Arvamuse edastamine

Eesti Apteekrite Liit Endla tn 31 Talllinn 10122 www.apteekriteliit.ee [email protected] 21. augustil 2023 Eesti Apteekrite Liidu ja Eesti Proviisorite Koja arvamus ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduses planeeritavate muudatuste kohta Täname võimaluse eest 26. juulil 2023 valdkonna organisatsioonidele edastatud eelnõu kohta arvamust avaldada. Esitame siinkohal omapoolsed tagasiside-ettepanekud kõige olulisematele ravimiseaduse muudatustele. Ravimiseaduse eelnõule on lisatud ka mahukas määrusandluse muudatuste pakett. Sealsed muudatusettepanekud vajavad eraldi arutelu ja neile ei ole võimalik käesoleva seisukoha raames vastata. Anname oma seisukoha määrusandluses tehtavatele muudatustele esimesel võimalusel. Kuna käesoleva eelnõu tekst on suures osas üle võetud 2016. aasta eelnõust mis juba toona ei leidnud erialaorganisatsioonide toetust ja langes lõpuks Riigikogu menetlusest välja, püütakse sellega lahendatud mitmeid “probleeme” mis ei ole enam aktuaalsed (nt lennujaama apteegi teema) või mis on otseselt vastuolus 2022. aasta novembris valminud ravimipoliitika dokumendiga (nt ravimite väljastamine ilma erihariduseta isikute poolt). 1. Apteegiteenuse osutamine ilma farmaatsiaspetsialisti kohalviibimiseta (eelnõu § 1 p 29 ja 45 ning muudatused sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruses nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ p 36 ehk § 122 muutmine). Eesti Apteekrite Liit ja Eesti Proviisorite Koda on sellisele muudatusele ühemõtteliselt ja kategooriliselt vastu. Ravimite (sh retseptiravimite) väljastamine apteegist ilma erihariduseta isiku poolt on mõeldamatu ja tänase Eesti kontekstis absoluutselt ebavajalik! “Videoapteekri”-kontseptsiooni puhul on tegemist varasema Magnumi apteegiketi ärimudeliga, kus ravimeid (sh retseptiravimeid) pandi apteegist väljastama ilma erihariduseta isik (ja kohapeal toimus nn videosild kusagil mujal asuva apteekriga). Selline ärimudel tunnistati õigusvastaseks ja lõpetati. Praeguse eelnõuga soovitakse selline ärimudel seadustada. Eelnõus sõnastatud ja kogu apteegiteenuse kontseptsiooni põhimõtteliselt muutvat lahendust ei ole eelnõu koostajad apteekrite esindusorganisatsioonidega ega farmaatsiakogukonnaga kordagi arutanud. Puudub põhjendus, miks plaanib riik ravimite (sh retseptiravimite) väljastamise õiguse anda ilma erihariduseta isikutele (milline lahendus oleks terviseaspektist ohtlik ning Euroopa Liidu riikides ennenägematu). Videonõustamist saavad apteekrid piiranguteta ööpäevaringselt teha juba praegu ning videonõustamiseks ei pea abivajaja koduse arvuti tagant lahkuma. Planeeritava muudatuse tuum on võimaldada ravimeid (sh retseptiravimeid) apteegist (haruapteegist) väljastada ilma erihariduseta isikul. Praegu on ravimite väljastamise õigus üksnes kõrgharidusega proviisoril ja farmatseudil (kes peab olema TA-s registreeritud ja vastama veel mitmetele täiendavatele nõuetele). Arvestades, et Eestis on proviisoreid ja farmatseute 100 000 elaniku kohta Euroopa riikide keskmisel tasemel ning apteeke on Eestis kaks korda rohkem kui Euroopas keskmiselt, puudub selliseks muudatuseks igasugune vajadus. Tegemist on üksnes järjekordse müügi edendamisele suunatud ettepanekuga. Planeeritud muudatus ei ole sobiv, vajalik ega eesmärgi suhtes proportsionaalne. Lisaks ei ole kaalutud ravimispetsialistide asendamise mõju kogu tervishoiusüsteemile. Kui järgmise sammuna asendatakse perearstikeskustes ja haiglates töötavad arstid ning õed meditsiinihariduseta hooldajatega, kes osutaksid tervishoiuteenust mõne tervishoiutöötaja videojuhendamisel, siis sellega hävitatakse kogu meie kõrgetasemelistel spetsialistidel põhinev tervishoiukorraldus. Eriharidusega apteekrite asendamine “apteegiteenuse kättesaadavuse parandamiseks” olukorras, kus Eestis on apteeke kaks korda enam kui oleks põhjendatud ja apteegiteenus väga hästi kättesaadav, ei ole ajendatud mitte tervise eesmärkidest, vaid teatud ettevõtja(te ringi) huvist oma väljatöötatud ärikontseptsioon ellu viia. Ettepanek: jätta § 1 p 29 ja 45 (koos muudatustega määrusandluses) eelnõust välja. 1 2. Lennujaamas asuva apteegi asetamine eelisseisundisse (eelnõu § 1 p 27) Eelnõu kohaselt võib tulevikus Tallinna Lennujaamas (mis asub enam kui 4000 elanikuga linnas) asuda haruapteek, millel on väikese maa-apteegiga ühetaolised tegevusnõuded (ruumidele, personalile, tegevusele). Seletuskirjas on seda põhjendatud: “Lisaks soodustatakse ravimite kättesaadavust lennujaama turvakontrolli alal, võimaldades üleliigsete kuludeta rajada otstarbekohane apteek.” Sellest saab järeldada, et nt maakohas ravimite kättesaadavuse tagamiseks tuleb “otstarbekohase apteegi” loomiseks kanda “üleliigseid kulusid”. Lisaks on Tallinna Lennujaamas üldapteek juba olemas. Muudatusettepanek on täiesti ennekuulmatu. Ühele apteegipidajale erilise eelisseisundi andmine kohas, kus apteegi ukse eest käib aastas mööda (ja veedab lennukit oodates tund või mitu) kahekordset Eesti elanike arvu ületav hulk suhteliselt heas majanduslikus seisundis potentsiaalset klienti, ei ole millegagi põhjendatud. Vastupidi: Eesti visiitkaardiks olevas lennujaamas asuv apteek peab olema kõrgeimal võimalikul tasemel: ruumikas, mitmekülgsete teenustega, kõrgetasemeliste ja mitmeid võõrkeeli ning võõrriikide ravispetsii kat tundvate apteekritega. Juhul, kui apteegipidaja ei suuda apteegile ettenähtud nõudeid täita lennujaama julgestuskontrolli alal, võib ta apteegi üle viia üldalale. Ühele Tallinna kesklinna apteegipidajale võrreldes teiste apteegipidajatega eelisseisundi võimaldamine (seadusega eritingimuste kehtestamine) ei ole millegagi põhjendatud ning otseses vastuolus § 30 lõikega 91. Ettepanek: jätta § 1 lg 27 eelnõust välja. 3. Ravimiametile erivolituse andmine ravimite valmistamise nõuete muutmiseks (eelnõu § 1 p 32) Eelnõu kohaselt soovitakse Ravimiametile anda luba ravimite valmistamise erisuste tegemiseks. Kuigi paindlikkuse suurendamine õigusruumis on alati tervitatav, on ettepaneku praegune sõnastus liiga ebamäärane ning võib tähendada ka seda, et Ravimiamet võiks teha erandeid ebaselgete kriteeriumide alusel (nt anda luba mõnel ravimite valmistamiskohustusega apteegil ravimite valmistamiskohustust mitte täita ja selleks vajalikke ruume mitte välja ehitada vmt). Seletuskirjas põhjendatakse sellise eriloa vajadust nt antibiootikumide valmistamise vajadusega tarneraskuste puhul (nagu esinesid käesoleval suvel). Meie hinnangul on keeld apteegis antibakteriaalseid ravimeid arsti retsepti alusel valmistada ajale jalgu jäänud ja arvestades tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi ka ebavajalik. Sotsiaalministri 18.02.2005 määruse nr 30 paragrahvi 6 lõikes 3 sätestatud “keelatud” ainete nimekiri tuleb üle vaadata ja ajale jalgu jäänud piirangud määruses tühistada. Ettepanek: jätta § 1 punkt 32 eelnõust välja ja tühistada ka sotsiaalministri 18.02.2005 määruse nr 30 paragrahvi 6 lõikes 3 sätestatud piirangud ravimite valmistamisele. 4. Ravimijäätmete vastuvõtmine tarbijatelt ja hävitamine apteegi kulul (eelnõu § 1 p 36) Tühistatavast sotsiaalministri määrusest plaanitakse ravimiseadusesse tuua rida tarbijatelt ravimijäätmete vastuvõtmise sätteid. Alates apteekidele ravimijäätmete vastuvõtmise kohustuse panemisest on igal teemakohasel nõupidamisel arutatud, et ravimijäätmete ohutu hävitamise eest peab tasuma kas kohalik omavalitsus (kui jäätmekogumise korraldaja oma territooriumil) või ravimi maaletooja (põhimõttel “saastaja maksab”). Senimaani kannavad elanikkonnalt kogutud ravimite hoiustamise ja hävitamise kulusid apteegid ise. Ravimipoliitika koostamisel arutati teemat pikalt ja põhjalikult. Ometi puuduvad eelnõus sellekohased sätted. Apteegid on nõus ravimijäätmeid edasi koguma, süstematiseerima ja hoiustama ning jäätmekäitlejale üle andma. Apteegid ei ole nõus tasuma tarbijalt vastuvõetud ravimite hävitamise eest jäätmekäitlusettevõttes. Seletuskirjas märgitud mõju, et apteegi kulu (mis ei ole suur) on üksnes kogumismahutu soetamine, ei vasta tõele. Põhikulu on ravimijäätmete hävitamise kulu mis ulatub sadade ja tuhandete eurodeni ühe apteegi kohta aastas. Apteegid on seda “tasuta” kohustust kandnud üle 2 aastakümne ja on aeg, et elanikkonnalt kogutud ravimijäätmete utiliseerimise eest hakkaks maksma kohalik omavalitsus nagu see toimub teistes Euroopa riikides (apteegis on jäätmemahutid kuhu elanikkonnalt kogutud ravimijäätmed kogutakse ja mille tühjendamise eest tasub KOV). Apteegid on nõus elanikkonnalt kogutud ravimijäätmed oma kuludega üle andma ka kohalikule jäätmejaamale, kuid praegu jäätmejaamad apteekidelt ravimijäätmeid vastu ei võta (vaid ainult isikult endalt). Põhimõtteliselt ei ole ju vahet, kas inimesel ülejäänud ravimi toob jäätmejaama inimene ise või apteek. Ettepanek: Sätestada eelnõus, et apteekidel on õigus tarbijatelt kogutud ravimijäätmeid tasuta üle anda kohalikule jäätmejaamale. 2 fi 5. Kõikide tarbijatelt kogutud ravimijäätmete klassi tseerimine ohtlikeks jäätmeteks (eelnõu § 1 p 36) Eelnõu p-s 36 (lisatakse § 37 lg 3) plaanitakse sätestada, et kõiki tarbijatelt vastu võetud kõlbmatuid ravimeid käsitletakse ohtlike jäätmetena. See ei ole õige. Inimesed toovad apteekidesse sageli tooteid mis ei liigitu ohtlike ainete alla. Kui ravim on toodud tagasi originaalpakendis ja on näha, et toode vastab märgistusele ning tegemist ei ole ohtlikke aineid sisaldava ravimiga (koodide loetelu toodud seletuskirjas ja apteekrid tunnevad ravimi koostist), siis puudub põhjus liigitada ravimit ohtlikuks jäätmeks mis tõstab koheselt kulutusi ravimi hävitamisele ja on täiesti ebavajalik. Kui ravimid tuuakse apteeki kogumina, avatud pakendis, ebaselge markeeringuga jmt, siis on põhjust nende liigitamiseks ohtlike jäätmetena. Ettepanek sõnastada § 37 lg 3: Ohtlikke aineid sisaldavaid ravimeid ja kogumina jäätmemahutisse pandud ravimeid käideldakse ohtlike jäätmetena. Puudub vajadus eraldi rõhutada “tarbijatelt vastu võetud”, sest seda nimetab paragrahvi pealkiri ning apteegis tuleb kõiki selliseid ravimeid käsitleda ohtlike jäätmetena. Seletuskirjas saab ohtlikke aineid sisaldavate ravimite koodid ära märkida: 18 01 08* Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid 18 01 95* Antibiootikumid 18 01 96* Psühhotroopse ja narkootilise toimega ravimid 18 01 97* Muid ohtlikke toimeaineid sisaldavad ravimid 18 01 98* Sortimata ravimikogumid Täiendavalt tekitab küsimusi, kas jäätmeanumate paiknemine apteegis, nende välimus, märgistus jmt on asi, mida peab arutama riigi kõrgeim esindajatekogu või on see ikkagi pigem täitevvõimu pädevuses (mis tagaks ka suurema paindlikkuse normide kaasajastamisel). 6. Apteegi tegevusloa väljapaneku nõude kaotamine (§ 1 p 37) Praegu peab iga apteegi o tsiinis olema väljas apteegiteenuse osutamise tegevusluba, kus on kirjas apteegiteenuse osutamise tingimused ja ka apteegi tegevuse eest vastutava apteegi juhataja nimi. Tegevusluba eristab ametlikke apteeke “apteegilaadsetest” ettevõtetest. Jääb arusaamatuks, miks soovitakse seda nõuet tühistada. Ametlik tegevusluba näitab, et apteek tegutseb seaduslikult ning et nt linnas asuval apteegil on kohustus valmistada ravimeid. Inimene saab selles veenduda ja oma õigusi realiseerida. Apteegi juhataja nimi tegevusloal suurendab apteegi juhataja vastutust (tema vastutus on igale apteegikülastajale selgelt näha) ja suurendab apteegiteenuse usaldusväärsust. Arvestades, et tegevusload on tähtajatud ja apteekide arv suhteliselt piiratud, ei suurenda tegevusloa väljaandmine Ravimiameti töökoormust küll ülemääraselt. Ettepanek: jätta § 1 p 37 eelnõust välja ja säilitada apteekidel tegevusloa väljapaneku kohustus. 7. Täiendkoolituse pakkujate ringi laiendamine (eelnõu § 1 p 44) Täienduskoolituse pakkujate ringi soovitakse laiendada ja võtta arvesse täiendkoolitusi mis on korraldatud proviisori- või farmatseudiõppe õppekava alusel õpetava kõrgkooli, riigiasutuse, tervishoiuteenuse osutaja koolituskeskuse, apteekrite, apteegipidajate või tervishoiutöötajate erialaorganisatsiooni poolt. Küsimusi tekitab “tervishoiuteenuse osutaja koolituskeskus”. Põhimõtteliselt saab “koolituskeskuse” moodustada iga tervishoiuteenuse osutaja, sh õendusabi tegevusloaga kosmeetikakabinet. See ei ole aga muudatuse eesmärgiga kooskõlas. On õige, et koolituskohustuse täitmisel läheksid arvesse suurte haiglate koolituskeskuste erialased koolitused. Kõigi tervishoiuteenuse tegevusloa omanikest koolitajate aktsepteerimine ei ole aga põhjendatud. Ettepanek: sõnastada lg 44 järgmiselt: “tagama enda kulul apteegiteenust osutavate proviisorite ja farmatseutide arendamiseks ja pädevuse tõstmiseks erialase koolitamise vähemasti 40 akadeemilise tunni ulatuses kahe aasta kohta, kusjuures erialaseks koolituseks loetakse osavõttu proviisori- või farmatseudiõppe õppekava alusel õpetava kõrgkooli, riigiasutuse, haigla koolituskeskuse, apteekrite, apteegipidajate või tervishoiutöötajate erialaorganisatsiooni korraldatud farmaatsiaalasest või muust meditsiinialasest täienduskursusest, seminarist, konverentsist või õppepäevast, mille sisu on sõltumatu ravimi tootjast, müügiloa hoidjast või ravimite hulgimüüjast“. 3 fi fi Eelnõus lahendamata jäänud probleemid mida ravimipoliitika väljatöötamisel põhjalikult arutati ja mis on eelnõust välja jäänud 8. Ravimi valmistamiseks kasutatavate toime- ja abiainete tellimine välisriigist Senimaani ei saa apteegid tellida ravimite valmistamiseks vajalikke toime- ja abiaineid otse teiste riikide litsentseeritud ravimite hulgimüügiettevõtetest (või ka tootjatelt). Kuna selliseid aineid on vaja väga väikeses koguses ja neid vajavad suhteliselt vähesed ravimeid praktiliselt valmistavad apteegid, ei too Eesti siseriiklikud ravimite hulgimüüjaid aineid maale või on nende poolt toodavad kogused (pakendid) väga suured. Toimeainete sissetoomiseks on vaja Ravimiameti eriluba mida Ravimiamet apteegiteenuse osutajale ei anna. Samas ei luba Ravimiamet apteekidel sisse tuua ka ravimite valmistamiseks vajalikke abiaineid sõltumata sellest, et need 2005. a määrusega nr 31 Ravimiameti eriluba nõudvate ravimite hulka ei kuulu. Ometi on Euroopa Liidu riikidest (nt Saksamaalt jm) ravimite valmistamiseks vajalikud toime- ja abiained (sh Eesti) apteekidele kättesaadavad ning vastavad kõigile EL-s kehtestatud nõuetele. Puudub igasugune mõistlik põhjendus miks ei võimaldata Eestis ravimite valmistamise õigusega üld- ja haiglaapteekidel ravimite toime- ja abiainete tellimist teistest EL riikidest ja piiratakse seeläbi kunstlikult ravimite apteekides valmistamist ja nende kättesaadavust patsientidele, kes jäävad seetõttu üldse ilma adekvaatse ravita. Ettepanek: Lisada RavS § 18 lg 1 eriluba nõudva kauba sissevedajate nimekirja ka ravimite valmistamise eritingimusega üldapteegi ja haiglaapteegi tegevusloa omaja. Sama § lg 1 p 7 võimaldab ravimeid teadustööks ja muul otstarbel kasutamiseks Ravimiameti eelneval nõusolekul sisse vedada ka nimekirjas nimetamata juriidilisel isikul. Tuleks analüüsida, kas see säte võimaldaks Ravimiameti halduspraktikat muuta selliselt, et loa ravimi valmistamiseks vajalike toorainete sisseveoks saaksid ka apteegid. Sõnaseletuslikke märkusi 7. Eelnõu p-d 23-24: jääb ebaselgeks mis asi on “elektroonilise retsepti väljavõte” (seletuskirjas ka “retseptiandmete väljavõte”)? Tõenäoliselt peetakse silmas elektroonilise ravimiretsepti väljatrükki retseptikeskusest. Välja tuleks trükkida kogu retsept (kõik andmed), mitte üksnes “väljavõte”. Kokkuvõtteks Eesti Apteekrite Liit ja Eesti Proviisorite Koda on mures, et mitmed ravimipoliitika põhjalikes aruteludes väga olulisteks peetud teemad ei ole käesolevas eelnõus käsitlemist leidnud, näit apteegis osutatavate teenuste rahastamine-hüvitamine: ravimite valmistamine, ravimite kasutamise hindamine, raviminõustamine, ravimijäätmete tarbijatelt vastuvõtmine jmt. Samas on eelnõus palju sõnaseletuslikke muudatusi jmt mille sisuline mõju ravimivaldkonnale on vähene. Samas on ravimiseaduse eelnõus mitu “algatust” mida ravimipoliitika aruteludes üldse ei käsitletud, mis ravimiturvalisust ega apteegiteenuse kvaliteeti kuidagi ei tõsta ning mille sotsiaalset ja majandulikku mõju on eelnõu seletuskirjas nimetatud väheseks. Kui soovitakse selliseid suuri kontseptuaalseid muudatusi teha, siis tuleb need enne põhjalikult läbi arutada. Ravimivaldkond peab tegutsema tavapärasest kõrgemal turvalisusetasemel. Igasuguste infotehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtul tuleb arvestada, et “inimapteekri” eksitamine on suhteliselt keeruline, infotehnoloogiliste vahendite toimimisse sekkumine on oluliselt lihtsam ja võib kaasa tuua suure ulatusega fataalseid tagajärgi. Rääkimata tundlike terviseandmete lekkimise võimalusest. 4 Eesti Apteekrite Liidu ja Eesti Proviisorite Koja arvamus ravimiseaduse muutmise ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduses (lähtetoetused) planeeritavate muudatuste kohta Täname südamest proviisorite ja farmatseutide lähtetoetuse süsteemi muutmise kavatsuse eest. Praegune süsteem oli toimevõimetu. Uus on kindlasti parem ning aitab kaasa farmaatsiaspetsialistide tööleasumisele väljaspoole suuremaid linnu ja linnapiiri taga asuvaid kaubanduskeskusi. Meie hinnangul on lähtetoetuse suurus motiveeriv ning lähtetoetuse saamise tingimused väga head (linna ainsas apteegis ning väljaspool linnu 10 km lähimast linnast ja 5 km lähimast apteegist). Praegusel juhul on lähtetoetuse saamise tingimused proviisorile ja farmatseudile ühesugused. Seega ei tundu olevat toetuse maksjale vahet, kas tööle asub proviisor või farmatseut. Meie sellega päriselt ei nõustu. Farmatseut saab töötada üksnes teise apteegi haruapteegis või põhiapteegis proviisori juhendamisel. Kui maa-apteegi juhataja läheb pensionile (märkimisväärne osa maal tegutsevatest proviisoritest ja perearstidest on juba pensionieas), siis peab apteek tegevuse lõpetama ja apteegiteenust saab edaspidi osutada üksnes mõne teise apteegi haruapteegis (kus farmatseut saab tööd jätkata). Tihtipeale ei ole aga maa-apteegis tööd (loe: sissetulekut) kahele töötajale ja sellisel juhul tuleks soodustada just proviisori maa-apteeki töölesiirdumist. Teine aspekt on tervishoiuteenuste üldine areng maapiirkondades. Täna arutatakse, et maa-apteekrid võiksid perearsti lahkumisel jätkata teatud arsti ülesannete täitmist ja pakkuda arsti puudumisel mõningaid tervishoiuteenuseid (nt oma piirkonna patsientide ravimiretseptide uuendamine, krooniliste haigete - astmaatikute, südamehaigete, diabeetikute - ravi jälgimine, tuberkuloosiravimite kontrollitud manustamine jmt). Arvestades ülikooli lõpetanud noorte proviisorite kauaaegset põuda ja viimatel aegadel suhteliselt suurt farmatseudiõppe lõpetajate arvu, tuleks proviisorite maale tööle minekut täiendavalt toetada ja motiveerida. Esmatasandi tervishoiuteenuste integreerimisel on tulevikus just proviisorid need kelle varal maaelanikkonnale tervishoiuteenuste osutamine võiks jätkuda. Ettepanek: Võrdsustada proviisori lähtetoetus õe/eriarasti lähtetoetusega ja eelnõus praegu olev lähtetoetuse suurus määrata farmatseudi lähtetoetuseks. Sõnastada § 1 lg 4 (ehk RavS § 621): Lähtetoetuse suurus farmatseudile on 15 000 eurot töötamise perioodiga kolm aastat ja suurusega 25 000 eurot töötamise perioodiga viis aastat. Lähtetoetuse suurus proviisorile on 20 000 eurot töötamise perioodiga kolm aastat ja suurusega 30 000 eurot töötamise perioodiga viis aastat. Lugupidamisega Kaidi Sarv M.Sc.Pharm Karin Alamaa-Aas Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Eesti Proviisorite Koja esinaine 5 Saatja: Eesti Apteekrite Liit <[email protected]> Saadetud: 21.08.2023 22:46 Adressaat: <"info.sm"> Koopia: <"Mari Amos">; Karin Alamaa-Aas <[email protected]> Teema: EAL & EPK tagasiside ravimiseaduse jt seaduste eelnõule Manused: EAL&EPK_seisukohad_RavS_2023.pdf Tere Saadan teile Eesti Apteekrite Liidu ja Eesti Proviisorite Koja tagasiside-ettepanekud ravimiseaduse jt seaduste kahele eelnõule (sh hilisem, lähtetoetuse eelnõu). Täname, et andsite meile võimaluse eelnõudele tagasisidet anda. Kui meie arvamuses jääb midagi ebaselgeks, selgitame heal meelel. Kui soovite, et saadame arvamuse digiallkirjastatult, palun andke teada. Parimate soovidega Kaidi Sarv Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor On 26. Jul 2023, at 14:20, [email protected] wrote: Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Ootame teie tagasisidet eelnõu kohta hiljemalt 16.08.2023 e-posti aadressile [email protected]. Pealkiri: Ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu Registreerimise kuupäev: 26.07.2023 Registreerimise number: 1.2-2/99-1 Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209 e-post: [email protected] www.sm.ee <1.2-299-1 26.07.2023 Õigusakti eelnõu.asice>