Eelnõu kooskõlastamiseks

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/23-1075 - Haridus- ja teadusministri 16.08.2019 määruse nr 37 "Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord" muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei; Riigikohus Kooskõlastamise tähtaeg: 29.08.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f9507228-71e9-448c-8919-1f778e9942b6 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f9507228-71e9-448c-8919-1f778e9942b6?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Kooskõlastamiseks: 15.08.2023 nr 8-2/23/3570 Õiguskantsleri Kantselei Riigikohus Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet Eesti Üliõpilaskondade Liit Kõrgkoolid Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 16.08.2019. a määruse nr 37 „"Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Eelnõu lisad.pdf 3. Seletuskiri.pdf Maarja-Liisa Vahi 735 0297 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ Riigi prioriteetsete õppekavade loetelu, millel õppides makstakse erialastipendiumit 1. Tallinna Ülikooli õpetajakoolituse erialastipendiumi taotlemiseks avatud õppekavad Õppekava Õppekava nimetus Õpe kood 1541 Alushariduse pedagoog BA 1542 Eripedagoogika BA 1517 Kutsepedagoogika BA 1545 Pedagoogika BA 1514 Klassiõpetaja INT 1654 Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja MA 1660 Alushariduse pedagoog MA 1657 Eesti keele ja kirjanduse õpetaja MA 1666 Eripedagoogika MA 1636 Informaatikaõpetaja MA 218264 Kaasav haridus MA 1737 Kehakultuuri õpetaja MA 144342 Kunstiõpetaja MA 135187 Kutseõpetaja MA 136077 Loodusteaduste õpetaja MA 1632 Matemaatikaõpetaja MA 1634 Mitme aine õpetaja MA 144344 Muusikaõpetaja MA 164237 Tehnoloogiavaldkonna ainete õpetaja MA 1646 Vene keele ja kirjanduse õpetaja MA 145117 Võõrkeeleõpetaja MA 2. Tartu Ülikooli õpetajakoolituse erialastipendiumi taotlemiseks avatud õppekavad Õppekava Õppekava nimetus Õpe kood 2407 Eripedagoogika ja logopeedia BA 2400 Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis BA 2403 Humanitaarained mitmekeelses koolis BA 205620 Keeled ja mitmekeelsus koolis BA 3131 Koolieelse lasteasutuse õpetaja BA 3132 Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses BA õppekeskkonnas 2394 Kutseõpetaja BA 144897 Loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis BA 2392 Klassiõpetaja INT  2393 Klassiõpetaja mitmekeelses koolis INT Ajalugu (kui õppekavast on valitud õpetajakoolituse MA erialamoodul) 2527 Eesti keele ja kirjanduse õpetaja MA 2533 Eripedagoogika ja logopeedia MA Filosoofia (kui õppekavast on valitud õpetajakoolituse MA erialamoodul) 104224 Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja MA 218070 Kaasav haridus MA 205621 Keeleõpetaja mitmekeelses koolis MA 2640 Kehaline kasvatus ja sport MA 146977 Kunstide ja tehnoloogia õpetaja MA 2501 Matemaatika- ja informaatikaõpetaja MA 2498 Põhikooli mitme aine õpetaja MA Religiooniuuringud ja teoloogia (kui õppekavast on valitud MA õpetajakoolituse erialamoodul) 112238 Võõrkeeleõpetaja MA 162717 Õpetajaharidus MA 3. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õpetajakoolituse erialastipendiumi taotlemiseks avatud õppekavad Õppekava Õppekava nimetus Õpe kood 107985 Interpretatsioonipedagoogika MA BA – bakalaureuseõpe MA – magistriõpe INT – integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe  Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ Tartu Ülikooli erialastipendiumi paremusjärjestuse koostamise põhimõtted Tartu Ülikooli erialastipendiumi paremusjärjestuse koostamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1. Paremusjärjestuse koostamisel lähtutakse taotleja eelmise õpitud semestri kõigi õpitulemuste ainepunktide arvuga kaalutud keskmisest hindest. Kui üliõpilasel ei ole eelmisel õpitud semestril eristaval skaalal hinnatud õpitulemusi, arvestatakse paremusjärjestuse koostamisel kogu õppeaja kõigi õpitulemuste kaalutud keskmist hinnet. Paremusjärjestuse koostamise õppeaasta sügissemestril vastuvõtueeskirja alusel immatrikuleeritud üliõpilaste paremusjärjestus koostatakse ülikooli kandideerimise konkursipunktide alusel, võttes arvesse punktis 17 sätestatut. 2. Õpetajakoolituse erialastipendiumi puhul koostatakse paremusjärjestused punktis 1 sätestatut arvestades järgnevalt: 1) esmajärjekorras loodus- ja reaalainete õpetaja ning eesti keele õpetaja mitte-eesti koolis õppekavade üliõpilastest, eraldades neile kuni 50 protsenti õpetajakoolituse stipendiumifondist. Eelistatavad õppekavad on loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis, põhikooli mitme aine õpetaja (bioloogia, füüsika, geograafia, informaatika, keemia, matemaatika erialad), gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja, matemaatika- ja informaatikaõpetaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja (eesti keele võõrkeelena õpetaja eriala), keeleõpetaja mitmekeelses koolis (eesti keel teise keelena eriala) ning õpetajaharidus (bioloogiaõpetaja, füüsikaõpetaja, geograafiaõpetaja, informaatikaõpetaja, keemiaõpetaja, matemaatikaõpetaja erialad); 2) seejärel teiste lisa 1 punkti 2 õppekavade üliõpilastest ja kelle kaalutud keskmine hinne on vähemalt 4. 3. Kui käesoleva lisa punkti 1 alusel koostatud paremusjärjestuses on mitmel taotlejal võrdsed tulemused, eelistatakse: 1) esmalt taotlejat, kellel on kogu õppeaja kõigi õpitulemuste arvestuses kõrgem kaalutud keskmine hinne; 2) seejärel taotlejat, kellel on õppekava täidetud suuremas mahus; 3) seejärel taotlejat, kellel on kogu õppeaja jooksul vähem negatiivseid (F ja „mittearvestatud“) õpitulemusi; 4) seejärel taotlejat, kes on saavutanud oma erialal silmapaistvaid tulemusi, osalenud edukalt erialastel võistlustel või konkurssidel või on ühiskondlikult aktiivne.  Lisa 3 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ Tallinna Ülikooli erialastipendiumi paremusjärjestuse koostamise põhimõtted Tallinna Ülikooli erialastipendiumi paremusjärjestuse koostamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1. Stipendiumi taotluse esitanud ja stipendiumi saamise nõuetele vastavatest üliõpilastest moodustatakse paremusjärjestus, kus taotlejaid eelistatakse järgnevalt: 1) esmalt magistriõppe loodus- ja täppisteaduste õpetajakoolituse õppekavadel õppivad üliõpilased, kelle kaalutud keskmine hinne (edaspidi KKH; mille arvutamisel võetakse arvutuskäiku kõik õppekaardil olevad eristaval hindamisskaalal antud tulemused, kaasaarvatud esmased tulemused, juhul kui aines on tehtud korduv(ad) sooritus(ed)), on vähemalt kolm (3,000), 2) seejärel magistriõppe aineõpetaja õpetajakoolituse õppekavadel õppivad üliõpilased, kelle KKH on vähemalt kolm (3,000); 3) seejärel kutseõpetaja, kutsepedagoogika, klassiõpetaja või eripedagoogika (bakalaureuse- ja magistriõppe) õppekavadel õppivad üliõpilased, kelle KKH on vähemalt kolm (3,000). 2. Juhul, kui punkti 1 alusel moodustatud paremusjärjestuses on mitmel taotlejal võrdsed tulemused, eelistatakse taotlejaid järgnevalt: 1) esmalt üliõpilasi, kellel on paremad õppetulemused. Paremusjärjestus õppetulemuste alusel koostatakse lähtudes kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendi (30 EAPd semestri kohta võrdub 100% täitmisega) ja KKH korrutisest; 2) seejärel erialal silmapaistvaid tulemusi saavutanud, ühiskondlikult aktiivseid või erialastel võistlustel või konkurssidel edukalt osalenud üliõpilasi.  Lisa 4 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia erialastipendiumi paremusjärjestuse koostamise põhimõtted Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia erialastipendiumi paremusjärjestuse koostamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1. Paremusjärjestuse koostamisel lähtutakse taotlejate eelmise õpitud semestri kaalutud keskmisest hindest (KKH) üle kõigi õpitulemuste. Kui eelmise semestri kaalutud keskmine hinne on mitmel taotlejal võrdne, eelistatakse: 1.1. esmalt taotlejat, kellel on õppekava täidetud suuremas mahus kumulatiivselt täitmisele kuuluvat mahtu arvestades; 1.2. seejärel taotlejat, kellel on kogu õppeaja kõigi õpitulemuste arvestuses kõrgem kaalutud keskmine hinne. 2. Lõpliku paremusjärjestuse kinnitamisel arvestatakse lisaks punktis 1 nimetatule veel täiendavalt taotlejate erialaseid õppetulemusi. Kaalukate erialaste saavutuste (edukas osalemine erialastel võistlustel või konkurssidel, väljapaistev pedagoogiline või teadustegevus, ühiskondlik aktiivsus jms) olemasolu võib olla aluseks stipendiumikandidaadi asetuse tõstmisele pingereas. 3. II õppeaasta üliõpilaste osakaal stipendiumi saajate hulgas on vähemalt 50%  EELNÕU 14.08.2023 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 16.08.2019 määruse nr 37 "Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord" muutmine Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 15 lõike 4 alusel. Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruses nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 2 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 2 lõike 1 sissejuhatavast lausest jäetakse välja number „2,“; 3) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) ta õpib täiskoormusega, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erialastipendiumit, omandades kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi ja õppides õppekaval, kus vastuvõtt toimub ainult osakoormusega õppesse, või juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumit;“; 4) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „stipendiumit“ sõnadega „ja osaleb õppetöös;“; 5) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) ta ei ole ületanud õppekava nominaalkestust, välja arvatud juhul kui taotletakse erivajadusega üliõpilaste stipendiumi.“; 6) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi taotlemisel peab üliõpilane vastama lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 – 4 sätestatule ka järgmistele tingimustele: 1) on sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel või § 1261 kohaselt asendushooldusel viibinud või perekonnaseaduse § 171 lõike 1 alusel eestkostja peres elanud; 2) on kõrgkooli immatrikuleeritud hiljemalt kolm aastat pärast keskhariduse omandamist või jätkab õppimist magistriõppes hiljemalt 12 kuud pärast rakenduskõrgharidusõppe või bakalaureuseõppe lõpetamist.“;  2 7) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Üliõpilane esitab õppeasutusele või Haridus- ja Noorteametile (edaspidi stipendiumi maksja) taotluse erialastipendiumi saamiseks kaks korda õppeaastas sügissemestril hiljemalt 1. oktoobriks ja kevadsemestril hiljemalt 1. märtsiks, muude stipendiumite puhul üks kord õppeaastas. Stipendiumi maksjad kehtestavad taotluste esitamise ja stipendiumi maksmise täpse aja ja viisi.“; 8) paragrahvi 2 lõige 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Doktorandil, kes täidab õppe- ja teadustöö kava, on õigus taotleda erivajadusega üliõpilaste stipendiumit, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tingimusele ja tal on erivajadus. (5) Kõiki käesolevas määruses nimetatud stipendiumeid on üliõpilasel õigus taotleda alates tema immatrikuleerimise õppeaasta esimesest semestrist.“; 9) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rakenduskõrgharidusõppes, bakalaureuseõppes, magistriõppes ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes määratakse erialastipendiumid kaks korda õppeaastas viieks ja muud stipendiumid üks kord õppeaastas kümneks õppekuuks. Erivajadusega üliõpilaste stipendium määratakse doktorandile kümneks kuuks õppeaastas.“; 10) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt; „(3) Erialastipendiumit maksavad õppeasutused või Haridus- ja Noorteamet, kes võivad moodustada stipendiumi määramiseks komisjone või kolleegiume, kuhu võib kuuluda ka üliõpilaste esindaja. Erivajadusega üliõpilaste stipendiumit ning asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumit maksab Haridus- ja Noorteamet.“; 11) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 6-9 järgmises sõnastuses: „(6) Haridus- ja Noorteametil on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente ja andmeid ning teha stipendiumitaotluses esitatud andmete kohta järelpärimisi kõrgkoolile, Sotsiaalkindlustusametile, asendushoolduse osutajale, eestkostjatele ja Eesti hariduse infosüsteemi. (7) Otsus stipendiumite määramise või määramisest keeldumise kohta tehakse hiljemalt ühe kuu jooksul peale taotluste perioodi lõppu. Erialastipendium määratakse sügissemestril hiljemalt 20. oktoobriks ja kevadsemestril hiljemalt 20. märtsiks. (8) Erialastipendiumi makstakse iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu eest, välja arvatud septembrikuu eest, mis makstakse oktoobrikuu jooksul, ja veebruarikuu eest, mis makstakse märtsikuu jooksul. Stipendiumi makstakse juhul, kui üliõpilane on õppinud terve kalendrikuu. (9) Stipendiumi maksmine lõpetatakse sellele järgnevast kalendrikuust, kui ilmneb üliõpilase mittevastavus stipendiumi taotlemise tingimustele. Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi puhul, kui mittevastavus tuleneb Sotsiaalkindlustusameti otsusest või üliõpilase õppekoormuse muutusest, diferentseeritakse stipendium vajadusel sellele järgnevast kalendrikuust või peatatakse stipendiumi maksed, kuni asjaolude selgumiseni.“; 12) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:  3 „Riigi prioriteetsete õppekavade loetelu, millel õppides makstakse stipendiumi, kehtestatakse käesoleva määruse lisas (lisa 1) .“; 13) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 4 - 7 järgmises sõnastuses: „(4) Erialastipendium määratakse taotluse esitanud ja § 2 lõikes 1 toodud nõuetele vastavatest üliõpilastest paremusjärjestuse alusel. Paremusjärjestuse koostamise alused on kehtestatud kõrgkooliti käesoleva määruse lisades (lisad 2 - 4). (5) Kõrgkoolil on õigus jätta erialastipendium määramata üliõpilasele, kellele on samaks perioodiks määratud muu stipendium, mille eesmärk on sarnane erialastipendiumi eesmärgiga. (6) Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal või osakoormusega õppides õppekava täitvate isikute puhul diferentseeritakse üliõpilase stipendiumi suurust üliõpilase täidetud õppekava mahu alusel. (7) Igal aastal antavate stipendiumite arv määratakse sõltuvalt riigieelarvelistest vahenditest kõrgkooli ja Haridus- ja Noorteameti vahel sõlmitud stipendiumi finantseerimise lepingus. Erialastipendiumi eelarve jaotuse aluseks on õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavagrupi õppekavadel õppivate üliõpilaste arv Eesti hariduse infosüsteemi andmete alusel seisuga 1. oktoober. Igal tegevuses osaleval kõrgkoolil on õigus vähemalt ühele stipendiumile õppeaastas olenemata üliõpilaste arvust.“; 14) paragrahvid 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Stipendiumiga toetatakse üliõpilasi, kellele on määratud puude raskusaste anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu.“; 16) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi määr ainepunkti kohta osakoormusega õppes või akadeemilisel puhkusel olles: 1) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 85 eurot; 2) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 24,67 eurot; 3) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava ning punktides 1 ja 2 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 13,33 eurot; 4) keskmisele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 54,17 eurot; 5) keskmisele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 11,33 eurot; 6) keskmisele puude raskusastmele vastava ning punktides 4 ja 5 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 10 eurot.“; 17) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Akadeemilisel puhkusel viibiva, kuid õppetöös osaleva, või osakoormusega õppiva erivajadusega üliõpilase stipendiumi suurus diferentseeritakse üliõpilase täidetava õppekava mahu alusel. Stipendiumi suurus sõltub semestri alguses tehtud õppeainete registreeringutest ja üliõpilase puude raskusastmele vastavast stipendiumi määrast. Stipendiumi suurus ei tohi ületada täiskoormusega õppiva üliõpilaste stipendiumi määra.“;  4 18) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Täiskoormusega õppiva üliõpilase nominaalse õppeaja lõppedes diferentseeritakse erivajadusega üliõpilase stipendiumi suurus kehtestatud õppekava mahust puudu olevate ainepunktide alusel. (32) Stipendiumi suurus määratakse Sotsiaalkindlustusameti otsuses toodud puude raskusastme ja liigi alusel.“; 19) määrust täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: „§ 81. Stipendiumi saaja kohustused (1) Kui üliõpilasele määratakse või makstakse erialastipendiumi ekslikult, puudub üliõpilasel õigus määratud ja makstud stipendiumile ning stipendiumi maksmine lõpetatakse. Stipendiumi maksja nõuab enammakstud erialastipendiumi üliõpilaselt tagasi. (2) Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi saaja on kohustatud teavitama stipendiumi maksjat kui: 1) muutub õppekoormus; 2) üliõpilane eksmatrikuleeritakse; 3) üliõpilane suundub akadeemilisele puhkusele; 4) või on tekkinud muu eelnevalt nimetamata põhjus, mis takistab õpinguid.“; 20) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Erialastipendiumi on õigus taotleda üliõpilastel, kes on immatrikuleeritud enne 2023/2024. õppeaastat.“; 21) määrust täiendatakse lisadega 1 - 4. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister (allkirjastatud digitaalselt) Renno Veinthal asekantsler kantsleri ülesannetes  Seletuskiri haridus- ja teadusministri 16.08.2019 määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ muutmine eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrusega viiakse haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määrus nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ (edaspidi määrus) kooskõlla kõrgharidusseaduse § 15 lõikes 4 kehtestatud volitusnormiga ning ühtlasi põhiseaduse § 3 lõikes 1 ja § 94 lõikes 2 sätestatud seaduslikkuse põhimõttega. Eelnõu muudatuse algatamine tuleneb põhiseaduslikkuse järelevalve asjast nr 5-22-11, mille esitas õiguskantsler taotlusega Riigikohtule. Järelevalve algatamisega sooviti tunnistada kehtetuks haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ § 2 lõike 1 punkt 5, mis andis stipendiumite täpsema korra kehtestamise õiguse stipendiumi maksjatele ehk õppeasutustele ning Haridus- ja Noorteametile. Riigikohtu 23. veebruari 2023. a otsusega nr 5- 22-11 otsustati tunnistada haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ § 2 lõike 1 punkt 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Antud otsusest tulenevalt muudetaksegi määrust ning sätestatakse täpsemalt kõik stipendiumi andmise tingimused ja õppekavad, millel õppides on õigus erialastipendiumi taotleda. Kuna määruse § 2 lõike 1 punkti 5 kehtetuks tunnistamine puudutab ka tulemusstipendiumi määramiseks täiendavate tingimuste seadmise õiguse kadumist õppeasutustele, siis seni määruse alusel antud tulemusstipendiumi osa tunnistatakse kehtetuks. Tulemustipendiumi andmine jätkub kõrgkoolide poolt neile Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt selleks eraldatud vahenditega. Edaspidi lepitakse täpsemad stipendiumi andmise tingimused kokku ministeeriumi ja ülikooli vahel riigieelarvelise toetuse eraldamise lepingus, millega eraldatakse vastavad vahendid ülikoolidele ning määratakse toetuse eraldamise eesmärk. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna kõrghariduse valdkonna peaekspert Kai Treier (tel 735 0742; [email protected]) ning õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi (tel 735 0297; [email protected]). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse määruse redaktsiooni (RT I, 22.08.2019, 11). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahekümne ühest (21) muudatusettepanekust. Antud muudatused on vajalikud selleks, et viia määrus kooskõlla kõrgharidusseaduse § 15 lõikega 4 ning põhiseaduse 3 lõikes 1 ja § 94 lõikes 2 sätestatud seaduslikkuse põhimõttega. Lisaks kehtestatakse 4 määruse lisa, milles sätestatakse õppekavad, millel õppides on õigus erialastipendiumi taotleda, ning kõrgkooliti paremusjärjestuse koostamise alused, mis erinevad tulenevalt kõrgkoolide eripäradest. Stipendiumite korra muudatus on õigus- ja ootuspärane alates uuest õppeaastast ning antud stipendiumite määrus kohaldub enne 2023/2024. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele erialastipendiumi osas. Antud põhimõte kehtestatakse tulenevalt asjaolust, et alatest 2023/2024. õa immatrikuleeritud üliõpilastele hakatakse maksma uut õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse üliõpilaste stipendiumi. Seega puudub vajadus peale 2023/2024. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele kohaldada antud määruse erialastipendiumi. Hetkel kehtiva määruse kohaselt on antud õppeasutustele ning Haridus- ja Noorteametile, kui stipendiumi maksjatele, õigus kehtestada stipendiumi määramise täpsemad tingimused. Õiguskantsler vaidlustas määruse normi põhiseaduspärasuse. Seaduslikkuse põhimõtte kohaselt saab määrus olla põhiseadusega kooskõlas üksnes juhul, kui see on antud põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse normi (volitusnormi) alusel (nt Riigikohtu üldkogu 18. mai 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-116-09, punkt 24; 5. märtsi 2022. a otsus nr 5-19-29/38, punkt 57). Vaidlustatud normi sisaldav määrus on antud KHaS § 15 lõike 4 alusel. Õiguskantsler ega ükski teine menetlusosaline ei ole volitusnormi vastavust põhiseadusele kahtluse alla seadnud ja ka kolleegium ei näe põhjust selle normi põhiseaduspärasuses kahelda. Seega tuleb järgnevalt kontrollida, kas vaidlusalune määruse norm ise on põhiseadusega kooskõlas. Riigikohtu 23. veebruari 2023. a otsusega nr 5-22-11 leidis kohus, et PS § 3 lõike 1 esimese lause kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seda nõuet täpsustab ministri määruse andmist puudutavalt PS § 94 lõige 2, mille kohaselt annab minister määrusi üksnes seaduse alusel ja täitmiseks. Neist põhiseaduse sätetest tulenevalt võib minister sõltumata reguleeritava õigussuhte sisust anda määruse üksnes seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja sellega kooskõlas. Samuti on seaduse reservatsiooni põhimõttest tuletatav nõue, et riigiorgan, keda on volitatud määrust andma, võib määruse andmise teisele riigiorganile edasi volitada ainult juhul, kui selline volitus on seadusega ette nähtud. Eelnimetatud põhiseadusest tulenevaid nõudeid kordavad ka Vabariigi Valitsuse seaduse § 50 lõige 1, HMS § 90 lõige 1 ja § 91 lõige 1. KHaS § 15 lõikega 4 volitas seadusandja valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama üliõpilaste riiklike stipendiumite liike, suurusi ning nende määramise üldtingimusi ja korda. Seadus ega selle väljatöötamise materjalid stipendiumi määramise üldtingimuste sisu ei ava, kuid kolleegiumi hinnangul tuleb nendena mõista kõiki tingimusi, millele mittevastamine võib võtta üliõpilaselt stipendiumi saamise võimaluse või mõjutada stipendiumi suurust. Volitusnorm ei andnud ministrile õigust stipendiumi määramise üldtingimuste kehtestamist teisele haldusorganile edasi volitada. Nende tingimuste kehtestamise teisele haldusorganile edasivolitamine ei olnud seega volituse piiridega kooskõlas ning rikkus seaduse reservatsiooni põhimõtet. Volitust vaidlusaluse sätte kehtestamiseks ei tulenenud ministrile ka ühestki muust seaduse normist (võrdle Riigikohtu halduskolleegiumi 19. jaanuari 2009. a otsus asjas nr 3-3- 1-85-08, punkt 18). Seega otsustas Riigikohus, et rahuldab õiguskantsleri taotluse ja tunnistab määruse nr 37 § 2 lõike 1 punkti 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.1 Sellest tulenevalt tuleb muuta olemasolevat määrust ja viia see kooskõlla seadusega ning kohtuotsusega. Määruse eelnõuga muudetakse stipendiumite andmise korda ning sätestatakse prioriteetsed õppekavad, millel õppides on võimalik stipendiumi taotleda. Punkt 1 - tunnistatakse kehtetuks hetkel määruses sätestatud tulemusstipendium kuna määruse § 2 lõike 1 punkti 5 kehtetuks tunnistamisega kadus õppeasutustel õigus täiendavate tingimuste seadmiseks stipendiumite määramisel, siis tulemusstipendiumite andmine jätkub sarnaselt olemasolevale süsteemile, kuid tulenevalt kõrgkoolide kehtestatud kordade väga suurest erinevusest ja eripärast, antakse tulemusstipendiumiteks eraldatud vahendid riigieelarvelise toetuse lepingu alusel, mis annab paindlikuma võimaluse leppida konkreetsemad stipendiumi andmise tingimused kokku iga kõrgkooliga eraldi. Seega jäetakse edaspidi määrusest välja 1 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus 5-22-11 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=5-22-11/8 tulemusstipendium, kuid stipendiumi maksmine jätkub kõrgkoolide poolt neile eraldatud vahenditega. Kõrgharidusseaduse § 43 kohaselt sõlmib valdkonna eest vastutav minister ülikooliga halduslepingu, kus lepitakse kokku ülikooli missioonist, eesmärkidest ja riigi vajadustest lähtuvad kohustused ning nende täitmiseks toetuse määramine. Halduslepingus lepitakse muu hulgas kokku üliõpilaste stipendiumifondi eraldamise alused ning vajadusel muude vahendite määramise tingimused. Ülikoolidega aastateks 2022-2025 sõlmitud halduslepingute kohaselt kohustub ministeerium ülikoolile eraldama tulemusstipendiumi fondi, võttes arvestamise aluseks ülikoolis kõrghariduse esimesel ja teisel astmel täiskoormusega õppivate üliõpilaste arvu. 2023. a tulemusstipendiumi fond on ülikoolidele eraldatud 2023. a rahastusleppega, mis on sõlmitud halduslepingu lisana. Seni määrusega kehtestatud tingimused lepitakse ülikooliga edaspidi kokku rahastusleppes stipendiumifondi eraldamisel ning HTM hallatavate rakenduskõrgkoolidel kehtestatakse tegevustoetuse eraldamise käskkirjaga. Stipendiumisaajate valiku teevad ka edaspidi kõrgkoolid ning stipendiumi taotlemiseks tuleb pöörduda kõrgkooli poole. Tulemusstipendiumit puudutavate sätete kehtetuks tunnistamisega ei muutu stipendiumi tulumaksustamist puudutavad põhimõtted kuna tulumaksuseaduse § 20 lõikele 5 kohaselt ei maksustata tulumaksuga stipendiumi, mida maksab oma üliõpilasele Eesti Vabariigi haridusseaduses nimetatud õppeasutus. Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks ka määruses sätestatud doktorandistipendium. Doktorandistipendiumi andmine lõppeb 2023. aasta augustis, kuna antud stipendiumiks ei ole edaspidi vahendeid ette nähtud juba varasemalt kokkulepitud põhimõtete kohaselt. Doktorandid on tulenevalt kõrgharidusseadusest eelkõige nooremteadurid, kellega ülikooli töötajatena sõlmitakse töölepingud ning makstakse töötasu Seega puudub vajadus neile eraldi stipendiumi maksmiseks, kuna see pole kooskõlas muutunud doktorantide värbamise põhimõttega. Punkt 2 - muudatus tuleneb punktis 1 nimetatud muudatusest, millega võetakse määrusest välja viide tulemusstipendiumile. Seega nõuetele vastaval üliõpilasel on võimalus taotleda erialastipendiumi, erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumi. Punkt 3 - täpsustatakse stipendiumi andmise tingimust, mille kohaselt on stipendiumi saamiseks õigus üksnes täiskoormusega õppival üliõpilasel. Erandina on lubatud taotleda erialastipendiumit omandades kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi ja õppides õppekaval, kus vastuvõtt toimub ainult osakoormusega õppesse, või juhul, kui üliõpilane taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumit. Õpetajakoolituses omandatakse sageli haridust töötamise kõrvalt, seega pakutakse osadel õppekavadel ainult osakoormusega õpet. Kuna riigi prioriteediks on õpetajate järelkasvu tagamine, peetakse vajalikuks võimaldada stipendiumi taotlemist ka juba töötavatel õpetajatel, kes soovivad oma kvalifikatsiooni tõsta. Punkti 4 - täpsustatakse erivajadusega üliõpilase stipendiumi taotlemise tingimuste sõnastust, et tingimus oleks üheselt mõistetav. Erivajadusega üliõpilastel on õigus saada stipendiumi ka akadeemilisel puhkusel olles, kuid seda üksnes siis kui üliõpilane akadeemilise puhkuse ajal osaleb õppetöös. Sel juhul toimub stipendiumi maksmine üksnes omandatud ainepunktide alusel, mitte täies mahus. Punkt 5 - muudatus tuleneb kõrgkoolide poolt praktikas kasutatud nõudest, et stipendiumi on võimalus taotleda üksnes õppekava nominaalkestuse jooksul. Erisus on erivajadusega üliõpilastele, kes võivad saada stipendiumi ka akadeemilisel puhkusel olles, seega ei ole nende puhul nominaalkestuse nõude kehtestamine mõistlik. Punkt 6 - muudatus tuleneb Haridus- ja Noorteameti senisest praktikast, kus asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi taotlemisel peab üliõpilane vastama lisaks üldistele stipendiumi saamise nõuetele ka täiendavatele punktidele, mis annavad aluse antud stipendiumi maksmiseks. Kuna antud stipendium on spetsiifiliselt suunatud konkreetsele sihtrühmale, siis tuleb sätestada, mille alusel see on määratud. Punkt 7 - põhimõte, et üliõpilane esitab õppeasutusele või Haridus- ja Noorteametile (edaspidi stipendiumi maksja) taotluse erialastipendiumi saamiseks kaks korda õppeaastas sügissemestril hiljemalt 1. oktoobriks ja kevadsemestril hiljemalt 1. märtsiks, muude stipendiumite puhul üks kord õppeaastas, on ka hetkel kehtivas määruses. Kuna stipendiumi taotluse esitamise aeg on vaja tuua määrusesse, siis on ühtlustatud vastavad kuupäevad kõrgkoolide osas. Stipendiumi maksjatele jääb võimalus täpsemalt määrata, millises keskkonnas ja mil viisil toimub taotlemine, kuna see pole stipendiumi saamise tingimus. Punkt 8 - muudatus tuleneb asjaolust, et doktorandistipendium tunnistatakse kehtetuks, kuid doktorandil jääb õigus taotleda vajadusel erivajadusega üliõpilase stipendiumi. Punkt 9 - Kuna tulemusstipendium võetakse määrusest välja, siis on vajadus ka antud säte uuesti sõnastada. Säilivad hetkel kehtivas määruse põhimõtted, et erialastipendiumi määratakse kaks korda õppeaastas viieks ja muud stipendiumid üks kord õppeaastas kümneks õppekuuks. Erivajadusega üliõpilaste stipendium määratakse doktorandile kümneks kuuks õppeaastas. Punkt 10 - täpsustatakse, kelle poolt ja kuidas toimub stipendiumi maksmine. Selleks, et välja selgitada paremusjärjestus erialastipendiumi määramisel, on kõrgkoolil õigus moodustada stipendiumi määramiseks komisjone või kolleegiume, kuhu võib kuuluda ka üliõpilaste esindaja. Ka seni kehtinud kõrgkoolide kordade kohaselt toimus paremusjärjestuse väljaselgitamine antud põhimõttel ning sellesse kaasati ka üliõpilaste esindaja. Erivajadusega üliõpilaste stipendiumit ning asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumit maksab Haridus- ja Noorteamet ning nende puhul paremusjärjestuse koostamist ei tehta, kuna tegemist on vajaduspõhise stipendiumiga, mida makstakse kõigile toetuse saamise nõuetele vastavatele üliõpilastele. Punkt 11 - muudatuse vajadus tuleneb asjaolust, et seni kehtestas Haridus- ja Noorteamet täpsema korra, kuidas toimus erivajaduse väljaselgitamine ning milliseid päringuid tehti, et oleks võimalik tõendada isiku erivajadust. Kuna antud päringute tegemine peab olema kehtestatud õigusakti tasandil, tuleb see viia ka määrusesse. Lõikega 7 ja 8 sätestatakse täpsem aeg, millal tuleb teha otsus stipendiumi määramise kohta. Kuna üliõpilasel on õigus teada, millal tal on õigustatud ootus saada teada otsusest stipendiumi määramise kohta ning millal toimub maksmine, siis tuleb ka antud säte tuua määruse tasandile ning ühtlustada. Ühtlasi sätestatakse põhimõte, mis saab juhul, kui üliõpilane enam ei vasta stipendiumi saamise tingimustele ning millal lõpetatakse sellisel juhul stipendiumi maksmine. Punkt 12 - muudatusega täiendatakse määrust lisaga 1, mis sätestab konkreetsed õppekavad, millel õppides on võimalus erialastipendiumi taotleda. Seni oli antud loetelu õppekavadest koolide kehtestada. Kuna üliõpilasel peab olema võimalus selgelt saada teada, kas ta üldse vastab stipendiumi saamise tingimustele ning millised õppekavad kvalifitseeruvad, siis tuuakse määrusesse konkreetne loetelu õppekavadest. Kuna üldjuhul ei ole võimalust maksta stipendiumi kõikidel õppekavadel, tuleb selgelt anda loetelu õppekavadest, et üliõpilane saaks juba eriala valides teha oma valikud ja teada oma õigustest. Seni on Haridus- ja Teadusministeerium prioriteetide seadmisel ja koolitusvajaduse määramisel arvesse võtnud üldist tööturu olukorda ühiskonnas. Peamiseks tööriistaks tööjõu- ja oskuste vajaduste hindamisel nii riigile tervikuna kui ka haridusasutustele on OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduste valdkondlikud prognoosid. 2018. aastal ilmunud hariduse ja teaduse OSKA2 toob teravalt esile aineõpetajate puuduse Eesti riigis. Raport toob välja, et kui õpetajakoolituse tasemeõppes püsib sisseastujate arv viimaste aastate tasemel, omandab aastail 2018–2025 aineõpetaja kvalifikatsiooni ligikaudu 250 inimest aastas, mis on kolmandiku võrra vähem kui vaja. Eriti kriitiline on Eesti koolides seis loodusteaduslike ainete ja matemaatikaõpetajatega. Loodusteaduslike ainete ja matemaatikaõpetajate pelgalt vanusest tuleneva asendusvajaduse katmiseks on vaja tunduvalt suurendada vastuvõetavate arvu võrreldes senisega. Juba aastaid ei rakenda Haridus- ja Teadusministeerium kõrghariduses riikliku koolitustellimuse põhimõtet ning vastutus õppe läbiviimise ja koolitusmahtude osas on autonoomsetel ülikoolidel, kuid kes peavad arvestama ühiskonna vajadusi. Haridus- ja Teadusministeerium sõlmib avalik-õiguslike ülikoolidega perioodilised halduslepingud, kus sätestatakse riigi ootused ülikoolidele ning väga olulise suunisena on ülikoolide ja ministeeriumi vahel lepitud kokku, et ülikoolid arvestavad õppekavade avamisel, arendamisel ja õppe läbiviimisel just tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA valdkondlike aruannete tulemuste ja soovitustega. Õpetajakoolituse stipendiumi kui erialastipendiumi eesmärk on motiveerida õpilasi õppima erialasid, mille järele tööturul on suurem puudus. Õpetajakoolituse stipendiumi eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist ja seeläbi suurendada õpetajakoolituse erialade kandideerijate ja õpetajakutse omandajate arvu. Täpsema fookuse seadmise pädevus eraldatava stipendiumifondi jaotamisel on jäetud ülikoolidele, eeldusel et ülikoolid täidavad halduslepinguga kokku lepitud punkte, sh arvestama OSKA raportitega õppe läbiviimisel. Seni on riik määranud kokkulepped ja prioriteedid ülikoolidega sõlmitavates halduslepingutes vastavalt ülikoolide vastutusvaldkondadele. Lähtutud on põhimõttest, et sellisel viisil antud suunis ülikoolidele on piisav ja kooskõlas õigusaktidega. ning sellega on piisavalt selgelt väljendatud riigile olulised prioriteedid. Siiski nõustume õiguskantsleri märgukirja ja algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusega, et riiklikud prioriteedid peaksid olema selgelt sätestatud määruse tasandil ja seega haridus- ja teadusministri kehtestada, mitte õppeasutuste korraldada. Punkt 13 - täpsustatakse erialastipendiumi maksmise tingimusi. Määrusesse tuuakse ka paremusjärjestuse koostamise alused, mis on kõrgkooliti erinevad tulenevalt kõrgkoolide eripärast ja erialade erinevusest. Seega ei ole võimalik ja mõistlik ühtlustada kõrgkoolide paremusjärjestuse koostamise aluseid ja need tuuakse välja määruse lisades kooliti. Kuna stipendiumeid antakse paremusjärjestuse alusel ja mitte kõikidele taotlejatele, siis tuleb ka sätestada, kuidas toimub eelarvevahendite eraldamine ning millest tulenevalt stipendiumite arv määratakse. Punkti 14 - tunnistatakse kehtetuks tulemusstipendiumi ja doktorandistipendiumi regulatsioonid (vt punkt 1 selgitus). Punkt 15 - täpsustab erivajadusega üliõpilase stipendiumi andmise eesmärki, kellele see on suunatud. Punkt 16 – määrusesse tuuakse sisse selged stipendiumi määrad erivajadusega üliõpilaste stipendiumi maksmisel, kui on vajadus diferentseerida stipendiumi suurust täidetava õppekava mahu alusel. Kuna erivajadusega üliõpilastel on õigus saada stipendiumi ka osakoormusega õppes õppides või akadeemilisel puhkuse ajal õppides, siis sätestatakse stipendiumi määrad ainepunkti kohta. Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi suurus sõltub konkreetsest 2 OSKA-Hariduse-ja-teaduse-uuringuaruanne-2018.pdf (kutsekoda.ee) erivajadusest ning see erineb suurel määral, seega ka iga erivajaduse puhul on vajadus täpse summa sätestamiseks. Lisaks HTM-le panustab erivajadustega üliõpilaste hariduse omandamisse ka Sotsiaalministeerium „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse“ alusel jagatava õppetoetuse näol. Punkt 17 ja 18 - täpsustatakse diferentseerimise põhimõtteid ja aluseid. Antud säte on ka hetkel määruses, kuid selle sätte täpsustamise vajadus tuleneb asjaolust, et seni täpsustas seda Haridus- ja Noorteameti juhend. Punkt 19 - tuuakse välja stipendiumi saaja kohustused. Seni olid need kirjas kõrgkoolide ning Haridus- ja Noorteameti juhendites ja kordades. Ühtlasi annab see aluse nõuda enammakstud stipendium tagasi, kui see on valesti makstud. Punkt 20 - sätestatakse kes on erialastipendiumi õigustatud saama ehk erialastipendiumi saavad taotleda üksnes enne 2023/2024. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilased. Punkt 21 - kehtestatakse määruse lisad. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse tulemusena muudetakse stipendiumite maksmise korda selliselt, et riiklikud prioriteedid, millistel õppekavadel toimub erialastipendiumite maksmine, on edaspidi ministri määruse tasandi otsus ning kehtestatakse määruse lisadena. Määruse muudatusega ei kaasne olulisi erinevusi võrreldes seni kehtinud süsteemiga, kuna nõuded stipendiaatidele on kehtestatud võttes aluseks täna õppeasutuste poolt kehtestatud tingimused. Ühtlasi on riiklikud prioriteedid ja valdkonnad seni olnud koostöös riigiga sätestatud kõrgkoolide poolt, mistõttu ei erine see oluliselt olemasolevast süsteemist. Samuti on toodud määrusesse seni Haridus- ja Noorteameti poolt kehtestatud tingimused erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi taotlemisel. Viimasel neljal aastal 2019-2022 on olnud asendushooldusel või eestkostja peres viibinud üliõpilaste kõrgharidust toetava stipendiumi taotlejate hulgas neid, kes õpivad osakoormusega või on akadeemilisel puhkusel, kuid ei ole vastanud määruse § 7 lõige 4 toodud tingimustele. Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi saajate hulgas on igal aastal nii osakoormusega kui akadeemilisel puhkusel viibivaid üliõpilasi. Viimase nelja aasta vaates: 2019. a - (365 taotlust) 12% üliõpilasi akadeemilisel või osakoormuses. 2020. a - 4,6% (347 taotlust) ja 2021. a - 12,3% (291 taotlust) ning 2022. a - 11,5% (259 taotlust). Nii osakoormusega kui akadeemilisel puhkusel viibivate üliõpilaste keskmine stipendium jääb vahemikku 70 kuni 100 eurot ja reeglina registreerib valdav enamus end õppetööle täiskoormuse mahus. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid, kuna muudatusega tuuakse määrusesse täpsustavad tingimused, mis on stipendiumide maksmisel vajalikud. Samas ei suurendata olemasolevat sihtrühma või saajate arvu. Seega ei muutu stipendiumite maksmisel sihtgrupp või saajate arv ning seega ei kaasne täiendavaid kulusid või tulusid määruse rakendamisega. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuid rakendatakse sisuliselt alates uuest õppeaastast ehk 2023/2024. õppeaastast. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Üliõpilaskondade Liidule ja kõrgkoolidele. Margus Haidak kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja