EELNÕU
3.06.2021
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn
Mukri looduskaitseala kaitse-eeskiri1
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.
1. peatükk.
ÜLDSÄTTED
§ 1. Mukri looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Mukri looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) Mukri ja Ellamaa raba ning nendega piirnevaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi,
maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid ja haruldasi liike;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; edaspidi loodusdirektiiv)
nimetab I lisas. Need on huumustoitelised järved ja järvikud (3160)3, aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120),
siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*),
rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja
rabametsad (91D0*);
3) kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on must-toonekurg (Ciconia nigra),
metsis (Tetrao urogallus) ja kanakull (Accipiter gentilis);
4) kaitsealuseid taimeliike ja nende elupaiku. Need liigid on lehitu pisikäpp
(Epipogium aphyllum), sagristarn (Carex irrigua), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida) ja väike
käopõll (Listera cordata).
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses
ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Ellamaa, Koogiste, Kõrbja, Mukri, Reonda ja
Saarepõllu külas ning Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kobra külas.
(2) Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa
kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 11 punktis 3 sätestatud ajal Koogiste
sihtkaitsevööndis.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse kaitsealal viibimiseks ka kaitse-eeskirjaga
lubatud tegevusi sihtkaitsevööndis. Viibimise ajalisi piiranguid ei kohaldata järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala
valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
(3) Telkimine on lubatud piiranguvööndis ning kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul
selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine sihtkaitsevööndis selleks ettevalmistamata kohas
on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.
(4) Lõkke tegemine on lubatud õuemaal ning kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks
ette valmistatud ja tähistatud. Lõkke tegemine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud
kaitseala valitseja nõusolekul.
(5) Kaitsealal on lubatud:
1) sõidukiga sõitmine teedel;
2) jalgrattaga sõitmine radadel;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine
järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel,
kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel,
piiranguvööndis ehitise hooldamiseks ning metsamajandus- ja põllumajandustöödel.
(6) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Koogiste sihtkaitsevööndis 15. märtsist
31. augustini ning Mukri sihtkaitsevööndis 1. märtsist 31. juulini.
§ 6. Keelatud tegevus
(1) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda
veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
(2) Kaitsealal on keelatud ujuvvahendiga sõitmine.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala
seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-
eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on,
vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate
looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit:
1) Ellamaa sihtkaitsevöönd;
2) Koogiste sihtkaitsevöönd;
3) Mukri sihtkaitsevöönd;
4) Väike-Mukri sihtkaitsevöönd.
§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Ellamaa ja Mukri sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme
säilitamine, koosluste loodusliku seisundi taastamine ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide,
kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.
(2) Koogiste ja Väike-Mukri sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste loodusliku
arengu tagamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.
§ 10. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud:
1) rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistatud
kohas;
2) kuni 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata kohas, välja arvatud
Koogiste sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini, Mukri sihtkaitsevööndis 1. märtsist
31. maini ning Väike-Mukri sihtkaitsevööndis 1. märtsist 31. augustini.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
1) rohkem kui 20 inimesega rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala
valitseja nõusolekul tähistamata kohas;
2) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ning loodusliku veerežiimi taastamine Mukri
ja Ellamaa sihtkaitsevööndis;
3) koosluse kujundamine Ellamaa ja Mukri sihtkaitsevööndis vastavalt kaitse-eesmärgile;
4) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
5) olemasolevate rajatiste hooldustööd;
6) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks.
§ 11. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) inimeste viibimine Koogiste sihtkaitsevööndis 15. märtsist kuni 31. augustini.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on kolm piiranguvööndit:
1) Mukri piiranguvöönd;
2) Reonda piiranguvöönd;
3) Saarepõllu piiranguvöönd.
§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
(1) Mukri ja Saarepõllu piiranguvööndi kaitse-eesmärk on maastikuilme ja metsa bioloogilise
mitmekesisuse säilitamine ning häirimistundlike ja kaitsealuste liikide kaitse.
(2) Reonda piiranguvööndi kaitse-eesmärk on maastikuilme ja metsa bioloogilise mitmekesisuse
säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse.
§ 14. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja
nõusolekul tähistamata kohas, välja arvatud Saarepõllu piiranguvööndis 15. märtsist kuni
31. augustini.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala
valitseja nõusolekul tähistamata kohas;
2) ehitise püstitamine, välja arvatud Saarepõllu piiranguvööndis hoone püstitamine;
3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine.
§ 15. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
2) maavara kaevandamine;
3) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õuemaal.
§ 16. Metsa majandamine piiranguvööndis
(1) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
1) aegjärkne ja häilraie langi pindalaga kuni kaks hektarit, kusjuures kaalutud keskmine vanus
raie tegemiseks männienamusega puistutes peab olema suurem kui 100 aastat, kuuseenamusega
puistutes suurem kui 90 aastat ning kase- ja haavaenamusega puistutes suurem kui 70 aastat;
2) lageraie hall-lepikus langi pindalaga kuni üks hektar, kui hall-lepa koosseisukordaja on suurem
kui 80%, ning lageraie kuusikus langi pindalaga kuni 0,5 hektarit, kusjuures lage- ja turberaie
kuusikus ei ole lubatud kõrvuti paiknevatel eraldistel ning arvestada tuleb punktis 1 sätestatud
tingimust.
(2) Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel ühe hektari kohta jätta alles vähemalt
20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja
jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri
puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja
haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega
puid.
(3) Piiranguvööndis on keelatud:
1) raie Mukri piiranguvööndis 1. märtsist 31. juulini ja Saarepõllu piiranguvööndis 15. märtsist
31. augustini;
2) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
3) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kusjuures kaitseala valitseja võib lubada
puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.
5. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2001. a määrus nr 134 „Mukri maastikukaitseala kaitse-eeskiri”
tunnistatakse kehtetuks.
§ 19. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 16. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/121
algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva
määruse seletuskirjas.
§ 20. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused
ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
2 Kaitseala on moodustatud Rapla Maavalitsuse 20. oktoobri 1992. a määrusega nr 97 „Objektide looduskaitse alla
võtmine, nimetuse muutmine, pindalade ning uute pindalade kinnitamine” kaitse alla võetud sookaitseala põhjal.
Kaitseala kaitse-eeskiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2001. a määrusega nr 134
„Mukri maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615
„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 225 hõlmab
kaitseala Mukri loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele,
arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale.
Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti
põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Kaja Kallas
Peaminister
Tõnis Mölder
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa. Mukri looduskaitseala
Ministeeriumid
03.06.2021 nr 1-4/21/628-3
Vabariigi Valitsuse määruse „Mukri
looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse
„Mukri looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu dokumendid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse seletuskiri
3. Mukri looduskaitseala kaart
Sander Laherand, 5692 7990
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Vabariigi Valitsuse määruse
„Mukri looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala
kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva
kaitseala tüüpi, kaitse-eesmärke ja kaitsekorda.
Kaitseala asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Ellamaa, Koogiste, Kõrbja, Mukri, Reonda ja
Saarepõllu külas ning Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kobra külas. Mukri
maastikukaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1992. aastast, kui Rapla Maavalitsuse
20. oktoobri 1992. a määrusega nr 97 „Objektide looduskaitse alla võtmine, nimetuste muutmine,
pindalade ning uute pindalade kinnitamine” moodustati Mukre sookaitseala. Mukri
maastikukaitseala kaitse-eeskirja kinnitas Vabariigi Valitsus 3. aprilli 2001. a määrusega nr 134
„Mukri maastikukaitseala kaitse-eeskiri”.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla
võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja
kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei
võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide
kohane kaitsekord.
Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasoleva
maastikukaitseala tüüpi, kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Muudatuse on tinginud vajadus tagada
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; edaspidi ka loodusdirektiiv) I lisas nimetatud
magevee-, soo- ja metsaelupaigatüüpide kaitse. Ühtlasi on vajalik tõhustada kaitsealuste liikide
kaitset. Mukri looduskaitseala moodustab peamise osa Natura 2000 alasse kuuluvast Mukri
loodusalast.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti (edaspidi ka KeA) kaitse
planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Sander Laherand (tel 5692 7990, e-post
[email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud
Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128, e-post
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna
jurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post
[email protected]).
Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja
kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post
[email protected]).
Eksperdihinnangu on andnud Timo Kark, keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected]).
1
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
Kaitseala eesmärk on kaitsta Mukri ja Ellamaa raba ning nendega piirnevaid looduslikke ja
poollooduslikke kooslusi, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid ja haruldasi
liike. Kaitsealal kaitstakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe huumustoitelisi järvi ja
järvikuid (3160)1, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite (6510), rabasid (7110*), rikutud, kuid
taastumisvõimelisi rabasid (7120), siirde- ja õõtsiksoid (7140), nokkheinakooslusi (7150), vanu
loodusmetsi (9010*), rohunditerikkaid kuusikuid (9050), soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) ning
siirdesoo- ja rabametsi (91D0*).
Kaitsealal kaitstakse I kaitsekategooriasse kuuluvat must-toonekurge (Ciconia nigra) ja lehitut
pisikäppa (Epipogium aphyllum) ning II kaitsekategooriasse kuuluvat metsist (Tetrao urogallus),
kanakulli (Accipiter genitilis), sagristarna (Carex irrigua), kõdu-koralljuurt (Corallorhiza trifida)
ja väikest käopõlle (Listera cordata).
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus,
tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest
tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Mukri looduskaitseala kaitse all
olemise eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus, haruldus, esteetiline väärtus ja
loodusdirektiivi rakendamine.
Haruldased ja ohustatud looduslikud mageveekogud, metsa-, niidu- ja sookooslused. Mukri
looduskaitsealal asuvad looduslikud ja poollooduslikud metsa-, magevee-, rohumaa- ja
sookooslused – elupaigatüübid huumustoitelised järved ja järvikud (3160), aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde-
ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad
kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) – on
haruldaste ja ohustatutena lisatud loodusdirektiivi I lisasse ning osaliselt märgitud esmatähtsate
elupaikadena, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus.
Need sookooslused ja seal paiknevad mageveekogud on ohustatud kuivenduse ja turbakaevanduse
tõttu. Ka metsaelupaigad ja poollooduslikud rohumaad on intensiivse majanduse tõttu muutunud
Euroopa boreaalses piirkonnas haruldaseks ja seetõttu on ohustatud ka paljud nende kooslustega
seotud liigid, kes kasutavad eespool nimetatud elupaigatüüpi elupaigana või toitumisalana.
Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud liike ja nende elupaiku ning aidata kaasa looduse
mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Loodusdirektiivi artikkel 6 punkti 1 kohaselt tuleb
liikmesriikidel kehtestada vajalikud kaitsemeetmed nende direktiivi lisades nimetatud
elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja
liikide ökoloogilistele nõudlustele.
Turba ja humiinhapete tõttu pruuniveelised huumustoitelised järved ja järvikud (3160) on
rabaaladele tüüpilised ning põhjapoolse levikuga haruldaste plankterite poolest rikkad.
Huumustoitelisi järvi ja järvikuid leidub Eestis suurematel märgaladel ning neid ohustab eelkõige
1
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale.
Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
2
kuivendamine. Kaitsealal on sellised veekogud Ellamaa rabas rabajärvena (Eidapere järv) ja
laugastena. Võrreldes eelmise sajandi keskpaigas tehtud aerofotosid hetkeolukorraga, võib näha,
et mitmed väikesed laukad on kuivenduse tõttu kinni kasvanud.
Aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510) on rohumaad, mida on kunagi mõõdukalt
väetatud, mistõttu on nende liigiline koosseis vaesunud. Kaitsealal leidub elupaika idaosas.
Rohumaa on varasemalt olnud kasutusel ilmselt põlluna, kuid traditsioonilise hoolduse jätkudes
on see säilinud esinduslikuna. Liigirikkaid niite ohustab peamiselt hoolduse puudumine,
intensiivsem põllumajandus ja ehitustegevus.
Rabad ehk kõrgsood on soode arengu viimane aste, kus taimede surnud osadest ladestunud turvas
on sedavõrd tüse, et taimede juured ei ulatu enam toitainerikka veeni. Selle tõttu ilmestavad rabasid
suured turbasamblaalad, mis toituvad peamiselt sadevetest. Rabad (7110*) on ohustatud peamiselt
kuivendamise ja turbakaevandamise tõttu. Looduslikke rabasid on Euroopas säilinud vähe, välja
arvatud Soomes ja Rootsis. Mukri looduskaitsealal on rabad kõige enam levinud elupaigatüüp.
Elupaigatüüpi rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120) kuuluvad need rabaosad, mille
veerežiim on osaliselt rikutud, kuid kooslus ei ole täielikult degradeerunud. Sellised alad on
olulised puhveralad looduslike rabaosade kaitseks. Elupaigatüüpi on Mukri looduskaitsealal
inventeeritud kaasneva elupaigatüübina nii Mukri kui ka Ellamaa rabas. Nokkheinakooslused
(7150) asuvad Eestis enamasti rabaälvestes ja on üks osa rabale iseloomulikust
taimkattekompleksist. Seda elupaigatüüpi käsitletakse rabakoosluse osana ja eraldi ei kaardistata.
Kooslust kaitstakse raba elupaiga kaitse kaudu. Mitmekesiseid taimekooslusi hõlmavaid siirde- ja
õõtsiksoid (7140) leidub kõigis suuremates sookompleksides väikeste aladena. Siirdesoo on
vaheaste madalsoo arengus kõrgsooks ehk rabaks. Ka neid kooslusi ohustab eelkõige veerežiimi
muutmine. Mukri looduskaitsealal asuvad siiresood Ellamaa ja Mukri raba lõunaosas. Alal leidub
nii looduslikke siirdesoid kui ka neid, mis on tekkinud kunagistesse turbavõtukohtadesse.
Vanad loodusmetsad (9010*) on laia mahuga elupaigatüüp, mida on mujal Euroopas hakatud
nimetama läänetaigaks ja mis hõlmab eeskätt vähese inimmõjuga vanu metsi, aga ka looduslikult
uuenenud hiljutisi põlendikke katvaid nooremaid puistuid. Vanades loodusmetsades leiavad
elupaiga paljud ohustatud liigid, eriti samblad, samblikud, seened ja selgrootud loomad.
Intensiivse metsamajandamise tõttu on vanadele loodusmetsadele iseloomuliku puistuga metsad
kadumisohus. Elupaigatüüpi kuuluvaid metsi leidub kaitseala põhjaosas ja raba külgedel.
Elupaigatüüpi rohunditerikkad kuusikud (9050) kuuluvad salukuusikud ja kuuseenamusega
soostuvad või soostunud puistud. Rohurindes kasvavad enamasti kõrgekasvulised lopsakad
salutaimed või kõrrelised ja sõnajalad. Samas võib taimestik olla ka kiduram, kui arvestada näiteks
sinilille-kuusikuid. Seda elupaigatüüpi leidub kaitsealal vähe, siiski arenevad vanad loodusmetsad
suktsessiooni käigus osaliselt just selleks elupaigaks. Soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*)
ohustab lisaks raiele ka kuivendamine. Elupaigale on omane põhjavee lähedus ja sellest tulenev
taimkatte mosaiiksus. Puid ümbritsevad tavaliselt tüvemättad. Tihtipeale on nende veerežiim
vähemalt osaliselt rikutud, seetõttu on esinduslike koosluste kaitse väga oluline. Esinduslik
kooslus paikneb Mukri rabast lõunas. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) on Mukri
looduskaitsealal kõige levinum metsaelupaigatüüp. Sellesse tüüpi kuuluvad peamiselt rabametsad
raba servades.
3
Haruldased ja ohustatud liikide elupaigad kattuvad enamasti loodusdirektiivi I lisa
elupaikadega. Samas paikneb kaitsealal ka tugevasti kuivendatud kõdusoometsi, mis ei vasta alati
loodusdirektiivi elupaikade kriteeriumitele, kuid mille looduskaitseline väärtus on sellegipoolest
kõrge, sest sellistes metsades on palju jämedat lamapuitu, tüükaid jms metsa struktuurielemente,
mis on mitmele haruldasele liigile sobiv substraat. Eraldi on rõhutatud, et sellistes elupaikades
kasvavad suurema tõenäosusega haruldased sambla- ja samblikuliigid (A. Palo jt 2010,
Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend).
Must-toonekurg (Ciconia nigra) on väheneva arvukusega spetsiifilise elupaiganõudlusega
I kaitsekategooriasse kuuluv toonekureline, kes on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi
(2019) kriitilises seisundis. Aafrika keskosas, Gibraltaril ja Lähis-Idas talvituv must-toonekurg
eelistab Eestis kasutada elupaigana varjuliste vooluveekogude lähedusse jäävaid looduslikke
mitmekesiseid ja vanu metsamassiive. Must-toonekure arvukus on vähenenud 1980. aastate alguse
250 pesitsevalt paarilt praeguse 40–60 paarini. Lisaks must-toonekurele elab vanades metsades
veel kuni 400 ohustatud liiki. Seega toimib must-toonekurg teiste ohustatud liikide suhtes
katusliigina. Must-toonekurge ohustab toitumisalade degradeerumine, metsade vanuse muutmine
ja lageraied ning inimhäiring pesitsusajal (Must-toonekure kaitse tegevuskava 2009‒2013,
Kotkaklubi; Hirundo 32: 1‒39, 2019).
Metsis (Tetrao urogallus) on väheneva arvukusega II kaitsekategooriasse kuuluv kanaline, kes on
Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2019) ohualtis seisus. Eestis aasta läbi elav metsis
eelistab mängupaigana vanadest mändidest koosnevaid puistuid, mis asuvad sageli rabaäärsetes
metsades. Talvel toitub peamiselt männiokastest, aga ka puude ja põõsaste pungadest. Suvel
laieneb toidusedel oluliselt valgurikkamate lehtede (näiteks haab ja paju) ning võrsete arvel.
Metsiste pesakondi võib kõige sagedamini kohata mustika kasvukohtades, kus pojad toituvad
esialgu mustikalehtedel elavatest putukavastsetest, hiljem ka mustika lehtedest ja marjadest.
Metsist ohustab eelkõige elupaikade halvenemine ja häving ning eluruumi killustatus (lageraied)
ja kahanemine. Kuna metsis on väga tundlik elupaiga metsa struktuuri muutuste suhtes (puistu
vanus, koosseis, täius, alusmetsa tihedus ja kõrgus jne), siis just elupaigad ja ruum ning nende
kvaliteet määravad selle liigi tuleviku sellel alal. Metsise arvukust on tunduvalt vähendanud ka
sobivate elupaikade kuivendamine ja väikekiskjate rohkus. Sihtkaitsevööndi planeerimisel
arvestatakse mänguelupaigaks 700‒800 m ümber mängu tsentri (Randla jt, Metsise (Tetrao
urogallus) kaitse tegevuskava).
Kanakull (Accipiter gentilis) on Eestis hajusalt levinud haudelind, kelle arvukus on suuresti
vähenenud. Kanakull kuulub II kaitsekategooria linnuliikide hulka. Liikide ohustatuse hindamise
(2019) järgi kuulub kanakull ohualdiste kategooriasse. Hinnanguliselt elab Eestis 400–600
haudepaari. Kanakull eelistab pesitseda vanas okasmetsas (elupaigatüüp 9010*) ning peab
saagijahti nii metsaaladel kui ka kultuurmaastikus (Väli, Tuule, Kanakulli (Accipiter gentilis)
kaitse tegevuskava). Liiki ohustavad Eestis on peamiselt pesapaikade hävimine ja toidubaasi
vähenemine. Kanakulli pesitsemine registreeriti alal 2017. aastal, kusjuures liik on pesametsa
kasutanud üle kuue aasta.
Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) on I kaitsekategooriasse kuuluv orhidee. Liikide
ohustatuse hindamise järgi (2017) on taim kriitilises seisundis. Keskkonnaregistris on liigi
leiukohti kokku vaid 24 ja Raplamaal Mukri külas asuv kasvukoht (leitud 2015. aastal) on selle
4
maakonna ainuke. Haruldast liiki ohustab enim metsaraie ja puidu varumine. Liik eelistab kasvada
niisketes leht- ja segametsades. Liik ei kasvata võsu igal aastal, 2016. ja 2017. aastal võsu ei
nähtud. 2020. aastal registreeriti maapealne võsu nelja õiega.
Sagristarn (Carex irrigua) on tarna perekonda kuuluv II kaitsekategooria taim. Eestis on liik
hajusalt levinud, saartel on taim pigem haruldane. Liikide ohustatuse hindamise (2017) järgi on
liik arvatud ohulähedaste kategooriasse. Sagristarn kasvab peamiselt siirdesoodes (elupaigatüüp
7140) ja rabaservades (elupaigatüüp 91D0*), seega ohustab liiki peamiselt soode kuivendamine ja
turba võtmine ning metsaraie. Liigi arvukus on hinnatud vähenevaks. Kaitsealal on sagristarna
leitud 2016. aastal Ellamaa raba kaguosast ja 2017. aastal Mukri raba lähedasest siirdesoost.
Kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida) on II kaitsekategooria käpaline ehk orhidee. Eestis on liik
hajusalt levinud. Liikide ohustatuse hindamise (2017) järgi kuulub liik ohualdiste kategooriasse,
taime arvukus väheneb. Koralljuur eelistab kasvada eelkõige niisketes ja märjemates metsades,
sooservades ja soosaartel, ka soiste veekogude kallastel. Peamine liiki ohustav tegevus on
kuivendamine ja turba tootmine ning metsaraie. Võrreldes 1971. aastale eelnenud ajajärguga on
ligi pooled leiukohad kadunud, eeskätt sisemaal. (Kull, T. Kõdukorall-juur, seentoiduline käpaline.
– Eesti Loodus (4/2013)). Kõdu-koralljuurt on leitud 2016. aastal Ellamaa raba kaguosast.
Väike käopõll (Listera cordata) on II kaitsekategooria käpaline. Eestis on liik hajusalt levinud.
Liikide ohustatuse hindamise (2017) järgi kuulub liik ohualdiste kategooriasse, taime arvukus on
hinnatud vähenevaks. Kasvukohtadeks on varjukad kõdurohked okasmetsad. Taim eelistab pigem
niiskemat kasvukeskkonda kuivemale. Kaitsealal on liik registreeritud 2017. aastal Ellamaa raba
lõunaosas vanas metsas (elupaigatüüp 9010*), mis on kuivendamise tunnustega. Sarnaseid vana
metsaga rabalähedasi metsaalasid on kaitsealal mitu ja tõenäoliselt on liik levinud laiemalt.
Esteetiline väärtus
Mukri looduskaitsealal on suur esteetiline väärtus, eeskätt looduslike rabakoosluste ja seda
ümbritsevate metsamassiivide tõttu. Ala esteetilisuse tutvustamiseks on sinna rajatud laudrada, mis
kulgeb mööda Mukri raba, möödub rohketest laugastest ja rabajärvedest ning pakub vaatetornist
ilusaid vaateid. Seetõttu on oluline, et ka ala esteetiline pool ei saaks oluliselt kannatada. Seda võib
põhjustada näiteks maavara kaevandus ja intensiivne metsamajandamine. Esteetilist väärtust
kaitstakse maastikuilme säilitamisega. Kaitseala kaitse-eeskiri arvestab, et suure negatiivse
mõjuga tegevused on keelatud ning võimalike maastikuilmet kahjustavate tegevuste puhul saab
kaitseala valitseja teha kaalutletud otsuse tegevuse lubatavuse osas.
Loodusdirektiivi rakendamine
Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja elupaigatüüpe ning aidata kaasa
looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt tuleb
liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende
elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide
ökoloogilistele nõudlustele. Mukri looduskaitseala kuulub Mukri loodusala (rahvusvaheline kood
EE0020327) koosseisus üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Loodusala eesmärk
on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku
kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse. Kaitse-eesmärkideks seatud elupaigatüüpide
huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), rabade (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimeliste
5
rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), nokkheinakoosluste (7150), vanade loodusmetsade
(*9010), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (*9080) ning siirdesoo-
ja rabametsade (*91D0) kaitse on ühtlasi Eesti riigi rahvusvaheline kohustus.
Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Mukri looduskaitseala kaitse all hoidmine oluline
teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Kõikide liikide eraldi kaitse-
eesmärgina nimetamine ei ole vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade
ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et
kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste
ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-
eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina
loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja
kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks
olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle kaitse sellel alal on
loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või kelle soodsa seisundi säilimiseks
pikaajaliselt ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel
aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste
alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse
(LKS § 14 lõige 2) teostamisel lähtutakse sellisel juhul LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse nõuetest.
Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja
kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud
tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib
konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade
säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal.
Keskkonnaregistri järgi on alal registreeritud II kaitsekategooriasse kuuluv laanerähn (Picoides
tridactylus), III kaitsekategooriasse kuuluv teder (Tetrao tetrix), hallõgija (Lanius excubitor),
punaselg-õgija (Lanius excubitor), hoburästas (Turdus viscivorus), männi-käbilind (Loxia
pytyopsittacus), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa
nebularia), sookurg (Grus grus), hiireviu (Buteo buteo) ja raudkull (Accipiter nisus).
Kaitsealustest taimedest on keskkonnaregistris registreeritud veel II kaitsekategooriasse kuuluvad
sookäpp (Hammarbya paludosa) ja sale villpea (Eriophorum gracile) ning III kaitsekategooriasse
kuuluvad roomav öövilge (Goodyera repens), harilik ungrukold (Huperzia selago), väike vesiroos
(Nymphaea candida), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) ja vööthuul-sõrmkäpp
(Dactylorhiza fuchsii). Kaitsealuste liikide elupaikades on vajalik arvestada, et kaitseala valitseja
võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud
piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks.
Mukri loodusalal on 2000. aastal kaardistatud üks 8,8 ha suurune madala esinduslikkusega
elupaigatüüp liigirikkad madalsood (7230), mis on lisatud Mukri loodusalal kaitstavaks
elupaigaks. Elupaik külgneb vahetult Imsi oja maaparandussüsteemiga (valgala 25 km2).
Madalsoole on igasugune kraavitus tugeva negatiivse mõjuga. Eesvoolu mõju on olnud sedavõrd
suur, et elupaik on nüüdseks degradeerunud. 2017. aastal on ala inventeeritud kõdusoo-kaasikuks,
mille täius on 0,81. Kuna ala on täielikult muutunud (nii veerežiim, muld kui ka
valgustingimused), siis on iseloomulik madalsoo taimestik hävinud. 2019. aastal inventeeris
Eestimaa Looduse Fondi ala kõdusoopuistuks. Elupaigatüübi taastamine ei ole võimalik, seetõttu
6
ei lisata seda elupaika kaitseala kaitse-eesmärgiks. Samuti tehakse ettepanek loobuda vastava
elupaiga kaitsest Mukri loodusalal, sest mujal pole seda elupaika inventeeritud.
2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus
Mukri looduskaitseala piirkond on kaitse all olnud 1992. aastast, kui sookaitsealana (tüüp:
looduskaitseala) võeti kaitse alla Ellamaa ja Mukri raba. Ala peamine eesmärk on jätkuvalt
looduslike ja poollooduslike koosluste kaitse, kaitsealuste ja haruldaste liikide hoid ning
maastikuilme säilitamine.
Kaardistatud loodusdirektiivi elupaigatüüpidest moodustavad huumustoitelised järved ja järvikud
(3160) kaitsealast 1% (20 ha) ja on hinnatud esinduslikkusega C (arvestatav). Rabad (7110*)
moodustavad kaitsealast 51% (1101 ha) ja on esinduslikkusega A‒C (väga esinduslik kuni
keskmine esinduslikkus). Rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120) on arvestatud kaasneva
elupaigana rabade sees ega ole eraldi kaardistatud. Siirde- ja õõtsiksood (7140) moodustavad
kaitsealast 2% (34 ha) ja on esinduslikkusega A‒C (väga esinduslik kuni arvestatav).
Nokkheinakooslused (7150) on Eesti tingimustes raba elupaigaga vahetult seotud kooslused, mida
ei ole eraldi elupaigana kaardistatud. Vanad loodusmetsad (9010*) moodustavad kaitsealast 3%
(64 ha) ja on esinduslikkusega C (keskmine kuni arvestatav). Rohunditerikkad kuusikud (9050)
moodustavad kaitsealast marginaalse osa (1 ha) ja on esinduslikkusega C (arvestatav). Soostuvad
ja soo-lehtmetsad (9080*) moodustavad kaitsealast 1% (11 ha) ja on esinduslikkusega C
(arvestatav). Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) moodustavad kaitsealast 11% (234 ha) ja
elupaikade esinduslikkus on B‒C (esinduslik kuni arvestatav). Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niidud (6510) on registreeritud ligi viiel hektaril (esinduslikkus B).
Must-toonekurg on ala kasutanud pika aja vältel ja pesitsusala on jätkuvalt heas seisundis. 2010.
ja 2011. aastal lennuvõimestus kolm poega, 2012. aastal üks poeg. 2013. ja 2014. aastal oli pesa
asustatud, kuid poegi ei koorunud. 2016. aastal oli pesa taas asustatud. 2017. ja 2018. aastal
lennuvõimestus kolm poega. 2019. aastal oli pesa asustamata.
Rapla maakonna ainuke lehitu pisikäpa kasvukoht on samuti tsoneeritud kaitseala osaks, alal on
soodsad keskkonnatingimused säilinud. 2015. aastal leiti alalt üks taim, mille kohta on olemas
fotojäädvustus. 2016. ja 2017. aastal liik ei õitsenud, 2020. aastal kasvatas liik võsu, millel paiknes
neli õit.
Mukri looduskaitseala on oluline metsise ala, jäädes Taarikõnnu-Kaisma ja Kõnnumaa-Väätsa
linnuala vahele. Mõlemas linnualas mängib üle 20 kuke, seetõttu ühendab Mukri looduskaitseala
kaht väga elujõulist metsiseala. 2017. aasta riikliku seire järgi jääb Mukri raba äärde kaks mängu
kuue kukega. Kuna metsis on paikne lind ja veedab olulise osa ajast nii pesitsusajal kui ka
väljaspool pesitsusaega 3 km raadiuses ümber mängupaiga, on oluline ühtlase metsamassiivi
säilitamine kogu metsise elupaigas. Metsise mängupaikade mudeli järgi on sobilikud mängupaigad
ka Ellamaa sihtkaitsevööndisse jäävad kooslused.
Kanakull on pesitsenud territooriumil pikema aja jooksul, seda tõendavad mitu pesaleidu. Juba
2011. aastal on selle koha metsaeraldiste takseerkirjelduses mainitud suurt risupesa. 2017. aastal
7
oli territoorium asustatud. Piirkond on kanakullile soodsas seisus, arvestades, et tegu on olulise
metsisealaga, kes on kanakulli üheks saakobjektiks.
Mukri looduskaitsealal ei ole tehtud küll ülepinnalist taimestiku inventuuri, kuid alale jääb väga
suures mahus sobivaid kasvukohti kõdu-koralljuurele, sagristarnale ja väikesele käopõllule, mille
kohta on vaatlused registreeritud ka keskkonnaregistris.
Mukri looduskaitseala kaitse all hoidmine on põhjendatud ka asjaoluga, et tegemist on Natura
võrgustikku kuuluva alaga. Kaitseala asub Mukri loodusalal.
2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
Kaitseala suurim väärtus on hästi säilinud rabamaastik ning kompaktselt paiknevad elupaigad.
Kuna kaitsealast moodustavad peamise osa (üle 70%) väärtuslikud kooslused, mis pakuvad ka
kaitsealustele liikidele sobilikke elupaiku, siis valitakse loodusobjekti tüübiks looduskaitseala.
Hoiuala kaitsekord ei võimalda mitme eri rangusega vööndi moodustamist, mis on eriti oluline
häirimistundlike liikide kaitsel. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte
erinevate väärtuste looduskompleksi.
2.4. Kaitstava loodusobjekti välispiir ja vööndite piirid
Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad
loodusväärtused ja loodusväärtustele vajalik puhver ning ala piirid peavad olema looduses
võimalikult selgelt tuvastatavad ning üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel eelistatult
kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (kraavide kaldad, sihid, maaüksused),
mõnes kohas ka mõttelisi sirgeid. Mõttelise sirge otsapunktid on esitatud matemaatiliste
koordinaatidena kraadi ja minuti vormingus. Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena
Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid.
Mukri looduskaitseala pindala on 2166 ha, millest sihtkaitsevööndisse kuulub 1865 ha ja
piiranguvööndisse 301 ha. Kaitseala maaomandist on riigiomandis 1990 ha (sh sihtkaitsevööndis
1832 ha), eraomandis 175 ha (sh sihtkaitsevööndis 34 ha) ja jätkuvalt riigi omandis olevat maad
jääb kaitsealale 1 ha (piiranguvöönd).
Võrreldes Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2001. a määrusega nr 134 „Mukri maastikukaitseala kaitse-
eeskiri” suureneb kaitseala pindala 8,2 ha võrra. Kaitseala on vajalik laiendada, sest selle
servaaladelt on leitud I ja II kaitsekategooria liike. Sihtkaitsevööndi pindala suureneb 1015 ha
võrra. Võrreldes eelneva määrusega, suureneb sihtkaitsevööndi pindala eramaadel summaarselt
15,5 ha võrra. Kaitseala laieneb kaitseta maa arvelt 11 ha, millest riigiomandis olev maa moodustab
6 ha (Käru metskond 53 katastriüksus; 29203:003:0012) ning eraomandis olev maa 5 ha (Kauge
kautastriüksus; 29203:003:1190). Kaitsealasse on tsoneeritud ka sihtkaitsevööndiga külgnevad
kraavid (v.a eesvoolud) ning selles osas kaitseala laieneb. Kraavi all mõeldakse rajatist, mille
funktsioon on veejuhtimine.
8
Koogiste sihtkaitsevöönd (varasem nimetus Oinamurru) asub kaitseala põhjaosas. Vööndisse
jääb peamiselt kolm katastriüksust: riigiomandisse kuuluv Madukotka (29203:002:0121) ja sellega
lõunas piirnev Mukri maastikukaitseala 1 (29301:001:0040) ning osaliselt eraomandis olev
Oinamurru-Metsa (29203:002:1487). Kraavid, mis piirnevad sihtkaitsevööndiga, kuuluvad
sihtkaitsevööndisse. Seetõttu jäävad vähesel määral vööndisse ka Valastusaunamaa
(29203:002:0443), Siberipõllu (29203:002:0004) ja Käru metskond 53 (29203:003:0012)
katastriüksus. Vöönd kulgeb peamiselt mööda kraave ja katastriüksuse piire. Edelaosas kulgeb piir
osaliselt, umbes 150 m mööda põhikaardil asuvat metsamaa piiri.
Mukri sihtkaitsevööndi peamise osa moodustab Käru metskond 53 (29203:003:0012). Tervikuna
jääb vööndisse Käru metskond 132 (29203:003:0148). Vööndisse jäävad osaliselt katastriüksused
Merikotka (29203:003:0097), Arvanina (29203:003:1256) ja Orasheina (29203:003:0094). Piir
kulgeb mööda kraavide serva ja kraavid kuuluvad sihtkaitsevööndisse. Kraavitus puudutab
väikesel alal järgmisi katastriüksuseid: Raudkulli (29203:003:0098), Käru metskond 125
(29203:003:0143), Töngi (29203:003:0460), Vanaõue (29203:003:0960), Sillaotsa
(29203:003:1104) ja Nõmme (29203:003:1270). Kuna osa loetletud katastriüksusi ei ole täpselt
mõõdistatud, võivad need ka vööndist välja jääda, juhul kui kraav ei ole maaüksuse osaks.
Sihtkaitsevööndi kirjeldamist alustatakse põhjapoolsest nurgast. Vöönd kulgeb peamises osas
mööda kraave, mis jäävad vööndisse. Tiigi servas kulgeb piir mööda kaldajoont, tiik jääb vööndist
välja. Punktis 25,02075494 ja 58,75966035 kulgeb vööndi piir mööda katastriüksuse piiri punktini
25,02737326 ja 58,75449372. Umbes 70-meetrine mõtteline sirge jääb eelneva ning punkti
25,02790286 ja 58,75391585 vahele (kraavide ristumiskoht). Sealt kulgeb piir mööda kraavi
kagusse umbes 1 km ning ületab trassi punktide 25,03848486 ja 58,74593156 ning 25,03837710
ja 58,74567793 vahel. Piki kraavi kulgeb piir edelasse umbes 300 m, seejärel ristub kraaviga, mis
suundub kagusse. Vööndipiir kulgeb sealt teeni, mis viib rohumaale (Käru metskond 125,
29203:003:0143). Tee sihtkaitsevööndisse ei jää, piir kulgeb sealt lõunasse kuni truubini. Seejärel
kulgeb vöönd lääne poole mööda kraavi, ristub seal kraaviga ning kulgeb algul kagusse ja seejärel
edelasse. Kuna siht jääb kraavist itta, jääb see ka vööndist välja. Eidapere–Mukri teed hõlmav
katastriüksus 20158 Eidapere-Mukri tee (29203:003:1264) Mukri sihtkaitsevööndisse ei kuulu,
niisamuti selle ääres olevad teekraavid samal sirgel. Mõtteline sirge Eidapere–Mukri tee ääres jääb
lõikude 25,01871181 ja 58,72952772 ning 25,01807423, 58,73003615 vahele. Sealt kulgeb vöönd
mööda Rukkimäe katastriüksust (29201:001:0828) kirdesse, seejärel mööda Rukkimäemetsa
katastriüksust (29201:001:0827) loodesse, kuni ristub Käru metskond 132 katastriüksusega
(29203:003:0148), mis jääb vööndisse. Käru metskond 132 läänenurgast kulgeb mõtteline sirge
Arvanina katastriüksuse (29203:003:1256) loodenurka. Sealt edasi kulgeb piir läände ja edelasse
mööda kraavi. Seejärel kulgeb piir mööda 20158 Eidapere-Mukri tee katastripiiri loodesse. Vööndi
edelaosas kulgeb piir taas mööda kraavi kirdesse, siht jääb vööndist välja. Vööndi loodeosas jääb
siht ja tee alguses sihtkaitsevööndisse, sest kraav kulgeb nendest põhja poolt. Mõttelisi sirgeid on
kasutatud lõikudes, mille otsapunktide koordinaadid on 24,98859074 ja 58,76052685 ning
24,98921351 ja 58,76069104 samuti 24,99664403 ja 58,76247244 ning 24,99732575 ja
58,76260733.
Ellamaa sihtkaitsevöönd asub Eidapere–Mukri kõrvalmaanteest lõuna pool ja selle moodustavad
peamiselt kuus katastriüksust. Vöönd hõlmab terviklikult katastriüksuse Käru metskond 131
(29203:003:0147), enamiku Käru metskond 55 (29203:003:0014), Käru metskond 136
9
(29203:003:0146) ja Hallrästa katastriüksusest (29203:003:0103). Vööndisse jääb osaliselt ka
Kauge (29203:003:1190) ja 20158 Eidapere-Mukri tee katastriüksus (29203:003:1264).
Sihtkaitsevööndisse jääb vähesel määral ka teisi katastriüksuseid, kui kraav kuulub kinnistu
piiridesse. Kraavi olemasolu võib puudutada katastriüksuseid: Põlluotsa (29203:003:0149), Vana-
Vändra veski (29203:003:0300), Põllusaare (29203:003:0542), Saunamurru (29203:003:1257),
Piiri (93002:001:0022), Maasiksaare (93002:001:0056), Orava (93002:001:0127), Rabamurru
(29203:003:0127) ja Lõuna-Rehemetsa (93002:001:0186).
Alustades põhjapoolseimast nurgast, kulgeb vöönd mööda Eidapere-Mukri tee katastriüksuse piiri
kagusse ning ületab truubi juures (Vanaõue katastriüksuse läänenurk) teed punkti 24,99425001 ja
58,73778971, kus asub truup. Sealt kulgeb vööndipiir mööda kraavi ja tiigi kaldajoont (tiik jääb
vööndist välja) lõunasse, kusjuures kraavid kuuluvad siin ja edaspidi sihtkaitsevööndisse. Punktist
24,98457434 ja 58,71209323 kulgeb vöönd Kauge katastriüksusel mööda mõttelist sirget punkti
24,98625652 ja 58,71233564. Eelmisest punktist omakorda koordinaatideni 24,98828302 ja
58,71179475. Sealt kulgeb mõtteline sirge edelasse punkti 24,98740733 ja 58,71069783 ja seejärel
idasse katastriüksuse piirini punkti 24,98877499 ja 58,71035495. Sealt suundub vööndipiir
lõunasse mööda katastriüksuse piiri ja selle mõttelist pikendust, kuni jõuab kraavini punktis
24,98803806 ja 58,70916480. Seejärel järgib vööndipiir Vaki oja. Oja ja kraavi ristumiskohas
punktis 24,98326284 ja 58,70019625 kulgeb vööndipiir mööda Käru metskond 136 katastriüksuse
piiri läände. Ristudes Käru metskond 55 katastriüksuse piiriga, kulgeb vöönd mööda seda lõunasse
ja seejärel taas läände. Punktis 24,96736984 ja 58,69801616 kulgeb mõtteline sirge punkti
24,96285726 ja 58,69916962, kust algab kraav. Mööda kraavi kulgeb piir läände ja seejärel
edelasse (siht jääb välja). Punktist 24,95345062 ja 58,69831216 kulgeb vöönd mööda kraavi (jääb
sisse) põhja poole. Ristudes Nõmme katastriüksusega (jääb välja), kulgeb vöönd edaspidi mööda
Käru metskond 55 (29203:003:0014) välispiiri (Massu jõgi jääb välja). Punktis 24,94467672 ja
58,70740489, kus jõgi ristub kraaviga, kulgeb vöönd mööda kraavi põhja poole punkti
24,94969936 ja 58,71459154, millest edasi kulgeb see mööda katastriüksuse piiri Hallrästa
katastriüksuseni. Mööda Hallrästa katastriüksust kulgeb piir Massu jõeni, mis jääb kaitsealast
välja. Mööda Massu jõe vasakut kallast kulgeb piir põhja poole kinnistu piirini ja sealt mööda
kulgeb vöönd Hallrästa katastriüksuse kirdenurka. Hallrästa kirdenurgast kulgeb piir mööda Käru
metskond 55 (29203:003:0014) katastriüksust kuni Saunamurru (29203:003:0014)
katastriüksuseni, kust algab kraav (jääb vööndisse). Sealt edasi kulgeb vöönd mööda kraavi põhja
poole kuni Meistri-Metsa (29201:001:03179) katastriüksuse (jääb välja) kagunurka. Vöönd kulgeb
mööda Käru metskond 55 katastriüksuse piiri. Kraavide ristumiskohas punktis 24,97455602 ja
58,74320067 kulgeb vöönd mööda kraavi ida poole, seejärel taas põhja poole. Mõtteline sirge jääb
punktide 24,97760330 ja 58,74435874 ning 24,97948215 ja 58,74526765 vahele.
Väike-Mukri sihtkaitsevöönd jääb Käru metskond 53 (29203:003:0012) ja 20158 Eidapere-
Mukri tee (29203:003:1264) katastriüksusele. Külgnevad teekraavid on jäetud sihtkaitsevööndist
välja. Mõttelisi sirgeid on vööndis mitu. Lääneküljel jääb sirge punktide 25,02983789 ja
58,72942789 ning 25,03192895 ja 58,72978421 vahele. Järgnev sirge jääb eelneva puntki ja
koordinaatide 25,03400954 ja 58,72801961 vahele. Lõunas külgneb vöönd kraaviga, mis jääb
kaitsealast välja. Idaküljel jääb mõtteline sirge punktide 25,03627858 ja 58,72816613 ning
25,03313297 ja 58,73087386 vahele. Loodekülg kulgeb mööda kraavi.
10
Saarepõllu piiranguvööndisse jääb osaliselt Oinamurru-Metsa (29203:002:1487), Tondipea
(29203:002:0120) ja Käru metskond 53 (29203:003:0012) katastriüksus. Vähesel määral jääb
vööndisse ka Mukri maastikukaitseala 1 (29301:001:0040) katastriüksus. Põhjaosas külgneb
vöönd Koogiste sihtkaitsevööndiga. Idaosas kulgeb piir mööda kraavi (jääb vööndisse), kuni ristub
sellega. Lääneosas kulgeb piir mööda katastriüksuse piiri. Mõtteline sirge jääb punktide
24,98776278 ja 58,77057967 ning 24,98119697 ja 58,77423083 vahele.
Mukri piiranguvööndisse jäävad katastriüksused Aruheina (29203:002:0119), Kõrboja
(29301:001:0009), Kanakulli (29203:002:0122), Kurikse (29203:002:0027), Töngi
(29203:003:0460), Sillaotsa (29203:003:1104), Raudkulli (29203:003:0098), Rukkimäe
(29201:001:0828), Rukkimäemetsa (29201:001:0827) ja Vanaõue (29203:003:0960). Osaliselt
jäävad vööndisse Arvanina (29203:003:1256), Käru metskond 53 (29203:003:0012), Käru
metskond 125 (29203:003:0143), Orasheina (29203:003:0094), Merikotka (29203:003:0097),
Madise (29203:003:0453), Loorkulli (29203:002:0123), Panga (29203:002:0051), Metsavahi
(29201:001:0218) ja Kuntsometsa (29301:001:0229) katastriüksus.
Põhjapoolse lahustüki põhjapoolne vööndi külg kulgeb mööda kraavi (jääb vööndist välja). Sealt
edasi kulgeb piir mööda Imsi oja paremkallast, kuni ristub kraaviga punktis 25,04688773 ja
58,74437757. Piki kraavi vasakkallast kulgeb vööndi piir kuni Mukri sihtkaitsevööndini ja järgib
seda. Lääneosas kulgeb piir mööda kraavi (jääb vööndisse). Ristuv kraav, mis kulgeb läände, jääb
vööndist välja. Alemäe katastriüksuse (29203:003:0820) kirdenurgast suundub mõtteline sirge
punkti 24,98205850 ja 58,76333571, kus hakkab siht (jääb välja). Mööda sihti ja kraavi (jääb
vööndist välja) ning mööda Muru katastriüksuse (29203:003:0530) piiri (jääb vööndist välja)
kulgeb vöönd punktini 25,00334499 ja 58,76858723. Sealt kulgeb mõtteline sirge punkti
25,00580939 ja 58,77059909.
Lõunapoolse lahustüki põhja- ja idakülg piirneb sihtkaitsevööndiga. Lõunaosas kulgeb piir mööda
katastriüksuse piiri, v.a Metsavahi (29201:001:0218) katastriüksuse puhul, kus piir kulgeb mööda
teed ja kraave (jäävad välja). Väikeses ulatuses kulgeb piir mööda kraavi ka Rukkimäemetsa
(29201:001:0827) ja Rukkimäe (29201:001:0828) katastriüksusel. Sealt edasi kulgeb vöönd
mööda katastripiire loodesse kuni sihtkaitsevööndini ja järgib seda.
Reonda piiranguvöönd koosneb kolmest lahustükist. Vööndisse jäävad osaliselt Reonda-Sepa
(29203:003:0018 ja 29203:003:0017), Aadu (29203:003:0191), Tagapere (29203:003:0982) ja
Käru metskond 55 (29203:003:0014) katastriüksus. Põhjapoolne lahustükk piirneb idast ja lõunast
sihtkaitsevööndiga. Läänes kulgeb piir mööda Massu jõe vasakkallast ja põhjas mööda kraavi (jääb
välja). Piiranguvööndi keskmine lahustükk piirneb põhjast ja idast sihtkaitsevööndiga. Lõunas
piirneb vöönd Tagapere katastriüksuse lõunapoolse küljega. Lääneküljes piirneb vöönd Massu jõe
vasakkaldaga, seda kuni sihtkaitsevööndi piirini. Vööndi lõunapoolne lahustükk (Käru metskond
55) piirneb idaosas sihtkaitsevööndiga. Kaguosas jääb mõtteline sirge sihtkaitsevööndi
nurgapunkti ja Ellamaa-Salu (29203:003:0025; jääb välja) katastriüksuse kirdenurga vahele. Edasi
kulgeb piir mööda katastriüksust, kuni see ristub taas sihtkaitsevööndiga.
11
2.5. Kaitsekord
2.5.1. Kaitsekorra kavandamine
Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvate loodusväärtuste ning kaitseala
tsoneeringule ja kaitse-eeskirjale koostatud eksperdiarvamusega (T. Kark, 2015; Ekspertarvamus
Mukri maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõule ja tsoneeringule). Kaitseala soid on
inventeerinud Eestimaa Looduse Fond 2019. aastal. Metsad on valdavas osas inventeeritud Natura
pilootprojekti käigus eelmise kümnendi alguses. Keskkonnaamet on teinud metsaelupaikades
inventuure 2017. ja 2020. aastal.
Eksperdihinnanguga ei arvestata täielikult, sest hilisemaid paikvaatlusi tehes on saadud täpsemat
infot. Erinevalt eksperdihinnangust peetakse oluliseks kaitsta Oinamurru-Metsa katastriüksusele
(29203:002:1487) jäävaid vanu metsaosi, mis vastavad vanade loodusmetsade (9010*) tunnustele.
Katastriüksusele jäävad metsad moodustavad terviku must-toonekure pesametsaga.
Eksperdihinnangu järgi ei ole argumente, et määrata Orasheina katastriüksuse (29203:003:0094)
metsaosad sihtkaitsevööndisse. Kuna alal on registreeritud metsise elupaik ja seal paiknevad üle
70-aastased märja kasvukohatüübi männikud, on otstarbekas kaitse-eesmärgiks oleva liigi
elupaiku rangemalt kaitsta.
Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagavad kaitsealal olevate
liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalsed muude huvide suhtes.
Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse; edaspidi
PS; § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev
loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja
looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53.
Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse
alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest
tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad,
vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate
loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse loodusdirektiivist riigile tulenev kohustus tagada
loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks,
kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitsekorra
muutmine ja loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala
eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut
vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni
eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid
isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt
poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi
tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamise ja
tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate
tegevuste elluviimisel need hävivad.
12
Metsandus- ja kaevandusalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul,
kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust eeldada, et
ettevõtluse huvides on võimalik kasutada kaitset väärivaid loodusväärtusi (nt metsa, turvast).
Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud
eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra
peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks need piirangud on vajalikud.
Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud
neljaks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks. Leebem kaitserežiim seab ohtu kaitseala
eesmärkide saavutamise, kuna ei võimalda tagada elupaigatüüpide ja liikide elupaikade säilimist.
Kaitsealale on moodustatud juurde kaks sihtkaitsevööndit (Ellamaa ja Väike-Mukri) senise
piiranguvööndi ja kaitseta maa arvelt, et tagada soo- ja metsaelupaigatüüpide ning mitme
kaitsealuse liigi vajaduspõhine kaitse.
Pilliroo ja adru varumist ei ole kaitse-eeskirjaga reguleeritud, kuna kaitsealal asuvas rabajärves ei
kasva neid taimi esinduslikus mahus.
2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted
Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud viibida, püüda kala, korjata marju, seeni ja muid
metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud Koogiste sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31.
augustini. Liikumispiirang Koogiste sihtkaitsevööndis on kehtestatud häirimistundliku must-
toonekure soodsa seisundi tagamiseks. Sellel perioodil hõivab liik pesitsusterritooriumi ja
kasvatab järglasi, kuni need muutuvad iseseisvateks. Piirangu seadmine tugineb keskkonnaministri
3. juuli 2006. a määrusele nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla
võtmine ja kaitse-eeskiri”.
Telkimine on lubatud piiranguvööndis ning kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks
ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine sihtkaitsevööndis selleks ettevalmistamata kohas on
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Lõkke tegemine on kaitsealal lubatud õuemaal ning kohas,
mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Lõkke tegemine selleks
ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.
Kaitsealal ei ole ette valmistatud ja tähistatud lõkke- ja telkimiskohta. Ettevalmistatud lõkkekoht
koos katusealusega asub Eidapere–Mukri tee ääres, kaitseta maal. Ala asub kohe kaitseala kõrval,
Mukri loodusraja otspunktis. Õuemaal on lõkke tegemine lubatud, kuna seal on tagatud järelevalve
ja seal ei leidu kaitse-eesmärgiks olevaid kooslusi. Lõkke tegemise piirang on vajalik tuleohtlike
koosluste kaitseks. Ala asub peamises ulatuses turbapinnasel, mida on ka kuivendatud. Kuiva
pinnasega võib tuli kiiresti levida, samas on alale raske ligi pääseda. Piiranguvööndis on telkimine
lubatud, sest kaitse-eesmärke see ei ohusta. Sihtkaitsevööndis on tegevuse kooskõlastamine
vajalik, et tagada kaitse-eesmärkide soodne seisund. Alal leidub mitu häirimistundlikku liiki, seega
soovib kaitseala valitseja seada vajaduse korral piiranguid. Füüsilise isiku või eraõigusliku
juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal (sh õuealal) telkimisel ja lõkke tegemisel tuleb
arvestada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 35 ja 36 sätestatuga.
13
Sõidukiga sõitmine on lubatud teedel, jalgrattaga ka radadel. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1
kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis.
Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud
nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks
kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste
ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel,
kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad
ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel
juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja
parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Muudel juhtudel sõidukiga ja
maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse
korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel,
kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, piiranguvööndis ehitise hooldamiseks ning metsamajandus- ja
põllumajandustöödel. Muudel tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see kahjustab
tõenäoliselt ala taimkatet ja seeläbi maastikuilmet. Lisaks leidub kaitsealal mitu kaitsealuste liikide
kasvukohta.
Kaitsealal on keelatud ujuvvahendiga sõitmine. Eidapere järv ega rabalaukad ei ole ujuvvahendiga
sõitmiseks sobilikud, kuna need paiknevad keset rabamassiivi ja on väga tallamisõrnade
kallastega. Lisaks ohustavad lokaalset vee-elustikku ujuvvahendiga levivad liigid. Piiranguga
tagatakse järvede hea looduslik seisund.
Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud viibimise keelu ajal Koogiste sihtkaitsevööndis
ning Mukri sihtkaitsevööndis 1. märtsist 31. juulini, kus inimese viibimise keeldu ei ole.
Jahipidamise ajaline piirang on vajalik, et tagada häirimistundlikele liikidele rahu. Metsis alustab
märtsi keskel mänguga. Pesakonnad elavad koos emalinnuga sügiseni. Häirimise korral jätab
emalind pojad üksi ja nende ellujäämine, eriti jahedate ilmadega, on küsitav. Kuna jahipidamine
häirib poegadega linde oluliselt rohkem kui lihtsalt inimese viibimine elupaigas, on jahipidamise
ajaline piirang ka metsise elupaigas vajalik. Väljaspool pesitsusega seotud tegevusi ja pärast
poegade iseseisvumist ei kahjusta jahipidamine kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist.
Jahipidamise ajaline piiramine on Mukri looduskaitsealal kaitse-eesmärgist tulenevalt vajalik ja
piirangu seadmisel on lähtutud looduskaitseseadusest ja metsise kaitse korraldamise tegevuskava
uuest eelnõust.
Lautri või paadisilla püstitamist kaitse-eeskirjaga ei reguleerita, sest kaitsealal puuduvad
veekogud, millel lubatakse ujuvvahendiga sõitmist.
2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga
Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt
looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha
maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lisasööta jahiulukeid,
lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda
projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui
viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist.
14
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala
seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-
eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on,
vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel
majandustegevuse kahjustavat mõju. Tingimuste seadmine on võimalik, kui planeeritud tegevus ei
kahjusta kaitse-eesmärke.
2.5.4. Sihtkaitsevöönd
2.5.4.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid
Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja
poollooduslike koosluste säilitamiseks. Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit: Ellamaa
sihtkaitsevöönd, Mukri ja Väike-Mukri sihtkaitsevöönd ning Oinamurru sihtkaitsevöönd.
Ellamaa ja Mukri sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme
säilitamine, koosluste loodusliku seisundi taastamine ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide,
kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid on
huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised
rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad
(9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja
rabametsad (91D0*). Need kooslused katavad kaitsealast väga suure ala ja moodustavad kokku
tervikliku ökosüsteemi. Nende kaitse on otseses seoses elustiku säilitamise ja maastikuilmega.
Koosluste säilitamine võimaldab liikidel vabalt levida ja tagab nende soodsa seisundi. Vööndites
on registreeritud nii metsisemänge kui ka haruldasemate kaitsealuste liikide kasvukohti. Eelmisel
sajandil, enne kaitseala moodustamist, on alale kaevatud kuivenduskraave, millel on ala
väärtustele negatiivne mõju. Seetõttu on oluline, et tulevikus taastatakse inimtegevuse käigus
tugevamini mõjutatud piirkonnad looduslikumaks.
Koogiste ja Väike-Mukri sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste loodusliku arengu
tagamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp,
mida kaitstakse, on vanad loodusmetsad (9010*). Vöönditega kaitstakse must-toonekurge ja
kanakulli ning nende elupaiku.
2.5.4.2. Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis
Sihtkaitsevööndis on lubatud rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud ja kaitseala
valitseja nõusolekul tähistatud kohas. Ellamaa sihtkaitsevööndisse, mis oli varem piiranguvöönd,
on rajatud külastustaristu ehk ettevalmistatud koht. Kuna suurem inimhulk ei ole mõjutanud
olemasolevat laudrada kasutades ja vaatetorni külastades kaitseala väärtusi negatiivselt, puudub
vajadus tegevust piirata. Ettevalmistatud kohana käsitletakse ka sihtkaitsevööndisse jäävaid teid,
15
mida on võimalik kasutada näiteks jooksuüritustel. Teisi kaitseala valitseja poolt ettevalmistatud
kohti kaitsealal ei asu.
Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ette
valmistamata kohas, välja arvatud Mukri sihtkaitsevööndis 1. märtsist 31. maini, Väike-Mukri
sihtkaitsevööndis 1. märtsist 31. augustini ning Koogiste sihtkaitsevööndis viibimise keeluga ajal.
Piirang võimaldab vältida suuremaid rahvakogunemisi kohtades, millega võib kaasneda oluline
häiring tundlikule elukeskkonnale. Sügistalvisel ajal kaitse-eesmärgiks olevad linnuliigid ei
pesitse ega mängi, seega ei ole väikese rahvaürituse lubamine neis kohtades häiriva mõjuga.
Ellamaa sihtkaitsevööndisse jäävas rabas ei ole inventeeritud I ja II kaitsekategooria ohustatud
linnuliike, seetõttu võib seal korraldada väiksemaid rahvaüritusi (kuni 20 osalejaga) ilma kaitseala
valitseja nõusolekuta aasta läbi. Ajaline piirang on vajalik, et tagada häirimistundlikele liikidele
rahu sigimisperioodil ja poegade üleskasvatamisel. Häiring võib peletada vanalinnud alalt ning
rikkuda metsisemängu või jätta munad/pojad kaitseta.
Rohkem kui 20 inimesega rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja
nõusolekul tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Piirang on vajalik, sest
rabapinnas on tallamisõrn ja kaitsealal on registreeritud mitu kaitsealuste liikide elupaika.
Suurematel rahvaüritustel võib olla oluline mõju kaitse-eesmärkidele.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ning
loodusliku veerežiimi taastamine Mukri ja Ellamaa sihtkaitsevööndis. Maaparandussüsteemil on
tugev negatiivne mõju lokaalsele elurikkusele, sest kaitseala peamise osa moodustab rabamaastik,
mille soodne seisund sõltub liigvee olemasolust. Ka ümbritsevad metsaalad on suuresti kujunenud
soistes tingimustes ja sõltuvad stabiilsest looduslikust veerežiimist. Mukri looduskaitsealal
paiknevad metsa- ja sooalad on kraavitusest mõjutatud, samas väheneb ajaga kraavide toime ja
sellega ka nende negatiivne mõju. Sihtkaitsevööndi piiril olevad kraavid on arvatud
sihtkaitsevööndisse, et kaitseala valitseja saaks hinnata kraavide, sh eesvoolude hooldamise ja
rekonstrueerimisega kaasnevat mõju. Maaparandussüsteemide hoiutöid on piirnevatel
kuivendusrajatistel võimalik lubada vaid siis, kui need ei kahjusta kaitse-eesmärke oluliselt. Kuna
kaitseala soo- ja metsakooslused on kuivendusest mõjutatud, võib osutuda vajalikuks loodusliku
veerežiimi taastamine kraavide sulgemise teel. Loodusliku veerežiimi taastamiseks vajalikud tööd
planeeritakse kaitsekorralduskavaga ja nende tegemiseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud koosluse kujundamine Ellamaa ja Mukri
sihtkaitsevööndis vastavalt kaitse-eesmärgile. Kuivenduse tõttu on osa kooslusi teisenenud,
näiteks on lagealad muutunud metsasemaks või alusmets muutunud oluliselt tihedamaks võrreldes
algse seisuga. Rabade taastamisel võib osutuda vajalikuks puude eemaldamine. Metsise
elupaikades võib osutuda vajalikus puude harvendamine. Sellist tegevust saab kaitsealal
planeerida, kui teadustegevus tõendab selle vajalikkust ja see ei mõjuta teisi kaitse-eesmärke
olulisel määral.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks vajalik tegevus. Mõeldakse tegevusi, mis tagavad kaitse-eesmärgiks olevatele
liikidele soodsama seisundi. Näiteks võib osutuda vajalikuks paigaldada must-toonekurele
tehispesa.
16
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate rajatiste hooldustööd.
Ellamaa sihtkaitsevööndis asub Riigimetsa Majandamise Keskuse rajatud laudrada ja vaatetorn
koos infotahvlite ja muu taristuga, mis vajab aja jooksul hooldustöid. Lisaks läbib
sihtkaitsevööndeid Eidapere–Mukri tee, mida on tarvis hooldada. Ka jääb sihtkaitsevööndisse
tuletõrje veevõtukohti. Need hooldustegevused, mis olemasolevat olukorda väljaspool teed ei
muuda ja mille mõjuala ei ulatu teekatte servast ja regulaarselt hooldatavast teepeenrast või tee
muldkeha nõlvadest väljapoole, ei avalda kaitseala kaitse-eesmärkidele mõju ega muuda kaitseala
väärtuste seisundit. Seega ei ole nendeks tegevusteks kooskõlastus vajalik. Sellisteks tegevusteks
on näiteks prahi koristamine, niitmine tee servast ja teekraavi nõlvadelt (soovitame teepervesid
kaitsealal niita võimalikult harva, et soodustada liigilist mitmekesisust), lume- või libedustõrje
tegemine, teekatte parandamine, kruusatee hööveldamine, olemasolevate tähispostide või
teepiirete vahetamine, tähispostide paigaldamine tee muldkehasse. Samuti pole kooskõlastus
vajalik otsese ohu kõrvaldamiseks, näiteks teele kukkunud puu eemaldamiseks. Umbrohu
tõrjumine kemikaalidega ei ole kaitsealal lubatud. Kaitseala valitseja nõusolek on vajalik, kui
planeeritakse tegevusi teekatte servast ja regulaarselt hooldatavast teepeenrast või muldkeha
nõlvadest väljaspool (sh ka tee kaitsevööndis) ning veerežiimi muutvaid töid või pinnasetöid, mis
võivad mõjutada kaitseala väärtusi ja mis muudavad olemasolevat olukorda väljaspool teed.
Sellisteks tegevusteks on näiteks pinnasetööd tee kaitsevööndis, sette eemaldamine teekraavidest,
puude ja põõsaste eemaldamine tee kaitsevööndist, tee servas kasvavate suurte dekoratiivsete
puude või alleepuude võrade kärpimine, uute viitade, valgustuspostide või teepiirete paigaldamine.
Kui tegevusega kaasneb vajadus sõita sõidukiga väljaspool teid, on selleks samuti vajalik kaitseala
valitseja nõusolek. Sihtkaitsevööndisse olemasolevaid hooneid ei jää.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise
püstitamine kaitseala tarbeks. Kaitsealal võib osutuda vajalikuks täiendatava infotahvli, istepingi
vms rajamine. Kaitseala sihtkaitsevööndisse on valitud valdavalt kõrge väärtusega kooslused, kus
uute objektide ehitamine on üldjuhul kahjustava toimega. Seetõttu soovib kaitseala valitseja nende
tegevuste mõju enne hinnata.
2.5.4.3. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis
Kaitsealal on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, arvestades määruses
sätestatud erisusi. Seega on keelatud tegevused, mis ei lähtu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärkidest,
kuna tegevuste käigus võivad hävida kaitsealused liigid ja kooslused, mille säilitamine on
sätestatud kaitse-eesmärgina. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on
majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole
seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus,
loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik
kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndi peatükis reguleeritud
tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused,
mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on
kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis
majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit. Kaitse-eeskirjaga ei
tehta olulisi leevendusi majandustegevuse ja loodusvarade kasutamisele, kuna need tegevused
seaksid ohtu kaitseala loodusväärtuste säilimise.
17
Koogiste sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine 15. märtsist kuni 31. augustini, välja
arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud
tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Liikumispiirangu
seadmise aluseid on selgitatud kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis. Piirangud on vajalikud, et
tagada must-toonekurele pesitsusaegne rahu. Koogiste sihtkaitsevööndis on lubatud sel ajal viibida
vaid nimetatud olukordades.
2.5.5. Piiranguvöönd
2.5.5.1. Piiranguvööndi eesmärgid
Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal on kolm
piiranguvööndit: Mukri, Reona ja Saarepõllu. Mukri ja Saarepõllu piiranguvööndi kaitse-eesmärk
on maastikuilme ja metsa bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ning häirimistundlike ja
kaitsealuste liikide kaitse. Reonda piiranguvööndi kaitse-eesmärk on maastikuilme ja metsa
bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse.
Piiranguvöönd on puhvervöönd, mis soodustab kogu elustiku, k.a vana metsaga seotud liikide
paljunemist ja levikut. Kuigi piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul majandustegevus
lubatud ning sealsed elupaigad ei säili pikas perspektiivis, tagab piiranguvööndi kaitsekord
elustiku mitmekesisuse kaitse liikidele tundlikul perioodil ja pikema aja jooksul paremini kui
kaitseta metsade puhul.
2.5.5.2. Lubatud tegevused piiranguvööndis
Kaitseala piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades määrusega sätestatud
erisustega. Eeskätt mõeldakse, et piiranguvööndis on võimalik metsa majanduslikul eesmärgil
kasutada, arvestades, et sellel tegevusel on piirangud. Samuti on kaitsealal lubatud kuni
50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul
tähistamata kohas, välja arvatud Saarepõllu piiranguvööndis 15. märtsist kuni 31. augustini.
Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja
nõusolekul tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Müra suhtes on tundlikum
Saarepõllu piiranguvöönd, sest läheduses pesitseb häirimistundlik liik. Üle 50 osalejaga üritused
on vaja Keskkonnaametiga kooskõlastada, et vältida kaitse-eesmärgiks olevate liikide häirimist ja
ohustamist. Kaitseala piiranguvööndis võib kasvada või pesitseda kaitsealuseid liike, kellele kehtib
looduskaitseseaduse § 55 järgi isendikaitse. Kaitseala valitseja soovib veenduda, et planeeritavad
tegevused ei kahjustaks ala elustikku. Üldiselt ei sobi kaitseala metsaosad rahvaürituste
korraldamiseks, sest pinnas on enamasti märg. Vajadus selliste tegevuste järgi on eeldatavasti
väike.
Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud ehitise püstitamine. Piiranguvööndis on
ehitustegevus lubatud juhul, kui sellega ei kahjustata kaitse-eesmärke. Kaitseala valitseja hindab
ehitustegevuse sobivust planeeritud piirkonda ja seab vajaduse korral loa kooskõlastamiseks
(eeskätt maatulundusmaal) lisatingimusi. Olemasolevate ehitiste lähedusse ehk õuealadele
ehitamist üldiselt lubatakse, sest sellega ei mõjutata ala üldmuljet oluliselt. Uued ehitised ei tohi
18
hakata maastikupildis domineerima. Saarepõllu piiranguvööndisse ei ole võimalik rajada hooneid,
sest pidev inimeste toimetamine võib häirimistundliku liigi alalt ära peletada. Metsamaale
ehitamine ohustab piiranguvööndite kaitse-eesmärke, seetõttu on oluline vältida hoonete rajamist
metsamaale.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. Tuletõrje
veevõtukohad, tiigid jt sellised veekogud pakuvad tihtipeale elupaiku kiilidele, konnadele jt
kaitsealustele liikidele. Tegevus valel ajal võib nende liikide seisundit kahjustada, mistõttu soovib
kaitseala valitseja tegevuse mõju hinnata.
2.5.5.3. Keelatud tegevused piiranguvööndis
Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine. Veerežiimi muutmine võib olla
olulise keskkonnamõjuga tegevus, mis mõjutab kooslusi ja liikide seisundit negatiivselt. Suurt
piirkonda hõlmava tegevuse mõju ulatub ka ümbritsevatele aladele, sh Mukri ja Ellamaa rabale.
Kuivendav mõju muudab loodusmaastike kasvukoha- ja elupaigatingimusi ning seeläbi koosluste
liigilist koosseisu ja mitmekesisust. Seega ei ole võimalik lubada uute maaparandussüsteemide
rajamist, sest kuivendusvõrgud on niigi sealset piirkonda mõjutanud.
Piiranguvööndis on keelatud maavara kaevandamine. Turba kaevandamine hävitaks kaitseala
maastikuilme, kaitstavad soo- ja metsaelupaigad, mis paiknevad maavarade peal. Samuti hävitaks
kaevandamine kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaiku ja kasvukohti. Maapõueseaduse § 95
lõike 1 järgi on maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku ja gaasi
füüsilisest isikust kinnisasja omanikul õigus talle kuuluva kinnisasja piires võtta kaevandamisloata
isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil. Majanduslikel eesmärkidel kaevandamine eeldab
suuri pinnasetöid, mis on kaitse-eesmärkidele väga ebasoodne.
Piiranguvööndis on biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine keelatud, välja arvatud
õuemaal. Keeld on vajalik, et hoida elustiku mitmekesisust loodusmaastikes. Aktiivses kasutuses
põllumaad kaitsealal ei ole. Põhikaardil olev põllumaa Käru metskond 125 katastriüksusel
(29203:003:0143) on tegelikkuses karjamaa, mille liigiline mitmekesisus on arvestatav. Seetõttu
ei ole seda rohumaad enam võimalik põllumaaks muuta.
2.5.5.4. Metsa majandamine piiranguvööndis
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud aegjärkne ja häilraie langi pindalaga kuni kaks hektarit,
kusjuures kaalutud keskmine vanus peab raie tegemiseks männienamusega puistutes olema
suurem kui 100 aastat, kuuseenamusega puistutes suurem kui 90 aastat ning kase- ja
haavaenamusega puistutes suurem kui 70 aastat. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud lageraie
hall-lepikus langi pindalaga kuni üks hektar, kui hall-lepa koosseisukordaja on suurem kui 80%,
ning lageraie kuusikus langi pindalaga kuni 0,5 hektarit, kusjuures lage- ja turberaie kuusikus ei
ole lubatud kõrvuti paiknevatel eraldistel ning puistu vanus on suurem kui 90 aastat. Elustiku
mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit
kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa
alatiseks.
19
Piiranguvööndis on takseeritud u 250 ha metsi, millest 30% on metsamajanduse mõistes küps ja
21% valmiv. Seega on teoreetiliselt võimalik kümne aastaga rohkem kui pool piiranguvööndi
metsadest ära uuendada. Varasem kaitse-eeskiri koostati 2001. aastal. Sel hetkel ei ohustanud 5 ha
suurused langid maastikupilti ja elustiku mitmekesisust sellises ulatuses, sest metsamaa oli
noorema vanuselise jaotusega. Praeguse seisuga moodustavad noorendikud ja latimetsad alla 8%
piiranguvööndi metsamaast, mis viitab sellele, et eelmise kaitse-eeskirja kinnitamise hetkel ei
oleks saanud teha oluliselt suuremas mahus raiet. Hetkeseisu arvestades põhjustaksid üle 2 ha
suurused langid vana metsa kiiret kadu ning sellel oleks kahjustav mõju maastikuilmele. Ühtlasi
ohustavad suuremad langid kaitsealuseid ja haruldasi liike, kelle kohta on teadmised vahepeal
täienenud. Piiranguvööndis jäävad metsise toitumis- ja pesitsusalad u 114 ha ulatuses sellistele
aladele, mida ohustab kümne aasta jooksul suurem metsaraie. Kuigi pesitsusajal ei ole raie lubatud,
kahjustab uuendusraie liigile olulisi toitumisalasid, sest mustikas hävib uuendusraie tõttu. Samuti
hävineks poolel piiranguvööndi alal mikrokliima, mis on vajalik samblikele ja sammaldele, vana
metsaga seotud liikidele. Suurematele lagealadele ilmuvad näiteks rongad, kes rüüstavad
kaitsealuste liikide pesi ja see võib ohustada kaitse-eesmärgiks olevaid liike. Suurel uuendusraiega
alal tekib ka ühevanuseline puistu, mis ei ole looduslikes oludes tüüpiline.
Kuna elustiku mitmekesisuse näitajad on teatud elustikurühmades halvenenud, siis võib eeldada,
et metsade majandamine avaldab elustiku mitmekesisusele mõju. Uuendamisel on Eesti ohustatud
liikide punane nimestik ja selle järgi on praeguseks juba 30% Eesti torikseentest ohustatud. Kui
2008. aastal oli ohustatud liikide nimekirjas 27 liiki, siis 2017. aasta seisuga on ohustatud liike 58
(Runnel. K jt. 2017. Eesti torikseente looduskaitseline seisund). Lagupuidul ja tüügastel toituvate
rähniliste arvukus on 11-aasta jooksul vähenenud keskmiselt 25% (Keskkonnaagentuur. 2017.
Rähniliste seire 2017. aasta aruanne. Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja
maastike seire programm). Rähniseire kokkuvõttes tõdetakse, et Eestis kasutusel olev
metsamajanduspraktika ei soosi lagupuidul toituvate rähnide arvukuse säilimist ja taastumist.
Langi- ja vanusepiirangu ning täiendava säilikpuude mahu seadmisega luuakse olukord, kus
metsamajandamine sarnaneb oluliselt rohkem looduslikule protsessile. Maastikuilmes toimuvad
väiksemad ja sujuvamad muutused, tekivad mitmekesised ja erivanuselised puistud. Turberaie
kahel hektaril võimaldab metsi majandada, samas ei muutu puude valikulise eemaldamisega
maastikupilt drastiliselt. Turberaiet võib teha kaitseala piiranguvööndis juhul, kui puistu
klassifitseerub bioloogiliste tunnuste poolest vanaks metsaks (siirdesoo ja rabametsade puhul
rakendatakse raievanust metsa majandamise eeskirja järgi). P. Kaimre jt 2011. aasta töös
„Puistupõhiste küpsusvanuste rakendamise mõju analüüs” on viited väga paljudele
teadusartiklitele, mis väidavad, et puistu vanuse suurenedes suureneb liigirikkus. Eriti oluliselt
mainitakse vanade metsade mõju sammaltaimede liigirikkusele. Vanades metsades on rohkem
puitu lagundavaid seeni, eeskätt torikseeni. Samuti on rõhutatud samblike liigirikkuse sõltuvust
metsa vanusest, kusjuures vanemates puistutes on enam haruldasi ja spetsialiseerunud liike.
Vanast metsast sõltuvad liigid on ohustatud seetõttu, et mets raiutakse ajal, kui metsa bioloogilised
omadused alles hakkavad avalduma. Selle tõttu ei ole vana metsaga seotud liikidel häid
levimisvõimalusi, kuna metsas ei ole vajalikke struktuurielemente, neile vajalikke
keskkonnatingimusi. Tõstes raievanust, millega pikendatakse perioodi, kus vanast metsast
sõltuvad liigid saavad paljuneda ja levida sobivatesse elupaikadesse, soodustatakse nende
käekäiku ja tagatakse elustiku mitmekesisuse kaitse. Kui saabub aeg metsa majandamiseks
20
uuendusraiega, on liigid saanud levida metsaosadesse, kus on vahepealse aja jooksul tekkinud
sobiv metsastruktuur ja substraat. Mõistagi on majandusmetsa peamine eesmärk tulu teenimine,
kuid kaitsealal peab see olema seotud loodushoiuga.
Seire ja teadustööd näitavad, et senine kaitsekorraldus metsade majandamisel ei ole olnud piisavalt
tulemuslik ja jätkusuutlik, seega on muudatused vajalikud, kui soovime elurikkust pikas
perspektiivis säilitada. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel ühe hektari kohta jätta alles
vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu
koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud
valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid,
mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte
okstega puid. Kuigi elupaiga ökoloogilised tingimused muutuvad pärast raiet oluliselt, säilib
vähemalt osa liike ka sellistel surnud puudel. Uue metsa tekkel on enama säilikpuudega metsaosad
oluliselt parema struktuuriga, kui kaitseta metsad ja elustiku mitmekesisus taastub seetõttu
kiiremini.
Hall-lepikus lubatakse piirangutega lageraiet, sest hall-lepp on lühiealine puuliik ja metsamaa
uueneb turberaievõtet kasutades sama puuliigiga (juure- ja kännuvõsude tõttu). Sätte eesmärk on
nende metsade uuendamine väärtuslikemate puuliikidega, mis toetavad elurikkuse ja kaitse-
eesmärkide säilimist pikas perspektiivis. Näiteks ei sõltu must-toonekurg ja kanakull otseselt hall-
lepikutest, sest sellistes puistutes pole pesaehituseks sobilikke puid. Ühtlasi ei ole hall-lepikud
kasvukohaks või toitumispaigaks teistele kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Kuni 80%
koosseisukordajaga hall-lepikud võivad olla segapuistud, mida on võimalik majandada ka lubatud
turberaievõtetega, raiudes eelisjärjekorras lepad. Hall-lepa eraldisi on piiranguvööndis 26 ja nende
eraldiste kogupindala on umbes 18 ha, suuresti paiknevad need rohumaade ja talukohtade juures.
Piiranguvööndis ei lubata veerraiet, sest selle raievõttega on võimalik eraldis ühe korraga u 70%
ulatuses lagedaks raiuda (n-ö ringikujuliselt). Selline lage ala kahjustab oma kuju poolest
maastikuilmet ja ala esteetilisust. Ühtlasi mõjuks selline raievõte (2 ha ulatuses u 1,5 ha lage ala)
negatiivselt metsaga seotud liikidele. Piklik lank suurendab oluliselt langipiiri pikkust ja mida
pikem on langipiir, seda tugevam on servaefekti mõju. Langiserv muudab elupaikade mikrokliimat
(temperatuur, valgus, niiskus jms). Seetõttu on otstarbekam lubada kuusikutes väikest (0,5 ha)
lageraiet. Kuusejuured paiknevad maapinnale lähedal, mistõttu ei pruugi aegjärkne ja häilraie olla
sellises metsas kõige otstarbekam raievõte. Tuultele avatuse tõttu kukuvad paljud kuused pikali
või kahjustatakse nende juuri masinatega ning puud haigestuvad ja surevad. Kaitseala valitseja
teeb metsateatise menetlemisel kaalutletud otsuse tegevuse lubatavuse kohta, kusjuures
maastikuilme säilitamiseks on vajalik vältida suurte lagedate ja hõredate alade teket. Seega ei ole
kaitsealal lubatud võtted, et nii lage- kui ka turberaiet tehakse kõrvuti paiknevatel eraldistel, mille
tulemusel tekivad suured (üle 2 ha) uuendatavad alad, kui sellel on oluline negatiivne mõju
maastikuilmele.
Keelatud on raie Mukri piiranguvööndis 1. märtsist 31. juulini ja Saarepõllu piiranguvööndis
15. märtsist 31. augustini. Säte on vajalik, et tagada kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele mängu-
(metsis) ja pesitsusaegne (lisaks metsisele must-toonekurg) rahu.
21
Keelatud on puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, et säilitada metsade elustiku
mitmekesisus. Puhtpuistuid leidub looduses harva ning lühikese eluearingiga puistud on
liigivaesed ja loodusele mitteomased. Kaitseala funktsioon on looduslikkuse säilitamine ja
hoidmine, seega peavad metsades kasvama kodumaised liigid ja mets peab olema mitmekesine.
Puid võib küll istutada, kuid hooldusraiete käigus on vajalik säilitada ka lehtpuid. Eriti avaldab see
mõju kuusikutes, mida ohustavad siis enim üraskid. Mukri piiranguvööndis on vajalik säilitada
peapuuliigina mändi, mis on oluline metsise soodsa seisundi tagamisel. Kaitsealal ei asu
liigivaeseid koosluseid põldude näol, mistõttu ei ole ka kohti energiapuistute rajamiseks.
Keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib seda lubada
juhul, kui pinnas seda võimaldab. Pinnase kahjustamine rikub ala maastikuilmet, kuna vähendab
selle esteetilist väärtust. Samuti võib metsamajandamise tehnika kahjustada looduslikku
taimestikku. Seetõttu on puiduvedu lubatud ainult siis, kui pinnas seda võimaldab. Piirang on
vajalik, kuna ala jääb peamises osas märjale pehmele pinnasele.
Piirangud raielangi suurusele ja metsa vanusele on vajalikud, et piiranguvöönd kui puhvervöönd
täidaks oma eesmärki, milleks on maastikuilme ja metsa bioloogilise mitmekesisuse säilitamine
ning kaitsealuste liikide kaitse. Looduskaitseseaduse § 2 lõige 2 ütleb, et looduse kaitsel lähtutakse
tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse
seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi. Kaitse-eeskiri on selle põhimõttega
arvestanud.
3. Menetluse kirjeldus
23. novembril 2018. aastal saadeti maaomanikele tutvumiseks Keskkonnaametis ette valmistatud
Mukri maastikukaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK).
28. novembril samal aastal teavitati kodanikke VTK-st maakondlikus ajalehes Raplamaa
Sõnumid. Ettepanekud või vastuväited paluti esitada hiljemalt 10. detsembriks 2018. a.
Väljatöötamise kavatsust puudutav arutelu toimus 17. detsembril 2018. a kell 15.00 Eidapere
kultuurikeskuses. Ettepanekud on esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Maaomanike arvamused ja ettepanekud väljatöötamiskavatsuse tutvustamisel
Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus
Riigimetsa Hinnata veebruarikuu raiekeelu Arvestatud. KeA on
Majandamise Keskus liigikaitselist otstarbekust seisukohal, et veebruarikuine
metsise kaitsel ja võimaluse keeld ei ole otstarbekas, sest
korral pikendada raietööde sellel ajal metsis ei mängi ja
perioodi. pesitsust ei toimu. Pikka aega
kasutatud piirang ei ole
andnud soovitud tulemust.
Üldise põhimõttena võiks Ei arvestatud. Siseriiklikult
kaitseala piiridel asuvad on selgem, kui
kogujakraavid ja kuivenduskraavid on kaitseala
koosseisus, sest need
mõjutavad oluliselt
22
kuivenduskraavid jätta kaitseala kaitseväärtusi ja kraavide
piiridest välja. hooldamisel on vajalik, et
kaitseala valitseja seaks
selleks tingimusi.
Kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja kaardiga oli võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal
18.09‒16.10.2020 Keskkonnaametis ning Kehtna ja Põhja-Pärnumaa vallavalitsuses. Teade
kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ärajätmise ettepaneku kohta ilmus
19. septembril 2020. a üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ning 23. septembril 2020. a kohalikus
ajalehes Raplamaa Sõnumid. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu
avaliku väljapaneku teade 16. septembril 2020. a.
Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti teade kaitse-
eeskirja eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ärajätmise ettepaneku
kohta Kehtna vallavalitsusele ning 23 eraisikule ja 23 äriettevõttele, ühingule või avalikule
asutusele. Kirjalik tagasiside laekus ühelt mittetulundusühingult, ühelt eraisikult ning
riigitulundusasutuselt (tabel 2), kes ei pidanud avaliku arutelu korraldamist vajalikuks. Postiga
tagastati kahe füüsilise isiku ja kahe äriühingu kirjad. Keskkonnaamet avaldas
22. oktoobril 2020. a Õhtulehes täiendava teate, nimetades menetlusosalised, kelleni teade ei
jõudnud. Juriidiliste ettevõtetega prooviti ühendust saada ka telefonitsi.
Tabel 2. Menetlusosaliste arvamused ja ettepanekud kaitse-eeskirja eelnõule
Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus
Ettepanek tsoneerida kvartali Arvestatud. KeA nõustub
CN304 eraldised 3 ja 4 kaitseala nimetatud eraldiste
koosseisu sihtkaitsevööndina. sihtkaitsevööndisse
Samuti sama kvartali eraldised tsoneerimisega, millega
10, 11, 12, 13, 15, 16, 17, 20, 21, tagatakse olemasolevatele
22, 41, 60, 61, 66 ja 67 kogu väärtustele veelgi tõhusam
ulatuses kaitseala koosseisu kaitse, sest läheduses paikneb
sihtkaitsevööndina. loodusdirektiivi elupaiku,
mida raie võib mõjutada.
Riigimetsa RMK ei pidanud otstarbekaks
Majandamise Keskus tsoneerida kvartali CN304
(ka RMK) eraldist 78
sihtkaitsevööndisse. KeA
säilitab vastavas osas
piiranguvööndi kaitsekorra,
kuna seal väärtusi ei esine,
samas on puhver vajalik.
Käsitleda põhjalikumalt Arvestatud osaliselt.
sotsiaalseid, majanduslikke ja Seletuskiri koostatakse kindla
looduskaitselisi eesmärke. struktuuri järgi, milles on
kajastatud riigimaa osas
23
puidutulu vähenemine,
maamaksusoodustused,
piirangute kompenseerimine
jms. Looduskaitselised
mõõdetavad väärtused
fikseeritakse
kaitsekorralduskavaga.
Kaaluda veel kord Arvestatud osaliselt. Sihid ja
sihtkaitsevööndiga külgneva teed on võimalusel jäetud
majandusliku taristu jätmist sihtkaitsevööndist välja.
majandusmetsa koosseisu. Kraavid jäetakse kaitseala
sisse, sest kaitseala põhilised
väärtused on seotud
märgaladega ning kaitseala
valitseja soovib olla
veendunud, et tegevustega (nt
kraavi rekonstrueerimine) ei
kahjustata kaitseala väärtusi.
Lubada kaitseala Ei arvestatud. Kaitsealal on
piiranguvööndis kuni 1 hektari eesmärgiks raieperioodi
suurust laiuse piiranguta lageraie pikendamine, et metsa
lanki ja veerraiet korraga kuni uuendamine toimuks pikema
kahest (või siis ühest) eraldise aja jooksul ja hajutatumalt.
küljest. Aegjärkset raiet tuleks Kavandataval
lubada esimese raie etapiga looduskaitsealal, kus on ka I
raiuda täiuseni 0,3. ja II kaitsekategooria
ohustatud liikide elupaiku, ei
ole otstarbekas intensiivistada
raietegevust ja luua uut
praktikat. Raielangi külje
defineerimine veerraiel on
õigusruumis keeruline, kuna
eraldised ei ole täisnurkselt
kandilised, mistõttu ei saa
ettepanekut hetkel rakendada.
KeA ei ole veendunud, et I
järguga on vajalik viia täius
0,3 peale, sest kaitseala
metsadel on rohkem
funktsioone, kui vaid metsa
uuendamine.
Piiranguvööndis ei tohiks Ei arvestatud. Soovime
kaalutud keskmine raievanus tagada ohustatud ja
majandatava metsa analoogse haruldastele liikidele
elupaigad erinevates kaitseala
24
puistuga võrrelduna erineda osades erineval ajal. Kui
rohkem kui 10 aastat. järjepidevalt raiuda metsi
sellises vanuses, kus puistu
bioloogilised omadused ei
jõua avalduda (nt tekkida
jämedaid oksi, lagupuitu,
õõnsusi jms), siis ei saa vana
metsaga seotud liigid levida.
Puidu kokku- ja väljaveo keeld Arvestatud osaliselt. Hetkel
külmumata pinnaselt, kuigi tugineme
kaitseala valitseja võib seda looduskaitseseaduses olevale
lubada, kui pinnas seda sõnastusele, kuid sõnastuse
võimaldab, tuleks välja võtta ja muutmist on edaspidi
asendada nõudega, et keelatud on otstarbekas kaaluda.
metsamaterjali kokkuveo käigus
pinnast kahjustada.
MTÜ Eesti Metsa Säilitada Mukri Osaliselt arvestatud. RMK
Abiks maastikukaitseala ja Natura 2000 tegi ettepaneku väga mitmed
ala senine piir. Tsoneerida alad sihtkaitsevööndisse
piiranguvööndi metsad tsoneerida.
sihtkaitsevööndisse, sest neis Sihtkaitsevöönditega
paikneb ka loodusdirektiivi I lisa suudetakse tagada
elupaiku, samuti kasutab alasid olemasolevate väärtuste hea
metsis. Raietel võib olla seisund ja Natura ala
negatiivne mõju piirnevatele terviklikkus. Metsise kaitseks
elupaikadele ja metsisele. suurendati sihtkaitsevööndi
Rohumaad peavad olema ala mängupaikade lähedal,
sihtkaitsevööndis, et neid ei muus osas on täiendavalt
küntaks. Laiendada kaitseala üle seatud piiranguid metsade
poolesaja hektari ulatuses ning majandamisele.
tsoneerida vastavad metsad Piiranguvööndis on vajalik
sihtkaitsevööndisse. kõlviku muutmine kaitseala
valitsejaga kooskõlastada.
KeA-le ei ole teada kaalukaid
argumente, et kaitseala
olulisel määral laiendada.
Piiritleda kaitseala piir KeA piiritles kaitseala
Metsavahi (29201:001:0218) Metsavahi katastriüksuse
katastriüksusel mööda kraavi, ulatuses tee ja kraavi järgi,
mitte katastriüksuse piiri järgi. sest katastriüksus ei ole
täpselt mõõdistatud ja
looduses jälgitavad piirid on
selgemini arusaadavad. Kuna
maaomanik on surnud,
suheldi piiri muudatuse
25
teemal maaomaniku emaga
telefoni teel (07.12.2020), kes
oli muudatusega nõus.
Toivo Sepp Kajastada kaitse-eeskirja eelnõus Arvestatud osaliselt. Kaitse-
ja seletuskirjas sookäppa ja eeskirja liike ei lisatud, sest
saledat villpead. kasvukohad paiknevad
sihtkaitsevööndis, kus need on
kaitstud. Elupaiga kaitse tagab
liigile soodsad tingimused.
Täpsustati seletuskirja uute
liikidega, kes on kaitsealal
registreeritud.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamisel on arvestatud nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud
direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega
kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil.
Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura
2000, mille loomisse annab panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema
territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav
Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 225 on Natura 2000 võrgustiku
loodusalaks esitatud Mukri loodusala, mis hõlmab ka Mukri looduskaitseala. Seetõttu tuleb Mukri
looduskaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades
Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
Mukri loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni
12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile
92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade
esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 012, 15.01.2008,
lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja
Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2020. a rakendusotsusega (EL) 2020/494, millega võeti vastu
boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu
kolmeteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2020) 1713 all, ELT L 111,
08.04.2020, lk 1–175).
Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek arvata Mukri loodusala
eesmärkidest välja elupaigatüüp liigirikkad madalsood (7230) ja muuta Mukri loodusala piire uue
Mukri looduskaitseala tsoneeringu järgi.
26
Mukri loodusala piiride muutmisel jääb loodusalast välja Tallinn-Lelle-Pärnu 56,2‒89,1 km
(29203:002:0040) katastriüksus, mis on transpordimaa. Samuti jääb loodusalast välja Nõmme
(29301:001:0169) katastriüksus, kus korrigeeritakse piiri ning kus ei ole väärtusi esinenud.
Loodusalasse arvatakse terviklikult Käru metskond 131 (29203:003:0147) ja osaliselt Kauge
(29203:003:1190) katastriüksus. Mukri loodusala osakaal suureneb Käru metskond 53
(29203:003:0012), Reonda-Sepa (29203:003:0018) ja Käru metskond 136 (29203:003:0146)
katastriüksusel ning väheneb Metsavahi (29201:001:0218) ja 20158 Eidapere-Mukri tee
(29203:003:1264) katastriüksusel.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega
kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada väärtuslike
metsa-, soo- ja rohumaakoosluste ning kaitsealuste linnu- ja taimeliikide elupaikade säilitamist ja
nende soodsa seisundi saavutamist.
Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju
välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise
vajaduse sätestavad nii strateegia Euroopa 2020 kui ka tegevuskava Ressursitõhus Euroopa. Sellest
tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse
strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad
eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks. Kinnitatav õigusakt toetab
otseselt nende eesmärkide saavutamist. Määrus toetab must-toonekure, metsise ja kanakulli
kaitsetegevuskava eesmärke.
Mukri looduskaitseala on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline
mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine
ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu
oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti kohalikele
omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle käigus ei
esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute teostamist.
Looduskaitseseaduse § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada
menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on eelnõuga seotud.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse
maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus
kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1
punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Maamaksu laekub
Kehtna vallale vähem ligikaudu 820 eurot aastas. Põhja-Pärnumaa vallale maamaksu laekumises
olulist erinevust ei ilmne, kuna kaitseala jääb selle valla territooriumile vähem kui poole hektari
ulatuses.
27
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada
kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele
vastava tasu eest. Sihtkaitsevööndisse tsoneeritakse 4,6 ha kaitseta eramaad. Piiranguvööndist
tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse 23,2 ha eramaad.
Natura 2000 alal asuva erametsamaa toetust on õigus taotleda sihtkaitsevööndis pindalale 30 ha ja
piiranguvööndis pindalale 271 ha. Toetuse määr on piiranguvööndis asuva metsaala ühe hektari
kohta kuni 60 eurot aastas ja sihtkaitsevööndis asuva metsaala ühe hektari kohta 110 eurot aastas.
Erametsamaa toetusega seoses ei kaasne riigile määruse kehtestamisega olulisi lisakulusid, kuna
erametsamaa ala ei suurene olulisel määral (4,6 ha).
Mukri looduskaitseala kaitsekorra uuendamisega tsoneeritakse piiranguvööndist
sihtkaitsevööndisse summaarselt umbes 258 ha riigi metsamaad. Vastavalt Riigimetsa
Majandamise Keskuse arvutustele väheneb Raplamaa puidukasutuse tulu rangelt kaitstava metsa
puhul keskmiselt 86 eurot aastas ühe hektari kohta. Piiranguvööndi metsade majandamine on
olnud varem kitsendatud. Majanduspiirangutega metsade kavandatav raiemaht on hinnanguliselt
ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide keskmisest. Arvestades range kaitsega metsa pindala
suurenemist, varasemaid piiranguid ning küpse ja valmiva metsa osakaalu (üle 125 ha), kus oleks
lähema kümne aasta jooksul võimalik piirangute muutmiseta raiet teha, on saamata jääv tulu
umbes 1440 eurot aastas. Samas moodustavad sihtkaitsevööndis olevast metsamaast suure osa raba
keskel ja servaaladel paiknevad metsad, kus puidu kättesaamine on raskendatud või võimatu.
Kaitsealale ei ole tsoneeritud täiendavaid poollooduslikke kooslusi, seetõttu selles osas kulud ei
suurene.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on
üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele,
hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses
üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja
kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või
käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse
esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi
lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul
haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
28