Riigikohtu esimehe ettekanne

Lisa 1 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2018. aasta kevadistungjärgul Kohtute 2017. aasta menetlusstatistika ülevaade 1. TSIVIIL- HALDUS- KRIMINAALMENETLUS- JA VÄÄRTEOMENETLUSASJAD 1.1. Esimese astme kohtud 2017. aastal saabus maakohtutesse lahendamiseks kokku 30 179 tsiviilasja (0,8% vähem kui aastal 2016), 32 187 maksekäsu kiirmenetlusasja (3,8% rohkem kui aastal 2016), 17 071 kriminaalmenetlusasja1 (2,3% rohkem kui aastal 2016), sh 7724 kriminaalasja (11,9% vähem kui aastal 2016) ning 7352 väärteomenetlusasja2 (26,7% vähem kui aastal 2016). Halduskohtutesse esitati kokku 2986 kaebust (1,0% rohkem kui 2016. aastal). Esimese astme kohtutesse saabunud asjade arvu dünaamika aastatel 2012–2017 45000 40000 35000 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Tsiviilasjad 26276 27890 27842 30703 30452 30179 Haldusasjad 2855 2957 3786 3371 2956 2986 Kriminaalmenetlusasjad 17484 16643 15434 17189 16694 17071 Väärteomenetlusasjad 6917 8790 10861 11695 10032 7352 Maksekäsu kiirmenetlus 34196 40967 34983 28895 29980 32187 Tsiviilasjad Haldusasjad Kriminaalmenetlusasjad Väärteomenetlusasjad Maksekäsu kiirmenetlus Joonis 1. Esimese astme kohtutesse saabunud asjade dünaamika aastatel 2012–2017. Andmete allikas: Justiitsministeerium. 1 Kriminaalmenetlusasja mõiste hõlmab lisaks kriminaalasjadele ka näiteks täitmiskohtunike asju, eeluurimiskohtunike asju ning rahvusvahelise koostöö asju. 2 Väärteomenetlusasja mõiste hõlmab kõiki väärteomenetluse käigus kohtusse saabunud asju, millele kohtute infosüsteemis antakse kohtuasja statistiline kategooria ja liik (kohtusse karistuse määramiseks esitatud füüsilise või juriidilise isiku väärteoasjad ning füüsilise või juriidilise isiku kaebused kohtuvälise menetleja otsuse või tegevuse peale kohtusse lahendamiseks esitatud kaebused, samuti ka täitmise asjad). 1  Saabunud elatiseasjade arvu dünaamika aastatel 2012–2017 3500 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Hagimenetluses 1987 2234 2330 2708 3031 3164 Maksekäsumenetluses 553 454 606 603 604 638 Hagimenetluses Maksekäsumenetluses Joonis 2. Esimese astme kohtutesse saabunud elatiseasjade dünaamika aastatel 2012–2017. Andmete allikas: Justiitsministeerium Maakohtutes lahendati kokku 30 068 tsiviilasja, millest Harju Maakohtus 14 641, Pärnu Maakohtus 3668, Tartu Maakohtus 6598 ja Viru Maakohtus 5161 tsiviilasja. Hagimenetluses lahendati pool, s.o 53,4%, lahendatud asjadest. 43,6% tsiviilasjadest lahendati hagita menetluses. 2017. aastal sisuliselt lahendatud asjade jagunemises erinevusi võrreldes eelnevate aastatega ei olnud ja nii lahendati maakohtutes kõige rohkem võlaõiguse asju (32,2% lahendatud asjadest) ja perekonnaõiguse asju (23,6% lahendatud asjadest) ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse asju (14,4% lahendatud asjadest). Ülejäänud 29,8% jagunesid täitmise, pankrotiasjade, ühinguõiguse, tööõiguse, asjaõiguse, rahvusvahelise õigusabi ja muude tsiviilasjade vahel. Maakohtutes lahendati kokku 17 136 kriminaalmenetlusasja, mis menetlusliigi sees jagunesid järgmiselt: 39,7% lahendatud asjadest moodustasid kriminaalasjad (22% kriminaalasjadest esitati lahendamiseks kiirmenetluses), 26,2% täitmiskohtuniku asjad, 27,7% eeluurimiskohtuniku asjad, 5,4% rahvusvahelise koostöö asjad ja 1,0% muud kriminaalmenetlusasjad. Kriminaalasju lahendati maakohtutes kokku 6802, millest Harju Maakohtus 2703, Pärnu Maakohtus 1013, Tartu Maakohtus 1614 ja Viru Maakohtus 1472. Väärteomenetlusasju lahendati maakohtutes kokku 7348, millest Harju Maakohtus 3348 asja, Pärnu Maakohtus 1349 asja, Tartu Maakohtus 1295 asja ja Viru Maakohtus 1388 asja. Maakohtutes lahendati kokku 2900 väärteoasja ja väärteokaebust, mis sisuliselt jagunesid järgmiselt: 63,2% liiklusväärteod, 15,9% rahvatervisevastased väärteod, 6,3% varavastased väärteod, 3,8% avaliku rahu vastased väärteod ning 10,8% muud väärteod. 2017. aastal lahendati halduskohtutes kokku 2967 haldusasja, millest Tallinna Halduskohtus 1648 asja ja Tartu Halduskohtus 1319 asja. Sisuliselt lahendati kõige rohkem korrakaitse asju (41,9% lahendatud asjadest), 13,6% lahendatud asjadest olid maksuõiguse asjad, 8,7% rahvastiku asjad, 5,4% lahendatud asjadest olid planeerimise ja ehituse asjad ja 3,8% majandushaldusõiguse asjad ning 23,3% moodustasid muud lahendatud haldusasjad. 2 1.2. Teise astme kohtud Ringkonnakohtutesse saabus 2017. aastal apellatsioon- ja määruskaebemenetluses kokku 2874 tsiviilasja (3,7% rohkem kui aastal 2016), 1555 haldusasja (5,1% vähem kui aastal 2016), 2132 kriminaalmenetlusasja (5,3% vähem kui aastal 2016) ja 172 väärteomenetlusasja (17,3% vähem kui aastal 2016). Ringkonnakohtutesse saabunud asjade arvu dünaamika aastatel 2012–2017 3500 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Tsiviilasjad 2728 3232 2859 2949 2772 2874 Haldusasjad 1420 1246 1653 1780 1638 1555 Kriminaalmenetlusasjad 2182 2284 2200 2399 2252 2132 Väärteomenetlusasjad 126 195 167 197 208 172 Tsiviilasjad Haldusasjad Kriminaalmenetlusasjad Väärteomenetlusasjad Joonis 3. Teise astme kohtutesse saabunud asjade dünaamika aastatel 2012–2017. Andmete allikas: Justiitsministeerium. 2017. aasta jooksul lahendati ringkonnakohtutes tsiviilasju kokku 2800 (Tallinna Ringkonnakohtus 1935 ja Tartu Ringkonnakohtus 865), sh apellatsioonimenetluses 1267 tsiviilasja ning määruskaebemenetluses 1533 tsiviilasja. Ringkonnakohtutes sisuliselt lahendatud asjadest moodustasid ligikaudu kolmandiku võlaõiguse asjad (vastavalt 32,7% lahendatud asjadest), teise kolmandiku moodustasid perekonnaõiguse asjad (16,0% lahendatud asjadest), täitmisõiguse asjad (9,6%) ja asjaõiguse asjad (7,1% lahendatud asjadest) ning ülejäänud tsiviilasjade osakaal kokku moodustas kolmanda kolmandiku lahendatud tsiviilasjadest 2017. aasta jooksul lahendati ringkonnakohtutes kriminaalmenetlusasju kokku 2097 (Tallinna Ringkonnakohtus 1148 ja Tartu Ringkonnakohtus 949), sh apellatsioonimenetluses 527 kriminaalasja ning määruskaebemenetluses 1411 asja ja 159 ringkonnakohtus alustatud asja. Ringkonnakohtutes lahendatud asjadest kaks kolmandikku moodustasid täitmiskohtuniku asjad (33,3% lahendatud asjadest) ja kriminaalasjad (vastavalt 31%). Eeluurimiskohtuniku asjad moodustasid 24,3% lahendatud asjadest. Riigiprokuratuuri tegevusele esitatud kaebuste asjad moodustasid 7,5%, rahvusvahelise koostöö asjad 1,5% ning muud kriminaalmenetlusasjad 2,5% lahendatud asjadest. Väärteomenetlusasju lahendati kokku 171, millest Tallinna Ringkonnakohtus 96 ja Tartu Ringkonnakohtus 75. 2017. aasta jooksul lahendati ringkonnakohtutes haldusasju kokku 1679 (Tallinna Ringkonnakohtus 957 ja Tartu Ringkonnakohtus 722 haldusasja), sh apellatsioonimenetluses 787 haldusasja ning 3 määruskaebemenetluses 892 haldusasja. Sisuliselt lahendati ringkonnakohtutes kõige enam korrakaitse asju (42,4% lahendatud asjadest), millest omakorda enamiku moodustasid vanglate asjad (kokku lahendati 680 vanglate kaebust). Suurema osakaalu moodustasid veel maksuõiguse (14,0% lahendatud asjadest) ning planeerimise ja ehituse asjad (8,0% lahendatud asjadest). Keskkonnaõiguse, riigihangete, majandushaldusõiguse ning rahvastiku asjad kokku moodustasid kokku 14,5% lahendatud asjadest ning muud haldusasjad moodustasid lahendatud asjadest 21,2%. 1.3. Riigikohus Riigikohtusse saabus 2017. aastal 3167 menetlustaotlust: 1108 taotlust tsiviilasjades, 1086 kriminaal- ja väärteomenetlusasjades ning 973 haldusasjades. Riigikohtul on seaduse järgi õigus otsustada, kas kohtusse esitatud menetlustaotlust madalama astme kohtulahendite seaduslikkuse tagamise, kohtupraktika ühtlustamise või menetlusõiguse edasiarendamise eesmärgil menetleda või mitte. 2728 taotlusest, mille kohta tehti menetlusse võtmise või võtmata jätmise määrus, võeti 2017. aastal menetlusse 367 taotlust, s.o 13,4%. Riigikohtusse saabunud asjade arvu dünaamika aastatel 2012–2017 1400 1200 1000 800 600 400 200 0 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Tsiviilasjad 981 1090 1274 1152 1221 1108 Haldusasjad 582 652 921 894 971 973 Kriminaalmenetlusasjad 962 953 1039 1188 1064 945 Väärteomenetlusasjad 114 140 125 161 172 141 Tsiviilasjad Haldusasjad Kriminaalmenetlusasjad Väärteomenetlusasjad Joonis 4. Riigikohtusse saabunud asjade dünaamika aastatel 2012–2017. Andmete allikas: Riigikohus. 2017. aastal lahendas Riigikohus kokku 372 kohtuasja, millest 220 olid kassatsioonkaebused, 145 määruskaebused ja 7 teistmisavaldused. Tsiviilkolleegium lahendas 2017. aastal 194 kohtuasja. Kriminaalkolleegiumis lahendati 93 süüteoasja, neist 72 kuriteoasja ja 21 väärteoasja. Halduskolleegium vaatas läbi 85 haldusasja. 4 2. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE ASJAD Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses vaadati Riigikohtus 2017. aastal läbi 43 kohtuasja. Alljärgnev kajastab detailsemalt põhiseaduslikkuse järelevalve korras läbivaadatud kohtuasjade tulemusi. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis ja Riigikohtu üldkogus läbivaadatud asjades rahuldati taotlus või kaebus 5 juhul. Vaidlustatud õigusakti säte tunnistati põhiseadusvastaseks 4 ja õigustloova akti andmata jätmine tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks ühes kohtuasjas. Rahuldamata jäeti 28 kaebust või taotlust ja läbivaatamatult tagastati 10 kaebust. Õigustloova VVK VV KOV akti otsus Ministri Kokku Seadus Muu määrus akt andmata või määrus jätmine toiming 2017. a läbivaadatud PSJV asju 43 100% 17 11 1 3 9 3 2 Õiguskantsler 3 7% 2 1 Taotluse esitaja Kohus 14 33% 13 1 3 KOV volikogu 13 30% 1 11 1 Muu isik 13 30% 1 1 9 2 Taotluse rahuldamine või sätte 5 12% 4 1 põhiseadusvastasuse tunnistamine Taotluse rahuldamata Tulemus jätmine; sätte 28 65% 7 11 1 9 põhiseadusvastasuse eitamine Taotluse läbivaatamatult 10 23% 4 1 3 2 tagastamine Joonis 5. Kohtuasjade läbivaatamise tulemused põhiseaduslikkuse järelevalves 2017. aastal. Andmete allikas: Riigikohus. 5 Lisa 3 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2018. aasta kevadistungjärgul Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve 2010.–2017. aasta kohtulahendite täitmine Käesolevas ülevaates on esitatud andmed Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtulahendite täitmise kohta. Ülevaade hõlmab aastatel 2010‒2017 tehtud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtulahendeid, milles Riigikohus on tunnistanud põhiseadusvastaseks mõne seaduse sätte või õigusliku regulatsiooni puudumise. Vaatluse alt jäid välja kohtulahendid, milles hinnati täitevvõimu või kohaliku omavalitsuse määruste põhiseaduspärasust. Aastatel 2010‒2017 on Riigikohus tuvastanud seaduse sätte või õiguslünga põhiseadusvastasuse kokku 117 kohtuasjas.1 Enamik lahendeid on tehtud konkreetse normikontrolli menetluses. Madalama astme kohtud on menetluse algatanud 81 juhul. Riigikohtu üldkogu on kolleegiumi taotlusel asjassepuutuva normi põhiseaduslikkuse küsimuse lahendanud 24 kohtuasjas ja enda algatusel ühes kohtuasjas. Õiguskantsleri taotluse alusel on Riigikohus põhiseadusvastasuse tuvastanud seitsmes kohtuasjas ja kohaliku omavalitsuse volikogu taotluse alusel neljas kohtuasjas. Eeltoodud andmete puhul tuleb arvestada riigilõivumäära käsitlevate lahendite suurt osakaalu aastatel 2011–2014. Riigikohus on ülevaate aluseks oleval ajavahemikul tuvastanud riigilõivumäära põhiseadus- vastasuse kokku 62 otsuses. Kuivõrd riigilõivuasjades on Riigikohtul tulnud valdavalt hinnata lahendi tegemise ajaks kehtivuse kaotanud norme ja 01.07.2014 jõustunud seadusemuudatustega lahendati ka põhiseadusvastane olukord, kus riigilõivu suurus sõltus avalduse esitamise viisist, ei ole käesolevas ülevaates riigilõivumäära põhiseadusvastaseks tunnistavaid otsuseid eraldi välja toodud.2 Erandina on ülevaates kajastatud Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-2-1-62-10, kuivõrd see otsus puudutas lisaks ka menetlusabi andmist, ning otsus kohtuasjas nr 3-4-1-59-14, millega tunnistati õiguskantsleri taotluse alusel põhiseadusvastaseks praegu kehtiva riigilõivuseaduse riigilõivumäära ülempiiri puudutavad sätted. Ülevaade hõlmab kokku 57 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve lahendit.3 Andmed kohtulahendite täitmise kohta on kogutud peamiselt Riigi Teataja õigusaktide otsingu ja Riigikogu kodulehel oleva eelnõude otsingu kaudu. Ülevaade on esitatud tabeli kujul. Riigikohtu lahendite täitmise hetkeseisust parema ülevaate saamiseks on lahendid täitmise vajadusest ja seadusandja tegevusest/tegevusetusest lähtudes jagatud järgmistesse kategooriatesse: I Riigikohtu lahendi täitmiseks ei ole vaja seadusandja sekkumist; II seadust on muudetud tulenevalt Riigikohtu lahendist; III Riigikohtu lahend on osaliselt täidetud; IV seaduse eelnõu on Riigikogu menetluses; V Riigikogu menetluses ei ole vastavat eelnõu; VI põhiseadusvastaseks on tunnistatud kehtivuse kaotanud norm. 1 2016. aasta lõpuks oli selliseid lahendeid 112. Neile lisandus 2017. aastal viis lahendit. 2 Vt Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu kevadistungjärgul 05.06.2014. Lisa 2 „Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve 2010.–2013. aasta kohtulahendite täitmineˮ, tabel 2. Arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/lisa_2_ps_jarelevalve_lahendite_taitmine.pdf. 3 Kui sama lahendiga on põhiseadusvastaseks tunnistatud mitu normi või normi erinevad redaktsioonid ja lahendi täitmine vastab erinevatele kategooriatele, siis on see lahend välja toodud kõigi vastavate kategooriate all. Vt Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-153-13 ja 30.06.2016 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-86-15 (tabelis tähistatud tärniga). 1 I Riigikohtu lahendi täitmiseks ei ole vaja seadusandja sekkumist Selles kategoorias on lahendid, kus põhiseadusvastase normi või selle tekstiosa kehtetuks tunnistamise tagajärjena ei ole vaja seadust muuta. Näiteks on praktikas sellisel juhul kehtetuks tunnistatud säte või lauseosa seaduse tekstist välja jäetud ja lisatud viide Riigikohtu lahendile. Sellist lahendust võib lugeda lahendiga kooskõlas olevaks siis, kui sellega on saavutatud piisavalt õigusselge olukord seaduse rakendamiseks. Samuti ei eelda lahend seadusandja tegevust juhul, kui näiteks üleminekuregulatsiooni puudusi on võimalik tagantjärele ületada Riigikohtu otsusele tuginedes. 2017. aastal lisandus sellesse kategooriasse üks otsus: Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19.12.2017 otsus kohtuasjas nr 5-17-13 (kohtuniku vanaduspension). II Seadust on muudetud tulenevalt Riigikohtu lahendist Sellesse kategooriasse on koondatud lahendid, mille täitmiseks on Riigikogu teinud seaduses muudatuse. Enamasti on sellisel juhul eelnõu seletuskirjas viidatud Riigikohtu lahendile ja põhjendatud sellega muudatuse vajalikkust. 2017. aastal lisandus sellesse kategooriasse seitse otsust. Nendest kolm on seotud relvaseadusega, täpsemalt kaalutlusõiguse ulatusega relvaloa andmisel (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14.12.2010 otsus kohtuasjas nr 3-4-1-10-10, 26.04.2011 otsus kohtuasjas nr 3-4-1-2-11 ja 23.05.2013 otsus kohtuasjas nr 3-4-1-12-13). Samuti muudeti seadust tulenevalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.04.2012 otsusest kohtuasjas nr 3-4-1-25-11 (tehnovõrgu talumise tasu), 6.07.2012 otsusest kohtuasjas nr 3-4-1-3-12 (osaühingu osade kustutamine väärtpaberite keskregistrist) ja 11.05.2017 otsusest kohtuasjas nr 3-4-1-17-16 (töötuskindlustushüvitise maksmine äriühingu juhatuse liikmele). Riigikohtu üldkogu lahenditest lisandus 12.04.2016 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-35-15 (HKMS, sissetuleku arvestamine menetlusabi andmisel). III Riigikohtu lahend on osaliselt täidetud Selles kategoorias on endiselt üks lahend: Riigikohtu üldkogu 16.03.2010 otsus kohtuasjas nr 3-4-1-8-09 (kohalike ja riiklike ülesannete eristamine, kohalike omavalitsusüksuste rahastamine). Kuivõrd seni tehtud muudatused ei taga Riigikohtu üldkogu otsusega taotletud õigusselgust, siis ei saa lahendit täidetuks lugeda. IV Seaduse eelnõu on Riigikogu menetluses Sellesse kategooriasse kuuluvad lahendid, mille täitmiseks ettevalmistatud eelnõu on Riigikogu menetluses. Käesoleva hetke seisuga on Riigikogu menetluses riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (613 SE), mille muudatused on seotud ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8.11.2017 otsusega kohtuasjas nr 5-17-9. V Riigikogu menetluses ei ole vastavat eelnõu Siia kuuluvad lahendid, mille täitmine vajaks seadusandja tegevust, kuid seadusandja ei ole veel vastavat eelnõu menetlema asunud. Ülevaate koostamise ajal on selliseid lahendeid kokku 9. 2017. aastal lisandus siia Riigikohtu üldkogu 2.05.2017 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-134-16 (menetluskulud, ärikeeld) ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9.11.2017 otsus kohtuasjas nr 5-17-8 (kohaliku omavalitsuse kohustus rahastada teise kohaliku omavalitsuse üksuse koolide tegevuskulusid). VI Põhiseadusvastaseks on tunnistatud kehtivuse kaotanud normid Siia kuuluvad juhtumid, kus Riigikohus on tuvastanud õigusnormi põhiseadusvastasuse ajal, kui see norm enam ei kehtinud. 2 Tabel on koostatud 31.05.2018 seisuga. Tabelis seadusandja tegevuse kohta kajastatu ei kujuta endast seisukohavõttu selles märgitud õigustloova akti põhiseaduspärasuse kohta. Jrk Kohtuasja nr ja Kuupäev Lahendi resolutsioon Seadusandja tegevus nr märksõnad RIIGIKOHTU LAHENDI TÄITMISEKS EI OLE VAJA SEADUSANDJA SEKKUMIST I 10 lahendit 1 31.05.2011 3-3-1-85-10 Tunnistada looduskaitseseaduse Otsuse täitmiseks piisas (LKS, looduskaitse § 10 lõike 1 tekstiosa "määrusega" kehtetu tekstiosa seaduse alla võtmine VV põhiseadusega vastuolus olevaks ja tekstist väljajätmisest. määrusega) kehtetuks. 1.05.2013 jõustus LKS muutmise seadus, millega jäeti ka teistest analoogsetest sätetest välja sõna „määrus“. 2 7.06.2011 3-4-1-12-10 Tunnistada ravikindlustuse seaduse Otsuse täitmiseks piisas (ravikindlustuse § 57 lõike 6 tekstiosa „ja vähemalt kehtetu tekstiosa seaduse seadus, 65-aastasel kindlustatud isikul“ tekstist väljajätmisest. haigushüvitise põhiseadusega vastuolus olevaks ja saamise piirangud) kehtetuks. 3 21.06.2011 3-4-1-16-10 Tunnistada karistusseadustiku Otsuse täitmiseks piisas (KarS, § 87 lg 2 põhiseadusega vastuolus kehtetu sätte seaduse tekstist 2 karistusjärgne olevaks ja kehtetuks. väljajätmisest. kinnipidamine) Riigikogus 20.06.2013 vastu võetud ja 15.07.2013 jõustunud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tunnistati karistusjärgset kinnipidamist reguleerinud KarS §-d 872 ja 873 kehtetuks. 4 22.11.2011 3-3-1-33-11 Tunnistada põhiseadusega Otsuse täitmise vajadust ei (HKMS, vastuolus olevaks ja kehtetuks tekkinud. 27.01.2011 oli menetlusabi) halduskohtumenetluse seadustiku vastu võetud uus HKMS, mis § 91 lõike 1 teine lause osas, milles jõustus 1.01.2012. see ei võimalda apellatsioonimenetluses vabastada täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest äriühingut, mis ei vasta selles sättes märgitud kriteeriumitele. 5 26.06.2014 3-4-1-1-14 Tunnistada põhiseaduse vastaseks Kohtunike pensionide ümber- (KS, kohtunike ja kehtetuks kohtute seaduse arvutamine ja tagantjärele pension) § 1327 lõige 2 ja Eesti keskmise suurema pensioni maksmine 3  palgaga seotud ametipalkade oli võimalik tulenevalt maksmise ajutise korralduse Riigikohtu otsusest. seaduse § 3 punktiga 2 kohtute seaduse § 82 kehtetuks tunnistamine osas, milles need ei võimaldanud ümber arvutada kohtunike vanaduspensione lähtuvalt kohtunike ametipalkadest 1. juulil 2013. 6 6.01.2015 3-4-1-18-14 Tunnistada põhiseaduse vastaseks Ajavahemikul 01.01.2010 - (PPVS, ja kehtetuks politsei ja piirivalve 31.12.2012 pensionile jäänud politseinike seaduse § 106 lg 1 osas ja politsei politseinike pensioni ümber- pension) ja piirivalve seaduse muutmise arvutamine ja tagantjärele seaduse § 1 punkt 4 osas, milles suurema pensioni maksmine need ei võimaldanud oli võimalik tulenevalt politseinikele, kes pensioneerusid Riigikohtu otsusest. perioodil 1. jaanuar 2010 kuni 31. detsember 2012, määratud vanaduspensione tõsta lähtuvalt sarnast tööd tegevate politseinike ametipalkadest 1. jaanuaril 2013. 7 22.10.2015 3-4-1-21-15 Tunnistada põhiseaduse vastaseks KS § 1325 koostoimes (KS, kohtuniku ja kehtetuks kohtute seaduse Riigikohtu otsusega annab pereliikme § 1325 osas, milles see ei võimalda õiguse kohtuniku toitjakaotus- määrata kohtuniku perekonnaliikme pension) perekonnaliikme toitjakaotus- toitjakaotuspensioni pensioni, kui kohtunikupensionile määramisele ka nendele jäänud isik suri või sureb pärast kohtuniku ametipensionile 30. juunit 2013. jäänud isikute RPKS §-s 20 nimetatud perekonnaliikmele, kelle toitja suri või sureb pärast 30. juunit 2013 (RKPJKo 3-4-1-21-15, p 72). 8 20.12.2016 3-4-1-3-16 1. Rahuldada Kõpu Vallavolikogu, Otsuse täitmiseks piisas (haldusreformi Juuru Vallavolikogu ja Tõstamaa kehtetu tekstiosa seaduse seadus) Vallavolikogu taotlused osaliselt. tekstist väljajätmisest. 2. Tunnistada haldusreformi seaduse § 24 lõike 1 teise lause osa „kuid mitte rohkem kui 100 000 euro ulatuses“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. 3. Ülejäänud osas jätta [...] rahuldamata. 4 9 1.02.2016 3-2-1-146-15 Tunnistada tsiviilkohtumenetluse Kehtetuks tunnistatud sätte (TsMS, seadustiku § 178 lõige 3 asemel tuleb kohaldada edasikaebeõiguse põhiseaduse vastaseks ja TsMS üldnorme. puudumine kehtetuks. menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel) 10 19.12.2017 5-17-13 1. Rahuldada Tallinna Sarnaste asjaolude (KS, kohtuniku Halduskohtu taotlus osaliselt ja ilmnemisel on kohtunikel vanaduspension) tunnistada põhiseadusvastaseks võimalik taotleda ning kehtetuks kohtute seaduse vanaduspensioni tulenevalt § 132² lõige 2¹ osas, milles see Riigikohtu otsusest. norm ei näe ette kohtuniku vanaduspensioni taotlemise õigust kuni 1. juulini 2016 kehtinud KS § 132² lõike 2 alusel kohtunikule, kelle enne 1. juulit 2016 tekkinud 100-, 90- või 80-protsendilist püsivat töövõime kaotust ei tuvastatud kohtuniku terviseseisundist tulenevatel objektiivsetel põhjustel riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel enne 1. juulit 2016, ega võimalda kohtunikul püsiva töövõime kaotuse tekkimise aja tagasiulatuvat tuvastamist. 2. Ülejäänud osas jätta […] rahuldamata. SEADUST ON MUUDETUD TULENEVALT RIIGIKOHTU LAHENDIST II 34 lahendit 11 18.06.2010 3-4-1-5-10 Tunnistada käskmenetluse Kriminaalmenetluse (KrMS, regulatsioon põhiseadusega seadustiku muutmise ja käskmenetluse vastuolus olevaks osas, milles see sellega seonduvalt teiste regulatsioon) ei taga tõhusalt kaitseõigust. seaduste muutmise seadus (599 SE) võeti vastu 27.01.2011. Seadus jõustus 01.09.2011. 12 14.12.2010 3-4-1-10-10 Tunnistada relvaseaduse § 43 lõike Riigikogu võttis 12.09.2017 (relvaseadus, 3 punkt 2 koostoimes § 36 lõike 1 menetlusse Vabariigi kaalutlusõiguse punktiga 6 põhiseadusega Valitsuse algatatud ulatus relvaloa vastuolus olevaks ja kehtetuks relvaseaduse muutmise ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda sellega seonduvalt teiste tunnistamisel) soetamisloa või relvaloa kehtetuks seaduste muutmise seaduse tunnistamisel arvestada eelnõu (494 SE). Seadus 5  kriminaalkorras karistatu isikut ja võeti vastu 14.02.2018 ja see tema toimepandud tegu. jõustub 01.07.2018. 13 22.03.2011 3-3-1-85-09 Tunnistada riigivastutuse seadus Süüteomenetluses tekitatud (RVastS, põhiseadusega vastuolus olevaks kahju hüvitamise seadus kohtueelse osas, mis ei näe ette ebamõistlikult võeti vastu 05.11.2014. kriminaalmenetlus pika kohtueelse Seadus jõustus 01.05.2015. ega tekitatud kahju kriminaalmenetlusega tekitatud hüvitamine) mittevaralise kahju hüvitamist. 14 26.04.2011 3-4-1-2-11 Relvaseaduse § 36 lõike 1 punkt 8 Riigikogu võttis 12.09.2017 (relvaseadus, tunnistada põhiseaduse § 19 menetlusse Vabariigi kaalutlusõiguse lõikega 1 vastuolus olevaks ja Valitsuse algatatud ulatus relvaloa kehtetuks osas, milles see ei relvaseaduse muutmise ja andmisel) võimalda relvaloa andmisel sellega seonduvalt teiste arvestada kahtlustatava või seaduste muutmise seaduse süüdistatava isikuga ja kahtlustuse eelnõu (494 SE). Seadus või süüdistuse sisuks olevate võeti vastu 14.02.2018 ja see asjaoludega. jõustub 01.07.2018. 15 2.06.2011 3-4-1-3-11 Tunnistada riigi poolt isikule Süüteomenetluses tekitatud (AVVKHS, alusetult vabaduse võtmisega kahju hüvitamise seadus alusetult vabaduse tekitatud kahju hüvitamise seaduse võeti vastu 05.11.2014. võtmisega § 1 lõige 1 põhiseadusega Seadus jõustus 01.05.2015. tekitatud kahju vastuolus olevaks osas, milles see hüvitamine) välistab kahju hüvitamise, kui kriminaalmenetlus on lõpetatud KrMS § 199 lõike 1 punkti 2 alusel kohtuliku arutamise ajal. 16 30.08.2011 3-3-1-15-10 Tunnistada kohtueelses Süüteomenetluses tekitatud (riigivastutus, kriminaalmenetluses ametikohalt kahju hüvitamise seadus kriminaal- kõrvaldamisega õiguspäraselt võeti vastu 05.11.2014. menetluses tekitatud varalise kahju õiglases Seadus jõustus 01.05.2015. õiguspäraselt ulatuses hüvitamise regulatsiooni tekitatud kahju puudumine põhiseadusega hüvitamine) vastuolus olevaks. 17 31.08.2011 3-3-1-35-10 Tunnistada kohtueelses Süüteomenetluses tekitatud (riigivastutus, kriminaalmenetluses ametikohalt kahju hüvitamise seadus kriminaal- kõrvaldamisega õigusvastaselt võeti vastu 05.11.2014. menetluses tekitatud varalise kahju hüvitamise Seadus jõustus 01.05.2015. õigusvastaselt regulatsiooni puudumine tekitatud kahju põhiseadusega vastuolus olevaks. hüvitamine) 6 18 10.11.2011 3-3-1-28-11 Tunnistada HKMS § 30 lõike 2 Alates 01.01.2012 kehtib uus (HKMS, punkt 2 koostoimes HKMS § 741 HKMS. kaebeõigus lõikega 1 vastuolus olevaks Maksukorralduse seaduse ja II kohtuastmes) PS § 24 lõikega 5 ja kehtetuks teiste seaduste muutmise osas, milles need sätted ei seadus (106 SE) võeti vastu võimalda isikul, kelle vara suhtes 23.11.2011, jõustus andis MKS § 136¹ alusel 01.01.2012. Selle seadusega MKS § 130 lõikes 1 nimetatud kehtestatud MKS § 1361 lg 4 täitetoimingu tegemiseks esimest lahendas olukorra osaliselt. korda loa ringkonnakohus, esitada Sätet muudeti maksu- loa andmise määruse peale korralduse seaduse muutmise määruskaebust Riigikohtule. ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (507 SE), mis võeti vastu 21.01.2014 ja jõustus 01.02.2014. 19 22.11.2011 3-4-1-18-11 Tunnistada HKMS § 30 lõike 2 Alates 01.01.2012 kehtib uus (HKMS, punkt 2 koostoimes HKMS § 471 HKMS. kaebeõigus lõikega 1 vastuolus olevaks Maksukorralduse seaduse ja I kohtuastmes) PS § 24 lõikega 5 ja kehtetuks teiste seaduste muutmise osas, milles need sätted ei seadus (106 SE) võeti vastu võimalda isikul, kelle vara suhtes 23.11.2011, jõustus andis MKS § 1361 alusel 01.01.2012. Selle seadusega MKS § 130 lõikes 1 nimetatud kehtestatud MKS § 1361 lg 4 täitetoimingu tegemiseks loa lahendas olukorra osaliselt. halduskohus, esitada loa andmise Sätet muudeti maksu- määruse peale määruskaebust korralduse seaduse muutmise ringkonnakohtule. ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (507 SE), mis võeti vastu 21.01.2014 ja jõustus 01.02.2014. 20 31.01.2012 3-4-1-24-11 1. Tunnistada vedelkütuse seaduse Vedelkütuse seaduse (vedelkütuse § 36 lõige 5 põhiseadusega muutmise seadus (228SE) seadus, vastuolus olevaks ja kehtetuks võeti vastu 07.06.2012. tegutsemisaja osas, milles see kohaldub Seadus jõustus 07.07.2012. nõue) tarbimisse lubatud kütuse müüjate suhtes, kes olid 1. aprillil 2011 registreeritud majandustegevuse registris kütuse müüjana ning olid kütuseturul tegutsenud vähem kui kolm aastat. 2. Tunnistada vedelkütuse seaduse § 42 lõike 5 punkti 1 tekstiosa „ning vähemalt kolmeaastane kogemus kütuse käitlemise 7  valdkonnas“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. 21 27.03.2012 3-4-1-1-12 Tunnistada korruptsioonivastase Uus korruptsioonivastane (KVS, äriühingute seaduse § 19 lõige 2 punkt 2 seadus jõustus 01.04.2013. juht- või põhiseadusega vastuolus olevaks ja Ametniku tegevuspiirangud järelevalve- kehtetuks. on sätestatud samal päeval organitesse jõustunud uues avaliku kuulumise keeld) teenistuse seaduses. Ametnike erikategooriaid puudutavad tegevuspiirangud sisalduvad tegevust ja staatust reguleerivates seadustes (nt VVS, KOKS, ProkS). 22 10.04.2012 3-1-2-2-11 Tunnistada kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse (KrMS, seadustiku § 366 põhiseadusega seadustiku ja sellega teistmisaluse vastuolus olevaks osas, milles see seonduvalt teiste seaduste puudumine) ei näe teistmisalusena ette muutmise seadus (578 SE) üldmenetluses tehtud kohtuotsuse võeti vastu 12.06.2014. jõustumist, millega tuvastatakse Seadus jõustus 01.07.2014. kuriteosündmuse puudumine, kui teistetavas kriminaalasjas on üldmenetluses tehtud kohtuotsusega mõistetud isikule selles kuriteosündmuses osalemise eest karistuseks vangistus. 23 17.04.2012 3-4-1-25-11 Tunnistada AÕSRS § 154 lõiked 2- Asjaõigusseaduse (AÕS ja AÕSRS, 4 ja AÕS § 1582 lõike 1 esimese rakendamise seaduse ja teiste tehnovõrgu lause osa „asjaõigusseaduse seaduste muutmise seaduse talumise tasu) rakendamise seaduse §-s 154 eelnõu (405 SE) võeti vastu kehtestatud suuruses“ 17.01.2018. Seadus jõustub põhiseadusega vastuolus olevaks 01.01.2019. ning alates käesoleva otsuse jõustumisest kehtetuks. 24 3.07.2012 3-1-1-18-12 Tunnistada kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse (KrMS, seadustiku § 385 p 26 põhiseadus- seadustiku ja sellega kaebeõigus vastaseks ja kehtetuks osas, milles seonduvalt teiste seaduste tingimisi see ei võimalda esitada määrus- muutmise seadus (578 SE) vangistuse kaebust maakohtu võeti vastu 12.06.2014. täitmisele täitmiskohtuniku poolt Seadus jõustus 01.07.2014. pööramise korral) kriminaalmenetluse seadustiku § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi kohaldamata jäetud vangistus 8  karistusseadustiku § 74 lg 4 alusel täitmisele. 25 6.07.2012 3-4-1-3-12 Tunnistada põhiseadusega Väärtpaberite registri (osaühingu osade vastuolus olevaks ja kehtetuks pidamise seadus (varasemalt kustutamine Eesti väärtpaberite keskregistri „Eesti väärtpaberite väärtpaberite seaduse § 18 lg 2 osas, milles see keskregistri seadus“) jõustus keskregistrist) ei sisalda õiguslikku alust 06.07.2017 (osaliselt jõustub osaühingu osade Eesti ka 01.05.2018, 01.01.2019 ja väärtpaberite keskregistrist 01.03.2019). kustutamiseks osanike otsuse alusel, kui see ei ole seotud äriühingu ümberkujundamisega ja kui osaühingu osad ei ole panditud. 26 13.11.2012 3-1-1-45-12 Tunnistada kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse (KrMS, seadustiku § 385 p 26 põhiseadus- seadustiku ja sellega kaebeõigus vastaseks ja kehtetuks osas, milles seonduvalt teiste seaduste karistuse kandmata see ei võimalda esitada muutmise seadus (578 SE) osa täitmisele määruskaebust maakohtu võeti vastu 12.06.2014. pööramise korral) täitmiskohtuniku poolt Seadus jõustus 01.07.2014. kriminaalmenetluse seadustiku § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatu karistuse kandmata osa karistusseadustiku § 76 lg 5 alusel täitmisele. 27 11.12.2012 3-4-1-20-12 Tunnistada kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse (KrMS, alaealise seadustiku § 407 seadustiku ja teiste seaduste kaebeõigus) põhiseadusvastaseks ja kehtetuks muutmise seadus (770 SE) osas, milles see välistab alaealise võeti vastu 18.02.2015. õiguse esitada kaebus määruse Seadus jõustus 29.03.2015. peale, millega kohus annab loa paigutada alaealine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. 28 9.04.2013 3-3-1-82-12 Tunnistada MKS § 136¹ lg 4 Maksukorralduse seaduse (maksukorralduse vastuolus olevaks PS § 24 lõikega muutmise ja sellega seadus, 5 ja kehtetuks osas, milles see säte seonduvalt teiste seaduste kaebeõigus) ei võimalda isikul, kelle vara muutmise seadus (507 SE) suhtes andis MKS § 136¹ alusel võeti vastu 21.01.2014. MKS § 130 lg-s 1 nimetatud Seadus jõustus 01.02.2014. täitetoimingu tegemiseks esimest korda loa ringkonnakohus, esitada loa andmise määruse peale määruskaebust Riigikohtule. 9 29 30.04.2013 3-1-1-5-13 Tunnistada põhiseadusvastaseks ja Kriminaalmenetluse (KrMS, kehtetuks kriminaalmenetluse seadustiku ja sellega kaebeõigus seadustiku § 385 p 26 osas, milles seonduvalt teiste seaduste vangistuse see ei võimalda esitada muutmise seadus (578 SE) täitmisele määruskaebust maakohtu võeti vastu 12.06.2014. pööramise korral) täitmiskohtuniku kriminaal- Seadus jõustus 01.07.2014. menetluse seadustiku § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse karistusseadustiku § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus. 30 10.05.2013 3-4-1-1-13 Tunnistada, et kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse (KrMS, seadustiku § 385 p 26 oli Tallinna seadustiku ja sellega kaebeõigus Ringkonnakohtu 7. jaanuari seonduvalt teiste seaduste vangistuse 2013. a määruse tegemise ajal muutmise seadus (578 SE) täitmisele põhiseadusega vastuolus osas, võeti vastu 12.06.2014. pööramise korral) milles ei võimaldanud esitada Seadus jõustus 01.07.2014. määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku kriminaalmenetluse seadustiku § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse karistusseadustiku § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus. 31 14.05.2013 3-4-1-7-13 Tunnistada põhiseaduse vastaseks Vanemahüvitise seaduse (VHS, hüvitise ja kehtetuks vanemahüvitise muutmise seadus (470 SE) vähendamine) seaduse § 3 lg 7 esimene lause võeti vastu 21.11.2013. osas, mille alusel vähendatakse Seadus jõustus 01.01.2014. isiku saadavat vanemahüvitist Vt ka RKÜK 30.06.2016 sedavõrd, et tema kogusissetulek otsus nr 3-3-1-86-15, tabelis kujuneb väiksemaks kui talle nr 43 ja 60. algselt määratud vanemahüvitis. 32 23.05.2013 3-4-1-12-13 Tunnistada relvaseaduse § 41 lõige Riigikogu võttis 12.09.2017 (relvaseadus, 9 koostoimes sama seaduse § 36 menetlusse Vabariigi kaalutlusõiguse lõike 1 punktiga 6 põhiseadusega Valitsuse algatatud ulatus relvaloa vastuolus olevaks ja kehtetuks relvaseaduse muutmise ja vahetamisel) osas, milles see ei võimalda sellega seonduvalt teiste relvaloa või relvakandmisloa seaduste muutmise seaduse vahetamisel arvestada eelnõu (494 SE). Seadus kriminaalkorras karistatu isikut ja võeti vastu 14.02.2018 ja see tema toimepandud tegu. jõustub 01.07.2018. 10 33 9.12.2013 3-4-1-2-13 1. Tunnistada ravimiseaduse § 421 Ravimiseaduse ja tervishoiu- (jõustus (ravimiseadus, lõiked 1–3 põhiseaduse vastaseks teenuste korraldamise 09.06.2014) apteekide ja kehtetuks. seaduse muutmise seadus asutamispiirangud) 2. Lükata käesoleva otsuse (615 SE) võeti vastu jõustumine edasi kuue kuu võrra. 21.05.2014. Seadus jõustus 09.06.2014. Sellele järgnes õiguskantsleri 03.07.2014 taotluse alusel uus põhiseaduslikkuse järelevalve asi (vt RKÜKo 22.12.2014, 3-4-1-30-14, tabelis nr 39). Riigikogu algatas 19.11.2014 ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (782 SE). Seadus võeti vastu 18.02.2015 ja jõustus 20.03.2015. 34 4.02.2014 3-4-1-29-13 Tunnistada kohtute seaduse § 1251 Tsiviilkohtumenetluse (KS ja TsMS, lõige 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja kohtujuristi seadustiku § 174 lõige 8 osas, sellega seonduvalt teiste pädevus) mille kohaselt võib seaduste muutmise seadus tsiviilkohtumenetluses (545 SE) võeti vastu menetluskulud kindlaks määrata 07.05.2014. kohtujurist, põhiseadusega TsMS § 174 uus redaktsioon vastuolus olevaks ja kehtetuks. jõustus 01.01.2015. Muudatuste kohaselt määrab menetluskulud kindlaks kohtunik. 35 20.03.2014 3-4-1-42-13 1. Tunnistada kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse (jõustus (KrMSRS, seadustiku rakendamise seaduse seadustiku rakendamise 20.09.2014) jälitustoimingust § 251 lg 2 põhiseaduse vastaseks ja seaduse muutmise seadus teavitamata kehtetuks osas, milles see ei näe (776 SE) võeti vastu jätmine) ette tõhusat kontrollisüsteemi enne 18.02.2015. Seadus jõustus 1. jaanuari 2013 lõppenud 16.03.2015. jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata jätmise jätkuva põhjendatuse üle. 2. Lükata käesoleva otsuse jõustumine edasi kuue kuu võrra. 11 36 22.04.2014 3-3-1-51-13 Tunnistada põhiseaduse vastaseks Sotsiaalseadustiku üldosa (TTTS § 41 lg 1, ja kehtetuks tööturuteenuste seadus (93 SE) võeti vastu kaalutlusõiguse ja -toetuste seaduse § 41 lg 1 osas, 09.12.2015. Seadus jõustus puudumine milles see ei näe Eesti 01.01.2016. tagasinõude Töötukassale ette tööturutoetuse esitamisel) või -teenuse saamist mõjutavatest asjaoludest teatamata jätmise korral tagasinõude esitamisel kaalutlusõigust. 37 26.06.2014 3-2-1-153-13* 1. Tunnistada Tsiviilkohtumenetluse (TsMS, tsiviilkohtumenetluse seadustiku seadustiku muutmise ja kohtunikuabi § 174 lg 8, mille kohaselt võib sellega seonduvalt teiste pädevus) tsiviilkohtumenetluses seaduste muutmise seadus menetluskulud kindlaks määrata (545 SE) võeti vastu kohtunikuabi, põhiseadusega 07.05.2014. TsMS § 174 uus vastuolus olevaks ja kehtetuks. redaktsioon jõustus 2. ja 3. [...] Vt kategooria VI, nr 01.01.2015. Muudatuste 53. kohaselt määrab 4. ja 5. [...] Vt kategooria V, nr 46. menetluskulud kindlaks kohtunik. 38 28.10.2014 3-4-1-26-14 Tunnistada põhiseadusega Riigikogus 01.12.2014 (erakoolide vastuolus olevaks selliste algatatud erakooliseaduse rahastamine) õigustloovate aktide andmata § 222 muutmise seaduse jätmine, mis sätestaksid kohaliku eelnõu (811 SE) võeti tagasi omavalitsuse üksustele 28.01.2015. erakooliseaduse §-ga 222 pandud 17.11.2015 võttis Riigikogu kohustuste rahastamise menetlusse Vabariigi riigieelarvest. Valitsuse algatatud erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE). Seadus võeti vastu 07.06.2016, erakoolide rahastamist puudutavad muudatused jõustusid 01.01.2017. 39 22.12.2014 3-4-1-30-14 Tunnistada ravimiseaduse § 1165 Riigikogu algatas 19.11.2014 (ravimiseadus, lõiked 1–6 põhiseaduse vastaseks ravimiseaduse muutmise apteegipiirangud ja kehtetuks. seaduse eelnõu (782 SE). II) Seadus võeti vastu 18.02.2015 ja jõustus 20.03.2015. 12 40 5.03.2015 3-4-1-49-14 1. Tunnistada põhiseaduse Kollektiivse töötüli (jõustus (KTTLS, vastaseks ja kehtetuks kollektiivse lahendamise seaduse 05.07.2015) toetusstreigist töötüli lahendamise seaduse § 18 muutmise seadus (52 SE) etteteatamise lõige 3 osas, millega on määratud võeti vastu 23.09.2015. tähtaeg) toetusstreigist etteteatamise Seadus jõustus 26.10.2015. tähtajaks kolm päeva. 2. Lükata käesoleva otsuse jõustumine edasi nelja kuu võrra. 41 12.04.2016 3-3-1-35-15 Tunnistada halduskohtumenetluse Halduskohtumenetluse (HKMS, seadustiku § 112 lg 1 p 1 tõhustamiseks sissetuleku põhiseaduse vastaseks ja alates halduskohtumenetluse arvestamine käesoleva otsuse jõustumisest seadustiku, riigilõivuseaduse menetlusabi kehtetuks osas, milles see ei ja riigi õigusabi seaduse andmisel) võimalda kohtul isiku sissetulekust muutmise seadus (496 SE) maha arvata sättes nimetamata võeti vastu 15.11.2017. vältimatuid kulutusi. Seadus jõustus 01.01.2018. 42 26.04.2016 3-2-1-40-15 1. Tunnistada riigi õigusabi Kohtute seaduse muutmise ja (RÕS, riigi seaduse § 21 lg 3 laused 1–3 sellega seonduvalt teiste õigusabi põhiseaduse vastaseks ja seaduste muutmise seadus tasustamise ja kehtetuks. (203 SE) võeti vastu kulude hüvitamise 2. Tunnistada Eesti Advokatuuri 07.06.2016. Seadus jõustus korra kehtestamise juhatuse 16. septembri 2014. a 01.08.2016. delegeerimine otsusega kinnitatud [...] „Riigi RÕS muudatuste kohaselt on advokatuurile) õigusabi osutamise eest makstava riigi õigusabi tasustamise ja tasu arvestamise alused, maksmise kulude hüvitamise korra kord ja tasumäärad ning riigi kehtestamise õigus õigusabi osutamisega kaasnevate valdkonna eest vastutaval kulude hüvitamise ulatus ja kord" ministril. [...] põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. 3. Tunnistada riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 alusel Eesti Advokatuuri juhatuse otsustega kinnitatud, ajavahemikus 1. jaanuar 2010 kuni 30. september 2014 kehtinud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja määrasid ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatust ja korda puudutavad aktid põhiseaduse vastaseks. 4. Lükata resolutsiooni punktide 1–3 jõustumine edasi kuue kuu 13  võrra arvates käesoleva otsuse jõustumisest, v.a: [...] 43 30.06.2016 3-3-1-86-15* 1. ja 2. [...] Vt kategooria VI, nr Muudatused lisati (VHS, 55. perehüvitiste seaduse vanemahüvitise 3. Tunnistada vanemahüvitise eelnõusse (217 SE) juba vähendamine) seaduse § 3 lõike 7 esimene lause kohtuasja Riigikohtu (alates 1. jaanuarist 2014 kehtivas üldkogus läbivaatamise ajal. sõnastuses) põhiseaduse vastaseks Perehüvitiste seadus (PHS) ja kehtetuks osas, milles see näeb võeti vastu 15.06.2016. VHS ette vanemahüvitise vähendamise muudatused jõustusid selliselt, et vanemahüvitise 18.07.2016. Alates saamise perioodi jooksul saadud 01.01.2017 reguleerib tulu ja vanemahüvitis kokku on vanemahüvitise maksmist tööandja viivituse tõttu väiksemad PHS. kui siis, kui tööandja poleks töötasu väljamaksmisega viivitanud. 44 11.05.2017 3-4-1-17-16 1. Rahuldada õiguskantsleri Tööturuteenuste ja -toetuste (TTTS, 15. detsembri 2016. a taotlus. seaduse muutmise seadus töötuskindlustus- 2. Tunnistada tööturuteenuste ja - (479 SE) võeti vastu hüvitise maksmine toetuste seaduse § 6 lõike 5 punkt 06.12.2017. Seadus jõustus äriühingu juhatuse 4 ja töötuskindlustuse seaduse § 6 01.01.2018. liikmele) lõike 1 punkt 1 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles need välistavad töötuskindlustuse seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud kindlustatule, kellel oleks töötuskindlustuse seaduse §-st 6 tulenevalt õigus saada töötuskindlustushüvitist, hüvitise maksmise ainuüksi põhjusel, et ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht. RIIGIKOHTU LAHEND ON TÄIDETUD OSALISELT III 1 lahend 44 16.03.2010 3-4-1-8-09 Tunnistada põhiseadusega Alates 2011. aasta (KOVide vastuolus olevaks selliste riigieelarve seaduse eelnõu rahastamine, õigustloovate aktide andmata menetlemisest on püütud riiklikud jätmine, mis: eristada kohaliku kohustused) 1. sätestaksid, millised seadusega omavalitsuse üksuste poolt kohaliku omavalitsuse üksustele täidetavaid riiklikke pandud kohustused on ülesandeid, et tagada nende 14  omavalitsuslikud ja millised rahastamiseks vajalikud riiklikud; vahendid riigieelarves ning 2. eristaksid kohaliku omavalitsuse eristada need muudest üksustele kohaliku elu küsimuste eraldistest. otsustamiseks ja korraldamiseks Riigikohtu otsusele on ette nähtud raha riiklike kohustuste tuginetud uue riigieelarve täitmiseks mõeldud rahast ning seaduse (513 SE) näeksid ette kohaliku omavalitsuse väljatöötamisel. Seadus võeti üksustele seadusega pandud vastu 19.02.2014, riikliku riiklike kohustuste rahastamise ülesande kulude katmist riigieelarvest. puudutavad sätted jõustusid 01.01.2017. Omavalitsuslike ja riiklike ülesannete jaotus ning rahastamismudeli muudatused on VV-s ettevalmistamisel. SEADUSE EELNÕU ON RIIGIKOGU MENETLUSES IV 1 lahend 45 08.11.2017 5-17-9 1. Tunnistada riikliku Alates 10.04.2018 on (RPKS, täiendava pensionikindlustuse seaduse § 24 Riigikogu menetluses riikliku pensioniõigusliku lõiked 7 ja 8 ning § 28 lg 2 p 12 pensionikindlustuse seaduse staaži jagamine) põhiseadusvastaseks ja kehtetuks muutmise ja sellega osas, milles need ei võimalda seonduvalt teiste seaduste täiendavat pensioniõiguslikku muutmise seaduse eelnõu staaži jagada § 28 lg 2 p-s 12 (613 SE), mis näeb ette nimetatud isikute vahel olukorras, võimaluse jagada täiendavat kus mõlemad isikud vastavad pensioniõiguslikku staaži sättes esitatud täiendava võrdselt mõlema vanema pensioniõigusliku staaži saamise vahel. Eelnõu läbis eeldustele, kuid nad ei jõua selle 16.04.2018 esimese omavahelises jagamises lugemise. kokkuleppele. 2. [...] RIIGIKOGU MENETLUSES EI OLE VASTAVAT EELNÕU V 9 lahendit 46 12.04.2011 3-2-1-62-10 1. [...] Riigikogu ei ole muudatusi (TsMS, 2. Tunnistada põhiseadusega algatanud. menetlusabi) vastuolus olevaks ja kehtetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 1 esimene lause osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule 15  apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks. 47 14.04.2011 3-2-1-60-10 Tunnistada tsiviilkohtumenetluse Riigikogu ei ole muudatusi (TsMS, seadustiku § 182 lõike 2 punkt 3 algatanud. menetlusabi) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks menetlusabi andmise füüsilisele isikule, kui menetlus on seotud menetlusabi taotleja majandus- või kutsetegevusega ega puuduta tema majandus- või kutsetegevusega mitteseotud õigusi. 48 1.11.2011 3-4-1-19-11 Tunnistada tsiviilkohtumenetluse Riigikogu ei ole muudatusi (TsMS, seadustiku § 182 lõike 2 punkt 3 algatanud. menetlusabi) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab kohtusse pöördumisel riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks menetlusabi andmise füüsilisele isikule, kui menetlus on seotud menetlusabi taotleja majandus- või kutsetegevusega ega puuduta tema majandus- või kutsetegevusega mitteseotud õigusi. 49 26.06.2014 3-2-1-153-13* 1. [...] Vt kategooria II, nr 31. Riigikogu ei ole muudatusi (TsMS ja VV 2. ja 3. [...] Vt kategooria VI, nr algatanud. määrus, 53. õigusabikulude 4. Tunnistada piirmäärade tsiviilkohtumenetluse seadustiku kehtestamise § 175 lg 4 põhiseaduse vastaseks ja pädevus) kehtetuks. 5. Tunnistada Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. 16 50 27.02.2015 3-4-1-54-14 Tunnistada krediidiasutuste Riigikogu ei ole muudatusi (KAS, seaduse § 50 lg 2 põhiseaduse algatanud. krediidiasutuse vastaseks ja kehtetuks. juhi tagasikutsumine kohtu kaudu) 51 26.05.2015 3-4-1-59-14 1. Rahuldada osaliselt Riigikogu ei ole muudatusi (RLS, õiguskantsleri 22. detsembri 2014. algatanud. riigilõivumäära a taotlus. ülempiir) 2. Tunnistada riigilõivuseaduse § 57 lg-d 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 (1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud redaktsioonis) ning riigilõivu- seaduse (RT I, 30.12.2014, 1) § 59 lg-d 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks osas, milles tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu kuni 10 500 eurot. 3. Tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu 3400 eurot. 52 23.09.2015 3-4-1-13-15 Tunnistada karistusseadustiku Riigikogu ei ole muudatusi (KarS § 141 lg 2 § 141 lg 2 sanktsioon algatanud. sanktsiooni põhiseadusega vastuolus olevaks ja alammäär) kehtetuks osas, milles see näeb noorema kui kümneaastase lapse suhtes sugulise iseloomuga teo vägivallata toimepanemise eest karistuse alammäärana ette vangistuse 6 aastat. 53 02.05.2017 3-2-1-134-16 1. Tunnistada Riigikogu ei ole muudatusi (TsMS, tsiviilkohtumenetluse seadustiku algatanud. menetluskulud § 172 lg 8 kolmas lause hagita menetluses, põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks ärikeeld) osas, milles see ei võimalda jätta kohtuväliseid kulusid riigi kanda, kui ärikeeldu ei kohaldata isikule, kellele ei ole antud menetlusabi. […] 17 54 9.11.2017 5-17-8 1. Rahuldada Jõelähtme Riigikogu ei ole muudatusi (PGS, kohaliku Vallavolikogu 15. mai 2017. a algatanud. omavalitsuse taotlus. kohustus rahastada 2. Tunnistada põhiseadusega teise kohaliku vastuolus olevaks selliste omavalitsuse õigustloovate aktide andmata üksuse koolide jätmine, mis sätestaksid kohaliku tegevuskulusid) omavalitsuse üksusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõikega 1 pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest, kui kohaliku omavalitsuse üksus on taganud kõigile oma rahvastikuregistri järgsetele elanikele võimaluse õppida oma munitsipaalkoolis. PÕHISEADUSVASTASEKS ON TUNNISTATUD KEHTIVUSE KAOTANUD NORM VI 5 lahendit 56 12.10.2011 3-4-1-15-11 Tunnistada põhiseadusega Otsuse tegemise ajal kehtis (liiklusseadus ja vastuolus olnuks kuni 30. juunini uus liiklusseadus, mille VV määrus, 2011 kehtinud liiklusseaduse § 202 vastavale sättele Riigikohus sõiduki lõike 7 esimene lause. ka viitas. Uus liiklusseadus teisaldamis- ja 2. Tunnistada põhiseadusega jõustus 01.07.2011. hoiukulud) vastuolus olnuks kuni 30. juunini 2011 kehtinud Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2002. aasta määrus nr 279 „Sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude hüvitamise kord ja määrad“. 57 3.07.2012 3-3-1-44-11 Tunnistada kuni 1. oktoobrini 2010 01.10.2010 jõustus (välismaalaste kehtinud välismaalaste seaduse välismaalaste seaduse uus seadus, § 123 lg 5 koostoimes sama terviktekst. kaalutlusõiguse seaduse § 12 lg 9 p-ga 4 puudumine) põhiseadusvastaseks osas, milles need keelasid ilma kaalutlusõiguseta anda tähtajalise elamisloa välismaalaste seaduse § 123 lg 1 p-s 3 sätestatud alusel. 58 26.06.2014 3-2-1-153-13* 1. [...] Vt kategooria II, nr 31. 1.01.2009 jõustunud (TsMS ja VV 2. Tunnistada, et samasisulise normi (TsMS § määrus, tsiviilkohtumenetluse seadustiku 175 lg 4) ja Vabariigi õigusabikulude § 175 lg 3 alates 1. jaanuarist 2006 Valitsuse 4. septembri piirmäärade kuni 31. detsembrini 2008 2008. a määruse nr 137 18  kehtestamise kehtinud redaktsioon oli „Lepingulise esindaja kulude pädevus) põhiseadusega vastuolus. teistelt menetlusosalistelt 3. Tunnistada, et Vabariigi sissenõudmise piirmääradˮ Valitsuse 15. detsembri 2005. a tunnistas Riigikohus sama määrus nr 306 "Lepingulise otsusega põhiseadusvastaseks esindaja ja nõustaja kulude teistelt ja kehtetuks (resolutsiooni menetlusosalistelt sissenõudmise punktid 4 ja 5). piirmäärad", mis kehtis 1. jaanuarist 2006 kuni 11. septembrini 2008, oli põhiseadusega vastuolus. 4. ja 5. [...] Vt kategooria V, nr 46. 59 2.02.2015 3-4-1-33-14 Tunnistada, et sotsiaalhoolekande Riigikogu võttis 19.11.2014 (SHS, seaduse § 222 lõige 2 oli kuni (s.o põhiseaduslikkuse toimetulekutoetuse 31. detsembrini 2014 kehtinud järelevalve kohtumenetluse määramine, redaktsioonis põhiseaduse vastane ajal) vastu õppetoetuste ja kutsekooli õpilase osas, milles see ei võimaldanud õppelaenu seaduse muutmise eritoetus) toimetulekutoetuse arvestamisel ja sellega seonduvalt teiste arvata sissetuleku hulgast välja seaduste muutmise seaduse. õppetoetuste ja õppelaenu seaduse Seadus jõustus 01.01.2015. § 5 lõike 5 alusel õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud eritoetust. 60 30.06.2016 3-3-1-86-15* 1. Tunnistada, et vanemahüvitise 01.01.2014 oli jõustunud (VHS, seaduse § 3 lõike 7 esimene lause sätte uus redaktsioon, mille vanemahüvitise (14. maist 2013 kuni RKÜK tunnistas sama vähendamine) 31. detsembrini 2013 kehtinud otsusega sõnastuses) oli põhiseaduse põhiseadusvastaseks. PS-ga vastane osas, milles nägi ette kooskõlla viimiseks vajalikud vanemahüvitise vähendamise muudatused tehti 15.06.2016 selliselt, et vanemahüvitise vastuvõetud perehüvitiste saamise perioodi jooksul saadud seadusega. tulu ja vanemahüvitis kokku on tööandja viivituse tõttu väiksemad kui siis, kui tööandja poleks töötasu väljamaksmisega viivitanud. 2. Tunnistada, et vanemahüvitise seaduse § 3 lõike 7 esimene lause (1. septembrist 2007 kuni 13. maini 2013 kehtinud sõnastuses) oli põhiseaduse vastane osas, milles nägi ette vanemahüvitise vähendamise selliselt, et vanemahüvitise saamise perioodi jooksul saadud 19 tulu ja vanemahüvitis kokku on tööandja viivituse tõttu väiksemad kui siis, kui tööandja poleks töötasu väljamaksmisega viivitanud. 3. [...] Vt kategooria II, nr 36. 20 Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2018. aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute menetlusstatistika 2017. aasta koondandmed 2017. aasta jooksul saabunud kohtuasjade arv ja lahendatud kohtuasjade arv ning keskmine menetlusaeg ja asjade lahendamise jõudlus.1 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1. Tsiviilasjade koondandmed maakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2017. aastal saabunud asjade 2017. aastal lahendatud Kohus / asja statistiliste kategooria / kokku arv asjade arv Harju Maakohus 14905 14641 Pärnu Maakohus 3713 3668 Tartu Maakohus 6474 6598 Viru Maakohus 5087 5161 Tsiviilasjad maakohtutes, sh Eeltõendamismenetlus 30 28 Esialgne õiguskaitse / hagi eeltagamine 478 466 Hagimenetlus 16158 16042 Asjaõigus 472 389 Intellektuaalse omandi kaitse 33 40 Muud 542 476 Pankrotiõigus 160 157 Perekonnaõigus 4467 4394 sh elatiseasjad 3164 3067 Pärimisõigus 102 77 Täitmine 283 271 Tööõigus 356 364 Võlaõigus 9510 9687 Ühinguõigus 234 188 Hagita menetlus 13060 13118 Asjaõigus 250 247 Kandemääruse vaidlustamine 2 2 Maksekäsk 15 12 Muud 422 447 Pankrotiõigus 1252 1226 Perekonnaõigus 2793 2708 Pärimisõigus 71 70 Rahvusvaheline õigusabi 1322 1327 Saneerimine 11 12 TSÜS 4203 4332 Täitmine 982 1026 Võlgade ümberkujundamise menetlus 51 43 Õigusabi ja notaritasud 927 941 Ühinguõigus 759 725 Kohtu erinõue 168 167 Menetluskulude kindlaksmääramine 284 246 Tsiviilasjad kokku 30179 30068 1 Andmete allikas: Justiitsministeerium. Arvutivõrgus: http://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/i_ja_ii_astme_kohtute_2017.a_statistilised_koondandmed.p df 1  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2018. aasta kevadistungjärgul 1.2. 2017. aastal lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg (päevades) maakohtutes 2017.aastal lahendatud sh sisuliselt lahendatud sh menetlus lõpetatud Kohus / kohtute keskmine asjade keskmine hagimenetlusasjade seoses kompromissi menetlusaeg keskmine menetlusaeg kinnitamisega Harju Maakohus 113 194 174 Pärnu Maakohus 80 126 127 Tartu Maakohus 80 145 142 Viru Maakohus 97 133 171 Maakohtute keskmine 99 165 157 1.3. Asjade lahendamise jõudlus aastal 2017 ning jäägi osakaal menetluses asjade hulgas2 Asjade lahendamise jõudlus Jäägi osakaal menetluses Kohus / kohtute keskmine 2017. aastal asjade hulgas (31.12.17) Harju Maakohus 98,2% 15,3% Pärnu Maakohus 98,8% 9,6% Tartu Maakohus 101,9% 10,1% Viru Maakohus 101,5% 11,9% Maakohtute keskmine 99,6% 13,4% 1.4. Maksekäsukiirmenetluse 2017. aasta statistilised koondandmed Läbivaadatud 2017. aastal 2017. aastal läbi Menetluses menetluste Menetluses saabunud vaadatud 01.01.2017 keskmine aeg 31.12.2017 menetlused menetlused (päevades) 5305 32187 30131 61 7361 1.5. Tsiviilasjade koondandmed ringkonnakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa Kohus / menetluse liik ringkonnakohtus / 2017. aastal saabunud 2017. aastal lahendatud asja statistiline kategooria / kokku asjade arv asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 2073 1935 Apellatsioonmenetlus 935 845 Kohtu II astme menetlus 4 4 Määruskaebusmenetlus 453 427 Määruskaebusmenetlus hagita asjas 681 659 Tartu Ringkonnakohus 801 865 Apellatsioonmenetlus 361 422 Määruskaebusmenetlus 152 149 Määruskaebusmenetlus hagita asjas 288 294 Apellatsioonmenetlus, sh Asjaõigus 93 84 Intellektuaalse omandi kaitse 9 6 Muud 48 41 Pankrotiõigus 39 52 Perekonnaõigus 243 236 Pärimisõigus 13 12 Täitmine 44 42 Tööõigus 79 84 Võlaõigus 677 664 Õigusabi ja notaritasud 3 3 Ühinguõigus 48 41 Apellatsioonmenetlus kokku 1296 1267 2 Tsiviilasjad, milles menetlus maakohtus on seisuga 31.12.2017 kestnud kauem kui 365 päeva. 2  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2018. aasta kevadistungjärgul Määruskaebemenetlus hagita asjades, sh Asjaõigus 60 59 Kandemääruse vaidlustamine 1 1 Maksekäsk 24 20 Muud 176 177 Pankrotiõigus 119 114 Perekonnaõigus 163 160 Pärimisõigus 5 3 Rahvusvaheline õigusabi 13 13 Saneerimine 7 10 TSÜS 98 98 Täitmine 157 160 Võlaõigus 13 14 Võlgade ümberkujundamise menetlus 13 11 Õigusabi ja notaritasud 63 64 Ühinguõigus 57 49 Määruskaebemenetlus hagita asjades kokku 969 953 Määruskaebemenetlus, sh Asjaõigus 58 57 Intellektuaalse omandi kaitse 15 13 Muud 33 34 Pankrotiõigus 29 27 Perekonnaõigus 53 51 Pärimisõigus 14 12 Täitmine 71 68 Tööõigus 15 15 Võlaõigus 252 237 Õigusabi ja notaritasud 1 1 Ühinguõigus 64 61 Määruskaebemenetlus kokku 605 576 Kohtu II astme menetlus 4 4 Tsiviilasjad kokku 2874 2800 1.6. Ringkonnakohtutes 2017. aastal lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg (päevades) Apellatsioonimenetluses lahendatud Määruskaebemenetluses lahendatud Kohus / kohtute keskmine asjade keskmine menetlusaeg asjade keskmine menetlusaeg Tallinna Ringkonnakohus 136 24 Tartu Ringkonnakohus 179 19 Kohtute keskmine 150 23 1.7. Asjade lahendamise jõudlus aastal 2017 ning jäägi osakaal menetluses asjade hulgas3 Asjade menetlemise Jäägi osakaal menetluses asjade hulgas (31.12.17) Kohus / kohtute keskmine jõudlus 2016.aastal apellatsioonimenetluses määruskaebemenetluses Tallinna Ringkonnakohus 93,3% 0,8% 17,9% Tartu Ringkonnakohus 108,0% 1,4% 0,0% Kohtute keskmine 97,4% 1,0% 14,6% 3 Tsiviilasjad, milles menetlus seisuga 31.12.2017 ringkonnakohtus apellatsioonimenetluses on kestnud kauem kui 365 päeva või määruskaebemenetluses kauem kui 45 päeva. 3  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2018. aasta kevadistungjärgul 2. KRIMINAALKOHTUMENETLUS 2.1. Kriminaalmenetlusasjade koondandmed maakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2017. aastal 2017. aastal lahendatud Kohus / asja statistiline kategooria / kokku saabunud asjade arv asjade arv Kriminaalasjad Harju Maakohus 2742 2703 Pärnu Maakohus 1022 1013 Tartu Maakohus 1548 1614 Viru Maakohus 1412 1472 Kriminaalasjad kokku sh 6724 6802 Kokkuleppemenetlus 4315 4738 Käskmenetlus 166 172 Lühimenetlus 1424 1455 Üldmenetlus 819 437 Eeluurimis- ja täitmiskohtuniku asjad Harju Maakohus 4147 4132 Pärnu Maakohus 843 837 Tartu Maakohus 2120 2115 Viru Maakohus 2138 2155 Eeluurimis- ja täitmiskohtuniku asjad kokku, sh 9248 9239 Eeluurimiskohtuniku asjad 4744 4754 Täitmiskohtuniku asi 4504 4485 Muud kriminaalmenetlusasjad Harju Maakohus 479 468 Pärnu Maakohus 156 157 Tartu Maakohus 312 311 Viru Maakohus 152 159 Muud kriminaalmenetlusasjad kokku, sh 1099 1095 Alaealise suhtes mõjutusvahendi kohaldamine 64 67 Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale 6 6 Psühhiaatrilise sundravi kohaldamine 98 99 Riigi õigusabi taotlus 101 107 RV koostöö taotlus 830 816 Kriminaalmenetlusasjad kokku 17071 17136 2.2. 2017. aastal lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg (päevades) maakohtute kaupa Lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg Kohus üldmenetluses lühimenetluses kokkuleppemenetluses käskmenetluses Harju Maakohus 173 22 32 23 Pärnu Maakohus 157 70 15 6 Tartu Maakohus 318 111 34 43 Viru Maakohus 244 79 25 22 Maakohtute keskmine 223 35 28 20 4  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2018. aasta kevadistungjärgul 2.3. Asjade lahendamise jõudlus aastal 2017 ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas4 Kriminaalmenetlusasjade Jäägi osakaal menetluses (31.12.2017.a) Kohus lahendamise jõudlus üldmenetluses lihtmenetluses Harju Maakohus 99,1% 12,2% 2 asja Pärnu Maakohus 99,3% 2,1% 2 asja Tartu Maakohus 101,5% 13,8% 2 asja Viru Maakohus 102,3% 23,7% 2 asja Maakohtute keskmine 100,4% 14,5% 3,1% 2.4. Kriminaalmenetlusasjade koondandmed ringkonnakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa kohus / menetluse liik ringkonnakohtus / 2017. aastal 2017. aastal asja statistiline kategooria / kokku saabunud asjade arv lahendatud asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 1172 1148 Apellatsioonmenetlus 356 352 Kohtu II astme menetlus 129 119 Määruskaebusmenetlus 687 677 Tartu Ringkonnakohus 960 949 Apellatsioonmenetlus 184 177 Kohtu II astme menetlus 41 39 Määruskaebusmenetlus 735 733 Apellatsioonmenetlus, sh Kokkuleppemenetlus 91 85 Lühimenetlus 188 197 Üldmenetlus 259 245 Apellatsioonimenetlus kokku 538 527 Määruskabemenetlus, sh Üldmenetlus 103 104 Kokkuleppemenetlus 11 11 Lühimenetlus 8 8 Eeluurimiskohtuniku asjad 511 510 Täitmiskohtuniku asi 712 698 Alaealise suhtes mõjutusvahendi kohaldamine 7 7 Psühhiaatrilise sundravi kohaldamine 17 17 Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale 6 6 Riigi õigusabi taotlus 21 21 Määruskaebusmenetlus kokku 1423 1411 Kohtu II astme menetlus Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale 163 152 Muu ringkonnakohtus alustatud kohtuasi 5 4 Riigi õigusabi taotlus 3 3 Kohtu II astme menetlus kokku 171 159 Kriminaalmenetlusasjad kokku 2132 2097 2.5. Ringkonnakohtutes 2017. aastal lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg (päevades) Apellatsioonimenetluses lahendatud Määruskaebemenetluses lahendatud Kohus / kohtute keskmine asjade keskmine menetlusaeg asjade keskmine menetlusaeg Tallinna Ringkonnakohus 36 16 Tartu Ringkonnakohus 47 13 Kohtute keskmine 40 15 4 Üldmenetlusasjad, milles menetlus maakohtus on seisuga 31.12.2017 kestnud kauem kui 365 päeva (üldmenetluses) või 180 päeva (lihtmenetluses). 5  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2018. aasta kevadistungjärgul 2.6. Asjade lahendamise jõudlus aastal 2017 ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas5 Asjade lahendamise Jäägi osakaal menetluses asjade hulgas (31.12.17) Kohus / kohtute keskmine jõudlus 2017.aastal apellatsioonimenetluses määruskaebemenetluses Tallinna Ringkonnakohus 98,0% 0 0 Tartu Ringkonnakohus 98,8% 0 0 Kohtute keskmine 98,4% 0 0 5 Kriminaalasjad, milles menetlus seisuga 31.12.2017 ringkonnakohtus apellatsioonimenetluses on kestnud kauem kui 365 päeva või määruskaebemenetluses kauem kui 45 päeva. 6  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2018. aasta kevadistungjärgul 3.VÄÄRTEOMENETLUS KOHTUS 3.1.väärteomenetlusasjade koondandmed maakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2017. aastal saabunud 2017. aastal lahendatud Kohus / asja statistiline kategooria / kokku asjade arv asjade arv Harju Maakohus 3426 3348 Pärnu Maakohus 1301 1349 Tartu Maakohus 1250 1295 Viru Maakohus 1375 1388 Väärteomenetlusasjad kokku, sh 7352 7380 Väärteoasi 1694 1524 Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale 1287 1320 Kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale 55 56 Täitmine 4150 4318 Riigi õigusabi 10 10 Muud asjad 156 152 3.2. 2017. aastal lahendatud väärteomenetlusasjade keskmine menetlusaeg (päevades) maakohtute ja peamiste statistiliste kategooriate kaupa Lahendatud asjade sh sisuliselt lahendatud Sh sisuliselt lahendatud Kohus / kohtute keskmine keskmine menetlusaeg, väärteoasjades väärteokaebustes Harju Maakohus 38 45 57 Pärnu Maakohus 41 24 65 Tartu Maakohus 64 46 82 Viru Maakohus 49 23 73 Maakohtute keskmine 45 38 64 3.3. Asjade lahendamise jõudlus aastal 2017 ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas6 Asjade lahendamise jõudlus Jäägi osakaal menetluses Kohus / kohtute keskmine 2017. aastal asjade hulgas (31.12.17) Harju Maakohus 97,7% 5,2% Pärnu Maakohus 103,7% 1,6% Tartu Maakohus 103,6% 14,5% Viru Maakohus 100,9% 4,3% Maakohtute keskmine 100,4% 7,5% 3.4. Väärteomenetlusasjade statistilised koondandmed ringkonnakohtute ja menetluse liikide kaupa 2017.a saabunud 2017.a lahendatud Kohus / menetluse liik ringkonnakohtus / kokku asjade arv asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 97 96 Apellatsioonmenetlus 33 32 Määruskaebusmenetlus 64 64 Tartu Ringkonnakohus 75 75 Apellatsioonmenetlus 24 25 Määruskaebusmenetlus 51 50 Väärteomenetlusasjad kokku 172 171 6 Väärteomenetlusasjad, milles menetlus maakohtus on seisuga 31.12.2017 kestnud kauem kui 180 päeva. 7  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2018. aasta kevadistungjärgul 4. HALDUSKOHTUMENETLUS 4.1. Haldusasjade koondandmed halduskohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2017. aastal 2017. aastal lahendatud Kohus / asja statistiline kategooria / kokku saabunud asjade arv asjade arv Tallinna Halduskohus 1597 1648 Tartu Halduskohus 1389 1319 Haldusasjad, sh Andmekogud ja avalik teave 35 33 Haridus ja kultuur 29 31 Keskkonnaõigus 48 56 Kohaliku elu küsimused 65 55 Korrakaitse 1214 1243 Majandushaldusõigus 109 113 Maksuõigus 381 403 Munitsipaal- ja riigivara 23 19 Muud 271 250 Omandireform 32 45 Planeerimine ja ehitus 197 160 Rahvastik 256 259 Riigihanked 46 42 Sotsiaalõigus 182 169 Teenistussuhted 98 89 Haldusasjad kokku 2986 2967 4.2. 2017. aastal lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg (päevades) Lahendatud asjade sh sisuliselt sh kompromissiga Kohus / kohtute keskmine keskmine menetlusaeg, lahendatud asjades lõpetatud asjades Tallinna Halduskohus 127 247 266 Tartu Halduskohus 82 184 119 Kohtute keskmine 107 223 240 4.3. Asjade lahendamise jõudlus aastal 2017 ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas7 Asjade lahendamise Jäägi osakaal menetluses asjade Kohus / kohtute keskmine jõudlus 2016.aastal hulgas (31.12.17) Tallinna Halduskohus 103,2% 14,9% Tartu Halduskohus 95,0% 5,8% Kohtute keskmine 99,4% 10,8% 4.4. Haldusasjade koondandmed ringkonnakohtute ja menetluse liikide kaupa Kohus / menetluse liik ringkonnakohtus / asja 2017. aastal saabunud 2017. aastal lahendatud statistiline kategooria / kokku asjade arv asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 896 957 Apellatsioonmenetlus 392 453 Määruskaebemenetlus 504 504 Tartu Ringkonnakohus 659 722 Apellatsioonmenetlus 233 334 Määruskaebemenetlus 426 388 Apellatsioonimenetlus, sh Andmekogud ja avalik teave 10 7 Haridus ja kultuur 7 12 Keskkonnaõigus 27 18 Kohaliku elu küsimused 3 6 7 Haldusasjad, milles menetlus halduskohtus on seisuga 31.12.2017 kestnud kauem kui 365 päeva. 8  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2018. aasta kevadistungjärgul Korrakaitse 147 268 Majandushaldusõigus 53 77 Maksuõigus 153 174 Muud 3 Munitsipaal- ja riigivara 3 2 Omandireform 30 40 Planeerimine ja ehitus 47 52 Rahvastik 60 42 Riigihanked 19 18 Sotsiaalõigus 33 33 Teenistussuhted 30 38 Apellatsioonmenetlus kokku 625 787 Määruskaebemenetlus, sh Andmekogud ja avalik teave 8 7 Haridus ja kultuur 7 9 Keskkonnaõigus 15 13 Kohaliku elu küsimused 25 25 Korrakaitse 509 482 Majandushaldusõigus 15 17 Maksuõigus 76 74 Munitsipaal- ja riigivara 10 8 Muud 71 65 Omandireform 9 11 Planeerimine ja ehitus 92 89 Rahvastik 59 57 Riigihanked 16 17 Sotsiaalõigus 12 11 Teenistussuhted 5 6 Määruskaebemenetlus kokku 930 892 Haldusasjad kokku 1555 1679 4.5. 2017. aastal ringkonnakohtutes lahendatud asjade keskmine menetlusaeg (päevades) Apellatsioonimenetluses lahendatud Määruskaebemenetluses lahendatud Kohus / kohtute keskmine asjade keskmine menetlusaeg asjade keskmine menetlusaeg Tallinna Ringkonnakohus 269 27 Tartu Ringkonnakohus 277 26 Kohtute keskmine 273 27 4.6. Asjade lahendamise jõudlus aastal 2017 ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas8 Asjade Jäägi osakaal menetluses (31.12.2017) Kohus / kohtute keskmine lahendamise jõudlus apellatsioonimenetluses määruskaebemenetluses Tallinna Ringkonnakohus 106,8% 5,5% 1 asi Tartu Ringkonnakohus 109,6% 8,4% 4 asja Kohtute keskmine 108,0% 6,6% 21,7% 8 Haldusasjad, milles menetlus seisuga 31.12.2017 on ringkonnakohtus apellatsioonimenetluses kestnud kauem kui 365 päeva või määruskaebemenetluses kauem kui 45 päeva. 9 Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta Ettekanne Riigikogu 2018. aasta kevadistungjärgul 7. juuni 2018 Priit Pikamäe Riigikohtu esimees Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Kohtusüsteemi vaatenurgast iseloomustab Eesti jõudmist tsiviilühiskonda tsiviilasjade ülekaal kohtuasjade seas. Kuna kuritegevus Eestis on endiselt langustrendis ja haldusasjade arv on meie haldustegevuse sfääri väiksuse tõttu püsivalt väike, moodustavadki tsiviilasjad koos maksekäsu kiirmenetluse asjadega kohtustatistika kohaselt viimase viie aasta lõikes üle kahe kolmandiku kõigist meie esimese astme kohtutes läbivaadatavatest asjadest. Nii mõjutavad tsiviilkohtumenetluse käigus võrsuvad probleemid Eesti kohtusüsteemi toimimist enim ja nende kiire kõrvaldamine parlamendis lihtsustaks kohtute tööd valdava osa asjade lahendamisel. Keskendungi oma tänases ettekandes kahel suuremal probleemideringil tsiviilkohtumenetluse vallast – alaealisele lapsele elatise maksmise regulatsiooni puudujääkidel ja tsiviilkohtumenetluse olemasoleva regulatsiooni tõhustamise teedel. Lõpetuseks lubage mul väga põgusalt peatuda ka õigusloomeprotsessi kitsaskohtadel. Möödunud, 2017. aastal, pöördusid Tartu Ringkonnakohtu esimees ning tsiviilkolleegiumide esimehed ringkonnakohtutest ja Riigikohtust kollektiivselt justiitsministri poole murega, et alaealisele lapsele makstava miinimumelatise jäik seotus töötasu alammääraga ei ole põhjendatud ega vasta enam praktika vajadustele. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Riigikohtu tsiviilkolleegium on mitmes lahendis (nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14; 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 30) juhtinud tähelepanu sellele, et kaasajal võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla alampalga kiire – s.o elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema – tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalseks ning suurele osale vanematest üle jõu käivaks. Miinimumpalk ei seostu lapse vajadustega ega arvesta vanemate võimalusi elatist maksta. Praeguse regulatsiooni järgi peab näiteks miinimumtöötasu saav kahe lapse vanem maksma kogu oma sissetuleku laste elatiseks, samas kui kolme lapsega vanem peaks veel pool miinimumpalka juurde leidma. Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal keskmine brutokuupalk 1221 eurot kuus. Sellise sissetulekuga lapsevanem peaks praegu seega kolmele temast lahus elavale alaealisele lapsele tasuma elatisena seaduse järgi ligikaudu kolmveerandi (72%) oma 1039 euro suurusest netosissetulekust, st 750 eurot. Seadusandja on otsustanud, et alaealisele lapsele makstavat elatist saab alla miinimumi vähendada üksnes mõjuval põhjusel (PKS § 102 lg 2). Perekonnaseaduses (PKS § 102 lg 2) sätestatud näidisloetelu kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas see, kui vanem on töövõimetu või kui tal on teine laps, kes osutuks miinimumelatise väljamõistmisel varaliselt 1 vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna suurele osale elatist tasuma kohustatud vanematest ei ole miinimumelatise maksmine jõukohane, on tekkinud olukord, kus kohtud on ülekoormatud selliste hagide menetlemisega, milles taotletakse elatise vähendamist alla miinimummäära. Riigikohtu tsiviilkolleegium on nüüdseks juba mitmes lahendis (nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14; 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 30) rõhutanud, et eesmärgipäraseks ei saa pidada seadusandja tegevust õigussuhete reguleerimisel viisil, mille tulemuseks on erandi kohaldamine enamuse suhtes ning seaduses sätestatud üldreegli rakendumine vaid vähemusele. Miinimumelatist ei saa pidada sihipäraseks, kui enamikul juhtudel taandub vaidlus selle tõendamisele, kas esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Sellega paralleelselt ollakse kohtupraktikas sunnitud leidma järjest uusi mõjuvaid põhjuseid, kindlustamaks kehtiva miinimumelatise regulatsiooni põhiseaduspärane elluviimine. On kahetsusväärne, et alaealisele lapsele makstava elatise regulatsiooni jäikuse tõttu on elatisvaidluste lahendamine kohtutes muutunud väga aja- ja ressursimahukaks, liiatigi kuna sedalaadi kohtuasjad peaksid laste huvides ometi toimuma kiiresti ja tõhusalt. Arvestada tuleb sedagi, et alaealise elatisvaidluste lahendamine on koormav ka menetlusosalistele, põhjustades neile suurt aja- ja õigusabikulu, samuti riigile, kellele kaasneb sellega märkimisväärne menetlusabikulu. Samas pole põhjust väita, justkui tekiksid sedasorti vaidlused n-ö tühjalt kohalt, sest kohtupraktika kinnitab, et kui alaealisele lapsele makstava elatise pärast tekib vaidlus, siis selle põhjus on see, et vanema nappidest vahenditest ei piisa miinimumelatise tasumiseks. Kokkuvõtteks võib väita, et kohtulikes elatisvaidlustes peegeldub tõsine sotsiaalne probleem, mille lahendamine eeldab vältimatult seadusandja sekkumist. Kõnealuse kitsaskoha tõhusaks lahendusteeks ei saa aga pidada elatisevõlgnike survestamist vähemalt sellisel kujul, nagu seda on otsustatud hiljuti vastuvõetud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 12.03.2015, 4; jõust 01.10.2015). Seda põhjusel, et üldjuhul on elatisvõlgnikud lihtsalt väikest sissetulekut teenivad inimesed, mitte aga isikud, kes püüavad oma tulusid varjata. Viidatud seaduse seletuskirja kohaselt oli parlamendi soov sundida elatisvõlgnikke nende õiguste piiramise kaudu tasuma korrapäraselt elatist, ilma karistust kohaldamata. Kohtupraktika kinnitab seevastu, et pigem piiratakse nende inimeste õigusi, kes ei suuda elatise kõrge miinimummäära tõttu objektiivselt oma kohustusi täita ning kelle halba majanduslikku olukorda süvendab veelgi survestamiseks kasutatavate õiguste piiramine, eelkõige juhilubade kehtivuse peatamine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on rõhutanud, et elatisvõlgniku õiguste piiramise menetluses võidakse oluliselt piirata võlgniku põhiseaduslikke õigusi, muu hulgas näiteks õigust vabale eneseteostusele ja õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071/38, p 13). Seega on alaealisele lapsele makstava elatise ebaproportsionaalse ja jäiga regulatsiooni negatiivseks tagajärjeks muu hulgas see, et sageli ei kohaldata elatisvõlgnike survestamiseks kasutatavaid meetmeid eesmärgipäraselt. Ühtlasi võib kahelda, kas sisuliselt pole õiguste piiramisel siiski mitte tegemist elatisvõlgnike karistamisega väljaspool karistusõigust. Samuti on küsitav, kas ja kuivõrd selline õiguste piiramine vastab põhiseaduslikule proportsionaalsuse testi nõuetele, kuivõrd põhiõiguste 2 piiramine ei tohi olla meelevaldne, vaid peab muu hulgas olema ka taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik. Eelnevast tulenevalt olen arvamusel, et parlamendil tuleks kaaluda alaealisele lapsele makstava miinimumelatise regulatsiooni muutmist ja kehtestada senisest paindlikum elatise suuruse arvestamise metoodika. Arutama peaks uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist. Nüüd tulen tsiviilkohtumenetluse enda reeglistiku juurde. Tsiviilkohtumenetlust võib pidada optimaalselt korraldatuks siis, kui see ühest küljest tagab menetlusosaliste jaoks nende õigusi arvestava kiire ja õiglase kohtupidamise ning teisest küljest ei kuluta riigi ja menetlusosaliste aega ega raha enam, kui on tulemuse saavutamiseks hädavajalik. Selle üldeesmärgi täitmine eeldab kehtiva kohtumenetluse õigusnormistiku pidevat analüüsi kohtupraktika valguses, et välja selgitada, kas ja mil määral saaks kohtumenetluse eeskirju täpsustada. Tsiviilkohtumenetluse praktika kinnitab, et menetlusosaliste ja riigi ressursside suurt kokkuhoidu võimaldaks see, kui suunata iga tsiviilasi seaduse tasandil selle olemusega kõige enam kokku sobivasse menetlusliiki, vastavalt kas hagimenetlusse või hagita menetlusse. Kohtupraktika näitab, et kaasomandi lõpetamise vaidlused võiks senisest hagimenetlusest ümber suunata hagita menetlusse. Hagita menetlus võimaldaks kohtutel üles näidata suuremat paindlikkust vaidluseseme jagamisel, suurendades kohtu kaalutlusõigust. Praeguse tsiviilkohtumenetluse korralduse kohaselt on hagejale antud seadusega absoluutne õigus nõuda kaasomandi lõpetamist, kuid jagamisviiside puhul on kohus ikkagi seotud poolte haginõuetega. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi sellekohane praktika näitab, et selline korraldus ei võimalda kohtusse pöördujal kaasomandi lõpetamise taotlust tõhusalt realiseerida ja on ebaökonoomne. Vastaspool on sunnitud omakorda esitama hagi tema soovitud jagamisviisi saavutamiseks ja tegema lisakulutusi (Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 21). Vastupidiseks näiteks samas vallas on aga selle aasta 1. jaanuarist jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mille kohaselt lahendatakse korteriühistute esitatavad rahalised kommunaalvõlanõuded korteriomanike vastu ja vaidlused korteriühistute otsuste üle hagita menetluses. Selline lahendus on ebaotstarbekas seepärast, et see tekitab kohtutele põhjendamatut lisatööd, koormates samal ajal menetlusosalisi, sest tarbetult kaasatakse kõik korteriomanikud. Teatud vaidluste lahendamise menetlusteede analüüsi kõrval väärib arutelu ka küsimus, mil viisil tõhustada iseäranis spetsiifiliste kohtuvaidluste läbivaatamist. Nii on aja jooksul näiteks järjest keerulisemaks muutunud pankrotivaidlused. Kuigi Eesti kohtusüsteemi puhul on seni lähtutud arusaamast, et teatud valdkondadesse erikohtute loomise asemel toetatakse kohtunike spetsialiseerumist, on pankrotivaidlused ala, kus tasuks eraldi pankrotikohtute loomist arutada. Pankrotikohtute loomine võimaldaks pankrotiasjade lahendamise juurde koondada erinevat kompetentsi, sealhulgas majandusvaldkonna asjatundjaid, kelle teadmised ja oskused tagaksid majandustegevuse hindamise kõige kõrgemal tasemel. Sõltumata pankrotikohtute loomisest, vajaks eraldi küsimusena kaalumist pankrotihaldurite nimetamise süsteemi muutmine väliselt objektiivsemaks ja õiglasemaks, vältimaks juba aastaid kestnud kurtmist, et kohtunikud 3 määravad menetlustesse endale meelepäraseid haldureid. Ainuüksi juba see asjaolu tekitab põhjendamatut usaldamatust pankrotimenetluste suhtes ja võib takistada asja lahendamist. Olulise osa tsiviilkohtumenetluse igapäevast moodustab menetlusabi määramine. Seega võimaldaks menetlusabi osutamise regulatsiooni lihtsustamine hoida märkimisväärselt kokku kohtute ajakulu. Samuti võiks küsida, kas praegune süsteem, mis lubab menetlusabi andmist ka juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele riigilõivu tasumiseks, on ikka lõpuni loogiline, sest kehtiva praktika järgi saavad nad menetlusabi küll apellatsioonimenetluses, kuid mitte maakohtumenetluses (12. aprilli 2011. a Riigikohtu üldkogu otsus tsiviilasjas 3-2-1-62-10; 14. aprilli 2011. a Riigikohtu üldkogu otsus tsiviilasjas 3-2-1-60-10). Riigikulutuste aspektist oleks aga põhjust kaaluda, kas juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikutest ettevõtjatele menetlusabi andmine on üldse põhjendatud olukorras, kus kohtulõivud on varasemast tähelepanuväärselt väiksemad. Menetlusabi süsteemi kõrval vääriks tähelepanu ka menetluskulude kindlaksmääramise mehhanism, mis ideaalis peaks töötama selliselt, et sellega kaasneks võimalikult väike ajakulu kõigile sellega seotud pooltele, sealhulgas kohtusüsteemile endale. Selleks oleks vaja kehtestada seadusega menetlusosalistele võimalus esitada kulunimekiri tervikuna enne otsuse tegemist kohtu määratud aja jooksul, mitte enne iga kohtuistungit. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et kuigi Riigikohtu üldkogu tunnistas põhiseadusevastaseks ja kehtetuks lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad (Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13), ei ole senini seaduse tasandil täpsustatud vastaspoolelt esindajakulude sissenõudmise ulatust. Nimetatu muudaks menetlusosaliste jaoks kohtumenetlusega kaasnevad kulud prognoositavamaks ja lihtsustaks kohtute tööd kulude kindlaksmääramisel. Rääkides eeltoodud näidete varal tsiviilkohtumenetluse eeskirjade optimeerimisest, tuleb siiski silmas pidada, et see ei saa toimuda menetlusosaliste põhiõiguste arvelt. Üks kesksemaid kohtumenetlusega seotud põhiõigusi on igaühe õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Liiga lihtsustatud menetlusdokumentide kättetoimetamise süsteem võib viia selleni, et menetlusosalised ei saa tegelikult neile tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 317) alusel avalikult kätte toimetatud menetlusdokumente kätte. Kohtupraktika põhjal on palju probleeme tekitanud näiteks menetlusdokumendi kättetoimetamine saatmisega (TsMS § 3141). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sellekohane säte lubab menetlusdokumente kätte toimetada neid üksnes välja saates, ilma kättesaamiskinnituseta. Sellist lähenemist, mis võimaldab teha suuri mööndusi menetlusdokumentide kättetoimetamisel, kuid teisalt toodab seeläbi uusi kohtuasju, saab pidada vaid ebamõistlikuks, sest menetlusosalised on kätte saamata dokumentide tõttu sunnitud uuesti kohtusse pöörduma. Seega võiks parlament muuta praegust menetlusdokumentide kättetoimetamise korda sedavõrd, et eelnimetatud sätteid ei järgita vähemalt hagiavalduse, hagita asja avalduse, hagi muutmise ja täiendamise ning vastuhagi kättetoimetamisel. Kohtute ja menetlusosaliste omavahelise suhtlemisega seondub ka kohtulahendi avalikuks tegemise regulatsioon. Kuigi Eesti maine e-riigina on hea, võib meie menetlusseadustest leida sätteid, mille puhul ei saa mööda küsimusest, kas need ikka toetavad seda kuvandit. Nii näiteks 4 näeb praegune tsiviilkohtumenetluse regulatsioon ette, et lahend tehakse teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu avaldamisega (TsMS § 452). Kui meil on juba olemas toimiv kohtute infosüsteem, siis on arusaamatu, miks ei võiks ka kohtulahendi avalikustamine toimuda sellesama infosüsteemi kaudu. Sealjuures ei saa jätta märkimata, et praegune kasutuselolev kohtulahendite digitaalse allkirjastamise süsteem on olukorras, kus päevas tuleb allkirjastada kümneid, kui mitte sadu menetlusdokumente, ajamahukas ja puudustega. Eriti on see nii juhul, kui dokumendi peab allkirjastama kollegiaalne kohtukoosseis ehk sellele tuleb kanda mitu allkirja korraga. Praktikast on teada juhtumid, kus mitme kohtuniku samaaegsel lahendi allkirjastamisel süsteem allkirja ei salvesta ega teavita sellest ka allakirjutanut, ent loob väliselt mulje dokumendi allakirjutamisest. Muu hulgas ka neil põhjustel allkirjastatakse Riigikohtus kaebuste menetlusse võtmise või sellest keeldumise määruseid siiani käsitsi, sest ainuüksi sedavõrd paljude dokumentide digiallkirjastamine võtaks vastasel korral riigikohtuniku tööajast vähemalt tunni, rääkimata stressist, mida digiallkirjastamise käigus tekkivate süsteemivigade parandamine inimestes tekitaks. Seetõttu ootab vähemalt kohtusüsteem pikisilmi, et välja töötataks dokumentide koondallkirjastamise lahendus, mis annaks võimaluse kanda digiallkiri ühe liigutusega korraga mitmele lahendile. Alternatiivselt võiks seadusandja kaaluda sootuks allkirja müstifitseerimisest loobumist, võimaldades kollegiaalse kohtukoosseisu puhul lugeda lahend senise kõigi kohtukoosseisuliikmete allkirjade asemel kinnitatuks ka üksnes eesistuja allkirja lisamisega, või usaldades kohtuametkonda üldisemalt, aktsepteerides allkirja asemel näiteks kohtukantselei kinnituspitsatit. Selline lahendus lähendaks kohtusüsteemi toimimist teistele riigivõimuharudele, sest teadupärast ei nõua ka Riigikogu seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse jõustamine kõigi vastava kogu kõigi liikmete allkirju. Samavõrd oluline on leida tasakaal kohtusüsteemi ressursikasutuse ja menetlusosalistele edasikaebeõiguse tagamise vahel. Juhtisin oma 2017. a kohtunike täiskogu ettekandes tähelepanu asjaolule, et kehtivates kohtumenetluse seadustikes sisalduvad edasikaebevõimalused võivad osutuda teatud puhkudel ilmselgelt ebaotstarbekateks, sest ei aita kaasa õigusrahu saavutamisele, vaid võimaldavad kohtulahendi seadusjõustumist edasikaebamise teel edasi lükata. Kuigi seadusandja on halduskohtumenetluse seadustikku selles vallas juba igati põhjendatult revideerinud (RT I, 28.11.2017, 1; jõust. 01.01.2018), ootavad muud liiki kohtumenetlused, sealhulgas tsiviilkohtumenetlus, endiselt ajakohastamist. Tsiviilkohtumenetluses vajaksid kindlasti täpsustamist lihtmenetluse asjade edasikaebepiirangud ja perspektiivitute apellatsioonkaebuste menetlemisest keeldumise võimalused. Menetlusosalistele ja kohtutele peab seadusest selgelt nähtuma, missugustes olukordades on kohtutel õigus keelduda menetlusdokumentide menetlemisest või teha seda lihtsustatud korras. Lõpetuseks paar tähelepanekut õigusloomeprotsessi kohta tsiviilkohtumenetluse kontekstis. On elementaarne, et ühe õigusakti ühe sätte muutmisel tuleb silmas pidada, et muudatus oleks kooskõlas muude õigusaktidega. Et sellest siiski alati kinni ei peeta, kinnitab näiteks 1. jaanuarist 2019 jõustuv rahvastikuregistri seaduse muutmine (RT I, 17.11.2017, 1; jõust 01.01.2019), millega on rahvastikuregistrisse kantud aadressiandmetele antud õigusjõud, kuid need muudatused on jäetud sidumata tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavate sätetega. 5 Seetõttu ei saa tsiviilkohtumenetluses järgida järgmise aasta 1. jaanuarist jõustuvat rahvastikuregistriseaduse uut regulatsiooni (§ 66 lg-d 4 ja 5), mille kohaselt tuleb avaliku ülesande täitmisel dokument (eelnõu seletuskirja kohaselt mh kohtukutse) saata rahvastikuregistrisse kantud elukoha või viibimiskoha aadressil ja selliselt saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks. Laskumata siinkohal arutellu nende muudatuste mõistlikkuse üle, illustreerib toodud näide siiski elavalt, kuidas õigusloome käia ei tohiks. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb ette menetlusdokumentide kättetoimetamise erikorra, mis jäeti rahvastikuregistriseaduse muutmisega kooskõlla viimata, siis ei saa uus kättetoimetamise regulatsioon tsiviilkohtumenetluses rakenduda. Jääb üle loota, et seadusandja jõuab veel enne kõnealuse rahvastikuregistriseaduse muudatuste jõustumist nende kahe seaduse omavahelist suhet selgitada. Vaid halvaks õigusloomepraktikas saab pidada ka selle aasta 1. jaanuarist jõustunud uue laste kinnisesse lasteasutusse paigutamise regulatsiooni kehtestamist seoses senise alaealise mõjutusvahendite seaduse kehtetuks tunnistamisega. Alaealise mõjutuvahendeid kohaldanud komisjonide likvideerimise tõttu otsustas parlament alaealiste kinnisesse lasteasutusse paigutamise üle anda kohtutele, kellel tuleb edaspidi sellekohaseid taotlusi lahendada tsiviilkohtumenetluse raames. Kui kõnealune reform ise võib osutuda isegi põhjendatuks, siis on küsitav lähenemine, mille tagajärjena ei teadnud kohtud veel isegi mõni nädal enne seadusemuudatuse jõustumist, et neil tuleb hakata selle valdkonnaga seotud vaidlusi kohe menetlema. Seetõttu väärib taas kord rõhutamist, et olulisemate seadusemuudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma mõistlik üleminekuperiood, mis näiteks kohtusüsteemi puhul võimaldaks kohtunikke õigel ajal koolitada ja nende tegevust ümber korraldada. Tänan tähelepanu eest! 6