Eelnõu kooskõlastamiseks

Välisministeerium Sotsiaalministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium 02.08.2023 nr 16-3/23/3528 Vabariigi Valitsuse korralduse „2001. aasta laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooni lisade 1 ja 4 muudatuste heakskiitmine“ eelnõu Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „2001. aasta laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooni lisade 1 ja 4 muudatuste heakskiitmine“ eelnõu koos seletuskirjaga. Palume, et annaksite kooskõlastuse ja arvamuse kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri 3. Konventsiooni muutev resolutsioon eesti keeles 4. Konventsiooni muutev resolutsioon inglise keeles Sama: Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Sadamate Liit, Eesti Laevajuhtide Liit, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Keskkonnaühenduste Koda Rene Reisner, 6262855 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 26.07.2023 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn 2023 nr 2001. aasta laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooni lisade 1 ja 4 muudatuste heakskiitmine Välissuhtlemisseaduse § 25 lõike 2 alusel kiita heaks 2001. aasta laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooni lisade 1 ja 4 muudatused, mis on Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee poolt vastu võetud 17. juuni 2021. a. istungi resolutsiooniga nr MEPC.331(76). Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse korralduse „2001. aasta laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooni lisade 1 ja 4 muudatuste heakskiitmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 2001. aasta laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvaheline konventsioon1, edaspidi AFSi konventsioon (International Convention on the Control of Harmful Anti-Fouling Systems, 2001), on rahvusvaheline leping, mis reguleerib kahjulike ainete kasutamist laevakeredel. Konventsioon sõlmiti 2001. aasta 5. oktoobril Londonis. Eesti ratifitseeris2 nimetatud konventsiooni 3. detsembril 2008. aastal ning see jõustus Eesti suhtes 23. aprillil 2009. aastal. Riigisiseselt on AFSi konventsioon jõustatud meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) § 442 alusel, millega on kehtestatud AFS konventsiooni põhinõuded ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. oktoobri 2011. aasta määrusega nr 98 „Laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise tunnistuse taotlemise, väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord“, millega nähakse ette täpsem kord info edastamiseks Transpordimatile, et väljastada laevadele tunnistusi kasutatavate kattumisvastaste süsteemide kohta. MSOSi § 906 täpsustab laevaomaniku vastutuse laevade kattumisvastaste süsteemide kasutamise nõuete rikkumise korral ning § 95 määratleb Transpordiameti pädeva asutusena ning administratsioonina AFS konventsiooni rakendamisel. Konventsioon kehtestati, et keelata ja piirata ohtlike ainete kasutamist laevakere kaitsmisel vetikate ja mereorganismide kerele kinnitumise eest. Konventsiooni eesmärk on vähendada sellistest merekeskkonnale kahjulikest kattumisvastastest süsteemidest tekkivat saastet. Kattumisvastased süsteemid aja jooksul kuluvad ja laevakere puhastamisel võivad kattumisvastastes süsteemides sisalduvad ohtlikud ained sattuda merre. Need ohtlikud ained võivad kahjustada omakorda mereelustikku ning toiduvõrgustiku kaudu ka inimeste tervist. Konventsiooni kohaselt on kõikidel uutel laevadel keelatud kahjulike ainete kasutamine kattumisvastastes süsteemides ning olemasolevatel laevadel pidid need süsteemid olema välja vahetatud hiljemalt 2022. aastaks. Samuti on konventsiooniga kehtestatud ranged reeglid kattumisvastaste süsteemide eemaldamiseks ja käitlemiseks, et tagada merekeskkonna kaitse. Konventsiooniga on kehtestatud ka nõuded kattumisvastaste süsteemide paigaldamisele ja hooldamisele, et tagada nende ohutu ja vastutustundlik kasutamine. Konventsiooni täitmist kontrollib Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO). Konventsiooni artikkel 6 näeb ette menetluse konventsioonis kirjeldatud kahjuliku kattumisvastase süsteemi kontrollimeetmete läbivaatamiseks ja ajakohastamiseks. Kõnealuste süsteemide kontrollimeetmete ülevaatamise käigus otsustas IMO merekeskkonna kaitse komitee (MEPC) oma 2021. aasta resolutsiooniga nr 76 täiendada konventsiooni, lisades sellesse uue kontrollimeetme kattumisvastase süsteemi kohta. Seletuskiri on koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kohta, millega kiidetakse heaks konventsiooni muudatus, millega täiendati konventsiooni uue kattumisvastase süsteemi lisamisega konventsiooni lisas 1 toodud kontrollimeetmete nimekirja. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/13091497 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/210122020001 1 IMO MEPC 2021. aasta resolutsioon nr 76, millega konventsiooni muutmine otsustati, on vandetõlgi tõlgitud ning lisatud korralduse eelnõule eesti ja inglise keeles. Nimetatud resolutsiooni ei ole varem tõlgitud ega eesti keeles avaldatud. Konventsioonide lisad on konventsiooni lahutamatud osad. Muudatused, mis võeti vastu IMO MEPC 76. istungjärgul, on jõustunud konventsioonidega ühinenud osalisriikide suhtes. See tähendab, et need on jõustunud ka Eesti suhtes. Kuigi konventsiooniga ühinemise kiitis 2008. aastal heaks Riigikogu, on konventsiooni lisades tehtud muudatuste puhul täidetud kõik välissuhtlemisseaduse § 25 lõikes 2 toodud alused. Sellised muudatused saab heaks kiita Vabariigi Valitsus, kuivõrd tegemist on konventsiooni lisa tehniliste muudatustega, need muudatused jõustusid automaatselt vastavalt konventsioonis määratud korrale, kuid konventsiooniosalistel oli õigus esitada selle kohta vastuväiteid. Konventsiooni lisade muutmise selline menetlus tuleneb konventsiooni artiklist 6, mis näeb ette kattumisvastase süsteemi kontrolli muutmise ettepaneku esitamise menetluse ning artiklist 16, mis täpsustab korra nii konventsiooni kui selle lisade muutmiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Korralduse eelnõu ning seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi merekeskkonnaosakonna juhataja Rene Reisner (tel 518 5142, e-post [email protected]), nõunik Kaspar Anderson (tel 626 2990, e-post [email protected]), õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kaili Kuusk (tel. 626 2905, e-post: [email protected]). Resolutsiooni on eesti keelde tõlkinud tõlkebüroo OÜ Välek, mille esindaja on vandetõlk Katrin Kask (e-post [email protected]), keeleliselt toimetas korralduse eelnõu Kliimaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, e-post [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohase korraldusega kiidetakse heaks konventsiooni muudatused, mis on esitatud IMO merekeskkonna kaitse komitee 76. istungi resolutsioonidega nr MEPC.331(76). 2.1. Konventsiooni lisa 1 muutmine Muudatusega lisatakse lisas 1 olevasse tabelisse kaks rida, mis käsitlevad tsübutriini kasutamist kattumisvastastes süsteemides. Mõlemad lisatavad read käsitlevad tsübutriini kasutamisega seotud kontrollimeetmeid. Esimesel juhul kohaldatakse kontrollimeedet uutele laevadele ja teisel juhul kontrollimeedet olemasolevatele laevadele. Esimese kontrollimeetme kohaselt on uutel laevadel keelatud tsübutriini kasutamine kattumisvastastes süsteemides alates 1. jaanuarist 2023. See kontrollimeede ehk uutele laevadele tsübutriini sisaldava kattumisvastase süsteemi pealekandmise keelamine on Euroopa 2 Liidus (edaspidi EL) nõutud piirangutele3 juba ELis jõustunud. Selliseid tooteid ELi turul saada ei ole ning sellist kattumisvastast süsteemi ELis laevale kanda ei saa. See keeld kohaldub kõikidele Eesti lipu all sõitvatele laevadele ka väljaspool Euroopa Liitu, kui selline süsteem peaks olema saadaval Eesti lipu all sõitvale laevale mõnes väljaspool Euroopa Liitu asuvas sadamas. Teise lisatava kontrollimeetme kohaselt on olemasolevatele laevadele, mille kattumisvastased süsteemid sisaldavad juba tsübutriini, kohustus see süsteem eemaldada või lisada tsübutriini lekkimist takistav kiht hiljemalt 1. jaanuariks 2023. aastal või pärast seda tähtpäeva 60 kuu möödumisel viimasest tsübutriini sisaldava kattumisvastase süsteemi pealekandmisest. Sellele kontrollimeetmele on sätestatud ka erand, mis kohaldub ujuvplatvormidele, laevadele, mis ei tee rahvusvahelisi reise, ja rannikuriigi loal laevadele alla 400 GT, mis teevad rahvusvahelisi reise. Eestis sellist erandit lubatud ei ole. Laeva kattumisvastase süsteemi vastupidavuse aeg laevakerel erineb, sõltudes kattumisvastase süsteemi omadustest, keskkonnast, kus seda kasutatakse (näiteks jääolud, soolsus, temperatuur), ning süsteemi hooldamisest (laevakere puhastus). Traditsioonilised kattumisvastased süsteemid peavad tavaliselt vastu 1–3 aastat, kusjuures süsteemi efektiivsus aja jooksul väheneb. Vaske sisaldavad süsteemid peavad vastu 3–5 aastat. Elektroonilised ja biotsiide sisaldavad süsteemid peavad vastu kauem kui viis aastat, kui on tagatud korraline hooldus. Tsübutriini vastupidavus laevakerel on keskmiselt 2–5 aastat. Teise kontrollimeetme kohaldamisel eeldatakse, et pärast 1. jaanuari 2023 peab 60 kuu ehk viie aasta jooksul – hiljemalt 31. detsembriks 2028 – olema tsübutriini sisaldav kattumisvastane süsteem eemaldatud või kaetud selliselt, et tsübutriin laevakerele peale kantud süsteemist ei leki. See on kooskõlas teadaoleva tsübutriini sisaldava kattumisvastase süsteemi tavapärase vastupidavusperioodiga. Meresõidu ohutuse seaduse (MSOS) § 442 kohaselt peavad laeva kattumisvastased süsteemid vastama AFSi konventsiooni nõuetele. 400 GT ja enama kogumahutavusega laevadele väljastatakse laeva ülevaatuse käigus kattumisvastase süsteemi rahvusvaheline tunnistus. Selle väljastab kas Transpordiamet või volitatud klassifikatsiooniühing4. MSOSi § 44 lõike 2 kohasel peab aga alla 400-se mahutavusega laevadel peab olema nõuetekohase kattumisvastase süsteemi kohta olemas reederi või reederi esindaja allkirjastatud kattumisvastase süsteemi deklaratsioon koos asjakohaste dokumentidega. MSOSi § 906 kohaselt on kattumisvastaste süsteemide kasutamise nõuete rikkumise eest ette nähtud rahaline karistus kuni 300 trahviühikut ning juriidilise isiku korral rahatrahv kuni 16 000 eurot. Seisuga 01.01.2023 oli merelaevadest Eesti laevaregistris 11 kaubalaeva, 21 reisilaeva, 98 tehnilist ja abilaeva, 85 kalalaeva, 93 lõbusõidu- ja huvilaeva ning 132 siseveelaeva. Ehitatavate laevade registris on 12 merelaeva ja 9 siseveelaeva. Tsübutriin on ohtlik aine ning selle kohta on kehtestatud keskkonnaohutuse nõuded nii Eesti kui ELi õigusaktides. Näiteks veeseaduse alusel on keskkonnaminister 24. juuli 2019. aasta määruses nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016D0107&from=EN 4 MSOS § 2 punkti 12 kohaselt on volitatud klassifikatsiooniühing juriidiline isik, kellega Transpordiamet on Eesti riigilippu kandvale laevale ja reederile seaduses nimetatud dokumendi väljastamiseks ning nende suhtes toimingu tegemiseks seaduses sätestatud volituste ulatuses sõlminud halduslepingu ja kes juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest, rahvusvahelistest konventsioonidest ja enda kehtestatud reeglitest. 3 ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ määratlenud tsübutriini kui prioriteetse aine ja kehtestanud sellele keskkonnakvaliteedi piirväärtuse. ELis on tsübutriini kasutamine taimekaitsevahendites keelustatud alates 20075. aastast ning biotsiidina alates 2016. aastast6. Seega pole võimalik ELis toota ega turustada selle toimeainega tooteid. Tsübutriini on varasemalt kasutatud biotsiidina laevakerede ja muude veesõidukite värvides pealekasvu vältimiseks. Lisaks on toimeaine olnud kasutusel ka kalavõrkudel ja austrite püügivahenditel. Samuti ehitiste fassaadide kattematerjalidel seente ja vetikate vastu. Tsübutriin on äärmiselt fütotoksiline. Mõned fütoplanktoni liigid on toimeaine suhtes tundlikumad kui teised ja seetõttu on tsübutriinil tugev mõju vetikakooslustele sadamates. Tsübutriini hüdrolüütiline poolestusaeg on vees umbes kaks nädalat. Merevees on tsübutriini poolestusaeg umbes 100 päeva. Toimeaine kontsentratsioon ongi teadaolevate andmete kohaselt kõige kõrgem aktiivsel purjetamishooajal, mil paate värvitakse ning sadamate külastajaid merelt on palju. Tsübutriin eeldatavasti ei kandu välisõhu kaudu edasi. Tsübutriini aktiivne kasutus Eestis puudub, sest seda sisaldavaid tooteid ei saa ELis kasutada ega turule tuua. Tsübutriini võidakse Eestisse tuua muude toodetega, mille kohta näiteks info tsübutriini sisalduse kohta puudub ja seda tekkib laevakerede remontimisel või puhastamisel või tsübutriini sisaldava kattumisvastase süsteemi eemaldamisel. 2.2. Konventsiooni lisa 4 muutmine Konventsiooni lisas 4 muudetakse 2. reegli kolmandat punkti ning see asendatakse tekstiga uues sõnastuses. Uues tekstis on asendatud seal nimetatud reegli punktide numeratsioon, reegli punktid 2 ja 3 on asendatud reegli punktidega 1 ja 2. Tegemist on tehnilise veaga konventsiooni tekstis ning konventsiooni läbivaatamise käigus otsustati kasutada võimalust, et see viga formaalselt ära parandada. Konventsiooni lisas 4 oleva 2. reegli punktis 3 olevad viited punktidele 2 ja 3 parandatakse, sest need peaks viitama hoopis sama reegli punktidele 1 ja 2. Lisaks muudetakse 4. lisa 1. liites kattumisvastase süsteemi rahvusvahelise tunnistuse näidisvormi seda osa, milles kirjeldatakse laeval kasutava kattumisvastase kontrollisüsteemi vastavust konventsiooniga kehtestatud nõuetele. Sellise muudatuse peamiseks põhjuseks on tsübutriini lisandumine kahjulike kattumisvastaste süsteemide hulka ning vajadus sellega seotud informatsiooni rahvusvahelisel tunnistusel paremini ja arusaadavamalt esitada. Selleks asendatakse tekstikujul vastavushindamiseks vajaliku informatsiooni loetelu tabeli kujul esitatava informatsiooniga. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid, mida riigisisestes õigusaktides varem ei ole kasutatud. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseselt seotud ELi õigusega. ELi pädevuses on tsübutriini sisaldavate toodete turule lubamine, mis on reguleeritud taimekaitsevahendite kasutamist reguleerivate õigusaktidega. Otsene seos toodete turule lubamisega eelnõul puudub. 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32007D0442&qid=1686835108945 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016D0107&from=EN 4 5. Korralduse mõjud Konventsiooni 2021. aastal vastuvõetud muudatused jõustusid rahvusvaheliselt 1. jaanuaril 2023. aastal. Need muudatused kohalduvad kõikidele konventsiooniosalistele ning konventsiooniosalise lipu all sõitvatele laevadele. Korraldusega heakskiidetavad muudatused on kooskõlas riigisiseste regulatsioonidega. Konventsiooni nõuetele vastava tunnistuse väljaandmisel lähtutakse konventsiooni lisas toodud näidisvormidest. Tunnistusi annab välja Transpordiamet või volitatud klassifikatsiooniühing. Laeva kattumisvastase süsteemide kontrolli rahvusvahelise tunnistuse taotlemise, väljaandmise ja kehtetutuks tunnistamise kord on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. oktoobri 2011. aasta määrusega nr 987. Arvestades tsübutriini lisamist konventsiooni kahjulike kattumisvastaste süsteemide hulka, tuleb ajakohastada määruse lisas 2 olev andmete kogumise vorm dokumentaalselt tõestatud info saamiseks kattumisvastase süsteemi tunnistuse taotlemisel. Konventsiooni muudatuste heakskiitmisega kaasneb positiivne mõju looduskeskkonnale, sest muudatuste eesmärk on merekeskkonda kahjulikest kattumisvastastest süsteemidest tekkivate võimalike keskkonnamõjude eest paremini kaitsta. Positiivne keskkonnamõju seisneb selles, et järk-järgult kõrvaldatakse kasutusest tsübutriini sisaldavad kahjulikud kattumisvastased süsteemid ning aja jooksul, eeldatavalt järgmise 5–15 aasta perspektiivis peaks olema võimalik tuvastada looduskeskkonnas, eeskätt mere, sadamates ja ankrualade merevee kvaliteedis ning setetes tsübutriini sisalduse vähenemise. Korraldusega ei kaasne ümberkorraldusi ega lisandu töökoormust riigi ametiasutustele. Korraldusega ei kaasne uusi kohustusi ettevõtjatele, sh sadamatele või laevaomanikele, sest kattumisvastaseid süsteeme tuleb endiselt kasutada laevakere kaitseks, ent edaspidi ei saa selliseks süsteemiks olla tsübutriini sisaldavad süsteemid. Tsübutriini sisaldavaid kattumisvastaseid süsteeme ELis paigaldada enam ei saa. Laevad, millel on veel kasutuses tsübutriini sisaldavad kattumisvastased süsteemid, peavad need hiljemalt 31. detsembriks 2028 välja vahetama või katma muu kattumisvastase süsteemiga. Tsübutriini sisaldavad kattumisvastased süsteemid ei olegi nii pika aja jooksul enam efektiivsed, mistõttu tuleb kattumisvastase süsteemi uuendamist teha igal juhul. Sotsiaalsed mõjud  Tsübutriinil puudub teadaolev oluline mõju inimese tervisele, sh toksilised, geneetilised või kantserogeensed mõjud. Organismi sattudes aine väljub organismist, loomkatsetes on mingil määral tuvastatud aine kuhjumist elusorganismis. Samuti ei ole tsübutriini kasutamine olnud seostatav näiteks elanikkonna haigestumisega. Tsübutriini sisaldavate värvide eemaldamisel on soovitatud kasutada siiski isikukaitse vahendeid, näiteks maski hindamisteede katmiseks ning kaitsekindaid, et vältida aine sattumist organismi.  Tsübutriini kasutamise edasine välistamine parandab kaudselt tööohutust laevade hoolduse ja remondiga seotud valdkonnas, kuivõrd kasutusest kaob üks toode või aine, mille puhul eeldati ettevaatusabinõuna isikukaitsevahendite kasutamist.  Puuduvad mõjud demograafiale, rahvastiku arengule, soolisele võrdõiguslikkusele, võrdsetele võimalustele, inimõigustele. Hariduse, kultuuri ja spordi mõjud 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/103022022015 5  Puudub mõju haridusele. Muudatusega võib kaasneda kaudne positiivne mõju teadustegevusele, kuivõrd tsübutriini kasutamise keelamise järel on vaja edaspidi uurida ja tuvastada muutusi merekeskkonna seisundis, sh teha mereuuringuid ja hinnata kas ja kuidas muudatuse mõju keskkonnas avaldub. Sellega seoses võib näiteks suureneda Eesti teadlaste osalus rahvusvahelistes projektides, mis uurivad tsübutriini kasutamisest loobumisega kaasnevaid keskkonnaalaseid mõjusid maailmameres.  Puuduvad teadaolevad kultuurilised mõjud, mõju spordile. Majanduslikud mõjud  Tsübutriini kasutusest kõrvaldamisel puudub otsene majanduslik mõju, sest on olemas alternatiivid sama tulemuse saavutamiseks. Näiteks võib tsübutriini asendada tsingi, vase, silikoonipõhiste või biotsiidivabade kattumisvastaste süsteemidega. Alternatiivide hinnad on enam-vähem samas suurusjärgus, ent sõltuvad pigem sellest, kes on alternatiivide tootja, peale kandja, kus uus süsteem peale kantakse, millistele tingimustele peale kantav uus süsteem peab vastama. Samuti ei kaasne tsübutriini kasutamisest kõrvaldamisega kohustust teha täiendavaid kulutusi, vaid keeld jõustub 5 aasta jooksul ja lubab olemasoleva süsteemi kasutamist kuni selle normaalse kasutusaja lõpuni.  Kaudne positiivne mõju avaldub ettevõtete jätkusuutlikkusele, konkurentsile, innovatsioonile ja väliskaubandusele, sest näiteks Eesti lipu all sõitvad laevad, mis ei kasuta edaspidi tsübutriini kattumisvastase ainena on keskkonnale ohutumad. Samuti säilib sellisel juhul Eesti lipu all sõitvatel laevadel vabadus sõita nende konventsiooniosaliste merealal, kes on konventsiooni kohaselt jõustanud tsübutriini kasutamise keelu oma merealal. Vastasel juhul võib konventsiooniosaline keelata või takistada tsübutriini sisaldava kattumisvastase süsteemiga laeval oma mereala või sadama külastust.  Muudatusega ei kaasne mõju halduskoormusele, sest kattumisvastaste süsteemide uuendamine jätkub samas mahus, erandiga, et tsübutriini sisaldavat süsteemi enam kasutada ei saa.  Puudub mõju põllu-, metsa- ja kalamajandusele ning toiduaine tööstusele. Keskkonnamõjud  Tsübutriini kasutamise vähendamisel on oluline positiivne keskkonnamõju, sest aine on merekeskkonnale, sh mereelustikule ja taimestikule kahjulik. Kasutamise vähendamine ja sisalduse vähenemine merekeskkonnas aitab parandada mere elurikkust, liikide ja elupaikade mitmekesisust, soodustades nende arengut. Riigivalitsemise mõjud  Puudub mõju riigieelarve tuludele ja kuludele.  Puudub mõju keskvalitsuse töökorraldusele, kohalikele omavalitsustele. Infotehnoloogia ja infoühiskonna mõjud  Puuduvad mõjud infotehnoloogilistele arendustele, elektroonilisele sidele ja teenustele, e- riigile, küberkaitsele ja küberhügieenile. Mõju riigikaitsele ja välissuhetele  Puudub mõju riigikaitsele.  Tsübutriini kasutamise keelustamine ja muudetud konventsiooni ratifitseerimine toob kaasa kaudse positiivse mõju suhetele välisriikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sest ajakohastatud konventsiooni rakendamine näitab riigi suhtumist kehtivatesse ülemaailmsetesse keskkonnanõuetesse. Näiteks ÜRO säästva arengu agenda 2030 üheks hinnatavaks indikaatoriks on riigi ratifitseeritud merega seotud välislepingud. Eeldatakse ja oodatakse, et riigid täidavad kõiki rahvusvaheliselt kokkulepitud merekeskkonna kaitse ja kasutamise lepinguid. 6 Mõju siseturvalisusele  Puudub mõju siseturvalisusele ja sisejulgeolekule. Mõju regionaalarengule  Puudub mõju regionaalarengule või kohaliku tasandi võimalustele osaleda poliitikakujundamises. 6. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Korralduse rakendamine ei too kaasa riigieelarvelisi lisakulutusi ega -tulusid. Samuti ei ole korralduse rakendamine seotud lisategevustega. Konventsiooni muutmisega kaasnevatest muudatustest teavitamiseks on plaanis täiendavalt informeerida laevaomanikke ja sadamaid Eesti territooriumil, eeskätt alla 400-se kogumahutavusega laevaomanikke, kes teevad rahvusvahelisi reise, et vältida sellise olukorra tekkimist, kus mingil põhjusel ei ole kattumisvastast süsteemi hiljemalt 2028. aastaks uuendatud. 7. Rakendusaktid Korralduse rakendamise tagamiseks tuleb ajakohastada majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. oktoobri 2011. a. määruse nr 98 „Laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise tunnistuse taotlemise, väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord“ lisa 2. 8. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Välisministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Rahandusministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Laevajuhtide Liidule, Sadamate Liidule, Eestimaa Looduse Fondile ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale. 7  RESOLUTSIOON MEPC.331(76) (vastu võetud 17. juunil 2021) LAEVADE KAHJULIKE KATTUMISVASTASTE SÜSTEEMIDE KONTROLLI RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI (2001) MUUDATUSED  RESOLUTSIOON MEPC.331(76) (vastu võetud 17. juunil 2021) LAEVADE KAHJULIKE KATTUMISVASTASTE SÜSTEEMIDE KONTROLLI RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI (2001) MUUDATUSED -2- RESOLUTSIOON MEPC.331(76) (vastu võetud 17. juunil 2021) LAEVADE KAHJULIKE KATTUMISVASTASTE SÜSTEEMIDE KONTROLLI RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI (2001) MUUDATUSED Lisade 1 ja 4 muudatused (tsübutriini kontrollimeetmed ja kattumisvastase süsteemi rahvusvahelise tunnistuse vorm) MEREKESKKONNA KAITSE KOMITEE, MEENUTADES Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni asutamiskonventsiooni artikli 38 lõiget a, mis käsitleb merekeskkonna kaitse komitee ülesandeid, mis on IMO-le antud laevade põhjustatava merereostuse vältimise ja kontrollimise rahvusvaheliste konventsioonidega, MEENUTADES ÜHTLASI laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooni (2001) (edaspidi AFS-konventsioon) artiklit 16, milles täpsustatakse selle muutmise korda ja antakse IMO merekeskkonna kaitse komiteele ülesanne otsustada selle muudatusi, mille osalisriigid vastu võtavad, OLLES oma 76. istungjärgul läbi vaadanud AFS-konventsiooni väljapakutud muudatused seoses tsübutriini kontrollimeetmete ja kattumisvastase süsteemi rahvusvahelise tunnistuse vormiga, 1. VÕTAB kooskõlas AFS-konventsiooni artikli 16 lõike 2 punktiga c vastu lisade 1 ja 4 muudatused, mille tekst on esitatud käesoleva resolutsiooni lisas; 2. OTSUSTAB kooskõlas AFS-konventsiooni artikli 16 lõike 2 punkti e alapunktiga ii, et muudatused loetakse heakskiidetuks 1. juulil 2022. aastal, kui enne nimetatud kuupäeva ei ole peasekretärile muudatuse kohta vastuväidet esitanud vähemalt üks kolmandik osalisriikidest; 3. KUTSUB osalisriike üles tähele panema, et kooskõlas AFS-konventsiooni artikli 16 lõike 2 punkti f alapunktidega ii ja iii jõustuvad nimetatud muudatused 1. jaanuaril 2023, kui need on punkti 2 kohaselt heaks kiidetud; 4. SAMUTI KUTSUB osalisriike üles meenutama neile enda lipu all sõitvatele laevadele, mida käesoleva resolutsiooniga vastuvõetav AFS-konventsiooni lisa 1 muudatus kinnitust leidnult mõjutab, et neil tuleb õigel ajal esitada taotlus kattumisvastase süsteemi rahvusvahelise tunnistuse käesoleva resolutsiooniga vastu võetud muudetud vormil väljastamiseks vajaliku ülevaatuse tegemiseks, kasutades resolutsiooni MEPC.195(61) (IMO muudetud redaktsioonis) lisa punktides 4 ja 5.3 kirjeldatud korda, et neil laevadel oleks pardal kehtiv kattumisvastase süsteemi rahvusvaheline tunnistus hiljemalt 24 kuud pärast käesoleva resolutsiooniga vastu võetud AFS-konventsiooni lisa 1 muudatuste jõustumist; 5. ÜHTLASI KUTSUB osalisriike üles andma laevadele, mida käesoleva resolutsiooniga vastuvõetav AFS-konventsiooni lisa 1 muudatus kinnitust leidnult ei mõjuta, järgmise kattumisvastase süsteemi pealekandmise ajal välja uued kattumisvastase süsteemi rahvusvahelised tunnistused käesoleva resolutsiooniga vastu võetud muudetud vormil;  RESOLUTSIOON MEPC.331(76) (vastu võetud 17. juunil 2021) LAEVADE KAHJULIKE KATTUMISVASTASTE SÜSTEEMIDE KONTROLLI RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI (2001) MUUDATUSED -3- 6. PALUB peasekretäril AFS-konventsiooni artikli 16 lõike 2 punkti d kohaldamiseks edastada käesoleva resolutsiooni ja selle lisas olevate muudatuste teksti kinnitatud koopiad kõigile AFS-konventsiooni osalisriikidele; 7. SAMUTI PALUB peasekretäril edastada käesoleva resolutsiooni ja selle lisa koopiad IMO liikmetele, kes ei ole AFS-konventsiooni osalisriigid; 8 ÜHTLASI PALUB peasekretäril koostada AFS-konventsiooni konsolideeritud kinnitatud tekst.  RESOLUTSIOON MEPC.331(76) (vastu võetud 17. juunil 2021) LAEVADE KAHJULIKE KATTUMISVASTASTE SÜSTEEMIDE KONTROLLI RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI (2001) MUUDATUSED -4- LISA LAEVADE KAHJULIKE KATTUMISVASTASTE SÜSTEEMIDE KONTROLLI RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI (2001) MUUDATUSED Lisa 1 Kattumisvastaste süsteemide kontrollimeetmed 1 2001. aasta AFS-konventsiooni lisas 1 olevasse tabelisse lisatakse järgmised read: „ Kattumisvastane Kontrollimeetmed Kohaldamine Jõustumis- süsteem kuupäev Tsübutriin Laevale ei tohi Kõigile laevadele 1. jaanuar 2023 CASi nr 28159-98-0 peale kanda ega uuesti peale kanda seda ainet sisaldavaid kattumisvastaseid süsteeme Tsübutriin Laevad, mille kere Järgmisel CASi nr 28159-98-0 või välisosade või - Kõigile laevadele, plaanilisel pindade väliskihil on välja arvatud kattumisvastase 1. jaanuari 1) püsi- ja süsteemi 2023. aasta seisuga ujuvplatvormidele, uuendamisel seda ainet sisaldav ujuvmahutitele ning pärast 1. jaanuari kattumisvastane tootmise, ladustamise 2023, kuid süsteem, peavad ja mahalaadimise hiljemalt 60 kuud kas: ujuvrajatistele, mis on pärast viimast 1) kattumisvastase ehitatud enne tsübutriini süsteemi 1. jaanuari 2023 ja sisaldava eemaldama või mis ei ole olnud kattumisvastase 2) kandma peale kuivdokis alates süsteemi kattekihi, mis 1. jaanuarist 2023; pealekandmist takistab sellel ainel 2) laevadele, mis ei kattekihi all olevast tee rahvusvahelisi nõuetele reise; mittevastavast 3) ja vähem kui 400- kattumisvastasest se süsteemist välja kogumahutavusega imbuda laevadele, mis teevad rahvusvahelisi reise, kui rannikuriik (-riigid) seda lubab (lubavad) “  RESOLUTSIOON MEPC.331(76) (vastu võetud 17. juunil 2021) LAEVADE KAHJULIKE KATTUMISVASTASTE SÜSTEEMIDE KONTROLLI RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI (2001) MUUDATUSED -5- Lisa 4 Kattumisvastaste süsteemide ülevaatus ja tunnistuse andmise nõuded 2 2. reegli lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Laevadele, millel on lisa 1 kohaselt kontrollitav kattumisvastane süsteem, mis kanti peale enne sellise süsteemi suhtes kohaldatava kontrolli jõustumise päeva, annab administratsioon tunnistuse käesoleva reegli punktide 1 ja 2 kohaselt hiljemalt kahe aasta jooksul pärast nimetatud kontrolli jõustumist. Käesolev lõige ei mõjuta laevadele esitatavat nõuet järgida lisa 1.“ Lisa 4 liide 1 Kattumisvastase süsteemi rahvusvahelise tunnistuse näidisvorm 3 Kattumisvastase süsteemi rahvusvahelise tunnistuse näidisvormi (liide 1) jaotis, milles loetletakse laeval kasutatavaid kontrollitud kattumisvastaseid süsteeme käsitlevate nõuete täitmise variante, asendatakse järgmisega: „Lisa 1 kohaselt kontrollitav kattumisvastane süsteem, mis sisaldab järgmist: On varem laevale Ei ole peale On varem On varem laevale peale kantud, kantud laeva laevale peale peale kantud, kuid ei ole kere Kanti laevale ehitamise ajal kantud, kuid kuid selle on või välisosade peale enne ega selle järel selle on kattekihiga või -pindade eemaldanud katnud väliskihil ............... ..................... Biotsiididen (märkida (märkida a toimivad asutuse nimi) asutuse nimi) □ ............... Ei kohaldata Ei kohaldata tinaorgaanili sed ühendid … ................ (pp/kk/aaaa) (pp/kk/aaaa) □ □ 1. jaanuari 2023, ............... ..................... kuid tuleb (märkida (märkida asutuse eemaldada või asutuse nimi) nimi) 1. jaanuari katta kattekihiga ............... 2023. aasta Tsübutriin □ enne ........... seisuga … ................ (pp/kk/aaaa) (pp/kk/aaaa) □ ... □ □ (pp/kk/aaaa) □ “ RESOLUTSIOON MEPC.331(76) (vastu võetud 17. juunil 2021) LAEVADE KAHJULIKE KATTUMISVASTASTE SÜSTEEMIDE KONTROLLI RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI (2001) MUUDATUSED  RESOLUTION MEPC.331(76) (adopted on 17 June 2021) AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION ON THE CONTROL OF HARMFUL ANTI-FOULING SYSTEMS ON SHIPS, 2001  RESOLUTION MEPC.331(76) (adopted on 17 June 2021) AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION ON THE CONTROL OF HARMFUL ANTI-FOULING SYSTEMS ON SHIPS, 2001 -2- RESOLUTION MEPC.331(76) (adopted on 17 June 2021) AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION ON THE CONTROL OF HARMFUL ANTI-FOULING SYSTEMS ON SHIPS, 2001 Amendments to Annexes 1 and 4 (Controls on cybutryne and form of the International Anti-fouling System Certificate) THE MARINE ENVIRONMENT PROTECTION COMMITTEE, RECALLING Article 38(a) of the Convention on the International Maritime Organization concerning the functions of the Marine Environment Protection Committee conferred upon it by international conventions for the prevention and control of marine pollution from ships, RECALLING ALSO article 16 of the International Convention on the Control of Harmful Anti-fouling Systems on Ships, 2001 (the AFS Convention), which specifies the amendment procedure and confers upon the Marine Environment Protection Committee of the Organization the function of considering amendments thereto for adoption by the Parties, HAVING CONSIDERED, at its seventy-sixth session, proposed amendments to the AFS Convention regarding controls on cybutryne and the form of the International Anti- fouling System Certificate, 1 ADOPTS, in accordance with article 16(2)(c) of the AFS Convention, amendments to Annexes 1 and 4, the text of which is set out in the annex to the present resolution; 2 DETERMINES, in accordance with article 16(2)(e)(ii) of the AFS Convention, that the amendments shall be deemed to have been accepted on 1 July 2022 unless prior to that date more than one third of the Parties have notified the Secretary-General that they object to the amendments; 3 INVITES the Parties to note that, in accordance with articles 16(2)(f)(ii) and (iii) of the AFS Convention, the said amendments shall enter into force on 1 January 2023 upon their acceptance in accordance with paragraph 2 above; 4 INVITES ALSO the Parties to remind ships that fly their flag and that are confirmed to be affected by the amendments to Annex 1 to the AFS Convention adopted through the present resolution to make a timely request for a survey for the issuance of an International Anti-fouling System Certificate, in the amended model form adopted through the present resolution, using the procedure outlined in paragraphs 4 and 5.3 of the annex to resolution MEPC.195(61), as may be amended by the Organization, so that ships have a valid International Anti-fouling System Certificate on board not later than 24 months after the entry into force of the amendments to Annex 1 to the AFS Convention adopted through the present resolution; 5 INVITES FURTHER the Parties to issue new International Anti-fouling System Certificates, in the amended model form adopted through the present resolution, at the next anti-fouling system application, in the case of ships that are confirmed not to be affected by the amendments to Annex 1 to the AFS Convention adopted through the present resolution;  RESOLUTION MEPC.331(76) (adopted on 17 June 2021) AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION ON THE CONTROL OF HARMFUL ANTI-FOULING SYSTEMS ON SHIPS, 2001 -3- 6 REQUESTS the Secretary-General, for the purposes of article 16(2)(d) of the AFS Convention, to transmit certified copies of the present resolution and the text of the amendments contained in the annex to all Parties to the AFS Convention; 7 REQUESTS ALSO the Secretary-General to transmit copies of the present resolution and its annex to Members of the Organization which are not Parties to the AFS Convention; 8 REQUESTS FURTHER the Secretary-General to prepare a consolidated certified text of the AFS Convention.  RESOLUTION MEPC.331(76) (adopted on 17 June 2021) AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION ON THE CONTROL OF HARMFUL ANTI-FOULING SYSTEMS ON SHIPS, 2001 -4- ANNEX AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION ON THE CONTROL OF HARMFUL ANTI-FOULING SYSTEMS ON SHIPS, 2001 Annex 1 Controls on anti-fouling systems 1 The following rows are added to the table in Annex 1 to the 2001 AFS Convention: " Anti-fouling system Control Application Effective date measures Cybutryne Ships shall not All ships 1 January 2023 CAS No. 28159-98-0 apply or re-apply anti-fouling systems containing this substance Cybutryne Ships bearing an All ships except: At the next CAS No. 28159-98-0 anti-fouling (1) fixed and scheduled system that floating renewal of the contains this platforms, FSUs, anti-fouling substance in the and FPSOs that system after 1 external coating have been January 2023, layer of their constructed prior but no later than hulls or external to 1 January 60 months parts or surfaces 2023 and that following the last on 1 January have not been in application to the 2023 shall either: dry-dock on or ship of an (1) remove the after 1 January anti-fouling anti-fouling 2023; system system; or (2) ships not containing (2) apply a engaged in cybutryne coating that international forms a barrier to voyages; and this substance (3) ships of less leaching from the than 400 gross underlying tonnage non-compliant engaged in anti-fouling international system voyages, if accepted by the coastal State(s) "  RESOLUTION MEPC.331(76) (adopted on 17 June 2021) AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION ON THE CONTROL OF HARMFUL ANTI-FOULING SYSTEMS ON SHIPS, 2001 -5- Annex 4 Surveys and certification requirements for anti-fouling systems 2 Regulation 2(3) is replaced by the following: "(3) For ships bearing an anti-fouling system controlled under Annex 1 that was applied before the date of entry into force of a control for such a system, the Administration shall issue a Certificate in accordance with paragraphs (1) and (2) of this regulation not later than two years after entry into force of that control. This paragraph shall not affect any requirement for ships to comply with Annex 1." Appendix 1 to Annex 4 Model form of International Anti-fouling System Certificate 3 The section of the model form of the International Anti-fouling System Certificate (appendix 1) listing the compliance options for controlled anti-fouling systems on the ship is replaced by the following: "An anti-fouling system controlled under Annex 1 containing: Has not Has been Has been Has been Was applied been applied on applied on this applied on this on this ship applied this ship ship ship prior to during or previously, previously, but previously, but after but has has been is not in the constructio been covered with a external n of this removed by sealer coat coating layer of ship applied by the hull or external parts or surfaces on …………… ………………… Organotin (insert name (insert name of compound □ of the facility) the facility) Not applicable Not applicable s which act on ………… on as biocides … ……………. (dd/mm/yyyy) (dd/mm/yyyy) □ □ 1 January …………… ………………… 2023, but must (insert name (insert name of be removed or of the facility) the facility) covered with a on ………… on 1 January 2023 sealer coat Cybutryne □ … ……………. prior (dd/mm/yyyy) (dd/mm/yyyy) to …………… □ □ □ …. (dd/mm/yyyy) □ " ___________  RESOLUTION MEPC.331(76) (adopted on 17 June 2021) AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION ON THE CONTROL OF HARMFUL ANTI-FOULING SYSTEMS ON SHIPS, 2001 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/23-1039 - Vabariigi Valitsuse korralduse „2001. aasta laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooni lisade 1 ja 4 muudatuste heakskiitmine“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.08.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8212099a-a772-4828-bbf5-081896571864 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8212099a-a772-4828-bbf5-081896571864?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main