Kogukonna juhitud kohaliku arengu toetuse andmise tingimused ja kord

MINISTRI MÄÄRUS 04.08.2023 nr 44 Kogukonna juhitud kohaliku arengu toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse toetuse andmist meetme 21.4.9.2 „Kogukonna juhitud kohalik areng“ sekkumiste 21.4.9.21 „Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine“ ja 21.4.9.22 „Inimväärikuse tagamine, sh vaesuse vähendamine ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ elluviimiseks. (2) Kogukonna juhitud kohalik areng peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklile 31. (3) Määrus on seotud meetmete nimekirjas nimetatud poliitikaeesmärgiga „Sotsiaalsem Eesti“ ja Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) erieesmärgiga k – parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust, sealhulgas puuetega inimeste jaoks, tõhusust ja vastupanuvõimet. § 2. Terminid Käesoleva määruse tähenduses: 1) kohaliku tegevusrühma strateegia on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 32 lõike 5 tähenduses ühisstrateegia, mis hõlmab ESF+ meetmeid ja on heaks kiidetud sama seaduse § 31 lõike 7 alusel; 2) kohalik tegevusrühm on kohaliku tegevusrühma strateegia rakendaja; 3) minitaotlus on kohalikule tegevusrühmale kehtestatud toetuse andmise tingimuste alusel kohalikule tegevusrühmale esitatav taotlus projekti (edaspidi miniprojekt) rahastamiseks. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on: 1) parandada pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning leevendada hoolduskoormust; 2) tagada inimväärikus, sealhulgas vähendada vaesust ja suurendada sotsiaalset kaasatust. (2) Toetuse andmise tulemuseks on kohaliku tegevusrühma strateegia elluviimine. Toetatavate tegevuste väljundnäitaja on „Toetatud kohalike tegevusrühmade strateegiate arv“, mille sihttase on 22 ja mõõtühik arv. Toetatavate tegevuste tulemusnäitaja on „Maaelanikkonna osakaal, kes on hõlmatud kohalike tegevusrühmade strateegiatega“, mille sihttase on 54% ja mõõtühik protsent. (3) Toetatavate tegevuste puhul arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning need panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisse ja sihi „Hooliv ühiskond“ saavutamisse. Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalset tasakaalustatust toetaval moel jälgitakse puutumuse korral projektides järgmiste „Eesti 2035“ mõõdikutega: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavus; 4) püsiva suhtelise vaesuse määr. (4) Toetatavate tegevuste puhul võetakse arvesse Euroopa Komisjoni 14. juuli 2021. a teatises „ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni“ nimetatud eesmärki 55. § 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus (1) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. (2) Rakendusasutus on Sotsiaalministeerium. 2. peatükk TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS, TOETUSE MÄÄR ja RIIGIABI § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse kohaliku tegevusrühma strateegias nimetatud tegevustele (edaspidi projekt), mis panustavad § 3 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud eesmärki. (2) Toetatavate tegevuste hulka kuuluvad ka ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punktis b nimetatud koostöö rakendamine ja ettevalmistamine. (3) Toetatava tegevuse asukoht on Eesti, kuid koostöötegevuse korral võib see jääda väljapoole Eestit, piirdudes Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaga, kui see panustab § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärki. (4) Tegevusi, mida viiakse ellu sotsiaalhoolekande seaduse 2. ja 3. peatüki, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 ja alates 01.01.2024 tööturumeetmete seaduse1 § 13 või tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 alusel, ei toetata, välja arvatud juhul, kui tegevused loovad juba olemasolevatele teenustele lisandväärtust. (5) Toetatavad tegevused ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. § 6. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-des 15, 16 ja 19 sätestatuga ning käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on § 5 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, välja arvatud maa, kinnisvara ja taristu ostmise kulud. (3) Kulud loetakse abikõlblikuks standardiseeritud ühikuhinna alusel, mis on 6029 eurot ühe miniprojekti kohta (lisa 1). § 7. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku taotluse esitamise kuupäevast kuni 2029. aasta 30. novembrini. § 8. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Taotletava toetuse maksimaalne summa iga taotleja kohta on kehtestatud kohaliku tegevusrühma strateegia heakskiitmise otsuses. (2) Projekti abikõlblike kulude maksumus kujuneb kohaliku tegevusrühma strateegias planeeritavate miniprojektide arvu ja § 6 lõikes 3 nimetatud standardiseeritud ühikuhinna korrutise tulemusel. (3) Toetuse maksimaalne osakaal on 100% abikõlblikest kuludest, millest ESF+ osa on 70% ja 30% on riiklik kaasfinantseering. § 9. Riigiabi Meetme raames antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. 3. peatükk NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE § 10. Nõuded taotlejale (1) Taotleja on kohalik tegevusrühm. (2) Taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatule. (3) Taotleja on avalikustanud oma tegevuspiirkonna elanikele teabe taotluse esitamise kavatsusest neile kättesaadavas kohaliku või üleriigilise levikuga väljaandes ja oma veebilehel. (4) Taotleja suhtes on tehtud § 8 lõikes 1 nimetatud kohaliku tegevusrühma strateegia heakskiitmise otsus. § 11. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõike 3 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud nõudeid. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama nõudele, et toetust taotletakse määruse §-s 3 nimetatud eesmärgil ja §-s 5 nimetatud toetatavale tegevusele. (2) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama rakendusüksusele sellekohase teabe. (3) Taotlus peab sisaldama ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitusi ja järgmisi dokumente: 1) meetme leht (lisa 2); 2) minitaotlusvoorude ajakava; 3) kohaliku tegevusrühma veebilehe aadress; 4) digitaalselt allkirjastatud kohaliku tegevusrühma üldkoosoleku või juhatuse otsus meetme lehe vastuvõtmise kohta. (4) Lõike 3 punktis 4 nimetatud otsuse vastuvõtmisel ei ole kohaliku tegevusrühma üldkoosolekul või juhatuses ühegi huvirühma liikme hääleõigus esindatud üle 49 protsendi. Kohaliku tegevusrühma liikmed, kes vastavad justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ nimetatud samale viienda taseme koodile, loetakse ühte huvirühma kuuluvaks. 4. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE § 13. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes edastab vastava teabe rakendusüksusele. (2) Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes, maakonnalehtedes ja veebilehel vähemalt 20 tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva. § 14. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis (1) Taotlus esitatakse § 13 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Taotlemine toimub avatud taotlemisel vooruliselt. (2) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt taotlemise väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäeval e-toetuse keskkonna kaudu. (3) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtpäevaks esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. 5. peatükk TAOTLUSTE MENETLEMINE § 15. Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Taotleja võib esitada ühe taotluse kohaliku tegevusrühma strateegia kohta. (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmise korral esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse läbi vaatamata perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 11 lõike 1 alusel. (3) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui taotluses esinevad puudused või kui taotlus ei ole määrusega kooskõlas, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist, täiendamist või lisainformatsiooni ja andes taotlejale selleks aega kuni kümme tööpäeva. (4) Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks. (5) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse rakendusüksusele esitamise tähtpäevast arvates. Taotluse menetlemise aega võib pikendada lõikes 3 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva. (6) Taotluse menetlemine koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, hinnangu andmisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (7) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-toetuse keskkonna kaudu, mille kohta saadetakse teavitus taotleja e-posti aadressil viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. § 16. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja vastavaks juhul, kui ta vastab §-s 10 sätestatud nõuetele. (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 12 taotlusele sätestatud nõuded. § 17. Hinnangu andmine (1) Nõuetele vastavas taotluses kajastatud meetme lehele antakse hinnang. (2) Hinnangu andmiseks moodustatakse rakendusasutuses ekspertgrupp, kes annab hinnangu meetme lehe sobilikkusele ja tõhususele sh meetme lehe kooskõlale § 2 punktis 1 nimetatud kohaliku tegevusrühma strateegiaga. Hinnangu andmiseks on kuni 30 tööpäeva rakendusüksuselt info saamisest. (3) Ekspertgrupp annab positiivse või negatiivse hinnangu. (4) Negatiivse hinnangu korral on taotlejal õigus meetme lehte üks kord muuta vastavalt hinnangus nimetatud tähelepanekutele ning esitada see uuesti hinnangu saamiseks. Meetme lehe muutmise aeg on kuni 20 tööpäeva rakendusüksuselt info saamisest. Hinnangu andmine toimub 15 tööpäeva jooksul muudetud taotluse saamisest. § 18. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mille meetme leht on saanud ekspertgrupilt positiivse hinnangu. (2) Rahuldatud taotluse toetuse summa ei või ületada kohaliku tegevusrühma strateegia heakskiitmise otsuses märgitud Euroopa Sotsiaalfond+ vahendite summat. (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) tegevuste elluviimise tingimused, sealhulgas tegevuste alustamise tähtaeg; 2) toetuse maksmise tingimused. § 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel, sealhulgas juhul, kui taotleja või tema taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele või meetme leht on saanud negatiivse hinnangu ka pärast § 17 lõikes 4 lubatud muutmist. § 20. Taotluse osaline rahuldamine Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1. 6. peatükk TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE § 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni toetuse lõpliku väljamaksmiseni või lõpparuande kinnitamiseni, sõltuvalt sellest, kumb toimub viimasena. (3) Kui taotluse rahuldamise otsust muudetakse ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolude esinemisel, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust. (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise avalduse saamisest. (6) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (7) Kui toetuse saaja ei nõustu rakendusüksuse algatatud taotluse rahuldamise otsuse muutmisega, võib rakendusüksus maksed peatada ühendmääruse §-s 33 nimetatud asjaolude esinemisel. § 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-le 14. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõikes 1 nimetatud otsuse kohaselt. 7. peatükk TOETUSE SAAJA, RAKENDUSÜKSUSE JA RAKENDUSASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 23. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saaja võib olla ühtlasi miniprojekti eluviija, kui on tagatud kohaliku tegevusrühma strateegia rakendamisega seotud ülesannete lahusus vastavalt ühissätete määruse artikli 33 lõikele 5. (2) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (3) Toetuse saaja kuulutab minitaotlusvooru välja 100 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast, kuid mitte enne maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ alusel strateegia rakendamise lõppemisest. (4) Toetuse saaja saavutab meetme lehel märgitud näitajad. (5) Toetuse saaja täidab ühendmääruse §-des 10 ja 11 ning käesolevas määruses, välja arvatud § 10 punktis 5 sätestatud kohustused. (6) Taotluse rahuldamise otsuse saamise järel toetuse saaja: 1) koostab toetuse andmise tingimused, milles sätestatakse vähemalt ühendmääruse § 41 lõike 1 punktides 9, 10 ja 12–19 nimetatud asjaolud kooskõlas kohaliku tegevusrühma strateegia, meetme lehe, käesoleva määruse ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikliga 19b; 2) töötab välja ja avalikustab tegevuspiirkonna elanikele kättesaadava kohaliku või üleriigilise levikuga väljaande kaudu vähemalt 20 tööpäeva enne minitaotluste vastuvõtu tähtaja algust teabe taotlusvooru kohta, mis sisaldab minitaotluste vastuvõtmise tähtaega, toetatavaid tegevusi, mille elluviimiseks on võimalik toetust taotleda, ja toetuse andmiseks ettenähtud vahendite jaotust, ning avalikustab oma veebilehel teabe selle kohta, kus on võimalik tutvuda teabega taotlusvooru kohta; 3) töötab välja ja avalikustab tegevuspiirkonna elanikele oma veebilehel vähemalt 20 tööpäeva enne minitaotluste vastuvõtu tähtaja algust minitoetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse strateegiale ja meetme lehele vastavuse kontrollimise korra, taotluse hindamise korra, sealhulgas taotluste paremusjärjestuse koostamise ja taotluse hindamiskriteeriumitele vastavuse korra, mille järgi hindab kohalik tegevusrühm taotlusi, ning otsuste vastuvõtmisel osalevate liikmete huvide konflikti ennetamise, tuvastamise ja kõrvaldamise korra, mis muu hulgas sisaldab töörühma liikme ja temaga seotud isiku taotluse hindamisest taandamist haldusmenetluse seaduse § 10 lõike 1 kohaselt; 4) korraldab oma tegevuspiirkonnas isikute vastuvõtmise, mille käigus nõustab toetatava tegevuse kohaliku tegevusrühma strateegiale ja meetme lehele vastavuse osas, selleks ette nähtud ja avalikult teatavaks tehtud vastuvõtuajal ja -kohas; 5) võtab vastu minitoetuse taotlused olenemata nende puudustest ning kontrollib nõutavate andmete ja dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist. Kui koos taotlusega ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente või kui esitatud dokumendis puuduvad hindamiseks vajalikud andmed, nõuab kohalik tegevusrühm minitoetuse taotlejalt vajalike andmete või dokumentide esitamist; 6) kontrollib minitoetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust kohaliku tegevusrühma strateegiale ja meetme lehele; 7) moodustab minitaotluste hindamiseks töörühma, kelle liikmeks ei ole kohaliku tegevusrühma juhatuse liige ega kohaliku tegevusrühma töötaja; 8) tagab, et töörühma liige ja minitaotluse esitanud isik ei ole haldusmenetluse seaduse § 10 lõike 1 tähenduses seotud isikud ja et nimetatud seotuse olemasolu korral taandab töörühma liige end istungilt; 9) tagab, et tema töörühm hindab nõuetekohaseid miniprojekti toetuse taotlusi kohaliku tegevusrühma strateegias ja meetme lehel esitatud hindamiskriteeriumite alusel ning teeb kohalikule tegevusrühmale põhjendatud ettepaneku taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta või taotluste hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohta, samuti iga taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse kohta lähtuvalt kohaliku tegevusrühma strateegiast ja meetme lehest; 10) tagab miniprojekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 11) esitab e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele 20 tööpäeva jooksul minitaotluste hindamise protokolli koos teabega, milles on muu hulgas esitatud minitoetuse taotluse vastuvõtu kuupäev, aeg, millal töörühm minitaotlust hindas, töörühma koosseis, milles on muu hulgas välja toodud kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindajad, iga minitaotluse koondhindepunktid hindamiskriteeriumite kaupa koos iga koondhindepunkti põhjendusega, hindamata jäetud minitaotlus koos hindamata jätmise põhjendusega, sealhulgas teave töörühma liikme taandamise kohta ning muu oluline teave minitaotluse hindamisega seotud asjaolude kohta; 12) esitab e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele hindamise tulemuste alusel kohaliku tegevusrühma juhatuse või üldkoosoleku otsusega vastuvõetud ettepaneku minitaotluste paremusjärjestusse seadmise kohta või hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohta ning minitoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja minitoetuse taotluses nimetatud tegevuse rahastamise suuruse määramise kohta koos punktis 11 nimetatud protokolliga 20 tööpäeva jooksul nimetatud ettepaneku kohta otsuse tegemisest; 13) tagab, et otsuse vastuvõtmisel ei ole kohaliku tegevusrühma üldkoosolekul, juhatuses või töörühmas ühegi huvirühma liikmete hääleõigus esindatud üle 49 protsendi. Liikmed, kes vastavad justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ nimetatud samale viienda taseme koodile, loetakse ühte huvirühma kuuluvaks; 14) avalikustab tegevuspiirkonna elanikele oma veebilehel teabe miniprojektide ja nende tulemuste kohta pärast seda, kui miniprojekt on ellu viidud; 15) avalikustab tegevuspiirkonna elanikele oma veebilehel teabe korraldatava ürituse kohta; 16) kinnitab juhatuse otsusega, et miniprojekt on ellu viidud. § 24. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek toetuse taotlust muuta. Kui taotleja sellega ei nõustu, teeb rakendusüksus otsuse taotlus rahuldamata jätta. (2) Rakendusüksus on kohustatud lisaks ühendmääruses loetletud ülesannete täitmisele: 1) küsima rakendusasutuselt hinnangut taotluses kirjeldatud projekti kohta enne taotluse rahuldamise otsuse muutmist või selle osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamist; 2) edastama rakendusasutusele viie tööpäeva jooksul info taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või selle osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamisest. § 25. Rakendusasutuse õigused ja kohustused (1) Rakendusasutus annab 20 tööpäeva jooksul hinnangu taotluse rahuldamise otsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist puudutavate rakendusüksuse otsuste eelnõude kohta. (2) Rakendusasutusel on õigus teha vajaduse korral rakendusüksusele ettepanek taotluse rahuldamise otsust muuta. 8. peatükk ARUANNETE ESITAMINE § 26. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta üks kord aastas aruande e-toetuse keskkonna kaudu. (2) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) andmed projekti edenemise kohta, sealhulgas meetme lehe kohaselt kavandatud ja tehtud tööde ja tegevuste, tulemuste, näitajate ja eesmärkide saavutamise kohta; 2) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele. (3) Vahearuanne tuleb esitada iga aasta 20. jaanuariks ja see kajastab 31. detsembri seisu. Aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. (4) Lõpparuanne esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu 20 tööpäeva jooksul projekti abikõlblikkuse lõppkuupäevast. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. (5) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. (6) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. (7) Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab rakendusüksus vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul puuduste kõrvaldamisest. (8) Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab rakendusüksus rakendusasutust viie tööpäeva jooksul nõuetekohase lõpparuande esitamisest. Rakendusasutusel on õigus esitada rakendusüksusele omapoolsed seisukohad viie tööpäeva jooksul. Kui rakendusasutuse hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus lõpparuande. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab rakendusüksus toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. (9) Toetuse saaja esitab lõpparuandes ülevaate elluviidud miniprojektide panusest § 3 lõike 3 punktides 1–3 nimetatud „Eesti 2035“ mõõdikutesse, millega jälgitakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. (10) Toetuse saaja esitab lõpparuandes ülevaate projekti panusest Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamisse ning inimeste heaolu ja tervist toetavatesse meetmetesse. 9. peatükk TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED § 27. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse § 6 lõikes 3 nimetatud standardiseeritud ühikuhinna alusel, kui maksmise aluseks nõutavad tingimused on täidetud. (2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 ja § 28 lõikes 1 sätestatust ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Makse saamise aluseks nõutud juhatuse kinnituse miniprojekti elluviimise kohta esitab toetuse saaja e-toetuse keskkonna kaudu ühe kuu jooksul pärast seda, kui miniprojekti saab lugeda elluviiduks ja seega on tekkinud alus ühikuhinna väljamaksmiseks tegevusrühmale. § 28. Makse menetlemise peatamine Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.  10. peatükk FINANTSKORREKTSIOONID JA VAIDED § 29. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-des 28– 30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. § 30. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-s 31 sätestatule. Auditiaruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide halduskohtule vastavalt sama seaduse § 31 lõikes 1 sätestatule. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Nele Labi innovatsiooni asekantsler kantsleri ülesannetes Lisad: Lisa 1. Ühikuhinna metoodika Lisa 2. Meetme leht  Sotsiaalkaitseministri määruse „Kogukonna juhitud kohaliku arengu toetuse andmise tingimused ja kord“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) vahenditega rahastatakse maapiirkonnas tegutsevate kohalike tegevusrühmade juhitud kohaliku arengu ühisstrateegiate elluviimist. Toetusega rahastatakse ühisstrateegia tegevusi, mis aitavad kaasa: 1) pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele ning hoolduskoormuse leevendamisele; 2) inimväärikuse tagamisele, sealhulgas vaesuse vähendamisele ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisele. Peamine strateegia rahastaja on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (edaspidi EAFRD) nn LEADER-lähenemise kaudu. Strateegiat on võimalik koostada ka ühisstrateegiana, kui see hõlmab mitme fondi meetmeid. LEADER-lähenemine sai Euroopa Komisjoni algatusena alguse 1991. aastal ja selle rakendamine on kohustuslik kõikide Euroopa Liidu riikide maapiirkondades. Eestisse jõudsid LEADER- lähenemise põhimõtted 2000ndate alguses (vt täpsemalt https://www.maainfo.ee/index.php?page=66). LEADER-lähenemise peamine eelis võrreldes riiklike lähenemisviisidega on otsustustasandi kohalikule inimesele lähemale toomine ning piirkondlike eripärade ja võimalustega parem arvestamine. Kohalikul algatusel on oluline roll inimeste sidumisel uute ideedega, innovatsiooni ja ettevõtlikkuse julgustamisel ning kohalike teenuste arendamisel. LEADER-lähenemise põhimõtted on järgmised (vt joonis 1): 1. Piirkonnapõhine lähenemisviis – poliitika rakendamisel võetakse aluseks kohalik tasand, mis võimaldab piirkonna potentsiaali ära tunda ja teha kindlaks peamised kitsaskohad. 2. Altpoolt tulev algatus – kohalikud osalejad otsustavad strateegia väljatöötamise ja seavad kohaliku piirkonna prioriteedid. 3. Avaliku ja erasektori partnerlus – kohalikud tegevusrühmad liidavad avaliku ja erasektori ning määravad kindlaks kohaliku arengustrateegia ja rakendavad seda. 4. Uuendusmeelsuse soosimine – kohalikke tegevusrühmi julgustatakse toetama tegevusi, mis otsivad uuenduslikke lähenemisviise maapiirkondade arendamisel ja probleemide lahendamisel. 5. Integreeritud ja mitut valdkonda hõlmav lähenemisviis – soositakse strateegiaid, mis toetavad kohalikku arengut terviklikult ning seovad eri sektorid omavahel. 6. Võrgustikutöö soosimine – eesmärk on vahetada saavutusi, kogemusi ja oskusteavet probleemide lahendamisel nii kohalike tegevusrühmade vahel, riigi sees, riikide vahel kui ka üleeuroopalisel tasandil. 7. Koostöö edendamine – ühisprojektide korraldamine koos teises piirkonnas, liikmesriigis või kolmandas riigis asuva Leader-rühmaga või sarnast lähenemisviisi rakendava rühmaga. Joonis 1. LEADER-lähenemise põhimõtted  2 Allikas: LEADER-lähenemine: üldjuhend, 2006, Euroopa Komisjon. Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (https://ec.europa.eu/enrd/sites/default/files/2B953E0A-9045-2198-8B09- ED2F3D2CCED3.pdf) Perioodil 2021–2027 saavad Eestis maapiirkonnas tegutsevad kohalikud tegevusrühmad otsustada, kas rakendavad lisaks EAFRD meetmetele ka ESF+ meetmeid. Strateegia koostatakse kõikide teemade kohta ühine ning seda hinnatakse ühiselt. Strateegia rakendamise ja juhtimise kulud kaetakse kogu ulatuses EAFRDst. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi ühissätete määrus), lubatud juhtfondi lähenemisviisi ei kasutata. Käesoleva määrusega on reguleeritud ainult strateegiate elluviimine ESF+ist. Strateegiate koostamiseks esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametisse taotluse 26 kohalikku tegevusrühma (https://www.pria.ee/toetused/leaderi-kohaliku-arengu-strateegia-2023-2027-ettevalmistamise- toetus). ÜSS2021_2027 § 4 lõikes 3 nimetatud meetmete nimekirja kohaselt on Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) ESF+ist rahastatavale 7. prioriteetse suuna meetmele 21.4.9.2 „Kogukonna juhitud kohalik areng – CLLD“1 (edaspidi meede). Meetme eelarve on 7 142 857 eurot, millest 5 000 000 eurot on ESF+ vahendid ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 2 142 857 eurot (30%). Toetuse saajate omafinantseeringut ei lisandu. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik Vivia Aunapuu-Lents (tel 5967 6215, [email protected]) ja hoolekande osakonna hoolekandeteenuste- ja toetuste poliitika juht Tarmo Kurves (tel 59190941, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (626 9128, [email protected]). Määrus on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 1 Inglise keeles Community Led Local Development. 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kümnest peatükist ja 30 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse määr ja riigiabi 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine 5. Taotluste menetlemine 6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 7. Toetuse saaja, rakendusüksuse ja rakendusasutuse õigused ja kohustused 8. Aruannete esitamine 9. Toetuse maksmise tingimused 10. Finantskorrektsioonid ja vaided. 1. peatükis kirjeldatakse määruse reguleerimisala ja termineid ning toetuse andmise eesmärki ja tulemusi. ESF+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet, ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Kohalikke tegevusrühmi toetatakse lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse ESF+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013, artiklist 14 „Sotsiaalse innovatsiooni meetmed“. Paragrahvis 1 on sätestatud määruse reguleerimisala. ESF+ erieesmärk k on laiem kui määrusega lubatud tegevused. Määrus reguleerib üksnes meedet 21.4.9.2, mille elluviimiseks muid rakendusviise ei planeerita. Seega on määruse alusel rahastatava avatud taotlusvooru eelarve kooskõlas meetme eelarvega. Meetmete nimekirjas on meetmel 21.4.9.2 kaks sekkumist: 1) pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine; 2) inimväärikuse tagamine, sh vaesuse vähendamine ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Määrus hõlmab mõlemat sekkumist. Meede 21.4.9.2 kuulub TERE sotsiaalhoolekande programmi meetme „Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine“ alla ning tegevuse „Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine“ alla. Paragrahvis 2 on sätestatud määruses kasutatavad terminid. Punktis 1 nimetatud kohaliku tegevusrühma strateegia all peetakse silmas ühissstrateegiat, mis on EAFRD ja ESF+ meetmete kohta ühine ja mida rakendatakse ühissätete määruse artikli 31 lõigete 1 ja 3 alusel. Nõuded strateegiale, sealhulgas ESF+ puudutavale, tulenevad maaeluministri 2. veebruari 2022. a määrusest nr 7 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 ettevalmistamise toetus“ (edaspidi määrus nr 7). Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb strateegia, sealhulgas ühisstrateegia heakskiitmise otsuse, kui strateegia esitanud tegevusrühm ja strateegia vastavad nõuetele ja strateegia hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele. Ka strateegiate muutmine käib Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kaudu. Kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu kohaliku arengu strateegia alusel, mille on välja töötanud kohaliku tegevusrühma kohta kehtestatud nõuetele vastav mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on arendada kohalikku elu.  4 Kohalik tegevusrühm vastab järgmistele nõuetele: 1) tähtajaliselt asutatud kohalik tegevusrühm ei ole asutatud lühemaks ajaks kui viis aastat arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti poolt viimase kohaliku tegevusrühma toetuse osa maksmisest; 2) tema riikliku maksu võlg koos intressiga ei ületa 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; 3) ta ei ole saanud ega taotle kohaliku tegevusrühma toetuse taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi; 4) ta on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas; 5) tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti; 6) tal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 2091, 294, 296, 298, 2981 või 3001 sätestatud süüteo toimepanemise eest. Kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkond on kohaliku tegevusrühma liikmeks olevate selliste valdade (sh vallasisesed linnad) ja selliste linnade territoorium, mis asuvad maalises ja väikelinnalises asustuspiirkonnas. Tegevuspiirkonna elanike arv on kohaliku tegevusrühma toetuse taotlemisel või tegevuspiirkonnaga seotud strateegia muutmisel vahemikus 10 000 kuni 150 000. Elanike arvu vahemikust on lubatud põhjendatud erinevus, mille aluseks on tegevuspiirkonna paiknemine saarel, kultuurilis-etniline eripära või väike asustustihedus. Tegevuspiirkonna elanike arvu kindlaks tegemisel lähtutakse Statistikaameti avaldatud viimastest asjakohastest andmetest 1. jaanuari seisuga. Tegevuspiirkond kattub kohaliku tegevusrühma liikmeks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumiga, välja arvatud juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus kuulub samal ajal mitmesse kohalikku tegevusrühma. Sellisel juhul ei tohi tegevuspiirkond kattuda ei tervikuna ega osaliselt teise kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnaga. Kohaliku tegevusrühma liikmeteks on vähemalt kaks kohaliku omavalitsuse üksust (v.a tegevuspiirkonna saarel paiknemise korral), vähemalt üks sama kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tegutsev äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja ja vähemalt üks mittetulundusühing või sihtasutus. Kohaliku omavalitsuse üksus võib põhjendatud juhul kuuluda samal ajal mitmesse kohalikku tegevusrühma. Kohaliku tegevusrühma liikmeteks on ühiste majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete huvidega vallad ja linnad, mille territooriumid kuuluvad samasse geograafilisse piirkonda. Kohaliku tegevusrühma liikmed, kes vastavad justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ nimetatud samale viienda taseme koodile, loetakse ühte huvirühma kuuluvaks. Kohaliku tegevusrühma põhikirjas on muu hulgas ette nähtud kohaliku tegevusrühma avatus uute liikmete vastuvõtmisele ja liikmete nimekirja avalikkus. Kohaliku tegevusrühma liikmeks võib olla isik, kes vastab kohaliku tegevusrühma põhikirjas liikmele kehtestatud nõuetele. Kui kohaliku tegevusrühma põhikirjas ei ole ette nähtud nõudeid kohaliku tegevusrühma liikmeks vastuvõtmise kohta, võetakse kohaliku tegevusrühma liikmeks kõik tema liikmeks vastuvõtmise avalduse esitanud isikud.  5 Kohalik tegevusrühm näeb põhikirjas ette need juhtumid, kui üldkoosolek või juhatus ei ole otsustusvõimeline, ja selle, millisel teisel organil on sel juhul otsuse tegemise õigus. Kohaliku tegevusrühma strateegia rakenduskava, kohaliku tegevusrühma toetusega või projektitoetusega seotud otsuse võib vastu võtta kohaliku tegevusrühma üldkoosolek, juhatus või põhikirjas ettenähtud muu organ, kui määruses ei ole sätestatud, et asjakohase otsuse peab võtma vastu kohaliku tegevusrühma üldkoosolek. Kui otsuse võtab vastu kohaliku tegevusrühma juhatus või muu organ, on selle liikmed esindatud nii, et kohaliku omavalitsuse üksuse esindajate ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindatus on alla 50 protsendi. Otsuse vastuvõtmisel ei ole kohaliku tegevusrühma üldkoosolekul, juhatuses või muus organis ühegi huvirühma liikmete hääleõigus esindatud üle 49 protsendi. Punktis 2 nimetatud kohalik tegevusrühm on mittetulundusühing (selline tegutsemisvorm tuleneb määrusest nr 7), kes on kinnitatud ühisstrateegia rakendaja. Punktis 3 reguleeritakse minitaotlust ja selles kajastatud miniprojekti. Kohalik tegevusrühm seab minitaotlusele ja selle esitajale ise nõuded, mis märgitakse ka meetme lehel (lisa 2). Paragrahvis 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Toetust antakse ühe või mõlema lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks. Heaolu arengukava 2023–2030 (https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#heaolu- arengukava-20) kohaselt suureneb rahvastiku vananemisega kaasneva hoolduskoormuse ja kõrval abi vajaduse kasvu arvesse võttes nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele. Seetõttu on arengukava üks eesmärk sotsiaalteenuste pakkumise ja korralduse arendamine, sealhulgas teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine. Seeläbi vähendatakse lähedastest hooldajate hoolduskoormust ning suurendatakse nende tööturul osalemise võimalusi. Eakate ning puudega ja psüühilise erivajadusega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks on võetud suund iseseisvat toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ning hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimisele. Heaolu arengukava eesmärk on Eesti, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide inimeste pikk ja kvaliteetne tööelu. Koostatud strateegia peab olema sidus heaolu arengukava alaeesmärkidega: 1) vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad; 2) Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. Lisaks peab strateegia olema horisontaalselt sidus alaeesmärgiga 5 – Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Vanemaealistena käsitatakse inimesi vanuses 55+ ning erivajadusega inimene on inimene (praegusel juhul vanuses 16+), kellel on füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille tõttu ta vajab kõrvalabi. Lõikes 2 sätestatud meetmete nimekirja näitajad on ühtlasi ka rakenduskava näitajad. Väljundnäitajat „Toetatud kohalike tegevusrühmade strateegiate arv“ raporteeritakse vastavalt rakendusüksuselt esimese väljamakse saanud kohalike tegevusrühmade arvule. Väljundnäitajat raporteerib toetuse saaja aruannete esitamisel. Tulemusnäitajasse „Maaelanikkonna osakaal, kes on hõlmatud kohalike tegevusrühmade strateegiatega“ panustamist vaadatakse Statistikaameti andmete põhjal pärast taotluse esitamist ning ülevaade antakse üks aasta pärast projekti lõppu. Tulemusnäitajasse panustamist raporteerib rakendusasutus Statistikaameti andmete alusel.  6 Lõike 3 punktides 1–3 nimetatud „Eesti 2035“ kolmest mõõdikust, millega jälgitakse horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamist, tuleb kohalikul tegevusrühmal valida vähemalt üks, millesse strateegia panustab. Tegevusi, millega nendesse mõõdikutesse panustati, tuleb kirjeldada ka lõpparuandes. Iga tegevusrühma projekt tervikuna (st mitte iga miniprojekt) peab oma tegevuste raames panustama vähemalt ühe horisontaalse põhimõtte (sooline võrdõiguslikkus, vähemusrühmade võrdsed võimalused, ligipääsetavus) edendamisse. Täpsemat infot nende näitajate kohta leiab Statistikaameti veebilehelt „Tõetamm“: https://tamm.stat.ee/?valdkond=heaolu. Lõike 3 punktis 4 nimetatud „Eesti 2035“ mõõdiku „Püsiva suhtelise vaesuse määr“ puhul panustab mõõdik regionaalsete erinevuste vähendamisse. Seda tehakse seeläbi, et toetatakse maapiirkondi, kus püsiva suhtelise vaesuse määr on suurem. Seega panustatakse regionaalsete erinevuste vähendamisse meetme disaini kaudu, projektide tasandil sellest kohalikele tegevusrühmadele kohustusi ei teki. Lõike 4 kohaselt peab iga projekt (mitte miniprojekt) kaasa aitama kliimaeesmärkide saavutamisele. Seda kirjeldatakse analoogselt „Eesti 2035“ mõõdikutega lõpparuandes. Lähtuvalt rakenduskava „ei kahjusta oluliselt“ hindamise analüüsist on meede hinnatud põhimõttele vastavaks ning ei ole vajadust kehtestada täiendavaid leevendusmeetmeid. Paragrahvist 4 tuleneb, et ÜSS2021_2027 § 4 lõikes 3 nimetatud meetmete nimekirja kohaselt on Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) ESF+ist rahastatavale 7. prioriteedi meetmele 21.4.9.2. 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse määr ja riigiabiga seonduv. Paragrahv 5 sätestab toetatavad tegevused. Kohaliku tegevusrühma taotlus loetakse üheks projektiks, mitte paljudeks väikesteks projektideks, st iga kohaliku tegevusrühma jaoks on strateegia elluviimine selle määruse tähenduses üks projekt. Lõikes 4 sätestatud piirang puudutab kõiki tegevusi, mitte ainult kohalike omavalitsuste tegevusi. Kohaliku omavalitsuse üksus on kohaliku sotsiaalhoolekande esmatasandi korraldaja. Esmatasandil korraldamine tähendab abivajaduse märkamist, hindamist ja vajadusele vastava sotsiaalteenuse korraldamist. Teise tasandi sotsiaalteenustena saab käsitada riigi korraldatavaid sotsiaalteenuseid nagu erihoolekanne, rehabilitatsioon, abivahendite võimaldamine. Sotsiaalhoolekande seaduse 2. peatükis on välja toodud kohaliku omavalitsuse korraldatavad kohustuslikud sotsiaalteenused ja 3. peatüks on reguleeritud riigi poolt korraldatavad sotsiaalteenused. Sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi andmist korraldab inimese rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohalik omavalitsus. Sotsiaalhoolekande seadusega on kehtestatud kohalike omavalitsuste poolt kohustuslikuna osutatavate sotsiaalteenuste loetelu ja abistamiskohustuse miinimumnõuded. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 14 kehtestab iga kohalik omavalitsus abi osutamise korra, mis peab sisaldama vähemalt: kirjeldust sotsiaalteenustest ja sotsiaaltoetustest, mida kohalik omavalitsus korraldab või osutab; kirjeldust sotsiaalteenuste ja -toetuste taotlemise ja otsustamise menetlemise protsessist. Kohalik omavalitsus võib korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi ka kohaliku omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse enda kehtestatud tingimustel ja korras. Osutatav abi peab õigeaegselt ja paindlikult rahuldama inimese muutuvaid vajadusi, parandama elukvaliteeti ja tagama võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks. Sotsiaalhoolekande seaduse 3. peatükis reguleeritud riiklike sotsiaalteenuste puhul (erihoolekanne, rehabilitatsioon, abivahendite võimaldamine) on kohalikul omavalitsusel teenuste korraldamisel kanda oma kindel roll ja vastutus sihtrühmast lähtuvalt, kuigi teenust korraldab riik.  7 Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 sätestab terve rea Eesti Töötukaasa korraldatavaid tööturuteenuseid, mida Eesti Töötukassa osutab töötule. Alates 1. jaanuarist 2024 lähtub Eesti Töötukassa jõustuva tööturumeetmete seaduse1 §-s 13 sätestatust. Mõlemas eespool nimetatud seaduses on täpsustatud ka muid tööle saamiseks vajaliku abi osutamise viise, sealhulgas koostöö kohalike omavalitsuste ja nende asutustega ning teiste teenusepakkujatega. Tervishoiuteenuste korraldamisel lähtutakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-st 2, mille alusel on kehtestatud tervishoiuteenuste loetelu. Kohalik tegevusrühm ei tohi toetatavate tegevuste kaudu asendada kohustust korraldada eespool nimetud teenuseid või volikogu poolt määratletud muid täiskasvanutele osutatavaid kohaliku omavalitsuse teenuseid. Küll aga on lubatud toetada olemasolevatele teenustele lisandväärtust loovaid täiendavaid tegevusi, mis loovad teenuse korraldamisel piirkonna abivajajatele toimetulekul lisandväärtust, seda nii hoolekande-, tööturu- kui tervishoiuteenuste valdkonnas. Paragrahv 6 reguleerib kulude abikõlblikkust. Miniprojektis on lubatud teha väikeinvesteeringuid, mis on vältimatult vajalikud miniprojekti eesmärgi saavutamiseks. Lihtsustatud kulusid (ühikuhindadena, kindlasummaliste maksetena või ühtse määra alusel toimuva rahastamisena) on kohustuslik ühendmääruse § 18 lõike 1 kohaselt kasutada, kui toetatava projekti maksumus ei ületa 200 000 eurot. Projektide rahastamiseks on kavandatud standardiseeritud ühikuhind, mille väljatöötamise ja rakendamise metoodika on esitatud määruse lisas 1. Lihtsustatud kulude kasutamine on peamine vahend, et tagada tulemustele orienteeritus ja lihtsustada programmide haldamist. Lihtsustatud kulude kasutamise peamine eelis on see, et enam ei nõuta kaasrahastatud kulude puhul iga euro päritolu kindlakstegemist üksikute tõendavate dokumentide alusel. Samuti vähendavad need märkimisväärselt halduskoormust ning võimaldavad pöörata finantsdokumentide kogumise ja kontrollimise asemel tähelepanu poliitikaeesmärkide saavutamisele. Ühtse määra alusel toimuvat rahastamist ei ole võimalik tehniliselt rakendada. Kindlasummalist makset rakendatakse alla 200 000-euroste toetavate tegevuste korral. Seega võetakse kasutusele standardiseeritud ühikuhind. Paragrahv 7 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi, mis tähendab, et kulusid ei kaeta tagasiulatuvalt. Selleks, et 31.12.2029 oleksid kõik kulud tasutud ja vähendada toetuse saaja riski, on projekti abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaeg 30.11.2029. Paragrahv 8 reguleerib toetuse piirsummat ja osakaalu. Vastavalt ühissätete määruse artikli 32 lõikele 2 määravad asjaomased korraldusasutused ühiselt kindlaks strateegiate valikukriteeriumid, moodustavad strateegiate valimisega tegeleva komitee ja kiidavad heaks selle komitee poolt valitud strateegiad. Strateegia kinnitamise ühiskomitee otsus, mis on lõikes 1 nimetatud kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsus, vormistatakse regionaalministri käskkirjaga, milles tuleb vastavalt ühissätete määruse artikli 32 lõikele 4 välja tuua kõikide fondide eelarved. ESF+ eelarve jagatakse kõikide kohalike tegevusrühmade vahel, kes on strateegias ESF+ tegevused kajastanud (ESF+ 5 miljonit - 70% + RKF - 30% = 7 142 857 €). Eelarved jaotuvad kohalike tegevusrühmade vahel sõltuvalt piirkonna vanemaealiste arvust ja puudega inimeste arvust. Kohalik tegevusrühm võib esitada strateegias märgitud ESF+ vahendite kohta taotluse väiksema summa peale sõltuvalt piirkonna taotlejate võimekusest, strateegias seatud eesmärkidest jms. Paragrahv 9 käsitleb riigiabi temaatikat. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses tuleb toetust anda kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi reguleerivate õigusaktidega. Analüüsitava tegevuse tingimuste väljatöötamisel ja rakendamisel tuleb muu hulgas silmas pidada ka riigiabi reegleid. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud juba Euroopa Liidu aluslepingute tasemel. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 kohaselt on siseturuga kokkusobimatu igasugune liikmesriigi poolt või riigi (sh riigisisesed haldusüksused) ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis  8 kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Selleks, et tegu oleks riigiabiga, peavad samal ajal olema täidetud neli järgmist kriteeriumit: abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; abimeetmel on valikuline iseloom; abimeede annab eelise abi saajale; ning abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Meetme avatud taotlusvooru toetuse saajateks on kohalikud tegevusrühmad, kes on maapiirkonnas tegutsevad mittetulundusühinguid, kelle tegevus on suunatud kohaliku piirkonna arendamisele. Kaudseteks kasusaajateks on kohalike tegevusrühmade piirkondade inimesed ja seal tegutsevad organisatsioonid. Riigiabi mõiste teatise punkti 196 kohaselt on Euroopa Komisjon mitmel juhul leidnud, et teatavatel tegevustel on konkreetsete asjaolude tõttu üksnes kohalik mõju ja seetõttu ei mõjutanud need liikmesriikidevahelist kaubandust. Sellistel juhtudel kontrollis komisjon eelkõige, et abisaaja tarnis kaupu või teenuseid liikmesriigi piiratud piirkonda ja tõenäoliselt ei meelita ligi kliente teistest liikmesriikidest, ning et tal ei olnud võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui vähene mõju piiriülestele investeerimis- või asutamistingimustele. Määruse alusel toetatavate tegevuste puhul on tegemist just sellise olukorraga – toetust antakse tegevustele, mis on suunatud pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele ning hoolduskoormuse leevendamisele, samuti inimväärikuse tagamise eesmärgil vaesuse vähendamisele ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisele. Kokkuvõtlikult tehakse tegevusi sotsiaalkaitse eesmärgil ja need omavad üksnes piirkondlikku mõju ja huvi. Eeltoodust tulenevalt on RA seisukohal, et toetus ei ole riigiabi. 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele. Paragrahv 10 näeb ette nõuded taotlejale. Kuigi regionaalministri määruse alusel on tegevusrühma nõuetele vastavust juba hinnatatud, ei hõlma need kõiki ühendmääruse nõudeid. Selleks, et aidata kaasa Leader-lähenemise põhimõtete jõudmisele rohkemate inimesteni, peab tegevusrühm olema piirkonda teavitanud, et ta plaanib esitada taotluse ESF+ tegevuste elluviimiseks. See aitab kaasa ka läbipaistvusele ja avatusele. Heakskiitmise otsus tähendab seda, et taotlema saavad tulla ainult need kohalikud tegevusrühmad, kellel on regionaalministri strateegia heakskiitmise otsus ESF+ tegevuste kohta juba olemas. Paragrahvis 11 viidatud ühendmääruse § 2 lõikes 3 on kirjas taotleja üldised kohustused. Paragrahv 12 lõigetes 1 ja 2 seatakse üldised nõuded taotlusele. Lõikes 3 viidatud ühendmääruse § 4 lõike 2 järgi peab taotlus sisaldama taotleja kinnitusi. Toetuse saaja kinnitab taotluses, et ta tegutseb kooskõlas ELi põhiõiguste harta nõuetega ning ei lähe vastuollu ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega. Taotleja esitab taotluse lisana vabas vormis ajakava, kus on välja toodud planeeritud minitaotlusvoorude ajad. Lisaks tuleb kohalikul tegevusrühmal koos taotlusega esitada lisa 2 kohane meetme leht, mis täpsustab strateegias välja toodud infot meetme rakendamise kohta. Täpsemad selgitused on esitatud määruse nr 7 seletuskirjas.  9 Lõike 4 kohaselt loetakse ühte huvirühma kuuluvaks need kohaliku tegevusrühma üldkoosoleku või juhatuse liikmed, kes vastavad justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ nimetatud samale viienda taseme koodile. Huvirühma kohta, keda esindatakse, sätestatakse, et igal otsustamise tasemel järgitakse ühissätete määruse artikli 31 lõike 2 punktis b ja artikli 33 lõikes 3 sätestatud huvirühmade tasakaalu nõudeid: kogukonna juhitud kohalikku arengut juhivad kohalikud tegevusrühmad, kuhu kuuluvad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajad ja mille otsustusprotsessi ei kontrolli vaid üks huvirühm; kohalikud tegevusrühmad koostavad mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse ning valikukriteeriumid, millega välditakse huvide konflikte ja tagatakse, et valikuga seotud otsuseid ei kontrolli vaid üks huvirühm. 4. peatükis reguleeritakse toetuse taotlemist. Paragrahv 13 reguleerib taotlusvooru avamist. Teavitus peab ilmuma vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja kõikides maakonnalehtedes. Paragrahv 14 juures on oluline märkida, et kogu perioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks ja eraldamiseks on planeeritud korraldada üks taotlusvoor, mis kuulutatakse välja kindlaks ajavahemikuks ja mille eelarve on võrdne meetme 21.4.9.2 eelarvega. Kõiki selle taotlusvooru taotlusi menetletakse koos. 5. peatükis sätestatakse taotluste menetlemise kord. Paragrahvis 15 on sätestatud taotluste esitamine ja menetlemine. Paragrahvis 16 sätestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine. Tähtajaks esitatud taotluse puhul kontrollib RÜ taotleja ja taotluse nõuetele vastavust. Kui taotluses või sellega kaasnevates dokumentides on puudusi või on vaja lisateavet ja sellega seoses antakse võimalus taotlust muuta, pikendatakse vajaduse korral taotluse menetlemiseks ette nähtud tähtaega puuduste kõrvaldamise, taotluse muutmise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest taotlejat ja näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist, tõendamist või muutmist. Kui puudus kõrvaldatakse või lisateave esitatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid RÜ osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Paragrahv 17 reguleerib hinnangu andmist peale vastavuskontrolli. Hinnangu andmiseks moodustatakse ministri käskkirjaga RAs ekspertgrupp, kes annab positiivse või negatiivse hinnangu projekti tegevuste sobilikkusele ja tõhususele. Negatiivse hinnangu saanud projekti puhul saab taotlust ühe korra muuta vastavalt ekspertgrupi tähelepanekutele ning esitada see uuesti hinnangu saamiseks. Kuna meetme lehe peab heaks kiitma juhatus või üldkoosolek, peab ka muudatuse heaks kiitma juhatus või üldkoosolek. Rahuldada saab ainult neid taotlusi, mis on saanud positiivse hinnangu. Tegemist ei ole ühendmääruse § 7 lõikes 1 viidatud rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumite ja -metoodika rakendamisega, sest kohaliku tegevusrühma strateegiat ja selle rakendusplaani (ei ole operation ühissätete määruse tähenduses) ning miniprojektide valikul neid ühissätete määruse artikli 33 ja 40 lõike 2 punkti a kohaselt ei kohaldata. Miniprojektide valikukriteeriumid seab ja nende alusel hindab miniprojekte kohalik tegevusrühm. Käesoleva määruse tähenduses kasutatakse küll sõna „projekt“, kuid sisuliselt on tegemist Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud strateegia rakenduskavaga, milles täpsustatakse strateegia elluviimise tegevusi, kuid millele Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ega PRIA hinnangut ei anna (saavad teadmiseks). Käesolevas määruses kasutatakse rakenduskava asemel väljendit „meetme leht“, millel kajastub analoogne info. Strateegia elluviimise tegevuste puhul soovib RA siiski üle vaadata nende  10 vastavuse määrusele ja strateegiale ning nende üldise sobivus ja tõhususe strateegia elluviimisel. Kulude hüvitamise kulutõhusus on tagatud miniprojektile kehtestatud ühikuhinnaga. Paragrahv 18 sätestab, mis on taotluse rahuldamise eeldused ja märgitakse toetuse rahuldamise otsusesse. Paragrahv 19 reguleerib taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist. Paragrahvis 20 on viidatud ühendmääruse § 9 lõikele 1, mis sätestab, et taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, tulemust või eesmärki. 6. peatükis reguleeritakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise korda. Paragrahvis 21 viidatud ühendmääruse §-s 12 on reguleeritud taotluse rahuldamise otsuse muutmise teema. Taotluse rahuldamise otsuse võib algatada RÜ või kohalik tegevusrühm. Taotluse rahuldamise otsuses märgitud asjaolude muutumise korral peab toetuse saaja teavitama RÜd viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Enne taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemist kontrollib RÜ muudatuse vastavust toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud nõuetele. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni toetuse lõpliku väljamaksmiseni või lõpparuande kinnitamiseni, sõltuvalt sellest, kumb neist toimub viimasena. Kui toetuse saaja ei nõustu toetuse rahuldamise otsust RÜ ettepanekul muutma, ei ole võimalik toetuse saajale rohkem makseid teha. Paragrahvis 22 viidatud ühendmääruse § 14 sätestab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise võimalused. Kui taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja aluseta makstud toetus kuulub tagastamisele, esitatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuses toetuse tagasinõue finantskorrektsiooni otsuse vormistamise nõuete kohaselt. 7. peatükis sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused, RÜ õigused ja kohustused ning RA õigused ja kohustused. Paragrahvis 23 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Lõike 1 kohaselt saab kohalik tegevusrühm ise olla elluviijaks vastavalt ühissätete määruse artikli 33 lõikele 5, kuid tagada tuleb ülesannete ja kohustuste lahusus. Minitaotluste hindamiseks moodustatud töörühma liikmeteks ei saa olla kohaliku tegevusrühma juhatuse liikmed ega kohaliku tegevusrühma töötaja. Lisaks tuleb tagada, et töörühma liige ja minitaotluse esitanud isik ei ole haldusmenetluse seaduse § 10 lõike 1 tähenduses seotud isikud ning et nimetatud seotuse olemasolu korral taandab töörühma liige ennast istungilt. Tegevusrühm ei ole makseasutus ühissätete määruse tähenduses. Lõike 2 kohaselt on toetuse saajal õigus saada RÜ-lt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Lõikega 3 on reguleeritud, millal peab kohalik tegevusrühm minivooru välja kuulutama. Kohalik tegevusrühm saab perioodi 2021–2027 jooksvaid kulusid hakata tegema pärast seda, kui eelmine programmiperiood on lõpetatud, mille täpne aeg on iga kohaliku tegevusrühma enda otsustada, kuid see on hiljemalt 31. detsember 2024. Pärast seda saab kohalik tegevusrühm hakata kasutama jooksvaid kulusid ESF+ tegevusteks. Lõike 4 kohaselt peab toetuse saaja saavutama meetme lehel märgitud näitajad.  11 Lõike 5 kohaselt peab toetuse saaja järgima ühendmääruse §-des 10 ja 11 ning käesolevas määruses ette nähtud toetuse saaja kohustusi. Teavitamisega seonduv on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente ning muid tõendeid tuleb säilitada viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates. Lõikes 6 nimetatud toetuse andmise tingimuste kohustuslikud osad, mis on sätestatud ühendmääruses, on järgmised: miniprojekti abikõlblikkuse periood; kulude abikõlblikuks arvamise tingimused ja vajaduse korral liigid ning abikõlbmatud kulud; toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest; taotlusvooru avamisel esitatav teave (geograafiline piirkond; poliitikaeesmärk või erieesmärk; kes saavad taotlejaks olla; taotlusvooru eelarve; taotlusvooru algus- ja lõppkuupäev); taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, sealhulgas vajaduse korral võimalus piiritleda toetuse andmine konkreetse tegevuse, piirkonna või sihtrühmaga; miniprojektide valikukriteeriumid ja -metoodika; minitaotluse esitamise ja taotluse kohta tehtud otsusest teavitamise kord; minitaotluse menetlemise tähtaeg ja otsuse tegemise nõuded; minitaotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja tähtaeg; minitaotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Valikukriteeriumid ja -metoodika peavad olema avalikustad kohaliku tegevusrühma veebilehel. Toetuse saajal (kohalikul tegevusrühmal) tuleb arvestada toetuse andmise tingimuste koostamisel, et vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (koos muudatustega) artikli 6 lõike 5 punktile l ei ole selliste projektide puhul nõutav ergutav mõju nagu seda üldiselt nõutakse vastavalt artikkel 6 lõikele 2. Samuti ei pea abi andja artikkel 19b (Piiratud abisummad VKEdele, kes saavad toetust kogukonna juhitud kohaliku arengu projektidest) kohase riigiabi andmisel esitama Euroopa Komisjonile grupierandi teatist (vt muudetud artikkel 11 lõige 1, viimane lause) ning ka aruandluskohustust artikkel 19b kohase riigiabi andmise kohta ei ole (vt muudetud artikkel 9 lõige 1, viimane lause.) Seega tuleb artikkel 19b kohase riigiabi andmisel vaid jälgida, et miniprojektile antav kogusumma ei ületaks 200 000 eurot (vt muudetud artikkel 19b lõige 2). Otsuste vastuvõtmisel osalevate liikmete huvide konflikti ennetamise, tuvastamise ja kõrvaldamise korra puhul on oluline, et kui töörühma liige ja minitoetuse taotleja on omavahel seotud, peab töörühma liige end kogu hindamisest taandama. Kui sama vooru minitaotluste hindamine toimub mitmel päeval, loetakse seda üheks istungiks. Seotusest tuleb viivitamata teavitada töörühma esimeest, kes teavitab asendusliiget, kui see on määratud, kuid taandamise algatajaks võib olla ka teine menetlusosaline. Seotuse ilmnemise korral tuleb vaadata igat konkreetset juhtumit eraldi, st kas konkreetsel juhtumil esineb haldusmenetluse seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud taandamise alus või mitte ning kas isik võib olla otseselt või kaudselt huvitatud asja lahendist, ning hinnata, kas ja millised asjaolud võivad tekitada kahtlust tema erapooletuses. Selliselt tuleb lahendada ka olukorrad, kus projektitoetuse taotlejaks on kohalik omavalitsus või tema omandis olev äriühing või tema poolt asutatud sihtasutus või mittetulundusühing. Oluline on, et ei tekiks isiku huvide vastuolu, mida tuleb igal üksikul juhul eraldi hinnata. Haldusmenetluse seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhtudel on menetluses osaleva isiku haldusmenetluses osalemine keelatud ilma, et oleks vaja täiendavalt tõendada või põhjendada, kas suhe mõjutas menetluses osalevat isikut ka tegelikult. Loetelu ei ole ammendav, mis tähendab, et kui menetluses osalev isik on mõne muu isiku kaudu või mingi muu seose tõttu otsusest isiklikult huvitatud, võib ka sel alusel nõuda isiku menetlusest kõrvaldamist. Sel juhul peab isiklik huvi olema aga küllaldase kaaluga. Taandamise nõudeid peavad igal kohaliku tegevusrühma otsustamise tasandil järgima kõik organid. Taotlusvooru ajal, st alates minitaotluste vastuvõtu väljakuulutamise kuupäevast kuni hindamise lõppemiseni, ei ole lubatud hindamise korda, sealhulgas hindamiskriteeriume muuta. Kohalik tegevusrühm korraldab oma tegevuspiirkonnas isikute vastuvõtmise, mille käigus nõustab toetatava tegevuse strateegiale ja meetme lehele vastavuse osas, selleks ette nähtud ja avalikult teatavaks tehtud vastuvõtuajal ja -kohas. Kohalik tegevusrühm annab sisuliselt oma hinnangu toetatava tegevuse vastavusele strateegias ja meetme lehes esitatud nõuetele. Kuna nõustamine on menetluse üks osa, peab kohalik tegevusrühm sarnaselt teiste menetlusetappidega järgima haldusmenetluse seadusest tulenevaid nõudeid, sealhulgas taandamise nõuet vastavalt nimetatud  12 seaduse § 10 lõikele 1. Kohalik tegevusrühm peab oma veebilehel avalikustama isikutele ka nõustamise füüsilise või elektroonilise asukoha aadressi ja vastuvõtuaja. Kohalik tegevusrühm moodustab minitaotluste hindamiseks töörühma, kelle liikmeks ei ole kohaliku tegevusrühma juhatuse liige ega töötaja – juhatuse liikmete lahusus töörühmast on vajalik eeskätt tööülesannete lahususe ning seeläbi läbipaistvama menetluse tagamiseks. Töörühma koosseisu ei tohi kuuluda ka kohaliku tegevusrühma töötajad, kelleks on nt tegevjuht, raamatupidaja, strateegia meetmega seotud koordinaator, spetsialist, nõustaja vms. Iga elluviidud miniprojekti kohta tuleb kohalikul tegevusrühmal avalikustada teave pärast selle elluviimist. Kui kohalik tegevusrühm on hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. Kliimamõjude leevendamiseks meetmest hangete korraldamisel järgitakse keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid, mille puhul on hangitavate toodete või teenuste olelusringil nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel võimalikult väike või neutraalne keskkonnamõju. Kui tellitakse trükiseid või muid paberil olevaid materjale, lähtutakse keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruse nr 35 lisas 4 sätestatud põhimõtetest. Paragrahvis 24 on sätestatud RÜ õigused ja kohustused. Paragrahvis 25 on sätestatud RA õigused ja kohustused. 8. peatükis sätestatakse aruannete esitamine. Paragrahvis 26 nimetatud vahearuanne koostatakse eelmise kalendriaasta kohta. Vahearuannete alusel genereeritakse Euroopa Komisjonile esitatav aruanne. Lõpparuandes esitab kohalik tegevusrühm ülevaate elluviidud miniprojektide panusest „Eesti 2035“ mõõdikutesse ja Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamisse. 9. peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Paragrahv 27 reguleerib toetuse maksmist. Toetust makstakse ühendmääruse § 28 lõike 1 alusel, mis sätestab, et standardiseeritud ühikuhinna korral tehakse makse, kui maksmise eelduseks olevad tingimused on täidetud. Makse tehakse vastavalt määratud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. Kohalik tegevusrühm esitab pärast makse tegemist makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu ühe kuu jooksul pärast seda, kui miniprojekti saab lugeda elluviiduks ja on tekkinud alus ühikuhinna väljamaksmiseks tegevusrühmale, st toetus makstakse tagantjärele pärast seda, kui miniprojekti elluviimine on tõendatud. Tõendamise nõutavaks dokumendiks on juhatuse kinnitus selle kohta, et miniprojekt on ellu viidud. RÜ nõudmisel tuleb esitada täiendavad tõendid miniprojekti elluviimise kohta, nt registreerimislehed, fotod, päevakava, üleandmisakt vms. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ka ühendmääruse §-des 24–26 sätestatust. Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitab toetuse saaja RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. Makset menetletakse kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi, võib RÜ pikendada tähtaegu puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. RÜ kinnitab makse hiljemalt kolm tööpäeva enne ülekande tegemist. Nimetatud kolm tööpäeva sisalduvad eespool nimetatud päevade arvus. Toetust makstakse kuni 31. märtsini 2030. a.  13 Paragrahv 28 reguleerib makse menetlemise peatamist, vastavad alused ja kord on sätestatud ühendmääruses. 10. peatükis sätestatakse finantskorrektsioonidega ja vaietega seonduv. Paragrahv 29 sätestatakse finantsikorrektsioonide tegemise ja toetuse tagastamise alused. Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel juhindutakse ÜSS2021_2027 §-dest 28–30, kus on sätestatud üldised põhimõtted, tagasimaksmise aeg, intress ja viivis. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. Ühendmääruses §-des 34–36 on sätestatud finantskorrektsiooni tegemise ja tegemata jätmise alused ja finantskorrektsiooni protsendimäärad, kogumi maksumus, mille suhtes toetuse saaja on eiranud kohustusi või kehtestatud nõudeid. Ühendmääruses §-des 37–38 on sätestatud finantskorrektsiooni otsuse vormistamise nõuded ja toetuse tagasimaksmise ajatamise tingimused. Paragrahvis 30 sätestatakse vaide esitamise ja menetlemise kord. Vaidlustamise korral tuleb toetuse taotlejal ja toetuse saajal enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus, kui isikul on haldusmenetluse seaduse kohaselt vaide esitamise õigus. Kohustuslikku vaidemenetlust ei kohaldata auditiaruande alusel tehtud otsuse vaidlustamise korral. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul vaiet lahendavale asutusele esitamisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2 kohaselt. 3. Vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. 4. Määruse mõjud Määrus mõjutab otseselt ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ prioriteedi 7 ELi erieesmärgi k meetme 21.4.9.2 eesmärkide ja tulemuste saavutamist. Määrus panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse, edendades horisontaalselt regionaalarengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse põhimõtteid. Soolise võrdõiguslikkuse edendamisse panustatakse tegevustega, mis toetavad hoolduskoormuse vähendamist ja sooliselt võrdsemat jaotust. Võrdsete võimaluste edendamisse panustatakse tegevustega, mis toetavad eakate toimetulekut ja kaasatust ning soodustavad väärikat ja aktiivset vananemist. Elluviidavates tegevustes tagatakse ligipääsetavus füüsilisele ja digikeskkonnale nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, intellektipuudega) inimestele. Toetus panustab regionaalarengusse selle kaudu, et kohalike tegevusrühmade strateegiad on suunatud maapiirkonnale. Sihtrühmadeks on vanemaealised ja erivajadusega inimesed. Suhtelise vaesuse määr (Statistikaameti andmebaasi tabel LES20) oli 2021. aastal maalises asustuspiirkonnas 26,3% ning linnalises ja väikelinnalises asustuspiirkonnas 21,4%. Paremad tugiteenused viivad hoolduskoormuse vähenemiseni, mis omakorda võimaldab suuremat tööhõivet ning sellega seoses suuremaid sissetulekuid. Linnalises  14 asustuspiirkonnas oli 2023. aastal (tabel RV0240) 20,2% rahvastikust vanuses 65+ ning maalises asustuspiirkonnas oli vanuses 65+ 21,9% rahvastikust. Puuetega või erivajadustega inimeste kohta Statistikametis maapiirkonda ja linnapiirkonda eristavat statistikat ei ole, kuid tervisenäitajatest olid näiteks tervena elada jäänud aastad (tabel TH752) 2021. aastal maalises asustuspiirkonnas 54,53 aastat ning linnalises ja väikelinnalises asutuspiirkonnas 57,34 aastat. Koos rahvastiku vananemise ja keskmise eluea pikenemisega suureneb kiiresti ka vanemaealiste puudega inimeste arv.2 Rahvastiku vananemise tõttu kasvab lähiaastatel koos hooldusvajadusega inimeste arvuga ka hoolduskoormust kandvate inimeste arv.3 Üldiselt on erinevad sotsiaalteenused maapiirkonnas (ääremaades) raskemini kättesaadavad.4 Perifeersete maapiirkondade arengu tähtis eeldus on tugev kohalik kogukond ja elanike sotsiaalne kaasatus, millele Leader-lähenemise põhimõtete rakendamine kaasa aitab.5 Sarnaseid meetmeid varem ellu viidud ei ole. Iga tegevusrühm valib täpsemalt, et strateegia panustaks vähemalt soolisse võrdõiguslikkusse, vähemusrühmadele võrdsete võimaluste loomisesse või ligipääsetavuse parandamisse. Lisaks ei tohiks toetatavad tegevused suurendada negatiivseid keskkonnamõjusid. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte) analüüs ei tuvastanud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, mistõttu puudub vajadus täiendavate nõuete või leevendusmeetmete kehtestamiseks. Määruse koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga (vt seletuskirja lisa 1). 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kohalike tegevusrühmade ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud kulud kaetakse kogu ulatuses EAFRDst, strateegiate elluviimist toetatakse meetme 21.4.9.2 vahenditest. Avatud taotlusvooru eelarve rakenduskava eesmärkide täitmiseks kokku on 7 142 857 eurot, millest 5 000 000 eurot on ESF+ toetus (toetuse määr 70%) ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 2 142 857 eurot (30%). Toetuse saajate omafinantseeringut ei lisandu. Meetme rakendamine on ühekordne ja seotud üksnes rakenduskava eelarvega ja ei mõjuta valitsussektori eelarvepositsiooni ega tekita täiendavat koormust riigieelarvele. Projektide elluviimisel ja programmiperioodi lõppemisel välisvahenditest rahastamise lõppemisega seotud kulusid riigieelarvesse ei planeerita, sest projektide tulemusena on meetmes kokkulepitud eesmärk täidetud. Toetuse andmise administreerimisega seotud kulutused kaetakse perioodi 2021–2027 tehnilise abi vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse koostamises on osalenud Riigi Tugiteenuste Keskuse, Regionaal- ja Põllumajandusministeerumi ja kohalike tegevusrühmade esindajad. Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile), Rahandusministeeriumile ja Keskokonnaministeeriumile (Kliimaministeeriumile) ning e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele (korraldusasutus, rakendusüksus) ning arvamuse avaldamiseks Eesti Leader Liidule, ühtekuuluvuspoliitika 2021– 2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. 2 Inimõigused Eestis 2013. 3 Roheline raamat „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“, 2020. 4 Kriisk K. Kohalike sotsiaalteenuste ja sotsiaaltoetuste kättesaadavus, Sotsiaaltöö, 22. veebruar 2021. 5 Eesti regionaalarengu strateegia 2020 lähteolukorra analüüs. Rahandusministeerium, Kliimaministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastasid määruse märkustega, millega on olulises osas arvestatud. Riigi Tugiteenuste Keskus ja Eesti Leader Liit ametlikku kooskõlastuskirja ei esitanud. Seletuskirja lisad 1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht 2. Riskide hindamine  Sotsiaalkaitseministri 04.08.2023 määrus nr 44 „Kogukonna juhitud kohaliku arengu toetuse andmise tingimused ja kord“ Lisa 1 Kohalike tegevusrühmade miniprojektide standardiseeritud ühikuhinna kujunemise ja rakendamise metoodika 1. Väljatöötatava ühiku seos meetme eesmärgi ja sihtrühmaga ning panus tulemusnäitajasse Sotsiaalministeerium on otsustanud perioodil 2021–2027 testida hoolekandevaldkonnas kogukonna juhitud kohalikul arengul põhinevat meedet (nn Leader-lähenemine) viie miljoni euro ulatuses Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) vahenditest, millele lisandub 30% riiklikku kaasfinantseeringut. Testimisel kasutatakse administratiivse koormuse vähendamiseks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) Leader-lähenemise rakendamiseks välja valitud maapiirkonnas tegutsevaid kohalikke tegevusrühmi. Leader-lähenemise aluseks on põhimõte, et piirkondlikud strateegiad on tulemuslikumad ja tõhusamad, kui nende üle otsustavad ja neid rakendavad kohalikud tegevusrühmad kohalikul tasandil. Leader-lähenemine põhineb seitsmel põhiprintsiibil: alt üles lähenemisviis, piirkonnapõhisus, eri sektorite kohalikud partnerlused, võrgustikud, uuenduslikkus, integreeritud ja eri sektoreid hõlmavad strateegiad ja koostöö. Leader-lähenemise kaudu rakendatavate ESF+ tegevuste eesmärk on: - parandada pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning leevendada hoolduskoormust; - tagada inimväärikus ja suurendada sotsiaalset kaasatust. Rakendamine toimub innovaatiliste tegevuste artikli alt (ESF+ regulatsiooni artikkel 14 „Sotsiaalse innovatsiooni meetmed“). Sotsiaalse innovatsiooni tegevused on liikmeriikidele kohustuslikud. Eestis on rakenduskava ainsaks sotsiaalse innovatsiooni sekkumiseks „Kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus“. Rakenduskava väljundnäitaja on „Toetatud kohalike tegevusrühmade strateegiate arv“ (sihttase 22) ja tulemusnäitaja on „Maaelanikkonna osakaal, kes on hõlmatud kohalike tegevusrühmade strateegiatega“ (sihttase 54%). ESF+ toetuse saajateks on kohalikud tegevusrühmad. Perioodil 2014–2020 tegutseb Eestis 26 kohalikku tegevusrühma. Kuna ESF+ tegevuste rakendamine ja ka strateegias kajastamine on vabatahtlik, on nii väljund- kui tulemusnäitaja puhul prognoositav 85% saavutamine, millest on arvutatud sihttasemed – vastavalt 22 ja 54%. Strateegia viiakse ellu miniprojektide kaudu ja toetust antakse ainult ellu viidud miniprojektidele. Strateegiate koostamist ja tegevusrühmade administreerimist rahastatakse EAFRD vahenditest. Miniprojektid sisaldavad erinevaid tegevusi, mis ei ole täpselt ette määratud, et luua võimalused sotsiaalseks innovatsiooniks. Oluline on, et määrus ei oleks liiga piirav ja jätaks maksimaalselt valiku tegemise võimalusi kohalikule tegevusrühmale kohapeal otsustamiseks, mis on ka üks Leader-lähenemise põhiprintsiipe. Seega on kõige mõistlikum rakendada universaalset ühikuhinda ühele miniprojektile, mitte erinevaid ühikuhindasid ette määratud tegevustele. 2. Analüüsi valim, mis on ühikuhinna väljaarvestamise aluseks Ühikuhinna arvutamisel on kasutatud programmiperioodil 2014–2020 EAFRDst toetatud Leader-projektide andmeid (ellu viidud tegevused ja vastavad toetusesummad), mis on saadud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA, EAFRD makseasutus) 20. aprilli 2022. a seisuga ning kajastavad perioodi alates programmiperioodi algusest. PRIA andmeid on kasutatud, kuna Riigi Tugiteenuste Keskusel (RTK) sarnaste tegevuste rakendamise kogemus puudub ja seega ei ole ka alusandmeid, mida kasutada. Kokku on tabelis 4165 rida (vt Exceli lehte „Algandmed-MAK 19.2“). Tabelis on esitatud ainult need tegevused, kus toetuse saajateks on olnud kolmanda sektori organisatsioonid – MTÜd ja sihtasutused. Ettevõtjate projektid on tavapäraselt suuremate eelarvetega ning seetõttu pole need algandemetesse lisatud. Valimi koostamiseks (vt Exceli lehte „Valim“): - on välja võetud kõik need read, kus eelarved olid nullid; - on välja võetud järgmised tegevused1: ehitamine (laiendamine/rekonstrueerimine); ehitamine (püstitamine/rajamine/paigaldamine); ehitamine ja rekonstrueerimine; kasutatud masinad ja seadmed; elektrivõrguga liitumine; mootor- või maastikusõidukid; muinsuskaitseline järelevalve; omanikujärelevalve; muu põhivara; parendamine; projekteerimistööd; taristuinvesteeringud; uued masinad ja seadmed; vabatahtlik tasustamata töö; tähistamiseks vajalik sümboolika; ostmine või paigaldamine; - jäid järele järgmised tegevused: koolitus ja -teavitustegevus; korraldamine/läbiviimine; projektijuhtimine; uuringud; veebileht ja tarkvara; muu mitteinvesteering; tegemine.2 Kokku jäi alles 715 projekti tegevust, mille puhul on toetuse summa aritmeetiline keskmine 5787 eurot; - hinnati kõikide alles jäänud projekti tegevuste sobivust ESF+ reeglitele ja Leader- lähenemise hoolekandeeesmärkidele, mille tulemusena jäi järele 634 projekti tegevust3, mille aritmeetiline keskmine on 5655,53 eurot (varieerub 108,83 eurost 65 754 euroni) ja mediaankeskmine 3546,32 eurot; - leiti, et kuna summade varieeruvus on suur ning mediaan erineb aritmeetilisest keskmisest märkimisväärselt, on mõistlik kasutada kohandatud aritmeetilist keskmist, et vähendada kõige kallimate ja kõige odavamate projektitegevuste mõju. Väikseimast suurima maksumuseni järjestatud tegevuste pingerida on lühendatud 10% mõlemast otsast ehk aritmeetilise keskmise arvutamisel on välja jäetud 63 kõige odavamat tegevust ja 63 kõige kallimat tegevust. Kohandatud aritmeetiline keskmine on 4 296,69 eurot. Kohalike tegevusrühmade kõiki miniprojekte rahastatakse ainult ühikuhinna alusel. Üks projekt võib sisaldada mitut erinevat tegevust, mille sisu täpselt ette ei määrata ehk see selgub alles kohalike tegevusrühmade strateegiate kinnitamisel PRIA/regionaalministri poolt 2023. aastal. Seega tekib vajadus välja töötada n-ö keskmine projekti hind, mille aluseks on perioodil 2014– 2020 EAFRDst toetatud MTÜde ja sihtasutuste poolt ellu viidud Leader-projektide tegevuste keskmine toetuse summa. Kasutatud ei ole eksperthinnanguid. Tegemist ei ole riigiabiga. 3. Ühikuhinna suurus 1 Selliste EAFRDst toetatud tegevuste ja nende maksumuste pärast ei ole otstarbekas arvutada keskmist projektihinda elluviidud projektide eelarvete alusel. Oluline on vaadata projektide sisu toetatud tegevuste kaupa, et hinnata nende vastavust ESF+ reeglitele ja analoogia põhjal võimalikku sobivust Leader-lähenemise hoolekande-eesmärkidele. 2 Iga miniprojekti juures on lubatud teha neid väikeinvesteeringuid, mis on vältimatult vajalikud miniprojekti eesmärgi saavutamiseks. 3 Järele jäänud tegevuste detailse kirjelduse alusel said tuvastatud ja välja jäetud projekteerimise, ehituse, omanikujärelevalve, väikevarade, tehnika ja inventari soetamise ja paigaldamise, siseruumide ja välialade sisustamise, toodete turundamise, spordivarustuste ostuga seotud jms tegevused. ESF+ reeglite ja Leader- lähenemisega sobilikeks hinnati eelkõige projekti administreerimist, koolituste, ürituste, õppepäevade ja -reiside korraldamist, töötubade ja loovtegevuste korraldamist, teavitustegevusi jms. Kohalikud tegevusrühmad esitavad oma strateegiad PRIA-le 31. maiks 2023. Pärast seda valib strateegiate valikukomisjon vastavalt ELÜPS § 32 lõikele 6 välja rakendatavad strateegiad, misjärel saab kohalik tegevusrühm esitada taotluse RTK-le. Pärast seda on võimalik hakata strateegiaid rakendama, st miniprojekte välja valima ja ellu viima. Seega saab miniprojektide rakendamisega alustada praeguse ajakava kohaselt kõige varem 2024. aastal. Kuna rakendamise periood on lühem kui tavapärane 7 + 2 aastat, ei ole plaanis ühikuhinda rakendamise perioodi jooksul muuta, kuid arvesse on võetud ka tarbijahinnaindeksit. Eesti Panga prognoos 2022. aasta IV kvartali seisuga on 2021. aastaks 4,6%, 2022. aastaks 19,4%, 2023. aastaks 9,3% ja 2024. aastaks 2,8%.4 Täpsemad arvutused on esitatud järgmises tabelis. THI 2021 2022 2023 2024 EP prognoos 2022. a IV kv seisuga 4,6% 19,4% 9,3% 2,8% Projekti hind 4494 5366 5865 6029 Seega on ühe miniprojekti ühikuhinnaks 6029 eurot (ESF+ + RKF). 4. Ühikuhinna alusel toetuse väljamaksmise ehk ühikuhinna rakendamise põhimõtted See, mida kohalikud tegevusrühmad täpsemalt tegema hakkavad ja mitu tegevusrühma on otsustanud valida ESF+ hoolekandetegevuste rakendamise, selgub siis, kui strateegiad on 31. maiks 2023 PRIA-le esitatud. Strateegias peavad olema välja toodud vähemalt ühissätete määruse artiklis 32 nimetatud elemendid. Strateegias peab ESF+ hoolekandetegevuste rakendamiseks olema kirjeldatud eraldi meede hoolekandele.5 Igale kohalikule tegevusrühmale tehakse strateegia heakskiitmise otsus, kus on välja toodud toetuse suurus vastavalt ühissätete määruse artiklile 32, st kõikide fondide kohta. Selle eelarve piires on kohalikul tegevusrühmal võimalik miniprojekte ellu viia. Ühikuhinnaga 6029 eurot saab kõikide kohalike tegevusrühmade peale kokku ellu viia 1159 miniprojekti.6 Kohalik tegevusrühm esitab igal aastal strateegia rakendamise edusammude kohta aruande. Ühikuhinna alusel toetuse väljamaksmiseks esitab kohalik tegevusrühm rakendusüksusele juhatuse otsuse rahastatud miniprojektide loeteluga, kus on välja toodud iga miniprojekti nimetus, elluviija, sisu koos tegevus- ja ajakavaga ning kinnitus selle kohta, et loetelus nimetatud miniprojekt on ellu viidud. Miniprojekti elluviimise tõendamise aluseks on näiteks registreerimislehed, fotod, päevakava, üleandmisakt vms. Rahavoo tagamiseks on võimalik maksetaotlusi esitada pidevalt. RTK maksab toetuse välja vastavalt ellu viidud miniprojektide arvule. 4 Eesti Pank „Rahapoliitika ja Majandus“ 2022/4 (tabel lk 29) https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2022-12/rpm4_2022_est_20dets.pdf. 5 LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 ettevalmistamise toetus https://www.riigiteataja.ee/akt/130042022013. 6 (ESF+ toetus 5 000 000 eurot + riiklik kaasfinantseering 2 142 857 eurot) ÷ projekti ühikuhind 6029 eurot/tk = 1159 rahastatavat projekti.  Sotsiaalkaitseministri 04.08.2023 määrus nr 44 „Kogukonna juhitud kohaliku arengu toetuse andmise tingimused ja kord“ Lisa 2 Meetme leht Strateegia meetme nimetus Rakendamise vajaduse lühikirjeldus Eesmärk Toetatavad tegevused Sihtrühm Nõuded miniprojekti toetuse taotlejale ja miniprojekti toetuse saajale Minitaotluste hindamiskriteeriumid Miniprojektile makstava toetuse maksimaalne suurus ja määr Miniprojektide näitajad ja sihtväärtused