Sotsiaalministeerium · 7. august 2023
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
07.08.2023 nr 121
Sotsiaalministri 19. detsembri 2019. aasta
käskkirja nr 83 "Euroopa Majanduspiirkonna ja
Norra toetusest 2014–2021 rahastatud projekti
"Ohvriabi süsteemi arendamine" toetuse
rahuldamise otsus" muutmine
Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ning Norra Kuningriigi Välisministeeriumi ja Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismi komitee vahel 13.09.2019. a sõlmitud programmi
„Local Development and Poverty Reduction“ lepingu ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike
1 alusel ning järgides Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruses nr 55 „Aastatel 2014–2021
Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite
taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ §-s 2 sätestatut:
muudan sotsiaalministri 19. detsembri 2019. aasta käskkirja nr 83 "Euroopa
Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014–2021 rahastatud projekti "Ohvriabi süsteemi
arendamine" toetuse rahuldamise otsus" järgmiselt:
1) sõnastan punkti 5 järgmiselt:
„5. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2020 – 30.04.2024.“;
2) asendan lisad 1–3 käesoleva käskkirja lisadega (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Sotsiaalkaitseministri 07.08.2023 käskkirja nr 121
„Sotsiaalministri 19. detsembri 2019. aasta käskkirja nr 83
"Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014–2021
rahastatud projekti "Ohvriabi süsteemi arendamine"
toetuse rahuldamise otsus" muutmine“
Lisa 3
Projekti "Ohvriabi süsteemi arendamine" toetuse rahuldamise otsuse tingimused
1. Toetuse andmise eesmärk ja indikaatorite sihttasemed
1.1. Toetuse andmise eesmärk on süstemaatilise, jätkusuutliku ja koordineeritud
ohvriabisüsteemi loomine pere- ja soopõhise vägivalla ohvritele, tänu millele on võimalik
katkestada vägivallaring, vältida taasohvristamist ning aidata kaasa ohvrite iseseisva
toimetuleku saavutamisele.
1.2. Toetuse elluviimise tulemus- ja väljundinäitajate sihttasemed on:
Indikaator Nimetus Algtase Sihttase
(2016) (2023)
Tulemusindikaator Naiste tugikeskuste osakaal, kes tuginevad 0 80%
oma töös koostatud kvaliteedi hindamise
süsteemile
Loodud ohvriabi süsteemi toetav Ei Jah
vabatahtlike tugiisikute süsteem
Inimeste osakaal, kes ei süüdista ohvrit 53% 60%
seksuaalvägivallas
Inimeste osakaal, kes ei süüdista ohvrit 47% 55%
perevägivallas
Inimeste osakaal, kes toetavad seksi 53% 60%
ostmise kriminaliseerimist
Soopõhise vägivalla ohvrite arv aastas, kes 1 900 2 200
on saanud abi naiste tugikeskustest
Väljundiindikaator Vahetult teenust osutavate spetsialistide arv, 0 60
kes on saanud nõustamist
Naiste tugikeskuse teenuse kvaliteedi Ei Jah
hindamise juhis on välja töötatud
Soopõhise vägivallaohvritega töötavate 0 30
vabatahtlike arv, kes on osa vabatahtlike
süsteemist
Varajase märkamise süsteemi osas 0 100
koolitatud tervishoiutöötajate arv
Loodud on töövahend tervishoiutöötajatele Ei Jah
perevägivalla ohvrite tuvastamiseks
Spetsialistide arv, kes on koolitatud 0 60
vägivallatsejatega töötamiseks
2. Toetuse saaja ja projekti partnerite kohustused
2.1. Toetuse saaja tagab projekti eduka elluviimise toetuse rahuldamise otsuses fikseeritud
tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning:
2.1.1 kogub ja esitab rakendusüksusele andmeid projekti väljundi- ja tulemusnäitajate
kohta, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks. Toetuse saaja peab
2
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fikseerima projekti tegevustesse
kaasatud isikud (osalejate nimekirjad allkirjadega);
2.1.2 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut;
2.1.3 peab arvestust projekti kestel projekti tegevustega teenitud tulude kohta;
2.1.4 järgib kõigi projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul riigihangete
korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja
otstarbekalt, saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades
konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja
kvaliteedi suhte;
2.1.5 järgib käesolevate tingimuste punkti 2.1.4 alla mitte kuuluvatel juhtudel
organisatsioonisisest hankekorda erisusega, et võtab kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis vähemalt kolm hinnapakkumust, vähemalt alates sellest, kui
teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5 000 eurot
või rohkem;
2.1.6 määratleb end kas hankijana või mittehankijana riigihangete seaduse § 5
tähenduses;
2.1.7 annab vajaduse tekkimise korral rakendusüksusele ja programmioperaatorile
jooksvalt infot projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise kohta ning võimaldab
viivitamata auditit või järelevalvet tegevatel isikutel või asutustel kontrollida projekti
elluviimisega seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli;
2.1.8 säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt kuni 31.12.2028;
2.1.9 korraldab vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust,
näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus, ning loob eesti- ja
ingliskeelse projekti kodulehe, kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud
tegevusi, üritusi, tulemusi ja muid andmeid.
2.2. Kui abikõlblikuks kuluks on seadme kogu ostuhind, siis toetuse saaja:
2.2.1 hoiab seadme enda omandis vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist
ja jätkab seadme kasutamist projekti üldiste eesmärkide heaks samal perioodil;
2.2.2 kindlustab seadme kahju vastu, nagu näiteks tulekahju, vargus või muud tavaliselt
kindlustatavad juhtumid, nii projekti elluviimise ajal kui ka vähemalt viie aasta jooksul
pärast projekti lõpetamist ja;
2.2.3 tagab seadmete hoolduse jaoks vajalikud vahendid vähemalt viieks aastaks pärast
projekti lõpetamist.
2.3. Peale projekti lõpparuande kinnitamist peab toetuse saaja tagama projekti raames välja
töötatud naiste tugikeskuste kvaliteedijuhise, tervishoiutöötajate varajase märkamise
töövahendi kättesaadavuse sihtgruppidele ja vabatahtlike süsteemi toimimise vähemalt
kolme aasta jooksul peale projekti lõppu.
2.4. Projekti partnerile kehtivad samad kohustused, mis toetuse saajale.
3. Toetuse saaja ja partneri õigused
3.1. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid,
mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
3.2. Toetuse saajal on õigus esitada toetuse rahuldamise otsuse muutmise taotlus, kui projekti
käik seda nõuab.
3.3. Toetuse saajal on ärakuulamisõigus, oma seisukohtade, argumentide ja tõendite esitamise
ning puuduste kõrvaldamise õigus enne:
3.3.1 ettekirjutuse tegemist toetuse saaja suhtes;
3.3.2 toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul,
kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
3.3.3 finantskorrektsiooni otsuse tegemist toetuse saaja suhtes.
3.4. Projekti partnerile kehtivad samad õigused, mis toetuse saajalegi.
3
4. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted
4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tegelikult kantud ja vastab järgmistele kriteeriumitele:
4.1.1 kulud on kantud toetuse rahuldamise otsuses sätestatud projekti abikõlblikkuse
perioodil;
4.1.2 kulud on seotud projekti eesmärgiga ja eelarvega;
4.1.3 kulud on proportsionaalsed ja vajalikud projekti rakendamiseks;
4.1.4 kulusid kasutatakse üksnes projekti eesmärgi ja selle oodatud tulemuste
saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe
põhimõtetega;
4.1.5 kulud on eristatavad ja kontrollitavad, eelkõige toetuse saaja või projekti partneri
raamatupidamisdokumentides kajastatuna, määratud kindlaks vastavalt selle riigi
kohaldavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetuse saaja või projekti partner
on asutatud, ning vastavalt heale raamatupidamistavale;
4.1.6 kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning vastavad neile
kohaldatavate maksu- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide nõuetele.
4.2. Kulusid käsitatakse kantuna, kui kaup on üle antud või teenus osutatud, selle kohta on
koostatud kuludokument ning see on makstud.
4.3. Erandkorras loetakse kantuks ka kulu, mille kohta on kuludokument koostatud projekti
abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul, kui kulu makstakse 30 päeva jooksul alates projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
4.4. Kaudne kulu (üldkulu) ja seadme kulum loetakse kantuks, kui see kajastatakse toetuse
saaja või projekti partneri raamatupidamises. Seadme ostmisel loetakse abikõlblikuks
üksnes see osa kulumist, mis vastab projekti kestusele ja tegelikule kasutusele projekti
tarbeks.
4.5. Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjad ja auditeerimise kord peavad võimaldama
projekti kuluaruannetes esitatud kulude ja tulude otsest võrdlust vastavate
raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega.
4.6. Kui toetuse saaja teenib projekti elluviimise käigus tulu, käsitatakse seda tulu projekti
eelarve osana, see tuleb kajastada projekti väljamakse taotluses ning tulu tasaarvestatakse
toetusega selle maksmisel.
4.7. Projekti partneri kulud hüvitatakse sarnaselt toetuse saajaga kuludokumentide alusel.
Sellise projekti partneri puhul, kelle asukohariik on Norra Kuningriik, Islandi Vabariik või
Liechtensteini Vürstiriik, võib piisava tõendina kulude abikõlblikkuse kohta lugeda ka
raamatupidamisdokumentide seadusjärgseid auditeid tegema kvalifitseeritud sõltumatu
audiitori poolt koostatud aruannet, mis kinnitab, et taotletud kulud tehti vastavalt Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärusele („Regulation on the
implementation of the European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“),
riigisisesele õigusele ja asjakohasele riigisisesele raamatupidamistavale.
5. Projekti abikõlblikud otsekulud
5.1. Projekti abikõlblikud otsekulud on need kulud, mida toetuse saaja või projekti partner eristab
vastavalt oma raamatupidamistavale ja tavapärastele sise-eeskirjadele konkreetsete
kuludena, mis on otseselt seotud projekti rakendamisega ja mida saab seetõttu otse projekti
kuludena kirjendada.
5.2. Järgmised otsekulud on abikõlblikud, kui need vastavad allpool loetletud kriteeriumitele:
5.2.1 otsesed personalikulud vastavalt punktile 5.3. Riigi administratsiooni töötajate
vastavad personalikulud on abikõlblikud ulatuses, milles need on seotud selliste
4
tegevuste kuludega, mida asjakohane avaliku sektori asutus ei teostaks, kui
asjaomast projekti ei oleks ette võetud;
5.2.2 projektis osalevate töötajate reisi- ja päevarahad vastavalt Eesti õigusaktidele;
5.2.3 projekti avalikustamisega seotud kulud. Projektil on kohustus korraldada
vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust (näiteks ava-
ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus jne) ning luua eesti- ja
ingliskeelne projekti koduleht, kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud
tegevusi, üritusi, tulemusi jne;
5.2.4 uue või kasutatud seadme ostmise kulu amortisatsiooni määras projekti eluea
jooksul. Kui toetuse saaja põhjendab, et seade on lahutamatu ja vajalik osa projekti
tulemuste saavutamiseks, võib seadme kogu ostuhinna lugeda erandina
abikõlblikuks;
5.2.5 tarbekaupade ja tarvikute ostmine tingimusel, et need on eristatavad ja vajalikud
projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks;
5.2.6 toetuse saaja või projekti partneri poolt projekti elluviimise eesmärgil sõlmitud muu
lepinguga kaasnev kulu tingimusel, et see on sõlmitud kooskõlas riigihangete
seaduse ja käesoleva korraga;
5.2.7 toetuse rahuldamise otsusega projektile kehtestatud kohustustest otseselt
tulenevad kulud.
5.3. Abikõlblikud on järgmised otsesed personalikulud:
5.3.1 projektijuhi, projekti assistendi ja projekti sisuekspertide töötasu;
5.3.2 töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse
nimetamise käskkirja või korralduse alusel proportsionaalselt projekti heaks
töötatud ajaga;
5.3.3 projekti eelarves otsese personalikuluna kajastatud füüsilise isikuga sõlmitud
võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu proportsionaalselt projekti heaks kulunud
ajaga, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega, kui
erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud;
5.3.4 puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses
sätestatud korrale;
5.3.5 seadustest tulenevad teenistusest vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud
hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga
5.3.6 seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 5.3.1–5.3.5 nimetatud kuludelt.
6. Projekti abikõlblikud kaudsed kulud (üldkulud)
6.1. Kaudsed kulud on kõik abikõlblikud kulud, mida toetuse saaja või projekti partner ei saa
eristada otse projektile omistatavatena, kuid mida saab eristada ja põhjendada tema
raamatupidamissüsteemis kuludena, mis tehti otseses seoses projektile omistatavate
abikõlblike otsekuludega. Need ei tohi hõlmata abikõlblikke otsekulusid.
6.2. Projekti kaudseid kulusid arvestatakse kindla määra alusel, mis moodustavad kuni 15%
otsestest abikõlblikest personalikuludest.
6.3. Projekti kaudseks kuluks loetakse järgmiste projekti administreerimisega seotud tegevuste
kulud:
6.3.1 raamatupidamine;
6.3.2 sekretäri- ja personalitöö;
6.3.3 juriidiline nõustamine;
6.3.4 vara haldamine;
6.3.5 infotehnoloogiline tugitegevus;
6.3.6 muu abistav töö.
6.4. Lisaks punktis 6.3 nimetatud kuludele loetakse projekti kaudseteks kuludeks järgmised
üldkulud:
6.4.1 kontoritarvikute ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldus- ja remondikulud;
5
6.4.2 kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja
abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning
posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele;
6.4.3 infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja
rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud;
6.4.4 kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide
koristamisele;
6.4.5 ruumide rendikulud;
6.4.6 valveteenuse kulud;
6.4.7 maamaks;
6.4.8 pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu;
6.4.9 riigisisese lähetuse kulu tehnilise abina toetuse andmisel.
7. Mitteabikõlblikud kulud
7.1. Järgmisi kulusid ei käsitata abikõlblikena:
7.1.1 laenuintress, võla teenindamise tasud ja viivised;
7.1.2 finantstehingute tasud ja muud puhtalt finantskulud, välja arvatud kulud seoses
rahastajate, riikliku kontaktasutuse või kohaldatava õiguse alusel nõutud kontodega
ja kulud projektilepinguga kehtestatud finantsteenustele;
7.1.3 eraldised kahjumi või võimalike tulevaste kohustuste katmiseks;
7.1.4 valuutakursi muutuste kahjum;
7.1.5 käibemaks, kui see on võimalik projekti raames tasutuna sisendkäibemaksuna
maha arvata või tagasi taotleda või kui käibemaks hüvitatakse muul moel;
7.1.6 kulud, mis kaetakse muudest allikatest;
7.1.7 trahvid ja muud rahalised karistused;
7.1.8 kohtuvaidluste kulud, välja arvatud juhul, kui kohtuvaidlus on lahutamatu ja vajalik
projekti tulemuste saavutamiseks;
7.1.9 teised kulud, mis ei ole vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks.
8. Toetuse maksmine
8.1. Toetuse maksmise eelduseks on toetuse rahuldamise otsus, toetuse saaja ja projekti
partnerite vahel sõlmitud partnerluslepingud ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude
aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus.
8.2. Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna
https://etoetus.struktuurifondid.ee/ kaudu, lähtudes keskkonna andmeväljadest.
8.3. Väljamakse taotlus ehk kuludokumentide nimekiri esitatakse, kui abikõlblik kulu on reaalselt
tekkinud ja kantud. Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu
vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus.
8.4. Toetuse saaja peab enne esimest väljamakse taotlust või koos esimese väljamakse
taotlusega esitama rakendusüksusele:
8.6.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas
projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest;
8.6.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses;
8.6.3 lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise
ja kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral
vastavad volikirjade koopiad;
8.6.4 selgituse, kuidas on toetuse saaja oma asutuses ette näinud toetusega seotud
dokumentatsiooni säilitamise nõutud ajani.
8.5. Rakendusüksus teeb väljamakse taotluses loetletud kulude abikõlblikkuse kontrolli. Toetuse
saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele valimisse lisatud kulude kohta kulu
tekkimist ja kulu kandmist tõendavate dokumentide koopiad, samuti kulu aluseks olevad
6
raamatupidamisnõuetele vastavad alusdokumentide koopiad ning hangete tegemise
dokumentatsiooni koopiad, või tagama juurdepääsu tehtud hangetele riigihangete registris.
8.6. Rakendusüksus võib peatada väljamakse taotluse menetlemise osaliselt või täielikult juhul,
kui:
8.8.1 väljamakse taotluses esineb puudus;
8.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
8.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
8.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks
projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust;
8.8.5 väljamakse taotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada
maksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetusega;
8.8.6 võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa
ei ole lõplikult tagasi makstud;
8.8.7 toetuse saaja tõttu peatati või keelduti programmioperaatorile väljamaksete
tegemisest.
8.7. Pärast väljamakse taotluse saamist kontrollib rakendusüksus väljamakse taotluses
esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates
väljamakse taotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul.
8.8. Kui väljamakse taotluse kontrollimisel esineb puudusi, mida on võimalik rakendusüksuse
määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks
mõistliku tähtaja.
8.9. Lõppmakse tehakse toetuse saajale pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste
elluviimise ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on
minimaalselt 15% projekti abikõlbliku toetuse summast.
9. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
9.1. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuaruande üks kord
aastas vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele.
9.2. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 45 kalendripäeva jooksul
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast alates.
9.3. Kui projekti vahearuande esitamise tähtpäeva ja lõpparuande prognoositava esitamise
vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne.
9.4. Aruanded esitatakse e-toetuste keskkonna https://etoetus.struktuurifondid.ee/ kaudu.
9.5. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
9.6.1 toetuse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi,
projekti number, toetuse saaja nimi jne;
9.6.2 projekti aruandlusperiood kumulatiivselt;
9.6.3 andmed projekti progressi kohta: tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste
saavutamine jmt;
9.6.4 väljundi- ja tulemusnäitajate kumulatiivne täitmine;
9.6.5 riskihinnang ja projekti muudatused;
9.6.6 hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärgi
saavutamisele;
9.6.7 hinnang partnerluse toimimisele;
9.6.8 kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri.
7
9.6. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne
on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus võib aruande menetlemise käigus nõuda
aruande täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et see ei ole piisavalt selge või selles
esinevad puudused. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie tööpäeva
jooksul.
9.7. Rakendusüksus teavitab aruande kinnitamisest viivitamata programmioperaatorit kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
10. Toetuse rahuldamise otsuse muutmine
10.1. Toetuse rahuldamise otsust muudetakse kas rakendusüksuse algatusel või
programmioperaatori või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel e-toetuste
keskkonnas.
10.2. Toetuse saaja võib toetuse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber
projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 15% ulatuses projekti
abikõlblike kulupeatükkide vahel tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja
toetuse osakaal ei muutu. Otseseid personalikulusid ja kaudseid kulusid vaadeldakse ühtse
kulupeatükina. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
10.3. Rakendusüksus kontrollib enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust,
kui soovitakse muuta:
10.3.1 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav
tegevus;
10.3.2 toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat, tulemusnäitajat või nende
sihttaset;
10.3.3 projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest;
10.3.4 projekti abikõlblikkuse perioodi;
10.3.5 toetuse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu.
10.4 Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav
muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti
tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
10.5 Vajaduse korral edastab rakendusüksus projekti muutmise taotluse enne otsuse tegemist
arvamuse avaldamiseks programmioperaatorile.
10.6 Toetuse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus hiljemalt 20 tööpäeva
jooksul pärast asjakohase ja puudusteta taotluse saamist või taotluse muutmise menetluse
algatamist omaalgatusel.
11. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
11.1. Rakendusüksus tunnistab toetuse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:
11.1.1 ilmneb asjaolu, mille korral toetust ei oleks eraldatud või taotlus oleks rahuldatud
osaliselt;
11.1.2 taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku
teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
11.1.3 kõrvaltingimusega toetuse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või
kõrvaltingimust ei suudeta täita;
11.1.4 toetuse saaja avaldust toetuse rahuldamise otsust muuta ei rahuldata ja toetuse
saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
11.1.5 toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
8
11.2. Toetuse saajal tuleb kehtetuks tunnistatud toetuse rahuldamise otsusega saadud toetus
tagastada.
12. Vaiete menetlus
Programmioperaatori või rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada
haldusmenetluse seadustiku §-des 44 ja 46 sätestatud tingimustel ja korras.
13. Finantskorrektsioonid
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi lähtudes perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse
nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 4. peatükist,
sealhulgas:
13.1 toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise
päevast arvates;
13.2 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames
väljamaksmisele kuuluva toetusega;
13.3 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel,
kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel
rakendatakse intressi. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor
pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele
eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood;
13.4 kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma
viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise
arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava
toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt;
13.5 toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel
intress ja viimasena tagastatav toetus.
Sotsiaalkaitseministri 07.08.2023 käskkirja nr 121
„Sotsiaalministri 19. detsembri 2019. aasta käskkirja nr 83
"Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014–2021
rahastatud projekti "Ohvriabi süsteemi arendamine"
toetuse rahuldamise otsus" muutmine“
Lisa 1
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2014-2021
Programm „Local Development and Poverty Reduction“
Ohvriabi süsteemi arendamine
Projekti elluviimise periood
52 kuud, 01/2020-04/2024
Programmioperaator
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviija
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond
Projekti partner(id)
Norwegian Center for Violence and Traumatic Stress Studies
SISUKORD
1. PROJEKTIKIRJELDUS ........................................................................................................................................... 4
1.1 PROJEKTI SEOS RIIKLIKE / VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ....................................................................................................... 4
1.2 PROJEKTI SEOS ASJAKOHASTE ORGANISATSIOONI TEGEVUSKAVADE / PROGRAMMIDEGA .................................................................... 4
1.3 PROJEKTI EESMÄRK ............................................................................................................................................................. 4
1.4 PROJEKTI TULEMUS ............................................................................................................................................................. 4
1.5 PROJEKTI VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ........................................................................................................................................ 5
1.6 PROJEKTI EELARVE .............................................................................................................................................................. 8
1.7 PROJEKTI OTSESED JA KAUDSED SIHTGRUPID ............................................................................................................................. 8
2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS................................................................................................ 8
3. INDIKAATORID (VASTAVAT CONCEPT NOTE’ILE) ....................................................................................................... 14
4. PROJEKTI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ................................................................................................................ 15
5. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS .................................................................................................................................... 16
6. PROJEKTI LÜHIKOKKUVÕTE INGLISE KEELES ............................................................................................................. 17
7. PROJEKTI ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMINE ............................................................................................... 18
8. LISAD ............................................................................................................................................................................. 19
2
Projekti „Ohvriabi süsteemi arendamine“ kirjeldus on koostatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra
toetuste 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ programmilepingu (inglise k
„Programme Agreement“) alusel ja järgides Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021
Rakendusmääruses (inglise keeles „Regulation on the implementation of the Norwegian / European
Economic Area Financial Mechanism 2014-2021“) ning Vabariigi Valituse 5. juuli 2018. aasta määruses
nr 55 „Aastatel 2014-2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra
finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ sätestatut.
MÕISTED KÄESOLEVA PROJEKTI TÄHENDUSES
SKA – Sotsiaalkindlustusamet
Ohvriabi – riiklik ohvriabi teenus, mida osutab ja koordineerib SKA ohvriabi ja ennetusteenuste osakond
Naistevastane vägivald – naistevastane sooline vägivald, sh naistevastane perevägivald
3
1. Projektikirjeldus
1.1 Projekti seos riiklike / valdkondlike arengukavadega
Heaolu arengukava 2016–2023
Alaeesmärk 3. Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus
osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud.
Poliitikainstrument: Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning vajadustele
vastavate hooldusvõimaluste tagamine
Vägivalla ennetamise strateegia 2015-2020
Alaeesmärk 2: vägivallaohvrite vajadustest lähtuv kaitse ja tugi on paremini tagatud.
Vägivallaohvrite abistamist hinnatakse selle põhjal, kui palju isikuid on saanud ohvritele mõeldud tugi- ja
kaitsemeetmeid, kui hästi teatakse ohvrite abistamise võimalusi ja missugune on teenuseid saanud
ohvrite tagasiside.
Alaeesmärk 2.1. Arendatakse vägivallaohvrite abistamise süsteemi.
Alaeesmärk 3: vägivallajuhtumite menetlemine on ohvrisõbralikum.
Alaeesmärk 3.1. Toetatakse vägivallajuhtumite võrgustikus lahendamist.
Alaeesmärk 4: vägivalla toimepanijate kohtlemise viisid on mõjusamad ja nende retsidiivsus
vähenenud.
Alaeesmärk 4.1. Vägivallatsejate kohtlemine kogukonnas.
1.2 Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade / programmidega
Hoolekande programm 2019-2022
Meede 1.2. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine ja ohvritele hüvitise tagamine
Tegevus 1.2.1. Ohvriabipoliitika kujundamine
Tegevus 1.2.2. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine ja ohvritele hüvitiste
tagamine: Lepitusteenuse saamine (SKA).
1.3 Projekti eesmärk
Süstemaatiline, jätkusuutlik ja koordineeritud ohvriabisüsteem pere- ja soopõhise vägivalla ohvritele, tänu
millele on võimalik katkestada vägivallaring, vältida taasohvristamist ning aidata kaasa ohvrite iseseisva
toimetuleku saavutamisele.
1.4 Projekti tulemus
Süsteemsem ja kvaliteetsem ohvriabi teenus, sh:
naiste varjupaikade töö kvaliteedi tõus,
4
toimiv vabatahtlike süsteem ohvrite paremaks toetamiseks,
meditsiinitöötajate teadlikkuse ja oskuste tõus läbi varajase märkamise abivahendi väljatöötamise
perevägivalla ohvrite tuvastamiseks,
mõjusad sekkumised vägivallatsejatele.
1.5 Projekti vajalikkuse põhjendus
2017. aastal jõustusid muudatused ohvriabiseaduses, mis tõid kaasa ka uued sihtgrupid ja teenused.
Ohvrite parimaks kaitseks ja abistamiseks tuleb kohandada ja arendada ka neile osutatavaid teenuseid,
et need vastaksid ohvrite vajadustele. Ohvriabi puhul on lähiaastate olulised vajadused seotud nii
üldisemalt ohvriabiteenuse arendamisega kui uutele sihtrühmadele suunatud tegevuste loomise ja
arendamisega. Muutused on olnud küllaltki suured ja kiireloomulised, mis omakorda on kaasa toonud
vajaduse kogu ohvritele suunatud teenuste süsteemi ümber hinnata ja tervikuna edasi arendada.
2018. aastal registreeriti 3607 perevägivallakuritegu (37% tõus võrreldes 2017. aastaga). Sealjuures
vähenes politsei teavitamine ligi 8%. Sellest ilmneb, et sagenenud ei ole politseile perevägivallast
teadaandmine, vaid juhtumite kuritegudena registreerimise praktika. Veidi enam kui iga kümnes kuritegu
on Eestis perevägivallakuritegu. Perevägivallakuritegude osakaal kõigist vägivallakuritegudest on 44%
(2018. aastal). 88% perevägivallajuhtumitest moodustas kehaline väärkohtlemine. Perevägivalla
toimepanijatest olid 87% mehed ja ohvritest olid 80% naised. Enamikul juhtudel (69% 2018 aastal) oli
perevägivalla toimepanija ohvri praegune või endine paarisuhtepartner. Vaatamata registreeritud
juhtumite arvu tõusule ja perevägivalla laiale levikule ei jõua ikka enamik ohvreid ohvriabiteenusteni.
Lähisuhtevägivalla juhtumites jõuab kontaktini ohvriabitöötajaga olenevalt maakonnast 18–78% ohvritest
(2018. aasta andmetel). Ohvriabi töötaja roll on muutumas teenustele suunajast aktiivseks võrgustikutöö
ja piirkondliku koostöö juhiks, et tagada ohvrite senisest sagedasem ohvriabini jõudmine.
Kuna suur osa vägivallast on varjatud ega jõua politsei ega teiste abiasutuste vaatevälja, jääb enamik
vägivallaohvreid õiguskaitsesüsteemist ja tugiteenustest eemale. Erinevate uuringute andmetel jõuab
politseini vaid väike osa perevägivallajuhtumitest. Näiteks kõige raskematest perevägivalla juhtumitest
teavitas politseid vaid 10% naisi ja 14% mehi. Suuremad barjäärid politsei teavitamisel on naistel.
Põhjused, miks ei teatata politseile, on erinevad. 59% ei pea toimunut piisavalt tõsiseks, pooled ei
tahtnud, et keegi teada saaks, kolmandikul oli piinlik, 28% arvas, et politsei poleks neid uskunud
(Perevägivalla uuring I.Pettai, 2016). Põhjuseid, miks vägivallast ei teatata, on terve hulk, alates inimeste
napist õigusteadlikkusest, isiklikest ja kultuurilistest tõekspidamistest kuni usaldamatuseni politsei ja
teiste õiguskaitseasutuste vastu. Seetõttu on eriti oluline leida uusi, seni kasutamata võimalusi ohvrite
tuvastamiseks ja abiorganisatsioonidesse suunamiseks. Ka näiteks seksuaalvägivalla osas on Eestis
tunduvalt enam seksuaalvägivalla ohvreid (54%) (võrreldes Euroopa Liidu (EL) keskmisega (39%)), kes
ei pöördu abi järele oma kõige tõsisema paarisuhtes aset leidnud seksuaalvägivalla episoodi järgselt.
Need ohvrid aga, kes siiski abi otsivad, pöörduvad kõige tõenäolisemalt tervishoiuasutusse (Eestis 23%
ja EL-s 34%) ja alles seejärel politseisse (vastavalt, 10% ja 15%).
Vaatamata sellele, et uuringute kohaselt on tervishoiusüsteem äärmiselt oluline ja usaldusväärne
pöördumise koht, on seni pööratud vähe tähelepanu süsteemse koostööskeemi välja töötamiseks
tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi vahel. Spetsiaalset ettevalmistust, lisakoolitust perevägivalla küsimustes
sooviks 42% perearstidest ja 60% naistearstidest/ämmaemandatest. 30-39% on koolitusest mingil
määral huvitatud (EAÜI, Pettai jt 2014). Meditsiinisüsteemil on olemas valmisolek perevägivallaohvrite
toetamiseks ning vägivalla ennetamiseks (perearstidest on iga teine valmis lisaks meditsiinilise abi
osutamisele ohvreid nõustama, et ennetada perevägivalda. Naistearstidest ja ämmaemandatest on
selleks valmis 84% (EAÜI Pettai jt 2014)), kuid puudub vastav süsteem perevägivalla ühtseks
märkamiseks, hindamiseks ja info vahetamiseks teiste spetsialistidega. Üheks võimaluseks on tõsta
tervishoiutöötajate teadmisi ja pädevust perevägivalla ohvrite tuvastamiseks, sest senini ei ole nende
osalus vägivallaennetuses olnud väga suur. Just läbi tervishoiusüsteemi saab tuvastada võimalikke
ohvreid ja abivajajaid ja on võimalik neid suunata järgmiste abiandvate organisatsioonideni (politsei,
5
ohvriabi, tugikeskused jm). Seetõttu on vaja välja arendada tervishoius perevägivalla varase
märkamise süsteem. Eesmärk on tagada tervishoiuasutustes perevägivallaohvrite tõhusam
tuvastamine (märkide äratundmine) ning teenustele suunamise toetamine. Selle jaoks luuakse
koolitusmaterjalid, koolitatakse tervishoiuasutuste töötajaid ning koostatakse tegevusjuhised.
Paindlikumaks ja laiaulatuslikumaks ohvrite abistamiseks on üheks võimaluseks vabatahtlike
kaasamine. Vabatahtlike kaasamine ei vähenda ohvriabitöötajate ehk riigi vastutust ohvrite ees, kuid
annab võimaluse teatud ülesannete täitmisel kasutada lisajõudu koolitatud ja ette valmistatud
vabatahtlike näol. Seni on vabatahtlike kaasamine ohvriabisüsteemis olnud kasutamata ressurss.
Soomes töötab professionaalsete ohvriabitöötajate juhendamisel (2019 aastal) ligikaudu 300
kvalifitseeritud ohvriabi vabatahtlikku tugiisikut, kes ohvriabitöötajate kõrval vägivallaohvritele teenuse
pakkumises osalevad. Vabatahtlike võrgustikuga on võimalik pakkuda ohvritele mõnikord kiiremat,
mitmekülgsemat, personaalsemat ja kogukonnapõhisemat abi. Kuna ohvrite vajadused toetuse järele on
erinevad, saab läbi vabatahtlike kaasamise laiendada ka ohvritele pakutava toetuse ulatust (nt tugiisikuks
olemist kohtuprotsessidel, politsei, omavalitsusega suhtlemisel, turvalisuse plaani jälgimisel jne).
Ohvriabi töötajate piiratud arv ja koormus ei võimalda alati pakkuda piisavalt laiapõhjalist toetust. Seega
saab just vabatahtlike kaasamine ja võrgustik olla väga suureks toeks riiklikule ohvriabiteenusele ning
aitab kaasa ohvriabiteenuse piisavale ja võrdväärsele kättesaadavusele Eesti eri osades. Kuigi
ohvriabiseaduses on juba seaduslik alus ja võimalus vabatahtlike kaasamiseks, ei ole seda võimalust
siiani piisavalt ja süsteemselt kasutatud. Hetkel on alustatud MARAC (Multi-Agency Risk Assessment
Conferences) projekti raames kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvritele mõeldud tugiisikute kaasamist ja
koolitamist. Esimesed grupid MARACi tugiisikuid on juba koolituse läbinud ja saavad vabatahtlikena
ohvreid abistada. Lisaks arendab Justiitsministeerium teise programmi „Local Development and Poverty
Reduction“ rahastatud projekti raames välja noortele õigusrikkujatele suunatud vabatahtlike lepitajate
süsteemi. Lisaks neile kahele tegevussuunale on vajalik läbi mõelda tervikuna vabatahtlike kaasamise
süsteem, et ohvriabitöötajatel oleks võimalik vajadusel vabatahtlike abi kasutada ja ohvritele täiendavat
abi pakkuda. Kuna ohvrite toetamine eeldab teatud isikuomadusi ja teadmisi, on eriti oluline vabatahtlike
süsteemi loomisel läbi mõelda vajalikud oskused ja pädevused, mida need inimesed peavad kandma.
Samuti vajab süsteemi rakendamine ka SKA enda sisest töökorralduse läbimõtlemist, sest vabatahtlike
kaasamisel lasub vastutus teenuse kvaliteedi eest ohvriabil ning juhtumite lahendamiseks ja ohvrile
vajaliku abi tagamiseks peab olema hea koostöö vabatahtlike ja ohvriabi töötajate vahel. Kuna
vabatahtlike tööga kaasnevad ka kulud, tuleb kokku leppida ka kulude hüvitamise, kindlustuse jm kulude
süsteem. Ühtne ja läbimõeldud vabatahtlike kaasamise süsteem (sh vabatahtlike andmekogu) võimaldab
kiiresti kaasata erineva spetsiifikaga vabatahtlikke vastavalt vägivalla liigile (nt perevägivalla ohvrid,
seksuaalvägivalla ohvrid jne), mis omakorda tagab oluliselt spetsiifilisema abi ohvrile. Vabatahtlike
kaasamine saab viia abi andmise ohvrile lähemale, on paindlikum, arvestab rohkem ohvri igapäevaseid
vajadusi (nt tugiisikuna kohtuprotsessil osalemine, politseis ütluste andmisel jne), on kiirem ja
kogukonnapõhisem. Vabatahtlike kaasamine suurendab ka kogukonna kaasatust ohvrite abistamisel ja
läbi selle tõuseb ka inimeste teadlikkus ohvrite abivajadusest ja probleemidest, suureneb sotsiaalne
sidusus.
Naiste tugikeskuse teenust tuleb edasi arendada ja kujundada selliselt, et see oleks jätkusuutlik, kliendi
vajadustel põhinev, mõjus ja kättesaadav kõikidele naistevastase vägivalla ohvritele. Teenuse eesmärk
on tagada turvaline keskkond, nõustamine ja ajutine majutus naistevastase vägivalla ohvriks langenud
naistele ja nendega kaasas olevatele lastele. Lisaks ajutisele majutusele pakutakse tugikeskustes
naistele ja nende lastele esmast kriisinõustamist ning juhtumipõhist nõustamist. Vajaduse korral
pakutakse ka psühholoogilist nõustamist, psühhoteraapiat ning juriidilist nõustamist. Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismi vahendite toel toimub teenuse raames naiste tugikeskuse
liitteenuse arendamine. Varasemalt on koostatud küll naiste tugikeskuse teenuse kirjeldus, millele
teenuseosutajad oma töös tuginevad, kuid täpsemalt pole määratletud teenuse kvaliteedi indikaatoreid
ja mõõdikud. Seetõttu on oluline kirjeldada ühised teenuse kvaliteeti määravad mõõdetavad kriteeriumid
ning kontrollmehhanismid ja meetodid, mille alusel kvaliteeti üle Eesti ühtlaselt hinnata. Naiste
tugikeskustesse pöördub abi saamiseks aastas ligi 2000 naist. See number on viimase kolme aasta
jooksul jäänud põhimõtteliselt samaks. Potentsiaalne pöördujate hulk on aga kindlasti veelgi suurem,
6
arvestades, et nt 2018. aastal pöörduti politsei poole perevägivallaga seoses u 15 000 korral ning selleks
on oluline tõhustada naiste tugikeskuste koostööd erinevate võimalike kliente suunavate partneritega,
seda läbi koolituste ja koostöökohtumiste. Oluline on pöörata rohkem tähelepanu ka muukeelse Eesti
elanikkonna kaasamisse, mida kindlasti saab suuresti tõhustada. Samuti on oluline hoida naiste
tugikeskuste töötajate endi teadmised professionaalsel tasemel ning koolitada nende meeskondi
erinevatel teemadel vajadusepõhiselt ning regulaarselt üle Eesti. Vähemtähtis pole naiste tugikeskuste
töötajate peamise tööriista ehk nende inimeste läbipõlemise ennetamine. Inimesi abistavatel töökohtadel
on alati kõrgem risk läbipõlemisele ning seeläbi oma professionaalsuse kaotamisele, see mõjutab aga
otseselt teenuse kvaliteeti. Eelnimetatud aspektidele tuginedes on projekti eesmärk tõsta naiste
tugikeskuste teenuse kvaliteeti ja tõhustada koostööd ohvriabi ja teiste partneritega ning muuta seeläbi
teenus veelgi kättesaadavamaks. Tegevuste sisuks on teenusega seotud pakkujate ja partnerite
koolitamine, töötajate tööalase heaolu parandamine, kvaliteedi hindamise süsteemi loomine ning
kvaliteedi hindamisega alustamine.
Perevägivalla toimepanijatest olid 2018. aastal 87% mehed, kuid vägivallatsejatele ei rakendata praegu
piisavalt sekkumisi, mis aitaks neil oma käitumist muuta ja seega korduvat vägivalda ennetada ja/või
lõpetada. Teaduskirjanduse kohaselt aitavad õigele sihtgrupile, õigel viisil pakutud ning kvaliteetsed
programmid retsidiivsust vähendada. Viimase teadaoleva praktika kohaselt enamasti lõpetatakse
perevägivallajuhtumite puhul kriminaalmenetlus kas osapoolte leppimise, avaliku menetlushuvi või
menetluse aluse puudumise tõttu (Leps jt. 2012). Veerand (24%) alustatud menetlustest jõuab
kohtuotsuseni, karistuseks peamiselt tingimisi vangistus (53%), harvemal juhul ka üldkasulik töö (20%),
rahaline karistus (14%) või reaalne vangistus (13%) (Salla ja Surva 2011). Perevägivalla kuritegudes
süüdimõistetute suunamist sotsiaalabiprogrammi rakendatakse Eesti kohtupraktikas vähe. Kesküla
(2012) poolt läbiviidud kohtuotsuste analüüs näitas, et 2011. aastal 200-st perevägivallakuriteos
süüdimõistetud isikust 20-le (10%) määras kohus kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Enamasti oli
tegemist isikutega, kes olid tingimisi vangistusest vabastatud või kellel oli vangistus asendatud
üldkasuliku tööga.
Teaduskirjanduses rõhutatakse vajadust kujundada välja erinevatele sihtgruppidele välja eraldiseisvad
programmid, mis lähtuks nii vägivallatüübist kui toimepanija riskidest, vajadustest ja õppimisstiilist.
2018. aastal suunasid küll prokuratuur ja ohvriabi paarisuhtevägivalda kasutanud mehi Eestis välja
töötatud Sisemise kindluse programmi, ent 2018. aasta lõpu seisuga pole olemasolev Sisemise kindluse
programm erinevates Eesti piirkondades kättesaadav ning programmi manuaal on täiendamata, paigas
pole mehhanismid, mis aitaks programmi kvaliteeti tagada. Käesoleva projekti raames toimub vägivalla
toimepanijate sotsiaalprogrammi(de) arendamine, sh uute programmide leidmine ja/või olemasolevate
programmide kohandamine. Tõenduspõhise rehabilitatsiooniprogrammi eesmärk on pakkuda lähisuhtes
vägivalda kasutanud meestele grupiteraapiat (ja vajadusel individuaalteraapiat), mis võimaldab muuta
oma käitumist ning ennetada vägivalla kordumist. Muuhulgas antakse oskused, kuidas juhtida viha ja
stressi ning arendada suhtlemisoskusi. Eesmärk on tagada vägivalla toimepanijatele tõhus sekkumine,
mis ennetaks korduvrikkumisi, millega käiks kaasas kvaliteeti tagav süsteem ning mis oleks paremini
kättesaadav üle-eestiliselt. Programmi tegevuste raames antakse eksperthinnang olemasolevatele
sekkumistele, hinnatakse võimalikke maailmas rakendatavaid tõenduspõhiseid programme ning lähtuvalt
vajadustest, tuuakse ka Eestisse uus sotsiaalprogramm. Peamised tegevused projekti tegevuste raames
on olukorra hindamine, teiste riikide/pakutavate programmide analüüs, programmi materjalide
väljatöötamine/uuendamine/eestindamine, programmi läbiviijate koolitamine ning toimimist tagavad
tegevused (supervisioon vms).
Eestis läbi viidud avaliku arvamuse uuringud näitavad selgelt stereotüüpsete ja väärhoiakute levikut
vägivalla osas. Aastate jooksul on küll toimunud positiivseid muutusi, kuid endiselt on levinud ohvreid
süüdistavad hoiakud. 2016. aastal läbi viidud TNS Emori uuring näitas, et kuigi 95% vastajatest
mõistavad perevägivalla hukka ja peavad seda ühiskonna probleemiks, süüdistab 42% vastajatest
endiselt naissoost vägistamisohvrit liiga lühikese seeliku kandmises ja 49% leiab, et perevägivalla ohvrid
on ise vägivallas süüdi. Erinevused hoiakutes on eriti suured meeste ja naiste vahel ning venekeelse
7
elanikkonna seas. Käesoleva projekti raames viiakse läbi vägivalda puudutavate hoiakute uuring, et
hinnata, kuidas muuhulgas programmi „Local Development and Poverty Reduction“ erinevad tegevused
mõjutavad Eesti elanike vägivalla-alaseid hoiakuid.
1.6 Projekti eelarve
Summa Osakaal
1 EMP/Norra toetus 85%
327 892
2 Riiklik kaasfinantseering 15%
57 863
3 Omafinantseering 0 0%
4 Eelarve kokku 385 755 100%
1.7 Projekti otsesed ja kaudsed sihtgrupid
Otsesed sihtrühmad:
pere- ja soopõhise vägivalla ohvrid,
ohvriabi töötajad,
naiste tugikeskuste töötajad,
vägivallatsejad,
tugiisikud,
tervishoiutöötajad.
Kaudsed sihtrühmad:
valdkonnaspetsialistid,
ühiskond.
Iga erineva projekti tegevuse läbiviimisel on planeeritud ka erinevad kaasamistegevused, et elluviidavad
tegevused vastaksid sihtrühma vajadustele ja ootustele. Nt varajase märkamise süsteemi loomisel,
kaasatakse tervishoiutöötajad ja/või –spetsialistid, naiste tugikeskustele kvaliteedijuhise väljatöötamine
toimub koostöös teenuse osutajatega jne.
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks
Vabatahtlike kaasamise süsteemi oluline osa on täiendkoolituste pakkumine, mistõttu hindame ka
erinevate vabatahtlike profiilide koolituse vajadusi ja korraldame neid, et tagada vabatahtlike oskused ja
valmisolek seda tööd teha.
2.1. Vabatahtlikuna töötamine vajab ka juhendamist ja nõustamist, mistõttu tuleb arvestada ka
ohvriabipoolse nõustamisega (tööalane juhendamine, kovisioonid, mentorlus jms). Vabatahtlike
Naiste tugikeskuse teenuse kvaliteedi tõstmine
8
Naiste tugikeskuse teenuse kvaliteedi tõstmiseks töötame välja kvaliteedijuhise ja viime läbi koolitusi.
Kvaliteedijuhise eesmärgiks on ühtlustada ja tõsta osutatava teenuse kvaliteeti ja anda ka teenuse
hankijale (Sotsiaalkindlustusamet) vahend teenuse osutajate poolt osutatava teenuse hindamiseks,
tuginedes teenuse kvaliteedijuhises olevatele kriteeriumitele ning indikaatoritele. Juhis on töövahendiks
ka teenuse osutajale endile, mille abil saavad nad arendada ja parandada enda poolt osutatava teenuse
kvaliteeti. Läbi ühtse kvaliteedihindamise süsteemi, mida kasutatakse üle Eesti, tekib selleks
usaldusväärne, objektiivne ja võrreldav alus. Kvaliteedijuhis töötatakse välja koostöös naiste tugikeskuse
teenuse osutajate, Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediüksuse, valdkonna ekspertide ja
koostööpartneritega. Oluline osa teenuse arendamise protsessidest on teenuse mõju hindamine ja
tagasiside süsteemi arendamine ning selle sidumine koostatava kvaliteedijuhisega. Teenuse sihtgrupi
kaasamine läbi tagasisidestamise on teenuse arendamise aspektist vajalik ning sellega arvestatakse
läbivalt kvaliteedijuhise koostamisel.
Teise tegevusena teenuse kvaliteedi tõstmiseks viiakse läbi täiendavaid koolitusi/seminare nii naiste
tugikeskuse teenuse osutajatele kui ka partneritele, et tõsta teadmisi, parandada oskuseid ning tõhustada
koostööd naistevastase vägivalla juhtumite korral. Koolitusteemade vajadus kaardistatakse koostöös
teenuse osutajatega ning nende koostööpartneritega. Valikus lähtutakse teenuse arenduslikust aspektist
ning ohvrite veelgi tulemuslikuma abistamise eesmärgist. Lähtutakse aktuaalsetest probleemidest ning
nende lahendamiseks vajalike teadmiste omandamise vajalikkusest. Koolituste, infoseminaride
toimumine on planeeritud regulaarsusega kord kvartalis. Koolitused, infoseminarid on planeeritud mitmes
Eesti piirkonnas, et tagada suurem osalus ning parem kättesaadavus naiste tugikeskustele üle Eesti.
Kuna vahetult teenust osutavate töötajate puhul on läbipõlemine ja stress väga levinud töökeskkonna
ohutegurid, siis korraldatakse naiste tugikeskuste töötajatele koolitused läbipõlemise märkamiseks ning
ennetamiseks ning supervisioonide ja kovisioonide läbiviimiseks oma meeskondade sees. Sellega
antakse töötajatele endile oskused edaspidi nõustamiste ja toe pakkumiseks oma organisatsiooni
siseselt. Naiste tugikeskused valivad oma töötajate hulgast inimesed, kes edaspidi seda rolli kandma
hakkavad. Ühe osana oskuste arendamisel ning praktiseerimisel on ka reaalselt läbiviidavad
supervisioonid/kovisioonid naiste tugikeskuste töötajatele, mis toimuvad koolitust läbi viivate
superviisorite juhendamisel. Selliste oskuste andmine tagab toetusmeetme jätkusuutlikkuse ja töötajate
professionaalsuse püsivuse.
2.1.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond
2.1.2. Sihtgrupid
Naiste tugikeskuse teenuse pakkujad
Naiste tugikeskuse teenuse sihtgrupp (naistevastase vägivalla ohvrid)
Naiste tugikeskuste koostööpartnerid, sh Sotsiaalkindlustusamet
2.1.3. Saavutatavad tulemused
Naiste tugikeskuse teenuse kvaliteet on tõusnud, sh:
kvaliteedijuhis on välja töötatud,
9
läbi korraldatud koolituste, seminaride ning koostöökohtumiste on naiste tugikeskuste
töötajate ja nende oluliste koostööpartnerite professionaalsus tõusnud, et abistada kliente
koostöös veelgi tõhusamalt,
vahetult teenust osutavatel isikutel on parem ligipääs nõustamisele, et vältida läbipõlemist
ning seeläbi nii enda kui ohvrite kahjustamist.
2.2. Vabatahtlike kaasamise süsteemi loomine pere- ja soopõhise vägivalla ohvrite toetamiseks
Süsteemseks ja laiaulatuslikuks vabatahtlike süsteemi loomiseks töötame välja ohvriabi vabatahtlike
kaasamise süsteemi, kus kirjeldatakse muuhulgas:
vabatahtlike kaasamise, värbamise põhimõtted,
ootused, nõuded ja kvalifikatsioon,
võimalikud vabatahtlike profiilid (vabatahtlikud perevägivalla ohvritega töötamiseks,
seksuaalkuritegude ohvritele jne),
vabatahtlikele juhtumite suunamise ja ohvriabi töötajate koostöö,
vabatahtlike kulude hüvitamise süsteem ja põhimõtted,
juhised tööks nii vabatahtlike juhendajatele kui erinevaid profiile esindavatele vabatahtlikele.
nõustajateks, koordinaatoriteks on SKA ohvriabi töötajad. Peale vabatahtlike kaasamist on SKA-l
ülevaade vabatahtlike piirkondadest, juhtumitest, pädevusest jms. Läbi sellise info koondamise on
võimalik kiirelt erinevatel ohvriabitöötajatel leida vajadusel ohvrile sobiv vabatahtlik. Vabatahtlike
kaasamiseks ja leidmiseks võib olla vajalik ka erinevate teavitustegevuste tegemine ja meediakanalite
kasutamine, et üles leida inimesed, kes soovivad ja on valmis panustama.
Vabatahtlike motivatsiooni hoidmiseks ja ühtse kogukonna tunde tekitamiseks on plaanis korraldada ka
erinevaid SKA vabatahtlikele suunatud üritusi. Läbi selle toimub ka lõimumine erinevate suundade
vabatahtlike vahel ning tõuseb teadlikkus erinevatest vabatahtliku töö võimalustest.
2.2.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond, vabatahtlikud
2.2.2. Sihtgrupid
Ohvrid (sh pere- ja soopõhisevägivalla ohvrid)
Vabatahtlikud
Ohvriabi töötajad
2.2.3. Saavutatavad tulemused
Rakendunud on terviklik vabatahtlike kaasamise süsteem. Läbi vabatahtlike kaasamise on oluliselt
suurenenud vägivallaohvritele pakutava abi ulatus ja läbi selle paraneb ohvrite toimetulek.
2.3. Tervishoius perevägivalla varajase märkamise süsteemi loomine
Tervishoiutöötajate teadlikkuse tõstmiseks ja ohvrite tuvastamiseks loome lihtsalt kasutatava töövahendi
tervishoiutöötajatele, mille alusel hinnata, kas inimene võib olla perevägivalla ohver. Kuna
tervishoiusüsteemis on abi andmise aeg piiratud ja kokkupuuted võivad olla lühikesed, on eriti oluline, et
10
võimalike ohvrite tuvastamiseks ja edasi suunamiseks kasutusele võetav töövahend oleks kiire, mugav
ja lihtsasti kasutatav. Tervishoiutöötajate kaasamiseks on vajalik intensiivne koostöö erinevate tasanditel,
et tagada reaalne vahendi kasutuselevõtt.
Töövahendi väljatöötamiseks on vaja tutvuda teiste riikide kogemustega, et leida parim ja Eestile
sobivaim lahendus nii tehnilises kui ka koostöö mõttes. Juba väljatöötamise faasis on vajalik tihe
kahepoolne koostöö tervishoiusüsteemiga. Peamised koostööpartnerid ja võimalikud teenuse kasutajad
on esmatasandi tervishoiu esindajad (perearstid- ja õed), vaimse tervise sektor, günekoloogia ja
ämmaemandad ning erakorralise meditsiiniteenuse pakkujad. Varajase märkamise süsteemi loomise
raames koostame tervishoiuteenuse osutajatele töövahendi, mis muuhulgas sisaldab perevägivalla
tuvastamise küsimustikke ja ka suuniseid edasisteks tegevusteks (kuhu ohvrist teata, kuidas ohvrit
abistada, keda teavitada jne).
Tervishoiuvaldkonna spetsiifilisusest tulenevalt on vajalik töövahendi väljatöötamiseks kaasata ka
vastavaid erineva valdkonna eksperte. Varajase märkamise juhiste töövahendi valmimisel on vajalik läbi
viia koolitused tervishoiutöötajatele, et nende teadlikkus perevägivalla ohvrite tuvastamiseks tõuseks ja
rohkem ohvreid jõuaks abini.
2.3.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond, Norwegian Center for Violence and
Traumatic Stress Studies, eksperdid
2.3.2. Sihtgrupid
Perevägivalla ohvrid
Tervishoiutöötajad
2.3.3. Saavutatavad tulemused
Loodud on töövahend tervishoiutöötajatele perevägivalla varajaseks märkamiseks ja tervishoiutöötajad
on koolitatud, mistõttu tõuseb tervishoiutöötajate oskus tuvastada perevägivalla ohvreid. Suureneb ohvri
ligipääs abile ja pöördumine abiandvate organisatsioonide poole.
2.4. Perevägivalla toimepanijatega töötavate spetsialistide oskuste arendamine
Töö toimepanijatega nõuab nii spetsialisti valmisolekut kui ka erioskusi, et sekkumised oleksid
tulemuslikud. Seetõttu viime läbi ja pakume perevägivalla toimepanijatega töötavatele spetsialistidele
koolitusi nende pädevuse ja oskuste tõstmiseks. 2020. aasta I pooles vaatasime üle Eestis kasutusel
olevad programmid ja hindasime nende tõhusust ja sobivust. Selleks võtsime ühendust tugigruppides
osalenutega ning küsisime nende tagasisidet. Koolitusevajaduse ja valmisoleku kaardistamiseks toimus
kohtumine ka tugigrupi läbiviijatega. Kõige suuremate murekohtadena tulid esile riski hindamine, koostöö
teiste organisatsioonidega (nt naiste tugikeskused) ning kannatanu turvalisuse tagamine. Koolitustele
kaasame erinevates valdkondades toimepanijatega töötavaid spetsiliste (nt nõustajad, politseinikke,
prokuröre, kriminaalhooldajaid, KOV lastekaitsetöötajaid ja sotsiaaltöötajaid).
Lisaks on alates 2020. aastast avatud tugiliin vägivalla toimepanijatele. Tugiliini eesmärk on tagada
varajane sekkumine ning anda võimalus pöörduda ka veel enne, kui on kuritegu toimunud. Selline
tegevus aitab ennetada vägivallajuhtumeid. Samas saavad tugiliini nõustajate poole pöörduda ka
spetsialistid nõu saamiseks ning politseinikud saavad suunata toimepanijaid tugiliini nõustajate juurde.
Tugiliini nõustajate kompetentsi tõstmiseks on planeeritud grupisessioonina mentorlusnõustamine
11
Marius Råkiliga, kes on kliiniline psühholoog ning Norra organisatsiooni “Alternative to Violence”
tegevjuht. See annab võimaluse õppida Norra kogemusest toimepanijatega tehtava töö ülesehitamisel
ning sekkumiste läbiviimisel.
2.4.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon
Sotsiaalkindlustusamet, eksperdid
2.4.2. Sihtgrupid
Perevägivalla toimepanijatega töötavad spetsialistid
Perevägivalla toimepanijad
Perevägivalla ohvrid
Programmide läbiviijad
2.4.3. Saavutatavad tulemused
Vägivalla toimepanijatega töötavatel spetsialistidel on oskused ja pädevus tööks toimepanijatega, mis
aitab kaasa tõhusate sekkumiste elluviimisele ja seeläbi ennetab vägivalla kordumist.
2.5. Avaliku arvamuse uuring vägivallaga seotud hoiakute muutuste kohta
Uuringu läbiviimisel on eeskujuks Norra Finantsmehhanismi poolt 2009-2014 toetatud programmi
„Kodune ja sooline vägivald“ raames teostatud uuringud, milles analüüsiti elanikkonna teadlikkust ja
hoiakuid soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse osas. Uuringu läbiviimise eesmärk on varasemate
küsitluste metoodikat kasutades hinnata, kuidas on tegevused mõjutanud avalikkuse arvamust eri
sihtrühmade vaates. Kavandatava uuringu sihtrühmaks on 15-aastased ja vanemad Eesti elanikud ning
see viiakse läbi esindusliku üle-eestilise küsitlusena.
Sotsiaalkindlustusamet projekti elluviijana teeb uuringu läbiviimisel koostööd Sotsiaalministeeriumiga.
Sotsiaalministeeriumi analüütikute abil koostatakse uuringu küsimustik, kus mh palutakse anda arvamusi
paarisuhtevägivalla, perevägivalla, seksuaalvägivalla ning seksiostu nõudluse kohta, et hinnata
vägivallaga seotud hoiakute muutumist aastate jooksul. Uuringu läbiviimine ostetakse sisse ning
tulemusena valmib uuringu raport, mis võimaldab hinnata tegevuste mõju ning kavandada avalikkuse
hoiakute kujundamiseks edasisi tegevusi. Tulemuste omandiõigus kuulub edaspidi uuringu tellijale.
2.5.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond, Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika
osakond, uuringu läbiviija
2.5.2. Sihtgrupid
Valdkonna spetsialistid
Ühiskond
2.5.3. Saavutatavad tulemused
Uuringu tulemus annab võimaluse hinnata erinevate vägivallaga seotud tegevuste mõju ja tulemuslikkust
12
läbi hoiakute muutuse võrreldes aastaga 2016.
Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse algus- Tegevuse elluviija
ja lõppkuupäev (organisatsioon
ja/või ekspert)
Naiste tugikeskuse kvaliteedijuhise väljatöötamine 01/2020-06/2023 Sotsiaalkindlustusamet
Avaseminar 03/2020 Sotsiaalkindlustusamet
Naiste tugikeskuse töötajate koolitused ja 02/2020-04/2024 Sotsiaalkindlustusamet
nõustamised
Vabatahtlike kaasamise süsteemi loomine 01/2020-01/2024 Sotsiaalkindlustusamet
Varajase märkamise süsteemi loomine 01/2020-12/2022 Sotsiaalkindlustusamet,
tervishoiutöötajatele ekspert, Norra partner
Tervishoiutöötajate koolitamine varajase märkamise 05/2022-04/2024 Sotsiaalkindlustusamet
süsteemi kasutuselevõtuks
Perevägivalla toimepanijatega töötavate 03/2021-04/2024 Sotsiaalkindlustusamet
spetsialistide koolitamine
Tugiliini nõustajate mentorlusnõustamine 02/2021-12/2022 Sotsiaalkindlustusamet
Avalik uuring vägivalla hoiakute kohta 10/2022-03/2024 Hankega leitud
lepingupartner
Lõpuseminar 04/2024 Sotsiaalkindlustusamet
13
3. Indikaatorid (vastavat Concept Note’ile)
Indikaator Nimetus Algtase Sihttase Selgitus
(2016) (2022)
Tulemusindikaator Naiste tugikeskuste osakaal, kes 0 80%
(Outcome indicator) tuginevad oma töös koostatud
kvaliteedi hindamise süsteemile
Loodud ohvriabi süsteemi toetav Ei Jah
vabatahtlike tugiisikute süsteem
Inimeste osakaal, kes ei süüdista ohvrit 53% 60%
seksuaalvägivallas
Inimeste osakaal, kes ei süüdista ohvrit 47% 55%
perevägivallas
Inimeste osakaal, kes toetavad seksi 53% 60%
ostmise kriminaliseerimist
Soopõhise vägivalla ohvrite arv aastas, 1900 2200
kes on saanud abi naiste
tugikeskustest
Väljundindikaator Naiste tugikeskuse teenuse kvaliteedi tõstmine
(Output indicator)
Vahetult teenust osutavate 0 60 Soopõhiselt eristatud
spetsialistide arv, kes on saanud indikaator
nõustamist
Naiste tugikeskuse teenuse kvaliteedi Ei Jah
hindamise juhis on välja töötatud
Vabatahtlike kaasamise süsteemi loomine pere ja soopõhise vägivalla ohvrite toetamiseks
Soopõhise vägivallaohvritega töötavate 0 30
vabatahtlike arv, kes on osa
vabatahtlike süsteemist
Tervishoius vägivalla varajase märkamise süsteemi loomine
Varajase märkamise süsteemi osas 0 100 Soopõhiselt eristatud
koolitatud tervishoiutöötajate arv indikaator
Loodud on töövahend Ei Jah
tervishoiutöötajatele perevägivalla
ohvrite tuvastamiseks
Perevägivalla toimepanijatega töötavate spetsialistide oskuste arendamine
Spetsialistide arv, kes on koolitatud 0 60 Soopõhiselt eristatud
vägivallatsejatega töötamiseks indikaator
4. Projekti mõju läbivatele teemadele
Projekt mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult
põhjendada):
Mõju regionaalsele arengule jah ei
Selgitus: kvaliteetsed üle-eestilised teenused vägivalla ohvritele tagavad tervete ja töövõimeliste inimeste
olemasolu üle Eesti, tänu millele tekib ka positiivne mõju regionaalsele arengule. Hetkel on teenuste
kättesaadavus ja kvaliteet väga erinev eri regioonides ning käesoleva projektiga on võimalik ebaühtlust
vähendada vägivalla ohvrite abistamise vaates.
Mõju keskkonnahoiule jah ei
Selgitus: Projekt ei mõjuta otseselt keskkonnahoidu.
Mõju infoühiskonna edenemisele jah ei
Selgitus:
Mõju kodanikuühiskonna arengule jah ei
Selgitus: Projektil on oluline mõju kodanikuühiskonna arengule. Peamiselt läbi vabatahtlike kaasamise
suureneb kogukonna kaasamine vägivallajuhtumite lahendamisse ja ohvrite abistamisse, suureneb
sotsiaalne sidusus ja teadlikkus. Samuti läbi vägivallatsejatele mõeldud sekkumiste väheneb vägivalla
kordumise risk, mis lisaks otsesele ohvri suurendab teiste inimeste ja ühiskonna heaolu.
Mõju võrdsete võimaluste edendamisele1
Sooline võrdõiguslikkus (kas projekti lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)2
jah ei
Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral):
Projekt sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Projekti
ettevalmistamisel ja elluviimisel võetakse arvesse ja toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning
sooküsimuste lõimimist seoses projekti seire, aruandluse ja hindamisega. Eesti on liitunud Istanbuli
konventsiooniga, mis kinnitab, et naistevastane vägivald on naiste ja meeste ajalooliselt kujunenud
ebavõrdsete võimusuhte väljendus, mis on viinud meeste ülemvõimule naiste üle ja naiste
diskrimineerimisele ning mis on kujunenud takistuseks naiste täielikule arengule. Naistevastasel
vägivallal on struktuurne soopõhine iseloom ning soolist võrdõiguslikkust edendamata ei ole võimalik
soolist vägivalda tõhusalt tõkestada.
Tegevuste kirjeldus: Pere- ja soopõhine vägivald on soolistatud nähtused, mille põhjuseks on suuresti
sooline ebavõrdsus. Kuna enamus perevägivalla ja soolise vägivalla ohvritest on naised, siis nii projektis
kavandatavad tegevused nagu vabatahtlike kaasamine, varajase märkamise süsteemi loomine, naiste
tugikeskuse teenuse arendamine kui ka vägivallatsejatele loodud sekkumisprogrammid toetavad otseselt
naiste õigusi ja võimalusi vägivallavabale elule. Vägivallavaba elu omakorda tagab naistele paremad
võimalused eneseteostuseks, sh majandusliku iseseisvuse ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks.
1
Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 17. detsember 2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja
mittediskrimineerimine.
2
Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik
poliitikad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad sh ka naisi ja mehi.
Projekt aitab kaasa naiste diskrimineerimise tõkestamisele ning aitab tagada terviklikud ja koordineeritud
poliitikad soolise vägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks, seda erinevate asutuste, institutsioonide ja
organisatsioonide tõhusas koostöös. Projekti läbi riik ühtlasi tunnustab, julgustab ja toetab naistevastase
vägivallaga võitlevate valitsusväliste organisatsioonide tööd ning seab sisse nendega veelgi tõhusama
koostöö.
Võrdne kohtlemine
jah ei
Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral):
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
Kirjeldada, kuidas on võrdne kohtlemine tagatud:
a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine – kõik planeeritud tegevused on mõeldud ja toetavad
inimesi olenemata nende vanusest.
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine - kõik planeeritud tegevused on mõeldud ja toetavad inimesi
olenemata nende puudest, vabatahtlike kaasamine eeldatavalt suurendab puudega isikute ligipääsu
teenusele, sest vajadusel saab tugiisik olla abiks ka puudest tulenevate takistuste lahendamisel;
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või
veendumusest või seksuaalsest sättumusest (kirjelduses tuua välja tunnus – sugu, rass/rahvus,
usuline veendumus või seksuaalne sättumus) - nii vabatahtlike kui varajase märkamise süsteemi
loomise tulemusena on need teenused ligipääsetavad/kättesaadavad kõigile, olenemata soost,
rassist, rahvusest, usulistest veendumustest või seksuaalsest sättumusest.
5. Projekti jätkusuutlikkus
Projekti raames loodud või täiendatud teenuste osutamist jätkatakse peale projekti lõppu. Kõik
teenused/sekkumised on juba praegu seotud riikliku ohvriabiteenusega, mis tagab ka edaspidi vajadusel
teenuste arendamise ja kohandamise (nt varajase märkamise süsteemi täiendamine vajadusel vms) ja
nende elluviimisesse ja loomisesse on kaasatud ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna töötajad.
Tekkivad püsikulud ei ole märkimisväärsed ja need on võimalik katta olemasoleva ohvriabiteenuse
eelarvest. See tagab välja töötatud teenuste jätkusuutlikkuse.
16
6. Projekti lühikokkuvõte inglise keeles
The project will improve the system for support to victims of domestic and gender-based violence to
ensure a systematic, sustainable and coordinated approach to combat such violence.
To be successful in preventing the domestic violence in the long term, the focus of care must be on the
one hand on empowering the victims of domestic violence which can be done via professional victim
support workers, both professional and volunteers. Volunteer persons could be part of the victim support
system in order to support in a process of empowerment and self-management by the women of her
situation.
On the other hand, it is important to work with male perpetrators of domestic violence. There should be
access onto programmes for voluntarily referred men. Current practice of treating perpetrators of violence
is focussed mainly on penal measures. Yet the practice of the rest of the world shows that changes in
attitudes and behaviour are brought about by alternative or parallel measures to imprisonment, with the
purpose to challenge the men´s belief systems.
The staff in primary care have a crucial role to play in the recognition of abuse and violence. Therefore,
it is essential that staff within health care settings are trained to recognize the existence of domestic
abuse and have fundamental grasp of appropriate intervention. Unfortunately, the professionals in health
care are generally not as pro-active as they might be in the sphere of screening and may not have the
appropriate knowledge and skills to offer effective solution.
Another problem is the lack of professional consulting supervision for specialists working with victims of
violence. The need for professional consulting is obvious as working with victims is psychologically
challenging for the specialists. Also, evaluation and improvement of services is needed, as without
assessment, we may miss shortcomings in the victim support system
Project Promoter Estonian National Social Insurance Board will collaborate with all relevant
organisations active in the field (primary care physicians, women shelter organisations) who will be
consulted / involved to the project activities.
Target groups of the project are victims of violence (children, women, men), perpetrators of violence and
specialists who come into contact with victims of violence.
To be successful in preventing the domestic and gender based violence in the long term, this project will:
develop a volunteers’ system to accomplice state victim support,
develop interventions for perpetrators of violence,
develop an early detection system for health care workers,
provide counselling and/or abilities for that to specialists at woman’s shelters,
provide a quality assessment tool for women’s shelters.
17
7. Projekti elluviimisega seotud riskide hindamine
Risk Riski Riski Riski Tegevus riskide
MÕJU TÕENÄOSUS ASTE maandamiseks
Tegevuste elluviimiseks 3 3 9 Projekti ettevalmistavas
vajalike kompetentsiga faasis ekspertide
ekspertide mitte kaardistamine/leidmine;
leidmine Võimalus planeerida
tegevuste alguse aega,
et sobitada seda
vajalike ekspertide
leidmise ajaga
Ebasobivad 3 3 9 Olemasolevate
programmid programmide
vägivaldsetele kohandamine, mõjude
meestele hindamine
Planeeritud tegevused 3 3 9 Detailne eelarve,
osutuvad kallimaks kui vajadusel eelarveridade
eelarves planeeritud vahel vahendite
ümbertõstmine,
alternatiivide leidmine
tegevuse elluviimiseks
(välised eksperdid vs
SKA vastava valdkonna
teadmisega töötajad,
koostööpartnerid)
Sotsiaalkindlustusameti 3 3 9 Projektijuht on juba
personali leitud ja valmistab
kvalifikatsioon ja projekti ette. Igas
võimekus projekti ellu alategevuses on
viia olemas või vaja leida
teema juht, kes
koordineerib vastava
tema tegevusi.
Riskikategooriad:
A. Tehnilised riskid, mis takistavad projektitegevuste elluviimist (ligipääsu puudumine
sihtrühmadele/andmetele, valitud meetodi sobimatus, sõltuvus kolmandast osapoolest,
eeltingimused täitmine jne);
B. Finantseerimise/maksetega seonduvad riskid;
C. Projekti juhtimisalased riskid;
D. Õiguslikud/seadusandlikud riskid;
E. Väliskeskkonnast tulenevad riskid.
Mõju hindamise skaala 1-4:
1 = tähtsusetu mõju (teised tööd/tegevused on piiratud/segatud ja venivad)
2 = vähene mõju (tegevuse väljundi saavutamine hilineb)
3 = oluline, aga kontrollitav mõju (tulemuse saavutamine ohustatud või strateegiline eesmärk
19
hilinenud)
4 = kahjustav mõju (strateegiline eesmärk jääb saavutamata)
Tõenäosuse skaala 1-4:
1 = üliharv
2 = vähetõenäoline
3 = tõenäoline
4 = väga tõenäoline / vältimatu
Riski ASTE (mõju x tõenäosus):
1-2 = väheoluline risk
3-6 = madal risk
7-11 = tingimuslik risk
12-16 = kriitiline risk
8. Lisad
Projekti detailne eelarve
19