Sotsiaalministri 24.09.2019. a määruse nr 61 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" muutmine (määruse allkirjastamine)

MINISTRI MÄÄRUS 26.08.2023 nr 46 Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse veeseaduse § 85 lõike 2 alusel. Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määruses nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulit täiendatakse pärast arvu „2” tekstiosaga „, § 853 lõike 2, § 854 lõike 6 ja § 857 lõike 4”; 2) paragrahvi 5 tabeli eelviimase rea neljandast veerust jäetakse välja tekstiosa „Märkus 9“; 3) paragrahvi 10 lõike 8 tabeli all olev märkus 3 sõnastatakse järgmiselt: „Märkus 3. Paragrahvi 10 lõikes 3 osutatud põhinäitajaid tuleb määrata üks kord aastas. Veeseaduse § 857 tähenduses tehtud erandi puhul tuleb näitajaid seirata Terviseameti määratud sagedusega.“; 4) paragrahv 133 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 15 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „lõikes 3“; 6) määruse normitehnilist märkust täiendatakse järgmiselt: „nõukogu direktiiv 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest (ELT L 296, 07.11.2013, lk 12– 21).“. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler *  Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määruses nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“ (edaspidi joogivee määrus) tehakse muudatused, et täpsustada määruse preambulit ja muuta määruse tekstis olevaid ebakorrektseid sätteid. Määrusega tehakse peamiselt tehnilist laadi muudatused ja parandused. Määruse eesmärk on parandada ilmnenud vead ja luua õigusselgus. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Ramon Nahkur ([email protected]; tel 5918 5362), endine õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Virge Kuningas-Turu ([email protected]; tel 626 9114) ja õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ([email protected]; tel 5918 9323). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 9274; [email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse joogivee määruse redaktsiooni RT I, 15.03.2023, 10. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kuuest punktist. Määruse punktiga 1 muudetakse joogivee määruse preambulit, millesse lisatakse viited veeseaduse § 853 lõikele 2, § 854 lõikele 6 ja § 857 lõikele 4. Joogivee määruse muutmisega (RT I, 15.03.2023, 2) jäi preambuli muudatus ekslikult tegemata. Veeseaduse § 853 lõikes 2 sätestatud veevarustussüsteemi riskihindamise ja -juhtimise nõuded, § 854 lõikes 6 sätestatud tarbimiskoha veevärgi riskihindamisega seotud meetmete, riskihindamise kokkuvõtte ja tarbimiskoha veevärgi näitajate seire nõuded ja § 857 lõikes 4 sätestatud joogivee näitajate piirväärtuste järgimise nõuetest tehtava erandi kohaldamise tingimused ja kord kehtestatakse joogivee määruses. Määruse punktiga 2 jäetakse joogivee määruse § 5 tabelis keemilise kvaliteedinäitaja „vask“ juurest välja märkus 9. Joogivee määruse muutmisega (RT I, 15.03.2023, 2) jäi vase juurde tabelisse ekslikult märkus 9, mis kehtib plii kohta (plii kohta jääb märkus 9 kehtima). Paragrahvi 5 tabelis kehtestatud keemilised piirsisaldused ja nende kohta kehtivad märkused on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1–62). Vase kohta direktiivis märkus puudub ning sarnaselt ei kehtestata märkust ka riigisiseses õiguses. Määruse punktiga 3 sõnastatakse joogivee määruse § 10 lõike 8 märkus 3 selgemalt, et oleks aru saada, et määruse § 10 lõikes 3 nimetatud põhinäitajaid (Escherichia coli ja soole enterokokid) tuleb kontrollida igal juhul üks kord aastas ning ülejäänud § 10 lõike 3 näitajaid kaks korda aastas (kui ei ole tehtud erandit veeseaduse § 857 tähenduses, mis puhul määrab proovivõtusageduse Terviseamet). Kehtiv märkuse 3 sõnastus võib tekitada segadust, et proovivõtusagedus (üks proov kahe aasta jooksul) rakendub ainult siis, kui pole tehtud eelnimetatud erandit.  2 Määruse punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 133, mille kohaselt ei avalikusta joogivee käitleja riigi julgeoleku tagamiseks teavet seoses tema opereeritavate veevarustuse välisvõrgu, veetöötlusjaama, puurkaevude ja veevõtukohtadega ega veetootmise meetodi detailset teavet, sealhulgas kohaldatud veetöötlemis- ja desinfitseerimisviiside kohta. Määruse lugemisel on ilmnenud, et määrus võib eelnimetatud sättega riivata teisi õigusakte. Joogivee määruse § 133 tekitab joogivee käitlejatele piirangu avalikustada teavet julgeoleku tagamise eesmärgil, aga säte ei täida oma eesmärki, sest teised õigusaktid sellise teabe avalikustamist ei piira. Avaliku teabe seaduse § 3 lõike 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites (nt puurkaevude kohta käiv info), ja selle § 4 täpsustab avalikule teabele juurdepääsu põhimõtted (ehk reeglina on selline teave avalik). Selle näiteks on ehitusseadustiku § 125 lõige 2 – puurija on kohustatud pärast puurimistööde lõpetamist esitama puurimispäeviku andmed (mis § 125 lõike 1 punkti 1 järgi sisaldab ka puurkaevu asukoha infot) ehitusseadustiku § 126 lõike 6 alusel kehtestatud korras Eesti looduse infosüsteemi (EELIS). EELIS-e põhimääruse § 19 lõike 1 kohaselt on EELIS-esse kantud andmed avalikud, kui ei ole märgitud teisiti (puurkaevude andmete osas mitte), andmetele juurdepääs toimub keskkonnaportaali kaudu. Eelmainitu kohaselt on puurkaevude asukohad avalik info, mida ei saa joogivee määrusega piirata. Lisaks sätestab ehitusseadustik ehitisregistri, mis on ehitusseadustiku § 58 lõike 1 järgi avalik. Ka puurkaev on ehitis ja ehitusseadustiku § 60 alusel kantakse ehitisregistrisse muu hulgas ehitise asukoha andmed ehk puurkaevude kui ehitiste asukoha info on avalik, seda ei ole piiratud. Joogivee määruse §-ga 133 tekib seetõttu vastuolu avaliku teabe seaduse ja ehitusseadustikuga ning joogivee määrus ei ole piisav õiguslik tasand sellise piirangu kehtestamiseks. Edaspidi tuleb leida kokkulepped selliste julgeolekut puudutavate piirangute kehtestamiseks avaliku teabe seaduse, ehitusseadustiku ja vajaduse korral ka teiste õigusaktide menetlemise raames. Määruse punktiga 5 sõnastatakse uuesti joogivee määruse § 15 lõige 4, kus on ekslik viide. Määruse punktiga 6 täiendatakse määruse normitehnilist märkust viitega nõukogu direktiivile 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest (edaspidi Euratomi direktiiv). Euratomi direktiiv on samuti joogivee määrusega üle võetud, kuid seni jäi määruse tekstis viide sätestamata. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatuste eesmärk on parandada ilmnenud vead. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta majandust, regionaalarengut, riigi julgeolekut ega välissuhteid, samuti ei avaldu sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale ega mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Muudatused parandavad õigusselgust ega too kaasa mõjusid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne kulusid ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras.  3 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Siseministeeriumile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile ja Eesti Vee-ettevõtete Liidule. Eelnõu kohta märkusi ei laekunud.