Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva KMH aruannde kooskõlastamine. Keskkonnaamet

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 16/1728 Tallinn 2017 OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 2 Kinnitan: Aadu Niidas ........................... Juhatuse liige Keskkonnamõju hindasid: Aadu Niidas ........................... Keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, 26.10.2017) Raili Kukk ........................... Keskkonnaspetsialist Marge Uppin ........................... Hüdrogeoloog Üllar Rammul ........................... Keskkonnaspetsialist OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 3 SISUKORD 1. SISU KOKKUVÕTE .............................................................................. 6 2. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 7 2.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused ................. 7 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ................ 7 2.3 Kasutatud infoallikad ............................................................................................. 8 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK ..................................... 10 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ........................................................................... 10 3.2 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ................ 10 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND ..................................................................... 12 4.1 Asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud ............................................................................................ 12 4.2 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ning maastik ........................... 13 4.3 Kuivendustingimused .......................................................................................... 15 4.4 Maavara kvaliteet ja varu ..................................................................................... 17 4.5 Kliima .................................................................................................................. 17 4.6 Taimed, loomad ja kaitstavad loodusobjektid ..................................................... 18 4.7 Peatüki kokkuvõte................................................................................................ 22 5. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ...................... 23 5.1 Kasutatav tehnoloogia ja tehnika ......................................................................... 23 5.2 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused ......................... 23 5.3 Kaevandatud ala korrastamine ............................................................................. 24 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD.............................................. 25 6.1 Hindamismetoodika ............................................................................................. 25 6.2 Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele ................ 26 6.3 Turbatootmisala kuivendamise mõju soosetete veekihis ..................................... 30 6.4 Turbatootmisala kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele ................... 31 6.5 Mõju infrastruktuurile, sealhulgas liikluskoormusele ......................................... 31 6.6 Tootmisprotsessist ja transpordist põhjustatud müratase ja peenosakeste kontsentratsioon ning nende vastavus normidele .................................................. 32 6.6.1 Müra ........................................................................................................... 32 6.6.2 Peenosakesed .............................................................................................. 35 6.7 Võimalikud jäätmed seoses turba kaevandamisega ............................................. 37 6.8 Võimalikud keskkonnaavariid ............................................................................. 37 OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 4 6.9 Loodusvara kasutamise otstarbekus ja tegevuse vastavus säästva arengu põhimõtetele .......................................................................................................... 38 6.10 Mõju maastikule ................................................................................................ 40 6.11 Mõju taimedele, loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele ......................... 40 6.12 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale......................................................... 41 6.13 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ja nende kasutamise eeldatav efektiivsus ning ohutusnõuded ................................................................................................ 42 6.14 Peatüki kokkuvõte.............................................................................................. 45 7. KESKKONNASEIRE JA TEISTE KESKKONNALUBADE VAJADUS .............................................................................................. 47 8. KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA JA NENDE PAREMUSJÄRJESTUS....................................................................... 50 8.1 Kriteeriumitele kaalu andmine............................................................................. 50 8.2 Kriteeriumite hindamine ...................................................................................... 52 8.3 Alternatiivide võrdlus .......................................................................................... 52 9. KOKKUVÕTE, SOOVITUSED JA KOONDHINNANG ................ 54 9.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ............................................................................................................................... 54 9.2 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ........................................................ 54 9.3 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused ......................... 55 9.4 Eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud ............................................................. 55 9.5 Soovitused............................................................................................................ 55 9.6 Koondhinnang ...................................................................................................... 55 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................. 56 LISAD 1. Varudi turbatootmisala maavara kaevandamise loa nr LVIM-018 muutmise taotlus koos graafiliste lisadega, 2017. 2. Keskkonnaameti 14.07.2016. a kiri nr 12-2/16/1796-3, Varudi turbatootmisala maavara kaevandamisega kaasneva KMH algatamine. 3. Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm koos lisadega. 4. Keskkonnaameti 10.01.2017. a kiri nr 12-2/16/1796-11, Varudi turbatootmisala KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine. 5. Põllumajandusameti 05.03.2017. a kiri nr 14.5-1/615-1, seisukoht Varudi turbatootmisala KMH aruande kohta. 6. Viru-Nigula Vallavalitsuse 07.04.2017. a kiri nr 47, seisukoha võtmine Varudi turbatootmisala KMH aruande eelnõu kohta. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 5 7. Keskkonnainspektsiooni 18.04.2017. aasta kiri nr 8-3/17/1447-2, Varudi turbatootmisala KMH aruandest. 8. Keskkonnaministeeriumi 26.04.2017. aasta kiri nr 7-12/17/2217-2, Varudi turbatootmisala KMH aruandele seisukoha andmine ja OÜ Rakvere Põllumajandustehnika vastuskiri. 9. Lääne-Viru Maavalitsuse 27.04.2017. aasta kiri nr 13-4/17-453-2, Varudi turbatootmisala KMH aruande kohta seisukoha andmine. 10. Keskkonnaameti 09.05.2017. a kiri nr 6-3/17/3921-3, Varudi turbatootmisala KMH aruandest ja OÜ Rakvere Põllumajandustehnika vastuskiri. 11. Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu (25.07.2017) protokoll. 12. Keskkonnamõju hindamise algatamise (21.07.2016), programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise (21.11.2016), programmi nõuetele vastavaks tunnistamise (19.01.2017) ning aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu (13.06.2017) teated Ametlikes Teadaannetes. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 6 1. SISU KOKKUVÕTE Keskkonnaamet algatas OÜ Rakvere Põllumajandustehnika (edaspidi arendaja) Varudi turbatootmisala maavara kaevandamise loa nr LVIM-018 muutmise taotlusele 14.07.2016. aasta kirjaga nr 12-2/16/1796-3 maavara kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise. Varudi turbatootmisala maavara kaevandamise luba kehtib kuni 30.08.2017. aastani. Maavara kaevandamise loa kehtivusaja jooksul ei suudeta turbavaru täielikult ammendata, seetõttu soovib arendaja kaevandamisloa kehtivusaega 20 aasta võrra pikendada. Keskkonnamõju hindamine algatati Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 punkti 1, § 6 lõige 1 punkti 28 ja § 11 lõige 3 alusel. KeHJS § 3 punkt 1 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kaevandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Tulenevalt KeHJS § 6 lõige 1 punktist 28 on pealmaakaevandamine suuremal kui 25 ha suurusel alal ja turba mehhaniseeritud kaevandamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 alusel algatatakse sama seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. Keskkonnamõju hinnati Varudi turbatootmisalal turba tootmisega seotud tegevustele. KMH menetluse käiku kajastavad dokumendid on toodud aruande lisades. KMH toimus vastavalt KeHJS-le / 1 / ja selles juhinduti Keskkonnaministeeriumi juhendist „Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“ / 2 /. Keskkonnamõju hindamise käigus tehti kindlaks võimalike tundlike objektide olemasolu ja seisukord eeldatava mõju piirkonnas, kirjeldati arendaja tehnoloogilisi kavatsusi, analüüsiti ja hinnati kavandatava tegevuse võimalikku keskkonnamõju ning võrreldi seda 0-alternatiiviga. Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakuti välja leevendusmeetmed ning hinnati nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. Töös anti soovitusi keskkonnaseire tingimuste seadmiseks ja käsitleti teiste keskkonnalubade vajadust. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 7 2. SISSEJUHATUS 2.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused Arendaja: OÜ Rakvere Põllumajandustehnika, registrikood 10045989, aadress Puiestee 2, Sõmeru, 44201 Lääne-Viru maakond. Kontaktisik: Tiit Kuusmik, juhatuse liige, e-post: [email protected], tel 508 8135. Otsustaja: Keskkonnaameti Põhja regioon, aadress Kunderi 18, 44307 Rakvere. Kontaktisik: Irina Sõtšova, keskkonnakorralduse spetsialist, e-post: [email protected], tel 357 2614. Ekspert: OÜ Inseneribüroo STEIGER, registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn. Kontaktisik: Aadu Niidas, keskkonnaekspert, e-post: [email protected], tel 668 1013. Ekspertrühma koosseis: - Aadu Niidas, juhtekspert (litsents KMH 0145, kehtib kuni 26.10.2017); - Raili Kukk, keskkonnaspetsialist; - Marge Uppin, hüdrogeoloog (hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000011); - Üllar Rammul, keskkonnaspetsialist. Keskkonnaamet kaasas KMH protsessi asjaomaste asutustena Maa-ameti, Viru-Nigula Vallavalitsuse, Põllumajandusameti, Keskkonnainspektsiooni, Muinsuskaitseameti, Keskkonnaministeeriumi, Lääne-Viru Maavalitsuse, Tehnilise Järelevalve Ameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Eesti Keskkonnaühenduse Koja. Põhjalikum kirjeldus ekspertrühma koosseisu ja asjaomaste asutuste kohta on toodud KMH programmis (lisa 3). 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine Arendaja esitas 10.12.2015. aastal Keskkonnaametile kirja, et soovib Varudi turbatootmisala maavara kaevandamise luba nr LVIM-018 muuta. Keskkonnaamet algatas seejärel 14.07.2016. aastal Varudi turbatootmisalal maavara kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise. Keskkonnaamet teavitas 21.07.2016. aastal keskkonnamõju hindamise algatamisest Ametlikes Teadeannetes ning kirjaga nr 6- 3/16/9453 KeHJS § 12 lõikes 1 nimetatud isikuid. Arendaja esitas 19.09.2016. aastal Keskkonnaametile KMH programmi asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimiseks. Keskkonnaamet edastas arendajale ja KMH juhteksperdile 08.11.2016. a kirjaga nr 12-2/16/1796-5 asjaomaste asutuste seisukohad koos omapoolse seisukohaga. Arendaja esitas 08.11.2016. aastal Keskkonnaametile parandatud ja täiendatud KMH programmi koos asjaomaste asutuste kirjade koopiate OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 8 ning KMH programmi kohta esitatud seisukohtadega arvestamise selgitustega kontrollimiseks ja avalikustamise korraldamiseks. Keskkonnaamet teavitas KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 21.11.2016. a Ametlikes Teadeannetes, 23.11.2016. a maakondlikus ajalehes Virumaa Teataja, Viru-Nigula kaupluse "Meie" infostendil, Viru-Nigula Vallahoone teadetetahvlil ning 18.11.2016. a kirjaga nr 12-2/16/1796-9 KeHJS § 16 lõikes 3 nimetatud isikuid. KMH programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikul 23.11.2016 - 06.12.2016. KMH programmiga oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti Jõhvi ja Rakvere kontorites ja Keskkonnaameti kodulehel. KMH programmi avaliku väljapaneku jooksul ettepanekuid, vastuväiteid ega küsimusi programmi kohta ei laekunud. Arendaja korraldas koostöös Keskkonnaametiga KMH programmi avaliku arutelu 07.12.2016. a kell 11:00 Keskkonnaameti Põhja regiooni Rakvere kontoris. Avalikul arutelul osales viis inimest, esindatud olid arendaja, Keskkonnaamet ja keskkonnamõju hindajad. KMH programmi avaliku arutelu protokoll on esitatud KMH programmi lisas 7. Seejärel esitas arendaja 07.12.2016. aastal KMH programmi Keskkonnaametile nõuetele vastavuse kontrollimiseks. KMH programmi (lisa 3) tunnistas Keskkonnaamet nõuetele vastavaks 10.01.2017. aasta kirjaga nr 12-2/16/1796-11 (lisa 4), millest lähtuti KMH aruande koostamisel. Arendaja esitas 14.03.2017. aasta kirjaga nr 3 Keskkonnaametile KMH aruande asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimiseks. Keskkonnaamet edastas arendajale ja KMH juhteksperdile 09.05.2017. a kirjaga nr 6-3/17/3921-3 Keskkonnaministeeriumi (lisa 8) ja Keskkonnaameti (lisa 10) märkused ja ettepanekud, millele vastati kirjalikult ja mille põhjal täiendati keskkonnamõju hindamise aruannet. Põllumajandusamet, Viru-Nigula Vallavalitsus, Keskkonnainspektsioon ja Lääne-Viru Maavalitsus on seisukohtadel, et keskkonnamõju hindamise aruanne on asjakohane ja piisav ning seetõttu märkusi ja ettepanekuid ei esitanud (lisad 5 - 7 ja 9). Keskkonnaamet teavitas KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 13.06.2017. a Ametlikes Teadeannetes ning 13.06.2017. a kirjaga nr 6-3/17/3921-5. KMH aruande avalik väljapanek toimus ajavahemikul 16.06.2017 - 20.07.2017. KMH aruandega oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti Jõhvi ja Rakvere kontorites ning Keskkonnaameti kodulehel. KMH aruande avaliku väljapaneku jooksul ettepanekuid, vastuväiteid ega küsimusi keskkonnamõju hindamise tulemuste kohta ei esitatud. Seejärel korraldas arendaja koostöös Keskkonnaametiga KMH aruande avaliku arutelu 25.07.2017. a kell 11:00 Keskkonnaameti Põhja regiooni Rakvere kontoris. Avalikul arutelul osales kolm inimest, esindatud olid arendaja ja keskkonnamõju hindajad (lisa 11). 2.3 Kasutatud infoallikad KMH aruande koostamisel kasutati objektiga seotud dokumente ja varasemalt teostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Keskkonnamõju hindamisel olid peamised infoallikad: - Lääne-Virumaa Varudi turbamaardla jääkvaru määramise eeluuringu aruanne, 1994; - maavara kaevandamise loa taotlus, 1999; - markšeidermõõdistuse ja turbalasundi sondeerimise andmed, 2016; OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 9 - maavara kaevandamise loa muutmise taotlus, 2017; - EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuurist saadud andmed; - Maa-ameti X-GIS rakendused; - Eesti Vabariigi seadusandlus; - kirjavahetus arendajaga. Kasutatud dokumentide ja varasemalt teostatud uuringute, kirjanduse ning avalikke andmebaaside ja infoallikate loetelu on toodud aruande peatükis „Kasutatud kirjandus“ vastavate viidetega tekstis. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 10 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk OÜ Rakvere Põllumajandustehnika põhilised tegevusalad on turba tootmine ja maaparandus. Arendaja kaevandab olemasoleval Varudi turbatootmisalal turvast pinnaviisiliselt freesmeetodil ja kaevandatud maavara kasutatakse põllumajandus- ja kütteturba tootmiseks. Arendajale on Varudi turbatootmisalal turba kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamise luba nr LVIM-018, mis kehtib kuni 30.08.2017. aastani. Kehtiva maavara kaevandamise loa põhjal on mäeeraldis 189,02 ha ja mäeeraldis koos teenindusmaaga 223,4 ha suurune, vähelagunenud turba kaevandatav varu 224 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatav varu 132 tuh t, kaevandamise minimaalne aastatoodang 5 tuh t ning maksimaalne aastatoodang 20 tuh t. Markšeideri- mõõdistamise ja jääkvaru määramise (seisuga 05.05.2016) aruande / 3 / põhjal on Varudi turbatootmisalal vähelagunenud turba jääkvaru 102 tuh t (aktiivse tarbevaru 2 plokk) ja hästilagunenud turba jääkvaru 353 tuh t (aktiivse tarbevaru 1 plokk). Seejuures on vähelagunenud turba kaevandatav varu 80 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatav varu 205 tuh t. Maavara kaevandamise loa kehtivusaja jooksul ei suudeta turba jääkvaru täielikult ammendata, seetõttu soovib arendaja kaevandamisloa kehtivusaega 20 aasta võrra pikendada. Turbatootmisalal on mitmeid väljakuid, kus turvast enam ei toodeta. 3.2 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Lääne-Viru maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ / 4 / on määratud rohevõrgustiku säilimiseks ja toimimiseks üldised kasutustingimused. Teemaplaneeringu kohased üldised nõuded tuumaladele on: - Tuumalade terviklikkus tuleb säilitada. - Looduslike ja/või poollooduslike alade osatähtsus ei tohi langeda alla 90 %. - Olemasolevate kaevandamiseks kasutatavate maa-alade kasutamine jätkub kavandatud ulatuses kuni maavara ammendamiseni ja kaevandamisest mõjutatud maa-ala korrastamiseni. - Olemasolevate kaevandamiseks kasutatavate maa-alade laiendamine peab lähtuma rohevõrgustiku paiknemisest ning tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju keskkonnale ja rohevõrgustiku toimimisele. Teemaplaneeringus on nimetatud karjääride bioloogilist korrastamist rohevõrgustikku tugevdava tegevusena. Maakonna tasandil konstrueeritud rohevõrgustikku on täpsustatud valla tasandil Viru-Nigula valla üldplaneeringuga. Viru-Nigula valla üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardi põhjal kattuvad Varudi turbatootmisala lõunapoolsed väljakud osaliselt rohevõrgustiku tuumalaga (joonis 3.1). Samuti tuleb üldplaneeringu kohaselt säilitada tuumalade terviklikkus ning terviklike loodusalade killustamist vältida. Peamine nõue on, et looduslike alade osatähtsus ei langeks tuumalal alla 90 %. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 11 Joonis 3.1 Varudi ja Varudi II turbatootmisalade kattumine rohevõrgustikuga. T - rohevõrgustiku tuumala ja K - rohevõrgustiku koridor (Viru-Nigula valla üldplaneeringu kaart, 2007) Varudi turbatootmisala paikneb Ida-Eesti vesikonnas. Ida-Eesti veemajanduskava / 5 / on koostatud aastateks 2015 - 2021, mille kinnitas Vabariigi Valitsus 07.01.2016. aastal. Veemajanduskava eesmärgiks on vähendada rannikuveekogumitesse jõudvat koormust. Koormus jaguneb looduslikuks ja inimtekkeliseks koormuseks. Inimtekkelist haju- koormust põhjustavad näiteks põllu- ja metsamajandus, maavarade kaevandamine, turba tootmine, loodusliku äravoolurežiimi muutmine, sademevee äravool ja ühis- kanalisatsioonita hajaasustus. Seega sõltub hajukoormus eelkõige maakasutusest. Ida- Eesti vesikonnas esineb hajukoormusest kõige rohkem põllumajandusliku taustaga koormust. Veemajanduskavas on hajukoormuse mõju vähendamiseks välja pakutud vastavad meetmed. Seoses turba kaevandamisega on soovitatud rajada turbatootmisalale settesüvendid ning torupaisud. Looduskaitse arengukava / 6 / on strateegiline lähtedokument looduse kaitse ja kasutamisega seotud valdkondade arendamiseks kuni aastani 2020. Looduskaitse arengukavas märgitakse, et turba kaevandamisel tuleb eelistada kuivendusest rikutud alasid looduslikele aladele. Varudi turbatootmisala on olemasolev turbatootmisala koos toimiva kuivendusvõrgusikuga, seega ei lähe kavandatav tegevus looduskaitse arengukavaga vastuollu. Arengukavas käsitletakse turvast taastumatu loodusvarana, mille kasutamisel on looduskaitse eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine ning looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine pärast majandustegevuse lõppemist. Taastumatute loodusvarade kasutamisel tuleb järgida säästva arengu põhimõtteid ning kaevandamisel tuleb kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat. Kaevandamine ei tohi mõju avaldada kaitstavatele loodusväärtustele ning kaevandamise järgselt tuleb taastada maa-ala võimalikult looduslähedane seisund, rabade puhul ökoloogiliselt funktsioneeriv sooelupaik. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 12 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND 4.1 Asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud Varudi turbatootmisala (joonis 4.1) asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Varudi külas paiknevas Varudi turbamaardlas (registrikaardi nr 258). Mäeeraldise ja selle teenindusmaa asuvad riigile kuuluval (valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet) Kunda metskond 40 (katastritunnus: 90202:001:0410) kinnistul, mille sihtotstarve on turbatööstusmaa. Turbatootmisala jääb hajaasustuse piirkonda, mida iseloomustab põllumajanduslik maakasutus. Varudi turbatootmisala külgneb kagu suunas Varudi II turbatootmisalaga, kus arendaja kaevandab maavara kaevandamise loa L.MK/323045 alusel (kehtib kuni 27.03.2038). Varudi II turbatootmisala mäeeraldis on 35,87 ha suurune ja teenindusmaa 47,84 ha suurune. Vastavalt kaevandamisloale on lubatud kaevandada 31 tuh t (3 plokk) vähe- lagunenud turvast ja 77 tuh t (4 plokk) hästilagunenud turvast. Maavara kaevandamise maksimaalne lubatud aastamäär on 7 tuh t ja keskmine aastamäär 5 tuh t. Varudi II turbatootmisalal on 2012. aastal läbi viidud keskkonnamõju hindamine / 7 /. Kagu suunda jääb ka 81 hektari ulatuses mahajäetud turbaväljakuid (11 ja 12 plokid), mis ei ole olemasolevate maavara kaevandamise lubadega kaetud. Väljastatud maavara kaevandamise lubades on arendajale seatud täiendavad tingimused, mis on alljärgnevalt välja toodud. Varudi turbatootmisalal töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamisel arvestatakse soovituste andmisel peamiselt kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevast keskkonnamõjust, kuid arvestatakse ka juba varasemalt väljastatud tingimustega. Varudi turbatootmisalal praegu veel kehtivas maavara kaevandamise loas on määratud järgmised eritingimused ja piirangud: 1. Kaevandatud ala korrastada metsamaaks. 2. Korrastamiskava koostada hiljemalt kolm aastat enne loa kehtivuse lõppu. 3. Vältida õlide ja kütteainete sattumist pinnasesse ja vette. 4. Deponeerida igal aastal korrastamise tagamiseks tagatissumma vastavalt kaevandatud kogusele Viru-Nigula valla eriarvele vallavolikogu poolt kehtestatud suuruses ja korra kohaselt. Varudi II turbatootmisalal kehtivas maavara kaevandamise loas on määratud järgmised täiendavad tingimused: 1. Looduskaitseseaduse § 55 lõigete 7 ja 8 kohaselt on II ja III kaitsekategooria taimeliikide kahjustamine keelatud, mistõttu on II ja III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohtades vaja vältida kasvukohti kahjustavaid tegevusi (kändude ladustamine, mootorsõidukiga sõitmine, metsaraie). 2. Kongla oja elustikule osutatava mõju leevendamiseks tuleb rajada väljalaskudele settebasseinid (40 x 20 x 1 m) pindalaga 800 m2 ja mahuga 800 m3. Settebasseine tuleb setetest regulaarselt puhastada. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 13 3. Veeseaduse § 8 lõike 2 punkti 13 alusel peab olema vee erkasutusluba, kui vett juhitakse suublasse maavara kaevandamise eesmärgil. 4. Turbatootmisala teed, mida kasutatakse turba väljaveoks, tuleb arendajal hooldada ja vajadusel niisutada. Varudi turbatootmisala mäeeraldise piires hoonestus ja kitsendusi põhjustavad tehnovõrgud puuduvad. Varudi turbatootmisala teenindusmaa idapiir külgneb Sookolli (katastritunnus: 90202:001:0008) kinnistuga, kus asub Varudi ja Varudi II turbatootmisaladel kasutatava tehnika hooldamiseks ja remontimiseks töökoda. Läbi Sookolli kinnistu on tagatud ligipääs tootmisväljakuteni, mida kasutatakse toodangu väljaveoks. Teine ligipääs Varudi turbatootmisalani kohalike teede abil jääb turbatootmisalast lõuna suunda. Turbatootmisalani viivad kohalikud teed on ühenduses Põdruse-Kunda-Pada tugimaanteega nr 20. Varudi turbatootmisalast jääb lähim elumaja ~1,4 km kaugusele lõuna suunda Sookolka (katastritunnus: 77002:002:0080) kinnistule. 4.2 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ning maastik Varudi turbamaardla paikneb Põhja-Eesti platool Kesk-Ordoviitsiumi Lasnamäe (O2ls) ja Uhaku (O2uh) lademete avamusalal. Aluspõhja kivimitel lasub pinnakate (kvaternaarisetted), mis liigestub holotseeni vanusega soo- ja järveseteteks ning pleistotseeni vanusega jääjärve- ja liustikuseteteks / 7, 8 /. Varudi turbatootmisala maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 50,38 - 54,14 m ning turba lamami absoluutkõrgused jäävad vahemikku 50,39 - 52,07 m. Turbatootmisalal jääb vähelagunenud turba kihi paksus vahemikku 0,0 - 2,0 m (keskmiselt 0,66 m) ja hästilagunenud turba kihi paksus vahemikku 0,4 - 2,2 m (keskmiselt 0,85 m). Vähelagunenud turbavaru on ammendatud mäeeraldise põhja-, ida- ja keskosas asuvatelt tootmisväljakutelt. Järvemuda esines kahes sondeerimispunktis 0,1 ja 0,3 m paksuselt. Vähelagunenud turvas lagunemisastmega <25 % paikneb lasundi pealmises kihis, mille põhikoosluseks on turbasammal. Lasundi alumise kihi moodustavad üle 25 % lagunemusastmega siirde- ja madalsoo turbad, kus esinevad põhilisel madalsoo-puu ja rohu-villpea turbad / 9 /. Turbalasundi lamami moodustavad valdavalt Balti jääpaisjärve setted (jääjärvesetted) keskmise paksusega 1,5 m. Jääjärvesetted koosnevad saviliivadest, liivadest ja savist. Kohati esineb turbalasundi lamamis ka järvemuda, mille paksus jääb alla 0,5 m. Jääjärvesetete lamamiks on valdavalt saviliivmoreenist koosnevad liustikusetted (keskmine paksus 0,3 - 0,7 m), mis lasuvad vahetult aluspõhja kivimitel / 7, 8 /. Hüdrogeoloogilises läbilõikes on võimalik eristada Kvaternaari ning Ordoviitsiumi veekompleksid. Kvaternaari veekompleks jaguneb vaadeldaval alal soosetete, jääjärvesetete ja liustikusetete veekihtideks.  ASENDIPLAAN ASENDIPLAAN Joonis Joonis 4.1 4.1 M M 11 :: 50 50 000 000 58.0 Villavere Hiie 58.8 Kunda Linnuse Kutsala Siberi Kutsala 52.0 Kure 57.0 VIRU-NIGU Linnuse 56.7 53.7 35.5 50.9 KU Lepiku ND 52.7 52.0 AJ ja ao N all Kanguristi M 49.3 Ku nd 53.8 a 49.5 so Aruvälja o a Vasta 52.7 oj 52.0 a ngl Nugeri Ko 49.2 55.2 51.7 Varudi Varudi Viru-Nigula Viru-Nig Va 51.3 VVaa 51.8 ru di rruu 50.3 ra ba ddii IIII 53.4 47.6 Võrkla 52.6 oja gla 57.2 Kon 60.7 63.4 52.5 Varudi Va rud 70.2 io ja 57.8 Pikaristi 67.1 KU Varudi Pikaristi ND Kohala A J 61.5 SÄMI-KURISTIKU SOOKAITSEA 66.4 67.7 70.3 Varudi Varudi ja ja Varudi Varudi IIII turbatootmisalade turbatootmisalade Märkused: mäeeraldised mäeeraldised 1. Plaani koostamisel kasutati Baaskaardi lehti 6434 ja 6443 2. Joonestamisel kasutati tarkvara Mapinfo 9.0 Turbatootmisalade Turbatootmisalade (litsents: MINWES0900922272) teenindusmaad teenindusmaad OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 15 Soosetete veekiht on Varudi turbatootmisala piires kõige ülemiseks veekihiks, kus veetase jääb maapinnast 0,3 - 2,0 m sügavusele. Veekiht toitub peamiselt sademetest, madalsoo piires (soo servaladel) ka põhjavee arvelt. Turbalasundi vesi on suure orgaanilise aine sisaldusega, kollakaspruuni värvusega, happeline (pH 3 - 6) ja väikese karedusega HCO3-Cl-Ca-Mg-tüüpi vesi, mis on joogiks kõlbmatu / 7, 8 /. Jääjärvesetete veekiht levib Varudi turbatootmisala piires soosetete veekihi all, olles kõige ülemiseks veekihiks Varudi turbamaardla ümbruses. Veetase lasub maapinnast 0,5 kuni 1,5 m sügavusel. Veekihile on iseloomulik HCO3-Ca-Mg-tüüpi vesi mineraalsusega 0,15 - 0,2 g/l / 7, 8 /. Valdavalt saviliivmoreenist koosnevad glatsiaalsed setted levivad jääjärveliste setete all ning on lokaalselt vettandvad, olles soosetete levikualal suures osas veepidemeks Kvaternaari veekihtide ja Ordoviitsiumi veekompleksi vahel / 7, 8 /. Ordoviitsiumi veekompleks on vaadeldavas piirkonnas peamiseks veevarustusallikaks. Veekompleksi moodustavad lubjakivid ja dolomiidid, mille veeandvus sõltub eelkõige kivimite lõhelisusest. Veekompleksi paksus on 35 kuni 40 m. Põhjavesi on nõrgalt surveline ning põhjavee survetase jääb Maa-ameti hüdrogeoloogilise kaardi alusel absoluutkõrgusele ~50 m. Veekompleksi moodustavate kivimite filtratsioonikoefitsient on 10 - 50 m/d. Veekihile on iseloomulik HCO3-Ca-Mg-tüüpi vesi mineraalsusega 0,3 g/l / 7, 8 /. 4.3 Kuivendustingimused Turbalasundit tuleb turba tootmise võimaldamiseks kuivendada. Varudi turba- tootmisalal juhitakse kuivendusvesi isevoolselt maaparandussüsteemi (edaspidi MPS) eesvoolu „VARUDI 1/PÜ-142 KUNDA-SONDA“ (MSR kood 1107230020030) ja sealt edasi ~1 km kaugusel idas looklevasse maaparandussüsteemide ühiseesvoolu, Kongla ojja (VEE1072300, MSR kood 1107230020000). Kuivendusvesi juhitakse ka osaliselt isevoolselt MPS „VARUDI 3/PÜ-142 KUNDA-SONDA“ (MSR kood 1107290010070) ehk Varudi turbatootmisala äravoolukraavi ja sealt edasi ~2 km kaugusel läänes looklevasse Kunda jõkke (VEE1072900). Varudi turbatootmisalale on rajatud kaks settebasseini. MPS „VARUDI 3/PÜ-142 KUNDA-SONDA“ ei ole maaparandussüsteemide registris eesvool ja Kunda jõgi ei ole äravoolukraavi suubumise lõigul maaparandussüsteemide ühiseesvool. Markšeiderimõõdistamise käigus 05.05.2016. aastal mõõdeti Varudi turbatootmisalal olevatest kraavides veetaset, mille absoluutkõrgused jäid vahemikku 50,17 - 51,50 m. Vastavalt 1994. a jääkvaru uuringu / 8 / andmetele on turbalasundit võimalik isevoolselt kuivendada mäeeraldise lääneosas absoluutkõrguseni 51,7 m ning kesk- ja idaosas 50,0 - 50,5 m. Varudi raba ümbruse hüdroloogiline võrk kuulub Ida-Eesti vesikonna Viru alam- vesikonda. Kunda jõgi kuulub kogu ulatuses ning Kongla oja Põdruse-Kunda-Pada maanteest suubumiseni Pada jõkke (VEE1072300) Keskkonnaministri 15.06.2004. a määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ §-s 2 toodud veekogude või veekogude lõikude nimistusse / 11 /. Lisaks kuulub Kunda jõgi Keskkonnaministri 09.10.2002. aasta määruse nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded“ §-s 2 toodud lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja / 12 /. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 16 Varudi turbatootmisalast läänes voolav Kunda jõgi algab Roela alevikust 1,5 km põhja suunas ja suubub Kunda lahte. Kunda jõe pikkus on 82,2 km ning valgala suurus on 535,9 km2 / 13 /. Jõe ülemjooks asub Pandivere kõrgustiku idaservas, keskjooks ja enamik alamjooksust Kirde-Eesti (Viru) lavamaal ning suudme-eelne osa Põhja-Eesti rannikumadalikul. Kunda jõgi on suhteliselt suure kaldega. Jõe veepinna absoluutkõrgus on lähtel 90,0 m ja suudmes 0 m ning keskmine lang 1,41 m/km. Lang on suurim suudme-eelsel alal (keskmiselt 12,8 m/km), kus jõgi läbib Balti klindi / 14 /. Kunda jõgi on jagatud neljaks veekogumiks. Varudi turbatootmisala kuivendusveed juhitakse Ädara jõest Kunda III paisuni jäävasse jõelõiku, mis moodustab Kunda_2 veekogumi. Nimetatud veekogumi ulatuses kuulub Kunda jõgi heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede hulka (tüüp IIB). Varudi turbatootmisalale lähim seirepunkt Kunda jõel, kus hinnatakse jõe seisundit riikliku keskkonnaseirega, on Lammasmäe seirepunkt (X = 6 594 315 ja Y = 644 359), mis jääb Varudi turbatootmisala äravoolukraavi suubumiskohast ~2 km allavoolu. Nimetatud seirepunktis on teostatud hüdrobioloogilist seiret aastatel 1995 ja 2005. Tabel 4.1 Kunda jõe Lammasmäe ja Kongla oja Pärna seirepunktide hüdrobioloogiliste seirete andmed / 14, 15, 16 / Pärna seirepunkt: Lammasmäe seirepunkt: X = 6 598 490 ja Mõõdetud parameeter X = 6 594 315 ja Y = 644 359 Y = 652 343 1995 2000 2010 Jõe veepeegli laius, m 12 12 4 Jõe sügavus, m 1,0 0,7 - 1,5 0,15 Voolukiirus, m/s 0,4 0,3 0,2 Vooluhulk, l/s - - 20 pH 8,0 7,6 8,2 O2 küllastusaste, % - - 93 O2, mg/l 11,9 10,0 8,4 - 11,15 BHT5, mgO/l 1,8 3,2 1,1 Püld, mg/l 0,041 0,033 0,076 Nüld, mg/l 1,89 1,59 1,30 NH4, mg/l 0,044 0,019 0,052* *Hüdrokeemiline seire 2010. aastal Varudi turbatootmisalast idas voolav Kongla oja suubub Pada jõkke, mis omakorda suubub Soome lahte. Kongla oja pikkus on 14,8 km ja pindala 40,8 km2. Kongla oja kuulub terves ulatuses heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede hulka (tüüp IB) / 13 /. Kongla ojas teostatakse riiklikku seiret Pärna seirepunktis, mis asub Varudi turbatootmisala äravoolukraavi suubumiskohast ~8 km allavoolu. Riiklike seirete tulemused on osaliselt toodud tabelis 4.1. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt oli 2013. aastal Kunda_2 veekogumi (Kunda jõgi Ädara jõest Kunda III paisuni) ökoloogiline kvaliteediseisund aastatel 2013 ja 2014 „kesine” (keemiline seisund samadel aastatel hindamata), mille põhjal hinnati seisundi koondhindeks samuti „kesine”. 2015. aastaks oli seatud eesmärgiks saavutada Kunda_2 veekogumi „hea“ kvaliteediseisund, mida selleks ajaks ei saavutatud. 2015. a OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 17 koondhinnangu alusel oli Kunda_2 veekogumi koondseisund jätkuvalt „kesine”. Seetõttu on Kunda_2 veekogumi „hea“ kvaliteediseisundi saavutamise tähtaega pikendatud aastani 2021. Kongla oja ökoloogiline kvaliteediseisund oli aastatel 2013 ja 2014 „hea” (keemiline seisund samadel aastatel hindamata), mille põhjal hinnati seisundi koondhindeks „hea”. Kongla veekogumi „hea“ kvaliteediseisund oli seatud eesmärgiks saavutada 2015. aastaks, mis hinnati saavutatuks / 5 /. 4.4 Maavara kvaliteet ja varu Turbavarud kinnitati esmalt Lääne-Virumaa Varudi turbamaardla jääkvarude eeluuringu aruande põhjal 1994. aastal. Kehtiva loa väljastamisel oli aktiivse tarbevaru kogus 573 tuh t (millest vähelagunenud turvas 224 tuh t ja hästilagunenud turvas 349 tuh t) ning kaevandatava varu kogus 356 tuh t (millest vähelagunenud turvas 224 tuh t ja hästilagunenud turvas 132 tuh t). Turba varu täpsustati 2016. aastal, mis arvestab varasema jääkvaru uuringu ebatäpsusi ja tänast olukorda Varudi turbatootmisalal. Markšeidermõõdistamise ja jääkvaru määramise (seisuga 05.05.2016) aruande / 3 / põhjal on plokk 2 vähelagunenud turba keskmine looduslik niiskus 89,34 % ja lagunemisaste 16 % (H1), millele vastab turba mahult kaalule üleviimise koefitsient 0,153. Seega on Varudi turbatootmisalal vähelagunenud turba jääkvaru (seisuga 05.05.2016) 1 010,3 tuh m2 x 0,66 m x 0,153 = 102 tuh t. Vähelagunenud turbavaru on mäeeraldise põhja-, ida- ja keskosas asuvatelt tootmisväljakutelt ammendatud. Plokk 2 lamamis paiknevas aktiivse tarbevaru 1 plokis on hästilagunenud turba keskmine lagunemisaste 34 % (H5) ja looduslik niiskus 84,65 %, millele vastab turba mahult kaalule üleviimise koefitsient 0,220. Seega on Varudi turbatootmisalal hästilagunenud turba jääkvaru (seisuga 05.05.2016) 1 890,2 tuh m2 x 0,85 m x 0,220 = 353 tuh t. Maavara kaevandamise loa taotluse põhjal on vähelagunenud turba kaevandatav varu 80 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatav varu 205 tuh t. Varudi raba jääb 19. sajandist alates Kunda tsemenditehase mõjupiirkonda, mis on muutnud rabavee happesust (pH on suvel kõrgem ja talvel jää all madalam) ja põhjustanud rabale iseloomulike taimede taandumise ning rabale mitteiseloomulike (toitaineterikkamate kasvukohtade) taimeliikide rohkuse / 17 /. Toitainete rohkusest põhjustatud taimestiku kasv raskendab arendajal Varudi turbatootmisalal toodangu kvaliteedi tagamist. 4.5 Kliima Varudi turbatootmisala ilmastiku iseloomustamisel on kasutatud Kunda meteoroloogia- jaama (MJ) 2006 - 2015. aastate andmeid ning arvestatud, et tootmisperiood kestab II ja III kvartalis. Algandmed on saadud Keskkonnaagentuurilt. Sademetehulga muutused on aastate kui ka kuude lõikes suured. Keskmiselt oli aastatel 2006 - 2015 sademete hulk II kvartalis 146 mm ja III kvartalis 193 mm ning aastas keskmiselt 599 mm. Sademeteta päevi oli keskmiselt II kvartalis 101 ja III kvartalis 107, seega tootmisperioodil oli kokku 208 sademeteta päeva. Sademete hulgast ja sademeteta päevadest sõltub, kui suur on turbatootmisalalt ärajuhitava vee maht ja kui palju turvast on tootmisperioodil võimalik toota. Keskmine õhutemperatuur oli vaadeldaval perioodil II kvartalis 9,8 °C ja III kvartalis 15,8 °C. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 18 Tuule suunad jaotusid II ja III kvartalis suhteliselt ühtlaselt, domineerisid lõuna- ja edelatuuled (joonis 4.2). Ligikaudu 83 % mõõdetud tuule kiirustest ei ületanud vaadeldaval perioodil 5 m/s ehk nõrka tuult. Tuule kiirusest ja suunast sõltub, kuhu suunas ja kui palju peenosakesi ümbruskonda levib. Turbatootmisalal tuleohutuse tagamiseks mõõdetakse tuule kiirust regulaarselt. Joonis 4.2 Kunda MJ 2006 - 2015. aastate tuuleroosid II ja III kvartalis 4.6 Taimed, loomad ja kaitstavad loodusobjektid Varudi turbatootmisala ümbruskonnas asuvate loodusobjektide kirjeldamisel on lähtutud kavandatava tegevusega eeldatavalt mõjutatavast keskkonnast. Varudi turbatootmisala mäeeraldise lõunapiir külgneb loodusliku rabaga, mis vastab Natura elupaigatüübile „rikutud, kuid taasutmisvõimelised rabad“ (7120), kuhu jääb mitmeid II ja III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohti. II kaitsekategooria taimeliikidest jääb mäeeraldise lõunapiirist ~30 m kaugusele kaunis kuldkinga (Cypripedium calceolus), mäeeraldisest lõuna suunas jäävale looduslikule alale (osaliselt kattub Varudi turbatootmisala II mäeeraldise teenindusmaaga) kärbesõie (Ophrys insectifera) ja Varudi turbatootmisala II mäeeraldisele madala unilooga (Sisymbrium supinum) kasvukohad. Varudi turbatootmisala teenindusmaa lõunapiiriga külgnevad III kaitse- kategooria taimeliikide – kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), väike vesiroosi (Nymphaea candida), valge vesiroosi (Nymphaea alba), suur käopõlle (Listera ovata), soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii), hall käpa (Orchis militaris), harilik käoraamatu (Gymnadenia conopsea) ja roomava öövilge (Goodyera repens) kasvukohad. Maavara kaevandamise loa taotluse koostamisel korrigeeriti ja lihtsustati teenidusmaa piiri selliselt, et see ei kattuks kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadega. Kuivendusvesi juhitakse ~1 km kaugusel idas looklevasse Kongla ojja ja ~2 km kaugusel läänes looklevasse Kunda jõkke. Kongla oja kuulub Põdruse-Kunda-Pada maanteest suubumiseni Pada jõkke ning Kunda jõgi kogu ulatuses „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“. Keskkonnaregistri andmetel on märgitud Kongla oja jõesilma (Lampetra fluviatilis) ning Kunda jõgi paksukojalise jõekarbi (Unio crassus), harjuse (Thymallus thymallus) ja ojasilma (Lampetra planeri) elupaigana. Kunda jõgi vastab Natura elupaigatüübile „jõed ja ojad“ (3260). OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 19 Kunda jõgi on kaitse all Kunda jõe hoiualana (KLO2000063) ja kuulub samuti Sirtsi loodusala (EE0070104) hulka. Sirtsi loodusala on Natura 2000 võrgustiku ala Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. aasta korralduse nr 615 alusel. Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku hingi (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar) ja paksuseinalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Sirtsi loodusalal kaitstakse samuti eelnevalt loetletud elupaigatüüpi ja liike, lisaks veel jõesilmu (Lampetra fluviatilis). Teiste Sirtsi looduala kaitse- eesmärkidega otsene seos kavandatava tegevusega puudub, seetõttu ei ole neid ka siinkohal loetletud. KMH programmi koostamise etapis leiti, et Natura hindamist KMH aruandes läbi ei viida, kuid keskkonnamõju hindamisel antakse hinnang Varudi turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõjule eelnevalt loetletud Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkidele. Järgnevalt on toodud Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkide seisund 2013. a Sirtsi loodusala (Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala) hõlmava Kunda jõe kalastiku ja veeselgrootute ning vee-elupaikade inventuuri tulemuste põhjal / 18 /. Võldas. Kunda jõgi sobib võldasele elupaigaks kogu alam- ja keskjooksu ulatuses. Võldas on varasemate katsepüükide põhjal esinenud vaid juhuslikult suudme-eelses osas. Eeldatavasti võldas jões ei sigi ja üksikud jõe alamjooksul püütavad isendid on merest jõkke sisse rännanud. Peamine ohutegur võldasele Kunda jõe alamjooksul on Kunda hüdroelektrijaama (edaspidi HEJ) pais ja seal hüdroelektrienergia tootmise taasalustamine. Ohuteguriks on ka jõe alamjooksul asuv ja töötav IMG Energy HEJ. Hüdroelektrijaam töötab madalvee perioodidel tsükliliselt vett kasutades ja jõe looduslikku hüdroloogilist režiimi muutes. Pais takistab setete vaba ärakannet, paisu taga toimub setete kogunemine. Aegajalt on pais avatud ja paisu taha kogunenud setteid allavoolu lastud. Hink. Kunda jões sobib hingule elupaigaks ainult suudme-eelne jõeosa lõigus 0 - 1,15 km suudmest. 2013. a seirepüükidega hinku jõe alamjooksult ei leitud, kuid see ei tähenda, et hink Kunda jõe alamjooksul puudub. Ei ole haruldane, et mõnel aastal jäävad hingu madala arvukuse tõttu nende isendid katsepüükidel leidmata. Arvestades Kunda jõe temperatuurirežiimi, on hingu sigimine Kunda jões võimalik ainult soojadel suvedel. Otsesed ohutegurid hingu jaoks Kunda jõe alamjooksul puuduvad. Arvukust ja elupaiga ulatust määravad looduslikud tegurid. Lõhe. Kunda jões esineb lõhe ainult suudme-eelses 2,3 km pikkuses jõeosas allpool Kunda HEJ paisu. Paisust allavoolu jääb 1,15 km kärestikulist jõeosa, mis sobib lõhe sigimis- ja noorjärkude kasvualaks. Oluline negatiivne mõjutegur lõhe jaoks on jõel olevad paisud – Kunda HEJ, IMG Energy AS ja Kunda mõisa pais. Lisaks rändetee tõkestamisele kaasneb paisude ja hüdroenergia tootmisega oht jõe veerežiimi muutmiseks ning setetereostuseks. Vee kvaliteet Kunda jões lõhele probleemiks ei ole. Muud inimmõjud on Kunda jõe hoiuala piires lõhe seisukohast vähe- või ebaolulise mõjuga. Paksukojaline jõekarp. Elusaid paksukojalisi jõekarpe Kunda jõest viimastel aasta- kümnetel leitud ei ole. Kunda jõgi on paksukojalisele jõekarbile vähesobivaks elupaigaks, kuna vesi on karbi jaoks liiga allikaline ja karpide toiduks olevat hõljumit OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 20 on vees tõenäoliselt liiga vähe. Ilmselt ei ole paksukojaline jõekarp Kunda jões kunagi arvukalt ega laia levikuga liik olnud. Jõesilmu levila piirdub Kunda jões 2,3 km pikkuse jõeosaga alamjooksul allpool Kunda HEJ paisu. Paisust allavoolu jääb 1,15 km kärestikuline jõeosa, mis sobib jõesilmule sigimisalaks. Kärestikust allavoolu jääv potamaalne jõeosa sobib aga elupaigaks vastsetele. Jõesilmule on kõige olulisemaks negatiivseks mõjuteguriks jõe alamjooksu paisud (Kunda HEJ, IMG Energy AS ja Kunda mõisa paisud), mis on jõesilmule ületamatuteks rändetõketeks. Muud inimmõjud on Sirtsi loodusala (Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi looduskaitseala) piires jõesilmule vähe- või ebaolulise mõjuga. Vee kvaliteet jõesilmu seisukohast Kunda jões probleemiks ei ole. Kongla ojas tehti 2010. aastal kalastiku seirepüügid kahes lõigus. Alamjooksu silla juures esines trulling, meriforell ja jõeforell ning Mäekalda silla juures esinesid trulling ja jõeforell. Alamjooksu silla juures hinnati seirepüügi põhjal kalastiku seisundid väga heaks ja Mäekalda silla lõigus kesiseks. Katsepüügil ei saadud kalaliikidest jõesilma, lõhe, lepamaimu, rünta, lutsu, luukaritsat ja võldast / 19 /. Joonisel 4.3 ei ole II kaitsekategooria taime- ja loomaliikide elupaiku kujutatud, kuna vastavalt Looduskaitseseaduse / 20 / § 53 lõikele 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud.  1 1 1 1 1  11   1 11  11 1 1  1   1 11 11 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 111  1 1  11  11  11 1   111 1 1  1 1 1 1 1  1 1 11 1 1  1  1 1 1 1  1 111  1111 11 1 1 1 11 1 1 1 111 1 1 1  11  1 1  1 11111   1 11 111 1 1 1 1 1  11  1 11 1 111 1  1 1 1 11  11 1 1 11 1 1 1111 1 1 11  1 1   1 1111 1 1 1   1 1 Hiiemäe 1 1 111111 111 1  4K 1 1 ant 1 11 1 11   111 1 1  11 1 1  Ahonõmme (Iiemäe) r 4Kr    3Kr 1 11    Malts akal 1 1 1 1 Mikumaa 1 1 las 1 1 1 1 3K 11 11 1 11 1 1 1 1 1 1 1   Lepiku 1 1 1 Iila soo 2 1 1  1 1       r 1 1 1 1  1   11 1 1  4K 1 1 1 1 1 1 1  1 1 1 1    1 1 1 1 1 1 1  1 1    1 1 1 1 1 Iila r 1 1 1 1 1   1 1 1 1 1 1 Uuetoa 1 1 Kruusaaugu   8  1 1 1 1 1 1 1  3K 1 1 111 1 1 1  1 1 1  1 1715   11 1 111 11 111111 1 1  1 11 11 1  11 1 11 1  r Raja 1 1 11 1 1 1   11 11 1 1 1 11 1 1 11 1 1 1  11 1 1 1 1 11 1 1 11 1 11 1  6K 11 111 1 111 1 11 11 1 1 1 11 1 A 3Kr 1 1 1 1 1 1  r 4Kr 1 11 11 1  1 1  Tuularu r Künnapea 11111 4K 1111 11 1 11 1 A 11 1 1  1 1 11  1 1111 1 Teetalu 1 1 1 1 11 1  (Künnape)  r  2  Lilleoru 3K  1 1 1 1111 1  1 1 Kasealuse 111 1 1  Tomikahu 11 1 111 1  1 111 1  11 Ravi 2  2 Eha Aru 1 1 1 1 111    4Kr 1 1 1 1 (Tomikaho) 1   8  1 Hiietalu A 3Kr 1  1715 1 1  2  Ahu 1    1   1 1 1 1   Kooli 1 5K 1 3Kr   1 1 ) 11 1 1 1 3Kr  11 11 1 1 1 1 1 11  11 1 1 11 1  1 1 1 11 1111 1 11   11 Metsaääre r 11 1 1 20 1  11 11 1 1    1 1 1 1 1 1 11 1 11 1 1 11 1 1 1 11 1 1 111 1 111 1111 1 3Kr 1 11 2 4K Kasesalu ma 1 1   1 oja 1  1 1 1 1  r 1 1 1 gla  1 1 1 1 1  Kon 1 1 1 1 1 1 1  Nurga 1 1 1  1 1 Kiviste  Iila sooniidud 111 1 1 1 1 1 1 1 1  1 3Kr 1 1 1 11 1 1 1 1 1 1 2 1 1 Ad  1 1  1  1 1 1  1    1 rik  1 1  a 1  1 1  2 lu 1 1 1 1  1 1 1 ht  1 1 1 1  2 11 1 1 1 1 1 1 11   1 1 11 1 11 1  1 1 1 1 11 1 1 11    1 1  1 1 1111  1 11 1 1 1 111 1 1 11 1# 111111 1 1  1 11 G Allika 3Kr 11 11 1111 1 1   1 11 11  1 1 1 1 11 1 111  111   11 1 1 11 11 1 1 1 1 1111 1 1  3K 111111 11 111111 11 1 11 11 1  1 1 1 1   3Kr Künka 11 1 11 1 20 r 1  4Kr  1 1 1  1 1 1   1111111111 1 5K 1 1  1 Pihlaka 1 1 1  Ratniku 1 1  1 r 1 6Kr 1 1 1 1 Jõeaasu 1  Laanemi 1   r  Kunda 1 (Pikapõllu) 1 1 1 1 1 3Kr  3K 1 1 1 1 1 1 1 1  1 1    1 1   0 1 1 1 1 1 11 1  1  Uraku 1 1 1 4Kr Ojaküla 1 1 1 1 1 1 111 1 11 1 1  1  1  1 1  1 1  11 11 1 11 1 1 1 1 1   1 1 1 111 1  1  1 1 1  1 1 1   1 Saviaugu 1  1   1 1 1  1 1 1 1 1 1 1 1  Orgmetsa Pundri r 1 1111 1 1 1 1  1  3K 111 11 1 1  1 1 11 1 1 1111 1  11 111  1 1  1 1 1111 Vääriselupaik Vääriselupaik 1 Pikk-Põllu  11 all Madikse 1 1  1 11 1 1 1 1  1  1 1  1 Oru 1 1 Mäeeraldise Mäeeraldise 1 1 1 1 1 piir piir Adriko 4Kr 1 1 1  2  1 1 1  2 1 Saarealuse  1 1 2 Asu 1 1 111 1 1 11111 1 11 1 1111 1 1 1 1   Hiieküla Ööbiku 1 1 11 1 *11 1 1 11 1 1 1 1 1 111  111    11 1 3Kr 11 1 1 1 1 1 11 1 1 1 1 1  111 111 1 1 1 11 11 1  Kraaviääre 4Kr 1 Saarealuse Lagendiku 1 1 1  1  11 1 1 1 11 1 A 11 1 11 1 1 11 11 1 11 1 1  1  1 11 1 11 1 1 111   11 3K 1  111  1 1 1 (VEP) (VEP) 5Kr  r 11 1 1 1  Tikri  1  1   1   1 1  1 1 1 1 1 1 1    1 11 1 1  1  Vallimäe 2 (Vahevälja) 3K r 4Kr Kadaka 1 11 1 1 1 1 1 1 1 1 1 Aasa  1 Kivitoa 1   1  1  1 1 1 1 4Kr 1 11 111 1 1 1 1# 1 1  1 1 111 1  1   1 1 11  1  111 1 11 1 1 1 11 11 11 1 11 1 1 11 1 1 1 1111 1  1 1 1  1 1 1  111 1   11  1 1 1  1  1 1 1 1  111 1 1 111 Kadikaevu 1 1 1 11 11 1 111 1111111 1 1 1 11 1 11 1 1  4Kr  3Kr 3Kr 1  1 11111111 11 1   saet Pikametsa 1 3K 110  11 1 1 1 1 1 1 11 11 1   1 1 11 1 1 11 1 1  1 1 1 1 1  11 r  1 1 1 11 1 11 1 1 1111 1 111  11  1 11 1 A 111 1 1 1  1 1 11 1 11 1 1 1 1 3Kr  11     1  1 1 1 1  1 1 11 1 1 1 1 1  1 1 1   1 A 1 Õuevare  1  1 1 1 1 1  1 1 1 1 1   Sofia 4A Kutsala (Kruusimäe) Külaotsa 1 1  1  Teenindusmaa Teenindusmaa 11 piir piir Mätliku 110 1 1 1  1 1 111111111 11111111 1 1 1 1  1 1  11 1 1 1 1 1 1 1 1 111 1 1 1  1 1111 1  1 1 1 11  3Kr 111 11 11 1 11 1 11 17158 2 11 1 1 1  1 Unukse  11  1 1 1 1 1 11 11  1 1 11 1111 1 111 1111 1 11 1 1  1 1 Kapi  1 11 1  1  1 1 1 1 111 1 1 1 1 1 11 1 1 11 1 1111 1 11 1 1111 1 1 1 1 r 11 1 4K Linnuse   Meelespea  11 11  1 Hansu  1 11 1 5Kr 4K 1 111 1 1 11 (Joosepi)  r  11     Alasi 3Kr A 1   1 1  r 1 1 Katku 1 1 1 3K 1 4Kr 1 1 1 1 Kodu 1  1 1 1  1 1 1  (Sepa) 1 1 1 2 1 1 1 1  1 1  1  1 1 1 1 1 2 1 Katkuvõsa   1 r 1 1 1  1 1 1 1 1 1 1 4K 1 1 1 1 1 1  1 1 11 1 11 11 1  1  1 1 11 1 1 1   1 1 1 r 1  11 1 1 1 1 11111 Kubja-Hansu 1 11111 1  1 3K 11111  11111 1 1 1 1 11 1 1 5Kr  1 1 1  A 1 turvas Sepa Katkumetsa 1  1  Malla 1 2 5Kr 1 17158 1 1     1 1 1 1 1 3K 1  1 oja 3Kr 6A 1 1 3Kr 1 1 1 1 1 1  1 Laane r    11 1 1 1 1 1 1 1 1 111 1 Allikamäe  Oja Uudami 1 11 1 11 1111 1  1 1 111 1 1   1 1 1 1  1 11 1  11  1 11 111 11 1 111 1Vääriselupaiga Vääriselupaiga 1 11 1 1 Lassi 11  6280*   1 1 1 1 11111 1 1 1 1  1 1 11  11 1 Mäekalda 1 1 1 (Allika) saet 1111 5K 6280* Sepa 4Kr Rubergi 11  r A  Pajuotsa (Kongla) 1 1 1 1 1 3Kr 1 111 1 1  111 1Vooluvesi  Aasa 1 1 1   1  1 1  11  11 1 111 111111 1111 1 1 1 11 3Kr 11 11 111 1       1 1 1 11  1  1 11 1 1Vooluvesi 1 1 Õuna  1 1   1 1 11 111 1 1 1 11   1  1 1 1 1 1 1 1 1 1 1    1  1 1 1  1  1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1  1   1 1 1 1111 tunnustega tunnustega ala ala G 1 1 1 1  1 1 1 1 1  1 1 1 Vasara  3Kr 4Kr 1 1 1 1 1  1 1 1 1 1 1 1 1  1 1 1 1 1 1 1   1 1 1 1 1  2   1 1 11 1  1 1 1 1 1 1   11 1 1 1 11 1 1 1 11 11 1  1  1 1  1  11 1 1  11 11 1 11  1 1  1 11 1 1  1 11  1 1 1 1 11  1    1     11 11 1 11 1 1 111 1  11 1 1 1 1 1111 1 11  1 1 1111 1   111 1 111 11 11 1 3Kr 111 1 1 1 11 11 1 1  1 1  1 11 1 11  1 1 1 1 1 1 1 11 1 1 1  11 1 1  1   11    1 1 1 1 1 1  1 Lillemäe Kuusemetsa biotk Roikani 1 1 110 1 1 1 1 1 1 1 1 1  1 1 1 1 1  1   1 1 1   4K 1 1 1   1 1 Kabeli  1 Vahtra  1  1  1 1 1    1 1 1 1 1 1   1     1 Urdamäe r 1 1 1 11  1 1 1   1 1   1    1 r 1 1 1 1 1 1  1 1  1  1 1 4K 1 1 1 1 3Kr  5Kr  1  1 1  1  1 1 1 Vabriku  1111 1 1   1 1  11 1 1 111 1 1 1 1 Kase 1(   1 1 1 1# 1 1 1 111  1 1 1 1 1 1 1 1 1111  1   111  1 biotk 1 1  110 1 11 3Kr 11 11 1 1 1 1 Raketibaas Raketibaas Kanguristi Kanguristi 1 1 1 1 1 1 5Kr 1 1 1 1 3 1  1   1 1  1 1 1  1  1 11 1  1  1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1  1 1  1 1 1 1   1 1 1   1 11 saet 1 1 1 1 11 1 1 1 1 1 111 11 1  1 1 1Mälestuskivi (1  11 1 1 1 11 1 1 111 1 1  1  11 11 11111 1 1 11 111  1  Rüütlimõisa 110 11 1 1 1 1 1 1 1 11 Mälestuskivi 1kirjanik kirjanik    1 11 1  1 1 1  11  111 1 Allikamäe 1 11 1 1111 1 1 1  Pihlaka  1 1 1 1 ehit   2 3A  1  1 1)  1 1 111111 1 #  Lillemäe  1 1 1  Kruusamäe 1  1 1 1 1 1  1  1 1 1 110 1 4K  1 1 1 1 1 1  1  1 1  1 1 1 1 1 1 1  1 1 Pais Pais r 1  ( 1 1 1 1  1  Kivinuka  1 1  1 1 11  1 1 1  1111 1  1 1 1 1   1 1 1 1 1 1 1 11 11 11 1 1 1 1  11 1 1 1  1 1 1 1 1  3A 1 1 1 1 1 11111 11 1 1 3K 20 3Kr 1 11 1 ( 1 1 11 1 1 1 1  1 1 r 1 1 1 r 3K  11  1 1 1 Jüri Jüri Parijõe Parijõe 1 1 1 1 1     sünnikohas sünnikohas 1 1 1 1  111 11 11 1 111 1 Saare Siberi   1 11 111  1 11 111 1 1 1 11 11111Lähim 1 1  1 111 11 1 Pihlaka  11 1 1 1  Järve    1  1 1   1 1 1  1 1 1  1   ( Kaasiku  1  1 1 1 1 1 1 1 1 11 11 1 1Lähim 1 elumaja elumaja 11 1 1   1 1  Udu 1 11 1 1 1   1  11 Kongla 6A 1 1  1  1 1 1 1 1 1 1 11  1 1 1 1  1 1 ( 3K 1 1 1 1 1 1  1 1 1 1 1 1 1  1 1 1 1 3Kr   1 1 1   1 1 r 1    1  1 1 4K   1 1  1  1  1 1 1 1  1 1 r      1   1 1 1  1  1 1 1 1 Tuule Kopli  1 1 1 1 1 1 1 11  1 1 1 11 1 1   1 1 1 1 1 1  11 11 1 1 1 11 1111 Männiku 11  11111 1  N 11   1 1  1 1 1111  1 1 1 11 Ku 1 1 1( ( (1 1 1  1 1 1 1 1 111 11 1 11 11 1 1 1    1 1 1  1 1  1 1 1kinnistul Sookolka Sookolka kinnistul 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 r  11 11  4K 11 1111 11 1 1 Paarma   1     1 1 1 11 1 1 11 11 1 111 Kanarbiku  1 111 1   11 1111 1 Mäe 1 11    Koila 4Kr 11 1  Jaanimäe   11 1 11 1 nd 1 1 11 1 1    r   3K 171    Kuuseheki  1 1   Kullamaa paas  1 1 1 1 1 11 1 1 1 Kasemetsa 1 1 11 1 11 111 11111 111 4Kr     1 1 1 1 4Kr 1 1   1   59 1 1  1 1  1  1 1 1#   1   1 Ku 171  1 111 1 11  1 11 4Kr    1 1 1 1 a  1 Siberi Siberi küla küla1    1 Kupits Kupits 1 1  11 1 1 1 1 1 1 1 1111111 111 1  1 1 1 1 1 1 1   1 1 1 1 11 1 # nd 57   1 1 1   1 1  1 1  1  1 11 1   Tuulenaabri 111  11111  1 1 4Kr a 1 4Kr   1 1 Lepakivi    j 1   1 1 1 1 1 1 11  1 1 1 1 1  1  jõg 1 4Kr  1 1 1 1  1 11  11 1 1 õ1 11 11 1   1 1 111 1 111 1 1 1 11 1 1 1 1 1 1  11  1 11 1 1 11  1 11 1 1 11111111 1111 1  1 111 1 1 1 1 11 111 111 11 1 1 1  11 3Kr   111 1 1 11 1 1 11 1 1 1 11  1 1 i 11 11 1 1      1  4A 1 1  1 Kaldapiirangu- Kaldapiirangu- 2 gi  1 1 1 1  1 3 A 5Kr 11  1    1 1  1 1  1 11 1    1    1  1 1 1   1  1 1 1 1 1   1 1 1 11111 1 1111 1111 3Kr   1 1 1  1 1 1 1 1 1 1 3 1 1  1 3K 1 1 1 1    1 1 1 1 1 1 A   1  A 1 1 r 1111 1 1 1  1 1   1 1 1 1 1  1 1 1 1 1 1   1 1 1 1 1 1 1  1 1 1 1 1 1  1 4Kr  1 1  11 1 1 1 1 1  1 1  1 1 1 1 1  1 1 111111 1 1111 11 1 1  1 1 1 1 1 1 1  1 1 11 1 1 1 1 1 111 1 1 1 11 1 1 1 11 1 1 1 vöönd  3K 1 1 11    $ 1 r 1 11  vöönd  1 1 1 1"1 1 20 1 1 1 1 0 1 1 1 1 1 11 11 1 1 4Kr 1 3Kr 1 11 16 1 1 1 1 1 1 1 6Kr 11 1  Lepiku  1 1 17 1 11 1 1  11 1  1 1 1 1 1   1 1 1   1 1 1  1 1   1 1 1 1 "1 1 1 11 1 11 11 1 1 1 1  1 1 11 3K r 1 1  1   11 1 r  1 11111 1 1 1 A  5K 11 mes   1 1  1 1 1 1 1111 1 A 3Kr 1   1 r 1  1 1  1 1 1 1 1 1  4Kr 20 Männi 5K 0 5Kr  1 Vanakaevu 16 1  1 1  4Kr Metsatiigi 1 1  Pardimäe 1 1 1   "  1 1  1 1  11 Vanajaani 1 1 1 1  1  1 1 # 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1  17 r  11 1 1 1  1 11 1  1 1 1 1  3K 11  1 1 1 1  5Kr A    1 11Kunda  LE  1  Kunda metsavahikoht metsavahikoht 1 Kanguristi Metsavahi 1 1 Kõrtsi   1 1    1 r 1 1 1 Kunda soo 1 1 1 1 1 1 1   11 1 1 1 1 1 1 11 5K 1 1 1   1 11 1 1    $   1 3K 1  1  1 1  1111 1 111 1  111 (Arusoo) 1      1 1 1 1 1 1   11111111 1  1 1 1 1 11 1   1 1 11 1 "  1 1   1 r Pärnasalu r 1 1 1 4K 1 1 1 1 1 1  r   1 6K   1  1  1 1    1 1 1   1 11 1  1 1 11 1 A 1  3Kr  1 1    11 1 1 1  1 1  1 3260 3260 1   1 1 1111111 1 1 1 1   1 1    1  1 1 1 1  1 1    11 1 1 11 1 1 1 1 1 1 11 1 1 1 1   11 11 1 11 1 1 11 A 1  11 1 1  1 1 1  1# 1 1 111111 11 r 9 1      1 1 1 11 1 4K 1715 1  1    Aasu-Allika 1 $ 1  " 1111 11 1  111 1Nugeri 1   1  11 r 2 11 1  1 1 1 1 1  1 1 1 r 5K 5K 1 1 Nugeri (Liivaku)(Liivaku) metsavahikoht metsavahikoht  11 2 4K  1 1 1 111 1 1 Liivaku   11  3  r    1 1 all   1 A 11 1 1 1 1 1 1  1 1 1  1    1 1    1 1 1  1  1  1 1 1 1  1   1 1  1  1 1  1  1 1   1 1 8A 1   1    1        1    1 1 1 1  1 11 1  1 1 1 puurk 5K  5Kr 11 1 1  1     1 1 1  1 r LE 1 1  1 1 1 1  1 1    1 1 11 1   Lõhejõgi Lõhejõgi 4Kr Koila Linnamägi       1 all 1 1  1   1  # #  1     1 1  1  1 1 1 1 11 1  11 1  1 11  1 1111 111   11 tiir 1 11 11      1 1  1 1 1 1   1 1   1  1 111 3Kr 1 11 1   1   1  1   1 1 1 Malla oja 1 11 11 111111   1 1 1    1 1 1 1 1 1 1111 1  4Kr sport "1 1 # 1 1  1 1  1 1  1 1  1  1  1  11  4Kr 1   1 1Malla 1 111 1 kool 1 11  park Malla 1     1 1  11  11111 1 r 1 4Kr 1  Kiige 3K 1 " 1 1 11 1 1 1   1    1  1 1 1  1 1 1    1 5Kr 1 1  1 1 1 # 1  1 1   1 1 Villaver Villaver  1 1 1    1  1 1  1 1 1  1  1 1  1 1 11 1 1  4Kr 1 1 Kiviaia 1    1  1 1 ee oja oja 1  1    1 1 1   4K 1 # #"# 1 1 1 1 11 1 1  1 1 tiir 11 1111 1 11      1  1 1 1 1 1 1 1 1 1 11  1 1  11 1 1 r 1 11 1#11 11 11  11 1 1 1 1  1 1 1 1 1  1  1 1 1 111 1 1 11 1 11  1 1 8A oja  Põhja-Aru 1  1 1 1   1    1 1 1 Lammasmäe 1 1 111111 11 11 1 1  # 1 1 ng la Vasta 1 1 1 1 1111 1  11 1  1 1 A 1 1 4Kr Ko   1  1 1 1  1 1  1 1 1 1   1 1   1 1 1 1 11 Vasta tiik   1   1 1 1 1 1 1  1  1 1 1  1 # 1   1  11 1 1 3Kr Kiviloo    11 1 11 1 1 1 1  1 1 1 1  11  1  1  1  1  1 1  1 1 1  1 1  1 1 1 11 1 1  11 1    1 111 1 5A  4Kr 1 1 1 1 1   1 1 1 1 1      1 1  Marguse 1 1    1 1 1 1 1 1 1 1 1   1 1 1  9K 1 111 1  1   1 1 1   1 1   1   1 1 1 1 1 Aasukalda r  11 1 4Kr 1     1 1 1 11 1 1 11 1 1 1 1 111 11 1 111 1 Vasta sooniit 1 11 11 1 1 1 1   1 1 1   1 1 1 r 1   1 1  1 1  1 1 1 1   1 1 1 1  Loodusala Loodusala 11 1 (Natura (Natura  11 1  5K Kopli 17 16 0 Paemurraku 1 1 1111 11 11 1  1 1  1 1 1 1 1 Kivimäe Lokotari 1 4K Sirtsi Sirtsi loodusala loodusala  ja ja   1 1 1  1 /  4K r all  Nugeri mets 1  1 1  1 1 1 5A r   1  1   1   1 1  1 11  1 1 1 11 1 1 1 5A r 3Kr 4Kr Linnumäe 1 1  1 1 1  1  11 1  11 1 11  4K 4Kr  1  11 1 1  A 1  1 1 1 1 1 1  1  1 1 1 1 111ala) 111 1ja 6Kr 1 1 1  1 1 1 1 111 1 11 1111 2 1 11 11111 1 4Kr   1 1   5Kr 11 1   1 1 1 1 1  ehit 1 2000 2000 ala) ja 1 hoiuala hoiuala Pikapõllu 5K 11111111 11 1 1 1 1 1 Kunda Kunda jõehoiuala jõe hoiuala 1 111 4K r 11 1 oja r 1 lla  1 1 1 Ma 4K  1  Keskvälja 1   r  1  1  1 1 1 saet 11 1 1      1 1 1 1 1  1 1 1  1 1  1 1 1 1 1 1 1 11 Kaarli 3Kr   &  1 1 11 5A 1 111 1 11 1 1 1 1  1 1 1  1 1 1  1 1   1 11 1111 1  1 3Kr 1   1   1 1  1   1 1  1 1 111 1 1 11111 1 11 1 A 1 1111    1 1    11 1  1 1 1  oojjaa ladu 1 1 1 5A 1 1 11 111111111 1   1 1 1 1 1 1 1 1 1 Aruvälja 11 1 1 r 1 1 1 1 1 1  5A 3K 1 1  1  1 1 1 1 1 1 1 1 4K 3Kr 1 1 1 11  mes 1 1 1  1 r 1 1 5A 1 1 1  1 el 1 1 1 Katkusaare  1    2 1 1 1 11111 1111 1 11 1 1 11  1 11 1 1 1 11 1 1     1 1  1 1 1 1   1  1 1 1 1   1 11 1  1 1 1    4K r llaa 1 1 1 11 1 1 1 16270* 1 1  1 1 1 1 1 1 1 '  1 1 1  1  1  1 + 1 1 1 1 1 1 1 1 1   1 1 1 1 el th Mäeotsa 1 4Kr 1 1 16270*   1  1 1 11 11 1 1  (Mäe) Brouni aasu el 11 11  11 1 1  1 1 1 1 1 11 Nugeri nngg 3Kr Siberi mets el r el 4Kr 1 11 1111111 1 1 11  1 1 11  1  1 1 1 1  Männi 3K 1 1 11 1 1 1 1  1  1  1  11 111 1 1 1 11  1 4K 1 111   1 1   1 1 1 r tnk 1 11 1 1 111 1 4Kr Siberi mets 11 3K 11 1 1 1 1 aavv 1 11111  1 1 Uustalu Männitalu 1 1  1 1 1 Viru-Nigula KKoo  r  11  1 1 1  1 1 1   1 1 1 1   1  1   1 1 1  1 5K r 4Kr  puurk 1 1 1  1  1 1 1 1 1 4K 1 11 1 1 1 1 1 1   1 1 1 11 1 1 1 11  1 11 1 1  1111 1 1111111 11   11 Kunda jõgi r 11 11 1 1 11 1 1 1 1  Künka 11 kkrraa 1 111 1 1   1 1111 1 1 1 Ilumäe 1 11 11 11  1 1 11 1 11 1  ladu 11 1 1 11 4Kr 1 r 1 4K 4K r 4K 1 1 111 11 11 5Kr 1   1 1 1111  1 elupaik 3Kr oja 11  r  5Kr  1 Natura Natura   elupaik 1 1 1 Kitse 111 1111  1 11 111 3Kr 1 1 1 1   '  111  (Vana-Jaagu) 4Kr la  1 4Kr 1   1 11 8Kr  4K sport 1 1 1  1  1 1 1  1 1 ng 1 1 1 1 rree 1 1  1 1 1  r 1 ma vph 1  1  1  ' 1  1 1 1  el  1 r  1 1 1  1 1 Pääsusilma 8K Ko 1 Harjus Harjus (Thymallus (Thymallus thymallus) thymallus) 1 1 1 1 1 r 1  3Kr  1 4K 1 1   Va 1 1 1  1 3Kr 1  1 1 ( 1 1 1 3K 1 1 1 Sinimäe 1   1  * Lassi-Uuetoa 1 aaaa 1 1 1 1 1 1 1   r r     Varudi Varudi 1  ud 1 1 1111 1  1  1 1 1 1   1  1    1 1 1  1 1 1 1 1 1   1 1 1 1 1 1   1 vv i tu    1 1 1 1   1    1 & 1 1 1 1 1  1 1 1  1 1) 1 1 1 1 1     1 5A A sjsk Pilpaküla 3Kr 1 1 1 1 1 5Kr 1 1 1 rb 1  3Kr 4K 11  1 1   - 1   1 5A 1 uuss 1  1  1 r  Ojasilm Ojasilm (Lampetra (Lampetra  planeri) planeri) 11  1 1 4K  1 1 1 1 a  1   11 r 1 1 1 1 1 karst 1 1  1 1 1 1 1 1    5K    1 1 1 so 1 1 1 111  1  1 1 11 1 11 1   Vanajõe karstiala karst  Kuuse l-aed 1  111 1 1 1  1 1 111 1 1 1 1 1 1 1 1 1   1 111 11 11 ) 11 11 1 1 11 1 1  1  11  5Kr 1 1 1 1 1 r   1 1 1    1  1 1   1 ( o 1  1  1111 #1 1   11111 1 1 6A 1 1 1 1 1 1 1  1 111 1 111 krk 3    ' 11 111 111 Kaliaru TTiipp 1 1   11 Põlda el 1 11 11  1 111111 111 11 11 1 1  rumä 1 1 1 e oja 1 Lassiliiva 1  rmtk  karst 5Kr    kpl gar 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 gar  6A 1    1 1 1 1 1   1 1 ' 1 1 1 1 1 1 1 1   1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 4K r gar 1  1   1 1 1 1 111 1  5A kpl 1   1 1 1   1  1 11 1 1 1 11  1 r 1 1 1   11 111 1 11 4K 1 karst 1Ritsaku 1 1 1 11 1 11111 r 6K    1  1 1 1  1 1 1 1  1 2 4K paas 11  1 1talukoht 111 1  11 1 1 Ritsaku talukoht 1  1   1  3Kr 1 1 11  r ' 111 1 11 5K 6Kr 1 111 1 11  11 1 1 r 4K  11 1 r 1 1 1 1 11 1 1 11 muuseum park 1 11  r 1 1 1 1 1 1 1 4K 4Kr r 1 1  r 1  1 1 5Kr 1 4K 1 1 4K 1  1 11 1 1 11  1 1 1 11 1 1 1 1  1 1  1  1 1  1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1Kahelehine Kahelehine 1 1 käokeel käokeel 1 1 (Platanthera (Platanthera 1 bifolia) bifolia) 1 1  1 1 1 3Kr 11  1 1  1  1 1 Oja 1 III III 11 1kaitsekategooria kaitsekategooria Ristoru 4K   1 1 Koka 1 1 1 1     1 1  1 ' 1 1 & 1 1 1 1 1 1 11  4Kr r 1   111 1 1 1 1 11  1  & 1   1 1 1 111 11 1 1 4K Pari 1 1 1 1   r 1 1 5K 6K  1 1  paas 1 r r 1 1   Hall Hall käpp käpp (Orchis (Orchis militaris) militaris) & ÔÔ 1  vph  1  1 1 1 1  1  1 1 1  1 biotk   1 4Kr 3Kr 1 1 1 biotk & 4Kr 1 1 1 1  1 1   1 1 1 1  1 1  1 1  1 1  1 1  1 1 1 1  1 11 1taimeliik 1111 taimeliik 4Kr 1 1 11    1 Lepmetsa lage 1 1 1  1 1 1 11 1 1111 1 111 1 1 1  1 1  1  1 1 II  1 1 paas 1 1 1 Varudi  1    1 1Vööthuul-sõrmkäpp 1 1 1 3K 1 1  1 1 11 1   1 1 11 Harilik 1  käoraamat Varudi  1 II 1 fuchsii) r 1 1  1 11 1 Harilik käoraamat   (Gymnadenia (Gymnadenia 1 1 conopsea) conopsea) 1  Vööthuul-sõrmkäpp 1 (Dactylorhiza (Dactylorhiza1 fuchsii)    1 1 11 Vanajõe 1     & 1  1  1 1    6K 1 1 1 1 1 1 1  1  1 1 1 1 1   1 11 ) 1 r 1 3Kr 1 1   1  11 1 1 1 11    1 1 1 1 1 1 4K 1  1 11Kahkjaspunane 1sõrmkäpp  1 1(Dactylorhiza 1  1 11 11 11 1 11 1 1 1 r 1  1 1  1 1 1 Kahkjaspunane  1 1 sõrmkäpp (Dactylorhiza 1 incarnata) incarnata)  1   1 1 1 1  1 1 tvh Piiri  1 1 1 1   1 1 r 1 1 1 1 1   1 1  1 1 1 5K 1 1 1 1 1 1 171 57  11 1 1   1 1 1 1  1 1 1 1 1 1  91D0* 91D0* 1 1 1  1 1 3K  1 1 Maalismägi Maalismägi 1 1  1 1 & 1  1 1 111 1 11 1 r 1 1 5K Veevälja    1 1 #1      1 1  1 1 1 1 1 1 Nugeri soo 1 r r 1 3K Aru karjäär 1 1 1 11 1 11 1  1  Kahelehine Kahelehine käokeel käokeel (Platanthera (Platanthera bifolia) bifolia)   1  1 1 1 1 1  1  1  1 1  1  1 11 1    1 1 1 111 1  1  1 3Kr 1  1 111 1 1 1 1 1 Võrkla VEP VEP nr nr 107069 107069 1 1 & 1 1 1 1 1  1 1   11 1 1 1 1  1 1 1 1 1 1 1 1 1  11 1 1 1 1 all 1 5K  1 1 1    1 1  1 1    1 1 1 1  1 1 1 1 r    1 1  1 1 1 1   1 1 1 1 1  Laialehine     1 1    1 1 1  1 1 11  1 111 1 1 1 1  1 1 1kaitsekategooria 1 1 1 1 1  4M 1 1  1 1 1  1 1  111 1 1  6K 1   Laialehine 1  1 1 neiuvaip neiuvaip (Epipactis (Epipactis Ô helleborine) helleborine)  7120 1 III III 1 1kaitsekategooria 1 11 1 7120 1 1 r  1 11 11 koole Ô 1 1 1 1  1 111 1 A 4Kr 3Kr  1 1 11 1 111 1 1 1 1 11 Rahu  Va 1  1 1        1  1 1 1 1 1   11 1 rud i so Võrkla Pad aor u kr 11 1      1  Treiniidu 1    1  1 1 1  1 1 1 1 1 1 1   11 1 1 1 o Raja 1 1  1  1  1 1 1 1 1 1 11 1 1 11 1 1  1 1 1 loomaliik loomaliik 1 1 1 1 5Kr  6K r 1   Roomav Roomav 1 1 öövilge öövilge (Goodyera (Goodyera 1 repens) repens)  1 1 1 1  1 1 1 1 1 1  r 5A 4Kr r 1 1 1 1 5K 5K 1 1 1  1   1   1 11 1 1 1  1 1 1 1 1  1  1 1    1 1 11111 1 Penti 5K 1 11 1 1 1   1 1  111 1 1 1 1 1 r A  1  1 1 1 1  3K 11   1 1 1   Pada linnamägi  1 Kupja 1 1  Suur Suur käopõll käopõll (Listera (Listera ovata) ovata) 1 r  11 1 11   1   1 1  1  1 1 " 1  1 1  1  1 1 1 1 1 11111 1 11 1 1 paas 6Kr      1 1 1 1 1 1 6K eeee 1 1 1  1 r 1   1  A 1  1 1 Lillearu 4K   1   1 1 1  1 Linnamäe juga 1 1   1  1 1  1 1  1 1 1 1 1 111111 1 1  1 1 20  1 1 1  r  1 1  1 1 111  1   1  11 (Lilleoru)  1 1  1 11  1 Soo-neiuvaip Soo-neiuvaip (Epipactis (Epipactis palustris) palustris)  1 A 1 1 1 1  1 ddii ttaallitit 1 1 1 1 1 1 1 11111 11 1  1 1 1 1 1 1 1  1  1  1  11 1 1 1111 11 1 1 1 111  1 11   1 1  1 1 11 7 1 1 11 1   1 1 1  Otsa Koseveere 11   1   1  1 Vööthuul-sõrmkäpp Vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza (Dactylorhiza fuchsii) fuchsii) 1  1 1 1  1 1 (Pikapõllu) 5Kr 17 r 1 1 1 5K 1 1 1    11 4Kr Karinu 1 1 1   1 1 1 1 1 1   1 1 1 11 1     1 1   1 1 11  3K 1 4K 3K 1 1 1 r  1 1 1 r 1 1 111 1 1 r 6K r   1 11 1  1 1 11  1 1  1 1 1 1   1 1   1 1   111  1     1     11 1 1111 1 1 1 11111 1 1 1 111 1 1 1 Kaitsestaatuseta Kaitsestaatuseta  Rannala 1  1 1    1 1 Vaarruu 1 1 Väike Väike vesiroos vesiroos (Nymphaea (Nymphaea candida) candida) 1 1 1 Papiniidu  1 1 Jurna mets 1 1 1 1 1 1 1  1  11  1 1 1 1 1 1  1 1  1 1    1 1 1 1  1 1 1 1  11  1 1 1 Mätliku 1 1 11 1 1   1 1 1 1 1 11 1 1 11 1   1           1 1  1  1 1   1 1 1  1 1 11111 1 11 liigid 11 1 1 1 liigid LE alba) 1 1 PADAORG r 5K ! 1 1 11  1 11    1 1  1 1 1 Nugeri   1 1    1  kr 1 Valge Valge vesiroos vesiroos  1 (Nymphaea (Nymphaea 11 1alba) i-i-V ant   11 1 Jäätma 4K   1 1 1  1 111 1  1 1  1  1 1  1 1 1 1  1  1+  r 3K 1 r 1  1 1 3Kr 4K 1 1 1 1 1 r  1 Nuuggeerr 1 1 1 11   1 1 1 A 1   1 1 1 1 1  1 1 1 1  1  1 1 1 1 4Kr  1 1  1  r 1   1 1    5K kuiv 1 1 111 111111   1 1111 111 1 1 1 1 1 11  11      1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1  4Kr 1 111 1 1 11 1   1 1 1 Otsingu Sookolka oja 1 1  1   11 1 gla 11 11 1 1 1 1 1 11 Kon 11     1 1    11  1   1   1 1 1 1 1 1 3K r Pada 1  1  1 1 1 1 Raa 1  1 1 oja 11 1 1  1 1  6Kr 1111 1111 1  1 1 1  1  11 4Kr 1  1 1 11 1 1 11 1 11 11111  1111 1 1 1 N 1   1 3Kr 1  1  4K 1 1 1 Linsu  1 1 1 1 1  3Kr r 1 1 1 1  1   Salumäe 1  1   1 1 1 1 1 1 1 11 1 1  1 11 1 11 1 1 11  1 1 1 1 1  1 r 1 1   1 111 11 1  1 1 1 11  11 1   1 111 1 11 1 1 1 5K 1 111 1 11 1 1  4Kr 1   1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 ja  4Kr 1  1 (Saare) bo 1 1 1  1 1 1 1 1 1 1 Um 1  1 4Kr 111  11 1111 11 1 1 1   1 1 1 Kimmi  Saare 1 1 1   1 1 111 1 111 1 1 1 1 11 1 1 1 1 1 1 1 11 11 1 111 3Kr 1  111 1 1     1 1 1 1 11  1  1 1 1 1 1 3K 11 1 1 11 11 1Pärandkultuuri Pärandkultuuri Alasi r 1 A 1 11  1 Baumani 3K 1 1 Mätliku  Tiigi 1 4K Kangru r  ja  1     VEP 1  r di o 1 nr VEP nr 107068 107068  1 silo 1 r   1 1 3Kr 11  1 1 1 1   Va ru  1 1 1 1 5K LE Salupi 1 1  1 1 1 1 Lepiku 1 1 1 r 1 1   1 5K 1 1 1 1  1 1 1 3Kr 1 1  11  1 Matsi 1 1 1 1 r    1 1 # 1 4Kr  1 1 1  1  1 1 1 1 1  1  1 1 1 1  1 1 1 1 +  1 1  1 4K 1 1 1 11 1 1 1 1 1 1 1111 4Kr 1 1  1  1 1    1 1 1  11 11objekt objekt 1 metsas metsas 1 4Kr   1 1 11 111 1 11 3K   1 1 LE 1 11 1 1 1   1 1 1 Karjaaru r 1   11 1 1 A 3Kr 17117 1 1 1 1 5Kr ant 1 Lossi 5Kr 1 Kaasiku 1  1 1 1 1 4K   1 1 1 1  1 1 r  1    1 1 1 1  11 1 1 1   1  1 11 1      1 1 1 1 1 1 4Kr Vargamännik 1 1   1 4Kr 1 1 1 3Kr 3Kr r 1  1 Aru 1 4K 1 11 1 1 1 11 111 1 1  1 1 1 1   1  1 111 1 11 1111 1 1  1 11  Lilleoru   Va saet 1  1 111  ru  1 di   a jõgi 3Kr oja 1  To 111 111  1 1   1   1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 ja 1111111 1 bo 1 om 1 Erma 1 1 11 Pad ika 1 1  11      1111 1  r 1 Um  1 1 kr 4K 1 1 111 1  5K  1 4Kr 11 Märkused:  r 11 11 1 1111 1 5Kr 1  4Kr 1  111 1 G 1 5Kr 1 1   1 Mäerahva   1  1 1  Varudi-Altküla Jaanisilla 5K 1 11 1  11 1    1 1 1 1   1 1 1 A  1   1  111 1 1 1    1 1 1 1 1  11  r     1 1 G 11 111111     1   Birgi 1 1 1     1  1 1 1 1   Kase 5Kr 5Kr  1      1 1 3Kr 1. Plaani1 1 1  1 koostamisel 1 1on11kasutatud EELIS1 11 1 11 1 1   1 1 1 1 1 1 4Kr 5Kr 1  11  1   1 4Kr (Põllu) A 171 1   5Kr 1  1 11 1 4K 1 1 r 1 1 1  1 11 1 1  1 5K Vanamõisa 1 r  Aare   11 1      1 1 1 1 11 1 To 11 1 G  om 17  1  1   1 1  11 1 1 1 4Kr 4Kr ika (Uuetoa) 1 kr 4Kr  1 1 1 1 4K r A Keskvälja (Eesti 1 Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): 1  5Kr 1      1 1 1 1 1 1  5K    1  1 1 1 1 1 1   1 1 1 Siilimäe r 1  1 1  1 1 1 1  5Kr 1  1 1  5Kr 1  1 1 G    1 1 1 1 1 1 1 1 Kusta 1 1  1 1 1 1 Lallo Kolgo 1111  1 1 1 1 1 1 1 5Kr Keskkonnaagentuuri   1 1 1 11 andmeid 1 1  1 11 1 1 1 1 11  1  (Jakobi-Jüri) 11 TT1oo 1  1    1 11 1    1 1 11  1  1 1 1 1  1 Kääniku 1 Silla 1 Nurga  1 1 1 1 1 1 1 1 1 3Kr 1 Veskimäe 1 1Kruusiaugu r 1   1  1 1 1  r r 1 1 1 1 1  11 1 1 11  11 4K  1 1 1 1  1 ii 1 1 1  1  1 1 1 el 1 11 1 1 1  1 1 1  Maasikmäe 2. Eesti maakatastri aluskaarti 1:10 000, 64843, 64844,1  1 1  6K oo  1 1 1 4Kr  1 1 G 1 r 1  1  1     1  1 1 11 1 1 1    4Kr  1 1 1 1 1 4Kr 1  1 1 1 ma jjaa silo 1   1 Udumäe     1 1   1 4Kr G G     Sa 1  1 4Kr 1   mm 1 1 Ku    1 1 1 1  all 64951,1 64953 11 1 a     1 1  1 1 11 LE 1 1 1 r 1 1 nd 11 1  1 1 hiis 1  4K 64853, 64941,  1 64942,  11  1 64943, 64944,  a jõ  r   1 1 1 111 1 5K 1 1     1  1  1 1 1 1111 111 1  kaal 11 gi Kohalaalune 1 1 111 1 1  1111 11 1  Lillemetsa  1 1   1   1     1 1  1 1nr 11 14.31 1  Veski 1 1 1 Objekti 1 nimetus ja aadress 1 Joonise sisu 1 Joonise r  1 5K  1 1 1  r 17 1   1 1 5K 5Kr     1 1 1 Varudi 15 Reinu 3. Joonestamisel tarkvara 1 Mapinfo 9.0 1  1 1   1 7 1 11  1 1 1  1  1  1 Kon Kongi 1 1   3Kr  11 Andrese  1 11 1 Oru  gla  1 1 1 Salumäe 3Kr 1 1 1 oja 1 1  1 11 11  11 1 (Keskküla) Võilille 1    1  1 1  1 1 1 r 1 11   5K 1 1 3K A 1  1 1 1 111111 Raadiku Va r 5Kr 1 11 rud 1 ! Nurme 1 5A i oja (litsents: MINWES0900922272)  1 1  1 Kohala 1 1 1  1 1 1   1 3Kr  1 1  1 1 r 5Kr    1 1 5K   1  1 1 Mõõtkava Suurevälja Allika 5Kr 1 11 Looduskaitse 1  1 1 1 1 1 1 3K  1 1 1 1 1 1 Varudi 1  1 1 turbatootmisala 1 1 1 1 Piirivahe Postimaja 1 4Kr 1   1 4K  1 1 1 r (Vahevälja) 5Kr 1  1   1  1 1  1 1 1 1 4Kr r (Pikaristi) 1   1 r 1 4Kr 5Kr 11  1    1 111 1 11 4K 111 11 1 1 1 1 1 r  ei1 11 111 11   4K  4Kr 5Kr  1 1 1   11 1 1  1   1   Metsavälja   Raja 1 4. I ja II kaitsekategooria taime- ja loomaliikide 1 elupaiku 1 r  1 1  11 Sepa 4A 1 1 3K 1  1    1 111111 1  5A 1 1     1  1   1  1 1  4A 1 11   1  1  1 1 11:1 : 30 30 000 000 Männiku Lääne-Virumaa, Viru-Nigula objektide1 plaan 4K Pihlaka vald 4Kr 1 1 1 1 1 Kruusamägi 1  4Kr  1 1 1 1 1 1111 1 1 1 111 1 1  r  1 Kaunismaa   Otsa 1 Kongimäe Samma ole joonisel kujutatud, kuna vastavalt Looduskaitseseaduse  1 1 1  11 1 1 1 (Nurme) 3K 4Kr   1 1   1 1 1  1  1 1 111 11 1 1   1 Kuivamäe 1 r     1   5Kr 1 1 1  1  1 5A  1 Kase 1 1 1 1 1 1 11 1 1   1 1 1 1 1 1 1 1 Sooserva  1111 11 4K 1 1 1 1 1   (Kanni) 1 1 1 Vare r  1  1   1 1 1      11 Ojametsa 11 1 1 § 53 lõikele 1 11on  I11ja II kaitsekategooria liigi 1isendi 1 täpse  11 1 1 1 1 1 1 11 111 1 1   1 1 111   1 1  1 11 111 1 111 (Oja) 1 1 1 1 Teelahkme Kuusevälja  1 1 1 r 11 1 4K 1  Kõrtsi A 1 1 1 4Kr  1 1 r 1 3Kr  Kasemetsa 3K  Neeme 1 1  3Kr 1 1 1 1 Teiva    Mammaküla 1 1 4Kr 1  1  1 1  1 1 11 1 1 1 1 11  1 1 1 1 1  1 1 11 4Kr 1 1 11 1 1 1 1 1  1 1 1   1  11 11 (Poe) 1 1 1 r elupaiga asukoha1 avalikustamine massiteabevahendites 1 1 1 1 1 1 3K 1 Arumäe 1 A 4Kr Nõmmemets 1   1  1 1 1 1  1 111 17 4Kr 4K Koostas Raili 1 Kukk 1 r 1  1 11   1     1  Põdravälja 7   1 1   1  1 1 11 1  OÜ Inseneribüroo STEIGER  1 11 1 111 1 1 Kuupäev 14.11.2016 Mardirahva 17   1 1 1  162 keelatud 11 1    1 1 1 1   Kruusiaugu 11 1  1  1  Lodjanõmme 1   1 Sireli Ossepi  1  1 1  1  1  1 1    1  1 1  1 1 1 1 1  1 1 1 11 4K M ets aväl j a 1    11 1 1 1 1  11 1 1Kukk  r Kuusemets 1 Kruusamäe A 1  1 1 11 111 11 1 1 1 Männiku Kuusiku Sae  1 1 (Kruusamaa) 1 1 1 Varjola  1  11 1 1 1 1  1 1  1   Joonestas  Raili  1 1 1 1 1 1 Kutsari 3Kr Lehtla 1 1 1 1 1 1 Männiku 1 tee 104, 11216  Tallinn  1  111 1  Piispea Koorejaama   11 4K  1 1 1 1 11 1 111 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 11  1 Kastani 1 1 Pendi r 1   111 1 Raine 1 1 1 1 1 1 Ristipaju 1 11 1 1 1 1111 1 (Oja) Tõlgealune 1 1 1 3K r 11 11 1 1 Allika  11 Vanavalla 5Kr 1 1  1 1  111 1 1 3Kr 4Kr 3Kr Pikaristi soo 1 Tel. 668 1011, Faks 668 Töö nr 16/1728 1 A 1 1  1018 3Kr 1 Rootsi  1  1  2 1 4K   1 (Õuna) 1 1  Kinnitas Aadu Niidas 1 1  1 11 1  1 1 1   1  1 16  r 1 11 1 1  111 11 1 1 1  1 1 1 1 4Kr Nõlvaku 1 17 1 (Nurmetu) 1 Saviaugu  Jaani-Mardi  1 1  Kalda  11111  3Kr i 1 4Kr jõg 4K 1 1 1 1 1  da 1 11 11 1 1 11 Varudi-Vanaküla 1 11 r Pa 1 1 11 11 Endla 11 11 1  1  r Renseri Põlluotsa 3K 11 Linavästriku 6Kr 1 1  1 Kalmu männik 1 1 Kullaoru   1 1 1  1 1   1 1 1 1 Kadri Pikaristi A  4K 1 1 1 1 1     r OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 22 4.7 Peatüki kokkuvõte Arendaja toodab Varudi turbatootmisalal turvast pinnaviisiliselt freesmeetodil. Kaevandamise loa (kehtib kuni 30.08.2017) kehtivusaja jooksul ei suudeta turba jääkvaru täielikult ammendata, seetõttu soovib arendaja kaevandamisloa kehtivusaega 20 aasta võrra pikendada. Maavara kaevandamise loa taotluse põhjal on vähelagunenud turba kaevandatav varu 80 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatav varu 205 tuh t. Vähelagunenud turbavaru on ammendatud mäeeraldise põhja-, ida- ja keskosas asuvatelt tootmisväljakutelt. Turbatootmisala maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 50,38 - 54,14 m ja turba lamami absoluutkõrgused vahemikku 50,39 - 52,07 m. Vähelagunenud turba kihi paksus jääb vahemikku 0,0 - 2,0 m ja hästilagunenud turba kihi paksus vahemikku 0,4 - 2,2 m. Vastavalt 1994. a jääkvaru uuringu andmetele on võimalik turbalasund isevoolselt kuivendada mäeeraldise lääneosas absoluutkõrguseni 51,7 m ning kesk- ja idaosas 50,0 - 50,5 m. Varudi turbatootmisala külgneb kagu suunas Varudi II turbatootmisalaga, kus arendaja kaevandab kehtiva kaevandamise loa alusel. Varudi turbatootmisala teenindusmaa idapiir külgneb Sookolli kinnistuga, kus asub Varudi ja Varudi II turbatootmisaladel kasutatava tehnika hooldamiseks ja remontimiseks töökoda. Läbi Sookolli kinnistu on tagatud ligipääs tootmisväljakuteni, mida kasutatakse toodangu väljaveoks. Teine ligipääs Varudi turbatootmisalani kohalike teede abil jääb turbatootmisalast lõuna suunda. Turbatootmisalani viivad kohalikud teed on ühenduses Põdruse-Kunda-Pada tugimaanteega. Lähim elumaja jääb Varudi turbatootmisalast ~1,4 km kaugusele lõuna suunda Sookolka kinnistule. Varudi turbatootmisala lõunapoolsed väljakud kattuvad Viru-Nigula valla üldplaneeringu põhjal osaliselt rohevõrgustiku tuumalaga. Varudi turbatootmisala mäeeraldise lõunapiir külgneb loodusliku rabaga, mis vastab Natura elupaigatüübile „rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad“, kuhu jääb mitmeid II ja III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohti (täpsem loetelu toodud peatükis 4.6). Kuivendusvesi juhitakse ~1 km kaugusel idas looklevasse Kongla ojja ja ~2 km kaugusel läänes looklevasse Kunda jõkke. Kongla oja kuulub Põdruse-Kunda-Pada maanteest suubumiseni Pada jõkke ning Kunda jõgi kogu ulatuses „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“. Keskkonnaregistri andmetel on märgitud Kongla oja jõesilmu ning Kunda jõgi paksukojalise jõekarbi, harjuse ja ojasilma elupaigana. Kunda jõgi vastab Natura elupaigatüübile „jõed ja ojad“. Kunda jõgi on kaitse all Kunda jõe hoiualana ja kuulub samuti Sirtsi loodusala hulka. Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärk on elupaigatüübi „jõgede ja ojade“ kaitse ning hariliku võldase, hariliku hingi, lõhe ja paksuseinalise jõekarbi elupaikade kaitse. Sirtsi loodusalal kaitstakse samuti eelnevalt loetletud elupaigatüüpi ja liike, lisaks veel jõesilmu. Teiste Sirtsi looduala kaitse-eesmärkidega otsene seos kavandatava tegevusega puudub. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 23 5. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS 5.1 Kasutatav tehnoloogia ja tehnika Varudi turbamaardla servaaladelt kaevandati turvast käsitsi karjääriviisiliselt juba eelmise sajandi alguses. Freesmeetodil alustas alusturba kaevandamisega Rakvere EPT 1969. aastal. OÜ Rakvere Põllumajandustehnika toodab Varudi turbatootmisalal vähe- ja hästilagunenud turvast pinnaviisiliselt freesmeetodil. Varudi turbatootmisalal kasutatakse turba kaevandamisel peamiselt ratastraktoreid ja selle taha haagitavaid freesimis-, pööramis- ja kogumismehhanisme. Turbalasundi freesimise sügavus sõltub peamiselt kuivamistingimustest ja freesitava kihi kvaliteedist. Vähelagunenud turba freesitava kihi paksus on keskmiselt 15 kuni 20 mm ja hästilagunenud turbal keskmiselt 10 mm. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, kuivanud turba vallitamisest, kogumisest ning aunatamisest. Olenevalt ilmastikutingimustest sooritatakse aastas keskmiselt 10 - 15 kogumistsüklit. Pärast turbakihi freesimist jäetakse turvas tootmisväljakutele kuivama. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Kuivanud turvas vallitatakse ja kogutakse kokku. Turvas aunatatakse vastavalt vajadusele, tavaliselt 2 - 3 tsükli järel tootmisväljakute otstesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turbaliigist ja kaevandamise hooaja kestusest. Aunadesse kogutud turvas laaditakse ekskavaatoriga veoautode poolhaagistele ja transporditakse tarbijateni. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks keskmiselt ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni. Toodangu väljavedu toimub suvel ja talvel, kokku ligikaudu 15 päeval aastas. Tootmisperioodi välisel ajal tehakse muid abitöid, puhastatakse kuivenduskraave ja korrastatakse väljaveoteid. Kännud juuritakse tootmisväljakutelt 30 - 40 cm sügavuselt ja pinnad profileeritakse tavaliselt pärast tootmishooaja lõppu sügisel või kevadel enne uue tootmishooaja algust. Kännud kogutakse pärast profileerimist kokku tootmisalale hunnikutesse / 21 /. 5.2 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused Kavandatav tegevus on Varudi turbatootmisalal turba kaevandamine pinnaviisiliselt freesmeetodil. Maavara kaevandamise loa kehtivusaja jooksul ei suudeta turbavaru täielikult ammendata, seetõttu soovib arendaja kaevandamisloa kehtivusaega 20 aasta võrra pikendada. Kavandatavat tegevust on täpsemalt kirjeldatud peatükkides 3.1 ja 5.1. Turbatootmisalade kuivendamiseks ja turba tootmiseks on pikaajaliselt väljakujunenud parim võimalik tehnika, seetõttu toimub erinevatel turbatootmisaladel nii kuivendamine kui ka turba kaevandamine sisuliselt ühtviisi. Seetõttu reaalsed alternatiivsed võimalused ehk teised majanduslikult põhjendatud turba kaevandamise tehnoloogiad puuduvad. Võimalik on käsitleda, vaid mõningaid konkreetseid tehnilisi lahendusi ja töövõtteid. Kavandatava tegevuse asukoha valikul samuti reaalsed alternatiivsed võimalused puuduvad, kuna tegemist on kasutusel oleva turbatootmisalaga. Maavara kaevandamisel on asukoht seotud tarbimisväärse maavaraga antud kohas. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 24 Kavandatavat tegevust on võrreldud 0-alternatiiviga ehk olukorraga, et arendajale Varudi turbatootmisalal turba kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamise luba ei pikendata. 5.3 Kaevandatud ala korrastamine Varudi turbatootmisalal kehtivas maavara kaevandamise loas on määratud korrastamise suunaks metsamaa ning korrastamisprojekt koostada hiljemalt kolm aastat enne maavara kaevandamise loa kehtivusaja lõppu. Täiendava tingimusena on toodud veel, et igal aastal tuleb korrastamise tagamiseks deponeerida tagatissumma vastavalt kaevandatud kogusele Viru-Nigula valla eriarvele vallavolikogu poolt kehtestatud suuruses ja korra kohaselt. Metsamaaks korrastamiseks tuleb turbatootmisalal vähemalt 0,3 m paksune turbakiht jätta kaevandamata. Varudi turbatootmisala jääb Kunda tsemenditehase mõjupiirkonda, mis on muutnud rabavee happesust ja põhjustanud rabale iseloomulike taimede taandumise ja toitaineterikkamaid kasvukohti eelistavate taimeliikide rohkuse. Toitainete rohkus soodustab puistu kasvu, seetõttu on soovitav Varudi turbatootmisala maavara kaevandamise loas määrata korrastamissuunaks metsamaa. Veerežiim tuleb korrastamisel kujundada vastavalt korrastamissuunale. Pinnasevee tase peab metsastamisel jääma vegetatsiooniperioodi keskmisena maapinna madalamais kohas vähemalt 0,4 - 0,5 m sügavusele. Metsastamiseks on vastupidavaim puuliik arukask. Okaspuude kasutamine korrastamisel toob kaasa suuremaid kulutusi. Maapõueseaduse kohaselt peab kaevandamisloa omaja korrastama kaevandatud maa tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal ja enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Korrastamiskohustus säilib ka juhul, kui luba on kehtivuse kaotanud või kehtetuks tunnistatud. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et maa sobiks ümbritsevasse maastikku ega kujutaks oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele. Korrastamistingimused esitab kaevandamisloa omajale Keskkonnaamet, mille põhjal korraldab kaevandamisloa omaja korrastamisprojekti koostamise. Korrastamistingimuste taotlemisega on soovitav alustada vähemalt 3 aastat enne kaevandamistegevuse lõpetamist. Maavara kaevandamise loa taotluse põhjal on vähelagunenud turba kaevandatav varu 80 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatav varu 205 tuh t. Maavarade koondbilansside põhjal suudeti aastatel 2006 - 2015 Varudi turbatootmisalalt vähelagunenud turvast kaevandada minimaalselt 1,6 tuh t ja maksimaalselt 5,4 tuh t ning keskmiselt 3,6 tuh t aastas. Arvestades maavara kaevandamise keskmist mahtu aastas, jätkub hinnanguliselt vähelagunenud turbavaru kaevandamiseks ligikaudu 22 aastaks. Seega arvestades eelpool toodud vähelagunenud turba kaevandatava varu kogust ja maavarade koondbilansi alusel keskmist aastatoodangu mahtu, siis tõenäoliselt 20 aastaga varu ammendada ja turbatootmisala korrastada ei jõuta. Seetõttu soovitame taotletavat maavara kaevandamise loa kehtivusaega suurendada selliselt, et eeldatavasti suudetakse kaevandatav varu väljata ja kaevandamisest mõjutatud maa-ala korrastada. Maapõueseaduse § 67 lõike 1 põhjal võib turba kaevandamise loa kehtivust pikendada kuni 30 aasta kaupa, kuni kaevandatava maavara ammendamiseni. Korrastamistöödeni lähiajal ei jõuta, seetõttu võib korrastamistingimuste väljastamisel tekkida (tulenevalt sellel ajal kehtivast seadusandlusest, turbatootmisalal tekkinud olukorrast või suurenenud praktilisest kogemusest turbatootmisala korrastamisel) vajadus korrastamise suunda muuta. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 25 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD 6.1 Hindamismetoodika Keskkonnamõju hindamisel on hinnatud maavara kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamisel lähtuti Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud põhimõtetest, mille põhjal on: - keskkonnamõju hindamise eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut; - keskkonnamõju kavandatava tegevusega elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale; - keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju hindamisel võeti arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. Keskkonnamõjude prognoosimisel kasutati mitmeid hindamismetoodikaid: kaardianalüüsi (Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardikihid), hinnatava objekti ja selle lähiümbruse vaatlust ning eksperthinnanguid. Keskkonnamõju selgitused, järeldused ja soovitused esitati tuginedes ekspertrühma kuuluvate spetsialistide erialasele kogemusele, 07.11.2016. a välivaatlusele ning erinevate ametkondade ja osapoolte omavahelisele koostööle. Varudi turbatootmisala lähipiirkonda ei jää rekreatsiooni-, tööstus- ega tiheasustus- alasid vm tegevusi, seetõttu ei ole ette näha, et kavandatava tegevusega tekib mõne teise tegevusliigiga koosmõju keskkonnale. Turbatootmisalal ja selle lähiümbruses riiklikult kaitstavad kultuurimälestised ja ka pärandkultuuri objektid puuduvad. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega ei kaasne KeHJS § 20 lõige 1 punktis 4 nimetatud vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi. Seetõttu eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruande koostamisel ei hinnatud. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel kasutati kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et igale mõjukriteeriumile anti hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvanti -864235 -144145 0 0 Nimekirja alusel [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande asjaomaste asutustega kooskõlastamine OÜ R akvere P õllumajandustehnika esitas Keskkonnaametile Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH ) aruande. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 22 lg 2 kohaselt peab otsustaja edastama KMH aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks. KeHJS § 22 lg 3 sätestab, et asjaomane asutus, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, kooskõlastab või jätab kooskõlastamata KMH aruande 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates. KeHJS § 22 lg 2 ja 3 alusel palume Teil kooskõlastada Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva KMH aruanne. Lugupidamisega ( allkir jastatud digitaalselt ) Rein Urman keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Põhja regioon Lisa: Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva KMH aruanne Sama: [email protected], [email protected] Irina Sõtšova 357 2614 [email protected] Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 15. august 2017. a. 16:19 Adressaat: Osa�hing Rakvere P�llumajandustehnika; [email protected]; L��ne-Viru Maavalitsus; Viru-Nigula Vallavalitsus; Maa-amet; [email protected]; P�llumajandusamet; Riigimetsa Majandamise Keskus; TJA - Avalik; Eesti Keskkonna�henduste Koda Teema: Varudi turbatootmisala t��tamisega kaasneva keskkonnam�ju hindamise aruande asjaomaste asutustega koosk�lastamine Manused: Varudi turbatootmisala t��tamisega kaasneva keskkonnam�ju hindamise aruande asjaomaste asutustega koosk�lastamine.bdoc; Varudi turbatootmisala t��tamisega kaasneva KMH aruanne 26.07.2017..pdf Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "Varudi turbatootmisala t��tamisega kaasneva keskkonnam�ju hindamise aruande asjaomaste asutustega koosk�lastamine" koos selle juurde kuuluvate lisadega. Edastatud dokumendid on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihalduss�steemis 15.08.2017 16:06:55 numbriga 6-3/17/3921-7. K�ttesaamist kinnitage vastates sellele kirjale v�i e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee