Kokkuvõtte edastamine

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: ÕKS § 23 lg 8, AvTS § 35 lg 1 p 12 Märge tehtud: 12.11.2022 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 12.11.2027 Õiguskantsleri 12.10.2022 kontrollkäik Rapla Alu tee hooldekodusse Kontrollkäigul osalenud eksperdi arvamus Koostaja: Liis Mägi, perearst D07053 Osalesin eksperdina 12.10.2022 õiguskantsleri kontrollkäigul AS Hoolekandeteenused Rapla Alu tee üksusesse. Asutus koosneb kahest ridaelamust, kus ühes majas elab kaks ja teises kolm kuueliikmelist peret, pakkudes ööpäevaringset erihooldusteenust kolmekümnele inimesele. Asutuses töötavad tegevusjuhendajad, toitlustusteenindaja, meditsiiniõde. Eksperthinnang põhineb asutuses nähtul, vestlusel tegevusjuhendajatega ja meditsiiniõega. Tervishoiuteenused Õendusabiteenust pakub Eldred OÜ mahuga 45 tundi kuus. Õde töötab enamasti esmaspäeviti ja reedeti 5 h päevas. Kontrollkäik toimus kolmapäeval, ka siis oli kohapeal olemas õde, kuna toimus perearstikeskuse pereõe visiit krooniliste haigete juurde, analüüside võtmine. Õe ülesanne asutuses on retseptide tellimine, ravimite valmis panemine dosaatoritesse raviskeemi alusel, õendusloo täitmine paberkandjal. Õde suhtleb perearstiga ja broneerib vastuvõtud eriarstidele. Õenduslood on korrektselt koostatud, sisaldades varasemaid terviseandmeid, diagnoose, raviskeeme, akuutseid tervisehäireid, vaktsineerimisi, depoosüstide manustamisi. Õel on ligipääs ka digilukku ning elektroonselt peetakse meditsiinikalendrit, kuhu tegevusjuhendajad oma tähelepanekud tervisliku seisundi osas üles märgivad. Samuti kajastuvad kalendris kiirabi väljakutsed, arstide visiidid. Õel ei ole oma kabinetti teenuse osutamiseks, õenduslood ja ravimite tagavarad asuvad juhataja kabinetis. Osad ravimid saabuvad apteegist lindile eelpakendatult. Õe sõnul lähenevad kodu elanikud temale ise oma murega, teavad, et võivad rääkima tulla. Protseduuridest teostatakse kohapeal nt sidumisi, vajadusel mõõdetakse vererõhku ja -suhkrut. Viimaseid teostavad tegevusjuhendajad arsti korraldusel. Käsimüügiravimitest on olemas valuvaigistid, seedehäireid leevendavad ravimid, hingamisteede sümptome leevendavad ravimid. Käsimüügi ravimite manustamine toimub õe soovitusel, muul ajal kasutavad töötajad perearsti nõuandeliini teenust. Manustatud ravimid märgitakse üles eraldi kaustikusse. „Vajadusel“ manustatavaid retseptiravimeid elanike raviskeemides ei ole, mille vajaduse üle töötajad ise võiksid otsustada. Erandiks on üks epilepsiaga elanik, kellele krambihoo puhul Diazepami tilkasid manustada tuleb arsti soovitusel raviskeemi alusel. Olemas on juhendid tegutsemaks krambihoo, hüpo- ja hüperglükeemia puhul, juhend insuliini süstide teostamiseks. Need asuvad majades lukustavates kappides, kus hoitakse ka valmispandud ravimeid. Ravimeid manustavad tegevusjuhendajad. Gripivastast ja Covidi tõhustusdoosidega vaktsineerimist korraldab Eldred OÜ. Vaktsineerimisega hõlmatus asutuses on hea, õe sõnul on vaid üksikud keeldujad. Asutuse elanikud on Rapla Perearstikeskuse perearstide nimistus. Koostööd perearstikeskusega hindavad õde ja töötajad heaks, suheldakse nii kirja kui telefoni teel, arsti vastuvõtule pääseb probleemideta ning vajadusel tulevad keskuse töötajad ka koduvisiidile. Raplas töötavad ka enamus eriarstidest, nt neuroloog, psühhiaater. Psühhiaatriga konsulteerib õde ka sidevahendite teel. Vajadusel käiakase eriarsti juures ka Kohilas, Tallinnas ja mujal ning näidustuse olemaolul suunab perearst haige nt PERH või Viljandi Haigla psühhiaatrikliinikusse. Tugiteenustest on Raplas olemas vaimse tervise õde ja kliiniline psühholoog, kelle teenused asutuse elanikele kättesaadavad on. Rehabilitatsiooniteenustest on kättesaadavad eelpool mainitud. Tegevusjuhendajad tegutsevad tegevusplaani alusel, kuid tulenevalt töötajate vähesusest ja suurest töökoormusest ei jää selleks igapäevaselt aega. Kontrollkäigu päeval oli tööl 2 tegevusjuhendajat ja toitlustusteenindaja. Öösiti on tööl 1 tegevusjuhendaja. Rakendatakse igapäevaeluks vajalike oskuste õpetamist , täiendamist, elanikke kaasatakse koristamisse, toidu valmistamisse. Loovterapeutilistest tegevustest, mis osadele klientidele huvi pakuvad, nimetas tegevusjuhendaja nt käsitööd, lauamänge, kunsti, muusikat. Võimalus on laenutada raamatukogust raamatuid, puhkeruumis on televiisor. Käimas on õueala ja aia rajamine, istutatakse puid-põõsaid, toimub loodusring. Elanikel on võimalus jalutada õues, läheduses on kergliiklustee. Kokkuvõte Asutuses on tagatud tervishoiuteenused õendusteenusega, õde jälgib elanike tervist regulaarselt, jaotab ravimeid vastavalt arsti määratud raviskeemile, nõustab elanikke oma pädevuse piires. Lähtuvalt klientide terviseseisundist, koostöös perearsti, pereõe ja kiirabiga, on tagatud pidev krooniliste haiguste ja erakorraliste tervisehäirete ravi ja käsitlus , vajadusel suunatakse isikuid eriarstile. Protseduurid on nõuetekohaselt dokumenteeritud. Ravimite manustamisel järgitakse raviplaani, retseptiravimeid sh psühhotroopseid ravimeid „vajadusel“ ei manustata, ravimitega ohjeldamisele ja väärkohtlemisele kahtlust ei jää. Tegevusjuhendajate roll edendamaks psüühiliste erivajadustega klientide sotsiaalseid oskusi ja toimetulekut on väga väärtuslik. Tunnustust väärib, et kliente kaasatakse igapäevastesse tegevustesse. Võimaldamaks enam aega individuaalseteks arendavateks ja teraapilisteks tegevusteks, võiks mõlemas majas olla abiks toitlustusteenindaja ja tegevusjuhendajate arv suurem. Elanike tegevusvõime arendamiseks on oluline regulaarselt tegeleda loovus- ja kunstipõhiste tegevustega lähtuvalt nende terviseseisundist ja individuaalsetest võimetest. Kehaline aktiivsus on igas vanuses positiivselt seotud vaimse tervise ja elukvaliteediga, igasugune liikumine tuleb tervisele kasuks ka siis, kui liikumisvõime on piiratud. Asutuses võiks olla korraldatud juhendatud liikumistunnid nii rühmas kui individuaalselt, toas ja õues. Asutuse elutingimused on kaasaegsed ja head. Puudub eraldi kabinett õele, kus säilitada ravimeid, dokumente ja teostada privaatselt protseduure. Samuti puuduvad ruumid töötajatele, kus säilitada isiklikke esemeid, üle- ja vahetusriideid ja puhkepausi pidada. Menüü Asutusel on oma köök, toitlustus on kolm korda päevas, lisaks õhtupala. Toit valmistatakse kohapeal retseptide järgi, käesolevalt erimenüüsid ei ole. Tutvusin menüüdega ajavahemikul 12.09.2022-25.09.2022. Menüü on mitmekülgne, toidud kodused ja kultuuriruumile tuttavad, valikus on pudrud, supid, praed, salatid, puuviljad, võileivad, magustoidud. Näidatud kogused on hinnanguliselt piisavad, tagades vajaliku energiahulga ja makrotoitainete kogused on tasakaalus. Saadav toiduenergia peab katma individuaalsed energia kulutused, mis on kooskõlas inimese kehamassi, kehakoostise, kehalise aktiivsuse ja hea tervisega. Menüü koostamisel on oluline lähtuda riiklikest toitumissoovitustest, eesmärgiga tagada hea tervis ja vältida eluviisist tulenevaid haigusi. Pr Tiia Kaar Teie nr [email protected] Meie 18.08.2023 nr 7-9/221300/2304205 Kontrollkäik AS-i Hoolekandeteenused Rapla Alu tee üksusesse Austatud Tiia Kaar Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 12. oktoobril 2022 ette teatamata AS-i Hoolekandeteenused Rapla Alu tee üksuse (edaspidi hooldekodu) tegevust ja inimeste elamistingimusi. Hooldekodu uutes hoonetes on loodud elanike vajadusi arvestav ja privaatsust võimaldav elukeskkond. Ruumid on avarad ja valgusküllased ning hooldekodu elanikud olid tingimustega rahul. Töötajad aitavad ning toetavad üksteist keerulisemates olukordades. Dokumente täidetakse kohusetundlikult. Hooldekodu elanikud saavad kliendiesinduse koosolekutel kaasa rääkida oma elu korraldamises ning oma muredest teada anda. Hooneid ümbritseb avar õu. Sinna on kavas rajada tarbeaed ning istutada puid ja põõsaid. Selleks et töötajatel oleks aega individuaalselt tegelda ka suurema hooldus- ja abivajadusega ning keeruliste psüühikahäiretega elanikega ja seejuures luua turvaline elukeskkond, peaks töötajaid olema rohkem. Hea on see, et hooldekodu juhtkond toetab tegevusjuhendajate väljaõpet. Tegevusjuhendajatele tuleb ka edaspidi pakkuda vajalikke koolitusi. Õiguskantsler palub hoolitseda selle eest, et kõik hooldekodu tegevusjuhendajad saaksid võimalikult peatselt pärast tööle asumist minna koolitustele, mis on õigusaktidega kohustuslikuks tehtud. Hoolealustele tuleks pakkuda rohkem töösarnast ja muud mõtestatud tegevust. Hooldekodu peab hoolitsema, et meditsiiniõe abi oleks tagatud seadusega kehtestatud ulatuses. Rapla Alu tee üksuses on 30 kohta. Ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse kahes ridaelamutüüpi ühekordses hoones. Elanikud on majutatud viide n-ö korterisse. Ühes hoones elab kaks kuueliikmelist peregruppi (n-ö korterit) ja teises kolm kuueliikmelist peregruppi (n-ö korterit). Kahe korteriga majas asub ka tegevustuba. Videovalvet kasutatakse üldruumides ja õuealal. Õiguskantsleri nõunikud tegid koos tervishoiueksperdiga ringkäigu hooldekodu ruumides, tutvusid asutuse dokumentidega ning vestlesid töötajate ja hooldekodu elanikega.  2 1. Tegevusjuhendajate kvalifikatsioon Ööpäevaringset erihooldusteenust saavate inimeste ohutus ja heaolu sõltuvad otseselt tegevusjuhendajate oskustest ja teadmistest. Teenuseosutaja peab tagama, et tööle võetud inimestel oleks sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-s 86 ja selle alusel sätestatud nõuetele vastav haridus (SHS § 83 lg 1 p 5). Kahel tegevusjuhendajal oli läbitud nõutavast koolitusest vaid sissejuhatav osa (40 tundi). Sotsiaalkaitseministri 26.04.2022 määruse nr 38 § 2 lõike 1 punktis 1 on öeldud, et töötajal tuleb kahe aasta jooksul pärast tööle asumist läbida nõutud tegevusjuhendajate koolituse kava täies mahus. Niisiis tuleb silmas pidada, et senikaua kui töötaja ei ole saanud täielikku väljaõpet, peab teda juhendama töötaja, kelle oskused ja teadmised vastavad kvalifikatsiooninõuetele (määruse § 2 lg 6). Tavaliselt on sissejuhatava koolituse saanud tegevusjuhendajad valvevahetuses koos kvalifitseeritud tegevusjuhendajaga, kuid töögraafikute põhjal võis järeldada, et mõnikord peavad nad hakkama saama ka üksinda (nt 18.09.2022 ja 05.10.2022 öise valvevahetuse ajal). Nõnda ei tohiks see olla. Ehkki kehtiva õiguse järgi võivad tegevusjuhendajad omandada nõutud väljaõppe kahe aasta jooksul pärast tööle asumist, on oluline, et töötaja saaks koolituskava läbida võimalikult peatselt pärast tööle asumist. Väljaõppeta tegevusjuhendajad ei pruugi teadmatuse tõttu osata olukordi adekvaatselt hinnata. Nad ei pruugi toimida ärevatel hetkedel hooldekodu elanike parimates huvides ega valida nende heaolu ja turvalisuse tagamiseks õigeid meetodeid. Koolitatud personal oskab süsteemselt arendada ja toetada ka madalama tahteaktiivsusega või keerulise ja vahel ettearvamatu käitumisega inimesi ning valida selleks kohased võtted. Seetõttu on väga vajalik, et tegevusjuhendajad täidaksid spetsiifilisi koolitusnõudeid. Hooldekodu elanike ja töötajate huvides on, et kõik töötajad oleksid saanud vajaliku väljaõppe, sest see parandab märkimisväärselt erihoolekandeteenuse kvaliteeti. Kiiduväärt on see, et hooldekodu on soosinud töötajate koolitustel osalemist (mitmed töötajad said nõutud väljaõppe ka 2022. aastal). Samuti on hooldekodu korraldanud töötajate teadmiste ja oskuste värskendamiseks mitmeid majasiseseid koolitusi. Näiteks veidi aega enne kontrollkäiku õpetati töötajatele, kuidas raskesti mõistetava käitumisega inimestega toime tulla. Ka töötajad ise on huvitatud uute teadmiste ja oskuste omandamisest. Tegevusjuhendajate väljaõppe toetamine on oluline. Õiguskantsler soovitab jätkata töötajatele vajalike koolituste pakkumist ja hoolitseda selle eest, et kõik hooldekodu tegevusjuhendajad saaksid väljaõppe võimalikult peatselt pärast tööle asumist. 2. Tegevusjuhendajate arv ja turvalisuse tagamine Üldjuhul töötab iga päev kella 8–20 hooldekodu mõlemas majas kaks tegevusjuhendajat. Mõnikord on tegevusjuhendajaid kohal ka vähem: näiteks kontrollkäigu päeval (12.10.2022) oli mõlemas majas vaid üks tegevusjuhendaja. Tööpäeviti kella 9–17 abistab esimeses majas tegevusjuhendajaid toitlustusteenindaja. Õhtuti ja öösiti jääb valvesse üks tegevusjuhendaja, kes hoolitseb nii esimese kui ka teise maja elanike eest.  3 Tegevusjuhendajad peavad ka päevasel ajal liikuma mitme üksuse (n-ö korteri) vahet ning vastutama mõlemas hoone tiivas elavate inimeste heaolu eest. Sellise töökorralduse tõttu jäävad sageli mitmed hooldekodu elanikud otsese järelevalveta. Näiteks vaatab tegevusjuhendaja hilisõhtul ja öisel ajal nii esimese kui ka teise maja elanike järele, kuid üht maja peab ta jälgima videokaamera abil ja sellest ei pruugi turvalisuse tagamiseks piisata. Kuigi tegevusjuhendaja peab tegema iga kahe tunni tagant ringkäigu mõlemas majas, võib mõne hoolealuse abivajadus jääda õigel ajal siiski märkamata. Näiteks 23. mail 2022 oli juhtum, kui töötaja leidis tualetis kukkunud ja surnud hooldekodu elaniku alles kella 6 ajal varahommikust ringkäiku tehes. Alates kella 20 õhtul jääb ühe tegevusjuhendaja järelevalve alla 30 hoolealust. Kontrollkäigu ajal oli tööl nii palju tegevusjuhendajaid, nagu on ette nähtud sotsiaalhoolekande seadusega (SHS § 104 lg 1). Seadusega sätestatud töötajate arvust siiski ei pruugi piisata, et tagada inimeste turvalisus ja et töötajad saaksid tegelda ka keeruliste psüühikahäiretega hoolealustega. kui hoone ja töökorralduslike iseärasuste tõttu jääb osa hooldekodu elanikke vahetu järelevalveta. Hooldekodus võib ette tulla ka ärevaid olukordi, mille lahendamine nõuab töötajate kiiret sekkumist ja aeg-ajalt ka teisest üksusest kolleegide appi kutsumist. On olnud juhtumeid, kus üks hoolealune on teist vigastanud (nt 05.01.2022, 25.05.2022 ja 27.05.2022 juhtumid). Samuti on töötajaid vägivallaga ähvardatud (nt 29.06.2022 ja 30.08.2022 juhtumid). Mitmel juhul on vägivaldsed intsidendid aset leidnud hilisõhtusel või öisel ajal, kui tööl on vaid üks tegevusjuhendaja (nt 07.09.2022, 19.09.2022 ja 20.09.2022 juhtumid). Hooldekodus elab inimesi, kes võivad käituda ettearvamatult ja keda tuleb selle tõttu pidevalt jälgida. Hoolealuste hulgas ka mitmeid individuaalset tähelepanu vajavaid inimesi. Kontrollkäigul jäi mulje, et tegevusjuhendajatel pole piisavalt aega, et iga hoolealusega põhjalikult tegelda ning samal ajal hoolitseda selle eest, et kõigil oleks turvaline olla. Tegevusjuhendajate töökoormus on suur. Nad peavad olema valmis lahendama ootamatuid ja ohtlikke olukordi ning samal ajal juhendama ka individuaalset tähelepanu vajavaid inimesi. Vaid nii saavad hoolealused harjutada igapäevaoskusi ja mõtestatult aega sisustada. Hooldekodus elab ka suure hooldusvajadusega inimesi, keda tuleb abistada ja juhendada kõige tavapärasemas tegevuses (söömine, riietumine jms). Suure osa tööajast võib võtta inimeste abistamine hügieenitoimingutes. Töötajate arvu planeerides tuleb hooldekodul arvestada, et paljudel elanikel võib haiguse tõttu olla raske oma käitumisest aru saada või seda juhtida. On tulnud ette, et lõhutakse mööblit ja riideid, kuid lüüakse ka kaaslasi, iseennast ja töötajaid. Kuna individuaalset tähelepanu vajavaid hoolealuseid on palju, ei pruugi töötajad inimese ärritust õigel ajal märgata või ei suuda nad konflikti omal jõul lahendada. Kui üksuses on tööl vaid üks tegevusjuhendaja, võib tal olla keeruline rahutu hoolealusega iseseisvalt hakkama saada ning kaitsta samal ajal ka teisi elanikke. Paljud hoolealused on mehed, kes on naistöötajatest ilmselt füüsiliselt tugevamad. Turvalise töökeskkonna tagamiseks peab olema pidevalt kohal piisavalt palju töötajaid ning iga töötaja peab saama vajaduse korral kiiresti abi kutsuda. Lisaks kvaliteetsele teenusele tuleb tagada ka personali turvalisus. Õiguskantsler palub Rapla Alu tee üksusel leida viisi, kuidas oleks töötajatel võimalik ohu korral alati kiiresti abi saada. Näiteks võib korraldada töö nõnda, et töötaja ei pea jääma üksusesse  4 üksinda. Õiguskantsler soovitab hooldekodu töötajatega arutada, millised lahendused sobiksid nende töökeskkonda kõige paremini. Selleks et hooldekodu elanikele saaks osutada nende eripära ja vajadusi (sh ohutust) arvestavat kvaliteetset erihooldusteenust, peab olema pidevalt kohal piisavalt töötajaid. Hoolekandeasutuses viibivate inimeste õigusi tuleb kaitsta ning hooldekodul on tavalisest suurem hoolsuskohustus (vt RKKKo 10.10.2019, 1-17-7111/81, p 14 ja TlnRnKo 28.06.2019, 2-18-4391). Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) hinnangul võib olla üheks hoolealuste omavahelise vägivalla põhjuseks ka see, et hooldekodus pole piisavalt töötajaid.1 Seetõttu peab teenuseosutaja kõigile turvalise keskkonna tagamiseks rakendama sobivaid ettevaatusabinõusid ning hoolitsema, et töötajaid oleks piisavalt. CPT on seisukohal2, et kui töötajaid on vähe, satuvad nad liiga suure pinge alla, mis võib ohustada nende tervist ning mõjutada ka asutuses elavate inimeste heaolu. Ka tervishoiuekspert soovitas hooldekodu elanike heaolu tagamiseks töötajaid juurde palgata. Hooldekodul tuleks hoolitseda selle eest, et kõigis üksustes oleks pidevalt kohal piisavalt töötajaid, nii et hoolealused ei peaks jääma järelevalveta. Õigusaktiga kehtestatud minimaalsest töötajate arvust alati ei piisa, et saaks osutada kvaliteetset teenust ja tagada hoolealuste põhiõigused. Õiguskantsler palub inimeste heaolu ja turvalisuse huvides üle vaadata hooldekodu töökorralduse. 3. Olmetingimused ja teenuse kvaliteet Rõõmustab, et ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse heades olmetingimustes. Hooldekodu ruumid on ajakohased ja avarad. Hooned on liikumisraskustega inimestele ligipääsetavad. Inimesed on tubadesse majutatud ühekaupa, mis võimaldab rohkem privaatsust. Kuna inimesed elavad hooldekodus pikka aega, tuleb neile luua seal kodune õhkkond. Ka CPT on öelnud3, et ruumide kaunistamine ja meeldiv keskkond on hoolekandeasutuse elanikele oluline. Teises majas on sisse seatud tegevustuba töiste ning teraapiliste tegevuste ja rühmatööde tarbeks. Isiklike asjade hoidmiseks olid mitmes magamistoas väikesed lukustatavad kapid. Hooldekodu ruumide koristamisse ja puhastustöödele kaasatakse ka hooldekodu elanikke. Tegevusjuhendaja vastutab, et magamistoad, üldruumid ja hügieeniruumid oleksid puhtad. Kuigi üldiselt võis ruumide korrashoiuga rahule jääda, hakkas silma, et mõni tualetipott ei olnud piisavalt puhas. Kõik elanike igapäevatoimingud, hooldustoimingud ning huvitegevuses osalemine dokumenteeritakse. Koostatud on tegevuste nädalaplaanid (igas korteris vastavalt hoolealustele) ning iga hooldekodu elaniku jaoks tegevusplaan. Nädalaplaanidest jäi silma, et mõne inimese jaoks ei olnud kavandatud nädalas ühtki arendavat tegevust. CPT on soovitanud kaasata võimalikult palju hooldekodu elanikke aktiivsesse 1 Vt ka CPT 20.12.2020 infoleht „Persons deprived of their liberty in social care establishments“, p 5. 2 Vt CPT 2020. a Bulgaaria visiidi raport, p 31; 2015. a Serbia visiidi raport, p 201; 2004. a Serbia ja Montenegro visiidi raport, p 186. 3 Vt CPT 2008. a Leedu visiidi raport, p 96.  5 tegevusse.4 See soodustab iseseisvat hakkamasaamist. Igale inimesele peab andma võimaluse osaleda iga päev vähemalt ühes mõtestatud tegevuses.5 6 Töötajad selgitasid, et hooldekodus on tegevused kavandatud nii, et inimesed saaksid päeva jooksul osaleda vähemalt neljas arendavas juhendatud tegevuses (ette on nähtud kaks tegevust enne lõunat ning kaks pärast lõunat). Nädalaplaani järgi pakutakse inimestele muusikaringis, veebiringis, raamaturingis, kokandusringis, filmiringis, loodusringis, kunsti- ja käsitööringis osalemise võimalust, lisaks mängitakse koos laua- ja arvutimänge ning jalutatakse õuealal. Mitu hoolealust abistab tegevusjuhendajaid koristustöödes ja toiduvalmistamisel. Selle eesmärk on õpetada inimestele igapäevaeluks vajalikke oskusi. Hooldekodu tegevustoas eraldi tegevusjuhendajat ei ole. Ühistegevusi ja loovterapeutilisi tegevusi korraldavad tegevusjuhendajad, kes peavad ühtlasi hooldekodu elanike järele valvama, toetama ja juhendama neid igapäevategevustes ning abistama toiduvalmistamisel. Nõnda on hooldekodu mõlemas majas töötavatel tegevusjuhendajatel üsna palju hoolealuseid, keda tuleb samaaegselt juhendada ja kellele tuleb tegevust pakkuda. Kui töötajaid oleks rohkem, saaks tegevusse haarata ka passiivsemad hoolealused, tegelda rohkem tähelepanu vajavate inimestega ning tagada parem järelevalve. Ka kontrollkäigul kaasas olnud tervishoiuekspert tõi välja, et hooldekodus võiks olla rohkem töötajaid. See võimaldaks töötajatel leida rohkem aega individuaalselt arendavateks ja teraapilisteks tegevusteks. Tervishoiuekspert soovitas üle vaadata ka inimeste füüsilise aktiivsusega seotud tegevuse. Mitu hooldekodu elanikku mainis, et rohkem võiks olla sellist töösarnast tegevust, mis pakuks huvi ka meestele. Rõõmustab, et mitmele hooldekodu elanikule pakub töist tegevust SA Hea Hoog. Töökoormust määrates arvestatakse inimeste tervislikku seisundit ja erivajadusi. Ühel hooldekodu elanikul on õnnestunud tööd leida ka avatud tööturult. 4. Elanike terviseseisundi jälgimine Rapla Alu tee üksuses pakub õendusabiteenust Eldred OÜ. Meditsiiniõde käib hooldekodus kahel tööpäeval nädalas (tavaliselt esmaspäeviti ja reedeti). Töövälisel ajal saab õega ühendust võtta telefoni teel. Hooldekodule osutab õendusabiteenust üks osalise tööajaga töötav õde. Lepingu ja töögraafikute järgi viibib meditsiiniõde hooldekodus kohal 45 tundi kuus. Õendusabiteenust ei tagata piisavas mahus. 40 ööpäevaringset erihooldusteenust saava inimese kohta peab õendusabiteenus olema kättesaadav vähemalt 40 tundi nädalas (SHS § 102 lg 4), mis tähendab ühe inimese kohta üks tund nädalas. Kuna Rapla Alu tee üksuses saab ööpäevaringset erihooldusteenust 30 inimest, tuleks õendusabiteenust pakkuda 30 tundi nädalas (120 tundi kuus). AS-i Hoolekandeteenused ja Eldred OÜ vahel sõlmitud õendusabiteenuse osutamise lepingu (nr L-2/4352-1) järgi pakutakse aga ööpäevaringse erihooldusteenuse saajatele õendusabi 45 tundi kuus. See tähendab, et lepingu järgi on teenusevajaduse maht kuus 1,5 tundi inimese kohta. See ei vasta sotsiaalhoolekande seaduse nõuetele. 4 Vt CPT 2021. a Serbia visiidi raport, p 166. 5 Vt CPT 2020. a Bulgaaria visiidi raport, p 74. 6 Hooldekodult 20.07.2023 saadud info kohaselt on kõikidel hooldekodu elanikel vähemalt üks mõtestatud tegevus päevas. Kui elanik ei ole nõus osalema planeeritud vaba aja ringides, vestleb tööl olev töötaja temaga individuaalselt, tema tegevuseks on individuaalne vestlus planeeritud teemal.  6 Oluline on seaduses sätestatud õendusabi mahu kohta kehtestatud nõuet arvestada, sest hooldekodus elab inimesi, kellel võib tekkida ägestumis- ja agressioonihooge ning kelle käitumine põhjustada füüsilise vigastusega lõppevaid konflikte. Raske psüühikahäirega inimesed ei pruugi oma terviseseisundi tõttu kaebusi alati selgelt väljendada. On ka inimesi, kelle tervislik seisund võib kiiresti muutuda ja kes vajavad tavapärasest hoolsamat jälgimist. Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja ei tohi psüühikahäiretega inimestele sotsiaalteenust pakkudes eirata sotsiaalhoolekande seaduse nõudeid. Õigustuseks ei saa olla ka rahanappus, sest õendusabiteenust rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalse maksumuse hulgas (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lg 11). Õendusabi peab olema piisavalt kättesaadav kõigile hooldekodu elanikele. 5. korteri ravimikapis oli pakendita tablett, mille päritolu ja otstarvet ei osanud tegevusjuhendaja selgitada. Tarbetud ravimid (nt ravikuurist alles jäänud ravimid või raviskeemi muutmise tõttu üle jäänud ravimid) tuleb nõuetekohaselt hävitada.7 5. Tervishoiueksperdi hinnang Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamus on kirjale lisatud. Palun kujundage tervishoiueksperdi tähelepanekute ja soovituste suhtes oma seisukoht ning saatke see õiguskantslerile koos vastusega kirjas esitatud tähelepanekute kohta. Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 17.10.2022. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus 3 lehel Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, AS Hoolekandeteenused 693 8406 [email protected] 7 Hooldekodult 20.07.2023 saadud info kohaselt on tellitud uued ja vahetatud välja ebakvaliteetsed ravimipinalid, millest leitud ravim võis välja libiseda. Samuti on töötajaid juhendatud, kuidas käidelda kõlbmatuid ravimeid ning antud koduõele ülesanne kaks korda nädalas kontrollida ravimikappe.