Kiri

Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 25.08.2023 nr 29-1/4042-1 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Ettepanek ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu täiendamiseks Austatud Riina Sikkut Käesolevaga teeme ettepaneku lisada menetluses olevasse ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõusse täiendavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused. Muudatused on vajalikud seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/431, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest ülevõtmisega Eesti õigusesse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisa: TTOS muudatused Eva Põldis [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused § X. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 131 lõike 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid, sealhulgas kantserogeenid, mutageenid ja reproduktiivtoksilised ained;“; 2) paragrahvi 131 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli enne bioloogiliste ohutegurite, kantserogeenide, mutageenide, reproduktiivtoksiliste ainete, plii ja selle ühendite ning asbestitolmuga kokkupuute algust ja öötöötaja tervisekontrolli enne öötööle asumist.“. § XX. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § X punktid 1 ja 2 jõustuvad 2024. aasta 5. aprillil. Selgitused Eelnõu § X punktidega 1 ja 2 lisatakse TTOS-i §-i 131 lõike 4 punkti 6 ja lõikesse 7 sõnad „reproduktiivtoksilised ained“. Muudatuse vajadus tuleneb direktiivist 2022/431, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ1 töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest. Direktiiviga 2022/431 lisati direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalasse reproduktiivtoksilised ained. Sarnaselt kantserogeenide ja mutageenidega kuuluvad reproduktiivtoksilised ained ohtlike ainete hulka ning neil võib olla raske ja pöördumatu mõju töötajate tervisele. Uuemate teaduslike tõendite kohaselt võivad reproduktiivtoksilised ained avaldada kahjulikku mõju täiskasvanud naiste ja meeste suguvõimele ja viljakusele ning samuti järglaste arengule. Seetõttu täiendatakse eelnõuga TTOS-i §-is 131 sätestatud töötervishoiuteenuse korraldamise korda. Tööandjal tuleb edaspidi korraldada töötajale tervisekontroll, kui riskianalüüsi tulemused näitavad, et töötaja tervist võivad mõjutada reproduktiivtoksilised ained. Tervisekontroll tuleb korraldada enne reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute algust ning regulaarselt vastavalt töötervishoiuarsti määratud ajal, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Muudatused jõustuvad 5. aprillil 2024. aastal. Jõustumise aeg on seotud direktiivi 2022/431 Eesti õigusesse ülevõtmise tähtajaga. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ, 29. aprill 2004, töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate ohtude eest. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=celex%3A32004L0037 Muudatusega kaasnevad mõjud Muudatus: tööandjale lisatakse kohustus korraldada töötajale tervisekontroll enne reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute algust Muudatusega kaasneb tööandjale kohustus korraldada töötajale, kes oma töökeskkonnas ja tööprotsessides võib kokku puutuda reproduktiivtoksilise ainega, tervisekontroll enne reproduktiivtoksilise ainega kokkupuute algust ja regulaarselt vastavalt töötervishoiuarsti määratud ajal, aga vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõjutatud sihtrühm: töötajad, kes võivad oma töökeskkonnas ja tööprotsessides kokku puutuda reproduktiivtoksiliste ainetega Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatus mõjutab kõiki töötajaid, kelle töökeskkonnas või -protsessides on võimalik kokku puutuda reproduktiivtoksiliste ainetega. Kuna teatud reproduktiivtoksilised ained kuuluvad juba kehtiva õiguse järgi nende kantserogeensete ainete hulka, mis kohustavad tööandjat töötajale enne tööle asumist tervisekontrolli läbiviimist, võib muudatusest mõjutatud sihtrühma pidada suures osas samaks. Tööinspektsioonile on alates 2019. aastast laekunud kantserogeensete või mutageensete kemikaalide käitlemise teateid 32 ning kokkupuutuvate töötajate arvuks on viie aasta peale kokku 240. Peamised tegevusalad on töötlev tööstus ja ehitus, kus hõivatute arv Eestis on vastavalt 123 600 (18,1% kõikidest hõivatutest) ja 58 300 (8,6% kõikidest hõivatutest), kuid võttes arvesse Tööinspektsioonile laekunud teateid, on tegelik mõjutatud töötajate hulk tunduvalt väiksem. Samas tuleb arvesse võtta, et laekunud teated ei peegelda tegelikult ohtlike ainetega kokkupuutuvate töötajate arvu, sest kõik kantserogeene, mutageene ja reproduktiivtoksilisi aineid käitlevad ettevõtted ei pruugi Tööinspektsioonile teateid esitada (selliste ettevõtete arvu kohta statistika puudub). Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust võib siiski pidada väikeseks. Muudatus tooks sihtrühmale kaasa positiivse mõju, kuna selle eesmärk on kaitsta töötajate tervist. Varasemast suurema tähelepanu pööramine töökohal ohtlike ainetega kokkupuutumisele ja enne tööle asumist terviskontrolli läbimine võivad vähendada ka kutsehaigestumiste ja haiguspäevade arvu, mis omakorda mõjuks positiivselt ka sihtrühma majanduslikule toimetulekule. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on kaitsta töötajate tervist. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on küll väike, kuid mõju ulatus on keskmine, kuna lisades tervisekontrolli läbimist nõudvate ohtlike ainete nimekirja ka reproduktiivtoksilised ained, on töötajatel suurem tõenäosus hoiduda haigestumisest (sh kutsehaigestumisest). Mõju sagedus on sihtrühma jaoks väike. Mõju majandusele Mõjutatud sihtrühm: tööandjad, kelle töötajad võivad töökeskkonnas ja tööprotsessides kokku puutuda reproduktiivtoksiliste ainetega Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatus mõjutab kõiki tööandjaid, kelle töötajad võivad töökeskkonnas või -protsessides kokku puutuda reproduktiivtoksiliste ainetega. Kuna teatud reproduktiivtoksilised ained kuuluvad juba kehtiva seaduse järgi nende ainete hulka, mis kohustavad tööandjat töötajale enne tööle asumist tervisekontrolli läbiviimist korraldama, võib muudatusest mõjutatud sihtrühma pidada suures osas samaks. Tööinspektsioonile on alates 2019. aastast laekunud kantserogeensete või mutageensete kemikaalide käitlemise teateid 29-lt erinevalt ettevõttelt, kelle peamised tegevusalad on töötlev tööstus ja ehitus. Eestis oli 2022. aastal töötleva tööstuse tegevusalal 9950 registreeritud ettevõtet (6,7% kõikidest registreeritud ettevõtetest) ja ehituse tegevusalal 16 050 registreeritud ettevõtet (10,8% kõikidest registreeritud ettevõtetest). Võttes aga arvesse Tööinspektsioonile laekunud teateid, on tegelik mõjutatud ettevõtete hulk tunduvalt väiksem. On võimalik, et muudatus toob kaasa mõningase mõjutatud ettevõtete hulga suurenemise, kuid kuna viimase viie aasta jooksul on kokku laekunud vaid 32 teadet (mõnelt ettevõttelt mitu teadet) ja teatud osa reproduktiivtoksilistest ainetest on juba nimekirjas kehtiva seaduse kohaselt olemas, võib eeldada, et muudatus ei mõjuta suurt hulka uusi ettevõtteid, kellel pole varem olnud kohustust töötajatele enne tööle asumist terviskontrolli korraldada. Samas tuleb arvesse võtta, et laekunud teated ei peegelda tegelikku ohtlike ainetega kokkupuutuvate töötajate arvu ja et ohtlike ainete nimekirja täiendamine võib suurendada enne tööle asumist tervisekontrolli vajavate töötajate arvu ka nendes ettevõtetes, kus tööandja neid juba korraldab. Muudatus lisab tööandjale kohustuse korraldada tervisekontroll enne tööle asumist töötajale, kes võib töökeskkonnas ja tööprotsessides kokku puutuda reproduktiivtoksiliste ainetega. See võib kaasa tuua lisakulutusi nii töökeskkonna ohutuse hindamisel kui ka tervisekontrollide korraldamisel. Samas on iga tööandja huvides, et tema töötajad oleks hea tervise juures, võtaksid vähem haiguslehti ning püsiksid pikemalt oma töökohal. Kuna eelnõu eesmärgiks on töötajate tervise kaitsmine ja ohtlike ainetega kokkupuute vähendamine, võib väheneda ka kutsehaigestumine. Kuna tegemist ei ole regulaarse väljaminekuga, on muudatus pikas perspektiivis tööandjatele positiivne. Ebasoovitavate mõjude risk Muudatus võib kaasa tuua vajaduse läbi viia põhjalikum töökeskkonna kontroll ja korraldada varasemast rohkematele töötajatele tervisekontrolle, seega võivad kaasneda kulutused, millega tööandjad ei ole oma senises majandustegevuses arvestanud. Samas on iga tööandja huvides oma töötajate tervis ning seega on ühekordne kulutus pikas perspektiivis kasulik ka tööandjale. Kokkuvõttev hinnang Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on kaitsta töötajate tervist. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on küll väike, kuid mõju ulatus on keskmine, kuna need tööandjad, kelle töötajad reproduktiivtoksiliste ainetega kokku puutuvad, peavad tervisekontrolle korraldama kõigile töötajatele. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks väike. Mõjutatud sihtrühm: töötervishoiuarstid Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatus mõjutab kõiki Eesti töötervishoiuarste. 2023. aasta augustikuu seisuga on Terviseameti registris registreeritud 105 töötervishoiu arsti ja 25 töötervishoiu õde. Kõikidest tervishoiutöötajatest moodustavad nad vastavalt 0,4% ja 0,1%. Seega võib sihtrühma suurust lugeda väikeseks. Muudatus võib mõnel määral tuua kaasa töökoormuse suurenemist, kuid kuna kehtivas seaduses on juba antud kohustus olemas, ei too see kaasa uut tervishoiuteenust. Muudatus võib aga kaasa tuua muutusi tervisekontrolli sisus ehk teatud protseduurid võivad lisanduda või muutuda. Samas ei tohiks see arstide töökoormust oluliselt tõsta. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang Muudatuse mõju sihtrühmale võib pidada positiivseks, kuna eesmärgiks on töötajate tervise kaitsmine. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Mõju ulatus on keskmine, kuna antud muudatusega kaasnevaid tervisekontrolle võivad läbi viia kõik töötervishoiuarstid ja - õed. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks keskmine, kuna antud tervisekontrolle viiakse läbi küll regulaarselt, kuid mitte igapäevaselt.