Vastus Riigikontrollile auditi "Riigi 2022.a raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse" tulemuste kohta

Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 07.08.2023 nr 8.1-1/5283-1 [email protected] Riigikontrolli märgukiri 11.07.2023 nr 2- 1/80096/9 Riigikontroll on 2022. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja seaduslikkuse hinnangu andmiseks korraldatud audititoimingute tulemusel tuvastanud sihtasutuses Tartu Ülikooli Kliinikum järgmised mittevastavused: 1) riigihankemenetlust (sh lihthankemenetlusi) korraldamata oli tehtud ostutehinguid konsolideerimisgrupi väliste ettevõtjatega kokku summas 6,9 miljonit eurot; 2) riigihankemenetlust (sh lihthankemenetlusi) korraldamata oli tehtud soetusi kliinikumi tütarettevõtjatega summas 0,4 miljonit eurot; 3) riigihankemenetlust (sh lihthankemenetlusi) korraldamata ja ettevõtjas kehtestatud soetuste korda järgimata oli tellitud teenuseid teistelt tervishoiuteenuste osutajatelt kogusummas 2 miljonit eurot. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum esitab oma selgitused ja seisukohad järgnevalt. Kliinikumis viidi 2022. aastal läbi 197 riigihankemenetlust ja 24 lihthankemenetlust. Majandamiskulude ja põhivarasoetuste maht oli 129,2 miljonit eurot. Kliinikumis läbi viidud auditi eesmärgiks oli tuvastada suuremahulised soetused maksumusega alates 700 tuhandest eurost, mis tulnuks teha riigihankemenetluse korras, kuid riigihankemenetlust polnud korraldatud. Läbi viimata hankemenetluste maht oli 0,5% kliinikumi majandamiskulude ja põhivarasoetuste mahust. Väheoluliste ostutehingute korral tegi audiitor valimipõhist kontrolli. Ostutehingute valimipõhise kontrolli käigus tuvastati reegleid mitte järgivaid teenuse või kauba oste kokku summas 6,9 miljonit eurot, soetusi kliinikumi tütarettevõtjatelt summas 0,459 miljonit eurot ning teistelt tervishoiuteenuste osutajatelt kokku summas 2,029 miljonit eurot. Võib välja tuua 3 olulisemat tehingute tegemise ilma nõuetekohast hankemenetlust korraldamata põhjust: kasutuses oleva laoprogrammi puudused, monopoolses seisundis ettevõtjad ja riigi poolt rahastavate tervishoiuteenuse osutajate omavahelise koostöö temaatika. Auditi käigus vaadeldi apteegiteenistuse ja majanduslao tehinguid. Nimetatud üksustes kasutusel olev laoprogramm on piiratud võimalustega, mis teeb hankemenetluste jaoks vajaliku info kogumise tüsilikuks: olukorra analüüsiks tuleb info koguda valdavalt manuaalselt, mis arvestades nomenklatuuri mitmekesisust ja kulude mahtu on suuremahuline ülesanne. Sarnase probleemi ees seisab ka Ühendlabor, kelle kasutuses ei ole hetkel ka piiratud võimalustega laoprogrammi. Kliinikum tegeleb jätkuvalt kõnealuse probleemi lahendamisega laiendades esialgu olemasoleva laoprogrammi kasutamise võimaluse ka Ühendlaborile, perspektiivis aga otsides võimalust olemasolev laoprogramm võimekama vastu vahetada. Remargi korras tuleb rõhutada ka asjaolu, et tehingute ülevaade on antud tarnijate, mitte soetuse objekti põhiselt, mis ei anna tegelikkuses adekvaatset ülevaadet riigihankekohustuse võimalikust rikkumisest, kuna nimetatud kohustus esineb soetuse objekti, mitte tarnija lõikes. Monopoolses seisundis ettevõtjad, nagu näiteks organite transporti pakkuvad transpordifirmad, ei ole valmis riigihankemenetlustes osalema ega end lepinguga siduma. Juhul kui menetlustes ka osaletakse, pakutakse hinda, mida kliinikum ei saa majanduslikult aktsepteerida. Ehk siis nimetatud valdkonnas on tehingu tegemine riigihankemenetluse tulemusel põhimõtteliselt võimatu. Täiesti omaette teema on aga tervishoiuteenuse osutajate, sh ema- ja tütarettevõtjate vaheline, riiklikult reguleeritud hinnaga (vastavalt Ravi rahastamise lepingu üldtingimuste punktile 3.4) tervishoiuteenuse ostmine/pakkumine. Kõigepealt peame oluliseks märkida, et auditis ei käsitleta soetusi teenuste kaupa, vaid koondsummana. Antud hetkel puudub nii kliinikumil kui auditeerijatel detailne ülevaade konkreetsetest soetatud tervishoiuteenustest (liigiti) ehk siis tegelikkuses pole tuvastatud, kas iga soetatud teenuse puhul on riigihankekohustust ikkagi rikutud. Arvestada tuleb siinkohal ka asjaolu, et kõnealused soetused kuuluvad sotsiaal- ja eriteenuste eriregulatsiooni alla ehk kohalduv riigihanke piirmäär on oluliselt kõrgem kui n-ö tavasoetuste puhul. Haiglavõrgu arengukava haiglad ei konkureeri omavahel, vaid täidavad eesmärki tagada tervishoiuteenuse ühtlane kättesaadavus üle Eesti. Vajadus üksteiselt tervishoiuteenuse soetusi – eeskätt labori- ja muid uuringuid, sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum puhul täita ka rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadusest tulenevaid siirdamiskeskuse kohustusi – teha tuleneb eesmärgist võimaldada patsiendile tervishoiuteenuse kättesaadavus võimalikult lähedal tema alalisele elukohale. Samuti ei saa eitada patsiendi õigust valida raviga seotud uuringuteks talle meelepärane tervishoiuteenuse osutaja ning seda ka omavahel olemuslikult seotud tervishoiuteenuste lõikes, küll aga ei kajasta nimetatud õigust kehtiv Tervisekassa arvelduse süsteem, mis näeb ette ravijuhtumipõhise arveldamise. Nimetatud küsimuses on kliinikum juba ka varasemalt ministeeriumi poole pöördunud ning teeme seda lähiajal meie nõukogu soovitusel uuesti. Leiame, et Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus kajastatud ning loetelus määratud hinnaga tervishoiuteenuste soetamine haiglavõrgu arengukava haiglate vahel vajab riigihangetega seotud probleemi lahendamiseks riigi kaastööd ja sekkumist. Auditi läbi viinud audiitori hinnangul – kõrvale jättes ülalpool toodud märkused – on konsolideerimisgrupis loodud sisekontrollisüsteem piisav tagamaks riigihangete seaduse nõuetele vastav hanketegevus ning 2022. aastal on riigihangete seaduse regulatsiooni alla kuuluvate tehingute tegemisel järgitud riigihangete seaduse põhimõtteid kõigis olulistes osades. Kliinikum suhtub siiski tehtud märkustesse täie tõsidusega ning teeme kõik endast oleneva, et esile toodud puudused likvideerida. Tänaseks on 1/3 punktis 1 nimetatud hangetest juba läbi viidud või menetluses. 1/3 puhul on tegemist kaupade ja tarvikutega, mida pole majanduslikult mõistlik eraldi hankida, vaid mille lülitame hankemenetlusse koos teiste analoogsete kaupadega nende ostmiseks sõlmitud lepingute lõppemisel. Samuti on plaanis käesoleva aasta kestel läbi viia raamhange tervishoiuteenuse osutajatelt tervishoiuteenuste ostmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Perens Juhatuse esimees  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 11.08.2023 Kehtiv kuni 31.08.2023 Alus: RKS § 48 lg 2 Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium Ines Metsalu-Nurminen Riigikontroll Teie 11.07.2023 nr 2-1/80096/9/ [email protected] Meie 18.08.2023 nr 1.3-4/2756-3 Vastus Riigikontrollile auditi "Riigi 2022.a raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse" tulemuste kohta Lugupeetud pr Metsalu-Nurminen Täname Riigikontrolli „Riigi 2022. a raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse „ auditi tulemuste tähelepanekute ja soovituste eest. Esitatud tähelepanekutest ja soovitustest on abi sisekontrolli süsteemi tõhustamisel. Esitame vastused auditi „Riigi 2022. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse“ tulemuste kohta Riigikontrolli märgukirjas koostatud Sotsiaalministeeriumile esitatud järgmistele soovitustele. 1. Riigikontrolli soovitus: tagada Sotsiaalkindlustusametile (SKA) piisavad ressursid, et korrektselt ja õigeaegselt läbi viia pensionide, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõuete ning kohustiste inventuur. Vastus: SKA tunnistab, et ei ole täitnud inventuuride läbiviimise kohustust tähtaegselt 2022. majandusaastal tehtud tehingute osas. Nõuetele vastavat inventuure ei suudetud läbi viia seetõttu, et asutuse isikkoosseisus toimusid suured muudatused, perehüvitiste ja pensionimaksed koliti uude maksete infosüsteemi 2022. aastal ning 2023. aastal kehtima hakanud tulumaksu- ja perehüvitiste seaduse muudatustega kaasnes palju tööd. Inventuurid viiakse läbi 2023 aasta 31.oktoobriks. 2. Riigikontrolli soovitus kantslerile: tagada antud toetuste õige kajastamine. Vastus: SKA ja KOVide omavahelised saldod on võrdsed, kuid kajastatakse erinevatel kontodel (toetus vs tegevuskulu). Auditeeritavad välisrahastusega projektid on tänaseks lõppenud, seega jätame tehingute kajastamises muudatused tegemata 2022. aastal olulisuse printsiibist lähtudes. Alates 2023. aastast uute projektide korral rakendame arvestuspõhimõtte muudatust, et sellised tehingud oleksid edaspidi kajastatud antud toetustena. 3. Riigikontrolli soovitused kantslerile koostöös SKA peadirektoriga: tagada, et • kooskõlastusringis osalejad kontrolliksid arvete ja aktide vastavust lepingule; • enammakstud summa nõutakse tagasi. Vastus: Sotsiaalkindlustusamet tunnistab eksimust. Partnerile on enammakse tagasinõue esitatud 20.07.2023. 4. Riigikontrolli soovitused kantslerile koostöös TEHIKu direktoriga: • täiendada TEHIKu varade inventuuri korda lõpetamata immateriaalsete varade inventeerimise põhimõtetega; Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 • lisada TEHIKu lõpetamata immateriaalsete varade inventuuriakti järgmine info: varade kavandatav valmimise tähtaeg, lepingujärgne arendustööde lõpptähtaeg ja prognoositav kasutusele võtmise aeg. Vastus: Täiendame TEHIKu varade inventuuri korda lõpetamata immateriaalsete varade inventeerimise põhimõtetega. Teise soovituse tegi Riigikontroll lõpetamata immateriaalsete varade inventuuriakti täiendamise osas, lisades akti varade kavandatav valmimise tähtaeg, lepingujärgne arendustööde lõpptähtaeg ja prognoositav kasutusele võtmise aeg. TEHIK analüüsis soovitust ning jääb siiski soovituse rakendamise osas osaliselt eriarvamusele, kuna TEHIKu hinnangul ei anna kolme või teatud juhtudel ka enama täiendava kuupäeva lisamine akti lisaväärtust lõpetamata immateriaalsete varade inventuuri eesmärgi tagamisel, milleks on kontrollida, kas varade tegelik seis vastab arvestuslikule ning veenduda, kas antud varad on lõpetamata või lõpetatud ning kasutusel või mitte ning kas nende tegelik väärtus vastab arvestuslikule väärtusele. TEHIK kaalub prognoositava kasutusele võtmise aja lisamist akti ning inventuurikorras põhimõtete täiendamist prognoositava kasutusele võtmise aja vastavuse hindamise osas arendustööde lepingujärgse(te)le lõpptähtaegadele/ lõpptähtajale. 5. Vandeaudiitorid tegid märkusi SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) ja SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) 2022. aastal tegemata hankemenetluste kohta. TÜKi vastus: TÜK suhtub tehtud märkustesse täie tõsidusega ja nad teevad kõik endast oleneva, et esile toodud puudused likvideerida. Tänaseks on 1/3 konsolideerimisgrupi väliste ettevõtjate hangetest juba läbi viidud või menetluses. 1/3 puhul on tegemist kaupade ja tarvikutega, mida pole majanduslikult mõistlik eraldi hankida, vaid mis lülitatakse hankemenetlusse koos teiste analoogsete kaupadega nende ostmiseks sõlmitud lepingute lõppemisel. Samuti plaanitakse käesoleva aasta kestel läbi viia raamhange tervishoiuteenuse osutajatelt tervishoiuteenuste ostmiseks. TÜKi hinnangul on neil kolm olulisemat põhjust, miks tehinguid ei ole tehtud nõuetekohase hankemenetlusega: a. Kasutuses oleva laoprogrammi puudused. TÜK tegeleb jätkuvalt kõnealuse probleemi lahendamisega laiendades esialgu olemasoleva laoprogrammi kasutamise võimaluse ka Ühendlaborile. b. Monopoolses seisundis ettevõtjad. Monopoolses seisundis ettevõtjad, nagu näiteks organite transporti pakkuvad transpordifirmad, ei ole valmis riigihankemenetlustes osalema ega end lepinguga siduma. Juhul kui menetlustes ka osaletakse, pakutakse hinda, mida TÜK ei saa majanduslikult aktsepteerida. Ehk siis nimetatud valdkonnas on tehingu tegemine riigihankemenetluse tulemusel põhimõtteliselt võimatu. c. Riigi poolt rahastavate tervishoiuteenuse osutajate omavahelise koostöö temaatika. Haiglavõrgu arengukava haiglad ei konkureeri omavahel, vaid täidavad eesmärki tagada tervishoiuteenuse ühtlane kättesaadavus üle Eesti. Patsiendile tuleb võimaldada tervishoiuteenuse kättesaadavus võimalikult lähedal tema alalisele elukohale. Samuti ei saa eitada patsiendi õigust valida raviga seotud uuringuteks talle meelepärane tervishoiuteenuse osutaja ning seda ka omavahel olemuslikult seotud tervishoiuteenuste lõikes, küll aga ei kajasta nimetatud õigust kehtiv Tervisekassa arvelduse süsteem, mis näeb ette ravijuhtumipõhise arveldamise. Nimetatud küsimuses on TÜK pöördunud nii Sotsiaalministeeriumi kui Rahandusministeeriumi poole, et leida olukorrale lahendust. Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus kajastatud ning loetelus määratud hinnaga tervishoiuteenuste soetamine haiglavõrgu arengukava haiglate vahel vajab riigihangetega seotud probleemi lahendamiseks riigi kaastööd ja sekkumist.  3 PERHi vastus: Hanketegevuse parendamine on jätkuvalt üks PERHi ja nad jätkavad tööd selle nimel, et nõuetekohase menetluseta tehtud ostude summa järjepidevalt väheneks. Riigikontrolli poolt tuvastatud probleemsed ostud on PERH lisanud haigla hankeplaani. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa: Tartu Ülikooli Kliinikumi vastus Liina Kotkas [email protected]