Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmine

KORRALDUS 30. august 2017 nr 1-3/17/2252 Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmine Karinu lubjakivikarjääri mäeeraldisele ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD Nordkalk AS (registrikood 10656606, aadress F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Rakke vald, Lääne-Viru maakond, 46301) esitas Keskkonnaministeeriumile maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) taotluse Karinu lubjakivikarjääri mäeeraldisele (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 05.05.2015 nr 12-9/15/3881-1). Alates 01.01.2017 hakkas kehtima maapõueseaduse (MaaPS) ja selle alamaktide muudatus. MaaPS § 130 lg 2 sätestab, et enne seadusemuudatuse jõustumist esitatud loa taotlusele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui käesoleva seaduse jõustumise ajaks on selles menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine või loa andja on andnud eelhinnangu tegevuse olulise keskkonnamõju kohta. Eelhinnang antakse käesoleva korralduse lisas 1, seega ei ole seda enne 01.01.2017 antud. MaaPS § 130 lg 3 kohaselt viib Keskkonnaamet lõpule Keskkonnaministeeriumi menetluses olnud pooleli olevad üldgeoloogilise uurimistöö loa, uuringuloa ja kaevandamisloa andmise menetlused. Karinu lubjakivikarjäär asub Järvamaal Järva-Jaani vallas Karinu külas Karinu lubjakivimaardlas (registrikaardi nr 0017) katastriüksusel Karinu lubjakivikarjäär (katastritunnus 25702:004:0550), mille omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Maa-amet. Taotletava Karinu lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 24,41 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 63,23 ha. Taotluse kohaselt on seisuga 01.01.2015 mäeeraldise tehnoloogilise lubjakivi aktiivne tarbevaru 501 tuh m3, millest kaevandatav on 501 tuh m3. Madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru on taotluse kohaselt 1063 tuh m3, millest kaevandatav on 1063 tuh m3. Loa vormile on kantud maavara kogused seisuga 30.06.2017. Seisuga 30.06.2017 on taotletava mäeeraldise piires tehnoloogilise lubjakivi varu 429,865 tuh m3 (sellest kaevandatav 429,865 tuh m3) ja madalamargilise ehituslubjakivi varu 1044,264 tuh m3 (sellest kaevandatav 1044,264 tuh m3). Maavara kasutusaladeks on taotluse kohaselt ehituslubja põletamine, fillerite valmistamine ja killustiku tootmine. Tehnoloogilist lubjakivi kasutatakse Rakke lubjatehases kustutamata lubja tootmiseks. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on taotluse kohaselt 56 tuh m3. Loa kehtivusajaks taotletakse 30 aastat. Taotletav mäeeraldis kattub olemasoleva Karinu karjääri (loa nr KMIN-011) mäeeraldisega, kuid on olemasoleva mäeeraldise pindalast oluliselt väiksem, koosnedes kahest lahusalast olemasoleva mäeeraldise põhja- ja lõunaosas. Põhjaosas paikneb enamus mäeeraldise alast pindalaga 24,05 ha ja lõunaosas väiksem ala pindalaga 0,36 ha. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kattub olemasoleva mäeeraldise teenindusmaaga täielikult. Taotletav mäeeraldis hõlmab Karinu lubjakivimaardla ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 8, 9, 10, 11 ja 14 plokki, tehnoloogilise lubjakivi aktiivse tarbevaru 1, 2, 4 ja 7 plokki ning kehtivat mäeeraldist Karinu karjäär, hõlmates kehtivat mäeeraldist osaliselt. Taotletavast mäeeraldisest on välja jäetud ala, mis on kaevandamise tulemusena ammendunud ja kus varu enam arvel ei ole. Taotletav mäeeraldis külgneb kehtiva mäeeraldisega Karinu II lubjakivikarjäär (loa nr KMIN-097). Kuivõrd Karinu karjääri mäeeraldisest ei jõuta kaevandamisloa KMIN-011 kehtivusaja jooksul maavara ammendada ja kaevandatud maad korrastada ning loa KMIN-011 kehtivusaega on juba pikendatud, esitas Nordkalk AS taotluse uue kaevandamisloa saamiseks. MaaPS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lg 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Taotluse menetlusse võtmine on avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.07.2015 ja ajalehes Järva Teataja 11.07.2015. Sellest teavitati kirjalikult Nordkalk AS-i ja Järva-Jaani Vallavalitsust (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 31.07.2015 nr 12-1/15/6657-1). Avalikustamise käigus vastuväiteid ei laekunud. Vastavalt MaaPS § 49 lg 6 saatis Keskkonnaamet kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse (KOV) üksusele ehk Järva-Jaani Vallavolikogule (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.04.2017 nr 12-2/17/4458). KOV üksus nõustus 25.05.2017 otsusega nr 16 Nordkalk AS-le maavara kaevandamise loa andmisega Karinu lubjakivikarjääri mäeeraldisele (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 30.05.2017 nr 12-2/17/4458-2). Kooskõlas MaaPS § 1 lg 3 ja 4, HMS § 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 05.04.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu ning andis 04.04.2017 kirjaga nr 12-2/17/4458 menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lg 2 ja KeÜS § 48 lg 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Samuti ilmus 11.04.2017 Karinu lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa eelnõu teade ajalehes Järva Teataja. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid ei esitatud. Vastavalt MaaPS § 49 lg 7 saatis Keskkonnaamet kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile (MK) (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 15.06.2017 nr 12-2/17/4458-3). MK otsustas 07.08.2017 otsusega nr 17-105 kooskõlastada Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja korralduse „Maavara kaevandamise loa andmine Karinu lubjakivikarjääri mäeeraldisele ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ eelnõu tingimusel, et enne loa andmist 2 (10) täpsustakse mäeeraldise jääkvaru kogus seisuga 30.06.2017. Keskkonnaministri 28.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõike 3 punkti 2 alusel kantakse loa vormile taotluses märgitud maavara kogus, millest on lahutatud kuni loa andmise kuupäevale eelneva kvartali lõpuni kaevandatud maavara kogus. Keskkonnaamet on vastavalt loa andmise korraldust ning luba muutnud. Vastavalt HMS § 40 lg 1 saatis Keskkonnaamet 23.08.2017 e-kirjaga kaevandamisloa taotluse kohta tehtava otsuse lõplikud eelnõud menetlusosalisele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Loa taotleja edastas oma kommentaarid ja ettepaneku 28.08.2017 e-kirjaga, milles palutakse võimalusel korrigeerida loa täiendava tingimuse punkti 1.7 „lõhketöid ei tohi teostada, kui tuule suund on elumajadele, vajadusel tuleb tööd ajutiselt peatada“ tuule tugevuse osas, kuna vastasel juhul oleks ka nõrga tuule korral lõhketööde planeerimine ja teostamine keerukas. Keskkonnaamet on täiendava tingimuse nr 1.7 sõnastanud järgnevalt „lõhketöid ei tohi teostada, kui alates 12 m/s puhuva tuule suund on elumajadele, vajadusel tuleb tööd ajutiselt peatada“. II. KAALUTLUSED 2.1.Õiguslik alus Vastavalt MaaPS § 49 lg 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lg 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Maavara kaevandamise loa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu andmete volitatud töötleja (11.05.2015 nr 10.1-3/6787). Riigilõiv on tasutud 30.04.2015 riigilõivuseaduse § 123 lg1 kohaselt. Vastavalt MaaPS § 50 lg 6 tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse jäätmeseaduse §-ga 421 kehtestatud nõuetest. Karinu karjääri ja Karinu II lubjakivikarjääri kaevandamisjäätmekava on kinnitatud Keskkonnaameti 27.06.2012 korraldusega nr HJR 1-15/12/490. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Maaregistri andmetel on Karinu lubjakivikarjääri kinnistu (katastritunnus 25702:004:0550) puhul tegemist 100% mäetööstusmaaga. MaaPS § 90 lg 4 kohaselt antakse riigile kuuluv kinnisasi kaevandamiseks kasutada rendile andmise, kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmise teel. Kinnisasja Karinu lubjakivikarjäär (katastritunnus 25702:004:0550) valitsejaks on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks on määratud Maa-amet. Kuna olemasolev luba KMIN-011 tunnistatakse kehtetuks, siis peab loa 3 (10) taotleja jälgima, et uue loa väljastamisel oleks tal maakasutusõigus ning vajadusel tuleb tal maa rendilepingut pikendada. 2.1. Kaalutlused loa andmisel Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja menetleja. Kuivõrd Karinu karjääri mäeeraldisest ei jõuta kaevandamisloa KMIN-011 kehtivusaja jooksul maavara ammendada ja kaevandatud maad korrastada ning loa KMIN-011 kehtivusaega on juba 22.04.2008 käskkirjaga nr 442 pikendatud, esitas Nordkalk AS taotluse uue kaevandamisloa saamiseks. Taotletavast mäeeraldisest on välja jäetud ala, mis on kaevandamise tulemusena ammendunud ja kus varu enam arvel ei ole. Maavara kaevandamise keskmise aastamäära 56 tuh m³ juures kulub kogu varu väljamiseks ligikaudu 27 aastat. Lisaks sellele tuleb arvestada, et MaaPS § 84 lg 2 on sätestatud, et kaevandatud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Taotluse seletuskirja kohaselt on korrastamiseks planeeritud 2 aastat. Seega on loa kehtivusaja 30 aastat taotlemine põhjendatud. Arvestades eeltoodud argumente on põhjendatud taotleja taotlus uue loa saamiseks Karinu karjääri. Seoses uue kaevandamisloa mäeeraldise osalise ja teenindusmaa täieliku ruumilise kattuvusega olemasoleva Karinu karjääri mäeeraldisega tuleb kehtetuks tunnistada olemasolev luba KMIN-011. Ehitusmaavarade asjus on riigi huvi käsitletud „Ehitusmaavarade kasutamise riiklikus arengukavas 2011–2020“ (edaspidi arengukava), mille kinnitas Vabariigi Valitsus 10.03.2011. MaaPS §55 lg 2 p 10 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigihuvidega. Arengukavas käsitletakse riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“. Arengukava järgi tuleb kaevandamisel eelistada enne uute maardlate kasutuselevõttu juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist. Avatud maardlate kohta on keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste osas piisavalt vajalikku informatsiooni. Uue loa andmisega taotletavale mäeeraldisele tagatakse kogu maavara väljamine olemasoleval mäeeraldisel. Ressursi maksimaalne kasutus tagab omakorda maardla optimaalse ja säästliku kasutamise, seejuures keskkonnakoormust oluliselt suurendamata. Lisaks on taotlejal võimalik kasutada juba olemasolevat taristut ning masinaid ja seadmeid mäeeraldise teenindamiseks. Seega on taotletav tegevus maavara säästliku kasutamise printsiibist ning nii ohutuse tagamise kui ka tehnoloogilisest ja majanduslikust aspektidest lähtudes põhjendatud. Kokkuvõtvalt ei ole kaevandamisloa andmine tehnoloogilise ja ehituslubjakivi kaevandamiseks Karinu karjääri mäeeraldisel vastuolus riigi huvidega. MaaPS § 55 lg 3 p 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest kaevandamise või kaevandamisjäätmete 4 (10) käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Nordkalk AS ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 28.03.2017). 2.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (KeHJS) § 3 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 2 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas maavaravaru kaevandamisel on oluline keskkonnamõju. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224, “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu”, § 3 p 4 tuleb pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal anda KMH vajalikkuse eelhinnang. Taotletava Karinu lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 24,41 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 63,23 ha. Karinu karjääri laiendamise (Karinu II lubjakivikarjäär) maavara kaevandamise loa KMIN-097 andmise menetluse käigus on läbi viidud KMH ja koostatud aruanne „Karinu lubjakivimaardla laienduse kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne“. KMH aruanne (koostaja Osaühing Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2007) kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 20.12.2007 kirjaga nr13-3-3/55382-3. Karinu II lubjakivikarjäär moodustab Karinu karjääriga ühtse terviku ja mäetööstuslikult on see käsitletav ühtse karjäärina. KMH on teostatud samadel lähteandmetel, mida kavandatakse kasutada taotletaval mäeeraldisel maavara kaevandamiseks. KMH aruannet saab kasutada eelhinnangu andmisel. KMH aruandes jõuti järeldusele, et Karinu ja Karinu II karjääris kaevandamine ei avalda pinna-ja pinnaseveele, keskkonnale ja piirkonna elanikele olulist negatiivset mõju. KMH aruanne sisaldas kõrvuti asetsevates Karinu karjääris ja Karinu II lubjakivikarjääris kaevandamise koosmõju tulemusi. KMH aruandes toodud järeldusi saab rakendada ka taotletava maavara kaevandamise loa taotluse menetluse käigus. KMH aruandes soovitatud keskkonnanõudeid arvestatakse kaevandamisloa andmisel kaevandamisloa täiendavate tingimuste sätestamisel (vt alapeatükk 2.3). Arvestades eeltoodut ning lähtudes ettevaatlikkuse printsiibist annab Keskkonnaamet hinnangu selle kohta, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju, mida ei ole varem KMH käigus hinnatud ning otsustab KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Lähtudes KeHJS § 6 lg 3 kohase eelhinnangu tulemusest (lisa 1) puudub Keskkonnaameti hinnangul kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju ning KMH-d ei algatata järgmistel põhjustel: - Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku ala. - Kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid õhusaaste, vibratsiooni ja müra osas. Kaevandamistöödeks ja maavara väljaveoks kasutatavate masinate tekitatav müra ja tolm ei ületa arvutuste kohaselt tundlike objektide juures kehtestatud piirnorme. Tegevus ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna varu väljamine toimub endistel tingimustel. - Negatiivne lisamõju maastikuilmele on väike, kuna tegemist on kasutuses oleva karjäärialaga, kus looduslik maastik on juba muudetud. Selle kvalitatiivne muutus on positiivselt taastatav hilisema korrastamisega. - Kumulatiivne mõju maavara kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müra- ja tolmuallikate koosmõjul. Eeldatavasti ei ületata lubatud piirnorme, kuna arvutused näitavad, et lubatud piirnorme ei ületata. 5 (10) - Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ette näha ei ole. 2.3. Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja –vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Tulenevalt MaaPS § 56 lõike 1 punktist 9, lõike 2 punktist 5 ja keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõikest 4 märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. Maavara kaevandamise loa omajale kehtivad kõik asjakohased õigusaktides (nt MaaPS, KeÜS, atmosfääriõhu kaitse seadus , veeseadus jt) sätestatud nõuded. Sellest tulenevalt ei ole tarvidust maavara kaevandamise loal täiendavate tingimuste osas dubleerida õigusaktidega juba reguleeritut. Maavara kaevandamise loal nr KMIN-011 on täiendavate tingimustena märgitud järgnev nõue: - Põldude lupjamiseks on lubatud turustada ainult tootmisjääke. Tingimuste määramisel võetakse aluseks kaevandamisloa KMIN-097 täiendavad tingimused, taotluse seletuskiri ja arvestatakse KMH eelhinnangu tulemustega. Kaevandamisloa KMIN-097 tingimused vaadatakse üle, hinnatakse nende asjakohasust ja vajadusel sõnastatakse ümber. Samuti arvestatakse asjaoluga, et Karinu II karjäär moodustab Karinu karjääriga ühtse terviku ja mäetööstuslikult on see käsitletav ühtse karjäärina. Tingimused koos hinnanguga neile on toodud järgnevalt punktide kaupa. - „Lõhketööde teostamisel täita järgmiseid nõudeid: 1. lõhketöid on lubatud teostada tööpäevadel kella 7.00-st kuni 19.00-ni. Lõhketööd on keelatud puhkepäevadel ja riiklikel pühadel; 2. elanikke teavitada vähemalt 24 tundi enne lõhketööde teostamist (kirjalikult vms); 3. kasutada lühiviitlõhkamist ning ühes viites kasutatav lõhkelaengu suurus peab olema väiksem kui 59 kg; 4. tagada, et lõhkamisel tekkivad kivitükid ei lendaks teenindusmaa piiridest väljapoole; 5. lõhketöödel kasutada tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikubilansiga lõhkeainet; 6. puuraukudes laengut katva topise pikkus peab ületama vähemalt 15-kordselt puuraugu läbimõõtu; 7. lõhketöid ei tohi teostada, kui tuule suund on elumajadele, vajadusel tuleb tööd ajutiselt peatada; 8. enne lõhketööde teostamist kuival perioodil tuleb lõhkekohta niisutada.“ Eelnevalt nimetatud tingimused on käsitletud korralduse lisas 1 ning taotluse seletuskirjas ja on soovitatud KMH aruandes. Keskkonnaameti hinnangul on eelnimetatud tingimused asjakohased ja lisatakse kaevandamisloa täiendavatesse tingimustesse. - „Kaevandamise alustamise perioodil asulaid läbivate teede äärde jäävate elamute läheduses mõõta transpordimüra iseloomustavat taset. Lubatud mürataseme ületamise korral tuleb nt vähendada liikluskiirust, paigaldada müratõkkeseinad, istutada hekk vms. Mõõtmistulemused esitada loa andjale ühe kuu jooksul pärast tulemuste selgumist.“ 6 (10) Korralduse lisas 1 on kirjeldatud, et karjääris liiguvad masinad süvendis ja puistangute vahel, mis omakorda toimivad müra tõkenditena ning alandavad mürataset. Karjääri nõlv ja nõlva ülemisel astangul paiknevad kattepinnase puistangud moodustavad müratõkke. Karjääri poolt põhjustatud müra tase jääb lähimate elamute juures välisõhus väiksemaks kui 30-40 dB. See on oluliselt madalam lubatud piirist ja on lähedane elurajoonide tavaline müra foonilisele tasemele. Kuna loa KMIN-097 alusel juba mõõtmisi teostatakse, siis ei ole otstarbekas mõõtmisi korrata. Seetõttu eelnimetatud tingimust kaevandamisloa täiendavatesse tingimustesse ei lisata. - „Kaevandamise alustamise perioodil lõhkamiste ajal mõõta lähimate müratundlike objektide (eluhoonete) läheduses tööd iseloomustavat müra- ja vibratsioonitaset. Lubatud müra-või vibratsioonitaseme ületamise korral tuleb nt vähendada lõhkelaengu suurust vms. Mõõtmistulemused esitada loa andjale ühe kuu jooksul pärast tulemuste selgumist.“ Taotleja on eelnimetatud tingimuse loa KMIN-097 alusel täitnud ja Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole taotleja lubatud müra- ja vibratsioonitasemeid ületanud. Keskkonnaametihinnangul on mõistlik müra- ja vibratsioonitaset lähimate müratundlike objektide (eluhoonete) läheduses mõõta ainult kaebuste korral. Seega sõnastatakse eelnimetatud tingimus ümber ja lisatakse kaevandamisloa täiendavatesse tingimustesse järgnevas sõnastuses: „Kaebuste korral lõhkamiste ajal mõõta lähimate müratundlike objektide (eluhoonete) läheduses tööd iseloomustavat müra- ja vibratsioonitaset. Lubatud müra-või vibratsioonitaseme ületamise korral tuleb nt vähendada lõhkelaengu suurust vms. Mõõtmistulemused tuleb viivitamata esitada Keskkonnaametile.“ - „Sademetevaesel ajal niisutada kaevise transpordiks kasutatavaid teid, vajadusel puhastada tolmust.“ Eelnevalt nimetatud tingimust on käsitletud korralduse lisas 1 ja taotluse seletuskirjas ning on soovitatud KMH aruandes. Keskkonnaameti hinnangul on eelnimetatud tingimus asjakohane ja lisatakse kaevandamisloa täiendavatesse tingimustesse. - „Enne mäetööde alustamist mõõta ümbruskonna kaevude põhjaveetase. Hiljem jälgida vähemalt üks kord kuus piirkonna põhjaveetaseme muutusi. Selleks tuleb võrrelda ümbruskonna kaevude veetaset karjääri mõjupiirkonnast kaugemal oleva kaevu veetasemega. Kui seire tulemusel selgub, et lubjakivi kaevandamise kestel on kaevud jäänud kuivaks või veevaeseks, tuleb puurida uued kaevud või olemasolevaid süvendada, vajadusel muretseda pump. Seire tulemused esitada loa andjale ühe kuu jooksul pärast tulemuste selgumist.“ Korralduse lisas 1 on kirjeldatud, et seniste mäetöödega kujunenud veerežiimi edaspidi taotletaval mäeeraldisel ei muudeta, seetõttu pole põhjust ka ümbruskonna kaevude põhjaveetasemeid seirata. Seire tulemuste andmetel ei ole ümbruskonna kaevud jäänud kuivaks või veevaeseks. Seetõttu eelnimetatud tingimust kaevandamisloa täiendavatesse tingimustesse ei lisata. - „Karjäärist väljapumbatav vesi juhtida settebasseini. Settebasseini sissevoolul ja väljavoolul kontrollida vähemalt üks kord kvartalis vee kvaliteedinäitajate vastavust kehtestatud nõuetele (määrata naftasaaduste ja hõljuvainete sisaldus vees). Seire tulemused esitada loa andjale ühe kuu jooksul pärast tulemuste selgumist.“ Korralduse lisas 1 on kirjeldatud, heljumi ja naftasaaduste kontsentratsioonide seire kohustus kord kvartalis on seatud taotlejale samuti vee erikasutusloas nr L.VV/322171.Vee kvaliteedi analüüside aruanded näitavad, et heljumi ja naftaproduktide kontsentratsioonid on jäänud alla normatiivseid suurusi. Seetõttu eelnimetatud tingimust kaevandamisloa täiendavatesse tingimustesse ei lisata. - „Hoida puhtana masinate seisuplatsid ning vältida reostusainete sattumist vette ja pinnasesse.“ 7 (10) „Regulaarselt kontrollida kopplaadurite, kallurite, purustussõlme jms tehnilist seisukorda ja tööd. Tehniliste rikete või avariide korral peatada töö ja likvideerida viivitamatult võimalikud tagajärjed.“ „Tagada mäeeraldise teenindusmaa piires absorbeerivate materjalide (saepuru, liiv, turvas) olemasolu võimalike avariiolukordade likvideerimiseks.“ „Maavara kaevandamisel, kaevise purustamisel, sorteerimisel ja transportimisel kasutada tehnikat (sh kasutatav tehnoloogia) mis on sama või keskkonna suhtes samaväärsete või paremate näitajatega, kui tehnika (sh kasutatav tehnoloogia), mille kasutamisega arvestati kaevandamisest tuleneva keskkonnamõju hindamisel.“ Toodud tingimused on käsitletud korralduse lisas 1 ja taotluse seletuskirjas ning on soovitatud KMH aruandes. Keskkonnaameti hinnangul on eelnimetatud tingimused asjakohased ja lisatakse kaevandamisloa täiendavatesse tingimustesse. - „Säilitada karjääri lamamis paikneva veepideme terviklikkus.“ Keskkonnaameti hinnangul on eelnimetatud tingimus asjakohane ja lisatakse kaevandamisloa täiendavatesse tingimustesse. Eesmärk on vältida karjäärist allpool paikneva põhjaveekihi terviklikkuse rikkumist ja seeläbi ka võimaliku reostuse levikut. - „Tagada, et puuraukude puurimine toimub märgpuurmeetodil või tolmupüüduriga varustatud seadmega (pneumokoguja).“ Eesmärk on vähendada puur-lõhketöödel tekkivat tolmu. Eelnevalt nimetatud tingimust on käsitletud korralduse lisas 1 ja taotluse seletuskirjas ning on soovitatud KMH aruandes. Keskkonnaministeeriumi hinnangul on eelnimetatud tingimus asjakohane ja lisatakse kaevandamisloa täiendavatesse tingimustesse. - „Küsida seisukohta korrastamistingimuste muutmiseks hiljemalt 5 a enne loa kehtivusaja lõppemist. Mitte hiljem kui kolm kuud enne kaevandamisloa kehtivusaja lõppemist esitada loa andjale taotlus korrastamistööde vormistamiseks.“ Karinu karjääri ja Karinu II lubjakivikarjääri korrastamiseks on koostatud ühine korrastamisprojekt. Taotletava Karinu lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub olemasoleva Karinu karjääri mäeeraldise teenindusmaaga täielikult. Kuna korrastamisele kuulub kogu mäeeraldise teenindusmaa, siis käsitleb korrastamisprojekt ka taotletava mäeeraldise korrastamist, mistõttu eelnimetatud tingimust kaevandamisloa täiendavatesse tingimustesse ei lisata. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS § 48, KeHJS § 3, § 6 lg 2 p 2 ja lg-d 22, 3 ja 31, § 9, § 11 lg-d 2 ja 4, § 12 lg 11 p 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224, “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1”, § 3 p 4, Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Järva-Jaani Vallavolikogu 25.05.2017 otsusele nr 16, MK 07.08.2017 istungi protokollilisele otsusele nr 17-105 ja Nordkalk AS taotlusele otsustan: 3.1. Jätta keskkonnamõju hindamine algatamata Nordkalk AS esitatud Karinu lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele; 8 (10) 3.2. Anda Nordkalk AS-le maavara kaevandamise luba nr Jarm-042 Karinu lubjakivimaardlas Karinu lubjakivikarjääris; 3.3. Antavale loale märkida järgmised andmed: 3.3.1 Loa omaja: Nordkalk AS (registrikood 10656606, aadress F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Rakke vald, Lääne-Viru maakond, 46301); 3.3.2 Kaevandaja: Nordkalk AS (registrikood 10656606, aadress F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Rakke vald, Lääne-Viru maakond, 46301); 3.3.3 Maardla: mäeeraldis asub Karinu lubjakivimaardlas. Maardla registrikaardi nr 0017. Maardla põhimaavaradeks on tehnoloogiline lubjakivi ja ehituslubjakivi; 3.3.4 Mäeeraldis: Karinu lubjakivikarjäär. Mäeeraldise pindala on 24,41 ha ja asub Järva maakonnas, Järva-Jaani vallas; 3.3.5 Mäeeraldise teenindusmaa: pindala on 63,23 ha. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on tehisveekogu; 3.3.6 Geoloogilise uuringu aruande nimetus: Aruanne Karinu lubjakivimaardla Karinu karjääri jääkvaru koguse ja kvaliteedi kohta (varu seisuga 30.09.2013) M. Kukk 2013. Fondi nr EGF 8612. Varud on kinnitatud keskkonnaministri 04.02.2015 käskkirjaga nr 115; 3.3.7 Maavaravaru: (seisuga 30.06.2017) mäeeraldise piires on tehnoloogilise lubjakivi aktiivne tarbevaru 429,9 tuh m³, millest kaevandatav on 429,9 tuh m³ ning madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 1044,3 tuh m³, millest kaevandatav on 1044,3 tuh m³; 3.3.8 Maavara kasutusala: ehituslubja põletamine, fillerite valmistamine, killustiku tootmine; 3.3.9 Loa kehtivusaeg (……08.2017 kuni …08.2047) 30 aastat; 3.3.10 Täiendavad tingimused: 3.3.10.1. lõhketööde teostamisel täita järgmisi nõudeid: 3.3.10.1.1. lõhketöid on lubatud teostada tööpäevadel kella 7.00-st kuni 19.00-ni. Lõhketööd on keelatud puhkepäevadel ja riiklikel pühadel; 3.3.10.1.2. elanikke teavitada vähemalt 24 tundi enne lõhketööde teostamist (kirjalikult vms); 3.3.10.1.3. kasutada lühiviitlõhkamist ning ühes viites kasutatav lõhkelaengu suurus peab olema väiksem kui 59 kg; 3.3.10.1.4. tagada, et lõhkamisel tekkivad kivitükid ei lendaks teenindusmaa piiridest väljapoole; 3.3.10.1.5. lõhketöödel kasutada tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikubilansiga lõhkeainet; 3.3.10.1.6. puuraukudes laengut katva topise pikkus peab ületama vähemalt 15-kordselt puuraugu läbimõõtu; 3.3.10.1.7. lõhketöid ei tohi teostada, kui alates 12 m/s puhuva tuule suund on elumajadele, vajadusel tuleb tööd ajutiselt peatada; 3.3.10.1.8. enne lõhketööde teostamist kuival perioodil tuleb lõhkekohta niisutada. 3.3.10.2. Kaebuste korral lõhkamiste ajal mõõta lähimate müratundlike objektide (eluhoonete) läheduses tööd iseloomustavat müra- ja vibratsioonitaset. Lubatud müra-või vibratsioonitaseme ületamise korral tuleb nt vähendada lõhkelaengu suurust vms. Mõõtmistulemused tuleb viivitamata esitada Keskkonnaametile. 3.3.10.3. Sademetevaesel ajal niisutada kaevise transpordiks kasutatavaid teid, vajadusel puhastada tolmust. 3.3.10.4. Hoida puhtana masinate seisuplatsid ning vältida reostusainete sattumist vette ja pinnasesse. 3.3.10.5. Regulaarselt kontrollida kopplaadurite, kallurite, purustussõlme jms tehnilist seisukorda ja tööd. Tehniliste rikete või avariide korral peatada töö ja likvideerida viivitamatult võimalikud tagajärjed. 3.3.10.6. Maavara kaevandamisel, kaevise purustamisel, sorteerimisel ja transportimisel kasutada tehnikat (sh kasutatav tehnoloogia) mis on sama või keskkonna suhtes samaväärsete või paremate näitajatega, kui tehnika (sh kasutatav tehnoloogia), mille kasutamisega arvestati kaevandamisest tuleneva keskkonnamõju hindamisel. 3.3.10.7. Säilitada karjääri lamamis paikneva veepideme terviklikkus. 9 (10) 3.3.10.8. Tagada, et puuraukude puurimine toimub märgpuurmeetodil või tolmupüüduriga varustatud seadmega (pneumokoguja). 3.3.10.9. Tagada mäeeraldise teenindusmaa piires absorbeerivate materjalide (saepuru, liiv, turvas) olemasolu võimalike avariiolukordade likvideerimiseks. 3.4. Tunnistada kehtetuks maavara kaevandamise luba nr KMIN-011 ning koos sellega kantsleri 24.04.1998 otsus ja kantsleri 22.04.2008 käskkiri nr 442 „Maavara kaevandamise loa KMIN-011 muutmine“. 3.5. Käesolev korraldus jõustub teatavakstegemisest. Maavara kaevandamise luba Jarm-042 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Lisad: 1. Eelhinnangu fail; 2. Maavara kaevandamise loa nr Jarm-042 fail; 3. Mäeeraldise plaan ja geoloogilised läbilõiked (1 pdf-fail). Saata: Nordkalk AS, Järva-Jaani Vallavalitsus, Tehnilise Järelevalve Amet, Maa-amet ([email protected]) Viktoria Burtin maapõuespetsialist Maapõuebüroo 10 (10)  Lisa 1 EELHINNANG Kui kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 nimetatute hulka, peab otsustaja (Keskkonnaamet) vastavalt KeHJS § 6 lg 2 p-le 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” § 3 p-le 4 andma eelhinnangu selle kohta, kas maavaravaru kaevandamisel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu andmisel on lähtutud KeHJS § 6 lg 3 sätestatud kriteeriumitest. Järgnevalt on analüüsitud, kas kavandatava tegevuse keskkonnamõju on KMH aruandes asjakohaselt hinnatud ja Keskkonnaametil on loa andmiseks piisavalt infot. Hinnangu andmisel kasutatakse lisaks ka taotluse seletuskirja ja Maa-ameti kontrolli andmeid. 1.Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1.Maakasutus Karinu lubjakivikarjäär asub Järvamaal Järva-Jaani vallas Karinu külas Karinu lubjakivimaardlas (registrikaardi nr 0017) katastriüksusel Karinu lubjakivikarjäär (katastritunnus 25702:004:0550), mille omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Maa-amet. Taotletava Karinu lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 24,41 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 63,23 ha. Taotletav mäeeraldis külgneb kehtiva mäeeraldisega Karinu II lubjakivikarjäär (loa nr KMIN-097). Taotletav mäeeraldis ja teenindusmaa jäävad täielikult Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundlikule alale (keskkonnaregistri kood LTA1000001), mis ei tingi kaevandamistegevuseks piiranguid, küll aga tuleb arvestada vähem kaitstud põhjavee alaga, kuna on kõrgem eutrofeerumise oht. Olemasoleva Karinu karjääri (loa nr KMIN-011) pindalast on varasemate mäetööde käigus ligikaudu pool kaevandatavast varust ammendatud – vastav ala jääb välja käesolevaga taotletavast mäeeraldisest. Mäeeraldise põhjaosasse ja osaliselt teenindusmaale on moodustatud kattepinnase ja sõelmete puistangud. Osaliselt on kattepinnas ladustatud mäeeraldise kagunurka. Olemasoleva karjääri kesk- ja kaguosas on alustatud tehnilise korrastamisega – kaevandamise käigus ammendatud nõlvad on kattepinnasega laugeks kujundatud. Olemasoleva mäeeraldise põhjaosa maastik on suurelt osalt varasemalt mäetöödega muudetud – paljandustööd, osaline kaevandamine, puistangute moodustamine. Mäeeraldise alast väljapoole jääv teenindusmaa on kaetud metsaga või võsastunud, kohati rohumaa. Taotluse esitamise ajal asus taotletava mäeeraldise lõunapoolses lahusalas veekõrvalduseks kasutatav pumpla koos rajatud kogumiskraavidega. Nüüdseks asub pumpla Karinu II lubjakivikarjääri 3 plokil. Väljatöötatud ala põhjas on teedevõrk, mida kasutatakse maavara väljaveoks. Põhjapoolset lahusala läbib kagu-loode suunaline asfalteeritud karjääritee. Karjäärile on juurdepääs Järva-Jaani - Pikevere - Ebavere kõrvalmaantee (tee nr 15127) kaudu, mida mööda transporditakse toormaterjal karjäärist ~20 km kagusuunda Rakke alevis asuvasse Rakke lubjatehasesse. Taotletava karjääri piires asub lisaks kohalik elektrisüsteem ja alajaam. Taotletava ala piires ei ole hooneid, kommunikatsioone ega ehitisi. Töötajatele on rajatud soojakud – kontor koos riietusruumiga. 1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime Taotletav mäeeraldis hõlmab Karinu lubjakivimaardla (registrikaardi nr 0017) ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 8, 9, 10, 11 ja 14 plokki, tehnoloogilise lubjakivi aktiivse tarbevaru 1, 2, 4 ja 7 plokki ning kehtivat mäeeraldist Karinu karjäär (loa nr KMIN-011), hõlmates kehtivat mäeeraldist osaliselt. Taotletavast mäeeraldisest on välja jäetud ala, mis on kaevandamise tulemusena ammendunud ja kus varu enam arvel ei ole. Taotluse vormile on märgitud tehnoloogilise lubjakivi aktiivse tarbevaru koguseks 501 tuh m3, mis on kogu ulatuses kaevandatav ja ehituslubjakivi koguseks 1063 tuh m3, mis on kogu ulatuses kaevandatav. Varud kinnitati Keskkonnaministri 04.02.2015 käskkirjaga nr 115 ning käskkirjas kajastatakse mäeeraldise jääkvaru seisuga 01.01.2015. Karinu maardla asub Balti kristalse kilbi lõunatiival. Kristalse aluskorra sügavus antud alal on vahemikus 300 kuni 400 m. Kristalsel aluskorral lasub settekivimeist koosnev aluspõhi, mis on kaetud suhteliselt õhukese paksusega kvaternaarisetetega. Karinu maardla lääneosa kvaternaarisetete paksus varieerub vahemikus 0,3-0,8 m, keskosas künka piirides 5,0-6,0 m ja idaosas 1,5-2,0 m. Taotletava Karinu lubjakivikarjääri kaevandamata ala kattepinnase paksus varieerub 0,6-4,1 m (keskmine 1,9 m). Valdav osa kvaternaarisetetest moodustab kollakas- või hallikaspruun savikas karbonaatne põhimoreen karbonaatse munakatega. Kasuliku kihi moodustab lubjakivi, mis oma kvaliteedilt jaguneb tehnoloogiliseks lubjakiviks ja ehituslubjakiviks. Kasuliku kihi geoloogiline ehitus on keeruline ja lubjakivi keemiline koostis muutlik, mis raskendab kaevise ekspluateerimist. Tektooniliste liikumiste tulemusena on lubjakivid purunenud ja dolomitiseerunud. MgO sisaldus kahjuliku komponendina on maardla põhjaosas kõrgem kui lõunaosas. Üldine seaduspärasus on, et CaO sisaldus väheneb sügavuse suunas ja tehnoloogiline lubjakivi paikneb kasuliku kihi ülemises osas. 2013. aasta täiendava varu arvutuse käigus määrati tehnoloogilise lubjakivi keskmiseks paksuseks 5,0 m ja ehituslubjakivi keskmiseks paksuseks 3,3 m. Karinu maardla hüdrogeoloogilised tingimused määrab Pandivere kõrgustiku edelanõlv, kus pindmine äravool neeldub karstilehtritesse või karstialadele. Karstilehtrid on eesvooluks olemasoleva Karinu ja Karinu II karjääride ärajuhitavale veele, sest muud võimalused veekõrvalduseks praktiliselt puuduvad. Hüdrogeoloogilises läbilõikes on esindatud Kvaternaari, Siluri, Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekompleks. Nendest veevarustusallikana kasutatakse Siluri ja Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett. Karjäärivee moodustumisel osalevad kvaternaarisetete ja Siluri veekompleksi Juuru veekihi põhjavesi. Kvaternaarisetted on oma suure savi sisalduse tõttu peamiselt veevaesed. Lubjakivi on taastumatu loodusvara, seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. 2 (10) 1.3. Märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Pinnavormide vastupanuvõime kaevandamisele puudub. Muid punkti 1.3. pealkirjas nimetatud objekte mäeeraldisel ega selle teenindusmaal ei paikne. Lähim looduskaitseline objekt „Karinu ohvrikivi“ (keskkonnaregistri kood KLO4000477) jääb ~500 m kagusse ja „Karinu pargi kaitseala“ (keskkonnaregistri kood KLO1200293) jääb ~700 m lõunasse. Karinu karjääri teenindusmaast ~150 m kagu suunda, Karinu II karjääri mäeeraldise teenindusmaa alale jääb Suurjärve veekaitse- ja kalda piiranguvöönd (KPO väline tunnus VEE2054840). 1.4. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5. Maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Mäeeraldis ei asu tiheasustusalal ning selle piires puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad, mistõttu kaevandamistegevusel neile mõju puudub. Kultuurimälestistest jääb karjääri alast ~700 m lõunasse arheoloogiamälestis „Asulakoht“ ja ehitismälestis „Karinu mõisa park“ ning lisaks jääb karjäärist 500-700 m kaugusele edela, kagu ja lõuna suunda arheoloogiamälestised „Lohukivi“. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Lubja tootmiseks on Karinu karjäärist kaevandatud lubjakivi alates 1957. aastast. Nordkalk AS kaevandab Karinu karjäärist alates 1999. aastast. Lubjakivi kaevandamiseks on rajatud veekõrvalduskraavid ja pumpla ning veetase hoitakse pumpamisega madalamal karjääri väljatöötatud ala põhjast. Väljatöötatud ala põhja absoluutkõrgused on vahemikus 89-92 m. Maavara kaevandamise ja töötlemise tehnoloogiat on pidevalt täiendatud ja arendatud, kuid üldised mäendustingimused ja veekõrvaldus on samad. Kaevandamise mäetehnilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ning kaevandamise tehnoloogia käesolevaga taotletaval Karinu mäeeraldisel ei erine senini kasutusel olevatest näitajatest. Karjääri teenindamiseks on varasemalt rajatud kagu-loodesuunaline asfalteeritud veotee ning samuti saab tehnika liikuda mööda lubjakivist põhja. Kasulik kiht on osaliselt kaetud kvaternaarisetetega, mille moodustab moreen ja muld. Enne kaevandamisele asumist tuleb vajadusel teostada metsa raadamine ja kändude juurimine ning seejärel saab alustada paljandustöödega. Kattepinnase eemaldamisel tuleb kõigepealt buldooseriga kaevandatavalt alalt kokku lükata ja puistangutesse koguda kasvupinnas. Kasvupinnas ladustakse kuni 3 m kõrgustesse puistangutesse, et säilitada kasvupinnase omadused. Peale kasvupinnase koorimist eemaldatakse ekskavaatoriga ülejäänud kattepinnas. Kattepinnase puistangud moodustatakse mäeeraldise teenindusmaale ja vajadusel karjääri alale. Karjääri põhjaosa on suuremas osas kattepinnasest kooritud ning alale on ladustatud eelnevate kaevandamistööde käigus kattepinnase ja sõelmete puistangud. Mäeeraldise teenindusmaa põhjaosas asuvad kaks kuni 17 m kõrgust puistangut. Nordkalk AS markšeiderteenistuse 3 (10) andmetel on Karinu karjääri kattepinnase puistangute pindala 8,39 ha ja maht 801,5 tuh m3. 2013. aastal teostatud jääkvaru arvutuste põhjal on paljandamata ala pindala taotletaval mäeeraldisel kokku 14,42 ha, sh mullaga kaetud ala pindala on 5,20 ha. Kattepinnase keskmine paksus 2013. aasta varu arvutuse põhjal on 1,9 m ja mulla keskmine paksus koorimata ala piires geoloogilise uuringuga 1957. aastal rajatud puuraukude järgi on 0,3 m. Vastavalt 2013. aasta varu arvutusele on kattepinnase maht käesolevaga taotletava mäeeraldise piires kokku on 264 tuh m3, sh mulla kogus 15 tuh m3. Paljandatud lubjakivi astangule puuritakse lõhkeaukude võrk ja kivim kobestatakse lõhketöödega. Lõhketööd tellib arendaja lepingu alusel litsentseeritud lõhketööde tegijalt, kes töötab nõuetele vastava puur-lõhketööde projekti alusel. Lõhkeainena kasutatakse nobeliiti, ANFO-d või teisi lõhkeaineid, mis on tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikusisaldusega. Kaevandamine toimub üldjuhul ühe astanguga kuni mäeeraldise põhjani. Vajadusel teostatakse lõhketööd kahe astanguga ning lisaks kasutatakse raimamisel vajadusel abimehhanismina hüdrovasarat. Hüdrovasarat kasutatakse peamiselt lõhkamisel terveks jäänud suurte kivitükkide purustamiseks. Lõhkamist teostakse ainult tööpäevadel ja sõltuvalt vajadusest 1-4 korda kuus maksimaalselt. Puur-lõhketöid jätkatakse olemasoleva skeemi ja tehnoloogia alusel. Lõhatud kaevis laaditakse pöördkoppekskavaatoriga vahetult töö ees paiknevale mobiilsesse purustus-sorteerimissõlme, kus toimub kaevise purustamine ja jaotamine fraktsioonideks. Kaevandatav materjal transporditakse kallurautodega Rakke lubjatehasesse lubja ja fillerite tootmiseks, valmistoodanguna kaubastatakse valmistoodang killustikuna tellijale või kasutatakse karjääri korrastamisel (sõelmed, kattepinnas, kaubastamiseks mittesobilik materjal). Erineva fraktsiooniga toodang realiseeritakse suurema nõudlusega perioodil vaheladudeta, väiksema nõudluse korral moodustatakse mäeeraldise teenindusmaa piires vahelaod. Arendaja andmetel moodustab käesoleval ajal Karinu ja Karinu II karjäärides kaevandatud mahust ~15% sõelmed (peenfraktsiooniga 0-7 mm). Paljandustööde käigus kooritud kattepinnas ja sõelmete puistangud võimalusel kaubastatakse (vajaliku nõusoleku olemasolul) ning ülejäänud materjal ladustatakse puistangutesse ning kasutatakse hiljem korrastamistöödel. Korrastamistöödega alustatakse esimesel tehnoloogilisel võimalusel. Karinu ja Karinu II karjääride kohta on OÜ Inseneribüroo STEIGER koostanud ühise korrastamisprojekti „Karinu ja Karinu II lubjakivikarjääri korrastamise projekt“ (Töö nr 07/0272, 2008.a) ning lisaks on Mäebüroo Nord OÜ poolt koostatud korrastamisprojekti lisa (Töö nr 20814, 2014. a). Olemasolevale mäeeraldise alale taotletakse uut maavara kaevandamise luba. Taotletava mäeeraldise piires toimuvad mäetööd vastavalt seni kasutatavale tehnoloogilisele skeemile ja kehtiva puur-lõhketööde projekti alusel. Samuti jäävad kehtima olemasoleva vee erikasutusloa (nr L.VV/322171), välisõhu saasteloa (nr L.ÕV/320152) ning koostatud jäätmekavaga (kinnitatud korraldusega HJR 1-15/12/490) määratud tingimused. 2.1. Loodusvarade kasutamine Taotluse seletuskirja kohaselt kasutab arendaja tehnoloogilist lubjakivi Rakke tehases kustutamata lubja ja filleri tootmiseks. Keemiliselt ebasobiv materjal kaubastatakse põhiliselt lubjakivikillustikuna ja kaubastamiseks mittesobilik materjal (sõelmed) kasutatakse karjääri korrastamisel. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 56 tuh m3 ning loa kehtivusajaks on 30 aastat. 4 (10) Maavara (lubjakivi) on taastumatu loodusvara, seega tuleb seda kasutada võimalikult säästlikult. Kaevandamise seisukohalt tähendab see, et aktiivne tarbevaru tuleb väljata ja kasutada minimaalsete kadudega. Kuna Karinu lubjakivikarjääri mäeeraldisest ei jõuta kaevandamisloa KMIN-011 kehtivusaja jooksul maavaravaru ammendada ja kaevandamisega rikutud maad korrastada ning loa KMIN-011 kehtivusaega on juba pikendatud, on vajalik taotleda uut kaevandamisluba. Sellega tagatakse maardla optimaalne ning üleüldine maavarade säästlik kasutamine senises Karinu lubjakivimaardla teeninduspiirkonnas ning maavara väljamine sealt on kooskõlas jätkusuutliku kaevandamise põhimõtetega. 2.2. Jäätme- ja energiamahukus Jäätmemahukuse kirjeldamiseks on kasutatud taotluse seletuskirja ja KMH aruande peatükis 4.3.5. kirjeldatud infot. Arendaja alustas tehnoloogilise lubjakivi kaevandamist 1999. aastal juba olemasolevast ja töötavast karjäärist. Selleks ajaks olid kujunenud kattekihi ja lubjakivi tootmisjäätmete (purustatud lubjakivi sõelumisel jääva peenese) ladustamiskohad tarbevaru levilale, kus levis mõnevõrra madalama CaO sisaldusega lubjakivi, mis ei rahuldanud paberi- ja klaasitööstuse nõudeid. Nendest tootmisjäätmetest oleks kattekihti reaalne kasutada teede muldkehaks. Kuid kahjuks on kattekihi materjal segamini lubjakivi peenesega ning selle kasutamine mainitud eesmärgil küsitav. Nendele vanadele tootmisjäätmetele on kuhjatud hilisemad (pärast 1999. aastat), peamiselt purustatud lubjakivi sõelmed (<4mm). Arendaja on koostanud Karinu ja Karinu II lubjakivikarjääri kaevandamisjäätmekava, mis on Keskkonnaameti poolt kinnitatud 27.06.2012 korraldusega nr HJR 1-15/12/490. Vastavalt Karinu karjääride koostatud jäätmekavale ei teki tööde käigus kaevandamisjäätmeid. Kaevandatav materjal kasutatakse Rakke tehases kustutamata lubja ja fillerite tootmiseks, kaubastatakse või kasutatakse karjääri korrastamisel (sõelmed, kattepinnas ja mittekaubastatav materjal). Erineva fraktsiooniga toodang realiseeritakse suuremal nõudlusel vaheladudeta, muu materjali korral moodustakse karjääri ala piires laod. Korrastamiseks ladustatav materjal (kattepinnas ja moreen) ning kaubastamata sõelmed on võrdsustatavad saastumata pinnasega, sest karjääriala piires ega lähiümbruses ei paikne tööstust ega ei ole fikseeritud jääkreostust. Kaevandamistööde ajaks puistangutesse ladustatud kattepinnasest on välistatud õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Kattepinnase puistangud on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilsed. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatud materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Puistangute nõlvad ja pealispind tasandatakse ning need taimestuvad iseeneslikult vegetatsiooniperioodil mõne kuuga. Arendaja täiendavatest selgitusest Keskkonnaametile kaevandamisel tekkiva peenfraktsiooni liigitamisel on märgitud, et Karinu karjääri põhjaossa ladustatud kattepinnase ja peenfraktsiooni puistangud korrastatakse puhkealaks vastavalt olemasolevale Karinu karjääride ühisele korrastamisprojektile. Korrastamisprojektis on kirjeldatud kattepinnase, peenfraktsiooni ja mittekaubastatava materjali käitlust ja korrastamise suunad. Lisaks on arendaja tellinud korrastamisprojekti lisa, milles tuuakse välja, et puistangute korrastamise suunaks on suusamägi. Lähtudes eelnevast ei ole peenfraktsiooni näol tegemist mitte jäätme, vaid kõrvalsaadusega jäätmeseaduse § 22 tähenduses. Keskkonnaamet oma 17.11.2014 kirjaga nr HJR 8-2/14/8319-6 on seisukohal, et Karinu karjäärides tekkivat peenfraktsiooni ei vaadelda jäätmena, vaid seda käsitletakse kui kõrvalsaadust, mistõttu ei ole vajalik taotleda jäätmeluba 5 (10) või jäätmekäitleja registreerimistõendit. Kavandatava tegevusega ei teki kaevandamisjäätmeid, mis võiks kahjustada keskkonda – ohustada vett, õhku, pinnast, loomastikku ja taimestikku ning tekitada mürast või lõhnast põhjustatud keskkonnahäiringuid ja kahjustada maastikku. Karjääri ala korrastatakse kaevandamisloa kehtivuse aja jooksul vastavalt olemasoleva kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekti ja korrastamisprojekti lisa järgi ning järgides keskkonnaministri määrust nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“. Lubjakivi aukkaevandamise viis allpool põhjavee taset on suhteliselt energiamahukas. Karjääri tööshoidmiseks on vajalik pidev karjääri kogunenud põhja- ja sademevee väljapumpamine. Lisanduvad mäetöödele omaste masinate kütuse- ja hooldekulud ja puur-lõhketööd. 2.3. Lähipiirkonna teised tegevused Taotletav mäeeraldis külgneb Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldisega, kus kaevandab samuti Nordkalk AS. Maa-ameti põhikaardi andmetel jäävad lähimad hooned taotletava mäeeraldise teenindusmaa piirist 190-500 m kirde, ida ja kagu suunda. Järva-Jaani alev jääb taotletavast alas ~3 km kaugusele edelasse. 3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed 3.1. Vesi ja pinnas KMH aruande peatükkides 4.3.1. ja 4.3.2. ning taotluse seletuskirjas on kirjeldatud kaevandamise mõju veerežiimile ja vee kvaliteedile. KMH aruande peatükis 4.3.3. ja taotluse seletuskirjas on kirjeldatud kaevandamise mõju loodusmaastikule ja põllumaale. KMH käigus on OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt teostatud hüdrogeoloogilise uuringuna kaks aruannet – „Karinu lubjakivikarjääri ümbruskonna kaevude seire ja kaevandamise laiendamise mõju prognoos põhjaveetasemele“ (L. Savitsjaka, S. Jaštšuk, EGF 7920) ja „Karinu lubjakivikarjäärist väljapumbatava vee ärajuhtimise võimaluste hinnang“ (L. Savitsjaka, S. Jaštšuk, EGF 7919). Uuringus täheldati, et madalvee perioodil on oht salvkaevude kuivaks ja puurkaevude veevaesteks jäämisele. Nende asemele puurib arendaja vajadusel sügavamad kaevud. Arvutuste tulemusel kuival perioodil kaasneb karjääri piires depressioonilehter alandusega 2-4 m. Antud alanduse mõju on maardla tsentrist 500 m kaugusel 2,3 m, 1000 m kaugusel 1,3 m ja 1500 m kaugusel 0,7 m. Arvestades Karinu karjääride väljapumbatava vee hulka aastas, sademete hulka ja viimasest pinnasesse infiltreeruvat osa (karsti levilatel 20-40%), ei tohiks karjääri mõjuala maardla tsentrist ületada 1500 m piiri. Piirkonnas leiduvad tektoonilised rikked, karstilehtrid ja süvakarst muudavad karbonaatsete kivimite kompleksi keeruliseks veesüsteemiks. Alal vahelduvad vettandvad ja vettpidavad kivimid ning vee survetase ja neeldumine, mis teeb raskeks põhjavee seisundi muutuste prognoosimise ja tulemuste interpreteerimiseks. Nordkalk AS-le on Keskkonnaamet väljastanud vee erikasutusloa nr L.VV/322171 Karinu ja Karinu II karjäärist liigvee kõrvaldamiseks ja juhtimiseks karsti. Loaga on määratud lubatud maksimaalsed karjäärivee pumpamise hulgad kvartalite kaupa, aastas ja ööpäevas. Võrreldes lubatud maksimaalset aasta karjäärivee pumpamise mahtu viimase 10 aasta tegeliku karjäärivee pumpamise hulgaga, siis maksimaalseks on olnud 1180 tuh m3 ja keskmiseks 816 tuh m3 6 (10) (Nordkalk AS seire andmetel). Reaalsed karjääri liigvee pumpamise mahud on tunduvalt väiksemad kui lubatud maksimaalsed mahud. Täpsemad nõuded ja meetmed vee erikasutamiseks on toodud vee erikasutusloas. Heljumi ja naftasaaduste kontsentratsioonide seire kohustus kord kvartalis on seatud taotlejale samuti vee erikasutusloas nr L.VV/322171. Suurim lubatud saasteainete sisaldus on (ajavahemikul 2012-2017) heljumil 25 mg/l ja naftaproduktidel 1 mg/l. Karinu Suurjärve sissevoolu vee kvaliteedi analüüside aruanded näitavad, et heljumi ja naftaproduktide kontsentratsioonid on jäänud alla normatiivseid suurusi. Seniste mäetöödega kujunenud veerežiimi edaspidi ei muudeta. Taotletavas Karinu lubjakivikarjääris jätkatakse veekõrvaldust olemasoleva skeemi alusel. Karjäärist pumbatakse sukelpumpade abil liigvesi läbi setitamise Karinu II karjääri alal olevast tiigist Suurjärve, millest vesi valgub isevoolselt edasi Väikejärve. Eelnevalt nimetatud veekogudest toimub liigvee juhtimine karstide kaudu lubjakivimitesse. Tiigi vesi on selge, värvitu ja lõhnatu ning seal elavad kalad. Suurvee ajal ja sademeterikastel perioodidel kui karstide neeldumisvõime ei ole piisav, pumbatakse Suurjärvest osa vett Kogre pumpla kaudu mööda survetorustikku 4,5 km kagu suunas katastriüksusel „Oru“ (tunnus 25702:004:0171) asuvasse Metsla karsti (keskkonnaregistrikood LTA1000602). Vee suublate olukord on rahuldav, saasteallikad puuduvad ning vee juhtimisega karstiavaustesse probleeme ei ole olnud. Karjäärist väljapumbatav vesi saastub savi- ja tolmuosakestega, samuti lõhkeaine mõnede komponentidega, peamiselt lämmastik- ja süsinikühenditega. Nendele võib lisanduda vähesel määral naftasaadusi. Peamiste saastekomponentide, tahkete osakeste ja naftasaaduste sisaldust on süstemaatiliselt jälgitud töötavast Karinu karjäärist väljapumbatavas vees. Karinu karjäärist väljapumbatav vesi läbib karjäärivälist settebasseini ja on saastevaba. Kaevandamine taotletavas Karinu lubjakivikarjääris mõjutab peamiselt maastikupildi väljanägemist – toimub maa-ala reljeefi, pinnase ja taimestiku pöördumatu ümberkujundamine. Samas on suur osa taotletava mäeeraldise alast juba varasemate mäetöödega muudetud. Varu ammendamisega Karinu mäeeraldisel kaasneb mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa korrastamine ning tagastamine maavaldajale. Karjääriala korrastamistöödega on soovitatav alustada kaevandamise ajal esimesel tehnoloogilisel võimalusel. Olemasoleva Karinu karjääri piires on osaliselt korrastamistöid juba teostatud – kaevandmisega tekkinud vertikaalsed nõlvad ida- ja põhjapoolsel alal on täidetud ja kattepinnasega kujundatud laugeks. 3.2 Õhu saastatus KMH aruande peatükis 4.2.1.1. ja taotluse seletuskirjas on kirjeldatud kaevandamise mõju välisõhule. Maavara lõhkamise, kaevandamise, purustamise ja laadimisega materjali loodusliku niiskuse tõttu märkimisväärselt tolmu ei eraldu ning see settib kiiresti maha masinate töökoha läheduses. Maavara transpordiga võib autoteedel kuival aastaajal tekkida tolmu. Transpordist tekkiva tolmu vähendamiseks kastetakse vajadusel karjääri teid kuival ajal. Kuna dünaamiline pinnasevee tase on karjääri põhjale lähedane ja ka kõige kuivematel perioodidel ei lange see sügavamale, on väljaveotee osa karjääris niiske ja tolmuvaba. Kuna karjääri sissesõidutee on asfalteeritud, siis selle piires üldjuhul ei ole tolmutõrjet vaja teostada. Karjääris liiguvad masinad süvendis ja puistangute vahel, mis omakorda toimivad tolmu levimise tõkenditena. Mäetööd toimuvad tööpäevadel päevasel ajal. Karjääri ekspluateerimisel tuleb järgida maavarade evitamise nõudeid, sh tagada, et õhu saastamine tolmuga ja müratase ei ületaks 7 (10) normatiivide nõudeid. 2007. aasta KMH aruande kohaselt on kõik purustus-sorteerimissõlme transportöörid, purustid ning sõelumiskomplekt on kaetud ja kuivadel perioodidel tekkiv tolm ei pääse ümbritsevasse õhku. Sõlm on samuti varustatud niisutussüsteemiga ja vajadusel toimub valmistoodangu niisutamine. Purustus-sorteerimissõlm paigaldatakse ee lähedale ja lõhkamisega purustatud lubjakivi laetakse purustisse ja sealt edasi transportöörile. Purustus- sorteerimissõlm koos kopplaaduri, ekskavaatori ja väljaveomasinatega tarbivad diiselkütust, mille põletamisel tekib CO. Tunnis välisõhku eralduva CO kogus ulatub kuni 2,2 kg-ni (sekundis 0,61 gr), mis hajub kiiresti ja mille sisaldus välisõhus jääb karjääri piirist väljaspool oluliselt madalamaks lubatud piirnormist 10 mg/m3. Keskkonnaamet on väljastanud arendajale välisõhu saasteloa nr L.ÕV/320152. Loas on toodud saasteallikate (puurimine, lõhkamine, materjali purustamine) lubatud saasteainete heitkogused, saasteainete vähendamise ja seire meetmed ning muud keskkonnaalased meetmed ning eeskirjad. Lõhkamisega õhku eralduvad gaasilised lämmastiku- ja süsinikuühendeid hajuvad kiiresti ja nende sisaldus jääb lähimate hoonete lähedases õhus oluliselt madalamaks lubatust. Lõhkamisel tuleb garanteerida, et õhku paiskvate kivitükkide lennukaugus ei ületaks 200 m. Lõhketööde teostamisel kasutatakse korras tehnikat ja järgitakse ohutusnõudeid. On soovitatav, et lõhkamiseks vajalike puuraukude puurimine toimuks kas märgpuurimismeetodil või tolmupüüduriga varustatud pneumomeetodil. 3.3 Müra ja vibratsioon KMH aruande peatükkides 4.2.1.2. ja 4.2.1.3. ning taotluse seletuskirjas on kirjeldatud müra ja lõhketöödest lähtuva vibratsiooni mõju. Mäetöödega kaasneb müra, mille peamised tekitajad on karjääris kasutatavad laadurseadmed, transpordivahendid ja mobiilne purusti. Mäetöödeks kasutatavate masinate töötamisel tekkiv müratase on normeeritud majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.08.2005 määrusega nr 87 (“Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele”). Karjääris kasutatavad masinad ei tohi ületada müra lubatud piirnorme. Karjääris liiguvad masinad süvendis ja puistangute vahel, mis omakorda toimivad müra tõkenditena ning alandavad mürataset. Karjääri nõlv ja nõlva ülemisel astangul paiknevad kattepinnase puistangud moodustavad müratõkke. Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite liikumisel. Transpordimasinate müratase on normeeritud keskkonnaministri 22.09.2004 määrusega nr 122 (“Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”). Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele normidele vastavaid veoautosid. Kaevandamisloa valdaja peab järgima sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 (“Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”) kehtestatud müra normtasemeid. Karjääris töötab üheaegselt mitu müratekitavat tehnilist vahendit. Erinevate müraallikate müratase ei summeeru ja taseme suurenemine on minimaalne, moodustades ainult mõne protsendi. Lubjakivi kaevandamise, purustamise ja transpordi käigus on tehnika hajutatud ning vahekaugused mõõdetavad kümnetes ja sadades meetrites. Nende müraallikate müra summeerimine ülaltoodu alusel näitab, et karjääris ja karjäärist väljaveo teel ei ületa müra intensiivsus 80-100 dB sõltuvalt töötava tehnika hulgast. Üldjuhul on müra tugevus konkreetses 8 (10) vaadeldavas punktis pöördvõrdeline müraallika ja selle punkti vahelise kauguse ruuduga. Tulenevalt eelnevast väheneb välisõhus müra tase karjääri laienduses töötava purustus- sorteerimissõlme ja kallurautode summaarsest müra tasemest 400 m kaugusel 50-60 dB võrra ja jääb elamute piirides 40-50 dB tasemele. Käesoleval juhul asub purusti lähimatest elumajadest enam kui 400 m kaugusel ning karjääri astang koos kattekihist piirdevalliga tegutseb täiendavalt purusti ja elumajadevahelise barjäärina. See vähendab müra taset veelgi. Seega jääb karjääri poolt põhjustatud müra tase lähimate elamute juures välisõhus väiksemaks kui 30-40 dB. See on oluliselt madalam lubatud piirist ja on lähedane elurajoonide tavaline müra foonilisele tasemele. Lõhketöö parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid peavad vältima lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamist lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõju eest. Käesoleval hetkel ja edaspidi taotletaval mäeeraldisel teostatakse lõhkamist ainult tööpäevadel ja etteantud kellaaegade vahemikus, millest teavitatakse eelnevalt ümbruskonna elanikke. Sõltuvalt vajadusest toimub lõhkamine maksimaalselt 1-4 korda kuus, seega on lõhkamine lühiajaline ja harv tegevus. Lõhketöid teostab arendaja poolt tellitud litsentseeritud lõhketööde tegija, kelle poolt on koostatud nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt. Lõhkamisel kasutatakse lõhkeainena ainult nobeliiti, ANFO või teisi lõhkeaineid, mis on tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikubilansiga ning lühiviitlõhkamist. See minimeerib lõhkamisel tekkivate ohtlike gaaside teket, seismilist efekti, lööklaine tugevust ja õhku paiskuva tolmu kogust. 3.4 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Teadaolevalt ei kaasne tegevusega olulise mõjuga valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust keskkonnale. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Avariiolukordade esinemise võimalikkust ja nende likvideerimist on kirjeldatud KMH aruande peatükis 4.6. ja taotluse seletuskirjas. Kaevandamisega kaasnevate avariiolukordade võimalikkus on seotud kasutatava tehnikaga ja sellest lekkida võiva õli või kütusega. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Tootmine planeeritakse teostada organiseeritult ja pideva järelvalve all. Pidev järelvalve kuulub karjäärimeistri otseste töökohustuste hulka, kes võimalike avariide korral rakendab kohesed meetmed nende likvideerimiseks. Vajadusel tootmine peatatakse ja avarii likvideeritakse. Kaevandamiseks kasutatavate mehhanismide hoolduse ja tankimise käigus tuleb vältida võimalikku kütte ja määrdeõlide sattumist karjääri põhjale. Mehhanismide kütuse tankimine ja hooldus teostatakse vastavalt kohandatud platsidel. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid karjäärialal ei tehta. Vastavaid nõudeid tutvustatakse kõigile mäetöödega seotud isikutele, nende täitmise jälgimine kuulub mäetööde juhi vastutusalasse. 5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Punktis 1.3. nimetatud objektid jäävad mäeeraldisest ja selle teenindusmaast rohkem kui 150 m kaugusele (enamikel juhtudel rohkem kui 500 m kaugusele) ja nendele lubjakivi kaevandamine mõju ei avalda. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja kaitstavatele loodusobjektidele puudub. 9 (10) Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kokkuvõte ja lõppjäreldus - Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku ala. - Kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid õhusaaste, vibratsiooni ja müra osas. Kaevandamistöödeks ja maavara väljaveoks kasutatavate masinate tekitatav müra ja tolm ei ületa arvutuste kohaselt tundlike objektide juures kehtestatud piirnorme. Tegevus ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna varu väljamine toimub endistel tingimustel. - Negatiivne lisamõju maastikuilmele on väike, kuna tegemist on kasutuses oleva karjäärialaga, kus looduslik maastik on juba muudetud. Selle kvalitatiivne muutus on positiivselt taastatav hilisema korrastamisega. - Kumulatiivne mõju maavara kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müra- ja tolmuallikate koosmõjul (vt punkte 3.2. ja 3.3.). Eeldatavasti ei ületata lubatud piirnorme, kuna arvutused näitavad, et lubatud piirnorme ei ületata. - Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ette näha ei ole. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju. 10 (10)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Jarm-042 Keskkonnaamet (registreerimise number) 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Nordkalk AS 1.2. Äriregistrikood 10656606 1.3. Aadress F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Rakke vald, Lääne-Viru maakond, 46301 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Nordkalk AS 2.2. Äriregistrikood 10656606 2.3. Aadress F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Rakke vald, Lääne-Viru maakond, 46301 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Karinu 3.2. Maardlaosa nimetus - lubjakivimaardla 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 0017 tehnoloogiline lubjakivi, ehituslubjakivi 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Karinu lubjakivikarjäär selle teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) Järva maakond, Järva-Jaani vald 4.3. Mäeeraldise pindala 24,41 ha 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala 63,23 ha 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus Aruanne Karinu lubjakivimaardla Karinu karjääri jääkvaru koguse ja kvaliteedi kohta (varu seisuga 30.09.2013) M. Kukk 2013 geoloogiafondi number 0017  varude kinnitamise otsus ja kuupäev 115, 04.02.2015 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus aktiivne tarbevaru tehnoloogiline lubjakivi 429,9 tuh m3 aktiivne tarbevaru madalamargiline ehituslubjakivi 1044,3 tuh m3 kaevandatav varu tehnoloogiline lubjakivi 429,9 tuh m3 kaevandatav varu madalamargiline ehituslubjakivi 1044,3 tuh m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 30.06.2017 7. Katend, Katendi kogus 264 tuh m3, sh mulla kogus 15 tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond Ehituslubja põletamine, kasutamine fillerite valmistamine, killustiku tootmine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 56 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa kehtivusaeg 30.08.2017 kuni 29.08.2047 (30 aastat) 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: tehisveekogu 10. Täiendavad 1. lõhketööde teostamisel täita järgmisi nõudeid: tingimused 1.1. lõhketöid on lubatud teostada tööpäevadel kella 7.00-st kuni 19.00- ni. Lõhketööd on keelatud puhkepäevadel ja riiklikel pühadel; 1.2. elanikke teavitada vähemalt 24 tundi enne lõhketööde teostamist (kirjalikult vms); 1.3. kasutada lühiviitlõhkamist ning ühes viites kasutatav lõhkelaengu suurus peab olema väiksem kui 59 kg; 1.4. tagada, et lõhkamisel tekkivad kivitükid ei lendaks teenindusmaa piiridest väljapoole; 1.5. lõhketöödel kasutada tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikubilansiga lõhkeainet; 1.6. puuraukudes laengut katva topise pikkus peab ületama vähemalt 15-kordselt puuraugu läbimõõtu; 1.7. lõhketöid ei tohi teostada, kui alates 12 m/s puhuva tuule suund on elumajadele, vajadusel tuleb tööd ajutiselt peatada; 1.8. enne lõhketööde teostamist kuival perioodil tuleb lõhkekohta niisutada. 2. Kaebuste korral lõhkamiste ajal mõõta lähimate müratundlike objektide (eluhoonete) läheduses tööd iseloomustavat müra- ja vibratsioonitaset. Lubatud müra- või vibratsioonitaseme ületamise korral tuleb nt vähendada lõhkelaengu suurust vms. Mõõtmistulemused tuleb viivitamata esitada Keskkonnaametile. 3. Sademetevaesel ajal niisutada kaevise transpordiks kasutatavaid teid, vajadusel puhastada tolmust.  4. Hoida puhtana masinate seisuplatsid ning vältida reostusainete sattumist vette ja pinnasesse. 5. Regulaarselt kontrollida kopplaadurite, kallurite, purustussõlme jms tehnilist seisukorda ja tööd. Tehniliste rikete või avariide korral peatada töö ja likvideerida viivitamatult võimalikud tagajärjed. 6. Maavara kaevandamisel, kaevise purustamisel, sorteerimisel ja transportimisel kasutada tehnikat (sh kasutatav tehnoloogia) mis on sama või keskkonna suhtes samaväärsete või paremate näitajatega, kui tehnika (sh kasutatav tehnoloogia), mille kasutamisega arvestati kaevandamisest tuleneva keskkonnamõju hindamisel. 7. Säilitada karjääri lamamis paikneva veepideme terviklikkus. 8. Tagada, et puuraukude puurimine toimub märgpuurmeetodil või tolmupüüduriga varustatud seadmega (pneumokoguja). 9. Tagada mäeeraldise teenindusmaa piires absorbeerivate materjalide (saepuru, liiv, turvas) olemasolu võimalike avariiolukordade likvideerimiseks. 11. Loa andmise Karinu karjääri mäeeraldisele on luba nr KMIN-011 antud ja muutmise Keskkonnaministeeriumi kantsleri 01.07.2008 käskkirjaga nr 834. Luba on otsused muudetud kantsleri 10.08.2009 käskkirjaga nr 1318 ja kantsleri 27.03.2015 käskkirjaga nr 311. Luba nr Jarm-042 on antud Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 30.08.2017 korraldusega nr 1-3/17/2252. Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Kuupäev: 30.08.2017 Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 30. august 2017. a. 15:39 Adressaat: Nordkalk AS; TJA - Avalik Teema: Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmine Karinu lubjakivikarj��ri m�eeraldisele ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine Manused: Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmine Karinu lubjakivikarj��ri m�eeraldisele ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Keskkonnaamet edastab Teile maavara kaevandamise loa ning selle andmise korralduse. Edastatud dokumendid on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihalduss�steemis 30.08.2017 13:56:41 numbriga 1-3/17/2252. Keskkonnaamet juhib t�helepanu, et kaevandamisloa omajale rakenduvad k�ik asjakohased �igusaktides s�testatud n�uded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid- tegevused/maapou/kaevandamisluba. Maavara kaevandamise luba on avalikult k�ttesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis (https://eteenus.keskkonnaamet.ee). K�ttesaamist kinnitage vastates sellele kirjale v�i e-postiga [email protected]. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee