Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu edastamine Riigikantseleile

Riigikantselei Meie 22.08.2025 nr 8-1/7001-1 Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu edastamine Riigikantseleile Justiits-ja Digiministeerium esitab täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 – rakendusaktide kavand 4. Seletuskirja lisa 2 – eelnõu kooskõlastamise tabel Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 21.08.2025 Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadus § 1. Täitemenetluse seadustiku muutmine Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 63 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Enne täitmisregistriga liitumist peab kasutaja liidestama enda infosüsteemi tehnilise lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta täitmisregistri kaudu tehtud päringute kohta.“; 2) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Täitmisregistriga liitunud kasutaja peab tegema käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses nimetatud tehnilises lahenduses kättesaadavaks teabe päringute kohta, mis on täitmisregistri kaudu tehtud krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta, välja arvatud juhul, kui nimetatud teabe suhtes on seadusega ette nähtud juurdepääsupiirangu alus või andmesubjekti õiguste piirang.”; 3) paragrahvi 63 lõiked 4, 9, 10 ja 12 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 63 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Täitmisregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas: 1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 2) täpsustatud andmekoosseis; 3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad; 6) konto avamise elektroonilise kontrollimise kord ja tehnilised nõuded; 7) muud korralduslikud küsimused.“; 5) paragrahvi 63 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses: „(51) Isikuandmed, mida täitmisregistris töödeldakse, on järgmised: võlgniku, sissenõudja, kohtutäituri, arestimisakti koostaja, volitatava ja päringu saatja üldandmed. (52) Täitmisregistris töödeldavaid andmeid säilitatakse viis aastat menetluse lõpetamisest.”; 6) paragrahvi 63 lõikes 11 asendatakse sõnad „Täitmisregistrist on” sõnadega „Elatise võlgnevuse tasumisest kõrvalehoidumise vältimise eesmärgil on täitmisregistrist”; 7) paragrahvi 632 lõikes 1 asendatakse sõna „Koda” sõnadega „Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda”; 1 8) paragrahvi 632 täiendatakse lõigetega 21–24 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud infosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1) kohtutäituri ja tema määratud esindaja üldandmed; 2) sissenõudja ja tema esindaja üldandmed; 3) õigustatud ja kolmandate isikute üldandmed; 4) võlgniku üldandmed, esindaja olemasolu korral andmed võlgniku teovõime piiramise kohta ja esindaja üldandmed ning andmed võlgniku töötamise, õppimise ja vara kohta; 5) võlgnikuga seotud isikute üldandmed ja andmed nende vara kohta; 6) enampakkumisel osaleja üldandmed, riikliku tausta olemasolu andmed, kutse- ja tegevusala andmed ning tegeliku kasusaaja olemasolu korral tema üldandmed; 7) täitedokumendist tulenevalt süütegudega seotud isikuandmed. (22) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud infosüsteemis töödeldavaid andmeid säilitatakse kümme aastat täitetoimiku lõpetamisest. (23) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud infosüsteemi vastutav töötleja on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. (24) Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda asutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud infosüsteemi ning kehtestab selle põhimääruse, milles sätestatakse infosüsteemi pidamise kord, sealhulgas: 1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 2) täpsustatud andmekoosseis; 3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad; 6) muud korralduslikud küsimused.“. § 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust täiendatakse §-ga 119 järgmises sõnastuses: „§ 119. Täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 2 kohaldamine Enne 2026. aasta 23. veebruari täitmisregistriga liitunud kasutajad ja täitemenetluse seadustiku §-s 632 ette nähtud infosüsteem peavad samuti vastama täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 2 teises lauses nimetatud tingimusele.”. § 3. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 2 ning § 2 jõustuvad 2026. aasta 23. veebruaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees 2 Tallinn, ......................2025 __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ............................ 2025 (allkirjastatud digitaalselt) 3  Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kõnesoleva eelnõuga kavandatavad muudatused suurendavad täitmisregistri kaudu tehtavate päringute läbipaistvust, võimaldades isikutel saada senisest parema ülevaate nende kohta tehtud päringutest. Praegu puudub inimestel võimalus näha, millised avaliku võimu asutused või seaduses nimetatud muud isikud on nende kohta teinud päringuid täitmisregistri kaudu pankadele ja makseasutustele. Täitmisregister toimib üksnes infovahenduskanalina ega salvesta päringute sisu. Kuigi seadus annab inimestele õiguse teada, kuidas nende isikuandmeid kasutatakse, puudub tehniline lahendus, mis võimaldaks seda teavet lihtsalt kuvada. Selleks nähakse eelnõuga ette kohustus, et täitmisregistriga liituvad kasutajad peavad enne registriga liitumist liidestuma ka tehnilise lahendusega (nn andmejälgija), mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta tehtud päringute kohta, ning tegema kättesaadavaks teabe tehtud päringute kohta. Erandiks on juhtumid, kus päringu tegija võib seaduses ette nähtud juhtudel edastada andmesubjektile teavet andmete töötlemise kohta hiljem, piirata selle esitamist või keelduda selle väljastamisest. Vastav kohustus kehtib ka varem liitunud asutustele ja isikutele, sealhulgas Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale (koda). Muudatus suurendab täitmisregistriga liitunud asutuste töökoormust, kuna tuleb välja arendada ja juurutada tehniline lahendus päringute kuvamiseks ning uuendada andmekaitseprotseduure. Inimestel, kelle kohta täitmisregistri kaudu päringuid tehakse, halduskoormus väheneb, kuna nad ei pea esitama andmesubjekti päringut, vaid neil on oma andmete kasutamist soovi korral lihtsam jälgida – vajalik teave on koondatud ühte kohta ja kättesaadav elektrooniliselt, mis suurendab läbipaistvust, aitab avastada ja vaidlustada ebaseaduslikke päringuid ning vähendab andmete väärkasutuse riski. Eelnõuga ajakohastatakse täitemenetluse seadustikus õigusselguse huvides ka andmekogude regulatsiooni, sätestades seaduse tasandil andmekogudes töödeldavate isikuandmete kategooriad, andmete säilitamise maksimaalse tähtaja ning volitusnormis selgemalt põhimääruse kehtestamise raamid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiits- ja Digiministeeriumi vabakutsete talituse nõunik Aleksandr Logussov ([email protected]) ja andmekaitseõiguse talituse nõunik Helen Uustalu ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused 1 Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valituse tegevusprogrammiga1, mille kohaselt on digiriigi valdkonna eesmärk järgmine: kohustuslikuks muudetud andmejälgija abi suurendame inimeste kontrolli oma andmete kasutamise üle. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone: 1) täitemenetluse seadustik, RT I, 03.06.2025, 17; 2) tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus, RT I, 03.06.2025, 16. 2. Seaduse eesmärk Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 63 lõike 1 punkt 4 näeb ette, et täitmisregister tagab infovahenduskanalina muu hulgas krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta päringute tegemise seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. Avaliku võimu kandja, kellel on vaja täitmisregistrit kasutada seadusest tuleneva ülesande täitmiseks, võib süsteemiga liituda juhul, kui selleks on olemas tehniline võimekus. Sisuliselt pakub täitmisregister avaliku võimu kandjatele ja muudele krediidiasutuste seaduse § 88 lõikes 5 nimetatud isikutele registri infovahenduskanaliga liitumise korral tehnilist automatiseeritud teenust krediidi- ja makseasutuste valduses oleva pangainfo kogumiseks. Isikuandmete kaitse üldmääruse2 (IKÜM) artiklist 15 tuleneb isikute õigus teada, kuidas nende andmeid töödeldakse. Sama määruse artikli 5 lõike 1 punkt f ja artikli 24 lõige 1 kohustavad vastutavat töötlejat tõendama andmetöötluse nõuete täitmist ning rakendama sobivaid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid. Isikuandmete töötlemist puudutavad üldpõhimõtted tulenevad ka isikuandmete kaitse seadusest (IKS). Kuigi juurdepääs krediidi- ja makseasutuste valduses olevale pangasaladusena käsitatavale teabele muutub üha lihtsamaks ning käsipäringud asenduvad automatiseeritud andmevahetusega, puudub isikutel tõhus võimalus tutvuda enda kohta tehtud päringute ning nendega seotud andmetöötlusega. TMS-is puudub regulatsioon, mis reguleeriks seda, kes ja kuidas annab isikutele teada nende kohta info saamiseks täitmisregistri kaudu tehtud päringutest. Täitmisregistri kaudu krediidi- ja makseasutustele tehtavate päringute puhul muudab olukorra keerulisemaks asjaolu, et täitmisregister ei ole seda andmevahetust puudutavas osas ise andmekogu, millest andmeid päritakse, vaid üksnes infokanal, mille kaudu liigub pangasaladusena käsitatav teave krediidi- ja makseasutuste ning päringute esitajate vahel. Täitmisregistrisse endasse pangasaladust ei salvestata. Olukorra lahendamiseks täiendatakse täitemenetluse seadustikku sätetega, mille kohaselt on täitmisregistri kasutamise eelduseks registri kui infokanali kasutajate infosüsteemide 1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus 2 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2016/679/EL, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) 2 liidestamine tehnilise lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta tehtud päringute kohta (nn andmejälgija). Muudatus puudutab vaid registriga liitunud ja tulevikus liituvate kasutajate neid infosüsteeme ja andmekogusid, mida kasutatakse täitmisregistri infovahenduskanali kaudu päringute esitamiseks krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete saamiseks. Samuti sätestatakse, et kohustus teha tehnilise lahenduse kaudu kättesaadavaks teave täitmisregistri kaudu krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta tehtud päringute kohta lasub registri infokanaliga liitunud kasutajal. Kohustus andmed kättesaadavaks teha võib olla piiratud vaid seaduses ette nähtud juhul. Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust ei koostatud, kuna põhiõiguste tagamiseks on eelnõu menetlus põhjendatult kiireloomuline. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse TMS-i, §-ga 2 muudetakse TsMSRS-i ja §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumine. 3.1. Täitemenetluse seadustiku muutmine Eelnõu §-ga 1 muudetakse täitemenetluse seadustikku. Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 täiendatakse TMS § 63 lõiget 2 ning täiendatakse nimetatud paragrahvi lõikega 21. Eelnõukohane lõige sätestab kaks kohustust täitmisregistri infovahenduskanali kasutajatele seoses pangasaladusena käsitatava teabe töötlusega. Kõnesolevas eelnõus tähendab täitmisregistri kasutaja asutusi või isikuid, kes on juba registriga liitunud või liituvad sellega tulevikus, et teha täitmisregistri infovahetuskanali kaudu päringuid krediidi- ja makseasutuste valduses olevate andmete kohta. TMS § 63 lõike 2 teise lause kohaselt peab kasutaja enne täitmisregistriga liitumist liidestama oma infosüsteemi tehnilise lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta tehtud päringute kohta. Seni on olnud selliste tehniliste lahenduste kasutuselevõtt Eestis vabatahtlik, kuid võttes arvesse täitmisregistri infovahenduskanali vahendusel töödeldava teabe iseloomu (pangasaladus), on põhjendatud muuta sellise tehnilise lahenduse kasutamine täitmisregistriga liitumisel kohustuslikuks. TMS § 63 lõike 21 kohaselt on täitmisregistriga liitunud kasutajad kohustatud selleks ettenähtud tehnilises lahenduses kättesaadavaks tegema teabe täitmisregistri kaudu tehtud päringute kohta, mis käsitlevad krediidi- ja makseasutuse valduses olevaid andmeid. Täitmisregistri üheks ülesandeks on infovahenduskanalina tagada krediidi- ja makseasutuste valduses olevate andmete kohta päringute edastamine seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Täitmisregistrist endast ei väljastata viidatud andmeid, täitmisregister toimib üksnes kanalina, mille kaudu liigub pangasaladusena käsitatav teave krediidi- ja makseasutuste ning päringute esitajate vahel. Sama kehtib ka infopäringute kohta, mis esitatakse täitmisregistri infovahenduskanali kaudu krediidi- ja makseasutustele, ja nende sisu kohta. 3 Täitmisregistri põhimääruse3 § 16 lõike 4 kohaselt säilitatakse infopäringu ja selle vastuse andmeid 30 päeva. Täitmisregistrisse ei jõua teave kasutajate tehtud päringute kohta kehtestatud juurdepääsupiirangute või isiku õiguste piiramise kohta. Selline teave asub üksnes krediidi- ja makseasutustele päringuid saatvate asutuste või isikute infosüsteemides ning info piirangute kehtestamise või tühistamise kohta ei ole täitmisregistri kaudu kättesaadav. Seega ei hoita täitmisregistris infot, mis on vajalik päringute kuvamiseks mõeldud tehnilise lahenduse kaudu saadetud isikute päringutele vastamiseks. Täitmisregistri põhimääruse § 9 lõige 4 sätestab, et registriga liitunud kasutajad on isikuandmete vastutavad töötlejad. Kasutajad vastutavad andmete töötlemise õiguspärasuse ning kõigi turvanõuete täitmise eest. Põhimääruse § 9 lõige 5 näeb ette, et päringu korral teeb päringu esitaja krediidi- ja makseasutusele, kellelt andmeid päritakse, kättesaadavaks krediidiasutuste seaduse § 88 lõikes 6 nimetatud andmed, sealhulgas andmete kasutamise eesmärgi, viite päringu alusdokumendile või menetlusele ja päringu õigusliku aluse, ning salvestab need andmed oma infosüsteemis. Täitmisregistri vastutaval ja volitatud töötlejal puudub neile andmetele juurdepääs. Seega ei oleks põhjendatud, kui täitmisregistrisse hakataks neid andmeid dubleerivalt koguma üksnes täitmisregistri kaudu krediidi- ja makseasutustele tehtud päringute kohta käiva info kuvamise eesmärgil. Kokkuvõtvalt sisaldavad üksnes täitmisregistriga ja selle infovahenduskanaliga liitunud kasutajate infosüsteemid kogu infot, mis on vajalik infopäringute kohta käiva teabe kättesaadavaks tegemiseks selleks mõeldud tehnilises lahenduses. Seetõttu on põhjendatud, et kohustus teha teave täitmisregistri kaudu tehtud päringute kohta kättesaadavaks jääb päringuid tegevate asutuste kanda. Muudatus puudutab vaid registriga liitunud ja tulevikus liituvate kasutajate neid infosüsteeme ja andmekogusid, mida kasutatakse täitmisregistri infovahenduskanali kaudu päringute esitamiseks krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete saamiseks. Mõlemad kohustused laienevad ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hallatavale kohtutäiturite tööks vajalikule infosüsteemile, kuna kohtutäiturid kasutavad seda infosüsteemi keskse väravana krediidi- ja makseasutustele päringute saatmiseks (TMS § 632 lõige 3). Täpsustatakse, et päringute info kuvamisel selleks mõeldud tehnilises lahenduses on võimalik teha erandeid, kuna päringute andmete avalikustamise nõue ei ole absoluutne. Nii isikuandmete kaitse üldmäärus kui ka IKS annavad seadusandjale õiguse piirata seadusega teatud juhtudel andmesubjekti õigust tutvuda tema kohta käivate andmetega (IKÜM art 23 ja IKS § 24 lõige 2). See tähendab, et seaduses sätestatud juhtudel võib päringu tegija esitada teabe andmesubjektile hiljem, piirata selle esitamist või keelduda selle väljastamisest. Näiteks võib teabe avaldamine olla piiratud seoses riigi julgeoleku tagamisega (näiteks julgeolekuasutuste seaduse § 211 lõike 4 alusel) või kriminaalmenetluse läbiviimisega. Päringu teinud asutus peab hindama vastava erandi kohaldamise alust. Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks TMS § 63 lõiked 4, 9, 10 ja 12. TMS § 63 lõigete 4, 9 ja 10 kehtetuks tunnistamise puhul on tegemist tehnilise muudatusega ühese arusaadavuse huvides, kuna edaspidi reguleerib seni nendes lõigetes käsitletud küsimusi sama paragrahvi eelnõukohane lõige 5, mille volitusnormis nähakse ette põhimääruse raamid. TMS § 63 lõiked 4, 9 ja 10 näevad praegu ette, et volitatud töötleja, andmete täpsem koosseis, 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072025006 4 konto avamise elektroonilise kontrollimise kord ja tehnilised nõuded ning täitmisregistri andmetöötluse ja andmete väljastamise kord nähakse ette põhimääruses. Lõikes 4 sätestatu on edaspidi kaetud TMS § 63 lõike 5 punktiga 3, lõige 9 punktiga 2 ja lõige 10 punktidega 4 ja 6. Nimetatud lõigete kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb muuta ka täitmisregistri põhimääruse preambulit (rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale). Lõige 12 tunnistatakse kehtetuks, kuna see annaks piiramatu ligipääsu võlgnike isikuandmetele. Nimetatud säte näeb ette isikute võlgnevusinfo avalikustamise. Kuna see teave sisaldab isikuandmeid, ei saa olla tegemist avaandmete ehk juurdepääsupiiranguteta ehk üldsusele kasutamiseks mõeldud teabega, mille kasutamist riik ei kontrolli. Võlaandmete pärimiseks peab kolmandal isikul esinema seega vähemalt üks IKÜM art 6 lõikes 1 nimetatud õiguslikest alustest. See omakorda tähendab, et täitmisregistri vastutav töötleja on kohustatud enne TMS § 63 lõikes 12 nimetatud andmete väljastamist/edastamist kontrollima, kas nende andmete soovijal on õigust neid andmeid saada. Nimetatud säte lisati seadusesse Riigikogu menetluse käigus ning tolleaegsest seletuskirjast4 ei nähtu piisavaid põhjendusi võlgnike isikuandmete lausaliseks avalikustamiseks, seega tuleb säte eraelu puutumatuse tagamiseks kehtetuks tunnistada. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse TMS § 63 lõiget 5. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 2 sätestatud tehnilise muudatusega ühese arusaadavuse tagamiseks, et täitmisregistri põhimääruse kehtestamise volitusnormi sättes kajastuks kogu teave, mille reguleerimist põhimääruses on seadusandja pidanud võimalikuks edasi volitada. Eelnõukohane lõige 5 asendab senised TMS § 63 lõigetes 4, 9 ja 10 sätestatud volitusnormid ning näeb ette, et põhimääruses tuleb sätestada andmeandjad ja nendelt saadavad andmed, täpsustada seaduses sätestatud andmekoosseise (TMS § 63 lg 51), kuidas jagunevad ülesanded vastutava töötleja ja volitatud töötleja vahel, kuidas toimub andmetele juurdepääsu andmine ja andmete väljastamine, täpsustada TMS § 63 lõikes 52 ette nähtud säilitustähtaega, kuna seaduses nähakse ette kõigist andmete säilitamise tähtaegadest kõige pikem ning põhimääruses täpsustatakse, kui mõnda andmekategooriat ei ole vaja nii kaua säilitada. Lisaks tuleb põhimääruses reguleerida teatud korralduslikke küsimusi, näiteks kuidas toimub konto avamise elektrooniline kontrollimine ja millised on selle tehnilised nõuded. Täitmisregistri põhimääruses sisulisi muudatusi volitusnormi täpsustamise tõttu teha ei tule. Täitmisregistri põhimäärusega lühikokkuvõte: Andmeandjad ja nendelt saadavad andmed. Põhimääruses on kehtestatud andmed ja isikud, kes annavad registrile andmeid, mida kasutatakse registri enda andmebaasis. Näiteks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning kohtutäiturid edastavad koja infosüsteemi kaudu registrile kohtutäiturite infosüsteemide andmed täiteasjade ja nendes seatud pangakontode arestide kohta. Maksu- ja Tolliamet edastab registrisse andmed enda menetlustes pangakontodele seatud arestide kohta jne. Täpsustatud andmekoosseis. Registri põhimääruses on loetletud andmed, mis kantakse registrisse täiteasjade, arestide ja registris antud volituste kohta. Põhimääruses on ühtlasi välja toodud, milliseid andmeid registris logitakse ja milliseid infopäringute andmeid säilitatakse lühiajaliselt registri andmebaasis. 4 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a59de5c3-6e20-4381-a5f2-5671d744281b/ 5 Vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded. Registri vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium, kelle ülesannete hulka kuuluvad muu hulgas registri pidamine ja arendamine, loa andmine registriga liidestamiseks, järelevalve jne. Registri volitatud töötleja on Registrite ja Infosüsteemide Keskus, kes vastutab peamiselt registri pidamise tehnilise poole eest (arendab, testib ja hooldab registrit ning vastutab selle käideldavuse eest). Andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord. Põhimääruses on kehtestatud need andmed, mida väljastatakse isikule – registris kuvatakse andmed isiku ja tema esindatava suhtes algatatud täiteasjade ja seatud arestide kohta, muudele autenditud isikutele võlgnevuste olemasolu kohta ning krediidiasutustes arestide olemasolu, seadmise, muutmise ja tühistamise kohta. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad. Registri põhimääruses on kehtestatud täitemenetluste, arestide, registris antud volituste, infopäringute ja logide andmete säilitamise tähtajad. Konto avamise elektroonilise kontrollimise kord ja tehnilised nõuded. Registriga liidestatud krediidi- ja makseasutus kontrollib kliendile konto avamise korral registri kaudu tema suhtes kehtivate kontoarestide olemasolu. Registri põhimäärus reguleerib seda, mis infot väljastatakse sellise kontrolli tegemisel. Muud korralduslikud küsimused. Põhimäärus sisaldab ka muid registri pidamisega seotud õiguslikku ja tehnilist laadi sätteid. Näiteks reguleerib põhimäärus registrisse kantud andmete õigsuse tagamist ning elektroonilise arestimise korda ja tehnilisi nõudeid. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse TMS § 63 lõigetega 51 ja 52. Lisatavad lõiked annavad kokkuvõtvalt ülevaate täitmisregistris töödeldavate isikuandmete kohta ja selle teabe säilitamise tähtaja kohta. Detailne andmekoosseis ja säilitustähtajad on kehtestatud täitmisregistri põhimääruses5. Põhimääruse § 10 näeb ette üksikasjaliku andmekoosseisu, sh avab TMS § 63 lõikes 51 sätestatud isikuandmete kategooriate sisu. Eelnõu andmekategooriates sisalduval terminil „üldandmed“ on andmekaitse töörühmas, kus osalevad kõigi ministeeriumide õigusloomejuhid ja andmekaitsespetsialistid ning Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Vabariigi Presidendi Kantselei ja Õiguskantsleri Kantselei esindajad, kokkulepitud sisu. Nimetatud töörühmas lepiti kokku, et seaduses kasutatakse edaspidi terminit „üldandmed“ selle asemel, et loetleda seaduses: „nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontaktandmed, sh aadress, emakeel“. Põhimääruse § 16 näeb ette andmete säilitustähtajad, sh täpsustab TMS § 63 lõikes 52 sätestatud maksimaalse säilitustähtaja piires, milliseid andmeid kui kaua säilitatakse. Muudatus tehakse ühese arusaadavuse tagamiseks, senist andmete koosseisu ega säilitustähtaegasid ei muudeta. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse TMS 63 lõike 11 sõnastust. Kõnealune lõige lisati eelnõusse Riigikogu menetluse käigus ning sellest on ekslikult välja jäänud isikuandmete töötlemise eesmärk. Õigusselguse tagamiseks on oluline täpsustada seaduse tasandil, mis eesmärgil isikuandmeid avalikustatakse. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse TMS 632 lõike 1 sõnastust. Tegemist on tehnilise muudatusega. Kuna seaduses ei ole eespool antud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale lühinimetust koda, siis ei ole korrektne seda lühendit siin sättes kasutada. 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072025006 6 Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse TMS § 632 lõigetega 21–24. Muudatus tehakse ühese arusaadavuse tagamiseks, sisulist muudatust senise regulatsiooniga võrreldes ei tehta. Lõikes 21 loetletakse isikuandmete kategooriad, mida Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja asutatud infosüsteemis töödeldakse. Andmekooseisu kehtestamisel lähtutakse kohtutäituri seaduse, täitemenetluse seadustiku ning nende alusel kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määrusega nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“6 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ning kohtutäituritele pandud ülesannete täitmiseks vajalikest andmetest. Õigusselguse tagamiseks loetletakse vastavad isikuandmed ühetaoliselt ka täitemenetluse seadustikus. Seaduses sätestatud isikuandmete kategooriaid on täpsustatud andmekogu põhimääruses, milles on üksikasjalikult sätestatud kõik andmed, mida andmekogus töödeldakse. Lõike 22 kohaselt säilitatakse infosüsteemis töödeldavaid andmeid kuni kümme aastat täitetoimiku lõpetamisest. Andmete säilitamise maksimaalse tähtaja sätestamisel on lähtutud lõpetatud täitetoimikute säilitamisele kehtivast tähtajast (kohtutäiturimäärustiku § 29). Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse infosüsteemi pidamise korras ehk põhimääruses, mille volitusnorm ja raamid on eelnõuga lisatavas lõikes 24. Lõikega 23 täpsustatakse, et infosüsteemi vastutav töötleja on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (koda). TMS § 632 lõige 1 näeb ka praegu ette, et nimetatud infosüsteemi peab koda, seega sätestatakse õigusselguse huvides selgesõnaliselt, et silmas on peetud, et koda on infosüsteemi vastutavaks töötlejaks nii AvTS-i kui ka isikuandmete töötlemise vaatest. Lõikega 24 täpsustatakse koja volitusi asutada infosüsteem ning kehtestada infosüsteemi pidamise kord (ehk põhimäärus). Viidatud korras sätestatakse, millistest allikatest ja milliseid andmeid infosüsteem saab ning kuidas käib andmetele juurdepääsu andmine. Samuti täpsustakse andmete säilitamise tähtaegu. Kehtivate õigusaktide kohaselt sõltub lõpetatud täitetoimiku säilitamise tähtaeg sellest, millise TMS §-s 2 sätestatud täitedokumendi alusel täitemenetlust läbi viiakse. Seaduse tasandil täpsustuste tegemine ei too kaasa vajadust muuta juba kehtestatud põhimäärust7. Seaduses nimetatud isikuandmete kategooriaid on täpsustatud andmekogu põhimääruses, milles on üksikasjalikult välja toodud kõik andmed, mida andmekogus töödeldakse. 3.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Eelnõu §-ga 2 täiendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust (TsMSRS) §-ga 119. Tegemist on 23. veebruaril 2026 jõustuva TMS § 63 lõike 2 teise lause rakendamise sättega. Selle tulemusel laienevad TMS § 63 lõikes 2 sätestatud kohustused ka kõikidele täitmisregistri kaudu päringuid teinud kasutajatele, kes olid täitmisregistri ja selle infokanaliga liitunud enne 23. veebruari 2026. Sealhulgas kojale koos kohtutäiturite tööks vajaliku infosüsteemiga. Seega on ka varem liitunud kasutajad kohustatud täitma TMS § 63 lõikest 2 tulenevaid nõudeid, st liidestama oma infosüsteemi tehnilise 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072025007 7 Täitemenetluse infosüsteemi pidamise kord. taitemenetluse-infosusteemi-pidamise-kord-jaanuar-2023.pdf 7 lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta tehtud päringute kohta, ning tegema kättesaadavaks teabe alates 23.02.2025 tehtud päringute kohta. 3.3. Põhiseaduspärasuse analüüs Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Põhiseaduse § 44 kohaselt on Eesti kodanikul õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Eelnõus sätestatud muudatuste jõustumise järel on inimesel varasemaga võrreldes oluliselt efektiivsem võimalus tutvuda tema kohta hoitavate andmetega, st tema kohta täitmisregistrisse või täitmisregistri kaudu krediidi- ja makseasutustesse tehtud päringutega. Muudatus võimaldab inimesel avastada ja vaidlustada põhjendamatuid päringuid ning suurendab läbipaistvust avaliku sektori tegevuses. Samuti on eelnõuga sätestatud võimalus teha andmete avalikustamisele erand, eeldusel et see on seaduses sätestatud. Seaduses sätestatud juhtudel võib päringu tegija esitada teabe andmesubjektile hiljem, piirata selle esitamist või keelduda selle väljastamisest. Näiteks võib teabe avaldamine olla piiratud seoses riigi julgeoleku tagamisega või kriminaalmenetluse läbiviimisega. Andmekogude regulatsioonide täpsustamisega seaduse tasandil tagatakse õigusselgus. Igasugune isikuandmete töötlemine riivab isiku eraelu puutumatust (PS § 26). Eesti Vabariigi põhiseadusest ja sellega seotud kohtupraktikast tuleneb põhiõiguste riive puhul seadusliku aluse nõue. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 lõike 1 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Selles sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja8. Sama on rõhutatud ka AKI andmekogude juhendis9 – see, mil määral peavad andmekogu eesmärk, andmekoosseisud ja muud andmekogu olulised küsimused olema reguleeritud seaduse või määruse tasandil, sõltub kaasneva riive intensiivsusest. Riigikohus on rõhutanud, et intensiivse riive korral ei ole piisav üldsõnaline riivet lubav seadusenorm, vaid olulisuse põhimõttest tulenevalt peab seadusandja otsustama lubatava haldustegevuse sisu, ulatuse ja mahu. Mida intensiivsemalt isiku põhiõigust riivatakse, seda täpsem peab olema selliseks riiveks alust andev regulatsioon. Riivet lubavad seadused peavad olema avalikult kättesaadavad ja inimestel peab olema võimalik mõista, millistel tingimustel võib nende õigusi piirata ja millist käitumist avalik võim neilt ootab10. Riigikohus on siiski märkinud, et „Riigikohtu senise praktika kohaselt ei ole põhiõiguste piirangute kehtestamine määrusega välistatud, kui nende aluseks on täpne, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses olev volitusnorm“.11 Määrust kehtestades (sh määrusega põhiõigusi piirates) ei või minister minna vastuollu seadustes sätestatuga12. 2021. aastal Justiitsministeeriumis valminud analüüsis13 jõuti järeldusele, et kui andmekogu sisaldab isikuandmeid, peab seaduse tasemel olema sätestatud vähemalt: 8 RKPJKo 17.12.2019, nr 5-19-40, p 36 9 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf 10 RKHKo 18.05.2021, nr 3-19-549/98, p 18 11 RKPJKo 17.12.2019, nr 5-19-40, p 50 12 RKPJKo 18.12.2019, nr 5-19-41/9, p 18 13 Andmekogud ja isikuandmed: EV Põhiseadusest ja IKÜM-st tulenevad nõuded regulatsioonile. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2022-04/Andmekogud%20ja%20isikuandmed.pdf 8 • milliseid isikuandmeid andmekogusse kogutakse • mis eesmärgil neid andmeid kogutakse • kui kaua neid säilitatakse 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja Eesti Vabariigi põhiseadusele Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ning IKS-iga, milles on kehtestatud riigisisesed isikuandmete kaitse põhimõtted ja reeglid. Eelnõuga tagatakse õigusselgus isikuandmete kaitse töötlemisel täitmisregistris, selle infovahenduskanali kaudu tehtud päringutes ning kohtutäiturite tööks vajalikus infosüsteemis. Eelnõuga kavandatavad muudatused on põhiseadusega kooskõlas ning tagavad põhiõiguste kaitse tugevamal määral kui kehtiv regulatsioon. 6. Seaduse mõju 6.1. Kavandatav muudatus: tehnilise lahendusega liidestumise ja päringute info kättesaadavaks tegemise kohustuse kehtestamine täitmisregistri kasutajatele Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse muudatused avaldavad HÕNTE14 § 46 tähenduses mõju täitmisregistriga liitunud kasutajatele, samuti inimestele, kelle kohta on täitmisregistri kaudu päringuid tehtud. 6.1.1. Mõju täitmisregistriga liitunud kasutajatele Muudatuse tulemusel peavad täitmisregistriga liitunud kasutajad liidestama enda infosüsteemi tehnilise lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta tehtud päringute kohta, ning tagama teabe kättesaadavaks tegemise, välja arvatud juhul, kui seadus sätestab sellest erandid. Käesoleval hetkel teevad täitmisregistri kaudu krediidi- ja makseasutustes olevate andmete kohta päringuid oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks järgmised asutused: Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet ja kohtutäiturid (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja infosüsteemi vahendusel). Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatus toob kaasa vajaduse tehniliseks arendustööks ja andmekaitseprotseduuride ülevaatamiseks, kuid sellega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna mõju avaldub lühikese perioodi jooksul muudatuste rakendamisel, st vastava tehnilise lahendusega liidestumise ettevalmistamisel ja liidestumisel. Pärast süsteemi juurutamist muutuvad protsessid automatiseeritumaks ning manuaalse töö maht väheneb. 14 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228?leiaKehtiv 9 Sihtrühm on väike, arvestades, et krediidiasutuste seaduse § 88 lõige 3 sätestab üheselt asutuste ja isikute nimekirja, kellel on teoreetiliselt õigus saada ligipääs pangasaladusele läbi täitmisregistri, ning täitmisregistriga tegelikult liitunud asutuste ja isikute hulk on väga väike. Ebasoovitava mõjuna kaasneb täitmisregistri kasutajatele haldus- ja töökoormuse ajutine kasv, kuna muudatusega kaasneb tehnilise ettevalmistuse ja arendustöö vajadus. Tekib vajadus ehitada infosüsteemidesse funktsioon, mis võimaldab kuvada vastavas tehnilises lahenduses inimesele infot tema kohta tehtud päringute kohta. Lisaks peavad liitunud asutused vaatama üle oma andmekaitseprotseduurid, et tagada inimesele nähtava info täielikkus ja õigsus, ning kaardistama eriseadustest tulenevad päringuinfo väljastamise erandid. Uuele süsteemile ülemineku perioodil võib töökoormus ajutiselt suureneda, kuna tuleb samaaegselt hallata olemasolevat päringukorda ja rakendada uut liidest. Samuti võib tekkida vajadus ajutiseks täiendava personali kaasamiseks, eeskätt IT- ja koolitustöödeks. 6.1.2. Mõju päringu andmesubjektile Muudatuse tulemusel on inimesel võimalik efektiivselt kontrollida, kes ja millisel eesmärgil on tema kohta teinud täitmisregistri kaudu päringuid krediidi- ja makseasutusse. Tehnilise lahenduse kaudu kuvatav info võimaldab inimesel avastada ja vaidlustada ebaseaduslikke päringuid ning suurendab läbipaistvust avaliku sektori tegevuses. Muudatus vähendab andmete väärkasutuse riski ning teeb andmekasutuse järelevalve lihtsamaks ja mugavamaks, kuna vajalik info on koondatud ühte kohta ja kättesaadav elektrooniliselt. Mõju ulatus on väike, kuna muudatus ei eelda päringu subjektilt teadlikku kohanemist. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna võib eeldada, et inimesed käivad regulaarselt vaatamas, kas nende kohta on andmeid päritud. Sihtrühma suurust võib pidada keskmiseks, kuna mõjutatud inimeste hulk, kelle kohta täitmisregistri kaudu päringuid tehakse, st kelle kohta teeb asutus päringuid oma seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, muutub ajas. Käesoleval hetkel on sihtrühm väike, kuna läbi täitmisregistri päringuid tegevaid asutusi on üksikuid, kuid pole välistatud, et tulevikus liitub täitmisregistriga veel selleks õigustatud asutusi ja isikuid. Ebasoovitava mõjuna võivad kaasneda inimestel kohanemisraskused sellega, et teatud juhtudel on isikuandmete vastutaval töötlejal, st päringu tegijal õigus ja kohustus piirata andmesubjekti õigust tutvuda tema kohta käivate andmetega. See võib olla seotud näiteks süüteo tõkestamisega, riigi julgeoleku ohustamisega, avaliku korra kaitse ohustamisega või ametliku uurimise või menetluse takistamisega. Seejuures peab selline piiramise alus olema seaduses sätestatud ning põhjendatud, mistõttu on ebasoovitav mõju väike. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Tehnilise lahenduse kasutuselevõtt inimese kohta tehtud päringute kuvamiseks toob vastutavale töötlejale kaasa vajaduse kohandada töökorraldust ning kavandada ja eraldada selleks vajalikud ressursid. Enne rakendamist tuleb teha tehniline eeltöö ja arendustegevus. Tööprotsessides tehakse vastavad muudatused. Kuna eelnõu koostamise ajal ei ole veel teada, millist tehnilist lahendust kasutajad rakendavad, ei ole võimalik kulude suurust täpselt hinnata. 10 Seni andmejälgijaga liitunud asutused on tagasisidestanud, et vastavad arenduskulud on olnud vahemikus 4000 – 20 000 eurot. 8. Rakendusaktid Seadusemuudatustega seoses on vaja muuta justiits- ja digiministri 8. juuli 2025. a määruse nr 9 „Täitmisregistri põhimäärus“ preambulit ning jätta sealt välja viited kõnesoleva seaduseeelnõuga kehtetuks tunnistatavatele volitusnormidele. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu § 1 punktid 1 ja 2 ning § 2 jõustuvad 2026. aasta 23. veebruaril. Muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele on oluline jätta piisav aeg selleks, et täitmisregistriga juba liitunud asutused jõuaksid teha ettevalmistused liidestumiseks tehnilise lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta tehtud päringute kohta, samuti teha vajadusel muudatused enda infosüsteemides. Sellised tehnilised lahendused, mis võimaldaksid kuvada isikule teavet tema kohta esitatud päringute kohta, on Eestis juba loodud ning nendega ühinemiseks vajalikud arendused ei ole mahukad ega aeganõudvad, seega eeldatavasti eelnõu vastuvõtmise ja viidatud sätete jõustamise vahele jäävad seitse kuud on piisavad uue seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Ülejäänud muudatused jõustuvad üldises korras, kuna need on kavandatud õigusselguse tagamiseks ning sisulisi muudatusi endaga kaasa ei too. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Õiguskantsleri Kantseleile, Andmekaitse Inspektsioonile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ning Eesti Pangaliidule. Eelnõule on lisatud kooskõlastustabel, milles kajastuvad vastused eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkustele ja ettepanekutele. Eelnõuga seonduvat arutati 15.08.2025 Justiits- ja Digiministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Välisluureameti, Õiguskantsleri Kantselei, Riigi Infosüsteemide Ameti ning Maksu- ja Tolliameti kohtumisel, 18.08.2025 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga ning 22.08.2025 Justiits- ja Digiministeeriumi, Siseministeeriumi, KAPO, Politsei- ja Piirivalveameti ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ……………. 2025 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 11  Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 (rakendusakti kavand) EELNÕU 21.08.2025 Justiits- ja digiministri 8. juuli 2025. a määruse nr 9 „Täitmisregistri põhimäärus“ (RT I, 10.07.2025, 6) muutmine Käesolev määrus kehtestatakse täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 5 alusel. Justiits- ja digiministri 8. juuli 2025. a määruse nr 9 „Täitmisregistri põhimäärus“ preambulis asendatakse tekstiosa „lõigete 4, 5, 9 ja 10“ tekstiosaga „lõike 5“. Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Tiina Uudeberg Kantsler 12  Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõule Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Õiguskantsleri Kantseleile, Andmekaitse Inspektsioonile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ning Eesti Pangaliidule. Tagasiside esitas kokku kolm asutust. Sisulise tagasiside esitasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Õiguskantsleri Kantselei ja Siseministeerium. Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Kooskõlastustabel on seletuskirjale lisatud. Esitatud sisulisi arvamusi ja ettepanekuid ning nende arvesse võtmist on kajastatud alltoodud kooskõlastustabelis. Esi- Märkuse või ettepaneku sisu JM seisukohad/vastused taja/ Jrk A - arvestatud Nr. OA – osaliselt arvestatud MA – mitte arvestatud S – selgitatud TV – teadmiseks võetud (kui märkuses puudub konkreetne ettepanek) Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 1. Kuivõrd eelnõuga kavandatakse anda loetelu isikute ja andmete MA. Selgitame, et seaduse tasandil tuleb välja tuua üksnes kategooriatest, milliseid Koja peetavas infosüsteemis töödeldakse, teeme töödeldavad isikuandmed, st need isikuandmed, mida on vaja ettepaneku esitada see ammendavalt ja vastavuses tegeliku olukorraga. töödelda andmekogu pidamise eesmärgil. Tööandjaks ei saa olla eraisik, seega ei ole vaja seaduse tasandil tööandja andmeid andmekategooriana välja tuua. Kuna andmekogu peetakse  Teeme ettepaneku täiendada eelnõuga kavandatava TMS § 632 lg 21 andmekogu pidamise eesmärgina välja toodud ülesande loetelu järgmiste punktidega: täitmise lihtsustamiseks, siis selle ülesande täitmiseks on vajalik, et seda ülesannet täitvatele töötajatele ja ametnikele „8) võlgniku tööandjaks oleva isiku üldandmed; oleks tagatud juurdepääs andmekogule. Samas ei ole töötajate ja ametnike andmete töötlemine vajalik ülesande täitmiseks. 9) ametiülesannete täitmise tõttu infosüsteemi kasutajaks registreeritud Seetõttu ei kajastata seaduse tasandil isikuandmete kategooriate isikute üldandmed“. all andmekogu kaudu oma tööülesandeid täitvate isikute Punkti 8 alternatiivina on peame võimalikuks täiendada punkti 3 andmeid. Küll aga juhime tähelepanu, et ka sätte sõnastus toob sõnastust ja sõnastada see järgmiselt: „õigustatud, kohustatud ja välja, et loetletud on just isikuandmete kategooriad, mitte kõigi kolmandate isikute üldandmed;“. Samuti palume täiendada punkti 4 nii, andmekogus töödeldavate andmete kategooriad. et lisaks andmetele võlgniku töötamise, õppimise ja vara kohta loetletaks töödeldavate andmetena ka andmed võlgniku kinnipidamisasutuses viibimise ja isikut tõendavate dokumentide kohta. Märkusena palume korrigeerida eelnõus märgitud alumine punkt 6 punktiks 7. 2. Ilmselt on vajalik õiguslikult täpsustada, millistel juhtudel peab inimene MA. Selgitame, et sellise detailse regulatsiooni sätestamine andmejälgija kaudu saama teavet eelnõuga kavandatava täitemenetluse TMS-is pole kohane ega vajalik. On õigesti viidatud, et seadustiku (TMS) § 63 lõike 21 kohaste päringute kohta. Peame silmas, täitmisregistri kaudu päringuid sooritavate asutuste ja isikute et kohtutäiturite ja teiste täitmisregistri kaudu päringuid sooritavate päringud alluvad erinevale õiguslikule režiimile, mistõttu ei saa isikute tehtavad päringud alluvad erinevale õiguslikule režiimile ja TMS ka TMS-is reguleerida päringute kohta teabe kuvamise korda. kaudu ei ole otstarbekas sätestada, millal ja millisel kujul tuleb inimese Iga päringut teinud asutus ja isik peavad ise analüüsima, kohta andmete saamiseks tehtud päring avalikustada. Teeme ettepaneku millistel juhtudel ja millises mahus peab inimene saama teavet täiendada eelnõuga kavandatava TMS § 632 lg 24 sõnastust ja sõnastada päringute kohta ja millisel juhul on see piiratud. Arvestades, et see tervikuna selliselt: „24) andmetele juurdepääsu ja andmete täitmisregister on pelgalt infovahetuskanal, ei saa väljastamise, samuti isikule tema kohta täitmisregistri kaudu tehtud täitmisregister ega seda reguleeriv TMS selliseid reegleid päringute kohta teabe kuvamise kord;“. Ettepaneku kohaselt määratleks päringuid tegevatele asutustele ega isikutele ette seada. Koda keskselt infosüsteemi põhimääruses, kas isikule kuvatakse näiteks Märgime, et ette on valmistamisel ka regulatsioon andmejälgija vaid õnnestunud (st ilma veateateta) andmepäringud või kõik kohustuslikuks muutmiseks kõikidele andmekogudele. andmepäringud sõltumata vastuse saamisest, kas tehtud päringute Tõenäoliselt nähakse kavandatavas regulatsioonis ette ka kuvamine andmejälgijas seatakse sõltuvusse täitmisteate reegleid andmete kuvamiseks, mistõttu ei ole kohane seda kättetoimetamisest jms detailsemad asjad, mis ei muuda seadusandja hakata reguleerima eraldiseisvalt TMS-is vaid täitmisregistri üldist tahet ega seaduse mõtet. Kaalumist vajab ka, kas anda igale kaudu tehtavate päringute puhul.  kohtutäiturile eraldi õigus ise määratleda samuti isikule tema kohta täitmisregistri kaudu tehtud päringute kohta teabe kuvamise kord või sätestada tingimused Kojas keskselt. 3. Täiendava ettepanekuna palume muuta kehtetuks TMS § 632 lg 3, milles MA. Selgitame, et selle küsimuse lahendamine jääb väljapoole sätestatu täitmiseks on Koda 2023. aastal rakendanud X-tee kõnealuse seaduseelnõu eesmärki. Lisaks oleks tegemist olulise vahendusserveri. Vahendusserveri kaudu on kohtutäituritel võimalik põhimõttelise muudatusega, mille eelduseks on üksikasjalik liidestada X-teele enda personaalsed infosüsteemid. Hetkel on analüüs kaasnevatest mõjudest vahendusserver ühendatud 117 X-tee teenusega 4 kohtutäituri personaalse infosüsteemi tarbeks. Kojale teadaolevalt lisandub lähiajal veel kohtutäitureid, kes soovivad vahendusserveri kaudu X-teele pääseda. Koja ja kohtutäiturite jaoks tähendab taolise süsteemi rakendamine lisakoormust, mis ei anna otseühendusega võrreldes positiivset efekti mitte kellelegi. Koda on pandud olukorda, kus ta peab teenindama üksiku kohtutäituri tellimust ja kulutama selleks ametikogu ühist ressurssi ja selle võrra saab vähem arendada ühiseid infosüsteeme ja paljudele või kõikidele kohtutäituritele kasuks tulevaid lahendusi. Seetõttu teeme ettepaneku konkreetsest nõudest loobuda, et Koja ametikogu saaks enda ressursi keskendada ühist kasu toovatele IT arendustele ja iga kohtutäitur lahendaks enda eravajadused iseseisvalt. Õiguskantsleri Kantselei 4. Põhiseaduse järgi tuleb kõik põhiõiguste olulised piirangud sätestada S. Täitmisregistri regulatsioon TMS-is on olemuselt tehniline seadusega. Inimese privaatsuse piirangute põhjendatuse hindamine on regulatsioon, mille eesmärk on sätestada registri kasutamise kaasajal eriti oluline, kuivõrd inimese kohta käivate olulisimate andmete tehnilised alused ja võimalused. Sarnane regulatsioon on (nt terviseandmed, pangasaladus) lekkimine või kuritarvitamine kehtestatud näiteks ka TMS §-s l15, mis reguleerib võlgniku võimaldab tekitada ulatuslikku kahju. Paraku ei selgu praegu seadusest, pangakonto arestimise tehnilist poolt. milliseid andmeid täitmisregistri kui andmevahetuskanali kaudu tohib TMS § 63 lõike 1 punktis 4 sätestatud regulatsiooniga on loodud edastada. Täitmisregistri põhimääruse § 9 lõikes 2 esitatud loetelu ei võimalus kasutada täitmisregistri teatud osa pankadele suunatud asenda seaduslikku luba pangakonto väljavõtte pärimiseks päringute saatmiseks ja vastuste saamiseks. Tegemist on haldusmenetluses. tehnilise normiga, mis üksnes sätestab infovahetuse võimaluse, kuid ei reguleeri selle kaudu edastatava teabe sisu ega õigusi  saada või mitte saada teatud liiki teavet. Sama käib ka käesoleval ajal kehtiva TMS § 63 lg 2 regulatsiooni kohta ning kõnealuses TMS jt muutmise eelnõus välja pakutud tulevikus jõustuva TMS § 63 lg 2 (uues sõnastuses) ning uue § 63 lg 21 regulatsiooni kohta. Seetõttu ei saa täitmisregistri tehnilise regulatsiooniga kehtestada infovahetuskanali informatsiooni sisu ega määrata, millist teavet on võimalik selle kanali kaudu edastada või saada. Sellised sisulised küsimused tuleb reguleerida muudes eriseadustes, näiteks krediidiasutuste seaduses. Siseministeerium 5. Eelnõu § 1 punktiga 1 tekitatakse kohustus (eelnõu § 63 lg 2 täiendus) S. Täitmisregistri infovahetuskanali puhul ei ole võimalik liidestada täitmisregistriga liitumiseks asutuse enda infosüsteem jätkata seni kasutusel olnud lahendusega, kus andmejälgija on andmejälgija teenusega, et täitmisregistri vahendusel esitatud päringute paigaldatud andmeid väljastavasse infosüsteemi. infot isikutele kuvada. Juhime tähelepanu, et eelnõu paneb asutustele Täitmisregistri üheks ülesandeks on infovahenduskanalina kohustuse võtta andmejälgija kasutusele ilma, et andmejälgija tagada krediidi- ja makseasutuste valduses olevate andmete rakendamise põhimõtted ja nõuded oleksid üleriigiliselt kokku lepitud ja kohta päringute edastamine seadusest tulenevate ülesannete vajalikul tasemel õigusaktides kehtestatud. Eelnõuga kavandatud täitmiseks. Täitmisregistrist endast ei väljastata viidatud lahendus ei ühti ka Riigi Infosüsteemi Ameti andmejälgija senise loogika andmeid, täitmisregister toimib üksnes kanalina, mille kaudu ega avaliku sektori asutustele (mh erinevates töörühmades) antud liigub pangasaladusena käsitatav teave krediidi- ja suunistega. Seni ei ole andmejälgija rakendamine olnud asutustele makseasutuste ning päringute esitajate vahel. Täitmisregistrisse kohustuslik. Muutes andmejälgija rakendamise kohustuslikuks ei jõua teave kasutajate tehtud päringute kohta kehtestatud täitmisregistri ja pangasaladuse päringute korral oleks meie hinnangul juurdepääsupiirangute või isiku õiguste piiramise kohta. Selline eelnevalt ühtlustatud täpsed nõuded hädavajalikud. Oma eripära tõttu teave asub üksnes krediidi- ja makseasutustele päringuid asetab selline muudatus IT-arenduste kohustuse ja koormuse mitte ühele saatvate asutuste või isikute infosüsteemides ning info nimetatud registri vastutavale töötlejale, vaid mitmetele erinevatele piirangute kehtestamise või tühistamise kohta ei ole asutustele. täitmisregistri kaudu kättesaadav. Seega ei hoita täitmisregistris infot, mis on vajalik päringute kuvamiseks mõeldud tehnilise lahenduse kaudu saadetud isikute päringutele vastamiseks. 6. Samuti tuleb arvestada, et vastavate arenduste tegemine nõuab asutustelt MA. Võttes arvesse muudatuste tähtsust inimeste õiguste täiendavaid ressursse, millega SiM VA ei ole oma eelarves ning töö- ja kaitsmisel on eelnõuga kavandatav ülemineku periood (kuni arendusplaanides arvestanud. Eelnõuga kavandatud jõustumise ajaks 23.02.2026) õigustatud ja piisav. vajalikud arendused valmis saada ei ole meie hinnangul realistlik. Täpsemat analüüsi vajalike arenduste mahu ja kulu osas ei ole aga niivõrd lühikese tähtaja jooksul võimalik teha ja kirjeldada. Märgime, et need sõltuvad kindlasti sellest, millisel kujul eelnõuga planeeritud kohustus kehtestatakse ja millised saavad olema ühtlustatud nõuded eesmärgi elluviimiseks, näiteks andmejälgija rakendamine viivitusega lähtuvalt andmesubjektide õigustele kohaldatavatest piirangutest. Tulenevalt eelnevast teeme ettepaneku pikendada eelnõu kooskõlastamise tähtaega 30. septembrini, et võimaldada vajalike analüüside ja hinnangute koostamine. 7. Lisaks palume täpsustada, kes on kavandatud regulatsioonis A. Termin „täitmisregistri kasutaja“ on seletuskirjas täiendavalt „täitmisregistris liituda sooviv kasutaja“. Sellist õiguslikku terminit selgitatud. Selgitame täiendavalt, et eelnõus ja seletuskirjas on hetkel seaduses ei ole ning tavapäraselt peaks olema see täitmisregistri isikute all läbivalt mõeldud füüsilisi isikuid. volitatud töötleja või andmete ühekordse kasutamise põhimõtet rakendades muu avaliku võimu andmekogu või asutus. Samas eelnõu punktis on ka viimases lauses kirjeldatud „isikut“ – tekib küsimus, kas tegemist on füüsilise isikuga, kellele laienevad isikuandmete kaitse üldmäärusest (edaspidi IKÜM) tulenevad nõuded või ka juriidilise isikuga, kelle kohta andmeid on päritud. Kui eesmärk on kaitsta üksnes füüsilisi isikuid, siis peaks see ka sättest välja tulema. Tulenevalt eelnevast teeme ettepaneku selgitada kasutatud terminite sisu seletuskirjas ning vajadusel täiendada eelnõu. Lisaks palume seletuskirjast välja jätta termin „töö- või infosüsteem“. 8. Lisaks teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punkti 1 sõnastust MA. Selline täpsustus ei ole põhjendatud. Esiteks, kavandatav klausliga, mis arvestab avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) ja IKS regulatsioon juba näeb ette, et isikutele päringute reguleerimisaladega. Juhime tähelepanu, et IKÜM ja IKS ei kohaldu riigi informatsiooni näitamisel on võimalik teha erandeid kui julgeoleku eesmärgil isikuandmete töötlemisele (IKÜM artikkel 2 punkti nimetatud teabe suhtes on seadusega ette nähtud  1 alapunkt a, IKS § 1 lg 1 p 1) ning AvTS § 2 lg 2 p 1 kohaselt ei juurdepääsupiirangu alus või andmesubjekti õiguste piirang. kohaldata avaliku teabe seadust (edaspidi AvTS) riigisaladuseks või Eelnõu seletuskirjas on ühtlasi selgitatud, et muudatus puudutab salastatud välisteabeks oleva teabe suhtes kuni teabe salastatuse vaid registriga liitunud ja tulevikus liituvate kasutajate neid kustumiseni. Olukorras, kus KAPO-l on õigus saada täitmisregistri infosüsteeme ja andmekogusid, mida kasutatakse täitmisregistri kaudu andmeid JAS-s sätestatud ülesannete täitmiseks (krediidiasutuste infovahenduskanali kaudu päringute esitamiseks krediidi- ja seaduse § 88 lg 5 p 2), peab täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) makseasutuse valduses olevate andmete saamiseks. arvestama ka viidatud õigusaktide reguleerimisalasid. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada ja sõnastada eelnõu § 1 p 1 näiteks järgmiselt: „Täitmisregistriga liituda sooviv kasutaja enne täitmisregistriga liitumist liidestama enda infosüsteemi tehnilise lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta täitmisregistri kaudu tehtud päringute kohta. Nimetatud nõuet ei kohaldata isikuandmete kaitset reguleerivatest ja avaliku teabe seaduse kohaldamisalast väljapoole jäävatele andmekogudele.“. 9. Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse paragrahvi täiendav lõige 21 milles S. Nagu eelnõu seletuskirjas on juba selgitatud, päringute info sõnastatakse kohustus teha kättesaadavaks krediidi- ja makseasutusele kuvamisel selleks mõeldud tehnilises lahenduses on võimalik täitmisregistri kaudu päringute tegemise andmed, välja arvatud juhul, kui teha erandeid, kuna päringute andmete avalikustamise nõue ei nimetatud teabe suhtes on seadusega ette nähtud juurdepääsupiirangu ole absoluutne. Nii isikuandmete kaitse üldmäärus kui ka IKS alus või andmesubjekti õiguste piirang. SiM VA täitmisregistri kasutus annavad vastutavale töötlejale õiguse piirata teatud juhtudel seisnebki just nende päringute tegemises vastavalt krediidiasutuste andmesubjekti õigust tutvuda tema kohta käivate andmetega seaduse (edaspidi KAS) § 88 lg 5 punktile 2, so alustatud (IKÜM art 23 ja IKS § 24 lõige 2). See tähendab, et seaduses kriminaalmenetluses, sealhulgas välislepingus sätestatud korras sätestatud juhtudel võib päringu tegija esitada teabe välisriigist saabunud õigusabi taotluse alusel või Euroopa Liidu õiguses andmesubjektile hiljem, piirata selle esitamist või keelduda sätestatud kohustuse täitmiseks rahvusvahelise konventsiooni või muu selle väljastamisest. Näiteks võib teabe avaldamine olla piiratud välislepingu või politsei või muu sellesarnase pädeva asutuse seoses riigi julgeoleku tagamisega (näiteks julgeolekuasutuste koostöölepingu täitmiseks. seaduse § 211 lõike 4 alusel) või kriminaalmenetluse läbiviimisega. Päringu teinud asutus peab hindama vastava Andmejälgijasse või muul kujul andmesubjektile tema kohta käiva erandi kohaldamise alust. Juhul kui mõne erandi seaduslik alus andmetöötluse teatavaks tegemisele on võimalik kohaldada IKS-is, vajab täpsustamist, tuleb seda teha vastavas eriseaduses. KrMS-is või PPVS-is sätestatud piiranguid. Andmejälgijasse või muul kujul andmesubjektile tema kohta käiva andmetöötluse teatavaks tegemisele on võimalik kohaldada 1) teabe sisu osas täielikku või osalist  piirangut ja seda 2) ajaliselt teatud sündmuse või kuupäeva saabumiseni vms seadusest tulenevalt. Kui neid piiranguid rakendatakse, saavutatakse kavandatav eelnõu eesmärk viivitusega. SiM VA on neid päringuid nõudvate ülesannete täitmiseks õigus ja reeglina ka vajadus piirata andmesubjekti õigusi (KrMS § 152; PPVS § 748). SiM VA asutuste jaoks tähendavad kõnealused kaks lõiget koostoimes kohustust liidestada oma infosüsteemi andmejälgija pangasaladusega seotud päringute info kättesaadavaks tegemiseks ning samas jätta see info kättesaadavaks tegemata, kuivõrd seadusega on ette nähtud juurdepääsupiirang või andmesubjekti õiguste piirang. Eeldatavalt ei ole muudatuste soovitud eesmärk sellise ebaproportsionaalse kohustuse seadmine asutustele. Tegeliku soovitud eesmärgi saavutamiseks (isikuandmete läbipaistvuse suurendamine ning andmete töötlemise õiguspärasuse tagamine) tuleks sätteid ja ka seletuskirja täiendavalt analüüsida. Tulenevalt eelnevast teeme ettepaneku täiendavate kohtumiste läbiviimiseks, et selgitada valitud lähenemise põhjuseid ning vajadusel viia sisse võimalikud muudatused. Näiteks on vaja leida õiguslikult korrektne lahendus põhjendatud juhul andmesubjekti tutvumise õiguse piiramisele pärast kriminaalmenetluse (laiemalt süüteomenetluse) lõppemist või olukorras, kus see jätkub või leiab aset välisriigis. PPA saadab teatud juhtudel ka täitmisregistri kaudu päringuid välisriigi taotlusel välisriigis toimuva menetluse raames, sh seoses Eesti kodanikega. Sellisel juhul ei saa PPA või prokuratuur teada välisriigis toimuva menetluse kohta automaatselt infot, sh näiteks selle lõppemisest või selle jõudmisest etappi, mis võimaldab andmesubjektile andmejälgijasse teavituse edastada. Kehtivas õiguses puudub aga regulatsioon, mis võimaldaks selliseid erisusi arvestada. 10. Tehnilise märkusena toome välja, et seletuskirja lk 4 kirjeldatakse S. IKS § 23 reguleerib olukordasid, kus seadusega on pandud andmesubjekti tutvumise õigusele piirangu seadmist IKÜM art 23 ja IKS kohustus andmesubjekti teavitada. Loodav regulatsioon ning § 24 lg 2 alusel. IKÜM ega IKS ei anna iseseisvalt ja otsekohalduvana vastava tehnilise lahenduse kasutusele võtmine ei kohusta  õigust piirata andmesubjekti õigusi. Palume täpsustada veel asutust teavitama isikut tema andmete töötlemisest, vaid seletuskirja osas, milles viidatakse IKS §-ile 24 viitamine. IKS § 24 võimaldab andmesubjektil teha andmekogusse päring selle alusel esitab andmesubjekt omaalgatuslikult taotluse iseenda kohta kohta, milliseid tema andmeid kes ja millal on vaadanud ja käivate andmetega tutvumiseks. Kui täitemenetluse seadustikuga saada sellele vastuse. St riigi poolt on tehtud andmesubjekti kohustatakse andmetöötlejat kasutama andmejälgijat ehk teatavaks päring isikule kättesaadavaks tehnilise lahenduse kaudu selle tegema andmesubjektile teatud teavet, siis kohaldub IKS § 23 asemel, et isik saadaks andmekogu vastutavale töötlejale omaalgatuslikult andmetöötleja poolt andmesubjekti teavitamisele, mitte näiteks e-kirja paludes enda kohta sellekohane teave väljastada. IKS § 24. 11. Eraldiseisvalt tuleks julgeolekuasutuste kontekstis arvestada ka MA. Loodav regulatsioon lubab päringute andmete avaldamisel riigisaladuse kaitse (nt JAS alusel teabe varjatud kogumine ja teabe arvestada kõigi seaduse tasandil kehtestatud piirangutega. kogumise meetodid ning taktika on salajasel tasemel riigisaladus, Andmejälgija kasutaja infosüsteemiga liidestamise kohta vt. RSVKK § 7 lg 4 p 1 ja 3) ja olemasolevate andmejälgija tehniliste selgitust punktile 5. lahendustega, mis on loodud tagamaks seaduses sätestatud juhtudel päringute mitteavaldamist andmesubjektile. Seetõttu tuleks enne vastava kohustuse kehtestamist saada selgust, kas vastavat lahendust on üldse võimalik paigaldada riigisaladust töötlevasse süsteemi ning milliseid funktsioone on vaja arendada koos kaasnevate mõjude ja kuludega. Alles pärast vastavat analüüsi on võimalik otsustada, kas otstarbekam ja kuluefektiivsem on jätkata senist lahendust, kus andmejälgija on paigaldatud andmeid väljastavasse infosüsteemi või andmesaaja infosüsteemi ning planeerida vajalikke arendustöid ja rahalisi vahendeid. Leiame, et andmesubjekti põhiõiguste kontekstis ei ole oluline, kas andmejälgija tehniline lahendus on täitmisregistris või kasutaja asutuse infosüsteemis või andmekogus. Põhiõiguste kontekstis on oluline reguleerida, et täitmisregistri kaudu tehtavad päringud tuleb kajastada andmejälgijas, v.a seaduses sätestatud juhtudel, mitte reguleerida tehnilist lahendust. Tulenevalt eelnevast teeme ettepaneku pikendada eelnõu kooskõlastamise tähtaega 30. septembrini, et võimaldada vajalike analüüside ja hinnangute koostamine. 12. Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks TMS § 63 lõige 12, mille S. Edaspidi ei ole need andmed avalikud. kohaselt täitmisregistrist on avalikult kättesaadav teave, kas isikul on täitmisele antud võlgnevus, ning selle olemasolu korral täitedokumendist  tuleneva võla suurus ja selle jääk. Teavet antakse nende täitemenetluste kohta, milles on möödunud vabatahtliku tasumise tähtaeg. Palume selgitust, kas ja kuidas nimetatud infot edaspidi avalikustatakse. 13. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse TMS § 63 lõikega 52 järgmises S. Nimetatud viieaastane tähtaeg on kehtestatud registrisse sõnastuses „Täitmisregistris töödeldavaid andmeid säilitatakse kuni viis kantud täitemenetluse andmete kohta, mis on loetletud aastat menetluse lõpetamisest.“. Samas täitmisregistri põhimääruse § 16 täitmisregistri põhimääruse § 10 lg-s 1-3. Registris antud lõike 3 järgi säilitatakse volituste andmeid säilitatakse kolm aastat pärast volituste andmed ei kuulu täitemenetluse andme hulka ning volituse lõppemist. Palume täpsustada eelnõu või täitmisregistri sellest tulenevalt on neil erinev säilitamistähtaeg. Isiku põhimäärust. Palume selgitust, kas isiku autentimise ja tuvastamise autentimise ja tuvastamise andmeid logitakse, kuid andmed kantakse ka täitmisregistrisse. täimisregistris neid ei kuvata. 14. Eelnõu §-d 2 ja 3 (üleminekutähtaeg). Muudatuste kohaselt jõustuvad MA. Võttes arvesse muudatuste tähtsust inimeste õiguste kaitsel sätted 23. veebruaril 2026.a. Juhime tähelepanu, et poolaastase on eelnõuga kavandatav ülemineku periood (kuni 23.02.2026) etteteatamisega ei ole keset eelarve aastat planeeritud nimetatud IT- õigustatud ja piisav. arendusi ega katteallikaid. Lisaks ei ole neid töö- ja arendusplaanides. Lähtuvalt ka punktis 1 välja toodud arendustega seotud põhjustest hindame, et rakendamise tähtaeg ei ole käesolevalt saavutatav või oleks riigile ebaproportsionaalselt koormav ning kulukas. Tulenevalt eelnevast teeme ettepaneku muuta § 3 järgmiselt: „§ 3. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 2 ning § 2 jõustuvad 2026. aasta 1. septembril.“.