Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine

KRIMINAALPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2030 Kriminaalpoliitika visioon 2030. aastal on Eesti turvaline ühiskond, kus kehtivad õigusriigi põhimõtted ning personaalne, tõhus, ohvrisõbralik ja sõltumatu kriminaaljustiitssüsteem. Vanglas viibivad peamiselt raskeid kuritegusid sooritanud ja ohtlikud kurjategijad ning tapmiste arv on Euroopa väikseim. Laialt kasutatakse kogukondlikke karistusi, mida toetab ka ühiskond. Karistusseadus võimaldab läheneda igale inimesele ja juhtumile individuaalselt ning rakendada sekkumist, mis on just konkreetses juhtumis tulemuslik. Retsidiivsust prognoositakse ning kuritegusid ennetatakse ja lahendatakse tehnoloogia abil. Kriminaalpoliitika eesmärk Kujundada õiguskuulekas ühiskond, kus kuritegevust ennetatakse ning kuritegudega tekitatavat kahju vähendatakse koostöös haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemiga, kogukondade, omavalitsuste ja erasektoriga. Kriminaalpoliitika suurimad murekohad Noored õigusrikkujad ja nende sattumine kriminaaljustiitssüsteemi Sõltuvuse tõttu toime pandud kuritegude suur osakaal ning piiratud alternatiivid sõltlastest ja vaimse tervise häiretega õigusrikkujate kohtlemiseks Suur korduvkuritegevuse määr Kriminaaljustiitssüsteemi tõhutus (sh vähene digiteeritus) ja vähene ohvrisõbralikkus Kriminaalpoliitika fookus Ennetada noorte sattumist õigusrikkumiste spiraali. Haridusasutused, tuginedes taastava õiguse põhimõtetele ja tõenduspõhisusele, peavad andma noortele õiguskuuleka käitumise tarvis üldoskused ning tagama kõigile turvalise, salliva ja toetava õpikeskkonna, suurendades seeläbi õpilaste eduelamust ja koolirõõmu. Riigil ja omavalitsustel tuleb toetada peresid (sh tõenduspõhise vanemlusprogrammi abil) hooliva, last jõustava ja järjekindla kasvatuse pakkumisel, mis aitab ennetada lastel käitumisprobleemide väljakujunemist. Ennetada noorte vägivallakuritegusid, sh pakkuda õigusega pahuksisse sattunud alaealistele tõenduspõhiseid (teraapia)programme (eelkõige MDFT) ja tuua alaealised vanglast välja. Toetada kuritegevusest irdumist, suurendada kogukondlike karistuste, sh koduvangistuse ja avavangla osakaalu, muuta vangla ja kriminaalhooldus taasühiskonnastamise keskseks institutsiooniks, kus kinnipeetavaid koheldakse inim- väärikalt ja täiskasvanulikult, neile – ka lühikest aega vanglas viibijatele – pakutakse mõtestatud tegevust, sh töötamist, ning tõenduspõhiseid sotsiaalprogramme. Samuti peab lühenema vangistuses viibitud aeg ning vanglast vabanenutele tuleb toetuseks pakkuda vabanemisjärgset tugiteenust ja majutuskohta. Tagada sõltlaste ja vaimse tervise häiretega õigusrikkujate ravi ja nõustamine, sh muutes ravi ja nõustamise karistuse lahutamatuks osaks, ilma milleta ei ole üldjuhul võimalik karistust kantuks lugeda. Kaitsta ühiskonda eriti ohtlike ja vägivaldsete kurjategijate eest, tagades muu hulgas nende karistusjärgse järelevalve. Süüdistatava riske tuleb ennekõike hinnata karistuse määramise eel, mitte selle järel. Muuta süüteomenetlus tõhusaks (sh digitaalseks), personaalseks ja ohvrisõbralikuks, asjatut bürokraatiat vältivaks, seades võimalikult paljude juhtumite puhul eesmärgiks õigusrikkumisele eelnenud olukorra taastamise (taastav õigus, sh lepitamine). Süüteomenetluse siht peab olema taastada õigusrikkumisele eelnenud olukord (taastav õigus). Õiguskaitsetöötajate ettevalmistus peab tagama valmisoleku tulevikuriskideks, samuti andma sellised teadmised ja oskused, mis aitavad kasutada kogukondlikku sekkumist ning tugineda ohvri vajadustele ja taastavale õigusele. Heastada kuriteoga tekitatud kahju ja parandada ohvrite olukorda. Ohvriabiteenused ning taastava õiguse võimalused peavad olema kättesaadavad nii menetluse kestel kui ka vajaduse korral väljaspool menetlust. Konfiskeerimisest saadav ja menetluse lõpetamisel kohustusena laekuv ning sundraha peab jõudma ohvrite abistamisse ja kuriteoennetusse. Kriminaalhooldus ja vanglad peavad toetama kurjategija poolt kannatanu ees vastutuse võtmist ning tekitatud kahjude hüvitamist ja heastamist. Aruandlus Kriminaalpoliitika põhineb teadmistel ja analüüsil, poliitika mõjusid analüüsitakse. Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 vaadatakse perioodiliselt üle ja vajaduse korral ajakohastatakse. Justiits- ja siseminister seavad regulaarselt politseile ja prokuratuurile kuritegevusvastases võitluses selged ja arusaadavad prioriteedid (sh prioriteetsed kuriteod) ning jälgivad nende täitmist. Vabariigi Valitsus esitab igal aastal Riigikogule ettekande kriminaalpoliitika põhialuste elluviimise kohta. Vajaduse korral kaasatakse riigi peaprokurör ja seotud ministrid.  Meie 28.08.2018 nr 9-1/5557 Ministeeriumid Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Riigikogu otsuse "Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030" eelnõu. Eelnõu ja seletuskirja leiate eelnõude infosüsteemist (EIS) aadressil: http://eelnoud.valitsus.ee. Palume kooskõlastused ja arvamused esitada 10. augustiks 2018. a Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Lisad: Eelnõu ja seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Eesti Linnade ja Valdade Liit Advokatuur Kohtud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Riigikohus Prokuratuur Riigikontroll Õiguskantsler Tartu Ülikooli õigusteaduskond Mari-Liis Sööt [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  SELETUSKIRI Sissejuhatus Kriminaalpoliitika põhialuste eelnõu näol on tegemist riigieelarve seaduse §-s 20 nimetatud strateegilise arengudokumendiga, mille võtab vastu Riigikogu. Tegu on riiklikke väärtusi kandva pikaajalise arengudokumendiga, millest madalama taseme poliitikadokumendid peavad lähtuma. Nendeks on näiteks Vabariigi Valitsuse vägivalla vähendamise arengukava, noortevaldkonna arengukava, siseturvalisuse arengukava (uus koostamisel), laste ja perede arengukava ning rahvastiku tervise arengukava (uus koostamisel). Kriminaalpoliitika põhialused ei sisalda detailseid tegevusi, rahastamisprognoosi ega mõõdikuid, kuigi seletuskirjas on välja toodud üksikud olulisemad rahvusvahelist võrdust võimeldavad indikaatorid, mida kriminaalpoliitika põhialuste täitmisel jälgitakse. Seega, tegemist on visioonidokumendiga, mis väljendavad kriminaalpoliitika ees seisvaid peamisi küsimusi ja fookusteemasid (prioriteete). Siit on välja jäetud kõik konkreetsed prioriteetsete kuritegude liigid, kuna need määratletakse eraldi justiits- ja siseministri regulaarsel kohtumisel (nn Laulasmaa prioriteedid). Eelnõu on kujunenud mitmete arutelude tulemusel, milles on osalenud karistuspoliitika töörühma ja süüteoennetuse nõukogu ja mitmed teised inimesed: Aare Pere, Ain Peil, Andres Parmas, Anna Markina, Anne Läns, Anu Leps, Avo Üprus, Brit Tammiste, Dilaila Nahkur-Tammiksaar, Elise Nikonov (kirjalikult), Helve Särgava, Jaanus Tehver, Jako Salla, Jürgen Rakaselg, Kaire Tamm, Kaisa Üprus-Tali, Krista Aas, Kristel Siitam-Nyiri, Krister Tüllinen, Lavly Perling, Maret Miljan, Markus Kärner, Priit Heinsoo, Priit Kama, Priit Post, Priit Suve, Rait Kuuse, Raivo Küüt, Reigo Reimand, Stanislav Solodov, Tanel Kalmet, Triinu Kaldoja, Urmas Reinsalu, Urve Tiidus. Eelnõu ja seletuskirja koostas Mari-Liis Sööt, justiitsministeerium. Taust ja väljakutse Esimesed kriminaalpoliitika arengsuunad võttis riigikogu vastu 2003. aastal, viimased ehk teised 2011. aastal. Sestap on paslik tagasi vaadata ja hinnata, Registreeritud kuritegude arv kuidas on muutunud kuritegevuse olukord viimase 15 aasta jooksul, või kus 2017 26 929 andmed puuduvad, lühema aja jooksul. Esimesed arengusuunad olid teedrajavad. Need olid ühed esimesed riigikogu tasandil vastu võetud 2011 42 567 arengusuunad ja esimest korda lepiti erakonnaüleselt kokku, et Eesti 2003 57 417 kriminaalpoliitika peab põhinema sööstotsuste ja emotsioonide asemel teadmistel ja mõjude hindamisel. Samad põhimõtted on tähtsad tänaseni. Eestis on kuritegevus viimase 15 aasta jooksul poole võrra vähenenud – aastas registreeritakse umbes 27 000 kuritegu. End turvaliselt tundvate inimeste osakaal on kolmekordistunud – vaid 17% inimestest tunneb end ebaturvaliselt pimeda saabudes koduümbruses. Kuriteoohvriks langeb üha vähem inimesi – üle kahe korra vähem kui 7 aastat tagasi. Tapmiste ja mõrvade arv on samuti langenud. Kui 2010. aastal oli Eestis 5 tapmist ja 1 mõrva 100 000 elaniku kohta, siis tänaseks on see langenud 3ni. Vangide Aasta jooksul kuriteoohvriks arv on vähenenud 1,6 korda. 2017. a lõpus oli Eesti vanglates ca 2700 langenute osakaal inimest, 2004. a 4576. Eesti on saavutanud kuritegevuse näitajates teatud stabiilsuse, kus vangide arv on jäänud püsima enamvähem 2700/2800 15% 12% 12% 9% 8% 10% juures; kus mõrvade ja tapmiste arv aastas on 40/50 kandis; kus turvaliselt 10% 8% 7% 5% tunneb end 4/5 inimestest ning kus registreeritud kuritegude arv langeb 5% umbes 2000 kuritegu aastas peamiselt varavastaste kuritegude vähenemise arvelt. 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Kuritegude arvu vähenemine pole midagi Eestile eriomast. Ka mujal läänemaailmas on kuritegevus kahanenud ja valdavalt on põhjus kõige enam levinud kuritegude, eelkõige varguste arvu vähenemine. Peale selle on muutunud sotsiaaldemograafia ja ka inimesed ise on teinud palju enda ja oma vara kaitsmiseks. Kuritegevuse vähenemist selgitab enim see, et inimesed on hakanud turvaseadmete ja muu sellise abil oma turvalisuse eest rohkem hoolt kandma1. See ei tähenda, nagu avaliku võimu tegevusel Tapmiste ja mõrvade arv polekski tähtsust olnud. 200 188 110 Rahvusvaheliselt ja Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eesti heas 100 45 positsioonis elanike poolt tajutud turvalisuse ning politsei usalduse 0 kategoorias, ent kehvemas olukorras nö kõvade näitajate ehk vangide ning 2003 2011 2017 tapmiste arvu kategoorias. Nii näiteks peab 94% inimestest Eestis turvaliseks, mis on pingereas kaheksas EL riikide võrdluses, samas kui tapmiste suhtarvult jääme viimaste hulka. 1 De Waard, J. 2017. Criminology’s Dirty Little Secret: How Dutch criminologists almost completely failed to pick up on the decline in crime ... Working Paper (http://eucpn.org/document/criminologys-dirty-little-secret-how-dutch-criminologists- almost-completely-failed-pick) 2  Soome 57 Austria 0,51 Soome 97 Taani 92 Rootsi 57 Holland 0,61 Portugal 97 Soome 91 Taani 59 Malta 97 Saksamaa 89 Iirimaa 0,64 Holland 59 Luksemburg 96 Rootsi 86 Hispaania 0,66 Sloveenia 64 Holland 96 Holland 86 Poola 0,74 Austria Saksamaa 77 Sloveenia 95 83 Horvaatia 78 Tšehhi 0,75 Taani 94 Eesti 80 Iirimaa 80 Itaalia 0,78 Eesti 94 Luksemburg 79 Küpros 83 Saksamaa 0,85 Austria 93 UK 77 Kreeka 93 Iirimaa 92 Leedu 76 Kreeka 0,85 Belgia 94 Tšehhi 91 Prantsusmaa 74 Horvaatia 0,87 Austria 94 Poola 91 Belgia 72 Slovakkia 0,88 Hispaania 71 Itaalia 96 Hispaania 91 Prantsusmaa 102 Malta 0,96 Slovakkia 89 Sloveenia 69 Luksemburg 115 Portugal 0,97 Saksamaa 89 Kreeka 67 Rumeenia 118 Taani Horvaatia Ungari 66 0,99 89 Bulgaaria 125 Portugal 64 Rootsi 1,15 Rootsi 88 Hispaania 126 Tšehhi 62 Leedu 88 Sloveenia 1,21 Portugal 131 Iirimaa 62 Läti 86 Rumeenia 1,49 Itaalia 62 Malta 133 Ungari 85 UK (Inglismaa… 142 Prantsusmaa 1,58 Läti 60 Kreeka 84 Ungari 184 Soome 1,60 Rumeenia 55 Küpros 81 Slovakkia 187 Horvaatia 53 Bulgaaria 1,80 Belgia 81 Poola 197 Malta 53 Belgia 1,95 Rumeenia 80 Eesti 202 Küpros 53 Eesti 3,20 Bulgaaria 72 Tšehhi 209 Poola 51 Prantsusmaa 71 Läti 4,11 Slovaakia 43 Läti 218 Itaalia 71 Leedu 235 Leedu 5,98 Bulgaaria 40 UK… 70 0 100 200 300 0,00 5,00 10,00 0 50 100 0 50 100 150 Vangide arv 100 000 elaniku Tapmiste arv 100 000 Inimesed, kes nõustuvad kohta, 20172 elaniku kohta, 20153 Inimesed, kes usaldavad väitega: "Meie riik on politseid, %, 20175 turvaline koht elamiseks", %, 20174 Joonis 1. Kriminaalpoliitilised näitajad rahvusvahelises võrdluses Kuigi kuritegevus on vähenenud oluliselt, on siseturvalisuse eelarve aastatega ikkagi kasvanud. Vanglateenistuse eelarve on ca 53 miljonit eurot (vangi ülalpidamine maksab ca 1600 eurot kuus ja kriminaalhooldusalune 77 eurot)6, prokuratuuri eelarve on ca 13 miljonit eurot, politsei eelarve ca 2 Prisonstudies.org 3 UNODC. https://data.unodc.org/#state:1 4 Eurobarometer 464b. 2017. Europeans’ attitudes towards security. 5 Standard Eurobarometer, 88. 2017. http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetai l/instruments/STANDARD/surveyKy/2143 6 http://www.vangla.ee/et/uudised-ja-arvud/vangistuse-kulud, http://www.prokuratuur.ee/sites/www.prokuratuur.ee/files/elfinder/article_files/pro kuratuuri_2018_eelarve.pdf 3 180 miljonit, mis moodustab ca 2% riigieelarvest. Eesti suhteliselt edukat kriminaalpoliitikat varjutavad läbivalt kõrge korduvkuritegevuse (ehk retsidiivsuse) määr ning sõltlaste ja muude vaimse tervise häirete sage esinemine õigusrikkujatel. Samuti sattub ikka veel liiga palju noori õigusrikkumiste tsüklisse. Ka kriminaaljustiitssüsteem ise ei jõua ühte jalga käia ühiskonna arengutega, seda näiteks nii digitaliseerituse kui ka personaalse ja ohvrisõbraliku7 lähenemise poolest. Noored õigusrikkujad ja nende sattumine kriminaaljustiitssüsteemi Eestis on seitsme aastaga alaealiste toime pandud kuritegude arv vähenenud Alaealiste toime pandud 43% ja jõudnud 1000 piirimaile. Kui 2010. aastal registreeriti 1788, siis kuritegude arv Eestis 2017. aastal 1022 alaealiste kuritegu. Kuigi üks põhjus seisneb ilmselt 2017 1022 demograafilistes tegurites, on ka teisi mõjureid. Näiteks on sotsiaal- 2011 1854 ministeerium algatanud vanemlusprogrammi „Imelised aastad“, mille abil ennetada varakult käitumisprobleeme8. Siseministeerium on loonud 2003 1788 koolides käitumisoskuste mängu- ja spordiprogrammi SPIN. Justiits- 2006 3313 ministeerium on sotsiaalkindlustusametiga ellu rakendanud raskete käitumisprobleemidega lastele ja nende peredele mõeldud perepõhise teraapia, mis annab häid tulemusi (MDFT)9. Alustatud on alaealiste erikohtlemisega kriminaalmenetluses, mille eesmärgiks on eelkõige kuri- tegude kiire menetlemine, alternatiivsete mõjutusmeetmete eelistamine ja hoiak, et me ei keskendu ainult lapsele ja tema rikkumisele, vaid tegeleme aktiivselt lapse abivajaduse ja kogu perekonnaga. Kuigi alaealiste õigusrikkujate osakaal on 10 aasta jooksul poole võrra vähenenud, olles 116 alaealist õigusrikkujat 10 000 elaniku kohta, moodustavad alaealiste kuritegevuse suurima osa vägivaldsed ehk isikuvastased kuriteod (43%), samas kui ülejäänud elanikkonnal moodustavad suurima osa varavastased kuriteod. 7 Espenberg, K et al. 2017. Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuring. Tartu: Tartu ülikool. http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kurite oohvrite_uuring_2017.pdf. 8 Tervise Arengu Instituut. 2018. Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ hindamistulemused http://www.tai.ee/et/instituut/koostooprojektid/vanemlusprogramm/hindamistegevu sed 9 Aabe, L; Tammik, M; Kallavus, K. 2017. Mitmedimensioonilise pereteraapia tõhususe uuring. Tallinna: Praxis. http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/mitmedimensioonilise- pereteraapia-tohususe-uuring. 4  2017 116 563 2011 188 986 2006 263 2006 0 500 1000 1500 2000 2500 Suhtarv 10000 samaealise elaniku kohta 14-17aastased kuriteos kahtlustatavad Joonis 1. 14–17aastased kuriteos kahtlustatavad ja nende suhtarv Ühe murekohana saab tuua noortekampade tegevuse. Kuigi noortekampade osakaal ei ole arvuliselt suur, on juhtumid häirivad. Ajakirjandus on kajastanud noortekampade probleemi Keilas, Pärnus ja Tallinnas10. 2017. aasta näitel võib samas öelda, et kohtusse jõudnud alaealiste kriminaalasjadest on hinnanguliselt kümnendik toime pandud vähemalt kolmeliikmelise kamba poolt. 2017. aasta kümne kuu jooksul jõudis kohtusse 13 vähemalt kolme alaealisega kriminaalasja. 2017. aasta lõpul viibis vanglas 20 alaealist, neist 14 süüdimõistetut ja 6 vahistatut. Arengusuundade algusaastal oli vanglas ca 50 alaealist. Enamik alaealisi jõuab vanglasse seoses varavastaste kuritegudega (kokku 15 juhul). Alaealiste vanglasse sattumise vähendamiseks puuduvad hetkel peale nn erikoolide toimivad alternatiivid, mida tuleb Eestis luua (vt lahendusi altpoolt). Kindlasti ei peaks ennetusmeetmed olema aga suunatud vaid alaealistele, vaid ka noortele täiskasvanutele (kuni 26-aastased11). Sõltuvusest tulenevalt toime pandud kuritegude suur osakaal ning piiratud alternatiivid sõltlastest ja vaimse tervise häiretega õigusrikkujate kohtlemiseks Narkootikumide ja alkoholi tarvitamine on retsidiivsusega kõige tugevamini seonduvaid tegureid. 79% vanglast vabanenud raskemate ainete tarvitajatest kuulati kahe aasta jooksul üle kuriteos kahtlustatavana, samas kui mittetarvitajate puhul oli neid 45%. Ka alkoholi kuritarvitajate retsidiivsus on kõrgem kui alkoholi mittetarvitajatel: kahe aasta jooksul kuulati kuriteos kahtlustatavana üle 66% alkoholi kuritarvitajatest ja 54% 10 Vt Väli , K. 2018. Kaua võib? Kurikapoistena tuntud noored retsid pääsesid taas vanglast. Õhtuleht, 21.03.2018. https://digileht.ohtuleht.ee/866083/kaua-voib- kurikapoistena-tuntud-noored-retsid-paasesid-taas-vanglastvanglast vabanenud alaealiste; Vainküla, K. Klassi priimusest sai tervet linna terroriseerinud lastekamba boss. Eesti Ekspress, 15.11.2017. http://ekspress.delfi.ee/kuum/klassi-priimusest-sai- tervet-linna-terroriseerinud-lastekamba-boss?id=80144130 11 Vastavalt noorsootöö seaduse §-le 3 on noor 7-26 aastane. 5 mittetarvitajatest.12 Hinnanguliselt 1/3 varavastaste kuritegude toimepanijaist on sõltlased, kes panevad kuriteo toime alkoholi või uimasti hankimise eesmärgil13. Vanglast vabanenud Ka narkokuritegude arv on tõusmas ning 2017. aastal kasvas kõige enam narkosõltlaste ühe aasta kuritegudest narkootikumide suures koguses käitlemisega seotud retsidiivsus on 55% ja kahe kuritegude registreerimine (KarS § 184; +24%). Eesti vanglakontingendi aasta retsidiivsus 74%, mis suure osa moodustavad narkokurjategijad: ca 2700st kinnipeetavast on teeb nad üheks retsidiivsemaks narkokuriteo eest süüdi mõistetud veidi üle 600 inimese – samas selguse vabanenute grupiks. huvides - suurima osa moodustavad siiski vägivalla kurjategijad (ca 1000)14. Seonduvalt (suuremal osal sõltlastest esineb mõni vaimse tervise häire) on õigusrikkujate vaimse tervise häiretest saamas kriminaalpoliitika tõsine väljakutse. Erinevad uuringud pakuvad, et 3-7% kinnipeetavatest kannatab tõsise vaimse tervise häire all. Samas on viimastel aastatel olnud tõus kümnekordne, sõltuvalt häire liigist. 2016. a diagnoositi 6% Soome vangidel tõsine psühhiaatriline häire, mis tähendab 74% tõusu võrreldes 10. aasta taguse ajaga15. UK & Walesi uuringu andmetel oli 1/3 politseiga kokkupuutujatest vaimse tervise probleem16. Vaimse tervise hädad põhjustavad probleeme ühiskonnas hakkamasaamisel, sh töötamisel, mis loob otsese seose kriminaalpoliitikaga: vaimse tervise häirega inimeste tööpuudus on üks riskitegur, mis võimendab hälbekäitumise riski; teisalt õige abi mittesaamine suurendab korduvkuritegevuse riski – nii näiteks on leitud seos skisofreeniasse haigestumise ning vägivallakuritegude arvu kasvu vahel tulenevalt abi mittekättesaadavusest. Eesti õiguskaitsetöötajate oskused vaimse tervise häiretega õigusrikkujatega suhtlemiseks on puudulikud (vaimse tervise häirega inimesed võivad olla impulsiivsemad, ootamatu käitumisega ning nendega suhtlemine eeldab vastavat väljaõpet) ning puuduvad lahendused ja sekkumised vaimse tervise häiretega inimeste kindlaks tegemiseks (skriinimiseks) ja nende spetsiifiliseks kohtlemiseks kokkupuutel õiguskaitsega. Kõrge korduvkuritegevuse määr Raskete kuritegude arv, millega peab kaasnema reaalne vangistus, on Vangide korduvkuritegevus (2 a aastate jooksul tublisti kahanenud. Üks meie peamisi karistuspoliitilisi sihte määr) peab olema see, et tekiks suurem usaldus kogukondlike karistuste vastu. Üldkasulik töö ei ole puhkus, vaid oma teo heastamine ühiskonnale. Sotsiaal- 40 ja raviprogrammid nõuavad rikkujalt pingsamat distsipliini kui vangistuses 36 35 30 29 30 20 12 Ahven, A; Roots, K. & Sööt, M-L. 2018. Retsidiivsus Eestis, 2017. Kriminaalpoliitika 2011 2012 2013 2014 uuringud nr 27. Justiitsministeerium. http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/retsidiivsus- eestis-2017 13 Justiitsministeerium. 2008. Kuritegevus Eestis 2007. Kriminaalpoliitika uuringud 8, lk 52. http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kuritegevus-eestis-2007 14 Justiitsministeerium. 2018. Kuritegevus Eestis 2017, lk 110 http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kurite gevuseestis_2017_veebi01.pdf 15 Jüriloo, A, Pesonen, L & Lauerma, H. 2017. Knocking on prison’s door: a 10-fold rise in the number of psychotic prisoners in Finland during the years 2005-2016. Nordic Journal of Psychiatry, 71(7):543-54. 16 Morgan, M & Paterson, C. 2017. ‘It’s Mental Health, Not Mental Police’: A Human Rights Approach to Mental Health Triage and Section 136 of the Mental Health Act 1983. A Journal of Policy and Practice, pax047. 6 olek. Alternatiivkaristus peab olema vangistuse ja rahalise karistuse kõrval iseseisev põhikaristus, mitte karistuse asendus või alternatiiv. Eesti karistuspoliitika on kaldu vangistuse suunas – 79% karistustest on kas tingimisi või täielik vangistus, samal ajal kui kogukondlikud karistused moodustavad vaid 11%. Selguse huvides, ka tingimisi vangistus võib sisaldada kogukondlikku karistust (sotsiaalprogrammi läbimist vms). Vangistus, sh Rahaline šokivangistus 10% 21% Ravi 0% ÜKT Tinigimisi 11% vangistus 58% Joonis 1. Karistuste jagunemine Eestis Keskmiselt kestab Euroopas vangistus 7 kuud, Eestis 20 kuud, aga näiteks Norras 5, Taanis 4, Soomes 6 kuud.17 Seega Eestis kestab vangistus suhteliselt pikalt. Eestis 2014. a tehtud uuringust selgub, et nii Eesti elanike kui professionaalide (politseinikud, prokurörid, kohtunikud) lemmikkaristuseks on üldjuhul vanglakaristus, mille populaarsust on võimalik selgitada vastajate arusaamaga sellest, mida peetakse karistuse eesmärgiks18. Karistuse eesmärgiks peetakse valdavalt kurjategija teole reageerimist. Samas peetakse karistuse eesmärke teineteist täiendavateks ning ei piirduta vaid ühe karistuse eesmärgiga, ent kurjategija ja ohvri lepitamist erilise karistuseesmärgina ei nähta – toetus taastava õiguse meetoditele ja nende laiem kasutamine võiks olla samuti kriminaalpoliitika põhialuste järgmiste aastate sihiks19. Kõige retsidiivsemad õigusrikkujad on vangistusega karistatud isikud, kellest 29% mõistetakse kahe aasta jooksul uuesti süüdi. Viie aasta jooksul aga mõistetakse süüdi juba 53% vanglast vabanenutest. Positiivne on see, et korduvkuritegevuse tase on aastate jooksul mõnevõrra vähenenud, püsides 29-30% juures. Väljaspool vanglat oma karistust kandvate kurjategijate keskmine retsidiivsusnäitaja on ca 18%. Kõige madalama retsidiivsusega on 17 Council of Europe Annual Penal Statistics: SPACE I – 2015, lk 108. http://wp.unil.ch/space/files/2017/04/SPACE_I_2015_FinalReport_161215_REV17042 5.pdf 18 Sööt, M-L; Salla, J & Ginter, J. 2014. Karistushinnangud. Kokkuvõte Eesti elanike, politseinike, prokuröride ja kohtunike karistushinnangutest. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/karistushinnangud._kokkuvote_eesti_ela nike_politseinike_prokuroride_ja_kohtunike_karistushinnangutest.pdf 19 Vt lähemalt www.taastavõigus.ee 7 need õigusrikkujad, kelle suhtes lõpetatakse menetlus avaliku menetlushuvi puudumisel.20 0 10 20 30 40 50 60 Avaliku menetlushuvi puudumine 9 Alaealiste komisjoni saatmine 10 Leppimine 10 ÜKT kriminaalmenetluse lõpetamisel 12 Elektroonilise valve alla määramine 13 Rahaline karistus 14 Tingimisi ennetähtaegne vabastamine 19 Käitumiskontroll (KarS § 74 lg 1) 20 Käitumiskontroll alaealise… 23 Šokivangistus 24 ÜKT vangistuse asemel 25 Karistuse ebaotstarbekus 27 Vanglas karistuse ärakandmine 35 Karistusjärgne käitumiskontroll 51 Joonis 2. Kahe aasta retsidiivsus (2013-2015 a süüdimõistetud) Vanglast vabanenute puhul on retsidiivsusrisk kõige suurem varavastase kuriteo eest karistatutel, kellele järgnevad narkokuriteo eest karistatud. Kõige madalam on isikuvastase kuriteo (v.a kehaline väärkohtlemine) eest karistatud isikute retsidiivsus. 2005. aastal vanglast vabanenutest mõisteti kahe aasta jooksul süüdi Soomes 36%, Rootsis 43%, Norras 20%, Taanis 29% (sama metoodikaga läbi viidud uuringu andmetel nimetatud riikides, ent Eesti metoodika erinevuste tõttu pole Eestiga andmed kõrvutatavad).21 Retsidiivsust soodustavad enim sõltuvus- ja vaimse tervise probleemid, kuritegelikud hoiakud, keeruline perekondlik taust, elamispinna ja töökoha puudumine ning finantsprobleemid.22 Kriminaaljustiitssüsteemi tõhutus (sh vähene digiteeritus) ja vähene ohvrisõbralikkus Tõhus kriminaaljustiitssüsteem tähendab teiste sõnadega hästi toimivat, st personaalset, kiiret, digitaalset ja ohvrisõbralikku süsteemi. Samuti on 20 Ahven, A; Roots, K. & Sööt, M-L. 2018. Retsidiivsus Eestis, 2017. Kriminaalpoliitika uuringud nr 27. Justiitsministeerium. http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/retsidiivsus- eestis-2017 21 Skandinaaviamaade erinevusi selgitab eelkõige igapäevane karistuspoliitika ise, st kuriteod, mille eest vangistus määratakse. Näiteks kõrge retsidiivsusega vargad saavad Norras harva vanglakaristuse, samas kui Rootsis tihemini, mistõttu on retsidiivsuse tervikuna Norra vanglates madalam. Lisaks määratakse Norras vanglakaristust sagedamini kui mujal, mis tähendab, et nende vanglasse satub ka kergemaid kurjategijaid, kes samuti retsidiivsusnäitajaid alla toovad. Norra madalamat retsidiivsusnäitajat selgitatakse ka nende vanglasüsteemiga. 22 Ministry of Justice. UK. 2014. Transforming Rehabilitation: A Summary Of Evidence On Reducing Reoffending (Second Edition) https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attach ment_data/file/305319/transforming-rehabilitation-evidence-summary-2nd- edition.pdf 8 kriminaaljustiitssüsteemi oluliseks märksõnaks sõltumatus, mida tuleb säilitada. 2016. aastal läbi viidud institutsioonide usaldusväärsuse uuringu kohaselt usaldas prokuratuuri 52% elanikest, võrdluseks vanglateenistust 40%, politseid 87% ja kohut 52%.23 Üheks tõhusa kriminaaljustiitssüsteemi komponendiks on kiire menetlus. Üle kahe aasta menetluses olnud kriminaalasjade arv on prokuratuuri sihiteadliku tegevuse tulemusena hakanud langema. Näiteks 2016. aastal oli üle 2 aasta menetluses olnud kahtlustatavaid 410, 2017. aasta lõpus 267 – eesmärgiks on nende vähenemine alla 100. Menetluse kiirus on eriti oluline alaealiste kahtlustavate ning ohvritega kuritegudes – esimesel seetõttu, et nii on seos teo ja tagajärje vahel vahetum ja sekkumine seega tõhusam, ning teisel juhul eelkõige seetõttu, et vältida teiseseid kannatusi, mida ohver peab läbi elama. 2017. aastal viidi alla nelja kuu menetlus läbi 87% alaealiste õigusrikkujate osas, mis on rekordiliselt kõrge näitaja. Viis aastat tagasi oli see 83%. Edaspidiseks eesmärgiks on, et vähemat 80% alaealiste menetlustest toimuks kahe kuuga. 1600 1486 100% 87% 90% 1400 83%1361 83%1368 81% 84% 1232 72%1186 80% 1200 1132 1052 70% 955 905 1000 60% 833 757 722 800 50% 600 40% 30% 400 20% 200 10% 0 0% 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Alaealisi kokku Neist alla 4 kuu Joonis 3. Alaealiste menetluspikkus 2012–2017 Keskmiselt lahendatakse (st tehakse lõplik menetlusotsus) üle poole kuritegudest- varavastaste puhul on lahendusmäär kõige madalam (58%), liikluskuritegude puhul, kus süüdlane tabatakse reeglina otse teolt, on see 94%. Isikuvastaste kuritegude lahendamise määr on 64%. Täna on kriminaalmenetluse väljakutsed ka ohvrisõbralik ja personaliseeritud lähenemine – viimane eeldab ka seadusandjalt menetlejale ja kohtunikule piisava otsustamisruumi jätmist, kus karistusmiinimumid ei tohiks takistada sobivaima sekkumise valikut (nt I astme kuritegude puhul on tulenevalt seaduse jäikusest sõltuvusravile saatmine võimalik ainult läbi karistuse asendamise, kurnates selliselt 23 Turu-uuringute AS. 2016. Institutsioonide usaldusväärsuse uuring. (Justiitsministeeriumi tellimisel). 9 kohtusüsteemi, selmet sõltlasele vahetult ravikohustus määrata). Ka alaealiste õigusrikkujate erikohtlemine peab jõudma igapäevasesse praktikasse. Samuti on probleemiks menetlusnormid, mis ei prioritiseeri digitaalselt vormistatud tõendeid ning tarkvaraliste ja ka riistvaraliste lahenduste puudumine toimingute kiiremaks läbiviimiseks. Kuigi suurem osa vahetult menetlusega kokku puutunud kannatanutest (60%) peab menetlust usaldusväärseks, on ohvrite kohtlemisel, teavitamisel ja menetlusprotsessi kaasamisel veel arenguruumi.24 Eelkõige oodatakse õiguskaitseasutustelt suuremat teadlikkust ohvri vajadustest ja ohvri kohtlemise eripäradest. 24 Espenberg, K; Kiisel, M; Lukk, M; Soo, A; Themas, A; Themas, E; Villenthal, A. 2017. Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuring. Tartu: Tartu ülikool. http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kur iteoohvrite_uuring_2017.pdf; Espenberg, K & Espenberg, S. 2012. Kannatanud ja tunnistajad süüteomenetluses. Tartu Ülikool: RAKE. http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kannatanud-ja-tunnistajad-suuteomenetluses 10 Kriminaalpoliitika visioon 2030. aastal on Eesti turvaline ühiskond, kus kehtivad õigusriigi põhimõtted ning personaalne, tõhus, ohvrisõbralik ja sõltumatu kriminaaljustiitssüsteem. Vanglas viibivad peamiselt eriti ohtlikud kurjategijad ning tapmiste arv on Euroopa väikseim. Laialt kasutatakse kogukondlikke karistusi, mida toetab ka ühiskond. Karistusseadus võimaldab läheneda igale inimesele ja juhtumile individuaalselt ning rakendada sekkumist, mis on just konkreetses juhtumis tulemuslik. Retsidiivsust prognoositakse ning kuritegusid ennetatakse ja lahendatakse tehnoloogia abil. Kriminaalpoliitika üheks oluliseks komponendiks on õigusriiklike põhimõtete järgimine, mis tähendab sõltumatut prokuratuuri ja kohut, ning Eesti karistusõiguse ühetaolisust Eesti territooriumil. See tähendab, et kuigi iga kurjategijat küll koheldakse tema vajadustest lähtuvalt, kehtib seadus kõikide suhtes ühtmoodi, kultuuritaustast sõltumata. Teisalt jällegi annavad arengud Poolas ning Ungaris põhjust välja öelda eesmärk tagada kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatus Eestis,25 mis tähendab nii prokuratuuri kui kohtute sõltumatust. Eesti on tapmiste arvult 100 000 elaniku kohta EL-i kolmas, olles tagapool vaid Lätist ja Leedust, mistap tuleb läbi korduvkuritegevuse ennetamise, kogukondlike karistuste laiema kasutuselevõtu. vangistuspoliitika muudatuste, sõltuvushäirete ravi ja nõustamise ning teiste põhialustes toodud tegevuste abil vähendada tapmiste arvu Euroopa madalaimale tasemele (3,2lt alla 1). Karistushinnangute uuringu järgi on nii Eesti elanike kui professionaalide lemmikkaristuseks üldjuhul vanglakaristus, mille populaarsust on võimalik selgitada vastajate arusaamaga sellest, mida peetakse karistuse eesmärgiks.26 Mitmed autorid leiavad, et selleks, et inimesed mõistaksid karistusalternatiive, peavad nad nendest aru saama ning selgitamiskohustus lasub muuhulgas õiguskaitsjatel ja kohtunikel (Roberts, 2011; Indermaur & Hough, 2011: 199)27. Seega tuleb muuhulgas edaspidi pöörata tähelepanu õiguskaitseasutuste poolsele otsuste selgitamiskohustusele, mis võimaldaks ühiskonnal otsuste loogikast paremini aru saada. 25 Koponen, T. 2017. Poola: ELi musterõpilasest Ungari sarnaseks paharetiks. Diplomaatia nr 171. https://www.diplomaatia.ee/artikkel/poola-eli-musteropilasest- ungari-sarnaseks-paharetiks/ 26 Sööt, M-L; Salla, J & Ginter, J. 2014. Karistushinnangud. Kokkuvõte Eesti elanike, politseinike, prokuröride ja kohtunike karistushinnangutest. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/karistushinnangud._kokkuvote_eesti_ela nike_politseinike_prokuroride_ja_kohtunike_karistushinnangutest.pdf. 27 Indermaur, D. & Hough, M. (2011.) Strategies for changing publik attitudes to punishment. In Ed. J. V. Roberts & M. Hough. Changing Attitudes to Punishment. Public opinion, crime and justice. Routledge: London & New York: 198- 214. JA Roberts, J V. (2011). Public opinion and the nature of community penalties: International findings. In Ed. J. V. Roberts & M. Hough. Changing Attitudes to Punishment. Public opinion, crime and justice. Routledge: London & New York: 33-62. 11 Individuaalne sekkumine vastandina automaatsele ja anonüümsele karistamisele on üks taastava õiguse juhtpõhimõtteid, kus sekkumiste valikul lähenetakse õigusrikkujale personaalselt, tema vajadusi ja tausta arvestades, kogukonda kaasates (nt ohver saab kaasa rääkida karistuse mõistmisel jms)28. Tehnoloogia abil on võimalik prognoosida kuritegevust ning ilmselt tulevikus pakkuda ka teenuseid. Tehisintellekt on Eestis veel kuriteoennetuses ja kuritegude lahendamises läbi mõtlemata ressurss. Üldiselt on kuritegevus küllalt hästi prognoositav, mis aga eeldab suurte andmemassiivide läbitöötamist. Tehnoloogia abil on võimalik kuritegusid 1) tuvastada (nt politseinike kehakaamerad, turvakaamerate ja nutivalgustite andmete abil on võimalik tuvastada tulirelva kasutamise suunda, mida kasutatakse juba New Yorgis, Chicagos, Kaplinnas jne; Californias ja Texases on tänu tehnoloogiale avastatud inimkaubitsejate võrgustikud, kus programm toob välja sõnad, emotikonid, mis viitavad kindlale organiseeritud kurjategijate grupile seksireklaamides29); 2) ennetada (nt Los Angeleses kasutatakse tehnoloogiat, mis analüüsib minevikuandmeid kuritegude toimumiskoha kohta ning ennustab selle põhjal tuleviku kuritegusid ja kaardistab politseipartullide jaoks nn hotspote, mis on omakorda kaasa toonud sissemurdmiste arvu vähenemise ca 7% ); 3) prognoosida riske ja kuritegusid (nt prognoositakse Durhamis riskihindamise instrumendi andmete abil inimeste retsidiivsusriski, New Yersey kasutab kautsjoni vastu vabastamiseks algoritmi põhist prognoosimist, milles arvestab mineviku kuritegeliku karjääri, vanust, varasemat kohtusse mitteilmumist ja antud hetke kuriteo vägivaldsust) 30,31 – sealjuures tuleb hoolikalt jälgida, et algoritmid ei oleks diskrimineerivad, nagu see on näiteks juhtunud rassipõhiselt USAs. 28 Christie, N. 1977. Conflicts as Property. The British Journal of Criminology, Volume 17, Issue 1, 1 January, 1–15. 29 The Economist. 2018. Traffic Jammers. Policing Modern Slavery. May 5ht, 2018, p 70. 30 Faggella, D. 2017. AI for Crime Prevention and Detection – 5 Current Applications. https://www.techemergence.com/ai-crime-prevention-5-current-applications/ 31 The Economist Data Detectives, Tehcnology Quarterly Justice. June 2nd 2018. https://www.economist.com/technology-quarterly/2018-05-02/justice 12 Kriminaalpoliitika eesmärk Kujundada õiguskuulekas ühiskond, kus kuritegevust ennetatakse ning kuritegudega tekitatavat kahju vähendatakse koostöös haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemiga, kogukondade, omavalitsuste ja erasektoriga. Eduka kriminaalpoliitika eelduseks on tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalsüsteemi koostöö. Pole võimalik pakkuda kogukondliku sekkumisena ravi ja nõustamist sõltlastest õigusrikkujatele, kui tervishoiu- ja sostiaalsüsteemis pole selleks vahendeid, nagu ei ole võimalik tagada kooliturvalisust, kui haridussüsteemil pole ressurssi finantseerida koolikiusamisvastaseid tõenduspõhiseid programme. Kogukondadel ja erasektoril on oluline roll turvalisuse tagamisel, mille üheks märksõnaks on märkamine ning valmidus turvameetmeid rakendada (nt turvaline internet). Samuti on oluline riigi- ja erasektori koostöö konkreetsete tulemuste saavutamiseks, olgu selleks siis kinnipeetavate hõive või haridus. Fookuses on teemad, mis aitavad lahendada põhialustes välja toodud kitsaskohti. Eesmärgiks on vähem kuritegevust, keskendudes eelkõige noortele ja korduvkurjategijatele (nn kõige raskemale kontingendile), sõltlastest ja vaimse tervise häiretega õigusrikkujatele ning kriminaaljustiitssüsteemile tervikuna. Peamiseks on noorte kriminaaljustiitssüsteemi sattumise vältimine ja/või nende väljasaamine kuritegevuse tsüklist, ravi ja rehabilitatsiooni saamine põhikaristuse lahutamatuteks tingimusteks ning personaalne vajadustest sõltuv ravi- ja sotsiaalsekkumine sõltlastest õigusrikkujatele; ning kriminaaljustiitssüsteemi tõhusus ja inimnäolisus. Eesmärkide mõõtmiseks on võimalik kasutada järgmisi rahvusvahelisi indikaatoreid: Hetkel Soovitud Vangide arv 100 000 elaniku kohta 202 100 Tapmiste arv 100 000 elaniku kohta 3,2 0 Inimesed, kes peavad Eestit turvaliseks elukohaks 94% 100% Inimesed, kes usaldavad kriminaaljustiitssüsteemi 80% 90% (hetkel olemas võrdlevalt vaid politsei usaldusnäitajad) Kriminaalpoliitika fookusteemad Kriminaalpoliitika fookusteemadest lähemalt: Ennetada noorte sattumist õigusrikkumiste spiraali. Haridusasutused, tuginedes taastava õiguse põhimõtetele ja tõenduspõhisusele, peavad andma noortele õiguskuuleka käitumise 13  tarvis üldoskused ning tagama kõigile turvalise, salliva ja toetava õpikeskkonna, suurendades seeläbi õpilaste eduelamust ja koolirõõmu. Riigil ja omavalitsustel tuleb toetada peresid (sh tõenduspõhise vanemlusprogrammi abil) hooliva, last jõustava ja järjekindla kasvatuse pakkumisel, mis aitab ennetada lastel käitumisprobleemide väljakujunemist. Kuriteoennetust jaotatakse sarnaselt tervisemudelile esmaseks, teiseks ja kolmandaks. Noorte õigusrikkumiste spiraali sattumise ennetamine on oma sisult esmane ennetus, kus keskendutakse eelkõige potentsiaalsetele õigusrikkujate populatsioonile32 ning taustsüsteemidele, nagu perekond, kool ja kogukond. Sotsiaalsed oskused ning kooliturvalisus on esmase ennetuse olulised osad. Kool peab suutma anda noortele sotsiaalsed oskused, ka seal, kus perekondlik tugi on puudulik. Sotsiaalseid oskused õpetavad normikohast käitumist ning suutlikkust seatud eesmärke saavutada33. Haridusasutused, tuginedes taastava õiguse põhimõtetele ja tõenduspõhisusele peavad tagavama õppekavades sätestatud ja kuritegelikku käitumist ennetavate üldpädevuste (kultuuri- ja väärtuspädevuse, sotsiaalse ja kodanikupädevuse ning enesemääratluspädevuse) omandamiseks vajalikud eeldused, jälgivad ja hindavad nende saavutamist; toetavad õppekavades kokkulepitud väärtuste ja hoiakute omandamist ning aitavad suurendada iga õpilase eduelamust ja koolirõõmu, tagades kõigile turvalise, salliva ja toetava õpikeskkonna. Konkreetsetele juhtudel võib sotsiaalsete oskuste arendamine sisaldada näiteks ohutult käitumise õpetamist ja tervislike eluviiside järgmise toetamist; suhtlemisprobleemide lahendamise oskuse treenimist; abistamist prosotsiaalse idenditeedi loomisel vastandina kuritegelike hoiakute soosimisele; prosotsiaalsetes tegevustes osalemise julgustamine, enesejuhtimise ja viha juhtimise õpetamine jpm. Edaspidi tuleb tõsta ka koolide võimekust kuritegude ennetustöös ja konfliktide lahendamisel koolilepituse arendamise kaudu. Erinevate uuringute järgi on kogenud koolikiusamist ca viiendik 11-16 aastastest Eesti koolilastest, suisa 40% on kogenud küberkiusamist34. HTMi poolt kureeritud kiusamisvaba haridustee kontseptsiooni kohaselt kasutab 90% üldhariduskoolidest ja 100% lasteaedadest ning 30% kutseõppeasutustest kiusamisennetus programmi. Kriminaalpoliitika põhialustega soovime, et 2030. aastaks peab 100% lasteaedadest, üldharidus- ja kutsekoolidest kasutama mõnda tõenduspõhist (sic!) kiusamisvastast programmi, mis ennetab ka küberkiusamist. 32 Hilborn, J.. 2007. Ülevaade kuriteoennetuse planeerimisest. Justiitsministeerium: Tallinn. http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/7._ule vaade_kuriteoennetuse_planeerimisest.pdf 33 Saat, H. & Kanter, H. Sotsialane kompetentsus. https://www.curriculum.ut.ee/sites/default/files/sh/sotsiaalne_kompetentsus.pdf 34 Haridus- ja Teadusministeerium. Kiusamisvaba haridustee kontseptsioon. https://www.hm.ee/sites/default/files/kiusamisvaba_haridustee_kontseptsioon.pdf 14 Positiivne vanemlus ehk hooliv, last jõustav ja järjekindel kasvatusviis aitab ennetada perekonna tasandil käitumisprobleemide väljakujunemist. Riik koostöös omavalitsustega on hakanud toetama vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ läbiviimist, mille sihtrühmaks on eelkõige riskipered. Programmi eesmärgiks on vanemlike oskuste suurendamine, vanema ja lapse suhte parandamine, laste enesekontrolli ja sotsiaalsete oskuste arendamine, laste käitumisega seotud probleemide vähendamine või ennetamine.35 Eesmärgiks on järjepideva töö tulemusel jõuda rohkemate peredeni. Ennetada noorte vägivallakuritegusid, sh pakkuda õigusega pahuksisse sattunud alaealistele tõenduspõhiseid (teraapia)programme (eelkõige MDFT) ja tuua alaealised vanglast välja. Sekkumise edukus noorte puhul määrab, kuivõrd suudame vältida püsiva rikkumiskäitumisega täiskasvanutega tegelemist. Island vähendas kahekümne aastaga tohutut alkoholi- ja uimastitarbimist noorte seas. Täiskasvanud kandsid hoolt, et pärast kella 10 õhtul oleksid kõik noored koduseinte vahel. Vanemad ja lapsed veetsid koos rohkem aega. Pered said igal aastal ligi 500-eurose vautšeri huvitegevuseks. Tulemuseks on see, et kui 1990. aastate keskel oli kuu aja jooksul alkoholi joonud 42% Islandi noortest, siis kakskümmend aastat hiljem oli see osa 5%. Mitmedimensioonilise pereteraapia MDFT või teiste sarnaste programmide (mis oleks kõrge intensiivsusega, tõenduspõhised ning millega ei eraldataks last või noort tingimata kodust) kättesaadavust alaealistele õigusrikkujatele tuleb parandada – täna on teenusele järjekord. MDFT programmi käivitas JuM koos SKA-ga välisvahendite toel 2015. aastal ja selle rakendamisse on aastatel 2015−2017 investeeritud veidi enam kui 1,6 miljonit eurot. MDFT on eelkõige suunatud kõrge korduvkuritegevusriskiga noortega töötamiseks ja on ainus omataoline programm Eestis. Programmi rakendavad Eestis sotsiaalkindlustusamet (piirkondlikud MDFT meeskonnad) ja Viru vangla (vanglameeskond). MDFT-d peaks olema võimalik pakkuda vajaduse ilmnedes võimalikult kiiresti ja et teenust vajavad lapsed ei jääks pikalt teenuse järjekorda. Noortekampade õigusrikkumiste vältimiseks võiks käivitada sarnaselt perevägivalla nn Pärnu piloodiga36 analoogse koostöövõrgustiku noorte kampade juhtumites uute meetmete katsetamiseks. Muuta tuleb spetsialistide tööpraktikat, nii et keerukamates alaealiste ja noorte juhtudes juba kohtueelse menetluse ajal algatataks ümarlaua kohtumine, et võrgustikuliikmed (politsei, prokuratuur, KOV lastekaitse, mobiilsed 35 Tervise Arengu Instituut. 2018. Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ hindamistulemused http://www.tai.ee/et/instituut/koostooprojektid/vanemlusprogramm/hindamistegevu sed 36 Pealinn. 2018. Perevägivalla pilootprojekti raames viidi Pärnus kodust 90 märatsejat. 20.04.2018. http://www.pealinn.ee/tagid/koik/perevagivalla-pilootprojekti-raames- viidi-parnus-kodust-90-maratsejat-n219332 15 noorsootöötajad, kool) oleks samas inforuumis ning saaks võtta vastutust ja toetada alaealist mõjutusvahendi/kohustuse kandmise ajal. Leida tuleb tee noorteni, kes teed kooli ei leia ja keda koolist ei leia. Igale noorele õigusrikkujale tuleb karistust määrates läheneda individuaalselt, tema arengut ja vajadusi arvestades ja kaasates parimal moel tema vanemaid või hooldajaid. Mõjutamaks enam süütegusid toime pannud noori ja leidmaks intensiivseid alternatiive vangistusele tehti 2018. aastal seadusemuudatus, mille järgi võib kohus alaealise vahistamise asemel paigutada ta kinnisesse lasteasutusse (nn erikooli). Vangla mõjutab negatiivselt noore vaimset tervist, akadeemilist võimekust ja töösaamise võimalusi. Süüdimõistetud alaealiste retsidiivsuse vähendamiseks peavad olema toimivad mõjusad vangistuse alternatiivid, mis võimaldavad neil säilitada sideme oma lähedastega ja kooliga. Võimalikud alternatiivid on - koduvangistus koos elektroonilise ja kriminaalhoolduse järelevalvega, mille puhul kodust lahkumine on vaid erandkorras ja kindlateks juhtudeks; - päevakeskused, kus pakutakse programme ja teenused, ent noor ööbib kodus; - nn varjupaiga tüüpi teenused, mis on mõeldud noortele, kes vajavad mh lühiajalist peavarju ning kus toimub õppe- ja rekreatsiooniline tegevus; - kinnised noortekodud, mis on mõeldud pikemaajaliseks viibimiseks, ent kus noored saavad vabalt ringi liikuda; - intensiivsed järelevalve kogukondlikud programmid kriminaalhoolduse range järelevalve all koos mitmete ja pidevate protseduurireeglitega (kohtumised, õhtukülastused, uriini jms testimised, elektrooniline järelevalve) ja mitmete teenustega; - asenduskodud koos mentorlusega jms-ga37 Toetada kuritegevusest irdumist, suurendada kogukondlike karistuste, sh koduvangistuse ja avavangla osakaalu, muuta vangla ja kriminaalhooldus taasühiskonnastamise keskseks institutsiooniks, kus kinnipeetavaid koheldakse inimväärikalt ja täiskasvanulikult, neile – ka lühikest aega vanglas viibijatele – pakutakse mõtestatud tegevust, sh töötamist, ning tõenduspõhiseid sotsiaalprogramme. Samuti peab lühenema vangistuses viibitud aeg ning vanglast vabanenutele tuleb toetuseks pakkuda vabanemisjärgset tugiteenust ja majutuskohta. Vangistus ja kriminaalhooldus on mõlemad riiklikud teenused –olukorras, kus riik kulutab vangistusele 18 korda enam kui kogukondlikele karistustele (ÜKT, koduvangistus, programmid jne), ei saa me vastu samavõrra kvaliteetsemat turvalisusteenust. Ja seda jällegi olukorras, kus meie vangide retsidiivsusnäitajad ületavad suuresti kogukondlikku karistust kandvate süüdlaste retsidiivsust. 10–15 aasta pärast peaksid viibima vanglas ainult eriti ohtlikud vägivaldsed kurjategijad – näiteks mõrvarid, vägistajad ja 37 Development Services Group, Inc. 2014. “Alternatives to Detention and Confinement.” Literature review. Washington, D.C.: Office of Juvenile Justice and Delinquency Prevention. https://www.ojjdp.gov/mpg/litreviews/AlternativesToDetentionandConfinement.pdf 16 muud – ja ülejäänud kannaksid karistust väljaspool vanglat: kodus, ravil, ühiskonna heaks töötades või avavanglas. Vangistuse eesmärk peab olema inimeste õiguskuulekale teele suunamine, mis eeldab iseseisvat otsustusoskust, mis aga ei ole võimalik ettemääratud reeglite rägastikus, kus otsustusvabadus on minimaalne. Vangla peab olema kohaks, kus võimaldatakse kinnipeetaval tasustatud tööd teha (sh vajadusel väljaspool vanglat), osaleda sotsiaalprogrammides, mis tegelevad tema probleemide põhjustega, ning peresidemete hoidmist. Vangla peab võimalikult suurel määral peegeldama ühiskonna elu vabaduses, et vabanev vang oskaks vabanedes toime tulla. Sotsiaalset kontrolli vanglas aitab enim saavutada nn dünaamiline turvalisus, st head suhted vangide ja personali vahel, mis on omane Norra vanglasüsteemile, kus vangide ja personali vahel on vahetud ja avatud suhted, mis aitavad ennetada agressiivset käitumist. Norra valitsus otsustas 1990ndate lõpus muuta oma vanglasüsteemi karistusasutustest taasühiskonnastavaks asutusteks38, mille põhisuunaks sai töö ning eluaseme leidmise toetamine39. UK-s tegutseb HM Chief Inspector of Prisons for England and Wales, kes teeb järelevalvet kinnipidamisasutuste üle, kirjeldab 2017. a aruandes UK vanglaid kriitiliselt40, ent mitmed sealsed tähelepanekud on relevantsed ka Eesti puhul, millele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler41 (nt ülemäärane tegevuseta ja üksikvangistuses veedetud aeg jne) ja Leideni rakendusülikooli ja justiitsministeeriumi koostöös läbiviidud kliimauuring Viru ja Tartu vanglas. Viimases soovitatakse suurendada igapäevaseid mõtestatud kontakte ja arutelusid kinnipeetavate ja vanglatöötajate vahel ning kinnipeetavate usaldust personali, ennekõike valvurite suhtes; samuti vaadata üle vanglasisene reeglistik ja kinnipeetavate motivatsioonisüsteemid, kaasates sellesse protsessi aktiivselt ka kinnipeetavaid. Eesti retsidiivsusuuringust ei leia kinnitust seos karistusaja pikkuse ja retsidiivsuse vahel, kuigi mõneti retsidiivsemad on lühema karistusajaga kinnipeetavad – näiteks alla 1 aastase vangistusega õigusrikkujate kahe aasta retsidiivsus on 59%, üle nelja aastastel aga 42%.42 Ka välisriikides on ilmnenud positiivne seos lühema karistusaja ja retsidiivsuse vahel.43 Ühelt 38 Benko, J. 2015. The Radical Humaneness of Norway’s Halden Prison. The New York Times. https://www.nytimes.com/2015/03/29/magazine/the-radical-humaneness-of- norways-halden-prison.html 39 Kristoffersen, R. 2015. Relapse study in the correctional services of the Nordic countries. Key results and perspectives. EuroaVista Vol 2, No 3. http://euro- vista.org/wp-content/uploads/2015/01/EuroVista-vol2-no3-6-Kristofferson-edit.pdf 40 HM Chief Inspector of Prisons for England and Wales. Annual Report 2016-2017. http://www.justiceinspectorates.gov.uk/hmiprisons/wp- content/uploads/sites/4/2017/07/HMIP-AR_2016-17_CONTENT_11-07-17-WEB.pdf 41 Õiguskantsler: Tallinna vangla kontrollkäik, 29.06.2017. http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kontrollk%C3%A4ik %20Tallinna%20Vanglasse.pdf 42 Ahven, A; Roots, A & Sööt, M-L. 2018. Retsidiivsus Eestis, 2017. Kriminaalpoliitika uuringud nr 27. Justiitsministeerium (tabel 3). 43 Ministry of Justice. UK. 2014. Transforming Rehabilitation: A Summary Of Evidence On Reducing Reoffending (Second Edition) https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attach 17 poolt tuleneb see kuriteoliigist (lühemajalised on nt varavastased), aga ilmselt ka sellest, et lühema karistusaja kandjatel on vanglas vähem erinevaid ravi- ja sotsiaalprogramme. 2017. aastal kõigist Eestis vabanenud süüdimõistetutest viibis vanglas kuni 1 aasta 15% süüdimõistetutest. Uute kriminaalpoliitika põhialuste perioodil tuleks võimaldada töö- ja rehabiliteerivaid tegevusi kõikidele vanglas viibijatele. Karistuse kandmise pikkust vanglas on võimalik vähendada erineval moel. Vanglast vabanemine pole Eestis veel piisavalt järkjärguline protsess. Sujuvam ühiskonda naasmine on tagatud väiksema riski ja ohtlikkusega kinnipeetavatele (kes jõuavad enam avavanglasse ja vabastatakse ennetähtaegselt käitumiskontrollile).44 Avavangla osakaal peaks suurenema, nii et kinnise ning ava- ja koduvangla kinnipeetavate suhe oleks tulevikus vähemalt 1:9. Peale uue Tallinna Vangla valimist jääb Eesti avavangla ja kinnise vangla kohti 235 ning kinnise ja avavangla kohtade suhtarvuks 1:13. Võrdlusena välisriikides on avavanglate kohtade ja kinnise vangla kohtade suhe järgmine: Taanis 1:0,8; Soomes 1:4; Prantsusmaal 1:5; Ungari 1:13. Kui suurendada avavangla kohti 40 koha võrra, siis oleks avavangla ja kinnise vangla kohtade arv 1:9 ja avavangla kaudu oleks võimalik vabastada ligikaudu iga neljas vang.45 Avavanglas viibivad kinnipeetavad on üldjuhul motiveeritumad ning saavad paremini heastada oma tegu (peamiselt läbi töötamis- ja rahateenimisvõimaluse), samuti on neil paremad võimalused resotsialiseerumiseks. Koduvangistus võiks tulevikus kanda avavanglaga samu eesmärke, kus riigi poolt kontrollitud tingimustes (kriminaalhoolduse all) võimaldataks kinnipeetavale töötamist ja sotsiaal- ja raviprogrammides osalemist kodus ööbimisega. Üks tähtsamaid vanglajärgset toimetulekut mõjutavaid tegureid on elu- ja töökoht. Kõige kriitilisem on pakkuda tuge just esimestel vabanemis- järgsetel nädalatel-kuudel, kui on suurim oht libastuda ja langetada valesid, impulsiivseid otsuseid. Tänu kehtivatele kriminaalpoliitika arengsuundadele ja Euroopa Sotsiaalfondi toele on justiitsministeerium juba kolm aastat pakkunud vabanejatele tugiteenust, mille raames saab ta endale tugiisiku ja vajadusel ajutise eluaseme. Alates 2015. aastast on ca 560 vanglast vabanenut jõudnud tugiteenusele ning ca 90 isikut on jõudnud majutuskeskusse. Ligi 60% teenuse saajatest jõuab tööturule – see on sihtrühma arvestades päris hea tulemus. Sellise tegevusega tuleb jätkata, vähendades ka kogukondade vastuseisu kinnipeetavate rehabiliteerimisele, mis näiteks siiani on olnuid peamine taksitus majutuskeskuse avamisele Lõuna-Eestis (kohalike vastuseisu tõttu ei siiani olnud võimalik avada majutuskeskust ei Tartus ega Valgas)46. Edaspidi tuleb aga suurendada ment_data/file/305319/transforming-rehabilitation-evidence-summary-2nd- edition.pdf 44 Tammiste et al. 2017. Ohtlike kalduvuskurjategijate sihtgrupi meetmete ja kohtlemise analüüs. Kriminaalpoliitika analüüs 9. Justiitsministeerium. http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/ohtlik ud_kalduvuskurjategijad_2016-1_0.pdf 45 Avavangla ei pea tähendama tingimata uue vanglakompleksi ehitust, vaid selleks saab kohandada juba mõnda olemasolevat vanglat või muud ühiskondlikku hoonet. 46 Lauri, V. 2016. Vangide tugikeskus Tartus jääb kohalike vastuseisul rajamata. ERR. https://www.err.ee/576056/vangide-tugikeskus-tartus-jaab-kohalike-vastuseisul- 18 ettevõtjate rolli endiste kinnipeetavate värbamisel ja ühiskonna valmisolekut neid ühiskonda tagasi aidata. Ajutine majutus, tugiisik, kes aitab töökoha otsimisel ja püsiva elukoha leidmisel, tihedam koostöö ettevõtjate ning vanglate vahel, sotsiaalse ettevõtluse toetamine (SkillMill, STEP laadsete programmide näitel) aitavad üheskoos vähendada vanglast väljaastuja väärastumisi. Rakendada tuleks uudseid lahendusi veel vanglas olevate kinnipeetavate värbamiseks – läbi IT õppe ning näiteks kinnipeetavate kaasamine hooldekodudes kohaliku personali abitöölistena . 47 Tagada sõltlaste ja vaimse tervise häiretega õigusrikkujate ravi ja nõustamine, sh muutes ravi ja nõustamise karistuse lahutamatuks osaks, ilma milleta ei ole üldjuhul võimalik karistust kantuks lugeda. Sõltuvusravi ja nõustamine peab olema karistuse orgaaniline osa, ilma mida läbimata ei ole võimalik karistust kantuks lugeda – seda ka vanglas. See eeldab kvaliteetse narkomaania, alkoholismi kui seksuaalsõltuvusravi ja nõustamise kättesaadavust abivajavatele nii vanglas kui väljaspool seda. Narko- ja alkoholisõltuvuse tõttu toime pandud õigusrikkumisi peab käsitlema eelkõige rahvatervise küsimusena. Kõik sõltlasest kurjategijad peaksid läbima skriiningu, mis võimaldab neile määrata personaalse sekkumise, võimalusel vangla väliselt. Ravisüsteemi kavandamisel tuleks olla realistlik ja arvestada asjaoluga, et paljud isikud ei suuda esimesel või ka järgnevatel kordadel raviprogrammi tervikuna läbida (välisriikide praktika järgi võib pidada üsna heaks tulemuseks selle läbimist 1/3 poolt); samas on ka osalisel ravil ja nõustamisel kahjusid vähendav mõju vähemalt selle ajal. Seetõttu peaks süsteem võimaldama piisavat paindlikkust, nii et ravi katkemisel ei peaks karistust tingimata täitmisele pöörama. Personaalse kohtlemise eeldus on sõltuvuse määramise süsteem (skriining, mis võimaldab sõltlasest õigusrikkujaid välja filtreerida ning neile sobivaid sekkumisi pakkuda), ravikohtade, sekkumiste ja tugiisikute olemasolu. Eestis on hetkel hinnanguliselt 730 täisealistele mõeldud narkovõõrutus ravi kohta (võõrutusravi kohti 15, asendusravi kohti 668 ja pikaajalise statsionaarse ravi kohti 55) ning aastas saab ravi umbes 1500 inimest. 2018. aasta veebruarikuu seisuga puudusid ravijärjekorrad kõigis asutustes. Alaealised kuriteo toime pannud isikud suunatakse narkosõltuvuse kahtluse korral Tallinna lastehaiglasse, kus on praegu olemas 4 ambulatoorse ravi kohta; vajadusel on võimalik kohtade arvu suurendada. Ühes kvartalis on võimalik vastu võtta 4–10 alaealist. Alaealisi nõustatakse individuaalselt. Alkoholitarvitamise häire ravi on võimalik saada Eestis spetsiaalsetes keskustes: Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Pärnu haiglas, Viljandi ja Lõuna-Eesti haiglas, Narva haiglas, AJK Kliinikus, rajamata ja Loim, T. 2017. Endiste vangide tugikeskus tekitab tugevat vastuseisu. Lõuna-Eesti Postimees. https://lounapostimees.postimees.ee/4128545/endiste- vangide-tugikeskus-tekitab-tugevat-vastuseisu 47 Tegevusi on võimalik läbi viia selliselt, et igal vanglal on koostöölepe kohaliku piirkondade hooldekodudega, kuhu ava- ja koduvangla vangid käivad iseseisvalt abitöödel, kinnise vangla kinnipeetavad saatjaga. Tööde iseloom võib olla nii otsest kokkupuudet nõudvad abitööd eakatega kui ka abitööd, mis otsekontakti ei nõua. 19 Kuressaare haiglas ning Viru haigla Tapa Tervisekeskuses. Pakutakse nii medikamentooset kui psühhosotsiaalset ravi. Ravi eesmärk on alkoholitarvitamise vähendamine või sellest loobumine. Alkoholitarvitamise häire ravi on võimalik saada Eestis spetsiaalsetes keskustes: Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Pärnu haiglas, Viljandi ja Lõuna-Eesti haiglas, Narva haiglas, AJK Kliinikus, Kuressaare haiglas ning Viru haigla Tapa Tervisekeskuses. Pakutakse nii medikamentooset kui psühhosotsiaalset ravi. Ravi eesmärk on alkoholitarvitamise vähendamine või sellest loobumine. Kainem ja Tervem Eesti programm pakub, et programmiperioodi lõppedes 2023. a peaks aastane ravimaht olema 3975 ravijuhtu (nii ravi kui nõustamine). Lahendamist vajavaks probleemiks on justiits- ja sotsiaalvaldkonna vahele ühenduslüli loomine ning ravivajaduse hindamise süsteemi ülesehitamine (ravivõimalusi on mitmeid ning vastavalt konkreetsele isikule on vaja määrata vastav teenus). Samuti on oluline arendada välja ka nõustamisteenuste võrgustik (sealhulgas psühholoogiline, sotsiaalne ja kogemusnõustamine) eesmärgiga pakkuda tuge nendele tarvitajatele, kes veel ravi ei vaja. Riik peab arvestama ja tagama ravi- ja nõustamiskohtade olemasolu nõudluse suurenemise puhul. Kuna tegemist on õigusrikkujate raviga ning alternatiiviga vanglale või muule karistusele, siis tuleb tagada ravi- ja nõustamisteenuste olemasolu ning kvaliteet ja erilist tähelepanu pöörama ravi- või nõustamisteenuse järjekordade tekkimise vältimisele. Vaimse tervise häirega õigusrikkujate oskuslik kohtlemine arestimajades ja vanglates ning nende suunamine õigel ajal tervishoiuasutusse aitab ära hoida edasisi kuritegusid ja nende inimeste olukorra halvenemist. Inglismaal ja Walesis on loodud nn kriisisekkumistiimid, kus politsei tegutseb koos meditsiinipersonaliga. Selle tulemusena on vähenenud vahi alla võtmine ca 20%. Austraalias on loodud vaimse tervise komisjonid: nn vaimse tervise kiirabiteenus. USAs on loodud spetsialiseerunud politsei rakkerühmad, et suunata vaimse tervise häiretega inimesi, kes on toime pannud kergemaid õigusrikkumisi, õigussüsteemist välja; selleks on nad loonud spetsiaalseid kohtuid ning viinud meditsiinipersonali vanglasse, et need isikud saaksid adekvaatset ravi ja abi. UKs on näiteks suudetud tänu kõige raskemate vaimsete häiretega patsientide ravi ja nõustamise hoida ära olulisel määral tapmisi ja suitsiide48. Kaitsta ühiskonda eriti ohtlike ja vägivaldsete kurjategijate eest, tagades muu hulgas nende karistusjärgse järelevalve. Süüdistatava riske tuleb ennekõike hinnata karistuse määramise eel, mitte selle järel. Retsidiivsuse vähendamine on edukas siis, kui keskendutakse eelkõige neile, kelle retsidiivsuse määr on kõige kõrgem, st vanglakaristuse saanutele. Skandinaavia uuringust selgub, et kurjategijad on retsidiivsed mitmes kuriteos ja nad ei jää truuks vaid üht tüüpi rikkumisele, kui joobes juhtimine 48 Layard, R. 2012. Mental health. Britan’s biggest social problem? LSE Research Online. 20 väljaarvata49. See tähendab, et kurjategijad on mitmete probleemide võrgus ning programmid ja sekkumised peavad seda arvestama. Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku jt seonduvate seaduste muutmise, mille eesmärgiks on ühiskonna kaitsmine ohtlike kalduvuskurjategijate eest. Selle poliitika sisuks on kohaldada eluaegset vangistust varasema retsidiivse minevikuga isikutele, kes on toime pannud tapmise või seksuaalkuriteo; välistada korduvalt seksuaalkuritegusid või teisi raskemaid kuritegusid toime pannud isikute karistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmine; kohtule pannakse kohustus hinnata süüdlase tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral tema osalemist või nõusolekut osaleda uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes (nt ravis, teraapias vms programmis); sätestatakse kohustuslik karistusjärgne käitumiskontroll ohtlikele kalduvuskurjategijatele, keda ei vabastata vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kuna lühendatakse ka eluaegsete vangide esmakordset vabanemistähtaega 30-lt 20-le, siis luuakse võimalus 20 vangistusaasta järel vangi paigutamiseks avavanglasse, kust võib teda vabastada kaks aastat hiljem. Ilma avavangla etapita võib eluaegse vangi enne tähtaega vabastada pärast 25 aastat. Igal juhul peab eluaegsest karistusest vabastatud vang täitma käitumiskontrolli tingimusi, et tagada tema turvaline taasühiskonnastamine. Vastupidiselt Euroopa Nõukogu soovitustele (Recommendation CM/Rec(2014)3) Eestis enamikku potentsiaalseid ohtlikke kalduvuskurjategijaid karistuse mõistmise eel ei hinnata (ekspertiisi või kohtueelse ettekande kaudu), seega pole ka nende võimalikud häired ning riskitegurid karistuse mõistmisel teada. Edaspidi peaks olema kohustuslik hindamine karistuse rakendamise eel, et välistada karistuse määramine liinitööna: kohustuslik kohtueelne ettekanne ja vajadusel riskihindamine. 50 Kuigi justiitsministeerium on esitanud karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega sätestatakse kohustus koostada seksuaalkuritegudes kahtlustatavatele kohustuslik kohtueelne ettekanne, tuleks tulevikus laiendada seda kohustust ka teistele kuritegudele. Muuta süüteomenetlus tõhusaks (sh digitaalseks), personaalseks ja ohvrisõbralikuks, asjatut bürokraatiat vältivaks, seades võimalikult paljude juhtumite puhul eesmärgiks õigusrikkumisele eelnenud olukorra taastamise (taastav õigus, sh lepitamine). Õiguskaitsetöötajate ettevalmistus peab tagama valmisoleku tulevikuriskideks, samuti andma sellised teadmised ja oskused, mis aitavad kasutada kogukondlikku sekkumist ning tugineda ohvri vajadustele ja taastavale õigusele. 49 Kristoffersen, R. 2015. Relapse study in the correctional services of the Nordic countries. Key results and perspectives. EuroaVista Vol 2, No 3. http://euro- vista.org/wp-content/uploads/2015/01/EuroVista-vol2-no3-6-Kristofferson-edit.pdf 50 Tammiste et al. 2017. Ohtlike kalduvuskurjategijate sihtgrupi meetmete ja kohtlemise analüüs. Kriminaalpoliitika analüüs 9. Justiitsministeerium. http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/ohtlik ud_kalduvuskurjategijad_2016-1_0.pdf 21 Kriminaaljustiitssüsteemi ohvrisõbralikkus tähendab seda, et kannatanu teab oma õigusi, millest arusaamist ei takista juriidiline kantseliit ega spetsialistide vähene oskus selgitada kannatanu õigusi lihtsalt ja arusaadavalt, nagu see seni on olnud. Palju põhjalikumalt tuleb tegeleda raske kuriteo ohvrit ümbritsevate inimeste võrgustikuga.51 Mahukate toimingute kiire läbiviimine läbi innovaatilise tarkvara arendamise, digitõendite eelistamine annab võimaluse kiirendada kriminaalmenetlust ning tõsta inimeste usaldust õigussüsteemi vastu. Vältides bürokraatiat ja kasutades tänase infoühiskonna eeliseid tuleb luua kaasaegne ja digitaalne kriminaalmenetlus. Digimenetlusele üleminek on vajalik kogu süüteomenetluse ahelas, see eeldab nii seaduse muutmist, tarkvaralisi arendusi, tööprotsesside läbimõtlemist ja vajadusel muutmist, muudatusi toetavate seadmete hankimist. Tõhus kriminaalmenetlus eeldab ka kompetentside tõstmist, valmisolekut tulla toime tulevikuriskidega (nt globaliseerumise, sisserände ja küberohtudega kaasnevad riskid) ning koostöö parandamist nii õigusahela sees kui partnerasutustega. Jätkuvalt tuleb arendada kohtuekspertiisi, et kriminaalmenetluses tõendite kogumisel võimalikult hästi ära kasutada teaduse võimalusi ja arengut. Karistusseadus peab võimaldama läheneda igale isikule ja juhtumile võimalikult individuaalselt ning rakendada meedet või meetmete kogumit, mis on just konkreetse üksikjuhtumi korral eelduslikult maksimaalselt tulemuslik. Personaliseeritus on vajalik eelkõige selleks, et igale õigusrikkujale on talle omane probleem, sarnaselt personaalmeditsiini põhimõtetega tuleb läheneda ka personaalselt õigusrikkujale. Süüdistatava riskide hindamine peab saama karistuse määramise osaks karistuse määramise eel, mitte selle järgselt. Üks uute arengusuundade võtmetermin on kaasav kriminaalmenetlus. See tähendab kõige muu hulgas, et süüteomenetluse siht peab olema taastada õigusrikkumisele eelnenud olukord. Võimalikult paljudes juhtumites tuleb seada eesmärgiks ohver ja kahtlustatav lepitada – see tähendab, et kõigi ohvrite ja õigusrikkujatega kokku puutuvate professionaalide, eriti aga ohvriabi töötajate oskusi tuleb arendada. Lepitusmenetluse eesmärk on muu hulgas võimaldada kurjategijal mõista oma teo tagajärgi. Samuti tähendab kaasav süütemenetlus seda, et edaspidi on kanatanul seaduse järgi võimalik selgitada temale kuriteoga kaasnenud mõju ning avaldada arvamust selle eest kurjategija vastutuse võtmise kohta. Raske kuriteo ohvriks langenud kannatanule antakse võimalus avaldada arvamust süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta. 51 Espenberg, K, Kiisel, M et al. 2017. Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuring. Tartu: Tartu ülikool. http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kurite oohvrite_uuring_2017.pdf. 22  Heastada kuriteoga tekitatud kahju ja parandada ohvrite olukorda. Ohvriabiteenused ning taastava õiguse võimalused peavad olema kättesaadavad nii menetluse kestel kui ka vajaduse korral väljaspool menetlust. Konfiskeerimisest saadav ja menetluse lõpetamisel kohustusena laekuv ning sundraha peab jõudma ohvrite abistamisse ja kuriteoennetusse. Kriminaalhooldus ja vanglad peavad toetama kurjategija poolt kannatanu ees vastutuse võtmist ning tekitatud kahjude hüvitamist ja heastamist. Ohvrisõbralikkus saavutatakse vaid sotsiaalsüsteemi ja justiitssüsteemi koostöös. Ohvriabiteenus tuleb muuta võimalikult paljusid ohvreid arvestavaks, piiramata end mõne üksiku kuriteoliigiga, ja ühiskonnale nähtavaks, mis võimaldab abi saada võimalikult suurel hulgal inimestel. Praegune ohvriabiteenus on liialt kitsa suunitlusega ning paljude kuritegude ohvritega ei osataks selles süsteemis toime tulla, samuti tuleks ohvreid vaadata võimalikult laiapindselt (nt liiklusõnnetuste ohvrite pereliikmed, inimesed, kes kardavad pimedas kuritegevuse tõttu väljas käia jne). Selline ohvriabi võiks osata aidata inimesi ka näiteks tsiviilhagidega, olla abiks kannatanutele vajadusel ka kohtus. Luua tuleb vabatahtlike tugiisikute võrgustik. „Kuriteoohvrile on vaja kujundada tugimeetmed, mis vähendaksid tema ajakulu ning kulutusi menetluses osalemisele ja muudaksid menetluses osalemise sujuvamaks. Selleks tuleb kuriteoohvrile menetluses – ükskõik, kas ta tuleb politseimajja, pöördub arsti juurde vm – tagada sobivad ühetaolise kvaliteediga tugimeetmed ning võimalus saada kohasemat abi.“52 Euroopas on mitmeid riike (näiteks Soomes, Taanis, Belgias, Suurbritannias), kus süüdimõistetud isikutelt riigi kasuks väljamõistetud summasid kasutatakse sihtotstarbeliselt kuriteoennetuses või –ohvrite toetamiseks. Eesti riigile laekus 2017. aastal süüdimõistetutelt ja inimestelt, kelle suhtes on kriminaalmenetlus oportuniteediga lõpetatud, hinnanguliselt veidi enam kui 900 000 eurot ja sundraha hinnanguliselt ligi kolm miljonit eurot. Need summad laekuvad otse riigieelarvesse ja neid ei kasutata sihtotstarbeliselt kuriteoohvrite abistamiseks või – ennetuseks. Samas loodi nii sundraha kui oportuniteedinõuete süsteem selleks, et rahastada kuriteoohvrite ja -ennetusega seotud tegevusi. Edaspidi tuleb kasutada kurjategijatelt riigi kasuks väljamõistetud nõuete laekumisest saadud tulu ja konfiskeeritud raha ja vara müügist laekunud tulu sihtotstarbeliselt kuriteoennetuses, ohvrite toetamiseks ja kurjategijate resotsialiseerimiseks. Selleks tuleb eraldada kurjategijatelt riigi kasuks väljamõistetud nõuete ja konfiskeeritud raha ja vara müügist saadud tulu laekumisest konkreetne protsent (vähemalt pool laekumistest), mis suunatakse justiitsministeeriumi või teiste riigiasutuste eelarvesse. Vahendeid võib näiteks kasutada kolmel viisil: a) Osa vahendite jaotamine planeerida sarnaselt kavandatava hasartmängumaksu jagamise süsteemi muudatustele. Justiitsministeerium jagab vahendid vastavalt projektikonkursside tulemustele kuriteoennetuse algatuste toetamiseks ja 52 Ibid, lk 21. 23 sihtrühma teenuste, näiteks MDFT, tugiisiku-, pooleteemajade teenuse, arendamisse. b) Osa vahendeid suunata sihtotstarbeliselt ohvriabi teenuste rahastamiseks. c) Osa vahendeid kasutada sihtotstarabeliselt ohvri kasuks kurjategijalt välja mõistetud kahjude katteks, juhul kui kurjategija kahjusid ei hüvita. Siin kaaluda elatisabiskeemiga sarnase süsteemi loomist. Konfiskeeritud raha ja varaga tegelevad erinevad riigiasutused (PPA, MTA, RaM, Maa-amet, KaPO), hetkel puudub konfiskeeritud raha ja vara ühine arvestuse infosüsteem. Kriminaalasjade arv, kus kriminaaltulu konfiskeeritakse on aasta-aastalt kasvanud, mis jätkub tänu oskusteabe suurenemisele, samas jääb suur osa konfiskeeritavatest summadest mõnesaja euro piiresse. Hinnanguliselt võib Eestis konfiskeeritava kriminaaltulu maht olla suurusjärgus ca 1% - arvestada tuleb aga sellega, et usaldusväärseid arvutusi kriminaaltulu mahu kohta Eestis tehtud pole. Selleks, et süüdimõistetutelt kriminaaltulu äravõtmisel oleks ka ennetav mõju, peaks konfiskeerimiste arv ja maht oluliselt kasvama. Kui seni on kriminaaltulu analüüsi üha enam rakendatud menetletavate prioriteetsete kriminaalasjade puhul (see on oluline eripreventiivsest aspektist), siis tulevikus tuleks püüda läbi analüüsi leida potentsiaalselt suurt kriminaaltulu teenivaid isikuid ja gruppe ning lähtuvalt sellest valida ka menetlussihtmärke. 2017. aastal konfiskeeriti kriminaaltulu 180 kriminaalasjas 3 507 388 euro väärtuses, konfiskeeritud vara väärtus oli enam kui 1,5 miljonit eurot. 24 Kasutatud kirjandus Aabe, L; Tammik, M; Kallavus, K. 2017. Mitmedimensioonilise pereteraapia tõhususe uuring. Tallinn: Praxis. http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/mitmedimensioonilise-pereteraapia- tohususe-uuring. Ahven, A; Roots, K. & Sööt, M-L. 2018. Retsidiivsus Eestis, 2017. Kriminaalpoliitika uuringud nr 27. Justiitsministeerium. http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/retsidiivsus-eestis-2017 Benko, J. 2015. The Radical Humaneness of Norway’s Halden Prison. The New York Times. https://www.nytimes.com/2015/03/29/magazine/the- radical-humaneness-of-norways-halden-prison.html Christie, N. 1977. Conflicts as Property. The British Journal of Criminology, Volume 17, Issue 1, 1 January, 1–15. Councilof Europe Annual Penal Statistics: SPACE I – 2015, lk 108. http://wp.unil.ch/space/files/2017/04/SPACE_I_2015_FinalReport_16121 5_REV170425.pdf De Waard, J. 2017. Criminology’s Dirty Little Secret: How Dutch criminologists almost completely failed to pick up on the decline in crime ... Working Paper (http://eucpn.org/document/criminologys-dirty-little- secret-how-dutch-criminologists-almost-completely-failed-pick) Development Services Group, Inc. 2014. “Alternatives to Detention and Confinement.” Literature review. Washington, D.C.: Office of Juvenile Justice and Delinquency Prevention. https://www.ojjdp.gov/mpg/litreviews/AlternativesToDetentionandConfi nement.pdf Espenberg, K; Kiisel, M; Lukk, M; Soo, A; Themas, A; Themas, E; Villenthal, A. 2017. Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuring. Tartu: Tartu ülikool. http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/doku mendid/kuriteoohvrite_uuring_2017.pdf Espenberg, K & Espenberg, S. 2012. Kannatanud ja tunnistajad süüteomenetluses. Tartu Ülikool: RAKE. http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kannatanud-ja-tunnistajad- suuteomenetluses Eurobarometer 464b. 2017. Europeans’ attitudes towards security. http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/ge tSurveyDetail/instruments/SPECIAL/surveyKy/1569 Faggella, D. 2017. AI for Crime Prevention and Detection – 5 Current Applications. https://www.techemergence.com/ai-crime-prevention-5- current-applications/ 25 Haridus- ja Teadusministeerium. Kiusamisvaba haridustee kontseptsioon. https://www.hm.ee/sites/default/files/kiusamisvaba_haridustee_kontsept sioon.pdf Hilborn, J.. 2007. Ülevaade kuriteoennetuse planeerimisest. Justiitsministeerium: Tallinn. http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/doku mendid/7._ulevaade_kuriteoennetuse_planeerimisest.pdf HM Chief Inspector of Prisons for England and Wales. Annual Report 2016- 2017. http://www.justiceinspectorates.gov.uk/hmiprisons/wp- content/uploads/sites/4/2017/07/HMIP-AR_2016-17_CONTENT_11-07- 17-WEB.pdf Indermaur, D. & Hough, M. (2011.) Strategies for changing publik attitudes to punishment. In Ed. J. V. Roberts & M. Hough. Changing Attitudes to Punishment. Public opinion, crime and justice. Routledge: London & New York: 198- 214. JA Roberts, J V. (2011). Public opinion and the nature of community penalties: International findings. In Ed. J. V. Roberts & M. Hough. Changing Attitudes to Punishment. Public opinion, crime and justice. Routledge: London & New York: 33-62. Justiitsministeerium. 2018. Kuritegevus Eestis 2017, lk 110 http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/doku mendid/kuritegevuseestis_2017_veebi01.pdf Justiitsministeerium. 2008. Kuritegevus Eestis 2007. Kriminaalpoliitika uuringud 8, http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kuritegevus-eestis-2007. Jüriloo, A, Pesonen, L & Lauerma, H. 2017. Knocking on prison’s door: a 10- fold rise in the number of psychotic prisoners in Finland during the years 2005-2016. Nordic Journal of Psychiatry, 71(7):543-54. Koponen, T. 2017. Poola: ELi musterõpilasest Ungari sarnaseks paharetiks. Diplomaatia nr 171. https://www.diplomaatia.ee/artikkel/poola-eli- musteropilasest-ungari-sarnaseks-paharetiks/ Kristoffersen, R. 2015. Relapse study in the correctional services of the Nordic countries. Key results and perspectives. EuroaVista Vol 2, No 3. http://euro-vista.org/wp-content/uploads/2015/01/EuroVista-vol2-no3- 6-Kristofferson-edit.pdf Lauri, V. 2016. Vangide tugikeskus Tartus jääb kohalike vastuseisul rajamata. ERR. https://www.err.ee/576056/vangide-tugikeskus-tartus- jaab-kohalike-vastuseisul-rajamata Layard, R. 2012. Mental health. Britan’s biggest social problem? LSE Research Online. Loim, T. 2017. Endiste vangide tugikeskus tekitab tugevat vastuseisu. Lõuna-Eesti Postimees. https://lounapostimees.postimees.ee/4128545/endiste-vangide- tugikeskus-tekitab-tugevat-vastuseisu 26 Ministry of Justice. UK. 2014. Transforming Rehabilitation: A Summary Of Evidence On Reducing Reoffending (Second Edition) https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/upl oads/attachment_data/file/305319/transforming-rehabilitation-evidence- summary-2nd-edition.pdf Morgan, M & Paterson, C. 2017. ‘It’s Mental Health, Not Mental Police’: A Human Rights Approach to Mental Health Triage and Section 136 of the Mental Health Act 1983. A Journal of Policy and Practice, pax047. Standard Eurobarometer, 88. 2017.http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Surv ey/getSurveyDetail/instruments/STANDARD/surveyKy/2143 Sööt, M-L; Salla, J & Ginter, J. 2014. Karistushinnangud. Kokkuvõte Eesti elanike, politseinike, prokuröride ja kohtunike karistushinnangutest. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/karistushinnangud._kokkuvo te_eesti_elanike_politseinike_prokuroride_ja_kohtunike_karistushinnangut est.pdf Pealinn. 2018. Perevägivalla pilootprojekti raames viidi Pärnus kodust 90 märatsejat. 20.04.2018. http://www.pealinn.ee/tagid/koik/perevagivalla- pilootprojekti-raames-viidi-parnus-kodust-90-maratsejat-n219332 Prisonstudies.org Saat, H. & Kanter, H. Sotsialane kompetentsus. https://www.curriculum.ut.ee/sites/default/files/sh/sotsiaalne_kompeten tsus.pdf. Tammiste, B, Salla, J; Tüllinen, K; Kruusmaa, K-K. 2017. Ohtlike kalduvuskurjategijate sihtgrupi meetmete ja kohtlemise analüüs. Kriminaalpoliitika analüüs 9. Justiitsministeerium. http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/doku mendid/ohtlikud_kalduvuskurjategijad_2016-1_0.pdf Tervise Arengu Instituut. 2018. Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ hindamistulemused http://www.tai.ee/et/instituut/koostooprojektid/vanemlusprogramm/hi ndamistegevused The Economist Data Detectives, Tehcnology Quarterly Justice. June 2nd 2018. https://www.economist.com/technology-quarterly/2018-05- 02/justice The Economist. 2018. Traffic Jammers. Policing Modern Slavery. May 5th, 2018. https://www.economist.com/science-and- technology/2018/05/03/software-that-detects-human-trafficking Turu-uuringute AS. 2016. Institutsioonide usaldusväärsuse uuring. (Justiitsministeeriumi tellimisel). 27 UNODC. https://data.unodc.org/#state:1 http://www.vangla.ee/et/uudised-ja-arvud/vangistuse-kulud http://www.prokuratuur.ee/sites/www.prokuratuur.ee/files/elfinder/arti cle_files/prokuratuuri_2018_eelarve.pdf Vainküla, K. Klassi priimusest sai tervet linna terroriseerinud lastekamba boss. Eesti Ekspress, 15.11.2017. http://ekspress.delfi.ee/kuum/klassi- priimusest-sai-tervet-linna-terroriseerinud-lastekamba- boss?id=80144130 Väli , K. 2018. Kaua võib? Kurikapoistena tuntud noored retsid pääsesid taas vanglast. Õhtuleht, 21.03.2018. https://digileht.ohtuleht.ee/866083/kaua-voib-kurikapoistena-tuntud- noored-retsid-paasesid-taas-vanglastvanglast vabanenud alaealiste Õiguskantsler: Tallinna vangla kontrollkäik, 29.06.2017. http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kontrol lk%C3%A4ik%20Tallinna%20Vanglasse.pdf 28