Arvamus karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine) eelnõu kohta

Lisa 1 Riigikohtu arvamus karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmise) kohta 1. Nii karistusseadustiku 15. peatüki („Riigivastased süüteod“) 2. jagu („Süüteod Eesti Vabariigi vastu“) kui ka 3. jagu („Süüteod riigivõimu vastu“) hõlmavad vägagi laialdast loetelu karistatavate tegudega ja puhuti ka kasuistlikke norme, mis täienevad veelgi vaatluse all oleva eelnõuga. Sellegipoolest on toetamisväärne eesmärk viia meie karistusõigus kooskõlla eelnõu seletuskirjas nimetatud rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevate nõuetega. Karistusseadustiku süstemaatikat arvestades on alljärgnevalt tehtud mõned ettepanekud, millele normitehniliselt tähelepanu pöörata. 2. Eelnõu § 1 lg 3 kohaselt täiendatakse karistusseadustikku §-ga 2342 („Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevus ja selle toetamine“). Eelnõu ja selle seletuskirja järgi kohaldub KarS § 2342 vaid siis, kui puudub KarS §-des 231, 232, 233 ja 234 sätestatud kuriteokoosseis. Järelikult saab KarS § 2342 tulla kõne alla üksnes juhul, kui tegu pole kõige üldisemalt Eesti Vabariigi vastase vägivaldse ega vägivallata tegevusega KarS §-de 231, 232, 233 ja 234 mõttes. Kuna eelviidatud sätted hõlmavad juba nii vägivaldse kui vägivallata Eesti Vabariigi vastase tegevuse, on nende sätete alla tõlgenduslikult hõlmatav ka Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevus ja samuti selle toetamine. Seetõttu on ebaselge, milliste tegude eest karistamiseks on KarS § 2342 kehtestamine eraldi karistusnormina vajalik ja – kuna sättes kirjeldatud tegevused on ilmselt hõlmatud eelnimetatud koosseisudega – millistel juhtudel saaks see koosseis eelnõus välja toodud kujul üleüldse kohalduda. Kui muudatuse eesmärk on välistada võimalikud tõlgendusprobleemid KarS §-de 231, 232, 233, 234 rakendamisel, tuleks ennekõike kaaluda nimetatud sätete endi muutmist ja täpsustamist, vältides uue samalaadse kuriteokoosseisu loomist. Nii võiks kaaluda KarS §-s 2342 sätestatud karistatavate tegude näidisloetelu lisamist KarS §-desse 231, 232, 233 ja 234 või uue definitiivse normi loomist, mis sätestab Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivaldse ja vägivallata tegevuse avatud näidisloetelu. 3. Samuti pälvib KarS § 2342 puhul tähelepanu seegi, et selles sättes sisalduvat mõistet „Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud tegevus“ ei ole kasutatud muude karistusseadustiku 21. peatüki 2. jaos sätestatud karistusnormide sõnastamisel, seni on koosseisudes kasutusel sõnastus „Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud tegevus“ (vt KarS § 231, § 232 ja § 233). Eelnõu seletuskirjast ei tulene, kas ja mille poolest erineb või vähemalt peaks erinema „Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud tegevus“ ja „Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud tegevus“. Vastupidi, seletuskirjas märgitakse, et konkreetse sätte kaudu soovitakse tegelikkuses siiski kaitsta just „Eesti Vabariigi iseseisvust, sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust“ (seletuskiri, lk 5). Kui need sõnastused on tähenduselt samamahulised, tuleks kõnealuses jaos sätestatu puhul läbivalt kasutada üht ja sama sõnastust. 4. Kuigi see jääb eelnõust väljapoole, võiks kaaluda KarS §-de 233 („Välismaalase poolt toimepandud Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevuse eest“) ja 234 („Salakuulamine“) koondamist ühte paragrahvi. Mõlemas normis on karistatava teona kirjeldatud kõige üldisemalt välismaalase poolt Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevust. Sarnaste kuritegude toimepanemine Eesti Vabariigi kodaniku poolt on juba koondatud ühte paragrahvi (KarS § 232 („Riigireetmine“)). Ühtlasi väärib veel kord äramärkimist ka see, et nii KarS §-dega 233 ja 234 kui ka KarS §-ga 232 kattub koosseisutunnuste poolest rohkemal  Lisa 1 või vähemal määral ka eelnõuga karistusseadustikku lisatav KarS § 2342.1 Seega hakkab karistusseadustiku 21. peatüki 2. jagu sisaldama mitut suuresti samalaadset kuriteokoosseisu. 5. Eelnõu § 1 lg 4 järgi sõnastatakse KarS § 2351 („Eesti Vabariigi vastane suhe“) ümber nii: „Suhte loomise või pidamise eest välisriigiga, välisriigi organisatsiooniga või välisriigi ülesandel tegutseva isikuga eesmärgiga panna toime käesoleva seadustiku §-s 231, 232, 233, 234 või 2342 sätestatud kuritegu [---]“. Selles karistusnormis sisalduvale loetelule, mille toimepanemiseks Eesti Vabariigi vastane suhe KarS § 2351 järgi luuakse, oleks põhjust lisada ka KarS § 235 („Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra vastane ühendus“), võttes arvesse, et loetellu lisatakse KarS § 231 („Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivaldne tegevus“). 1 Kui siiski jätta sätted kokku panemata, siis erinevalt §-st 234 ja ka §-st 232 ei sätesta KarS § 233 võimalust kohaldada teo toimepanija suhtes KarS § 832 alusel vara laiendatud konfiskeerimist, mille lisamine oleks kaalumisväärne.  Justiitsministeerium Teie 06.09.2018 nr 8-1/5712 [email protected] Meie 26.09.2018 nr 6-6/18-43 Arvamuse andmine Tänan võimaluse eest avaldada arvamust karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine) eelnõu kohta. Edastan Riigikohtu arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andraš Tšitškan Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine) kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post [email protected] www.riigikohus.ee