Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine

KORRALDUS 27. september 2017 nr 1-3/17/2505 Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Kivimäe kruusamaardla Kivimäe kruusakarjääri mäeeraldisel ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD OÜ Tambira (äriregistrikood 11686259, aadress: Lindamäe talu, Kärbu küla, Audru vald, 88310 Pärnumaa) esitas 02.03.2016 Keskkonnaametile Kivimäe kruusakarjääris maavara kaevandamiseks keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisloa) taotluse, mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.03.2016 nr 12-2/16/2944. Taotletav Kivimäe kruusakarjäär asub Pärnu maakonnas Audru vallas Kõima külas paiknevas Kivimäe kruusamaardlas (registrikaardi nr 0940, põhimaavaraks täitekruus). Kivimäe kruusakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad riigile kuuluval katastriüksusel Audru metskond 52 (katastritunnus 15905:001:0305), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava mäeeraldise pindala on 3,71 ha ja selle teenindusmaa pindala on 9,84 ha. Kaevandajaks on märgitud OÜ Tambira. Geoloogilise uuringu tegija oli Osaühing Eesti Geoloogiakeskus. Aruande nimetus: R. Sinisalu, S. Liibert, P. Koppel 2015. Kivimäe uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.12.2015). Geoloogiafondi nr 8668. Varud on kinnitatud keskkonnaministri 09.02.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/135. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Kivimäe kruusamaardla aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 2. Mäeeraldise piires on täitekruusa aktiivse tarbevaru maht 34 tuh m3, millest kaevandatav varu on 31 tuh m3. Maavara kasutatakse teede- ja tsiviilehitusel. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat. Maavara kaevandamise taotletav keskmine aastamäär on 2,5 tuh m3. Riigilõiv 500 eurot on tasutud 29.02.2016 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt. Maapõueseaduse (edaspidi ka MaaPS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi ka KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Kaevandamisloa taotlus on avalikustatud 04.05.2016 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, millega on teavitatud avalikkust ja antud seega huvitatud isikutele võimalus arvamuse avaldamiseks. Keskkonnaamet teavitas 05.05.2016 kirjaga nr 12-2/16/2944-4 kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmisest ja avatud menetluse algatamisest loa taotlejat ning asjasse puutuvaid isikuid. Kuni kaevandamisloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada Keskkonnaametile taotluse kohta põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. Keskkonnaamet saatis 20.06.2017 kaevandamisloa taotluse ja taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Audru Vallavalitsus (Audru Vallavolikogu on 15.05.2015 otsusega nr 19 delegeerinud otsustusõiguse vallavalitsusele) nõustus 27.07.2017 kirjaga nr 17-3.3/1314-1 (kiri registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 31.07.2017 nr 12-2/17/759-4) kaevandamisloa andmisega. Keskkonnaamet saatis 15.08.2017 kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus 31.08.2017 istungi protokollilise otsusega nr 17-121 kaevandamisloa andmisega. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 05.09.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Avalikustamise käigus ettepanekuid ja vastuväiteid ei laekunud. Juhindudes HMS § 40 lõikest 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis OÜ-lt Tambira 06.09.2017 kirjaga nr 12-2/17/759-6 arvamust või vastuväiteid kaevandamisloa andmise eelnõule kahe nädala jooksul kirja kättesaamisest alates. OÜ Tambira ei avaldanud määratud tähtaja jooksul eelnõu kohta arvamust. II. KAALUTLUSED 2.1 Õiguslik alus Alates 01.01.2017 hakkas kehtima MaaPS ja selle alamaktide muudatus. MaaPS § 130 lõige 2 sätestab, et enne seadusemuudatuse jõustumist esitatud loa taotlusele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui käesoleva seaduse jõustumise ajaks on selles menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine või loa andja on andnud eelhinnangu tegevuse olulise keskkonnamõju kohta. Eelhinnang antakse käesoleva korralduse eelnõu lisas 1, seega ei ole seda enne 01.01.2017 antud. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ja kuni 31.12.2016 kehtinud keskkonnaministri 20.05.2005 määruses nr 40 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotluse vorm, üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele osale esitatavad täpsustatud nõuded, üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa andmise menetlustoimingute tähtajad ja üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa vorm“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. 2 (11) Kaevandamisloa taotlust kontrollis keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (Maa- ameti 10.03.2016 kiri nr 10.1-3/4396). 2.2 Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 3 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” (edaspidi ka KMH määrus) § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Eelhindamisel ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumisel lähtub otsustaja KeHJS § 6¹ lõikest 3 ja § 56 lõikest 12. Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevuse oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; • mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega; • vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; • oluline kumulatiivne mõju puudub. 2.3 Kaalutused loa andmisel Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Keskkonnaamet edastas loa taotlejale 29.03.2016 kirja nr 12-2/16/2944-3, milles märkis, et Kivimäe kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse menetluse käigus on vajalik välja selgitada, kas Kivimäe kruusakarjääri kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseid esineb. Keskkonnaamet selgitas, et ehitusmaavarade asjus on riigi huvi määratletud Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 korraldusega nr 127 „Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011-2020“ (edaspidi arengukava) ning et arengukavas on riigi huvi määratletud järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“. 3 (11) Eelnevast tulenevalt analüüsis Keskkonnaamet riigi huvi esinemist või puudumist ning esitas sellest lähtuvalt seisukoha Kivimäe kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse kohta. I Analüüsiti, kas taotletav tegevus on vajalik maavarade säästliku ja jätkusuutliku kasutamise tagamiseks (alus MaaPS § 14) Taotletav tegevus on vajalik, kui 1. loa andmisega hoitakse ära majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teke; 2. loa andmine tagab kasutusel oleva mäeeraldise lamamis oleva maavara täieliku väljamise; 3. loa andmine tagab korrastamistingimuste otstarbekama täitmise; 4. loa andmine tagab planeeringutest või riigi infrastruktuuri laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames maapõue ja maavara kaitse nõuete täitmise ning maavara ratsionaalse kasutamise. Keskkonnaameti hinnangul Kivimäe kruusakarjääri kaevandamisloa taotlus ühegi eelnimetatud punkti alla ei läinud, kuna 1. taotlevalt mäeeraldiselt on ka tulevikus võimalik ilma olulisi lisakulutusi tegemata maavara väljata; 2. tegemist ei ole olemasoleva mäeeraldise laiendamisega sügavuti; 3. mäeeraldise kasutuselevõtt ei ole vajalik olemasolevate mäeeraldiste korrastamistingimuste otstarbekamaks täitmiseks; 4. olemasolevate andmete põhjal ei ole maavara väljamine vajalik maavara kaitse nõuete täitmiseks või ratsionaalseks kasutamiseks seoses maardla alal planeeritavate tegevustega. Taotletaval Kivimäe kruusakarjääri mäeeraldise alal ei ole varem kaevandamist toimunud, ala paikneb metsamaal. II Analüüsiti, kas taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas on tagatud varustuskindlus Varustuskindluse tagatuse analüüsimise juures on oluline selgitada: - kas kaevandamiseks taotletavast mäeeraldisest kuni 50 km kaugusel paikneb samaväärse maavara kaevandamiseks varem antud mäeeraldisi; - kui suur on antud piirkonnas samaväärse maavara kaevandamiseks varem antud mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru kokku; - milline on olnud maavara kasutamise intensiivsus kaevandamiseks taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas viimase viie aasta jooksul. Seoses varustuskindluse hindamisega esineb põhimõte, et hinnatakse samaväärse maavara varustuskindlust ning täiteliiva ja täitekruusa loetakse samaväärseteks maavaradeks. Keskkonnaamet analüüsis oma 29.03.2016 kirjas taotletava Kivimäe kruusakarjääri optimaalse teeninduspiirkonna varustuskindluse tagatust eeltoodud kriteeriumitest lähtuvalt. Seisuga 14.03.2016 jäi taotletava karjääri optimaalsesse teeninduspiirkonda 11 mäeeraldist, mille kaevandatavate varude hulka kuulub mh täiteliiv (Lavassaare karjäär, Eassalu V kruusakarjäär, Sikana kruusakarjäär, Soomra kruusakarjäär, Soomra II kruusakarjäär, Vatla liivakarjäär, Seljametsa liivakarjäär, Soomra III liivakarjäär, Pitsalu liivakarjäär, Potsepa liivakarjäär, Eassalu III liivakarjäär), täitekruusa taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas ei kaevandata. Täiteliiva varu suurus piirkonnas oli ligikaudu 1843 tuh m3 ja varustatus tagatud ligikaudu 33 aastaks. Varustuskindluse analüüsis ei võetud arvesse Massiaru liivakarjääri täiteliiva varu, kuid on arvestatud tarbimist nimetatud karjäärist, kuivõrd Maa-ameti geoportaali maardlate rakenduse andmetel jäi Massiaru liivakarjäär taotletava Kivimäe kruusakarjääri optimaalsesse teeninduspiirkonda (reaalseid veoteid arvestades paiknevad karjäärid teineteisest ligikaudu 80 km kaugusel). 4 (11) Kuivõrd taotletava tegevusega ei tagata maavara säästlikku ja jätkusuutlikku kasutamist ning taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas oli täitekruusaga samaväärse maavara osas varustuskindlus tagatud rohkem kui 10 aastaks, asus Keskkonnaamet seisukohale, et kaevandamisloa andmine Kivimäe kruusakarjääri mäeeraldisel täitekruusa kaevandamiseks on hetkel vastuolus riigi huviga ning loa andmisest tuleb keelduda. Keskkonnaamet märkis oma 29.03.2016 kirjas, et kui analüüsi tulemusel selgub, et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks taotletava maavara osas enam kui 10 aastaks, siis loetakse taotlus riigi huviga vastuolevaks. Ühtlasi palus Keskkonnaamet taotleja seisukohta loa taotluse menetluse jätkamise osas. Seisuga 06.05.2016 ei olnud taotleja oma seisukohta esitanud. Keskkonnaamet küsis riigi huvi välja selgitamiseks 06.05.2016 kirjaga nr 12-2/16/2944-5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ka MKM) arvamust. MKM tõi oma 27.06.2016 vastuskirjas nr 17-1/16-00206/021 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.06.2016 nr 12-2/16/2944-8) välja asjaolu, et „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu hankedokumentatsiooni“ kohaselt on täiteliiva- ja kruusa vajadus kokku üle 200 km trassil 10 200 tuhat m3, mis annab ca 50 000 m3 trassikilomeetri kohta. Taotletava karjääri teenindusalasse jääb ca 50 km pikkune trassikoridor ehk nõudlus ligikaudu 2 550 tuhande m3 täiteliivale või kruusale. Nõudlust saavad rahuldada optimaalselt Potsepa, Soomra ja Eassalu liivakarjäärid, mille kaevandamislubadega varud kokku on 1 867 tuhat m3. Ehitusmaterjali vajadus Rail Balticu raudteetrassi ja teenindusteede rajamiseks on eeldatavalt aastatel 2020 kuni 2025. Eelnevat arvestades oli MKM seisukohal, et Kivimäe kruusakarjääri maavara kaevandamisloa andmine on põhjendatud. Keskkonnaamet kaalus MKM-i 27.06.2016 kirjas toodud argumente. MKM leidis, et tuleviku suurprojekti Rail Balticu ehitamiseks (eeldatavalt aastatel 2020 kuni 2025) vajaliku materjali olemasolu tagamiseks on vajalik Kivimäe kruusakarjääri kaevandamisloa andmine. Täiendavalt märkis MKM, et ERC Konsultatsiooni OÜ 2015. aasta sügisel koostatud uuringus „Ehitusmaavarade varustuskindlus Maanteeameti objektidele; II etapp“ on välja toodud, et Maanteeameti lääne regioonis (Pärnu maakond) nähakse ette Rail Balticu ehitamisel 4 579 tuhande m3 täitematerjali ja 2 877 tuhande m3 ehitusliiva vajadus. Keskkonnaamet leidis, et eeltoodud argument kaeveloa andmiseks sel hetkel (2016. aastal) s.o neli aastat enne eeldatava ehitustegevuse algust ei ole piisav, kuivõrd Keskkonnaameti pädevuses ei ole määrata, kellele kaevandamisloa omanik on kohustatud materjali müüma või et loa omanik peab seda konkreetse ehitusobjekti jaoks hoidma. Ühtlasi ei ole võimalik ennustada, kas ja kui suures mahus lisandub taotletava karjääri teeninduspiirkonda erakinnistutel asuvaid karjääre, mis omakorda muudaksid piirkonna olukorda varustuskindluse tagatuse osas. Samuti ei olnud kindel, et Rail Balticu ehitamine saab alguse 2020ndal aastal. Eelnevat arvesse võttes jäi Keskkonnaamet oma 29.03.2016 kirjas nr 12-2/16/2944-3 esitatud seisukohale, et antud hetkel on kaevandamisloa andmine vastuolus riiklike huvidega ning loa andmisest tuleb keelduda. Keskkonnaamet edastas OÜ-le Tambira 21.07.2016 kirja nr 12-2/16/2944-10, milles teavitas loa andmisest keeldumise aluste ilmnemisest ning palus loa taotlejal esitada omapoolne seisukoht kirjas toodud varustuskindluse analüüsi tulemustele. OÜ Tambira esitas oma arvamuse 17.08.2016 kirjaga nr TB-18 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.08.2016 nr 12-2/16/2944-11). Alljärgnevalt on toodud OÜ Tambira seisukohad ning Keskkonnaameti vastused esitatud seisukohtadele. OÜ Tambira tõi välja, et Keskkonnaamet väitis oma 21.07.2016 kirja lk 2 viimases lõigus, et täiteliiv ja täitekruus on samaväärsed maavarad. Taotleja küsis, millisel seadusel või 5 (11) rakendusaktil selline väide põhineb ning märkis, et teadaolevalt on täiteliival ja täitekruusal maavarade arvestuses erinev kasutusala kood (vastavalt 1207 ja 1206), kasutusõiguse tasu käsitlevates aktides käsitletakse neid erinevalt ja nad on ka erinevalt maksustatud. Riigi maavarade bilansis on nad erinevalt välja toodud ja nende üle peetakse eraldiseisvat arvestust. Ka tehnoloogiliselt on tegemist erinevate maavaradega, kuna täitekruusa kasutamine eeldab selle eelnevat töötlemist (purustamist, sõelumist), täiteliiv on aga kasutatav töötlemata. Samuti kasutatakse neid tee-ehitusel erinevates kihtides. Lähtudes eeltoodust leidis taotleja, et tegemist on erinevate maavaradega ja ka varustuskindluse arvestus tuleks läbi viia antud juhul ainult täitekruusa kohta, ilma kaasamata täiteliiva. Taotleja märkis, et Pärnu maakonnas seni täitekruusa kaevandamislubasid väljastatud ei ole ja varustuskindlus täitekruusa osas seega 0 aastat ning palus ühtlasi Keskkonnaametil tuua välja seadused, mis teistsugust teema käsitlemist võimaldavad. Keskkonnaamet selgitas oma 26.09.2016 vastuskirjas nr 12-2/16/2944-12, et varustuskindluse analüüsi koostamine on loa andja (Keskkonnaameti) kohustus. Kuivõrd hetkel kehtivas seadusandluses ei ole defineeritud samaväärsed maavarad, tuleb loa andjal see mõiste ise sisustada, arvestades kõiki olulisi aspekte. Keskkonnaamet leidis, et OÜ Tambira poolt esitatud märkused täiteliiva ja –kruusa kasutusala koodide, maksustamise ja bilansis hoidmise kohta ei ole asjakohased seetõttu, et märgitud maavarasid kasutatakse siiski vaid ühel otstarbel - täitematerjalina. See, missugustes kihtides üht või teist kõnealustest maavaradest tee-ehitusel kasutatakse, ei anna alust nende üksteisest eristamiseks varustuskindluse analüüsi koostamisel, kuivõrd kasutusotstarve on sama. Keskkonnaamet nõustus väitega, et täitekruusa kaevandamiseks ei ole Pärnu maakonnas väljastatud ühtki kaevandamisluba, kuid samas märkis, et taotletava mäeeraldise optimaalsesse teeninduspiirkonda jäi 22.09.2016 seisuga 12 mäeeraldist, mille kaevandatavate varude hulka kuulus mh täiteliiv (Lavassaare karjäär, Eassalu V kruusakarjäär, Sikana kruusakarjäär, Soomra kruusakarjäär, Soomra II kruusakarjäär, Vatla liivakarjäär, Seljametsa liivakarjäär, Soomra III liivakarjäär, Pitsalu liivakarjäär, Kõrsa kruusakarjäär, Potsepa liivakarjäär, Eassalu III liivakarjäär). Täiteliiva varu suurus piirkonnas oli ligikaudu 2115 tuh m3 ja varustatus tagatud ligikaudu 38 aastaks (analüüsis ei arvestatud Massiaru liivakarjääri täiteliiva jääkvaru, kuid arvestati tarbimist nimetatud karjäärist, kuivõrd Maa-ameti geoportaali maardlate rakenduse andmetel jääb Massiaru liivakarjäär taotletava Kivimäe kruusakarjääri optimaalsesse teeninduspiirkonda, ent reaalseid veoteid arvestades paiknevad karjäärid teineteisest ligikaudu 80 km kaugusel). Lisaks märkis Keskkonnaamet, et riigi huvi kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest koostatud juhendi (edaspidi ka juhend) punkt 6.1 näeb ette, et riigi huvi väljaselgitamisel tuleb olulist tähelepanu pöörata taotleja põhjendusele mäeeraldise saamiseks. Juhendi punktides 6.2.1 - 6.2.5 on selgelt välja toodud, milliseid hinnanguid ja alusdokumente peab mäeeraldise saamise põhjendus sisaldama. Eelnevast lähtudes juhtis Keskkonnaamet taotleja tähelepanu asjaolule, et OÜ Tambira ei ole esitanud hinnangut taotletava maavara nõudlusele taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas lähtudes maavara kasutusalast ja kvaliteedinäitajast, hinnangut taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas kaevandada antud maavara ammendumisele, hinnangut taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas taotletava maavaravaru nõudluse rahuldamise kohta kaugematest piirkondadest tarnitava ressursi arvelt ega hinnangut taotletava mäeeraldise saamisega seotud eeldatavate sotsiaalsete mõjude kohta. Kivimäe kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse seletuskirjas (punkt 1) on mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus järgmine: OÜ Tambira taotleb maavara kaevandamise luba Kivimäe kruusakarjääri kasutusele võtmiseks, et tagada karjääri mõjupiirkonnas tegutsevate firmade vajadused tsiviil- ja teedeehituses kasutatava täitekruusaga. Keskkonnaamet leidis, et antud põhjendus on ebapiisav ega anna selget ülevaadet, kas mäeeraldise andmine on vajalik riigi huvist lähtuvalt, samuti ei ole esitatud juhendi punktides 6.2.1 – 6.2.5 kirjeldatud hinnanguid ega asjakohaseid alusdokumente või viiteid neile. 6 (11) Taotleja tõi välja, et analüüsi Rail Balticut puudutavas osas väitis Keskkonnaamet, et neli aastat enne ehitust ei ole võimalik hinnata vajaminevaid materjale ja nende koguseid. Taotleja märkis, et varustuskindluse hindamise juhendi seletuskirja p. 5.1.2 teises lõigus on selgesõnaliselt öeldud, et hindamisel tuleb arvestada ajaperspektiiviga 10 aastat ning et sama punkt soovitab pöörduda ka Majandusministeeriumi poole, mida Keskkonnaamet on küll teinud, aga ignoreerinud nende arvamust. OÜ Tambira leidis, et Keskkonnaamet ei täida juhendi seletuskirjas toodud nõudeid või tõlgendab juhendit meelevaldselt. Taotleja arvates on Pärnu maakonna varustuskindlus täitekruusa osas 0 aastat ja arvestades Rail Baltica ehitust 4 aasta pärast (vastavalt MKM-i kirjale) on nimetatud materjali osas tegemist tulevikus veelgi kasvava puudusega. Keskkonnaamet selgitas, et varustuskindluse analüüsi koostamisel on juhendi 5.1.2 punktis määratud ajaperspektiiv 10 aastat arvesse võetud – samaväärset maavara ehk täiteliiva jätkub taotletava mäeeraldise optimaalses teeninduspiirkonnas ligikaudu 38 aastaks, mistõttu antud hetkel puudub vajadus anda uus mäeeraldis täitematerjali kaevandamiseks. Keskkonnaamet juhtis tähelepanu asjaolule, et MKM-i seisukoht ei ole Kivimäe kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse kohta tehtava otsuse tegemisel määrav, kuivõrd lõppotsuse teeb siiski Keskkonnaamet, kaaludes kõiki teadaolevad fakte ja asjaolusid. Keskkonnaamet selgitas välja, et Kivimäe kruusakarjääri kaevandamisloa andmine ei ole vajalik selleks, et loa andmisega hoitaks ära majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teke; loa andmine ei taga kasutusel oleva mäeeraldise lamamis oleva maavara täielikku väljamist; loa andmine ei taga korrastamistingimuste otstarbekamat täitmist; loa andmine ei taga planeeringutest või riigi infrastruktuuri laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames maapõue ja maavara kaitse nõuete täitmist ning maavara ratsionaalset kasutamist. Lisaks koostas Keskkonnaamet varustuskindluse tagatuse analüüsi, mille tulemusel selgus samaväärse maavara piisava jääkvaru olemasolu taotletava mäeeraldise optimaalses teeninduspiirkonnas. Samuti ei esitanud taotleja asjakohaseid hinnanguid ega põhjendusi mäeeraldise saamiseks. Ühtlasi puudusid andmed Rail Baltica ehitamise täpse alguse ning vajalike maavarade ja mahtude kohta. Keskkonnaamet jäi oma 21.07.2016 kirjas esitatud seisukohale, et Kivimäe kruusakarjääri kaevandamisloa andmine vastuolus riigi huviga ning loa andmisest tuleb keelduda. Keskkonnaamet palus OÜ-l Tambira hiljemalt 26.10.2016 esitada omapoolne arvamus eelpool esitatud seisukohtadele. OÜ Tambira palus 27.10.2016 e-kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.10.2016 nr 12-2/16/2944-13) arvamuse esitamise tähtaja pikendamist. Keskkonnaamet pikendas 03.11.2016 kirjaga nr 12-2/16/2944-14 arvamuse andmise tähtaega kuni 26.12.2016. OÜ Tambira edastas 27.12.2016 (kiri registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.12.2016 nr 12-2/16/2944-15) Keskkonnaametile Osaühingu Eesti Geoloogiakeskus eksperdi Rein Sinisalu koostatud taotletava Kivimäe kruusakarjääri täitekruusa ja Kivimäe karjääri teeninduspiirkonnas paiknevate mäeeraldiste täiteliiva lõimise võrdleva analüüsi. Analüüsi tulemus on esitatud alljärgnevalt. Võrdluseks võetud mäeeraldiste valikul lähtuti Keskkonnaameti 26.09.2016 kirjas nr 12-2/16/2944-12 nimetatud karjääridest. Nagu nähtub Eesti Geoloogiakeskuse fondis säilitatavate uuringuaruannete andmestikust, erineb Kivimäe maardla täitekruusa lõimis nii üldkoostise kui liivaosa terastikulise koostise osa oluliselt käsitletava piirkonna mäeeraldiste täiteliiva koostisest. Kui viimases ulatub jämepurru (kruus, rahnud ja veerised) sisaldus vaid üksikutel juhtudel üle 10%, siis Kivimäe täitekruusas on jämepurdu 67,4%. Taotletava Kivimäe kruusakarjääri teeninduspiirkonnas olevate mäeeraldiste täiteliivade puhul on tegemist valdavalt ülipeeneteraliste liivadega, mille peensusmoodul on alla 1. Kivimäe täitekruusa liivafraktsioon on peeneteraline, peensusmooduliga 1,57. Seega ei ole meie arvates korrektne taotletava Kivimäe karjääri teenindusala varustuskindluse analüüsimisel võtta arvesse piirkonna mäeeraldiste täiteliivavaru. Omadustelt ja kasutusvõimalustelt on tegemist pigem ehituskruusaga võrreldava maavaraga, mida purustatult saab kasutada teede mulletes ja mujal, kus vajatakse paremate 7 (11) filtratsiooniomadustega täitematerjali. Kivimäe kruusamaardla paikneb piirkonnas, kus on ulatuslik RMK poolt hallatavate metsateede võrgustik, seega on kohapeal vajadus sellise materjali järele ilmselt olemas. Kuna Kivimäe maardla täitekruus sisaldab lisandina orgaanilist materjali, ei saa seda kasutada betooni- ja asfaldisegudes. Keskkonnaamet, tutvudes eeltoodud analüüsiga ja tuginedes varasematele seisukohtadele, palus 10.01.2017 kirjaga nr 12-2/17/759 OÜ-l Tambira hiljemalt 10.02.2017 täiendavalt esitada järgmine informatsioon: • milliste RMK teede (välja tuua konkreetsed objektid) ehitusel on plaanis kasutada taotletava Kivimäe kruusakarjääri maavara; mis on eeldatav vajaliku täitekruusa varu suurus ühe teelõigu kohta ja milline on ühe teelõigu ehitamisel kasutatav täitekruusa ja täiteliiva vajadus (välja tuua protsentuaalsed kogused); • kas on võimalik kasutada ka olemasolevate karjääride täiteliiva nende objektide ehituseks; millised on Kivimäe kruusakarjääri avamise eelised ja mille poolest on taotletaval mäeeraldisel leiduv täitematerjal eriline või kvaliteetsem võrreldes olemasolevates karjäärides leiduva täitematerjaliga; • kas lõpptulemuse muudaks oluliselt paremaks just Kivimäe kruusakarjäärist pärineva materjali kasutamine. Lisaks palus Keskkonnaamet OÜ-l Tambira hinnata: • taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas kaevandada antud täitematerjali ammendumist; • taotletava mäeeraldise saamisega seotud eeldatavaid sotsiaalseid mõjusid. 08.03.2017 kohtusid OÜ Tambira, Keskkonnaameti ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu esindajad ning arutasid Keskkonnaameti 10.01.2017 kirjas palutud informatsiooni esitamise võimalikkust ning asjakohasust. Vastavalt kohtumisel kokkulepitule edastas OÜ Tambira 16.03.2017 e-kirja (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.03.2017 nr 12-2/17/759-2) järgneva infoga: RMK korraldab hankeid ja Kivimäe kruusakarjäär saab pakkuda materjali ainult hanke võitjale. Kuna see on kinnine protsess, siis ei saa teha ka enneaegseid prognoose. Enamusel juhtudest sõltub materjali ost objekti kaugusest karjäärist ja määravaks faktoriks on ka hind. OÜ Tambira plaanib kindlasti osaleda nendel hangetel, kuid ei saa garanteerida, et hanke võidab. Sotsiaalsete mõjude osas Kivimäe kruusakarjääri osas tõdeme, et kuna planeeritav karjäär asub eemal inimasustusest ning puudub ka häiring elanikele, siis negatiivne sotsiaalne mõju Kivimäe kruusakarjääri puhul puudub. Pikemas perspektiivis näeb OÜ Tambira Kivimäe karjääri materjali vajadust järgmistes lähituleviku projektides:  Tootsi tuulepargi vundamendi taldade ja juurdepääsu teede ehitamiseks vajadus ca 1 000 000 tonni;  Sindi paisu lammutamisel Sindi jõe kalakärestiku rajamiseks vajadus ca 30 000 tonni;  Pärnusse rajatava uue Vineeri tehase rajamiseks juba sellel aastal vajadus ca 50 000 tonni. Kuna Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse analüüs ei ole veel valminud, siis ei oma OÜ Tambira ka hetkel piisavat informatsiooni. Samas on selge, et vajadus materjali järele kasvab seoses trassi ehitamisega hüppeliselt. 8 (11) Tehnilise Järelevalve Amet on tellinud Aktsiaseltsilt Teede Tehnokeskus uuringu „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“, mille avalikustatud lõpparuandes(https://www.tja.ee/public/documents/Raudtee/Rail_Baltic/170403_RB_varustuskin dlus_ARUANNE.pdf) on välja toodud Pärnu maakonnas teadaolevate ehitusmaavarade kogused maavara liikide kaupa ning hinnatud nende varustuskindluse tagatust. Nimetatud aruande lk-del 84 ja 99 on sedastatud, et arvestades nii madala kui kõrge savi- ja tolmusisaldusega liiva ja kruusa varusid, on liiva ja kruusa varustuskindlus teeninduspiirkonnas uuringu tegemise hetkel rahuldav, kuid uute varude lisandumiseta muutub paari aasta perspektiivis kriitiliseks. Aruande lk-l 51 on välja toodud, et aastatel 2023 - 2024 suurenev täitematerjalide vajadus Pärnu maakonnas tuleneb teehoiukavast, kuna sellesse perioodi on plaanitud suuremahulised ehitustööd Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Pärnu maakonda jäävas osas: Kernu-Libatse-Are-Nurme möödasõidualade ehitamine, Libatse ümbersõidu ehitus ja Are ümbersõidu ehitus. Need aastad kattuvad Rail Balticu ehitamisajaga, mis tingib sellel ajal Pärnu maakonnas tavapärasest oluliselt suurema nõudluse liiva ja kruusa järele. Aruande lk-l 100 on välja toodud, et Pärnu maakonnas on juurde vaja maavara, mis eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida liivad ja kruusad, mille peenosise sisaldus ei ületa 8%. Geoloogiliste uuringute alusel on savi- ja tolmuosakeste sisaldus Kivimäe kruusakarjääris alla 8%. Kõiki eelnevaid andmeid ning argumente analüüsides asus Keskkonnaamet seisukohale, et Kivimäe kruusakarjääri avamine on põhjendatud ning taotlus ei ole vastuolus riigi huviga. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad maaparandussüsteemidega, mille koodid maaparandussüsteemide registris on 6112330030090001, 6112140030010001 ja 6112180030080001. Põllumajandusamet on maavara kaevandamise ja katastriüksuse sihtotstarbe osalise muutmisega nõustunud 07.01.2016 kirjaga nr 14-25/7-1 (kooskõlastus registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 13.09.2017 nr 12-2/17/759-7). Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lg 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Vastavalt esitatud seletuskirjale (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.06.2016 nr 12-2/16/2944-7) Kivimäe kruusakarjääris jäätmeid jäätmeseaduse § 2 lõike 1 mõistes ei teki ja kaevandamisjäätmekava ei nõua Keskkonnaameti kinnitamist. MaaPS § 55 lg 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning OÜ Tambira ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri teade seisuga 19.06.2017 ja 06.09.2017). Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. 9 (11) 2.4 Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lg 2 punkti 5 alusel märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. Kuivõrd taotletavat mäeeraldist ümbritsevad metsa- ja rohumaad ning lähiümbruskonnas puudub inimasustus (lähimad majapidamised asuvad mäeeraldisest 0,9 km kaugusel), ei ole täiendavate tingimuste seadmine vajalik. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks MaaPS § 48, KeHJS § 6 lg 2 punkti 2, § 9, § 11 lõiked 2 ja 4, § 12 lg 11 punkti 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 3 punkti 4, Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Audru Vallavalitsuse 27.07.2017 kirjale nr 17-3.3/1314-1, maavarade komisjoni 31.08.2017 protokollilisele otsusele nr 17-121 ja OÜ Tambira taotlusele, otsustan: 3.1 Anda OÜ-le Tambira kaevandamisluba nr L.MK/329822 Kivimäe kruusamaardlas Kivimäe kruusakarjääri mäeeraldisel kehtivusajaga 15 aastat. 3.2 Antavasse loasse kanda järgnevad andmed: 3.2.1 Loa omanik: OÜ Tambira, äriregistrikood 11686259, aadress Lindamäe talu, Kärbu küla, Audru vald, 88310 Pärnumaa. 3.2.2 Kaevandaja: OÜ Tambira, äriregistrikood 11686259, aadress Lindamäe talu, Kärbu küla, Audru vald, 88310 Pärnumaa. 3.2.3 Maardla: Kivimäe kruusamaardla, registrikaardi nr 0940, põhimaavara on täitekruus. 3.2.4 Mäeeraldis: Kivimäe kruusakarjäär. Mäeeraldise pindala: 3,71 ha. Mäeeraldise asukoht: Pärnu maakond, Audru vald. 3.2.5 Mäeeraldise teenindusmaa pindala: 9,84 ha. Kaevandatud maa kasutamise sihtotstarve: metsamaa. 3.2.6 Geoloogilise uuringu tegija: Osaühing Eesti Geoloogiakeskus. Aruande nimetus: R. Sinisalu, S. Liibert, P. Koppel 2015. Kivimäe uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.12.2015). EGF nr 8668. Varud on kinnitatud keskkonnaministri 09.02.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/135. 3.2.7 Mäeeraldise piires on täitekruusa aktiivne tarbevaru 34 tuh m3, millest kaevandatav varu on 31 tuh m3. 3.2.8 Maavara kasutusalad: teede- ja tsiviilehitus. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär: 2,5 tuh m3. 3.2.9 Täiendavad tingimused: -. 2. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine OÜ Tambira Kivimäe kruusakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotlusele. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 3. Avalikustada OÜ-le Tambira kaevandamisloa andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 10 (11) Kaevandamisluba nr L.MK/329822 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemisest alates, esitades vaide korralduse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Saata: OÜ Tambira ([email protected]), Tehnilise Järelevalve Amet, Maa-amet, Audru Vallavalitsus Marin Varblane maapõuespetsialist Maapõuebüroo 11 (11)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet L.MK/329822 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi OÜ Tambira 1.2. Äriregistrikood 11686259 1.3. Aadress Lindamäe talu, Kärbu küla, Audru vald, 88310 Pärnu maakond 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi OÜ Tambira 2.2. Äriregistrikood 11686259 2.3. Aadress Lindamäe talu, Kärbu küla, Audru vald, 88310 Pärnu maakond 3. Maardla 3.1.Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus Kivimäe kruusamaardla 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 0940 täitekruus 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Kivimäe kruusakarjäär selle teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) Pärnu maakond, Audru vald 4.3. Mäeeraldise pindala, ha 3,71 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 9,84 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus R. Sinisalu, S. Liibert, P. Koppel 2015. Kivimäe uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.12.2015) geoloogiafondi number 8668 varude kinnitamise otsus ja kuupäev keskkonnaministri 09.02.2016 käskkiri nr 1-2/16/135. 6. 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik:  aktiivne tarbevaru täitekruus 34 tuh m3 aktiivne reservvaru passiivne tarbevaru passiivne reservvaru kaevandatav varu täitekruus 31 tuh m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 01.01.2017 7. Katend, Katendi kogus 11 tuh m3, sh mulla kogus 11 tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond teede- ja tsiviilehitus kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 2,5 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa kehtivusaeg 27.09.2017 kuni 26.09.2032 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: metsamaa 10. Täiendavad tingimused - 11. Loa andmise Loa andmise õiguslikud ja faktilised asjaolud on toodud Keskkonnaameti ja muutmise maapõuebüroo juhataja 27.09.2017 korralduses nr 1-3/17/2505. otsused Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Kuupäev: 27.09.2017 2 (2)  Lisa 1 EELHINNANG Kavandatava tegevuse keskkonnamõju eelhinnang on antud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-st 6¹. 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. maakasutus Taotletav Kivimäe kruusakarjääri mäeeraldis paikneb Pärnumaal Audru vallas Kõima külas riigile kuuluval katastriüksusel Audru metskond 52 (katastritunnus 15905:001:0305), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 9,84 ha ja mäeeraldise pindala on 3,71 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Kivimäe kruusamaardla (reg.kaart nr 0940) aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 2. Liigestatud kuju ja pinnareljeefiga mäeeraldis koosneb kahest − 2,11 ha ja 1,60 ha suurusest alast (1. ja 2. plokk). Mäeeraldis paikneb ca 1 km pikkusel ja 20−120 m laiusel ning kuni 3 m kõrgusega loode-kagusuunalisel oosiahelal. Juurdepääsutee Kihlepa - Lepaspea (tee nr 19108) riigimaantee 9,7 km kohalt mööda Kivimäe - Karuga metsateed (tee nr 1590502) on heas korras. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad maaparandussüsteemidega, mille koodid maaparandussüsteemide registris on 6112330030090001, 6112140030010001 ja 6112180030080001. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealale, alal puudub inimasustus. 1.2. alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna (pinnavormide ja metsade) vastupanuvõime 1984.−86. a Eesti NSV Geoloogia Valitsuse poolt Pärnu maakonna edelaosas liiva-kruusa otsingu-hinnangutöö käigus teostati Potsepa liivamaardla ümbruses geoloogiline kaardistamine mõõtkavas 1:25000. Selle käigus selgus, et Soomra ja Potsepa maardlate vahel laiuval jääjärvelisel tasandikul leidub kruusa katkendliku levikuga kõrgendikes. Kõrgendike lage katavad tardrahnud ja veerised (graniit, gneiss). 3,5 km pikkusel alal paiknevate oosiahelike kogumahuks hinnati 200 tuh m3 (Sinisalu jt., 1986). 2009. a tegi Osaühing Eesti Geoloogiakeskus AS-i Reiden tellimisel kahe Potsepa karjäärile lähima oosiahela geoloogilise uuringu (Tuuling, Rammo, 2009). 19,22 ha suurusele uuringualale rajati 34 kaevandit sügavusega 0,6−4,0 m. Kasulikuks kihiks oli veeriseline kruus, milles jämepurdu 67−68%, savi- ja tolmuosakesi 2,0−4,6%, kruusa liivaosis oli keskmiseteraline. Keskkonnaministri 28.05.2009 käskkirjaga nr 879 kinnitati kahe eraldiasetseva ehituskruusa aktiivseks tarbevaruks 3,27 ha suurusel pindalal 50 tuh m3. 2015. aastal teostas Osaühing Eesti Geoloogiakeskus OÜ Tambira tellimusel Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt väljastatud geoloogilise uuringu loa L.MU/324965 alusel Kivimäe uuringuruumi geoloogilise uuringu, mille käigus koostati ala topoplaan mõõtkavas 1:2000, rajati 30 kaevandit, laboriuuringuteks võeti 18 proovi (Sinisalu jt., 2015). Kasulikuks kihiks oli jäme kruus tardrahnude ja veeristega. Kivimäe mäeeraldise maavaraks oleva kruusalasundi levik on seotud jääjärvelisel (lg IIIjr3) tasandikul loode-kagusuunaliste kuni 3 meetri kõrguste ja 20−120 m laiuste oosidega (f IIIjr3). Oosi ehitus on pindalaliselt ja läbilõikes ühetaoline: koosneb keskmiselt kulutatud jämedast kruusast veeriste ja rahnudega, millede sisaldus sügavuse suunas mõnevõrra väheneb. Rahnude osas on valdavad tardkivimid, mille diameeter on harva enam kui 1 meeter (valdav 0,2−0,5 m); veeristes on karbonaat- ja tardkivimite suhe ~1:1. Kruusa liivaosis on peeneteraline, kvarts- päevakivi koostisega. Kruusa lamamiks on hall saviliivmoreen (g IIIjr3). Kruusa lamamipind on suhteliselt tasane, jäädes põhjapoolsel alal (1. plokk) 30,6 m ja lõunapoolsel alal (2. plokk) 31,1 m abs tasemele. Mäeeraldise varu on pealpool põhjavee taset. Mäeeraldise teenindusalal olevad kuivenduskraavid olid välitööde teostamise ajal (oktoobris 2015. a) kuivad. Teenindusala läänepiirist 30−50 m kaugusel oli veetase põhjapoolses kraavis 29,18 m ja keskosas 29,67 m abs tasemel. Kivimäe uuringuruumi maavaravaru kinnitati keskkonnaministri 09.02.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/135. Mäeeraldisega hõlmatakse täitekruusa plokid 1 ja 2. Mäeeraldise piires on järgmised maavarad: täitekruusa aktiivse tarbevaru maht on 34 tuh m3, millest kaevandatav varu 31 tuh m3. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat, maavara kaevandamise taotletavaks keskmiseks aastamääraks on 2,5 tuh m3. Kruus looduses ei taastu. Mäeeraldise piires looduslik maastik hävib ning looduskeskkonna vastupanuvõime puudub, kuid peale kaevandamist maa-ala korrastatakse ja selle tulemusena eeldatavasti looduslik vastupanuvõime taastub. 1.3. märgalade, randade ja kallaste, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Mäeeraldisele ega selle teenindusmaale ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealasid. 1.4. alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5. maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Ajaloolised ning kultuurilised väärtused karjääri alal teadaolevalt puuduvad, seega võimalik negatiivne mõju nimetatud väärtustele puudub. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Juurdepääsuteena saab kasutada Kivimäe - Karuga metsateed (tee nr 1590502), mis on heas korras. Parendamist vajavad nimetatud metsateelt mõlema lahustükini kulgevad metsakvartalite vahel kulgevad metsa väljaveo teed. Mäenduslikud tingimused kaevetöödeks on soodsad, kasulik kiht on põhjavee tasemest kõrgemal. Kaevetöödega on otstarbekas alustada põhjapoolselt lahustükilt ja liikuda kaeve-eega lõuna suunas. Enne kaevetöödele asumist tuleb eemaldada kattekiht ning vallitada see mäeeraldise teenindusmaale. Muld vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse ja säilitatakse korrastamise tarbeks. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Peale varu ammendamist tasandatakse kaeveastmed, nõlvad kujundatakse ettenähtud kaldega (35°), korrastatud kaevealale laotatakse kasvukiht ning 2 (5) metsastatakse. Metsastamiseks ettevalmistatud ja korrastatud kaeveala põhja kõrgus jääb 31−31,5 meetri abs kõrgusvahemikku. Mäeeraldise I ala 1170 m pikkuse nõlva tasandamiseks jääb selle keskmiselt 0,99 m kõrguse nõlva tervikus, millest 0,3 m on kasvukiht, kaevandamata 1521 m3 ehk 2 tuh m3 kruusa ning lõunapoolse lahustüki keskmiselt 0,81 m kõrguse ja 688 m pikkuse nõlva tervikus, millest 0,3 m on kasvukiht, kaevandamata 633 m3 ehk 1 tuh m3 kruusa. Nimetatud mahtude arvutamisel on lähtutud tingimusest, et korrastatud karjääri nõlvanurk veetasemest kõrgemal paiknevas tasandatavas kihis oleks 35° (nõlv kaldega 1:1,4). 2.1. loodusvarade kasutamine Kaevandatavat kruusa kasutatakse ehitusobjektide varustamiseks vajaliku materjaliga. 2.2. jäätme- ja energiamahukus Kruusa kaevandamine ei ole oluliselt energia- ja jäätmemahukas, kuna tegevuse käigus ei rikastata maavarasid ja kooritud katend kasutatakse hilisemal karjääri korrastamisel. 2.3. lähipiirkonna teised tegevused Lähiümbruskonna maad on kasutusel metsa- ja rohumaana. Lähimad majapidamised jäävad 0,9−1,5 km põhja ja ida poole. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu 3.1. valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust kruusa kaevandamisega teadaolevalt ei kaasne. 3.2. jäätmeteke Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki, kuna karjääris ei rikastata maavara. Muld ja katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale ning kasutatakse hilisemal maa-ala korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Seega võib karjääris tekkida igapäevase karjääritöö käigus vaid olmejäätmeid, mille nõuetekohasel käitlemisel keskkonnale olulist negatiivset mõju ei tekitata. 3.3. vesi ja pinnas Vee ja pinnase kaitsmiseks pole vaja täiendavaid meetmeid kasutusele võtta, kui jälgitakse, et kaevandamisel ei satu kütust ega õli pinnasesse ja vette. Mäeeraldise varu asub tervikuna pealpool põhjaveetaset ja seega ümbruskonna põhjaveerežiimi muutusi ei ole. 3.4. õhu saastatus Looduslikult sisaldab kaevandatav kruus ka kuival perioodil piisavalt looduslikku niiskust, mis tolmu teket pidurdab. Seega materjali väljamisel ja laadimisel olulist tolmu ei teki. Seda kinnitab ka senine praktika teistes töötavates karjäärides. Tolmu tekitajateks karjääris on kaevist transportivad veokid, mis tõstavad tolmu karjäärisisestel ja väljaveoteedel. Kuivaperioodidel tuleb karjäärisiseseid teid tolmu tekke vältimiseks niisutada. Karjäärist väljapoole jäävate üldkasutatavate teede hooldamiseks tuleb leida võimalused tee haldaja või omaniku ja huvitatud osapooltega koostöös. 3 (5) 3.5. müra Mäetöödega kaasneb müra, mille peamised tekitajad on karjääris töötavad kaevandamismasinad. Kaevandamisel kasutatavate masinate töötamisel tekkiv müratase on normeeritud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 108 (“Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord1”). Karjääris kasutatavad masinad ei tohi ületada kehtestatud müra normväärtuseid. Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite liikumisel. Transpordimasinate müratase on normeeritud keskkonnaministri 22.09.2004 määrusega nr 122 (“Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”). Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele normidele vastavaid veoautosid. Kaevandamisloa valdaja peab järgima keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 (“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”) kehtestatud müra normväärtuseid. 3.6. vibratsioon Karjääri kaevandamistöödega ei kaasne mujale levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks jälgitakse masinate tehnilist seisundit ning planeeritakse karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tagatakse kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine toimub selleks ettenähtud kohtades, ohutust tagavad töö- ja kaitsevahendite olemasolu. 5. Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale Karjääri lähipiirkonda ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, seega ebasoodne mõju neile puudub. 5.1. kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Taotletavale Kivimäe kruusakarjääri maa-alale ei jää looduskaitsealasid ega muid kaitstavaid looduse üksikobjekte. 6. KeHJS seaduse § 6 lõike 3 punktides 1–4 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest Kaevandamisega kaasnev mõju tõenäoliselt mäeeraldise piiridest väljapoole ei ulatu. Karjäärist väljapoole jäävate üldkasutatavate teede hooldamiseks tuleb leida võimalused tee haldaja või omaniku ja huvitatud osapooltega koostöös. Karjääri avamisel muutub maastik pöördumatult. Hilisemal maa-ala korrastamisel taastatakse kaevandamisega muudetud maa-ala võimalikult looduslähedane seis. 6.1. Kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Kumulatiivne mõju eeldatavalt puudub. Taotletava mäeeraldise vahetus läheduses teisi töötavaid karjääre ei ole, Potsepa liivakarjäär asub 2,2 km kaugusel kagus. 4 (5) Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta: Kaevandamisloa taotlusele keskkonnamõju hindamist ei algatata. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta: Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kokkuvõte ja lõppjäreldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; • mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa- ala korrastamisega; • vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; • oluline kumulatiivne mõju puudub. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et Kivimäe kruusakarjääri avamisel eeldatavasti oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. 5 (5) Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 27. september 2017. a. 12:23 Adressaat: [email protected]; TJA - Avalik Teema: Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Kivim�e kruusamaardla Kivim�e kruusakarj��ri m�eeraldisel ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine Manused: Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Kivim�e kruusamaardla Kivim�e kruusakarj��ri m�eeraldisel ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Keskkonnaamet edastab Teile korralduse "Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Kivim�e kruusamaardla Kivim�e kruusakarj��ri m�eeraldisel ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine". Edastatud dokument on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihalduss�steemis 27.09.2017 7:08:27 numbriga 1-3/17/2505. K�ttesaamist kinnitage vastates sellele kirjale v�i e-postiga [email protected]. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee