Pöördumine

Riigikantselei ning Haridus- ja Teadusministeeriumi eelhinnang ministeeriumite konkursipõhistele TA taotlustele 2024.a. 2025-27 Panus riigi arenguvajaduste Vastavus TA TA lisataotlus Rahastamise lisaväärtus ja mõju Koondhinnang summa summad saavutamisse määratlusele Maa- ja mullakasutuse 1 425 000 5 700 000 Mulla- ja maakasutuse Eestis tehakse valdkonnas tippteadust, Projekt vastab TA- SOOVITAME RAHASTADA juhtimissüsteem seire- ja juhtimissüsteemi mis loob potentsiaali luua väga le osaliselt: tegevus OSALISELT. Avatud mullastiku teenuste loomine on Eesti 2035 uuenduslik seiresüsteem. Andmete ja 1 on TA, juhtimise konkursina toetab parima efektiivseks ja jätku- elurikkuse ja keskkonna teadmise kaasajastamine on selle aluseks. tööriista loomine ja teadusliku teadmise kaasamist suutlikuks eesmärkide vaates Tegevused võimaldavad arenguhüpet nii tugitegevused olulise valdkonna poliitika- kasutamiseks, kriitiliselt olulised, teaduses kui poliitikakujunduses. Oluline (tegevused 2 ja 3) kujundusse. Rahastada TA elurikkuse kaitseks ja tegevused on kooskõlas on kaasata erinevate teadusrühmade ei ole TA ega TA-d komponenti projekti alguses kliimamõju rahvusvaheliste ja kompetentsi läbi avatud konkursi, mitte toetav tegevus. (3,5 mln). Juhtimise tööriista vähendamiseks siseriiklike kohustustega. suunata vahendid KLIMi ja REMi alla- loomine ja tugitegevused on (KLIM+) sutustele. ministeeriumi põhiülesanded, kuid võivad edasi arendamisel toetust leida avaliku sektori innomeetmest. Tulevikukindla 1 385 000 5 650 000 Kavandatud tegevused Sisuliselt on tegemist X-tee kaasaegse Unikaalse mudeli SOOVITAME RAHASTADA andmemajanduse toetavad nii pikaajalisi lahenduse väljatöötamisega, mis loomine ja OSALISELT. Toetada võiks ökosüsteemi mudel ja eesmärke kui valitsuse tähendab arenguhüpet andmete valideerimine on ökosüsteemi kontseptsiooni taristulised prioriteete, kaasaegsest kasutamise valdkonnas. Kõige kriitilisem TA. Mudeli loomist koostöös teadlastega lahendused andmete riikliku andmemajanduse osa kavandatust on andmemajanduse testimine (1,46 mln). Pilootide ja turvaliseks mudelist võidab nii avalik mudeli arendamine koostöös teadlastega. ministeeriumite arenduste faasi ei tohiks haldamiseks, kui erasektor (arenduste Pilootide osa jääb ministeeriumite kaasuste toel ei ole kavandada enne, kui mudel on käitlemiseks ja pudelikael). keskseks ja killustatuks. Ei ole selge, piisavalt lahti valmis (piloote saab teha ka väärindamiseks kuidas juba ette kavandatud piloodid kirjutatud, et innomeetmest). Mudeli loomine (MKM+) loodavasse mudelisse suhestuvad ja hinnata tegevuste toimub eeldatavasti projekti kuidas teadlastelt tellitud komponentidest vastavust TA-le. esimestel aastatel. tekib tervikmudel. Partnerina võiks kaasata ka Statistikaameti. Teaduse ja arendustöö 650 000 2 600 000 Vähk on haigusena suure Luuakse võimekus ELi vähimissiooni Esmases faasis on SOOVITAME RAHASTADA kaasamine vähitõrje mõjuga inimeste tervisele rahasid Eestisse tuua (riigil kohustus TA komponent OSALISELT. Vajalik ja selle prioriteetsete ja kuluks tervisesüsteemile, üksus luua). Tippkeskuse nime ei tohiks väike, peamiselt loomist ei tohiks edasi lükata, ülesannete misläbi on probleem ka selles tähenduses kasutada (eksitav). tegeldakse TA samas ei tohiks rahastada ilma lahendamisse. Vähi Eesti 2035 fookuses. Muidu vajalik, et vähiuuringutesse raha projektide selge äriplaani ja laiema Ennetuse, Diagnostika, Tervisetehnoloogiad on juurde tuua ja vähiennetuse kava ellu kirjutamisega ja fookuseta. TA saab anda olulise Ravi ja Teaduse TAIE fookusvaldkond. viia, ent projekt ise on toores ja eesmärk võrgustikutööga panuse poliitikakujundusse, Tippkeskuse Projekt tugineb Eesti ja piiratud (ELi rahade toomine, ometi on (TA toetav kulu). kuidas, tuleks läbi mõelda. asutamine (SOM) Euroopa Vähitõrje juba 2024 kavandatud 0,35 mln palga- Rahastada 2/3 ulatuses tegevuskavadel. fondi). Ebaselge, kust tulevad inimesed, aastasena (0,45 mln) ja küsida mis on partnerite rollid, keskuse seos järgmisel aastal uus taotlus koos poliitikakujundusega, suhe võimaliku äriplaaniga (kaasrahastus, „tegeliku“ teaduse tippkeskusega jne. seosed teiste TA algatustega). Jätkusuutlikkuse osa ei ole veenev. Riigikantselei ning Haridus- ja Teadusministeeriumi eelhinnang ministeeriumite konkursipõhistele TA taotlustele Krüptograafiliste 310 000 2 110 000 Võimekuse loomine Võimekuse loomine on riigikaitse küber- Loodav keskus ise SOOVITAME RAHASTADA, turbelahenduste panustab Eesti 2035 turvalisuse vaatest oluline, samas uute ei ole TA asutus, KUI VAHENDEID ON. hindamisvõimekuse ettevõtluse, julgeoleku ja keskuste loomine ei tundu alati ent mudeli ja Valdkonna jaoks oluline loomine (KAM+) turvalisuse pikaajalistesse põhjendatud (kust tulevad inimesed?). võimekuse projekt, samas võiks iga uue eesmärkidesse. Tegemist on arenguhüppega riigikaitse arendamine selle võimekuse loomisega mõelda mõttes, ent krüptovõimekus on jaoks on. läbi mõju järelkasvule (inimeste ülikoolides ka praegu olemas, neid võiks arv on piiratud). Eriti oluline, kavandatust rohkem kaasata (järelkasv). kui luua uusi üksusi, mis Uue võimekuse arendamine RIAs võiks võistlevad inimeste pärast TA tuleneda ka organisatsiooni strateegiast. asutustega. Elluviimise korral loob võimalusi erasektorile. OK-SORT: Omad 500 000 2 000 000 Kooskõlas pikaajaliste ees- GMO aretustehnikad on nii Eestis kui Arendustöö ja töö- SOOVITAME RAHASTADA, kestlikud sordid märkide ja riigi poolt ELis mahajäänud, arenguhüpe oleks see riistakasti loomine KUI VAHENDEID ON. Vajalik targaks võetud rahvusvaheliste nii teaduse kui põllumajanduse jaoks. on TA, kommu- projekt, samas vahendid on toidujulgeoleku kohustustega. Panustab Samas on REMil mahukas sordiaretuse nikatsioon ja tead- ministeeriumil elluviimiseks tagamiseks (REM) Eesti 2035 toidujulgeoleku programm olemas (3 mln eurot aastas) ja mussiire on TA-d olemas. Keskne rahastus aitab ja toiduohutuse eesmärki saaks täita ka selle sees fookusi toetav tegevus. ministeeriumil riske maandada lahendustesse ja TAIE muutes. Oluline, et vahendid jaotataks (riskantset GMO sordiaretust ei kohalike ressursside avatud konkursi korras, mitte ei eraldata teha „tavalise“ arvelt). Taotlus väärindamise ainult oma allasutusele (mõelda ka järel- on esitatud 5-aastasena (otsus fookusvaldkonda. kasvule). Võimalik, et EL ei leevenda saab olla RESi perioodi kohta). GMO muundatud toidu lubamist turule (risk). Laiapindse kasutusega 900 000 2 200 000 Panustab julgeoleku ja Sama labori rahastuseks saadi vahendeid Ei ole aru saada, kas EI SOOVITA RAHASTADA. elektromagnetspektri turvalisuse pikaajalistesse 2022 (elektroonilise võitluse teadus- tegemist on algu- Oluline ministeeriumi jaoks, olukorrateadlikkuse eesmärkidesse (Eesti 2035, suund), soovitakse luua uusi võimekusi. pärase TA-ga või kuid puudu on laiem kaasatus. süsteemi loomine Riigikaitse arengukava). Oluline, aga ministeeriumite ülene kombineeritakse Sama keskuse tegevust on (KAM) Seos SIMi tegevuste ja mõõde jääb nõrgaks (võiks rahastada olemasolevaid valitsus siit fondist juba eesmärkidega on nõrgalt valemipõhisest osast). Kaitseväe tarbeks komponente. toetanud. Kahest KAMi välja toodud. on prototüüpe loodud, kui sihiks on Olemasoleva projektist ekspertide hinnangul laiem kasutus, oleks võinud kedagi veel tehnoloogia vähem kriitiline. kaasata (SIM). valideerimine ei ole TA. Riigikantselei ning Haridus- ja Teadusministeeriumi eelhinnang ministeeriumite konkursipõhistele TA taotlustele Elanikkonna heaolust 1 500 000 6 000 000 Panus olemas, kuid Projekti peamiseks partneriks on Targa Tegemist on loodud EI SOOVITA RAHASTADA. lähtuv andmepõhine võimekus luuakse kitsas linna tippkeskus, mida riik juba olulisel heaoluskoori Riik juba rahastab selle keskuse ruumiloome (KLIM) valdkonnas (tajutav heaolu määral rahastab (2,1 mln aastas). Ei edasiarendusega ja tegevusi suures mahus. Projekti linnades). Linnaruum tohiks luua pretsedenti, kus ühe asutuse valideerimisega, TA mahtu keeruline hinnata. kujuneb paljude muutujate tegevust teadusliku ekspertiisita mis ei ole täies Liiga ühe ülikoolikeskne. koosmõjus, ühe muutuja toetatakse. Taotlusvooru suurim projekt, mahus TA. Taotlus Kahest KLIMi projektist mõju tervikule piiratud. aga vahendid killustatud. Uue püsiva ei ole piisavalt ekspertide hinnangul vähem võimekuse tekkimist ei ole veenvalt detailne, et TA kriitiline. Võiks sobida ka kirjeldatud. Ambitsioon võiks olla mahtu hinnata. innomeetmesse. suurem, nt AI-komponendiga rakendused ruumi automaatseks planeerimiseks vm. Kriisihaavatavuse 104 648 649 785 Panustab Eesti 2035 Ei ole arusaadav, mida tahetakse teha ja TA komponent on EI SOOVITA RAHASTADA. kujunemine, Elukeskkond on turvaline kui uudne see on. Europrojektide jätku- ebaselge, mitmed Taotlus ei ole piisavalt tulevikukriisid ja eesmärki ja STAK 2030 projekt kindlatele teadlastele. Partnereid tegevused fokusseeritud ja uudne, seos sekkumised eesmärkidesse. ei ole. Praktiline väljund ja ambitsioon (lauaharjutused, TA-ga on ebapiisav, partnereid ühiskondliku vähesed (nt võiks olla ka väljund, kuidas kaardistus, töötoad, ei ole sisuliselt kaasatud. Mõju valmisoleku modelleerida kriiside juhtimist). võrdlev analüüs jääb ebaselgeks ja uut praktilist suurendamiseks jne) ei ole TA. võimekust riigile ei teki. (SIM+) Kopsu- ja 612 000 2 988 000 Kooskõlas üldiste Tegemist on üksikprojekti, mitte Vastab TA EI SOOVITA RAHASTADA. pankreasevähi uudse strateegiate (Eesti 2035, meetmega. Iseenesest uuenduslik, määratlusele. Kindla meetodi või teadlaste varase diagnostika TAIE) ja valdkondlike interdistsiplinaarne ja relevantne, kuid rühma rahastamine peab meetodi loomine arengukavadega selle mõju tervishoiule parimal juhul toimuma avatud konkursi korras (SOM) (Rahvastiku Tervise aastate pärast. Ei tohiks luua pretsedenti, ja teaduslikku ekspertiisi Arengukava, Vähitõrje kus TAN soovitab rahastada kindlat kaasates. Väljund tegevuskava). Probleem on teaduslikku meetodit, uurimisrühma või poliitikakujundusse või relevantne. projekti (hindamise kompetents puudub). praktilisse vähidiagnostikasse Tervisetehnoloogiatele tuleb TAIE liiga kauge. Ei sobi meetmesse. temaatiline programm. Eesti välis- ja 400 000 1 900 000 Panus riigi arenguvajaduste Ei ole erakorralist arenguhüpet, mida Osaliselt TA EI SOOVITA RAHASTADA. julgeolekupoliitika lahendamisse ja peaks rahastama ministeeriumite üleselt, (digiteerimine ja Pikaajaliste arenguvajaduste ning diplomaatia arengukavadesse pigem hästi VÄMi keskne. Mahud (4 teadlast digitaalse lahendamiseks ei ole kriitiline. ajalugu (EeVaDip) – kaudne, kuigi oluline uurivad diplomaatia ajalugu) tunduvad keskkonna loomine Jääb liiga ühe ministeeriumi kollektiivse mälu ministeeriumi jaoks. Eesti kontekstis ülemäärased. Selge ei ei ole TA, teaduslik keskseks. Mahud tunduvad programm (VÄM) ole loetletud partnerite roll ja kogu raamatusari võib ülemäärased. kavandatava materjali digiteerimise olla TA-d toetav). otstarbekus. MEMO Teema: Ministeeriumite konkursipõhiste TA vahendite eraldamine Kellelt: Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeerium Kuupäev: 29. augustil 2023 1. Taustainfo Koalitsioonilepinguga on võetud kohustus eraldada riigieelarvest teadus- ja arendustegevuse (TA) rahastamiseks vähemalt 1% SKPst. TANi poolt 2019. aastal tehtud ettepanekut järgides on 1% eesmärgi täitmiseks eraldatav lisaraha jaotatud järgmiselt: • 40% teadussüsteemi toetavatele meetmetele (HTM); • 40% ettevõtete TAI kasvu toetavatele meetmetele (MKM); • 20% valdkondlike poliitikate teaduspõhist kujundamist ja valdkondlike eesmärkide elluviimist toetavatele TA meetmetele (ministeeriumite TA). Vastavalt TANi 2021. aasta ettepanekule jaotatakse ministeeriumite lisavahendid kahes osas – baasosana, mida saavad kõik ministeeriumid valemi alusel, ja konkurentsipõhise osana, mida eraldatakse valitsuse otsusega taotluste alusel. Otsuse rahastamiseks teeb valitsus kuulates ära TANi ettepanekud. 2. Ministeeriumite konkurentsipõhise TA rahastuse üldised põhimõtted Valdkondliku TA konkurentsipõhise rahastamise eesmärk on tugevdada teaduspõhist poliitika- kujundamist, jõustada riigi strateegilisi prioriteete ja reageerida muutuvatele oludele. Riiklikult oluliste TA algatuste rahastamisotsuste tegemisel arvestatakse teiste TA süsteemi meetmete ja instrumentidega, sh • Ministeeriumite kaudu suunatakse teadusraha eesmärgiga parandada Eestis tehtava teaduse sidusust ühiskonnaga ja poliitikakujunduse teadmispõhisust. • Konkurentsipõhisest eelarvest toetatakse erakorralisi lisaväärtust loovaid tegevusi, mille tulemusel kasvab valdkonna suutlikkus jõuda pikaajaliste eesmärkideni ja oskus kaasata poliitikakujundusse teadlasi ja teadussaavutusi. Haldusala asutuste püsiülesannete täitmist peaks rahastama valemipõhisest baasosast. • Tegevused peavad vastama teadus- ja arendustegevuse määratlusele, vähesel määral võib toetada teadussüsteemi toetavaid tegevusi (nt teadusnõustamist vm). 3. Konkurentsipõhiste TA vahendite varasemad otsused Ministeeriumitele on TA lisavahendeid eraldatud alates 2021. aastast. Varasemate valitsuse otsustega on riigieelarve 2023-2026 strateegiaperioodiks eraldatud järgmised vahendid: Eraldatud eelarvevahendid TA projekt 2023 2024 2025 2026 Kaugseire TA keskuse ning siseturvalisuse ja 894 911 994 911 794 911 0 -julgeoleku uurimiskeskuse loomine (SiM) CR14 küberharjutusvälja salajase võimekuse 1 350 000 330 000 330 000 330 000 projekt (KaM) Elujõulise Eesti kultuuri TA programm 1 300 000 1 500 000 1 700 000 1 900 000 (KUM) 1  Põllukultuuride väetamisnormatiivide 455 600 597 200 652 200 256 200 nüüdisajastamine (ReM+ ) Fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuring 2 090 000 2 014 000 2 008 000 0 (KliM) EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise 400 000 400 000 0 0 raamleping ülikoolidega (RaM+) Digital Europe programmi 1 Miljoni 100 000 100 000 100 000 100 000 Genoomi rakendusprojekt (SoM) Välis- ja julgeolekupoliitika TA Venemaa, 1 082 500 1 082 500 1 082 500 1 082 500 Aasia ja Arktika suunal (VäM) Kokku 7 675 034 7 020 635 6 667 611 3 668 700 4. 2024. aasta riigieelarve TA lisataotlused Ministeeriumid esitasid konkursipõhise TA vahendite taotlused Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia (RES) projekti osana 1. augustiks. Esitada võis kuni kaks taotlust ministri kohta. Seni on lähtutud põhimõttest, et ühel aastal ei rahastata üle ühe taotluse ministri kohta. Taotluste hindamine toimub kolmes etapis: tehnilisel, strateegilisel ja poliitilisel tasemel. Tehnilise taseme hinnang annab sisendi strateegilise taseme hinnangusse, mis tehakse TANis. TAN annab valitsusele soovituse, milliseid taotlusi teadus- ja arendustegevuse pikaajalistest eesmärkidest lähtuvalt võiks rahastada. Otsuse rahastamise kohta teeb Vabariigi Valitsus. Tehnilise hinnangu koostas taotlustele Riigikantselei koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Ministeeriumitel on õigus tehnilises hinnangus toodud märkuste põhjal esitada täiendavat infot ja selgitusi, mis peavad mahtuma ühele A4 lehele taotluse kohta. Tehnilisel tasemel hinnatavad kriteeriumid on järgmised: Panus riigi arenguvajaduste Kui suure tõuke annavad planeeritud tegevused riigi saavutamisse pikaajaliste eesmärkide ja arenguvajaduste saavutamisse? Kuidas toetab taotlus Eestis tehtava teaduse paremat sidustamist ühiskonna vajadustega? Lisaväärtus Kas taotletud tegevustes on selge lisanduvuse ja uudsuse aspekt? Kas tekib arenguhüpe või uus püsiv võimekus? Kas tegemist on mitme valitsemisala ühiste eesmärkide täitmisega? Vastavus TA määratlusele Kui suurel määral vastavad tegevused TA tegevuste määratlusele? Kas vastavus TA-le on taotluses üheselt määratletav? Hindamise teises etapis toimub taotluste arutelu TANis. Selle eesmärk on anda valitsusele otsuse tegemiseks täiendav teadus- ja arendustegevuse pikaajalistest eesmärkidest lähtuv vaade. TANi arutelu toimub kirjalike materjalide alusel, ettekannete tegemine ei ole ajaliselt võimalik. TAN ei pea oma soovitust andes lähtuma tehnilise hinnangu andmisel kasutatud kriteeriumitest. TAN sõnastab arutelu tulemusel pingerea taotlustest, mida valitsusel soovitatakse toetada. Otsuse taotluste rahastamiseks teeb valitsus. 2 5. Hinnatavad taotlused RES 2024–2027 protsessi raames esitasid ministeeriumid ühtekokku 10 TA lisataotlust, mille kogumaht oli 31,8 miljonit eurot, sh 7,8 miljonit 2024. aastaks. Mõned taotlused esitati mitme ministeeriumi koostöös (+), põhiesitajaks loetakse ministeerium, kelle ministri poolt see esitati. Taotletud vahendid Asutus TA lisataotlus 2024 2025-2027 Kokku KaM Laiapindse kasutusega elektro- 900 000 1 300 000 2 200 000 magnetspektri olukorrateadlikkuse süsteemi loomine KaM+ Krüptograafiliste turbelahenduste 310 000 1 800 000 2 110 000 hindamisvõimekuse loomine KliM+ Maa- ja mullakasutuse juhtimis- 1 425 000 4 275 000 5 700 000 süsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks KliM+ Elanikkonna heaolust lähtuv 1 500 000 4 500 000 6 000 000 andmepõhine ruumiloome MKM+ Tulevikukindla andmemajanduse 1 385 000 4 265 000 5 650 000 ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks REM OK-SORT: Omad kestlikud sordid 500 000 1 500 000 2 000 000 targaks toidujulgeoleku tagamiseks SiM+ Kriisihaavatavuse kujunemine, 104 648 545 137 649 785 tulevikukriisid ja sekkumised ühiskondliku valmisoleku suurendamiseks SoM Teaduse ja arendustöö kaasamine 650 000 1 950 000 2 600 000 vähitõrje prioriteetsete ülesannete lahendamisse. Vähi Ennetuse, Diagnostika, Ravi ja Teaduse Tippkeskuse asutamine SoM Kopsu- ja pankreasevähi uudse 612 000 2 376 000 2 988 000 varase diagnostika meetodi loomine VäM Eesti välis- ja julgeolekupoliitika 400 000 1 500 000 1 900 000 ning diplomaatia ajalugu (EeVaDip) – kollektiivse mälu programm Kokku 7 786 648 24 011 137 31 797 785 Välisministeerium esitas rahastuse jätkumise tagamiseks uuesti ka 2023. a rahastuse saanud Venemaa-Arktika-Aasia TA programmi. Seda taotlust eraldi ei hinnata, kuna jätkuprojektide rahastus toimub eelisjärjekorras. Tehniline hinnang taotlustele on esitatud lisas 1. 3 6. Riigieelarve vahendid 2024. aastal Rahandusministeerium ei ole meile esitanud 2024. aasta vabade vahendite mahtu, ent loodame arvestuse koos TA vahendite valemipõhise jaotusega saata veel enne istungit. Vabu vahendeid lisandub esialgse hinnangu kohaselt 1% raames pigem väga vähe, peamiselt tuleb lähtuda varasemate aastate reservist. 7. Ettepanekud edaspidiseks • Selleks, et tagada ühtne arusaam sellest, milliseid tegevusi sellelt riigieelarve realt on võimalik rahastada, võib olla otstarbekas kujundada see selgelt sõnastatud toetuse andmise tingimustega, eesmärkide ja rollidega meetmeks või programmiks. • Valitsuse ja TANi tasandi protsessis tuleks keskenduda Eestile oluliste väljakutsete teaduslikule lahendamisele ning hoida metoodilised valikud ning probleemi lahendamisteed avatuna. Parima teadmise kaasamiseks peaks riigieelarvest eraldatud vahendite edasi andmisel kasutama avalikku konkurssi, kus hindamisel lähtutakse teaduslikust tasemest. • Konkurentsipõhiste TA projektide puhul tuleks silmas pidada vastava valdkonna võimekuse kasvu sh järelkasvu. See on eriti oluline, kui projekt eeldab uue uurimisrühma loomist. • TA elluviimisel tuleks vältida uute struktuuride loomist ja kaasata maksimaalselt olemasolevaid positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusi, et vältida Eesti TAI süsteemi killustumist. 4 Saatja: <"Katrin Kiisler"> Saadetud: 30.08.2023 11:48 Adressaat: <[email protected]>; <"Ahti Kuningas">; <=?windows- 1257?Q?Maarjo_M=E4ndmaa?=>; <"[email protected]">; <"[email protected]">; <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; <"MKM info">; <"SM Info">; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: ministeeriumite TA taotlused 12.09 TANis Manused: 1. MEMO Ministeeriumite konkursipõhised TA vahendid - ilma taotlusteta.pdf; 1. Lisa 1. Tehniline hinnang.pdf Head kantslerid! 12. septembril arutab Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) valdkondliku teadus- ja arendustegevuse konkurentsipõhiste vahendite jaotamist ministeeriumite vahel. Teadus- ja arendustegevuse lisataotlus on eelarvestrateegia (RES) projekti osa, mille ministeeriumid esitasid Rahandusministeeriumile 1. augustiks. Valitsus teeb rahastamisotsuse kuulates ära TANi ettepanekud. TANi aruteluks ette valmistatud tehniline eelhinnang on ka sel aastal avalik ning ministeeriumitel on nende põhjal võimalik TANi istungile esitada täiendavaid selgitusi kuni ühel A4 lehel taotluse kohta. Uut eelhinnangut taotlustele ei anta, lisainfo edastatakse liikmetele enne istungit muutmata kujul. Kui teie ministeerium soovib seda võimalust kasutada, palun edastada lisainfo hiljemalt 8. septembril emailile [email protected]. Mistahes küsimustele saab kõige kiiremini vastuse minu käest telefonil +372 51 62196. Heade soovidega Katrin Katrin Kiisler Strateegiabüroo nõunik Riigikantselei Tel. +372 516 2196