Pöördumine

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 11.08.2023 15:41 Adressaat: <"SM Info">; <"MKM info">; <"JM info Shared MB"> Koopia: <"Agnes Einman">; <=?utf-8?Q?K=C3=A4thlin_Sander?=> Teema: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadustest Tere Lisatud on Eesti Naisteühenduste Ümarlaua ettepanekud. Lugupidamisega Eha Reitelmann ENÜ peasekretär EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUD Sotsiaalministeerium, Signe Riisalo Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tiit Riisalo Jus itsministeerium, Kalle Laanet Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadustest 11.08.2023 Lugupeetud ministrid Ees Naisteühenduste Ümarlauale teeb tõsist muret selle aasta juunis meile sotsiaalministeeriumi poolt teatavaks tehtud kavatsus ühendada omavahel soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadused. Meile jääb arusaamatuks selle muudatuse eesmärk, seda enam, et puudub tavapärane eelnõu väljatöötamiskavatsus, mida nõuab hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, kus oleks toodud välja muudatuse vajaduse põhjendus, analüüsitud poolt- ja vastuargumente ning toodud välja kasud ja kahjud. Koalitsioonileppes on öeldud, et vastavalt põhiseadusele ühtlustakse kaitse kõigi diskrimineerimisega seotud tunnuste puhul. Valitsuse tegevuskavas on ju u võrdse kohtlemise seaduse ja seonduvate seaduste muutmisest ning ei ole selgesõnaliselt öeldud, et soolise võrdõiguslikkuse seadus kavatsetakse tühistada ja kehtestada üks seadus. Meid ei rahulda sotsiaalkaitseministri põhjendus, nagu oleks viimasel ajal tavaks, et koalitsioonileppes kokku lepitud muudatuste puhul ei koostata väljatöötamiskavatsust. See, et varasemad valitsused on keh vaid reegleid rikkunud, ei tähenda, et halba prak kat tuleks aastast aastasse korrata. Võrdse kohtlemise seaduse muutmiseks 2018. aastal koostatud väljatöötamiskavatsus ei käsitle kahe seaduse ühendamist, vaid kaitse ühtlustamist erinevatele vähemusgruppidele, seega tehakse eelneva analüüsita muudatus, mis meie hinnangul toob sisuliselt kaasa suure tagasimineku naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisel. Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ja vähemusgruppide võrdse kohtlemise puhul keh vad erinevad rahvusvalised lepped, millega Ees on ühinenud. Neist tulenevad täies erinevad rahvusvahelised eesmärgid ja standardid, mis puudutavad eelkõige edendamiskohustust. Ka EL õiguses käsitletakse neid valdkondi lahus ning enamikus Euroopa riikides keh vad nende kohta eraldiseisvad seadused. Kui seadused on ühendatud, tekib isegi juhul, kui meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja vähemusgruppide võrdset kohtlemist käsitlevad eri peatükid, suuri probleem sellega, milliseid gruppe diskrimineerimise tuvastamiseks omavahel võrrelda. Seaduste ühendamise puhul tuleks see väga täpselt lah kirjutada. Ka tuleks kindlas sätestada, et seaduse nõuded ei keh perekonna- ja eraelulistes suhetes ja usuühenduste tegevuses. Ka edendamiskohustused ja sih asemed on paratamatult erinevad. Kui naiste ja meeste kui kahe võrdse suurusega ühiskonnagrupi puhul on võrdõiguslikkuse edendamiseks põhjendatud näiteks nõue tööandjatele võ a tööle võimalikult võrdselt mõlema soo esindajaid, siis vähemuste puhul, kus h on tegu ka delikaatsete andmetega (nt puue, seksuaalne sä umus, veendumus, usutunnistus) oleks sellist nõuet äärmiselt keeruline rakendada. Leiame, et koalitsioonileppes kokku lepitud võrdne kaitse diskrimineerimise eest oleks tagatud ka juhul, kui säilitada eraldi seadused naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ja vähemusgruppide võrdse kohtlemise tagamiseks. Teeme e epaneku jä a soolise võrdõiguslikkuse seadus keh ma eraldi seadusena, nagu see on enamikus Euroopa riikides. Ees Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus Narva mnt 25 Tallinn 10120 Ees Estonian Women’s Associa ons Roundtable Founda on Reg.nr 90009329 [email protected] www.enu.ee  EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUD Me ei näe vajadust teha keh vas seaduses olulisi sisulisi muudatusi, sest seadus on seni toiminud häs . Muudatused, mis tulenevad EL direk ividest, on pigem tehnilised ja need saab lisada olemasolevasse teks . Meie hinnagul on seni suurimaks probleemiks soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisel olnud olukord, kus ministeeriumid ignoreerivad järjekindlalt nõuet, et riiklikke strateegiaid, polii kaid ja tegevuskavasid planeerides, ellu viies ja hinnates tuleb lähtuda naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestada, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas. Prak liselt kõigi eelnõude mõjuhinnangutes puudub mõjude soopõhine analüüs või on see tehtud formaalselt. Selle puudujäägi likvideerimiseks pole aga vaja seadust muuta, vaid praegu keh vat seadust täies mahus rakendada. Võrdse kohtlemise seadusest. Ees Naisteühenduste Ümarlaud esitas 2018. aastal seadusmuudatuse väljatöötamiskavatsusele omapoolse arvamuse, kus palusime eelnõu seletuskirjas tuua välja ka põhjalik majanduslike mõjude analüüs, sest paratamatult kaasnevad paljude vähemusgruppide kaitse laiendamisega ka väga olulised kulutused nii riigi ja KOV asutustele kui erasektorile. Ei saa leppida olukorrga, kus eelnõu seletuskirja mõjuanalüüs ei sisalda mingeid ligikaudseidki kuluprognoose, nagu juhtus 2021. aastal valitsusse saadetud eelnõu puhul. Loodame, et valmiva eelnõu seletuskirjas on ka korrektne mõjude analüüs. Põhimõ eliselt toetab Ees Naisteühenduste Ümarlaud kõigis keh va võrdse kohtlemise seaduses loetletud valdkondades ühetaolist diskrimineerimise keeldu kõigi vähemusgruppide osas. Tervitame ka koalitsioonileppes toodud põhimõtet, et ühtlustatakse kaitse kõigi diskrimineerimisega seotud tunnuste alusel vastavalt Põhiseadusele, sest keh v võrdse kohtlemise seadus tagab kaitse vaid osa Põhiseaduses loetletud tunnuste alusel. Näeme omalt poolt suurt vajadust tagada kaitse ka diskrimineerimise eest varalise ja sotsiaalse seisundi ja muude tunnuste alusel, nagu sätestab Põhiseaduse § 12. Eelkõige teeb meile muret elukohapõhine diskrimineerimine. Juba aastaid toimub Ees s maapiirkondade elanike kaudne diskrimineerimine riiklike polii kate kaudu. Ääremaade elanikel puudub suuremate keskuste elanikega võrdväärne juurdepääs riiklikele teenustele ja see tendents süveneb iga päevaga. Oleks äärmiselt tervitatav, kui maakoolide, maaraamatukogude, kohalike tervishoiuasutuste jm sulgemise puhul saaksid kodanikud edaspidi pöörduda abi saamiseks ka võrdse kohtlemise voliniku poole. Samu oleks maaelanikel võimalik otsida volinikult kaitset seoses planeeritava auotomaksuga. Samu näeme vajadust kiires vähendada regionaalse palgalõhet, mis on meil stabiilselt eksisteerinud juba aastakümneid, kuid mida on probleemina järjekindlalt ignoreeritud. Loodame, et leiate võimaluse meie e epanekuid arvestada. Omalt poolt oleme valmis eelnõude e evalmistamise käigus andma täiendavat sisendit, osalema võimalikes töögruppides ja sisulistes aruteludes Lugupidamisega Harda Roosna ENÜ eesistuja Eha Reitelmann ENÜ peasekretär Ees Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus Narva mnt 25 Tallinn 10120 Ees Estonian Women’s Associa ons Roundtable Founda on Reg.nr 90009329 [email protected] www.enu.ee