Arvamus

Justiitsministeerium Teie 19.06.2018 nr 8-1/4336 [email protected] Meie 10.07.2018 nr 6-6/18-32 Arvamuse andmine Täname võimaluse eest avaldada arvamust kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andraš Tšitškan Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee  Lisa 1 Riigikohtu arvamus kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta 15. detsembril 2017 Riigikohtule kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks saadetud kohtute seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus sisaldas lisaks asenduskohtuniku instituudile ka ettepanekut võimaldada kohtunikele tavapärase tööaja välisel ajal tehtud töö eest lisatasu maksmist. Riigikohus toetas põhimõtet, et töövälisel ajal tehtud töö eest, mis seondub üldjuhul kiirete menetlustoimingute tegemisega, makstakse kohtunikele lisatasu. 20. juunil 2018 Riigikohtule kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks saadetud kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohtunikele töövälisel ajal tehtud töö eest lisatasu maksmist võimaldavaid sätteid ei sisalda. Riigikohtu hinnangul on kahetsusväärne ja muret tekitav, et nimetatud sätted on eelnõust välja jäänud, kuivõrd ilma seadust muutmata ei ole võimalik kohtunikele töövälisel ajal tehtud töö eest lisatasu maksta. Seda enam, et 9. veebruaril 2018 kohtunike täiskogul peetud kõnes on justiitsminister toetanud kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamist ja lubanud 2018. aastal vastavalt kohtute seadust muuta. Riigikohus toetab asenduskohtuniku staatuse loomist. 1. Märkused kohtute seaduse muutmise kohta Eelnõu pealkiri: kuna seaduseelnõu hõlmab kahe seaduse muutmist, peaks eelnõu pealkirjaks olema kohtute seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seadus. Eelnõu p 3: selle ettepaneku kohaselt tunnistataks kehtetuks § 15 („Kinnistusosakond“), mis reguleerib kinnistusosakonna ülesandeid ja koosseisu. Eelnõu seletuskirjas puudub muudatuse vajalikkuse ja muude sätete muutmisvajaduse kohta selgitus. Eelnõu p 6: § 41 lg-sse 1 uue punkti (p 14) lisamise asemel piisab § 41 lg 1 p 4 sulgudesse „§ 411 lg 1“ lisamisest. Eelnõu p 8: uue lõike numbriks peaks olema „(21)“ asemel „(31)“. Eelnõu p 9: § 411 („Asenduskohtunike arv ja alaline teenistuskoht“) ei sobi seaduse 6. peatükki, mille pealkirjaks on „Kohtuhaldus, koolitus ja järelevalve“. Kõige paremini sobiks see §-ks 512. Sarnaselt KS § 111 lg-ga 1 ja § 191 lg-ga 1 võiks § 411 lg-s 2 viitenorme täpsustada: „(§ 55 lg 3)“ ja „(§ 571 lg 3)“. Eelnõu p 10: sõna „erialase“ on üleliigne. Eelnõu p 11: § 511 lg-s 1 oleks sõna „reguleerimiseks“ asemel täpsem „ühtlustamiseks“. Eelnõu p 13: § 53 lg-s 4 peaks olema nimetatud ka § 571 lg 4, sest asenduskohtuniku üleviimine esimese või teise astme kohtunikuks ei toimu konkursi alusel. Eelnõu p 15: eelnõus välja pakutud § 55 lg 1 ls 2 tekstis on sõnad „kohtunike“ ja „Vabariigi Presidendile“ üleliigsed. Eelnõu p 16: eelnõu § 55 lg 3 ls 1 kohaselt määrab asenduskohtuniku kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu. Eelnõust ega seletuskirjast aga ei selgu, millest lähtuvalt määrab Riigikohtu üldkogu asenduskohtuniku esmase teenistuskoha. Eelnõus välja pakutud KS § 41 lg 3 p 21 ja § 41 lg 31, mille kohaselt teeb kohtute haldamise nõukoda kohtu esimehe põhjendatud taotluse alusel Riigikohtu üldkogule ettepaneku asenduskohtuniku teenistuskoha 1  Lisa 1 määramiseks ja arvestab ettepaneku tegemisel kohtuasjade arvu, kohtunike töökoormust ja menetlustähtaegu, on mõeldud reguleerima üksnes asenduskohtuniku üleviimist. Esmakordse teenistuskoha määramise ettepaneku võiks samuti teha kohtute haldamise nõukoda, lähtudes § 41 lg-s 31 sätestatust, kuid ilma kohtu esimehe taotluseta. Eelnõu p-d 18 ja 20: kuna juhtumeid, mil esimese astme kohtunik on kandideerinud edukalt teise astme kohtuniku vabale kohale, käsitatakse § 55 lg 31 esimese lause kohaselt üleviimisena (alates 2016. aastast kohtuniku uut ametisse nimetamist ei toimu), tuleks vastavalt muuta ka § 55 lg-t 5 (kehtivas seaduses: „Esimese astme kohtuniku nimetamisel teise astme kohtunikuks…“). § 55 lg-d 31 ja 5 ei sobi § 55 koosseisu („Kohtunikuks nimetamine“), samas ei ole nende sisu samastatav § 57 reguleerimisesemega („Kohtuniku üleviimine“, mis hõlmab üleviimist sama või madalama astme kohtusse). Pigem võiks luua nende sätete tarbeks eraldi paragrahvi (§-de 57 ja 58 vahele, nt pealkirjaga „Esimese astme kohtuniku üleviimine teise astme kohtunikuks või asenduskohtunikuks“). § 55 lg-s 5 tuleks eelnõus välja pakutud sõnad „teise astme kohtus või asenduskohtunikuks üleviimisel“ asendada sõnadega „kohtus, kuhu kohtunik üle viidi“ (sarnaselt § 57 lg-ga 3). Eelnõu p 19: § 55 lg 31 teist lauset ei tuleks muuta. Kehtiva seaduse sõnastus hõlmab põhjendatult üksnes sama lõike esimeses lauses nimetatud juhtumid. Kohtuniku (esmakordsel) ametisse nimetamisel määratakse volituste algusaeg kindlaks Vabariigi Presidendi otsusega. Eelnõu p 22: § 571 lg-s 1 tuleks sõnade „teise kohtu“ järele lisada sõnad „või kohtumaja“. § 571 reguleerib üksnes asenduskohtuniku üleviimist, mitte esmase teenistuskoha määramist. Seepärast tuleks § 571 lg 2 ls 1 sõnastada täpsemalt, nt: „Asenduskohtuniku üleviimise esimese või teise astme kohtu teenistusse otsustab Riigikohtu üldkogu kohtute haldamise nõukoja põhjendatud ettepanekul.“ Kuna § 571 lg-d 4 ja 5 ei reguleeri asenduskohtuniku üleviimist sama staatuse piires, vaid asenduskohtuniku üleviimist esimese või teise astme kohtunikuks, tuleks nende sätete sisu kajastada §-s 57. § 571 lg-s 4 on sõnad „esimese või teise astme kohtusse“ üleliigsed. § 571 lg-s 5 tuleks selguse ja ühtluse huvides asendada sõnad „kohtus, kuhu kohtunik kohtunikuametisse määrati“ sõnadega „kohtus, kuhu kohtunik üle viidi“ (sarnaselt § 57 lg-ga 3). Eelnõu p 23: kuna §-s 76 on lg 6 juba olemas, peaks eelnõus pakutud säte olema § 76 lg 7. Eelnõu kohaselt on asenduskohtuniku lisatasu suuruseks 10% ametipalgast, eelnõu seletuskirjas on märgitud lisatasu suuruseks nii 10% (lk-d 7 ja 10) kui ka 15% (lk 2). 2. Märkused justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 47 muutmise kohta Seaduseelnõule on lisatud justiitsministri määruse „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel“ muutmise eelnõu. Asenduskohtunike arv vajab täpsustamist, sest määruse eelnõu p 2 kohaselt on kokku neli asenduskohtunikku, kuid kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on asenduskohtunikele planeeritud viis kohta (lk-d 4 ja 8–10). 2  Lisa 1 Seaduseelnõu seletuskirjas on märgitud, et üks asenduskohtunik spetsialiseerub eelduslikult haldusasjadele, kaks kriminaal- ja väärteoasjadele ning kaks tsiviilasjadele (lk 4). Eelnõude ja seletuskirja põhjal jääb ebaselgeks, kuidas asenduskohtunike spetsialiseerumine saavutatakse (nt konkursi väljakuulutamisel) ning kuidas on kavas tagada, et asenduskohtunik määratakse lahendama üksnes teatud õigusharu kohtuasju. 3