleb Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääridest ära viia kõik, mis on tehislik (kaevandamisega seotud tehnika, torustik, betoon- ja metallplaadid jms), et taastada liiva kaevandamisest mõjutatud maa-ala looduslik ilme. 10.5 Koondhinnang Keskkonnamõju hindamisel arvestati Eesti liivakarjääride kaevandamise kogemusi, kasutati üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamis- metoodikat ning tehti välivaatlus. Kokkuvõttes jõuti järeldusele, et kavandatav tegevus ehk liiva kaevandamine Pannjärve liivakarjääris ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamine on võimalik minimaalse keskkonnamõjuga kui jälgitakse keskkonnamõju hindamisel antud soovitusi ja leevendusmeetmeid. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 73 11. KASUTATUD INFOALLIKAD 1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87; 2017, 3). 2. Põder, T. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. Keskkonnaministeerium. Tallinn 2017. 3. Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572). 4. Keskkonnaministri 07.04.2017. a määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ (RT I, 08.04.2017, 5). 5. Illuka valla üldplaneering, [WWW] http://www.illuka.ee/uldplaneering. 6. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 1960/13. Jõhvi/Tartu 2016. 7. Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Jõhvi 2003. 8. Maa-ameti geoportaali kaardirakendused, [WWW] http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. 9. Savitski, L. Savva, V. 2005. Kurtna-Vasavere veehaarde põhjaveevaru hindamine 2035. aastani. Eesti Geoloogiakeskus, Hüdrogeoloogia osakond. Tallinn. 10. Pannjärve liivakarjääri ja Pannjärve II liivakarjääri jääkvaru ümberhindamise ja täiendava varu arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 01.01.2014). OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 14/1337. Tallinn 2014. 11. Ideon, T. 1999. Pannjärve liivakarjääri laienduse uuring. Leping nr 9142. Tallinn. 12. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium, kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016. a otsusega. 13. Keskkonnaregister, [WWW] http://register.keskkonnainfo.ee. 14. Riigi Ilmateenistus, [WWW] www.ilmateenistus.ee. 15. Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015 - 2024. Keskkonnaamet, 2015. 16. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258; RT I, 06.07.2017, 5). 17. Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääri enamohtlike mäetööde projekt. OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 13/1203. Tallinn 2013. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 74 18. Pannjärve liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlus. OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 15/1516. Tallinn 2015. 19. Rammul, Ü., Niitlaan, E., Reinsalu, E., Keerberg, L. jt. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat. OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2017 (käsikiri). 20. Pannjärve karjääri laienduse maavara kaevandamise loa taotlus. Svetlana Klimova, 2003. 21. Fetter, C. W. 2001. Applied Hydrogeology. Prentice Hall. 22. Marinelli, F., Niccoli, W. L. 2000. Simple analytical equations for estimating groundwater inflow to a mine pit. GroundWater, 38 (2), 311 - 314. 23. Talvik, O, 2013. Tee-ehituses kasutatavate filtratsioonimooduli erinevate määramismeetodite teaduslik lõpparuanne - lisa. Tallina Tehnikaülikool, Teedeinstituut. 24. Maa-ameti maavaravarude koondbilansid (seisuga 31.12.2016, 31.12.2015, 31.12.2014), [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee. 25. Liiklusloenduse tulemused 2016. aastal. AS Teede Tehnokeskus, Tallinn 2017. 26. Crocker, Malcolm J. 2007. Handbook of Noise and Vibration Control, John Wiley & Sons Inc. 27. Construction Noise Database (Phase 3). Database of noise emissions from equipment used on construction and open sites. Department for Environment, Food and Rural Affairs, London 2008. 28. Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (RT I, 21.12.2016, 27). 29. Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (RT I, 29.12.2016, 44). 30. Jäätmeseadus (RT I, 01.07.2017, 8). 31. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004. a määrus nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“ (RT I, 20.06.2017, 22). 32. Säästva arengu seadus (RT I, 10.11.2016, 16). 33. Vabariigi Valitsuse 19.05.2005. a määrus nr 103 “Kurtna maastikukaitseala kaitse- eeskiri” (RT I 2005, 30, 220). 34. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (RTL 2004, 111, 1758). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 75 35. Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised. Keskkonnaministeerium 2005. 36. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Mittetulundusühing Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing 2016. 37. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, [WWW] http://loodus.keskkonnainfo.ee. 38. Euroopa Komisjoni 18.12.1996. a otsus 97/266/EÜ Natura 2000 kandidaatalade andmevormi kohta. 39. Paal, J. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn 2007. 40. Veeseadus (RT I, 28.06.2015, 10; 2015, 7). 41. Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 03.07.2017, 15).  Maavara kaevandamise loa taotlus 1.1. Ettevõtja nimi AS Silbet 1.3. Aadress Ritsika vkt 36, 1.2. Äriregistrikood (isikukood) Kohtla-Järve linn, Ida-Viru 1 10160153 maakond, 31027 Taotleja 1.4. Majandustegevuse registri number ja registrisse kandmise kuupäev - 1.5. Taotluse koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER 2.1. Ettevõtja nimi AS Silbet 2.3. Aadress Ritsika vkt 36, 2.2. Äriregistrikood (isikukood) 2 Kohtla-Järve linn, Ida-Viru Kaevandaja 10160153 maakond, 31027 2.4. Majandustegevuse registri number ja registrisse kandmise kuupäev - 3.1. Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus Pannjärve liivamaardla - 3 3.3. Maardla (maardlaosa) 3.4. Maardla põhimaavara Maardla registrikaardi number 0210 ehitusliiv 3.5. Maardla tähtsus: üleriigilise tähtsusega [x] kohaliku tähtsusega [ ] 4.1. Mäeeraldise nimetus Pannjärve liivakarjäär 4.2. Mäeeraldise liik: uus mäeeraldis [x] ümbervormistamine või 4 olemasoleva laiendus [ ] ümberregistreerimine [ ] Mäeeraldis 4.3. Mäeeraldise asukoht: Maakond Ida-Viru vald Illuka 4.4. Mäeeraldise pindala, ha 5,13 5.1. Pindala, ha 75,14 5.2. Kinnisasja omanike või valdajate ja nendele kuuluvate kinnisasjade 5 katastritunnuste ning pindalade loetelu: Mäeeraldise Keskkonnaministeeriumile kuuluv maa mille volitatud asutus on teenindusmaa Maa-amet, katastritunnus 22901:001:0160, pindala 75,14 ha 5.3. Täiendavate nõusolekute loetelu (vastavalt Maapõueseaduse §-le 33) - 6.1. Geoloogilise uuringu loa omanik - 6.2. Geoloogilise uuringu luba: 6 loa väljaandja registreerimise number loa kehtivuse aeg Geoloogiline - - - uuring 6.3. Geoloogilise uuringu tegija: OÜ Inseneribüroo STEIGER  6.4. Geoloogilise uuringu aruande nimetus: 1. „Pannjärve liivakarjääri ja Pannjärve II liivakarjääri jääkvaru ümberhindamise ja täiendava varu arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 01.01.2014)“ (H. Vahtra, E. Möldre). varude kinnitamise otsus ja kuupäev: Keskkonnaministeeriumi 03.09.2015 käskkiri nr 788 7.1. Aktiivne varu: maavara nimetus tarbevaru reservvaru ühik ehitusliiv - 783 tuh m3 7.2. Passiivne varu: 7 maavara nimetus tarbevaru reservvaru ühik Maavaravarud - - - - 7.3. Kaevandatav varu: maavara nimetus tarbevaru resrevvaru ühik ehitusliiv - 524 tuh m3 8.1. Maavara kasutusala üld- ja teedeehitus 8.2. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär: kogus ühik 8 80 tuh m3 Maavaravaru 8.3. Maavara kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäär kasutamine kogus ühik - - 8.4 Taotletav loa kehtivusaeg: 27.03.2025 9.1. [x] Seletuskiri koos graafiliste lisadega 9.2. [x] Maavara varude kinnitamise dokumendi ärakiri 9.3. [ ] “Maapõueseaduse” § 33 nimetatud täiendavate nõusolekute ärakirjad 9 9.4. [ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral Lisade loetelu maakasutusõigust tõendav dokument 9.5. [ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral maavara omaniku kirjalik nõusolek maavara kaevandamisloa andmiseks, kui maavara omanik ei ole kaevandamisloa taotleja Loa taotleja Vjatšeslav Šlõk, juhatuse liige . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . nimi ja amet allkiri, pitser kuupäev SELETUSKIRI 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Silbet AS (edaspidi ka arendaja) on Ida-Viru maakonnas Illuka vallas tegutsev liiva kaevandamise ja müügiga tegutsev ettevõte. Hetkel on arendajal õigus kaevandada Pannjärve II liivakarjääris kaevandamise loa KMIN-072 (kehtivusega kuni 27.03.2025) alusel ning Pannjärve liivakarjääris maa-ainest maavara kaevandamise loa KMIN-060 (kehtivusega kuni 03.05.2019) alusel. Välja antud kaevandamise loas on mäeeraldise pindalaks 72,98 ha, kuid kaevandamise õigus oli antud ainult maa-ainese osas, mille pindala hõlmab ligikaudu 1/3 mäeeraldisest (kaevandamise loa graafilistes lisades on näidatud maa-ainese leviku piir). Käesoleva taotluse eesmärgiks on soov jätkata Kirde-Eesti piirkonnas paiknevate tarbijate varustamist ehitusliivaga. Käesoleva taotluse puhul ei ole sisuliselt tegemist uue maavara kaevandamise loa taotlusega, vaid olemasoleva loa muutmisega vastavalt muutunud keskkonnatingimustele ja täiendavate geoloogiliste arvutuste tulemustele. Sellest tulenevalt väheneb mäeeraldise pindala 5,13 hektarini (esialgne pindala 72,98 ha). Lisaks eelmainitule on taotluse eesmärgiks kaevandada taotletava mäeeraldise ja Pannjärve II liivakarjääri piiridevahelist nõlvatervikut. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala ühtib endise mäeeraldise teenindusmaa pindalaga (KMIN-060, pindala 75,14 ha), kuna see tagab hilisema korrastamise võimaluse. Ehitusliiv sobib peamiselt teedeehituses dreenkihtidesse ja üldehituses segude valmistamiseks. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus (maavaldused, maakasutus, hoonestus, kommunikatsioonid ja piirangutega alad) Taotletav mäeeraldis asub Pannjärve liivamaardla (registrikaart nr 0210, pindala 218,35 ha) territooriumil, Ida-Viru maakonnas, Illuka vallas. Karjäär asub Pannjärve liivakarjääri katastriüksusel (katastritunnus 22901:001:0160). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 75,14 ha, sh mäeeraldise pindala on 5,13 ha. Logistiliselt paikneb taotletav Pannjärve mäeeraldis Kohtla-Järve Ahtme linnaosast ligikaudu 9 km kaugusel ida suunas. Ahtmega on Pannjärve mäeeraldis ühendatud Ahtme-Rausvere kõrvalmaantee (tee nr 13102) ning Pannjärve teega (tee nr 2290015). Mäeeraldise alal puudub hoonestus. Lähimad asustatud alad on ~2,5 km kaugusel kirdes asuvad Vasavere küla ja ~2,6 km kaugusel asuv Kurtna küla. Lähim majapidamine on ~450 m kaugusel põhjasuunas asuv Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus. Taotletav mäeeraldis asub kehtiva kaevandamise loaga Pannjärve liivakarjääri mäeeraldise loodeosas (kaevandamise luba nr KMIN-060). Taotletavast mäeeraldisest põhja pool asub Pannjärve II liivakarjäär (kaevandamise luba nr KMIN-072). Lisaks kattub taotletav mäeeraldis osaliselt (pindalaliselt) Eesti põlevkivimaardla Ahtme kaevevälja 0007 põlevkivi passiivse tarbevaru 10 plokiga ja passiivse reservvaru 13 plokiga. Taotletava mäeeraldise alal asub suuremas osas varasema kaevandamise käigus tekkinud tehisjärv. Põhja- ja idaosas on väljamata veepealset varu. Maapinna abs kõrgused on vahemikus +30...+44 m, taotletava mäeeraldise põhja- ja lääneosas abs kõrgusel kuni +56...+62 m. Pannjärve mäeeraldise piires puuduvad looduskaitselised objektid ja Natura 2000 alad. Mäeeraldise teenindusmaast idas, lõunas ja loodes asub Kurtna maastikukaitseala (tunnus KLO100042). Mäeeraldisest jääb mainitud maastikukaitseala ~16,5 m kaugusele itta. Kurtna maastikukaitseala piires asuvad mitmed Natura 2000 loodusalad. Teenindusmaast ~11,8 m lõunas paikneb III kategooria liigi Platanthera bifolia (käokeel, kahelehine; keskkonnaregistri kood KLO9334501) leviala. Elektriõhuliin VASAVERE:PJ0 (tunnus K2087631, kaitsevöönd 20 m) jääb taotletavast Pannjärve mäeeraldisest ida ja lääne suunda, kattudes idast kaitsevööndiga kuni ~9 m ulatuses. Lisaks jääb teenindusmaa alale 1-20 kV elektriõhuliin VASAVERE PUMBAJAAM:KR0 (VID kood K1947538) ning teenindusmaa kattub 35-110 kV elektriõhuliini L-12:AH0 (VID kood KP223682086) kaitsevööndiga ~5 m ulatuses. Taotletava mäeeraldise alal paikneb geodeetiline märk nimega Pannjärve (VID kood 76058) ja selle teenindusmaa alal paikneb geodeetiline märk nimega Pannjärve (VID kood 76059). Maa-ameti geodeesia osakonna nõusolekul võib geodeetilised märgid likvideerida, kuid tuleb asendada uute tihendusvõrgu täpsust omavate punktidega (Lisa 2). Vanas karjääris moodustunud tehisjärve (nimetus Vasavere Mustjärv, tunnus VEE2025510) kaldapiiranguvöönd on 100 m, kuid kuna järv on tekkinud kaevandamise tulemusena ning asub taotletava kaevandamise loaga alal ja pole veel korrastatuks tunnistatud, siis vastavalt Looduskaitseseaduse § 37 lõikele 4 ning Veeseadusele § 29 lõikele 5 ei seata tehisjärvele piiranguid. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Maardlat on varasemalt uuritud: - ENSV MN Geoloogia Valitsuse 1963. a aruanne „Pannjärve-Rääkjärve liivamaardla uuringu tulemustest aastatel 1961 - 63“ (E. Voolma, 1963); - AS Viru Silbet 1993. a liiva bilansiline jääkvaru arvutus Pannjärve karjääri mäeeraldise piires (seisuga 01.01.1993) (S. Klimova); - OÜ Inseneribüroo STEIGER „Pannjärve liivakarjääri ja Pannjärve II liivakarjääri jääkvaru ümberhindamise ja täiendava varu arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 01.01.2014)“ (H. Vahtra, E. Möldre). Pannjärve maardla paikneb Vasavere-Kurtna marginaalsel mõhnastikul. Taotletav Pannjärve liivakarjääri mäeeraldis paikneb tervikuna Vasavere mattunud ürgoru kohal ning on seotud lõuna-põhja suunas väljavenitatud Vasavere-Kurtna mõhnastikuga. Vasavere mattunud ürgorg jääb Ahtme platoo ja Narva madaliku vahele. Piirkonnale on omane fluvioglatsiaalsetest setetest moodustunud mõhnastiku pinnareljeef. Ajavahemikus 1961 - 1963 rajati uurimistööde käigus Kurtna mõhnastiku maa-alale kokku 116 puurauku sügavustega 4 - 71 m (keskmiselt 28 m), millest taotletavale alale jääb 4 (PA-5104, 5105, 5075 ja 5106). Taotletava mäeeraldise alale jäävad ehitusliiva aktiivse reservvaru plokid 11 (veepealne varu) ja 12 (veealune varu). Plokk 11 asub mäeeraldise põhjaosas mille lamamiks on karjääris oleva veekogu tase 43,4 m. Plokk 12 paikneb veepealse ploki 11 lamamis ning kaevandamise käigus tekkinud veekogu all ulatudes vertikaallõikes pumba maksimaalse ammutussügavuseni ehk abs kõrguseni +28,4 m või sellest ülespoole jääva maavara geoloogilise lamamini. Kurtna piirkonnas on regionaalne looduslik põhjaveevool läänest itta. Sügava Vasavere ürgoru liivades olev põhjavesi on seotud Ordoviitsiumi põhjavee lademete veega. Sellised hüdrogeoloogilised tingimused ja aastakümneid kestnud tugev tehnogeenne mõju Viivikonna-Sirgala karjääri veeärastuse, Vasavere veehaarde ja Pannjärve liivakarjääri poolt on põhja- ja pinnaveetaset tugevasti alandanud. Käesoleval ajal on veetaseme abs kõrgus 42,0 - 43,0 m (veetase seisuga 06.11.2013 abs kõrgusel 43,42 m) ning taotletava karjääri veepeegli pindala on piisavalt suur, et kaevandamine mõjutab veetaset ainult sesoonselt ja mitte rohkem kui 0,2 - 0,4 m. Vasavere veehaarde veevõtu limiit on 8 000 m3/d, mis tagab Kurtna järvede veetaseme stabiilsuse. 4. Maardla maavara(de) sh mäeeraldise piires, kvantitatiivne ja kvalitatiivne iseloomustus Mäeeraldist taotletakse aktiivse reservvaru ploki 11 ja 12 piires. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi 25.05.2016 käskkirjale nr 1-2/16/486 on eelmainitud plokid (varasema nimetusega aktiivne reservvaru plokk 6 ja 7) taotletava mäeeraldise piires kinnitatud kaevandamisväärseks (tekstilisa 1). Allolevas tabelis on toodud eelmainitud plokkide koondandmed. Tabel 4.1 Plokkide 11 ja 12 koondandmed Varu plokis ja ME piires, Kihi tuh m3 Ploki ja ME Plokk Maavara keskmine pindala, ha paksus, m veepealne veealune 11 (Ra) EL 5,13 16,8 252 - 12 (Ra) EL 5,13 15,0 - 531 Kasuliku kihi kvaliteedi näitajad plokis 11 puuraukude keskmiste näitajate põhjal on järgmised: - saviosakeste sisaldus 0,02 - 2,3% (keskmine 1,06%); - osakeste <0,14 (0,15) mm sisaldus 0,8 - 21,4 % (keskmine 9,9%); - liiva peensusmoodul 1,07 - 2,63 (keskmine 1,85). Kasuliku kihi keskmiste näitajate andmetel vastab materjal ehitusliivale esitatavatele nõuetele. Kasuliku kihi kvaliteedi näitajad plokis 12 puuraukude keskmiste näitajate põhjal on järgmised: - saviosakeste sisaldus 0,01 - 2,3% (keskmine 1,72%); - osakeste <0,14 (0,15) mm sisaldus 1,4 - 42,2% (keskmine 11,0%); - liiva peensusmoodul 0,23 - 2,94 (keskmine 1,95). Kasuliku kihi keskmiste näitajate andmetel vastab materjal ehitusliivale esitatavatele nõuetele. Maa-ameti digitaalse maardla registrikaardi andmetel on looduslik niiskus keskmiselt 0,058% ning tihedus 1,54 t/m3. 5. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluva varu määramisega Taotletava mäeeraldise piiri valikul lähtuti katastriüksuse piirist, aktiivse reservvaru piirist, kaevandamisväärse maavara paiknemisest ning vajadusest kaevandada karjääride piiride vahel olev nõlvatervik. Taotletava mäeeraldise piiridest on välja jäetud teenindusmaa loodeosa. Eelmainitud maa-ala on AS-i Silbet 12.08.2015 kirja nr 11-4/315 alusel lubatud üle anda Illuka valla vajaduste tarbeks, kuna vald soovib seda endale kasutusele võtta ning ei nõustu selle maa-ala osas maavara kaevandamise loa väljastamisega. Vastavalt Maa-ameti 06.11.2015 kirjale nr 6.1-1/13274, on Maa-amet Keskkonnaministeeriumi volitatud esindajana andnud AS-ile Silbet nõusoleku Pannjärve liivakarjäär kinnisasja osaliselt Illuka Vallavalitsusele kasutamiseks andmiseks allrendi korras kuni maavara kaevandamise loa ja maarendilepingu kehtivusaja lõpuni. Eelmainitud alal on nõlvad varasemalt juba tasandatud. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 75,14 ha, sh mäeeraldise pindala 5,13 ha. Mäeeraldise lamam ulatub kuni abs tasemeni +28,4 m ehk kuni 15 m allpool veetaset või sellest ülespoole jääva maavara geoloogilise lamamini. Taotletava karjääri idapoolses osas on vajalik mäeeraldise piiri äärde jätta nõlvatervikud. Kõige otstarbekam on mäeeraldise nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga kaevandamise käigus. Veepealsed karjääri nõlvad kujundatakse ehitusliiva korral nõlvusega 1 : 1,7 (30o) ning veealused nõlvad nõlvusega 1 : 3 (18o). Taotletava mäeeraldise piir ühtib põhjaosas Pannjärve II liivakarjääriga, mistõttu nõlvatervikuid jätta ei ole vaja. Kaevandamise lõppedes kujuneb varasema veekoguga ühine tehisjärv. Vastavalt soovile karjäärid kaevandamise käigus ühendada ja üheaegselt ammendada, on taotletava maavara kaevandamise loa kehtivusaeg võetud ühtseks maavara kaevandamise loa KMIN-072 tähtajaga. Veepealse varu keskmine paksus piiril on 16,8 m ning veealuse varu keskmine paksus 15 m. Nõlvaterviku pikkus on 252 m. Veepealse osa nõlvaterviku saab leida valemiga: 2 hvp Si   L , kus 2  tan  vp 1 Si – nõlvaterviku ristlõike kaalutud keskmine pindala, m2 ; hvp – kasuliku kihi keskmine paksus veepealses plokis, m;  vp – materjali püsinurk veepeal; L – nõlvaterviku pikkus, m. 16,8 2 S1   252 = 61,6 tuh m3 2  tan 30 o Veealune tervik on ristlõikelt täisnurkne trapets. Trapetsi lae pikkuse saab leida valemist:   hvp  ai    , kus  tan  vp   1  ai – veealuse nõlvaterviku (trapetsi) lae pikkus;  16,8  ai   o  = 29 m  tan 30  Veealuse nõlva ristlõikepindala saab leida järgnevalt: hva a1  2  tan  va 1 Si   hva  L , kus 2 hva – kasuliku kihi keskmine paksus veealuses plokis, m;  va 1 – materjali püsinurk vee all; 29  2  15 S3  tan 18o  15  252 = 196,9 tuh m3. 2 Veepealse nõlvaterviku kujundamiseks kulub 62 tuh m3 materjali, veealuseks nõlvatervikuks kulub 197 tuh m3. Kokku kulub 259 tuh m3 materjali. Seega vastavalt eelmainitule jääb kaevandatavaks varuks 783 - 259 = 524 tuh m3. Tabel 5.1 Pannjärve liivakarjääri kaevandatavad varud Varu Tervikute maht, Kaevandatav varu, Ploki nr Varu, tuh m3 liik tuh m3 tuh m3 Plokk 11 (Ra) 252 62 190 Plokk 12 (Ra) EL 531 197 334 Kokku 783 259 524 6. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Kuna tegemist on varasemalt tegutsenud karjääriga, siis käesolevaks hetkeks on varasemalt kogu katend eemaldatud ning ladustatud taotletava mäeeraldise idaosas. Käesolevaks hetkeks on idaossa katendipuistangute peale osalisel kasvanud võsa ja puud, mille tõttu tuleb teha vähesel määral raadamistöid. Planeeritavate mäetöödega ei rikuta enam oluliselt looduslikku maapinda. Pannjärve karjääris on nii veepealne kui ka veealune materjal suuremal osal alast kaevandatud. Veepealse varu keskmine paksus on 16,8 m. Veepealset varu kaevandatakse mitmeastmeliselt kas pöördkopp-ekskavaatoriga või rataslaaduriga kuni veetasemeni ehk +43,4 m abs kõrguseni. Veealust varu kaevandatakse kuni abs kõrguseni +28,4 m ehk kuni 15 m allpool veetaset. Juhul kui maavara lasund asub kõrgemal kui abs kõrgus +28,4 m, siis kaevandatakse sellest ülespoole jääva maavara geoloogilise lamamini. Liiv väljatakse hüdromehhaniseeritud meetodil, kus pumbatakse pulp mööda monteeritud torustikku ettevalmistatud hüdropuistangusse, sealt edasi juhitakse vesi tagasi veekogusse. Liiva töötlemiseks veepealsel kaevandamisel kastutatakse mobiilset sorteerimissõlme. Veealuse kaevandamise puhul toimub liiva kaevandamine pumpamise käigus, kus hüdropuistang on ehitatud selliselt, et liivas sisalduvad savi- ja tolmuosakesed ladestuvad lattu vaid minimaalsel määral. Planeeritud on tööfront alustada taotletava karjääri lõunaosast ning liikuda Pannjärve II liivakarjääri poole. Veealuse varu kaevandamisega karjääride järved ühendatakse ning kaevandamise lõppedes tekib ühtne veekogu. Kuna käesoleval hetkel on kaks kaevandamise luba – Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjäär, siis taotletava Pannjärve liivakarjääri teenindamiseks on juba olemas tootmiskompleks koos hooldusplatside ja muu infrastruktuuriga. Tootmisalal on olemas korralik teedevõrk. Mäetööde piires on välja kujunenud laadimis- ja veoteede võrgustik, kus vedu toimub ringliiklusena mööda üherealisi betoon- ja/või metallplaatidest teid. 7. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral keskkonda. Peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks on müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine ning põhjavee reostuse ja veetaseme alanemise oht. Oluline on märkida, et tegemist on varasemalt kaevandamisest mõjutatud alaga ja käesolev taotletav mäeeraldis looduskeskkonnale oluliselt mõjusid ei suurenda. Seoses veealuse kaevandamisega ja mäeeraldise piirialadel mäetööde käigus maapinna lähenemisega veetasemele, suureneb veereostuse oht. Mäetööde käigus kõige tõenäolisem vee kvaliteeti mõjutav avarii on masinatest diiselkütuse või õli leke ning määrdeainete või muu reostuse sattumine vette. Vasavere veehaarde veevõtu limiit on 8 000 m3/d. Selle määramisel on arvestatud käesolevate karjääride mahte ning ülejäänud veetarbega. Sellise limiidi puhul on Kurtna järvede veetasemete stabiilsus tagatud. Suuremahulise kaevandamise käigus võib veetase alaneda karjääri territooriumil asuvas kunstlikus veekogus ajutiselt ~0,2 - 0,4 m. Maavara ammendumisel taastub veekogu iseseisvalt. Põhilisteks tolmu tekitajateks töötavas karjääris on kaevise laadimistehnika (ekskavaatorid, laadurid), transpordivahendid (kallurautod) ning kaevandatava materjali töötlemiseks kasutatav tehnika (sorteerimissõlmed). Kuna antud mäeeraldise piires on peamiselt kaevandamine hüdromehhaniseeritud meetodil, siis tolmu teke on minimaalne. Sõelumis- ja sorteerimissõlmes esinevad tolmu kontsentratsioonid ainult seadme vahetus läheduses. Tulenevalt kaevandatava materjali loodusliku niiskuse sisaldusest on laadimisprotsessidel tekkiv tolmu hulk väike ning võib eeldada, et ülenormatiivseid kontsentratsioone väljaspool AS Silbet tootmisala ei teki. Peamisteks müra tekitajateks karjääris on kaevandamismasinad (pinnasepump, ekskavaator, rataslaadur, kallurauto). Transpordimasinatel on müratase normeeritud. Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete taotlustasemele olemasoleval alal, tohib elamutega piirkonnas (III kategooria segaala) olla müratase päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB. Päevane aeg kestab kell 7:00 - 23:00 ja öine 23:00 - 7:00. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r 1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2) Lp2 – masina tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB; r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Tabel 7.1 Karjääris töötavate masinate tekitatavad helivõimsustasemed 10 m kauguselt A- korrigeeritud helirõhutase. LAeq. Masin Protsess mõõdetuna 10 m kauguselt. dB Rataslaadur Transport 82 Rataslaadur Laadimine 85 Ekskavaator Maavara väljamine/ laadimine 90 Kallur Transport 83 Pinnasepump Maavara väljamine 83 Mobiilne sõelur Sõelumine 92 Lähim majapidamine on Pannjärve karjäärist ~450 m kaugusel põhjasuunas asuv Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus. Suurima müratekitaja (mobiilne sõelur) põhjustatud mürataseme 450 m kaugusel ühes kindlas punktis saab arvutada järgmiselt: Lp1 = 92 + 20log10(10) – 20log10(450) = 59 dB kus arvutuste aluseks 10 m kaugusel fikseeritud helirõhutase, väärtusega 92 dB(A). Selle arvutuse kohaselt on sorteerimissõlme maksimaalne müratase lähima elamu juures 59 dB. Mitme müraallika koostöötamisel leitakse müratase kasutades järgmist seaduspärasust (joonis 7.1) Müraallikate erinevus, dB Joonis 7.1 Kombineeritud müratasemed Joonisest lähtuvalt on sorteerimissõlme ja ekskavaatori (suurimad müraallikad) eraldi töötamisel müratase vastavalt 59 ja 57 dB. Teades, et mõlema müraallika tekitavate müratasemete erinevus on 2 dB ning kasutades joonisel 7.1 esinevat seaduspärasust, saame kombineeritud helirõhutasemeks lähimas majapidamises 59 + 2,2 = 61 dB. Helirõhutase 61 dB ületab seadusega lubatud päevase maksimaalse mürataseme. Arvestades, et mäeeraldise ja lähimate majapidamiste vahel toimub müra sumbumine metsa ja süvendis töötamise tõttu, võib eeldada, et lähimate majapidamiste juures on tegelik müratase alla arvutuslikku taset. 8. Maapõues tekkivate võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks rakendatavad abinõud Kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju vähendamiseks on võimalik rakendada mitmeid meetmeid. Kaevandamistegevuse intensiivsel veoperioodil võib teele kanduda liiva ja tolmliiva, mille vältimiseks võib lähedal asuvate majapidamiste juures teid kasta. Kaevandamisel tuleb viia tolmuga õhu saastamine ja müratase vastavusse normatiivide nõuetele. Reostuse vältimiseks karjääris tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas või vesi kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Kuna taotletav karjäär asub varasemalt kaevandatud alal, siis maapinna reljeefi muutused jätkuva kaevandamisega maastiku esteetilist väärtust ei kahjusta. Kaevandamise lõppedes tuleb karjääri küljed kujundada nii, et oleks tagatud maa ohutu ja otstarbekas taaskasutamine ning üldilme esteetiliselt vastuvõetav. Korrastamisel valida nõlvus selliselt, et oleksid välditud varingud, nihked ja erosioon. Karjääris töötavate masinate ning seadmete heitgaasid peavad vastama kehtestatud normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestanud valmistaja tehas ja neid kontrollitakse autode tehnoülevaatusel. 9. Korrastamise suund ja maa-ala hilisem kasutamine, sh viljaka mullakihi kogus, selle eemaldamise (koorimise), ladustamise ja kasutamise kord Maavara ammendumise järgselt on mäeeraldise ala planeeritud kujundada tehisveekoguks, mida soodustavad ka geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused. Karjääri külgede nõlvus tuleb korrastamisel valida selline, et oleksid välditud varingud, nihked ja erosioon. Veepealses osas tuleb nõlvatervikud jätta kaldega 30° (1 : 1,7) ja veealuses osas kaldega 18° (1 : 3). Nõlvatervikud tuleb kujundada juba kaevandamise käigus. Nõlvatervikud kujundatakse taotletava mäeeraldise idaossa. Taotletava mäeeraldise piir ühtib põhjaosas Pannjärve II liivakarjääriga, mistõttu sinna nõlvatervikuid jätta ei ole vaja.  60. 71 Ahtme metskond 25 61. 22901:001:0239 29 Plokk 2 Ra 61. I I 60 I 61 57.91 3 .7 57.74 . 57 5 87 7. 44 kr 61.55 63.69 84 . 66.20 62 57 60. 39 62.78 62.11 . 12 - 61. 34 kr 62. 57.58 63. 7 77 57.15 57.59 katend 63.67 63.71 2 5 62 33,30 PA-5102 28. 5 62. 6 . 89 PA-506057.00 0 31. 57.39 29,80 PA-5101 64.41 702 800 703 200 26,80 61.68 63.26 PA-5059 k 59,16 5 r 62 57.65 29. - 58,20 56.87 - 61,95 35,00 . kr 42 57.86 56.66 58.49 63,70 0,70 30 57.46 64. 57.20 54.26 90 59.43 52.50 ladu 51.34 1 55 62. 56. 56.74 57.35 29 . 5 47.51 49.71 50.44 49.72 513 .2 59.66 51.51 83 57.29 45.62 46.65 47.51 52.04 bet 49.91 85 56.94 Pannjärve II liivakarjäär 48.16 47.25 46.51 46.01 49 . 56. 49.08 61. 18 56.65 52.14 45.96 Ahtme metskond 25 49.36 47.66 46.69 45.85 47.27 6 577 400 68 63. 28 65. 49.62 56.20 Põhja-Pannjärve liivakarjäär 49. 56.88 50.14 00 15 52.29 22901:001:0239 31 51.06 kr 49.44 50.67 5 47.77 4. 18 56.16 kr 5 52.55 22901:001:0139 50. 4. 27 51.45 52. 7 m et 6 48.08 64. 60 me 49.88 49.26 53.29 46.81 55.06 t.p 51.47 60. .pl l aa 5 52.34 53 29 47 t 2. 53.08 . 29 4 12 47.64 48.81 54.67 9 aat r . 50 53 54.27 8 53. k 52.50 9 . 52.40 95 ladu 27 4 5 50 49.75 9 52. . 49.83 89 2 5 . 05 56.58 .3 30 52.87 3 1 47.94 3 . 12 4 Plokk 4 3Ra 4 38 19' 9 9. 9 53.27 48.67 51. 1 51. 49.04 59. 52. 5 .8 63.14 4 53.43 55.04 4 2 7 64 4 5 . 14 52 59.37 27 51. 4 5 katend 9. 3 6 . me 6 0 72 48.40 52.62 Plokk 5 Ra .3 5 t .2 3 . 53.83 5 . pl 64 7 62.20 a 52 8 1 7 at 49.70 51.95 .8 61. 51 46.91 49. 3 59.42 50 .88 47 95 . 5 52. . 3 57.92 21 55.55 59.31 94 48 46 46.67 50.83 N 57.56 .51 51. 2 49.74 . 21 4 73 48.81 5 6. 8 57. 59.38 9 51 5 46.63 Plokk6 4 Ra 50.21 5 8 . .5 48.24 1 8 57 5 l a .5 50 0 d 85 k 59.57 60.67 55 . 0 . 49 u 4 58.56 8 47.61 2 A 52.09 55.01 r 4 50.08 kr 52.72 . 43 6. 7 55.17 51. 8 47.56 49.06 49.80 545 .1 562 .5 59.02 50.59 4 47.08 46.89 17 50.83 5 4 9 13 9 54 9. 7 52 7 kr 58.35 k a . 73 58.33 . 49 5 . 03 Plokk 5 Ra 49. 7 61.36 59. 532 . t en 7 . 48 d 22 . 57.64 57.37 52 Uus-Pannjärve liivakarjäär 51.59 52. 56. 61. 1 59.79 58 0 5 . 23 9. 36 53.58 1 42 52.27 90 Plokk 10 2Rp 53.16 81 62.09 53.96 k 2 20' 22901:001:0142 59. 49.05 55.93 a 58.84 58. 59.62 60.08 t en 52.48 51.30 50.49 57.62 d 18' 5 87 7. 8 47.28 52. 3 59. 7 51 4 9 22 55.19 50 58 . 50 8. 3 6 . 0 5 20 . 5 53.26 55.98 0.4 8 7. 8 90 52.70 0 2 48.81 49 48.06 kat . 56. 1 ka 17 50.33 5 57 4 48.58 .5 53.44 57 t e .8 8 2 . 30. . 3 n 5 50 3 25 5 d 57 50 7 58 .5 . 27 . . 57 1 20 66 83 end 60.70 32 8 52.41 Plokk 3 Rp 23 6 48.82 4 5 52.53 1. 13 kr 9. 87 52.31 57 18 9 49.36 55.27 44.38 58.79 . 51 5 00 . 0 43.84 7. 84 56. 5 8 50.11 48.88 49.81 .75 58.16 44.18 9 50.81 58 58.31 56. 43.39 42.50 59.16 48.50 kr 40.95 41.83 41.72 56.60 58.56 30 50.76 40.66 56.60 56 57 43.40 41.15 . 98 . 74 82 . 55.43 57 57.93 43.97 5 52. 52.68 7.5 59. 586 .0 9 1 16 41.68 38.65 40.26 60.50 5 8 56. 8. 1 kr 56. 2 88 4 1 43.90 6 5 579 .9 57.88 26. 2 58.65 28 41.91 30 4 17' 37.81 . 58.21 64. 8 15 41.57 38.42 5 59.10 42.44 I II 41.25 56 61. 34 57.78 58.02 - PA-5003 31 40.79 . 04 21' 24 37.82 57. 18 59.36 55.65 47.89 42.21 PA-5036 41.27 58.53 27,60 26,00 58,82 5 3 57.68 PA-5070 33 25. 56.05 43.31 40.58 5,05 42.64 54.96 51.69 56,92 38.68 38.96 4 18,80 III' 52. - 38.03 PA-5104 57.44 57.61 59,94 5 41.29 42.16 24. 43.69 94 28 39.02 14 55.45 43.38 40.37 37.04 57.91 46.04 57,72 22' kat 39.03 57.93 11,14 41.53 5 38.13 23. 54.77 40.69 43.97 end 38.02 38.14 41.68 57.68 38.73 43.83 6 577 200 38.13 - 42.55 6 577 200 27 39.24 36.60 56.55 52 40.51 38.93 37.12 P-9 37.54 41.87 ka t . 38.23 en 70 39.04 38.02 5 44.82 37.73 22. 52. 58. 37.92 44.05 d 29 59. 43.28 41.29 57.55 52.55 39.02 58 09 37.41 54 49.81 41.59 41.79 56.33 Mäeeraldise piiripunktide 31 38.05 44.15 40.13 40.32 58.20 17 38.43 44.58 40.60 38.24 Plokk 6 Ra 40.13 39.62 31.20 33.45 40.92 56.73 59.07 koordinaadid 51.95 44.61 43.36 38.66 40.05 40.31 35.02 35.01 36.30 34.89 32.17 40.59 43.77 43.84 61.60 5 59.54 41.32 40.25 39.01 Plokk 7 Ra 36.31 34.41 40.92 58.70 1 8 59 .58 44.08 39.91 38.01 34.01 Pannjärve liivakarjäär 30.21 23' Nr X Y A 60.52 51.90 42.17 43.32 33.37 41.32 46.89 44.21 39.32 5 35.51 32.21 32.24 19 27. 39.58 52. 44.06 36.40 30.25 60.71 44.55 43.40 41.06 43.32 41.32 1 6 577 229,56 702 849,88 26 16 42.15 44.85 43.27 36.31 37.31 51.80 41.61 44.51 46.16 40.32 45.81 40.73 34.28 37.21 Plokk 11 Ra 32.25 40.51 20 2 6 577 286,46 702 861,72 47.31 43.31 1 2 60.06 34.28 35.03 40.62 44.97 45.05 40.15 Plokk 12 Ra 3 6 577 219,29 703 066,96 51.40 34.81 37.24 22 33.45 41.42 43.72 ka 6 51 46.94 39.95 te 4 6 577 211,82 703 089,79 45.66 Plokk 10 Rp . 31.23 n 99 P-8 40.56 3 5 50.82 39.16 31.24 2 d 24' 31. 43.95 38.71 34.44 30.24 31.24 34.66 41.12 5 6 577 152,07 703 170,22 50.22 25 29 51 41.39 . 30 16' 49.87 48.89 46.63 44.94 41.14 34.44 10 35.74 35.86 57.17 6 6 577 106,55 703 231,53 32 48.23 49.40 50. 32 34.62 40.27 24 58.22 59.00 58 .7 43 50.74 49 . 31 46.21 44.55 42.58 35.73 P-7 33.63 32.23 36.23 44.13 7 6 577 072,83 703 277,36 5 44.36 43.39 25' 8 6 576 959,21 703 294,74 28. 48.05 35.36 43.30 50.72 37.23 37.06 59.65 5 34.32 34.66 41.67 29. P-11 58. 49.39 30 45.33 34.05 46.85 36.86 61.74 9 6 576 999,67 703 187,67 48 41.18 41.47 43.74 74 59.40 . 41.45 49 35.66 Pannjärve alajaam 48.32 37.15 24 2 41.15 10 6 577 110,88 703 015,74 5 37.35 37.01 22901:001:0109 49.21 0) 15' 44.45 39.36 33.48 43.82 X5 42.60 41.33 60.45 6(3 35.12 AAĮ 33.98 45.39 43.54 39.65 27 36.20 34.43 34.93 33.20 31.23 41.14 58. Pindala 5,13 ha 58. 44.38 40.94 33.41 32.24 59.79 58.72 44.14 38.54 34.81 34.69 A 44.03 48 45 28 48.44 48.03 34.59 32.21 41.48 28 44.16 40.43 kat 44.32 37.71 34.29 40.32 43.37 32.22 43.35 43.77 41.15 32.20 36.06 44.06 34.30 33.19 end 27 45.30 42.09 34.02 32.21 33.23 43.38 42.77 36.45 33.99 30.20 32.22 43.45 40.56 34.61 42.64 43.78 46.47 40.49 38.15 36.13 34.32 33.38 34.58 41.67 29 29.21 6 577 000 41.10 35.23 3,75 Kurtna maastikukaitseala 2H 41.16 PA-510534.00 58. 48.08 46.49 42.01 6,40 33.76 41.66 PA-5076 5,48 52 30.18 43.96 37.13 55,11 PA-5075 58. 46.36 12,20 1,55 43.35 59.04 52,60 P-6 32.20 30.20 41.55 51 36.03 62,83 61.94 9 6kv 31.19 30.21 P/P1 - 33.42 59.90 44.47 38.34 37.44 30.19 32.29 43.98 v 44.70 26 0 43.36 2H 38 44.39 43.24 33.43 32.25 40.28 PA-5106 45.84 40.72 36.53 44.35 26 40.68 37.43 30.19 30.25 29.20 44.62 41.29 33.43 30.22 33.96 - 58,42 bet 380v 36.22 24 58. 44.25 43.33 58. 29.21 39.73 36.92 31.23 .5 41.54 26,80 16 57.92 44.51 43.26 33.42 Ahtme metskond 25 19 30.23 30.26 4 60.84 44.93 39.63 38.12 37.62 31.22 2 33.77 44.05 60.19 Mäeeraldise teenindusmaa 36.86 44.78 39.61 33.83 34.98 60.92 22901:001:0239 48.54 45.58 37.83 37.21 36.03 34.43 31.24 30.23 30.25 29.20 33.97 41.29 8 piiripunktide koordinaadid 25 d di 46.18 39.51 37.36 38.00 37.79 31.21 43.91 42.67 aa 25 34.46 Pannjärve karjäär pl 48.54 46.22 30.25 48.55 37.13 38.73 l . 5 al 5 33.27 41.68 Nr X Y 29 39.70 . 38.74 38.46 38.62 29.22 t 48.66 30.23 30 me 22901:001:0118 39.72 31.21 31.24 29.20 33.27 39.59 43.96 44.49 43.33 40.12 38.33 38.45 60.94 1' 6 576 531,99 703 360,09 kaa H 48.22 kaa 44.30 33.65 l 40.51 41.80 38.04 34.42 31.24 41.10 58.93 2' 6 576 228,52 703 311,60 l 46.61 41.19 48.73 37.03 5 29.20 61.10 44.50 41.61 39.04 . 41.43 48.71 43.35 26 31.24 62.90 43.15 40.87 37.83 38.23 48.80 48.32 46.73 44.40 43.88 37.83 33.24 31.25 3' 6 575 965,66 703 293,62 58. 45.95 44.48 43.36 38.86 57.99 30 58. 42.04 38.43 38.22 41.40 43.61 27 05 40.23 38.82 36.43 4' 6 575 933,77 703 294,04 04 59.60 . 41.15 7 41.61 48 48.80 8 38.44 2 30.20 64.06 2 34.44 43.75 43.28 39.23 31.21 61.16 38.93 38.43 31.23 41.37 62.97 5' 6 575 573,29 703 298,84 40.11 43.86 39.03 32.21 27 61.54 2 6kv A 43.39 37.55 39.10 30.24 39.80 53.08 8 6' 6 575 508,89 702 852,27 48.49 43.28 36.54 37.02 44.10 43.81 43.31 39.37 40.00 45.10 30.24 Plokk 1 Rp 7' 6 575 620,73 702 837,26 29 44.67 35.73 48.70 AĮ 48.23 39.85 36.64 37.54 40.11 38.14 10 ( 48. 48.71 44.15 8' 6 575 976,59 702 848,38 48. 47.68 38.78 35.81 40.30 45.72 53 48.07 44.37 35.84 26 59 43.30 34.41 38.03 41.11 5 46.76 44.80 3X70 . 33.83 46.10 41.28 35.81 40.61 44.02 62.81 9' 6 576 063,35 702 782,85 26 35.04 31 45.03 45.99 44.91 40.38 34.21 33.83 36.44 5 10' 6 576 096,37 702 782,57 ) 45.07 45.04 41.99 35.12 27. 46.27 33.40 45.02 36.44 40.75 44.10 45.15 39.30 34.34 bet 43.26 34.43 48.82 46.04 43.34 43.36 33.41 36.85 40.01 11' 6 576 210,56 702 842,53 40.80 39.31 33.44 6 576 800 49.00 45.38 42.64 45.46 38.48 40.61 37.00 33.43 36.03 37.14 35.63 40.83 43.36 62.81 12' 6 576 267,50 702 853,40 35.62 34.03 33.44 39.87 37.04 43.97 36.83 34.41 38.90 37.33 41.52 13' 6 576 489,93 702 844,46 48. 36.24 48. 45.39 33.94 35.20 42.27 38.84 33.98 37.13 47 46.66 36.41 47 37.82 40.53 Illuka vald 48.59 40.29 35.73 14' 6 576 548,25 702 877,29 kat 38.00 35.23 37.74 36.59 26 25 40.67 39.53 40.21 38.95 35.83 45.69 37.61 PA-5107 end 35.39 PA-5067 40.60 44.16 15' 6 576 643,90 702 974,72 48. 48.87 48.41 45.48 40.78 49.13 60,96 48. 36.45 36.41 38.61 35.50 43.29 48 48.05 44.23 33.53 34.61 65,04 IV' 16' 6 577 058,07 702 913,57 40.30 P-5 35.25 52 49.10 PA-5053 40.58 38.32 4,42 PA-5108 7,75 37.41 40.27 44.05 33,30 35.39 33.19 33.45 39.69 17' 6 577 102,84 702 784,04 - 62,62 3,35 40.71 1,50 IV 48,74 40.29 33.46 34.18 35.53 43.91 18' 6 577 248,70 702 746,48 5 42.55 36.92 28. 48.63 44.14 35.81 35.18 40.42 62.50 48.13 40.60 33.36 48. 48. 33.20 40.73 19' 6 577 297,36 702 719,69 5 42.39 39.91 35.91 36.44 29. 52 35.84 38.64 50 30 33.85 43.37 49.56 41.09 48.70 44.72 42.43 35.42 35.91 37.25 38.03 41.61 20' 6 577 334,91 702 713,81 48.26 37.11 40.04 33.75 38.05 37.89 43.37 40.79 40.80 21' 6 577 286,46 702 861,72 48. 35.41 37.81 48. 41.27 36.72 35.76 37.14 38.14 55 57 39.84 49.42 40.27 37.51 37.24 34.51 66.26 22' 6 577 219,29 703 066,96 36.60 27 28 37.05 49.49 48.48 48.33 44.93 41.79 38.01 37.40 36.42 37.85 34.62 41.02 43.37 65.84 23' 6 577 211,84 703 089,71 48. 36.43 38.14 48. 42.63 38.10 36.45 36.68 24' 6 577 211,82 703 089,79 66 6 66 50.19 49.85 42.01 40.05 35.61 40.79 2 64.89 37.84 9 46.46 45.72 43.37 .1 40.31 37.72 37.62 36.25 36.11 40.99 48.37 25' 6 577 152,07 703 170,22 9 36.77 4 37.80 37.83 49.61 45.61 40.61 38.42 35.76 34.85 34.45 35.79 29 33.43 2 37.90 34.74 58.62 26' 6 577 106,55 703 231,53 .4 43.37 60. 39.18 49 35.65 32.26 60. 43.37 49.44 45.52 37.52 37.42 65.1261.59 60.68 59.19 39.14 38.39 34.96 33.27 11 14' 11 44.28 34.44 35.26 27' 6 577 072,83 703 277,36 31 38.60 37.45 36.55 43.37 .21 48.34 39.74 38.75 33.44 34.22 43.37 49 49.18 45.74 44.34 38.66 47.71 43.70 43.34 37.05 34.04 ll 48.80 39.32 38.90 ki 49.18 39.46 37.59 48.33 43.44 39.54 38.76 33.56 43.37 Pindala 75,14 ha 42.47 38.40 33.43 33.24 06 . 49.05 33.25 49.62 49 41.24 38.94 34.53 50.05 49.34 48. 45.39 43.36 42.60 48. 48.20 58. 49 58. 44.85 59 52 43.44 42.50 . 43.37 91 26 57 59 . 43.39 42.64 34.86 bet 49 43.98 35.14 32.22 6 576 600 49.68 .68 42.03 37.08 33.28 bet 49 48.60 43.42 33.58 49.40 36.26 43.37 49.68 49.29 5 49.63 44.33 . 33.27 35.16 32.26 36.87 Plokk 6 Ra 30 49. 49.73 44.45 32.27 49.84 49.93 41.52 2 49.31 37.17 37.07 43.37 6 37 49.69 25 57. 34.25 40.23 48. 50.04 48.31 32.26 57. 33.24 48. 57.11 Plokk 7 Ra 53 49.43 m et 42.89 36.48 57.27 46 44.43 51 35 31.28 41.04 59.90 37.17 36.57 59.90 pl 49.72 37.07 36.56 32.64 26 bet 60.11 48.66 46.75 40.06 43.37 13' 59.75 34.67 Plokk 10 Rp 30 49.95 34.86 40.01 36.57 58.81 58.10 49.70 35.46 59.65 44.32 42.48 34.46 49.64 48.56 34.65 bet 50.15 58.63 57.93 40.73 33.25 34.08 48. 48.23 32.28 34.03 48. 57.89 58.70 37.78 36.97 34.07 24 58.34 41 80 40.84 34.47 29 57.70 58.77 48. 49. 36.56 34.86 43.40 36.46 1' 50. 57.50 44.02 35.68 57.77 51 58.65 34.89 18 33 50.10 36.66 17 57.22 48. 57.51 48. 58.22 36.27 34.44 32.24 40.33 ladu 1 36.06 32.23 58.12 47.99 33.57 56.05 kr 44.49 36.27 40.94 49 35.68 28 57.98 45.77 43.36 27 49. . 47 57.7156.99 56.70 56.84 36.39 34.87 43.37 59.07 44.40 43.40 33.23 55.40 P-12 55 56.83 36.06 39.01 50. 29 17,50 33.57 5 40.64 40.21 24. 12' PA-5073 43 50.10 40.54 - 7,71 PA-5109 8,15 33.25 PA-5110 32 PA-507233.88 14 19 20,04 27 44.53 57.17 56.39 55,82 43.38 48. 48. 15 54. 50.05 36.26 56.29 - 66,32 2,52 57,70 54. 56.36 64,88 5,67 23 50. 47.37 36.07 35.46 56.77 57.46 36.27 35.87 43.37 91 56.06 40.53 19 44.84 35.47 35.42 48. 5 55.93 56.33 36.10 26. 55.92 55.79 44.70 33.27 35.22 23 29 55.75 42.47 36.58 35.77 35.46 40.74 bet 49.30 5 48. 31 35.64 50. 48. 55.95 35.98 5 bet 49.03 25. 37.77 PA-5071 39 32. 30 57.69 10 53. 36.97 40.41 53. 49.29 44.59 40.54 47.95 36.26 59.72 49.35 42.36 40.02 35.48 37.43 44.17 54.50 52,66 bet 49.95 32.28 24 49.50 48.74 36.48 35.71 53.09 - kat 37.08 5 49.82 37.77 27. 36.76 40.55 44.15 end 34.96 37 40.23 25,50 49. 36.11 18 48. 48.58 39.05 41.23 48. 38.37 36.69 91 49. 48.80 37.28 37.56 36.46 43.30 48.95 48.08 49.13 44.77 40.03 93 35.21 03 34.98 5 53. 54. 5 34.34 56.71 2 53.87 87 44.50 31. 49. 40.43 35.77 32.21 36.88 35.07 12 21 43.83 26 44.71 43.32 38.96 41.26 39.27 48. 48. 35.78 6 576 400 48.64 42.76 35.17 31.25 43.75 bet 49. 41.05 39.28 32.25 41.08 48.73 48.68 47.91 42.39 49.37 44.17 38.28 32.25 56.79 43.61 43.66 41.45 49. 44.05 40.74 5 bet 38.95 43.43 71 . 25 48.82 43.49 34.68 5 38.98 38.24 1 28 43.50 2 . 43.56 43.33 31.27 41.23 42 29 26 23 32.27 47.19 44.45 44.14 43.57 35.36 30 49. 41.45 38.26 34.66 43.34 41.05 bet 41 48.56 4 30 43.35 41.94 39.74 34.67 5 . 57.01 48. 49.04 2 16 48. 03 49.00 21 38.23 43.43 56. 32.26 56. 57.45 49. 41.05 48.08 34.66 40.80 55.58 30 .5 44.48 22 32.26 29 37.56 38.23 48. 48.21 43.36 37.23 0 . 41.06 2 48 48.41 44.68 43.38 38.96 41.08 45.68 39.24 43.43 49.30 48.49 44.06 41.04 38.22 49. 48.22 45 37.57 37.96 41.22 49 44.06 9 36.35 32.28 57.40 56. 56. 37.18 44.07 29 45.57 43.96 2 06 6 35.14 32.25 56.26 4 17 48 8. 42.43 37.26 34.34 33.25 56.98 28 5 49.47 44.01 40.64 4 Ahtme metskond 25 . 33.45 . 50.62 43.57 23 49.54 36.49 Pannjärve liivakarjäär 34.04 27 48.67 43.39 40.28 49 . 37.77 34.73 22901:001:0239 5 49.39 49.28 36.68 47.81 48 43.34 32. 22901:001:0160 32 42.55 19 49.20 31.30 49.17 93 39.86 33.45 58.71 47.92 47.99 43.37 42.72 38.06 37.79 . 49.71 49.68 40.28 48 19 bet 57.05 5 15 22 35.78 31.25 57. 36.77 22. 33.82 31.24 end 57. 40.19 38.35 18 49.20 47.26 37.26 Ahtme metskond 25 99 .3 45.13 42.02 35.89 33.49 4 48.17 kat 9 .8 49.29 36.47 49 42.75 35.68 bet 38.31 20 22901:001:0239 45.60 1 38.34 33.59 32.30 41.38 43.34 41.04 3 32.30 49.61 43.34 39.58 39.34 31.28 49.12 48.46 44.94 41.23 33.59 32.31 39.30 32.28 11' 48.70 48.65 47.21 44.08 40.33 38.85 36.76 33.77 5 40.30 33.51 . 49.84 38.97 33.29 49.03 37.78 32.31 40.88 43.77 21 49.66 39.15 36.77 30 15 32.29 58.27 48. 44.01 43.38 25 47.34 47.31 49.56 49.41 48.97 38.55 32.27 32.31 48.50 43.41 38.39 PA-5112 41.49 17 36.95 33.69 57 37.68 33.32 58.94 49.03 47.06 58. 81 16 kr 38.59 33.21 32.28 46.56 55,16 . 48. 37.10 6,32 PA-5064 56.76 49 46.98 44.25 37.95 33.90 32.21 47. 14 49.20 47.14 41.74 38.50 38.00 - 89 58,77 67 00 38.07 P-4 49. 3,33 50. 50.43 49.28 37.47 31.31 56.37 2' 30 48. 42.74 38.41 37.13 37.25 5 32.20 t 45.21 34.20 18 19. 5 be 38.20 33.79 7,60 66 45. 37.27 49.24 38.08 37.75 40.66 43.73 10' 32. 23 PA-5040 45 43.41 37.98 37.04 33.70 16 50.31 51.74 50.19 36.17 PA-5111 35.30 - 5 49.14 39.25 40.58 . 33.49 50.18 32.30 54,50 50. 49.70 37.68 37.16 58,27 58.19 P-13 32 37.67 32.30 6 576 200 44.69 41.75 60,20 . 49.17 44. 31 50 49.81 40.27 60.31 32.31 77 50.41 34.59 32.29 33.30 24 49.76 49.44 08 42.74 51.99 50.43 37.75 38.24 41.07 V' . 59.09 17,60 50 33.30 PA-5039 23,68 m etpl 37.64 26 34.68 33.29 38.58 34.30 39.77 51.84 33.51 32.31 50.20 49.90 - 67,35 37.64 37.46 35.29 33.90 40.99 4,88 50.09 38.57 36 38.69 34.50 49.96 50.22 35.08 33.25 50. 38.38 38.65 33.90 41.37 50.05 44.75 50.05 V 45. 35.81 52. 49.91 34.31 97 41.25 38.69 34.68 29 50.04 49.95 38.20 85 . 2 34.40 74 49.71 48 36.30 1 15 7 38.65 33.98 45.86 40.05 1 50.04 49.95 40.38 59. 50.19 .5 53.37 70 Plokk 8 Ra 59. 38.70 42.79 36.30 65 59.34 19 49. 35.27 63 32.30 . 5 59 48 61.52 24. 39.95 28 46.38 39.17 40.05 37.29 39.38 49.89 58.31 33.28 50.03 ladu 2 35.81 56.85 49.26 47.31 Plokk 9 Ra 34.28 31 20 61.70 41.05 13 35.00 18 99 36.00 27 49.79 49.48 37.68 . 50.04 63.72 37.76 41.04 49 49.77 48.54 47.89 51.51 59.56 21 33.98 46. 43.94 34.70 35.01 43.73 47 32 48.29 49.64 37.79 31.30 51.47 60 48. 53.13 49.82 39.26 34.10 49.13 40.89 40.88 48.11 47.43 43.80 37.86 43.73 22 46. 28 34.98 . 33.69 59. 52.77 36.70 34.70 50 64 5 44.01 39.77 34.73 . 39.68 37.86 35.67 40.58 06 5 9' 49.80 47.53 32 42.63 25. 49.71 45.89 35.30 33.98 34.59 44.20 48.96 39.08 48.00 47.73 46.31 39.98 38.26 35.79 35.30 48. 38.37 36.39 40.57 44.57 49.34 5 49.57 47.39 43.36 . 45.80 45.20 40.18 54 43.22 kr 26 47.89 33 39.74 36.27 35.59 35.29 5 47.42 44.73 43.33 1 5 45.19 40.68 33.40 37.78 49.64 45.59 37.06 . 43.33 36.96 49.70 16 43.38 75 49.52 40.18 39.06 34.78 34.90 37.28 5 14 .5 48. 47.23 35.51 . 50. 45.32 40.79 32.29 7 43.39 39.78 1 27 47.84 47.06 36.65 0 43.75 36 25 39.68 3 39.06 5 33.30 48.71 46.10 . 36.23 35.69 40.27 16 42.32 29 45. 48.26 57 bet 8' 34.89 5 . .4 46.07 42.57 34.30 34.49 0 43.33 83 2 6 44.79 42.55 40.06 35.29 5 48.95 43.27 39.17 1 . 63.36 50.14 48.27 2 55.77 50 37.69 35.30 57. 35.60 40.06 58.86 5 49.82 45.12 37.28 . . 44.49 35 49. 33.29 42 48.25 23 34.49 43.33 37.77 28 45.91 5 40.87 36.90 31. 44.26 15 49.91 45.85 46.82 38.77 37.40 34.79 48.79 37.08 35.61 32.30 41.08 43.78 5 5 37.67 32. 0 44.91 35.30 36.30 32.27 63.02 48 .3 44.39 36.88 0 49.45 38.21 40.88 . 44.19 43.33 56 50.54 40.78 41.36 49 44.64 35.31 34.30 36.21 50. 48.14 49 44.84 44.53 41.08 41.77 33.30 P-14 .9 48.73 48.59 48.88 5 43.86 24 35.49 23 41.78 40.87 6 49.79 49.61 34.29 42.00 3 44.84 43.96 39.28 35.91 36.26 49.79 37.88 32.30 26 . 17 5 43.37 40.29 33.80 5 0 6 576 000 57.41 29 .2 56.51 47.30 48.09 52.24 PA-5063 1 36.03 20 19 37.87 33.71 34.01 61.43 55.76 56. 49.70 44.84 48.58 43.37 39.29 57.44 57.16 39.68 39.27 57.06 48.52 46.67 39.70 11,68 61,33 45 50 55.80 48.17 36.63 48.06 . 55.87 5,00 31 55.79 P-3 21 49.73 57.54 44.72 47.98 41.20 39.46 40.86 PA-5113 5 38.86 6,35 . 43.95 48.05 2 55.86 55.89 40.76 18 2 57.56 43.42 39.26 32.26 54,12 2 7' 43.77 46.92 - 2 57.91 41.81 40.09 38.69 41.34 43.36 55.50 5 48.46 56.04 39.27 54.48 ladu 3 33. 28 56.26 46.87 47.53 39.87 38.66 39.24 39.66 43.33 57.83 3' 34 47.52 39.56 44.23 41.89 34.69 34.97 34.75 36.40 38.40 56.28 36.23 40.02 34.31 49. 37.29 47.62 11,30 PA-5077 47.76 41.40 39.05 40.65 37.03 35.41 36.19 33.87 27,10 04 PA-5114 5 47.45 31 27 42.00 34.59 . 43.88 41.43 - 63,70 34.90 2,10 56. 44.58 40.05 30 32 46.35 48.45 56.88 58.50 47.65 39.90 34.89 33.79 41.58 43.33 57,30 55 41.99 39.25 56.55 37.42 33 58.62 39.28 33.79 34.58 49. 57.22 42.89 38.06 57.23 42.37 36.93 23 38.34 34.89 41.79 55.77 P-15 53 57.44 43.96 44.07 6 39.51 58.94 .5 33.97 48.14 47.08 42.44 3 34.00 38.60 4 38.15 57.86 44.81 47.31 43.30 Ahtme metskond 116 5 59.30 37.36 40.05 43.42 43.31 33.98 34.88 41.34 43.33 5 . 19 3 58.91 33.70 42.22 38.62 44.76 22901:001:0303 0 49. 47.05 58.34 57.95 47.37 35.60 34.40 41.40 57.89 3 43.31 43.38 18 47.04 42.11 35.46 44.06 35.48 59.21 46.81 5 38.59 37.24 42.48 5 8. 47.43 59.94 . 44.59 39.70 33.69 33.21 35 1 60.16 32.20 56.25 49.65 43.47 46.51 43.71 40.53 43.38 59.60 41.81 Plokk 3 Rp 49. 46.45 47.58 44.62 43.75 41.76 37.45 33.25 34.34 43.39 43.16 33.89 33.20 38.39 52.13 1 88 49. 33.20 52.83 45.41 41.83 36.44 32.20 40.56 43.38 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 56. 41.12 36.75 34.90 95 42.44 49.98 43.61 36.93 45 33.24 25 46.53 43.90 34.10 50.51 47.66 38.25 kr 47.29 35.76 34.14 kill 47.07 41.33 33.89 35.01 33.69 56.45 48. 68 48. 65 48.26 41.10 35.95 35.56 33.79 38.90 43.38 52.47 14 49.31 35.66 35.30 49. 1' 15 40.99 35.24 56.94 47.62 35.97 33.99 48.59 47.55 33.78 37.41 80 36.86 34.93 45.15 35.75 35.25 34.23 34.20 34.00 33.20 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number 16 47.67 34.90 45.13 41.01