Rahandusministeerium Teie 19.07.2023 nr 1.1-26/5035-1,
[email protected] RAM/23-0982/-1K/
Meie 17.08.2023 nr 1.2-3/2841-2
Mootorsõidukimaksu seaduseelnõu VTK
kooskõlastamine
Lugupeetud minister
Täname, et esitasite kooskõlastamiseks mootorsõidukimaksu seaduseelnõu
väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK).
Juhime tähelepanu, et meie hinnangul ei saa VTK-st ühtviisi aru, et alarmsõidukid, sh
kiirabiautod on maksust vabastatud. Ühes kohas on see kirjas, kuid teisest kohast on aru
saada, et kiirabiautod näiteks on siiski maksuobjektid (vt lk 26 tabel nr 5). Meedia vahendusel
mõistame, et kiirabiautosid kui alarmsõidukeid siiski maksustada ei soovita. VTK-s on aga
puudu põhjused, miks alarmsõidukid on maksust vabastatud. Nimelt võib kiirabisõidukeid
jaotada kaheks grupiks lähtuvalt nende omanike põhitegevusest. Üks grupp on kiirabisõidukid,
mis osutavad elutähtsat teenust ning mida kasutatakse kiirabi osutamiseks üldmõistetavas
tähenduses (reageerivad Häirekeskuselt saadud kutsetele Tervisekassaga sõlmitud
kiirabilepingu alusel). Teine grupp on kiirabisõidukid, mida kasutatakse üksnes erasektoris,
tagades meditsiinilist julgestust avalikel üritustel ning pakkudes eraisikutele meditsiinilist
transporti. Kui on teada, mis on maksuvabastuse eesmärk, saaks täpsemalt hinnata, kas
vabastada maksust mõlema grupi kiirabiautod.
Näiteks võib olla festivali nn medpunktis kõrvuti kaks kiirabibrigaadi – üks neist elutähtsa
teenuse osutaja ning teine lihtsalt tervishoiuteenust pakkuv meeskond. Seal nad töötavad
samadel alustel osutades sama teenust, kuna mõlemad on tervishoiuteenuse osutajad. Kuid
muul ajal seisneb erinevus selles, et ühel meeskonnal on Tervisekassaga leping ning on
elutähtsa teenuse osutaja, teine meeskond mitte. Oleme seda meelt, et kiirabid, kes on
elutähtsa teenuse osutajad peavad kindlasti olema mootorsõidukimaksust vabastatud, kuna
vastasel juhul suureneb kiirabiteenuse hind ning kannatada saab ravikindlustuse eelarve, mis
on niigi vähene. Samas, teise grupi puhul palume analüüsida koostöös meiega, kas neid
vabastada maksust või mitte, sh arvestada riigiabi reeglite ning konkurentsipiirangutega.
Oleme valmis andma Teile täiendavat sisulist infot kiirabibrigaadi pidajate ja kiirabisõidukite
kasutamise erinevustest.
VTK-ga on plaanis koguda maksu ühtemoodi kõigilt inimestelt, mis suurendab auto omamise
kulu eeldatavasti 5–10%. Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuulub puuetega inimeste
õiguste kaitse, sh koordineerime ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Komiteele perioodilise
aruande koostamist Puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise ja komitee soovituste
rakendamise kohta. Märgime, et VTK-ga seoses tuleks silmas pidada selle kooskõla puuetega
inimeste õiguste konventsiooni artikliga 9, 20 ja 28. Sellest tulenevalt soovime välja tuua, et
mõnede puudega inimeste või nende lähedaste jaoks täidab auto abivahendi eesmärki,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
mis võimaldab neil osaleda ühiskonnaelus (sh käia tööl, koolis, saada teenuseid) teistega
võrdsetel alustel.
Kuigi olemasolevad statistilised andmed on piiratud, siis teame, et 30 000 raske ja 3900
sügava puude raskusastmega inimest (s.o vastavalt 23% ja 3% puude raskusastmega
inimestest) elab leibkondades, kus on auto. Kõigist autot omavatest puudega inimeste
leibkondadest 27% on suhtelises vaesuses, seejuures suurema tõenäosusega on auto neil
leibkondadel, kes elavad hõredalt asustatud piirkonnas.1 Lisaks teame, et töötavatest puudega
inimestest kasutas põhitöökohal käimiseks isiklikku autot 43%2. Täiendavalt saab välja tuua,
et raske liikumispuudega inimesi on 31 033 ja sügava liikumispuudega inimesi 3514, kuid
puudub informatsioon, kui paljudel neist on auto. Abivahendite loetelu tähenduses said 2018–
2022 aastal autokohandusi 150 inimest, kellest valdav osa oli sügava puudega.3
Toetame mootorsõidukimaksu ja peame vajalikuks, et see annaks oma panuse ka
puhtamasse keskkonda, millest võidavad kõik Eesti inimesed. Samas eelistame sellist
mootorsõidukimaksu, mis oma ülesehituselt arvestab, et haavatavamatel sihtgruppidel on
suurema tõenäosusega vanemad sõidukid, ning mille aastamaks võiks olla madalam, toetades
väiksema sissetulekuga ja erivajadustega inimeste toimetulekut. Oleme edasiste lahenduste
valikul valmis igakülgseks koostööks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Susanna Jurs
[email protected]
1
Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring 2022; sotsiaalministeeriumi arvutused
2
Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu-uuring 2022
3
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet