Vabariigi Valitsus 14.09.2018 nr 7-7/18-537
[email protected]
Arvamus esimese ja teise astme kohtutele 2019. a planeeritud vahendite kohta
Vastavalt riigieelarveseaduse § 35 lõikele 3 lisatakse riigieelarve projekti esitamisel Vabariigi
Valitsusele Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde kohtute haldamise nõukoja arvamus
maakohtutele, halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta
kohtute aastaeelarve kujundamise põhimõtetele.
Kohtute Haldamise Nõukoda arutas 13.09.2018 erakorralisel istungil 2019. a RES-is
valdkonnale planeeritud vahendeid ja võttis ühehäälselt vastu otsuse esitada Vabariigi
Valitsusele järgmine seisukoht:
Kohtute Haldamise Nõukoda on arvamusel, et esimese ja teise astme kohtutele planeeritud
vahendid 2019. a RES-i eelnõus ei ole vastavuses kohtute aastaeelarve kujundamise
põhimõtetega. Vahendid ei ole piisavad selleks, et jätkusuutlikult tagada õigusemõistmise
korrakohane toimimine esimese ja teise astme kohtutes.
Esimese ja teise astme kohtuametnike palgatase on murettekitavalt madal. 2019.a RES
projektis on küll ette nähtud tööjõukulude kasv nii kohtunike kui kohtuametnike osas, kuid
nimetatud palgatõus hõlmab kohtunike ja kohtujuristide palkasid, mis on sätestatud seaduses
ning suurenevad seoses palkade indekseerimisega KRAPSi alusel. Teiste kohtuametnike
töötasude tõusuks puuduvad 2019. a. RES projekti kohaselt vahendid.
Fontese 2017. aasta palgauuringu keskmise palga ja kogu Eesti turuvõrdluse järgi oli 2018. a
alguses mitme arvuka kohtuametnike grupi keskmise palga mahajäämus turu keskmisest
samaväärsel tööl ca 20-40%. Kuivõrd palkade mahajäämus on nii suur, siis ei ole avaliku
sektori tsentraalsest palgatõusust (teadaolevalt 2,5%) tulenev eeldatav töötasutõus piisav, et
tagada kohtuametnikele konkurentsivõimeline töötasu. Esimese ja teise astme kohtutes töötab
209 ametnikku, kelle igakuine töötasu on vahemikus 500- 899 eurot ning 129 ametnikku,
kelle igakuine töötasu jääb vahemikku 900-1000 eurot. Kohtuametnike palgaprobleem on
muutunud nii teravaks, et see ohustab õigusemõistmise korrakohast toimimist. Kõrgema
kvalifikatsiooniga kohtuametnikud lahkuvad süsteemist (nt lahkus 2017. aastal süsteemis 27
kohtuistungisekretäri), raskendatud on uute kohtuteenistujate värbamine ja olemasolevad
teenistujad on töötasuga rahulolematud. Eeltoodu mõjutab otseselt kohtuasjade menetlemise
korraldust. Õigusemõistmine on tervik, kus kohtusse pöördujatega suhtleval ja
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee
andmesisestusega tegeleval kantseleiametnikul, menetlusdokumentide liikumist, istungite
toimumist ja talletamist tagaval kohtuistungisekretäril ning kirjalikku ja suulist tõlget
pakkuval kohtutõlgil on kõigil oluline roll. Kõik kohtuametnikud aitavad tagada, et
kohtuasjad saavad menetletud mõistliku aja jooksul.
Palume Vabariigi Valitsusel muuta 2019.a RES projekti ja näha esimese ja teise astme
kohtutele ette õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks piisavad vahendid ja eraldada
kohtuametnike töötasude tõusuks täiendav lisaraha summas, mis võimaldab maksta
ametnikele nende töö väärtusele vastavat palka.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Pikamäe
Kohtute Haldamise Nõukoja esimees
2(2)