[EIS] Eelnõu RAM/18-0880 - "Kindlustustegevuse seaduse muutmise ja võlaõigusseaduse muutmise seadus" kooskõlastamine

Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Info Teema: [EIS] Eelnõu RAM/18-0880 - "Kindlustustegevuse seaduse muutmise ja võlaõigusseaduse muutmise seadus" kooskõlastamine EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/18-0880 - Kindlustustegevuse seaduse muutmise ja võlaõigusseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikohus; Eesti Pank Kooskõlastamise tähtaeg: 18.09.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3a78eb2a-8bd6-4c8c-a9bb-4c74cfe15909 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3a78eb2a-8bd6-4c8c-a9bb-4c74cfe15909?activity=1 Kooskõlastatavad dokumendid on kirja manuses. Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Lisa 1 Riigikohtu arvamus kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Käesolevaga edastame mõned märkused kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. 1) Eelnõust ja seletuskirjast nähtuvalt on KindlTS kavas täiendada §-ga 111, nähes viidatud paragrahvi teises lõikes ette, et äriregistrisse kantakse lisaks tulundusühistuseaduse §-s 8 nimetatud andmetele kindlustusühistu osamakse suurus. Viidatud sättega seoses tekib küsimus, mis siis ikkagi kindlustusühistu registrikaardile kantakse: kas ühistu liikmed koos neile kuuluvate osamaksudega? Või on siin mõeldud seda, et registrist peab edaspidi olema nähtav kapitali suurus? KindlTS § 111 lg 2 kohaselt tuleb registrile esitada teatis osakapitali sissemaksmise kohta. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse muudatust järgmiselt: Kuivõrd TÜS §-id 7 ja 8 ei sätesta analoogselt ÄS-le, et äriregistrisse kandmise avaldus peaks sisaldama ka osakapitali suurusust ja krediidiasutuse teatist osakapitali sissemaksmise kohta ning lisaks peaks osakapitali suurus olema ära märgitud äriregistris, lisatakse vastavad nõuded KindlTS-i. Seega tundub, et seadusandja tegelik soov on, et registrisse kantaks mitte osamaksu suurus, vaid osakapitali suurus. Terminoloogiliselt on osamaks TÜS-i mõttes pigem samasuguse taseme termin nagu osaühingu osa või aktsiaseltsi aktsia, mitte aga osakapital või aktsiakapital. Lisaks on eelnõus ka üldisem terminoloogiline probleem: kuna TÜS kasutab läbivalt terminit „osamaks“, mitte „osamakse“, siis oleks ilmselt mõistlik ka terminoloogia sellega kooskõlla viia. 2) KindlTS § 111 lg 5 näeb ette, et kindlustusühistu liikmel on õigus kindlustusühistust välja astuda, kui tal ei ole kindlustusühistu ees täitmata kohustusi. Tegemist on ilmselt erinormiga TÜS § 17 lg 1 suhtes, mille kohaselt on ühistu liikmel õigus ühistust välja astuda kuni ühistu lõpetamisotsuse tegemiseni. Eelnõu seletuskirja kohaselt on KindlTS § 111 lg-d 5 ja 6 vaid täpsustavad sätted. Samuti on seletuskirjas märgitud, et liikme lahkumisel makstava hüvituse osas kohaldub TÜS § 33 ehk liikmesuse lõppemisel on liikmel õigus saada tagasi tasutud osamaks, kuid põhikirjaga võib ette näha, et liikmesuse lõppemisel ei tagastata osamaksu, vaid makstakse liikmele hüvitusena see osa varast, mille ta oleks saanud, kui ühistu oleks lõpetatud liikmesuse lõppemise päeval. Erandina TÜS-ist nähakse lõikega 6 ette, et liikmesuse lõppemisel ei maksta liikmele hüvitust või pikendatakse tulundus- ühistuseaduse § 33 lõikes 3 sätestatud liikmele hüvituse väljamakse tegemise tähtaega, kui pärast väljamakse tegemist ei oleks kindlustusandja omavahendid ja põhiomavahendid piisavad nõuete täitmiseks. Kindlustusühistu peaks põhikirjaga ette nägema, kumba valikut ta rakendab sellises olukorras. Kavandatavad normid ei ole reguleerimiseesmärgi seisukohast piisavalt selged. Ebaselge on, milline on TÜS ja KindlTS normide vahekord ja millises ulatuses kohalduvad ka TÜS-i sätted. See, et kindlustusühistu peaks põhikirjas midagi ette nägema, ei ole kavandatavatest sätetest selgelt väljaloetav. Norm, mille kohaselt on liikmel „õigus välja astuda, kui tal ei ole täitmata kohustusi“, ei ole kooskõlas seletuskirja selgitusega, mis räägib üksnes sellest, kas ja millisel tingimustel 1  Lisa 1 tagastatakse osamaks. Sisuliselt piirab eelnimetatud säte praegu väljaastumisõigust, kuid selle piirangu tingimused ja eesmärgid ei ole arusaadavad. 3) KindlTS § 110 on kavandatud täiendada lõikega 7, mis näeb ette, et kindlustusühistu juhatuse liikme tasustamisele ei kohaldata tulundusühistuseaduse §-s 57 sätestatut. Eelnõu seletuskirjas on muudatust põhjendatud sellega, et kuna kindlustusühistu juhatuse liikmele kohalduvad nagunii Solventsus II direktiivist tulenevad tasustamise põhimõtted, ei ole vaja kohaldada neile TÜS § 57 juhatuse liikme tasustamise sätteid. TÜS § 57 näeb ette järgmised reeglid: § 57. Juhatuse liikme tasustamine (1) Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega, nõukogu olemasolu korral aga nõukogu otsusega. (2) Üldkoosolek või nõukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel, samuti juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele ühistu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja ühistu majandusliku olukorraga. (3) Kui ühistu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks ühistu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib ühistu nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vähendamine ei puuduta juhatuse liikmega sõlmitud lepingu muid tingimusi. Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda. (5) Kui välja kuulutatakse ühistu pankrot ja juhatuse liikme leping lõpeb, võib juhatuse liige pankrotimenetluses nõuda lepingu lõppemisest tekkinud kahju hüvitamist lepingu lõppemisest alates kuni ühe aasta eest. KindlTS sätted juhatuse liikmete tasustamise kohta on praegu järgmised: 110. Kindlustusandja juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtted (1) Kindlustusandja lähtub juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ning muude soodustuste määramise aluste ja põhimõtete (edaspidi tasustamise põhimõtted) kehtestamisel ja rakendamisel käesolevas paragrahvis ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35 artiklis 275 sätestatust. (2) Tasustamise põhimõtted peavad olema selged, läbipaistvad ja kooskõlas riskijuhtimise põhimõtetega ning arvesse võtma kindlustusandja suutlikkust tulla toime väliskeskkonna muutustega, nendes tuleb lähtuda kindlustusandja äristrateegiast ja väärtustest, arvestades kindlustusandja majandustulemusi ning kindlustusvõtjate, kindlustatute ja soodustatud isikute huve. (3) Kindlustuslepingute sõlmimisega tegelevate kindlustusandja töötajate tasustamise põhimõtted, sealhulgas nende tegevusele seatud eesmärgid ja eesmärkide täitmise hindamiskriteeriumid, peavad olema kujundatud selliselt, et need ei ohustaks töötaja 2  Lisa 1 kohustust lähtuda klientide huvidest ega ajendaks teda soovitama kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele mittevastavat kindlustuslepingut. (4) Kindlustusandja juhatuse liikmele või töötajale majandustulemustelt ja tehingutelt makstavate tasude (edaspidi tulemustasu) määramise põhimõtted peavad olema objektiivsed ja põhjendatud ning määrama eelnevalt kindlaks perioodi, mille eest tulemustasu makstakse. (5) Kindlustusandja juhatuse liikme lepingus või vastutava isiku töölepingus tuleb ette näha kindlustusandja õigus vähendada väljamakstavaid tulemustasusid, peatada tulemustasude väljamaksmine või nõuda väljamakstud tulemustasude osalist või täielikku tagastamist kolme aasta jooksul tulemustasu maksmise otsuse tegemisest arvates. (6) Kindlustusandja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õigust, kui: 1) kindlustusandja üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud; 2) kindlustusandja juhatuse liige ei täida enam tulemuskriteeriume või 3) tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks. Kui vaadata neid kahte paragrahvi ja lisaks ka KindlTS § 110 aluseks olnud Solventus II art 275, siis on arusaadav, miks muudatusega soovitakse välistada TÜS § 57 lg-te 2– 5 kohaldatavus kindlustusühistule. Nimelt reguleerivad KindlTS ja Solventus II normid põhjalikult kindlustusandja juhatuse tasustamise põhimõtteid. Samas jääb arusaamatuks, miks on vaja välistada TÜS § 57 lg 1 kehtivus. Viidatud säte näeb ette selle, kes tasu määrab. KindlTS § 11 lg 1 järgi võib kindlustusandja olla nt aktsiaselts ja aktsiaseltsi kohta sätestab ÄS § 314 lg 1, et juhatuse liikme tasu määrab nõukogu. Selle sätte kohaldamine kindlustusandjast aktsiaseltsile ei ole välistatud. 4) Eelnõuga on kavas muuta KindlTS § 138 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt: „(1) Kindlustusandja võib kujundada ümber aktsiaseltsiks või Euroopa äriühinguks. Kindlustusühistu ümberkujundamine aktsiaseltsiks või Euroopa äriühinguks, samuti aktsiaseltsi või Euroopa äriühingu kindlustusühistuks ümberkujundamine ei ole lubatud.“ Sama säte (kusjuures RT-s sisalduva teksti järgi ongi KindlTS §-s 138 vaid üks lõige) kehtivas redaktsioonis kõlab nii: „Kindlustusandja võib kujundada ümber aktsiaseltsiks või Euroopa äriühinguks.“ Kui muudatuste kohaselt hakkab § 11 lg 1 järgi edaspidi kindlustusandja kui üldmõiste hõlmama ka tulundusühistu vormis tegutsevat kindlustusandjat, siis on kavandatav muudatus eksitav. Õigusselgem oleks öelda selles normis selgelt välja, mida ja milleks ümber kujundada saab ning mida ei saa. Ka eelnõu seletuskiri on selle sätte muutmise osas arusaamatu (ÄS § 478 lõige 1 sätestab, et tulundusühistu ümberkujundamine, samuti tulundusühistuks ümberkujundamine ei ole lubatud. Tagamaks, et KindlTS § 138 lõike 1 kehtiv sõnastus ei asenda ÄS tulundusühistute ümberkujundamise keeldu, kui seda ei muuda, on lõikes 1 selguse huvides välja toodu, kuidas on kindlustusandja ümberkujundamine lubatud). 3  Rahandusministeerium Teie 28.08.2018 nr 1.1-10/6646-1 [email protected] Meie 18.09.2018 nr 6-6/18-41 Arvamuse andmine Tänan võimaluse eest avaldada arvamust kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Edastan Riigikohtu arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andraš Tšitškan Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee