Saarde Vallavalitsus Teie 21.07.2023 nr 8-17/1189/
[email protected] Meie 23.08.2023 nr 4.2-3/2871-2
Vastus pöördumisele
Lugupeetud vallavanem
Täname pöördumise eest!
Hooldereformi 2023. aasta rahajaotuse põhimõtted on 07.12.2022 vastu võetud
sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) ja tulumaksuseaduse muudatustega. SHS § 156 lõike 37
kohaselt: Riigieelarves määratakse riigieelarve võimalustest lähtudes kohaliku omavalitsuse
üksustele toetus pikaajalist hooldust vajavatele täisealistele isikutele teenuste osutamiseks.
Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt 65–84-aastaste ja
vähemalt 85-aastaste elanike arvu alusel. Seejuures üle 85-aastaste elanike arv arvestatakse
koefitsiendiga 4,8.
Toetus riigieelarvest määrati omavalitsuste ühetaolise kohtlemise põhimõttel: võrdses
suuruses määratakse raha iga vanemaealise elaniku kohta omavalitsuses. Eeldus on, et
riigieelarve täiendava rahaga ja koos omavalitsuse senise panuse säilitamisega üldhoolduse
rahastamisse on omavalitsusel võimalik kujundada pikaajalist hooldust vajava abivajaja
teekond, nii kodus kui hooldekodus. Rahastamisel ei võetud aluseks tegelikult hooldekodus
viibijate arvu peamiselt seetõttu, et hooldusteenus üldhooldekodus ei kujuneks
ainuvõimalikuks hoolduse viisiks. Teisalt võtaks riik teenuse tarbija põhise rahastamise korral
üle omavalitsusliku ülesande. Ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamine kui
omavalitsusliku ülesande iseloom tuleneb nii kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6
lõikest 1 (korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, eakate hoolekannet) kui ka
selle ülesande asetsemisest sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) 2. peatükis: kohaliku
omavalitsuse üksuse korraldatav abi. Lähimuspõhimõtte kohaselt tuleb otsused alati teha
madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele.
Hooldereformiga seati SHS-s omavalitsusele piiratud kohustused üldhoolduse rahastamisel.
SHS määratleb omavalitsuse kohustusena hoolduskulude katmise kõigile teenust vajavatele
inimestele, seejuures saab omavalitsus ülesannet täita oma seatud piirmäära ulatuses. Samas
peab piirmäär arvestama teenuse kättesaadavust (SHS § 221 lõige 3). Teenus ei ole
kättesaadav, kui hoolduskulude piirmäärale vastavat teenuskohta ei leidu või ainuke võimalus
selleks asub inimese eelistustest, elukohast või sotsiaalsetest kontaktidest ebamõistlikult
kaugel.
Teise kohustusena määratleb SHS keskmisest vanaduspensionist madalama sissetuleku
korral lisaks hüvitise andmise kuni eelneva aasta II kvartali keskmise vanaduspensioni
määrani. Sotsiaalministeeriumi arvestuste kohaselt on mõlema kohustuse jaoks riigieelarvest
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
kohaselt raha eraldatud. Arvestatud on, et omavalitsused jätkavad minimaalselt oma senise
panusega üldhoolduse rahastusse. 2022. aastal oli teenuse osutajate andmetel väljaspool
kodu osutatav ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kulud kokku ca 112 mln
eurot, millest omavalitsused katsid 21,3%.
Saarde valla esitatud andmeid vaadates leiame, et 2023. aasta rahastus on piisav ja valla
endapoolne panus jõukohane. Kui ühe kuu kuluks hindate 34 400 eurot kuus, riigi toetus on
26 800 eurot kuus, siis valla omapanus peaks kuus olema 7600 eurot (seni olete planeerinud
7100 eurot). 2024. aastaks eeldatakse omavalitsustelt omapanust Eesti keskmise 20%
tasemel, 237 eurot iga teenusesaaja kohta.
Valikute hulgas tuleb kaaluda, et ööpäevaringne üldhooldusteenus ei oleks ainuvõimalik
hoolduse korralduse valik ja eelistada tuleks kodus elamist toetavaid teenuseid. Täiendavalt
kanda võetavad kohustused nagu käiberaha jätmine teenusesaajale, majanduslikes raskustes
perede toetamine kui väiksema sissetuleku hüvitisest ei piisa teenuskoha rahastamiseks või
inimese valitud eritingimuste või kallima teenuse kulude lisakatmine ei ole arvestatud riigilt
eraldatava toetuse hulka.
Mõistame ka omavalitsustel tekkinud olukorda: hooldekodud on teenuskoha maksumust
tõstnud, suurenenud on nii hoolduskulude kui ka majutusega seonduv energiahindade ja
palgasurve tõttu. Piirkonniti võib olla erinevatel põhjustel suurem hooldekoduvajadus, nt
inimeste väiksemate sissetulekute, tervisekäitumisest on tekkinud raskemad terviseseisundid
vanaduseas ja sotsiaal- või tervishoiuteenuste piiratud kättesaadavuse tõttu. Samuti mõjutab
osasid omavalitsusi endiste suurte erihooldekodude reform, mille tõttu on omavalitsuse elanike
hulka jäänud mujalt pärit inimesi. Kavandame 2024. aastaks rahastusmudelit täiendada ja
arvestada ka neid asjaolusid. Rahastamise muudatused täpsustatakse sügisel. 2023. aasta
jaotusvalemit ei ole võimalik muuta, vahendid on ka eraldatud ca 13 miljonilise ülekattega.
Hooldekodude teenuskoha maksumuse tõus on mõneti ka omavalitsuse kontrollitav. Ligi
poolte üldhooldekodude omanike, osanike või asutajate hulgas on omavalitsused, saades
kaasa rääkida hinnakujunduses, mis mõjutab ka omavalitsuste rahalist koormust.
Näeme, et hooldereform on pikaajalise positiivse mõjuga. Avaliku sektori raha lisandumine
ööpäevaringse üldhooldusteenuse kulude katmisse vähendab hooldust vajava inimese ja tema
pereliikmete rahalist ja hoolduse koormust. Senine inimeste maksevõimet arvestav
hooldekodu kohamaksumus piiras ka hoolduspersonali palgatõusu, olukorras, kus tööjõust
hoolduses on suur puudus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivar Sikk
osakonnajuhataja
Lisaadressaat:
Rahandusministeerium
Meeli Tuubel
[email protected]