Programmi kooskõlastamine

From: Yllar Rammul <[email protected]> Sent: Monday, May 24, 2021 8:36 PM To: TTJA <[email protected]>; Liis Piper <[email protected]> Cc: Nalmond Meri <[email protected]>; Aadu Niidas <[email protected]> Subject: [muu_ehitus] Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Tere Edastan Five Wind Energy OÜ juhatuse liikme hr Nalmond Meri kaaskirja ja Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamiseks ja heakskiitmiseks. Mahukuse tõttu palume KMH programmi alla laadida kaustast, mille leiate lingilt: https://steigeree-my.sharepoint.com/:f:/g/personal/yllar_steiger_e e/EhMPVQLT5f1BggAucuwnDHsBz0ZuT5hZjT2DF-wyhmW83g?e=1yPbnX Lugupidamisega Üllar Rammul Keskkonnaspetsialist OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Telefon: +372 66 81 013 www.steiger.ee<http://www.steiger.ee/> OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm NASVA SADAMA LÄHISTELE KAVANDATAVA TUULEELEKTRIJAAMA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM 1 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Koostajad: Aadu Niidas, Priit Kallaste, Kaie Kriiska, Anna-Helena Purre, Üllar Rammul, Marge Uppin, Redik Eschbaum, Oliver Kalda, Aleksander Klauson, Mati Kose, Kristiina Oll, Hannes Tõnisson, Sergei Semjonov © 2021 OÜ Inseneribüroo STEIGER 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm SISUKORD Sisukord ................................................................................................................. 3 1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja ala valiku põhjendus ................................. 4 2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus 9 2.1. Kavandatav tegevus...................................................................................... 9 2.2. Alternatiivsed võimalused .......................................................................... 11 3. Keskkonnamõju hindamise sisu ..................................................................... 13 4. Hindamismetoodika ......................................................................................... 38 5. Ajakava ............................................................................................................. 46 6. Arendaja, otsustaja, järelevalvaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja Kaasatavad asutused ...................................................................................... 48 Lisa 1. Hoonestusloa taotlus ja täpsustused taotlusele Lisa 2. KMH algatamise otsus (Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korraldus nr 312) 3 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ALA VALIKU PÕHJENDUS Hoonestusloa taotluse kohaselt (taotleja Five Wind Energy OÜ) kavandatakse Saaremaa lõunarannikule Nasva sadama lähistele ühe tuulikuga 4 MW võimsusega tuuleelektrijaama. Five Wind Energy OÜ (edaspidi ka arendaja) on Saaremaal Nasva alevikus registreeritud ettevõte. Five Wind Energy OÜ põhitegevuseks on elektrienergia tootmine tuuleenergiast. Majandustegevuse registri andmetel on ettevõttele väljastatud elektrienergia tootmise tegevusluba nr ELT000044. Kavandatava tegevuse eesmärk on tuuleelektrijaamas taastuvenergia tootmine, mille vajadus tuleneb pidevalt karmistuvast Euroopa Liidu keskkonna- ja energiapoliitikast. Arendaja soovib täiendava tuuliku kasutuselevõtuga suurendada olemasolevaid tootmismahte Saaremaal Nasva sadama piirkonnas, Nasva tuulepark tootmisüksuses. Tootmise laiendamiseks vajalik struktuur ning tehniline võimekus on ettevõttel toimiv 2010. aastast kui püstitati esimene tuulik. Hoonestusloa taotluse esitamisega kinnitab arendaja valmisolekut ja suutlikust kavandatavat tegevust ellu viia ning investeerida taastuvenergia tootmisse ning täiendavate töökohtade loomisesse. Vabariigi Valitsus algatas 19.12.2019 korraldusega nr 312 hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH). Korraldus kehtestati 7. septembril 2011. a kehtinud veeseaduse (edaspidi ka VeeS) § 227 lõigete 1 ja 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 6 lõike 1 punkti 5 ja § 11 lõike 3 alusel ning kooskõlas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõikega 1. Vastavalt VV korraldusele nr 312 tuleb keskkonnamõju hindamise käigus välja selgitada tuuleelektrijaama püstitamise, käitamise ja kasutuselt eemaldamisega kaasnevad mõjud ja neid analüüsida ning teha asjakohased uuringud mereala suhtes tervikuna. Vastavalt KeHJS § 11 lõikele 11 peatub hoonestusloa menetlus kuni KMH aruande heakskiitmise otsuse tegemiseni. KeHJS § 56 lõike 11 kohaselt tegevusloa taotlusele, milles nimetatud tegevusele on algatatud keskkonnamõju hindamine enne 13.07.2017, kohaldatakse KMH algatamiseajal kehtinud KeHJS redaktsiooni. Hoonestusloa menetluse algatamise otsustamiseks küsis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2011. aastal ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi ka TTJA) 2016. aastal (kui taotleja oli esitanud muudetud taotluse) VeeS § 227 lõike 2 kohaselt seisukohti Keskkonna- ministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Veeteede Ametilt, 4 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Lennuametilt, Muinsuskaitseametilt, Rahandusministeeriumilt ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Lisaks küsiti menetluse käigus seisukohta Põllumajandusministeeriumilt ning Keskkonnaametilt. Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise aluseid ei tuvastatud. Five Wind Energy OÜ tekkis AS Baltic Workboatsi jagunemisel aastal 2017. AS Baltic Workboats jagunemise eesmärk oli eraldada laevaehitus ning energeetika. Ettevõttele kuulub samas piirkonnas kaks tuulikut maismaal koguvõimsusega 5,9 MW. Emaettevõte AS Baltic Workboats omab Nasva sadamat. Seetõttu ongi kavandatava tegevuse asukohaks valitud Saaremaa lõunarannik. Hoonestusloa taotluse kohaselt kavandatakse ühe tuulikuga tuuleelektrijaama Läänemerre Saaremaa lõunarannikule Suure katla piirkonda Nasva sadama lähistele kaldast (sadamakaist) umbes 200 m kaugusele. Hoonestusluba taotletakse ühele tuulikule Siemens SWT 4.0-120. Tuuliku torni kõrgus maapinnast on 90 m, rootori läbimõõt 120 m ja võimsus 4 MW. Hoonestusloa kehtivusajaks taotletakse 50 aastat. Taotletava tuuliku asukoht paikneb Saare maakonnas Saare vallas ~4,5 km Kuresaarest edela suunas. Kavandatav tehissaar ja merekaabel asuvad Suure Katla lahe põhjaosas. Kavandatav tuulik jääb Nasva sadama kaist ~200 m ja Saaremaa looduslikust rannikust veidi enam kui 500 m kaugusele. Kavandtava tuuliku asukoht on toodud asendiplaanil (joonis 1). Piirkond jääb Siluri ladestu Ludlow ladestiku Kuressaare lademe karbonaatsete kivimite avamusalale. Karbonaatseid kivimeid katavad Kvaternaari setted (pinnakate), mis koosneb merelistest ja glatsiaalsetetest (liustikusetted) setetest. Vahetult aluspõhja kivimitel lasub õhukese kihina (kuni 0,3 m) glatsiaalsete setete kiht, mille moodustavad savi, liivsavi ja liivsavimoreen. Glatsiaalsete setete paksus suureneb lääne ning lõuna suunas1. Glatsiaalseid setteid katab merelise tekkega valdavalt peeneteraline liiv. Mereliste setete kihi paksus suureneb lääne suunas. Uuritav ala on mereliste hüdrodünaamiliste protsesside mõjualas. Ranniku ehitust ja arengut, eriti aga rannaprotsesside iseloomu arvestades kuulub kogu Suure Katla lahe lääne-looderannik Tehumardi piirkonnast Sõrve poolsaarel kuni Nasva sadamani ühtsesse litodünaamilisse kulutus-kuhje süsteemi, kus mere murrutusele alluv liivane astangrand Tehumardi-Järve piirkonnas asendub liivade 1 T. Kupits, 2002. Nasva sadama uuringuala liivavaru geoloogilise uuringu aruanne. 5 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm kuhjealaga Mändjala-Nasva vahemikus. Järve-Mändjala liivarand on kuni Nasva sadama piirkonnani avatud tormituultele ja lainetele. Sõltuvalt valitsevate tugevate tuulte ja lainete suunast liigub rannasete piki rannikut edelast kirdesse Tehumardi piirkonnast Nasva jõe suunas, kuhjates setteid Nasva sadama piirkonda2. Tuuliku asukoht on valitud lähtudes valdavate tuulte suunast, kus vastavalt hüdromõõdistustele on tehissaart kõige otstarbekam rajada. Ka ei osutu kaabelliini pikkused kavandatava asukoha puhul ülemäära suurteks ja tuuliku rajamisel on võimalik kasutada Nasva sadama taristut ning mehhanisme. Samuti on arvestatud, et kavandatavas asukohas sobitub meretuulik juba olemasolevate maismaatuulikutega, millest kaks paiknevad Nasva sadama kail kavandtavast tuulikust ~300 m kaugusel idas ja ~400 m kaugusel kirdes ning kolm tuulikut loodes Saaremaa rannikul vastavalt 1,4 km; 1,4 km ja 1,6 km kaugusel kavandtavast tuulikust. Kaitseministeerium on kavandatava tuuliku ja selle asukoha kohta oma 13.06.2016 nr 12.1-1/16/2330 kirjas teatanud, et lähtudes kaitseministri 26.06.2015 määrusest nr 16 "Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta" ei vähenda tuulegeneraator riigikaitseliste ehitiste töövõimet, kui see rajatakse muudetud hoonestusloa taotluses toodud parameetritega (Siemens SWT 4.0-120 kogukõrgusega 150 meetrit) ja hoonestusloas esitatud asukohta. Kavandtavale tuulikule lähim mäeeraldis on Nasva liivakarjäär, mille teenindusmaa ja mäeeraldis paiknevad kavandatavast tuulikust 25 m ja kavandtava tehissaare servast 10 m kaugusel põhja suunas. Kavandatavast tuulikust jääb Kuresaare linn ~4,5 km kaugusele kirdesse. Lähimad Nasva aleviku majapidamised (majapidamiste õuealad) asetsevad kavandatavast tuulikust ~1,4 km kaugusel põhja suunas. Kavandtavast tuulikust ~1,8 km kaugusele põhja suunda jääb Kuressaare – Sääre tugimaantee nr 77 ja ~0,7 km kaugusele kirdesse Nasva sadama tee (tugimaantee nr 21171). Tuuliku rajamisel tuleb arvestada majanduslikke ja õiguslikke nõudeid ning ökoloogilisi- ja keskkonnamõjusid. Arvestada tuleb kaitsealade, kalapüügi alade, 2 Merin AS, 2002. Merelise maa-ainese kaevandamine ja kasutamine merealal Nasva sadama lõunaküljel. Keskkonnamõju hindamise aruanne. 6 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm turismipiirkondade, sadamate, laevateede, merekaablite, militaaralade ja maardlate paiknemisega. Arvestada tuleb ka sellega, et oleks tagatud riikliku tähtsusega seireradarite tõrgeteta töö ning selles osas tuleb koostööd teha vastavate ametkondadega. Hoonestusloa menetluses ja keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 25. mail 2017. a algatatud koostamisel oleva üleriigilise mereala planeeringu tingimustega, sealhulgas: 1. loa menetluse käigus hinnata mõju kalade koelmualadele; 2. loa menetluse käigus arvestada, et rajatav objekt ei tohi häirida veeliiklejatel navigatsioonimärkide või -tulede eristamist; 3. loa menetluse käigus hinnata mõju kalade elukeskkonnale ja määrata vajalikud leevendavad keskkonnameetmed; 4. loa menetluse käigus hinnata mõju lindudele kohalikul tasandil ja määrata vajalikud leevendavad keskkonnameetmed; 5. loa menetluse käigus hinnata mõju nahkhiirtele kohalikul tasandil ja määrata vajalikud leevendavad keskkonnameetmed; 6. loa menetluse käigus hinnata mõju hüljestele kohalikul tasandil ja määrata vajalikud leevendavad keskkonnameetmed; 7. loa menetluse käigus teha tsiviillennunduse radarite häiringute vältimiseks koostööd Lennuametiga3; 8. loa menetluse käigus selgitada koostöös Kaitseministeeriumiga välja ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide leidumise tõenäosus; 9. loa menetluse käigus hinnata sotsiaalseid mõjusid, sealhulgas visuaalseid mõjusid, ja lahenduse väljatöötamisel kaasata kohalikku omavalitsust ja kogukondi; 10.teha koormatava mereala suhtes tervikuna uuring mõju kohta mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele. 3 Nüüd Transpordiamet 7  ASENDIPLAAN Joonis 1 M 1 : 20 000 Kavandatav tuulegeneraator Märkused: Olemasolev tuulegeneraator 1. Plaani koostamisel kasutati Maa-ameti WMS rakendust Nasva sadama akvatoorium 2. Joonestamisel kasutatud tarkvara Arcgis Pro ver 2.6.3 (litsents: EFL820902737) OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 2.1. Kavandatav tegevus Baltic Workboats AS (registrikood 10657801, asukoht Sadama tee 26, Nasva alevik, Saaremaa vald, Saare maakond) esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 7. septembril 2011. a VeeS § 226 lõike 2 kohase hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga. Baltic Workboats AS esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile 18. mail 2016. a ja 2. mail 2017. a täpsustatud hoonestusloa taotlused, mille kohaselt kavatseb taotleja kasutusele võtta kõrgema ning võimsama tuuliku kui esialgses taotluses märgitud. Nii esialgses kui ka 18. mail 2016. a ja 2. mail 2017. a esitatud muudetud taotlustes on koormatav ala sama, mistõttu on Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduses nr 312 hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise kohta loetud taotluse esitamise ajaks 7. september 2011. Baltic Workboats AS teavitas 20. oktoobril 2017. a, et sõlmis 15. detsembril 2015. a jagunemiskava, mille käigus asutati ettevõte Five Wind Energy OÜ (registrikood 14011467, asukoht Sadama tee 26, Nasva alevik, Saaremaa vald, Saare maakond), kellele anti üle kogu tuuleenergiast elektrienergia tootmisega seotud vara, sealhulgas kõik tuuleenergiast elektrienergia tootmisega seotud asjad, õigused ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt kinnitas Baltic Workboats AS, et vastab hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele, ning avaldas, et hoonestusloa taotlejaks tuleb lugeda Five Wind Energy OÜ. Kavandatav tegevus on ühe tuulikuga tuuleelektrijaama ja tehissaare rajamine. Kavandatava tuuleelektrijaama võimsus on 4 MW. Hoonestusloa taotluse kohaselt kavandatakse ühe tuulikuga tuuleelektrijaama Saaremaa lõunarannikule kaldast (Nasva sadama kaist) umbes 200 m kaugusele. Lähimad olemasolevad tuulikud paiknevad Nasva sadama kail taotletava tuuliku asukohast 316 m kaugusel idas ja 425 m kaugusel kirdes. Hoonestusluba taotletakse ühele tuulikule Siemens SWT 4.0-120. Tuuliku torni kõrgus maapinnast on 90 m, rootori läbimõõt 120 m. Hoonestusloa alusel püstitatav rajatis koosneks ~2 000 m² suurusest tehissaarest koos nõlvakindlustuse ja lainemurdjatega, sellele püstitatavast tuulegeneraatorist ja merekaabelliinist. Tuuliku elueaks on arvestatud 40 aastat. 9 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Vaade lähimale olemasolevale maismaatuulikule ja kavandatavale tuulikule on visualiseeritud alloleval pildil. Vaade lähimale olemasolevale maismaatuulikule, kavandatavale tehissaarele ja tuulikule. Tuuleelektrijaama püstitamiseks rajatakse tehissaar. Tehissaare kehandi ja selle rajamiseks vajaliku ajutise tammi rajamisel paekivist kasutatakse veoautosid, roomikekskavaatorit ja vibreerivat teerulli (14T). Tehissaare täitmisel liivaga kasutatakse pumpsüvendajat (WaterMaster). Liiv pumbatakse Nasva sadama akvatooriumist kasutades selleks toruliini. Vaiatööde teostamisel kasutatakse spetsiifilist vaiatööde puurmasinat-roomikplatvormi, betoonipumpa ja betoonimiksreid (autod 8 m3). Tehissaare rajamise ning tammi rajamise ja eemaldamise arvestuslik ajakulu on ~42 tööpäeva. Tuuliku püstitamisel kasutatakse roomikkraanat tõstejõuga 850 tonni ning ratastel abikraanat tõstejõuga 200 tonni. Ehitamine toimub valgel ajal, tuule kiirusega alla 5 m/s. Püstitamise ajaline periood sõltub ilmastikust ja on sobivate ilmaolude korral 5 kuni 7 tööpäeva. Merekaabel süvistatakse merepõhja, liivapinnasesse ~1 m sügavusele kasutades spetsiaalset roomikekskavaatorile paigaldatavat hüdraulilist süvistustehnikat ning kaabli trummelvedukit. Merekaabli paigalduse arvestuslik ajakulu on 2 tööpäeva. 10 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Tuulik toetub 30 kandevaiadele (CFA 550) ning raudbetoonvundamendile mahuga ~750 m3 millest betoon moodustab ~650 m3 ning terasarmatuur ~100 m3. Tuulik koosneb terasest tornimoodulitest, generaatorist ja rootorist läbimõõduga 120 m. Tuuliku generaatoriosale on lennuohutuse tagamiseks paigaldatud välised LED-märgutuled. Tuuliku jahutus on tornisiseselt lahendatud statsionaarse jahutussüsteemiga. Tuuliku käitamisel kasutatakse kontrollivaid süsteeme ning veateated edastatakse interneti teel. Vajalikud komponendid olenevalt suurusest toimetatakse tehissaarele ujuvpargasega või roomikmehhanismidega (sõltub vee kõrgusest). Tuuliku tööeaks on arvestatud 40 aastat – eeldusel, et tuulikut hooldatakse korrapäraselt ning hoolsalt vastavalt seadme tootjapoolsele hooldusjuhendile. Elektrienergia tootmine toimub aastaringselt. Tuuleenergia tootmisel loetakse peamiseks tootmisperioodiks ajavahemikku september kuni mai. Tuuliku hooldusperiood on suvel, kestvusega maksimaalselt üks nädal. Kuluvahendid, komponendid, õlid, määrded on pakendatud tootjapoolselt hermeetiliselt. Nende ülesse tõstmiseks ning vanade kuluvahendite äraviimiseks kasutatakse spetsiaalset statsionaarset tuuliku generaatoriosas paiknevat kraanat (tõstejõuga 1 tonn). Tuuliku elueaks on arvestatud 40 aastat. Tuuliku demonteerimiselt kasutatakse sama tehnikat sarnaselt püstitamisele. Tuuliku eluea lõppemisel saab tuuliku välja vahetada uuema vastu. Juhul kui hoonestusluba ei pikendata, tuleb tuulik enne hoonestusloa lõppemist lammutada (demonteerida) ja vajadusel likvideerida ka tehissaar ning ala korrastada projekti alusel. Projekt tuleb koostada enne töödega alustamist. Projektis tuleb määrata täpsed tehnilised lahendused, sh vajadusel tingimused merepõhja taastamiseks. Tehissaare lammutamisel saab kasutada sama tehnikat, mis tehissaare püstitamisel (va vibreeriv teerull). 2.2. Alternatiivsed võimalused Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peab olema valmis kõiki pakutud alternatiive ka ellu viima. 11 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Käesoleva KMH piiritlusalaks on mere ja maismaa kaabli ühenduskoht maismaal, st et mõjude hindamise mahus on vaid merealaga seonduvad või merealal paiknevate rajatiste poolt põhjustatud mõjud. Tuuleelektrijaama rajamiseks tuleb valida parim võimalik realistlik lahendus. KMH aruandes saab vajadusel anda projekteerimiseks kohustuslikke nõudeid, mis tagavad olulise keskkonnamõju mitteavaldumise ning mida peab projekteerimisel arvestama. Kavandatava tuuliku kõrguse ja võimsuse osas reaalsed alternatiivsed võimalused puuduvad, kuna kavandatava tuuliku parameetrid on kooskõlastatud mitmete asjakohaste ministeeriumite, Lennuameti ja Veeteede Ametiga. Väiksema tuuliku rajamine muub projekti majanduslikult ebaotstarbekaks, kuna väljaehitatava taristu maksumus ei sõltu tuuliku võimsusest. Kavandatava tegevuse loataotluses olev meretuuliku asukoht on valitud Suure Katla lahes Nasva sadama kai lähistel lähtudes kahest olemasoleva tuuliku asukohast, valdavate tuulte suunast ning asjaolust, et vastavalt hüdromõõdistustele on kavandatavas asukohas tehissaart kõige otstarbekam rajada, ka ei osutu kaabelliini pikkused kavandatud asukoha puhul ülemäära suurteks. Tuuliku rajamisel on võimalik kasutada Nasva sadama taristut ning tõstemehhanisme. KMH aruandes võrreldakse kavandatavat tegevust 0-alternatiiviga ehk olukorraga, et arendajale Nasva tuuliku ehitamiseks hoonestusluba ei väljastata. Kui keskkonnamõju hindamisel selgub uusi aspekte, käsitletakse sellest tulenevaid reaalseid alternatiivseid võimalusi aruandes samuti. 12 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm 3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel lähtutakse heakskiidetud KMH programmist. Juhul, kui aruande koostamisel ilmnevad täiendavad olulised mõjutegurid, analüüsitakse ka neid. Alljärgnevalt on toodud punktid, mida KMH aruandes kindlasti käsitletakse. 3.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja kaasatavad asutused. 3.2 KMH algatamine, läbiviimine ja avalikustamine. 3.3 Kasutatud infoallikad. 3.4 Kavandatava tegevuse eesmärk. 3.5 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega. Säästva arengu põhimõtted on määratletud riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21”, mis kiideti Riigikogus heaks 14.09.2005. Strateegiaga määrati Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030, mis seostas majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengu kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut kindlaksmääravate dokumentidega. Strateegia eesmärk on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegiaga määratud Eesti pikaajalised arengueesmärgid on: - Eesti kultuuriruumi elujõulisus; - inimese heaolu kasv; - sotsiaalselt sidus ühiskond; - ökoloogiline tasakaal. Strateegias esitatakse iga eesmärgi komponendid, soovitav seisund aastaks 2030, eesmärgi saavutamise põhimehhanismid, indikaatorid ning võimalikud ohud. Strateegia pikaajalisi eesmärke peavad erinevad valdkonnad oma lühemaajaliste strateegiliste dokumentide koostamisel arvesse võtma ning jälgida tuleb eesmärkide täitmist. Strateegia kohaselt tuleb energeetika pikaajalisel planeerimisel lähtuda keskkonnasõbralikkusest. Juba täna tuleb kavandada tegevused üleminekuks põlevkivijärgsele energeetikale. 13 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Kavandatav Nasva tuuleelektrijaam on riikliku strateegiaga kooskõlas. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Üleriigilise planeeringu kohaselt on olulisemaid valdkondi, kus uut kohalikul taastuval ressursil põhinevat energiatootmisvõimsust saab suurendada, tuuleenergeetika ja bioenergia. Tuuleenergeetikale on iseloomulik tootmismahu lühi- ja hooajaline muutlikkus, mis ei kattu alati tarbimise muutlikkusega, kuid Eesti hea tuulepotentsiaali tõttu jätkub lähitulevikus suure tõenäosusega selles vallas jõuline arendustöö, sh merealadel. Üleriigilise planeeringu kohaselt on vajalik suurendada teiste energiaallikate (peale ühe fossiilse energiaallika) osakaalu riigi energiabilansis. Meretuulikuparkide rajamiseks sobib Eesti läänepoolne rannikumeri. Meretuulikuparke saab kavandada maakonnaplaneeringute kaudu tuginedes sobivate alade leidmiseks tehtud uuringute tulemustele, arvestades iga konkreetse piirkonna eripära ning tagades parkide piisava kauguse väikesaartest, säilitades muinsus- ja looduskaitselised väärtused, liikide rändekoridorid ja elupaigad. Meretuulikuparkide rajamisel tuleb arvestada riigikaitse huvidega. Teemaplaneeringute aluseks peab olema integreeritud lähenemine, et erinevate valdkondade huvid oleksid mere- ja rannaalade kasutamisel tasakaalustatud. Kavandatav tegevus (meretuulelektrijaam) on kooskõlas üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“. Eesti keskkonnastrateegia kiideti heaks Riigikogu 14.02.2007 otsusega. Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia eesmärk kliimamuutuste ja õhukvaliteedi osas on järgmine: toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, eri energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013“ lõpparuandes (2014) on tuuleenergeetikaga seonduvalt märgitud järgmist. Elektrienergia toodang on aastaid püsinud stabiilsena ning Eesti tarbimisvajadus on rahuldatud. Taastuvenergia osakaal elektri tootmisel on aasta- aastalt kasvanud ning põlevkivi kasutamine vähenenud. Suure panuse eesmärgi saavutamisse annavad rohelise investeerimisskeemi tuuleenergia ja teiste taastuvenergiaallikate projektid ning on alust arvata, et taastuvenergeetika kasutamise osakaalule seatud eesmärk 25% saab aastaks 2020 ületatud. Tänu põlevkivist elektritootmise ning jäätmesektori heitmete vähenemisele on vähenemas ka kasvuhoonegaaside (KHG) heitmed. 14 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm 2013. aasta algusest on elektriturg avatud kõikidele turuosalistele (ka väike- ja kodutarbijatele) ning see aitab kaasa konkurentsi tekitamisele võimalikult mitmes elektrienergia tarnimise lülis, et motiveerida efektiivsemat tootmist. Taastuvenergeetikas on vabade lubatud heitkoguse ühikute müügituludest investeeritud koostootmisjaamade rajamisse, katlamajade rekonstrueerimisse, kaugküttevõrgu energiasäästu ning tuuleparkide ning päikeseparkide rajamisse. Taastuvenergeetika areng Eestis on viimastel aastatel aga olnud oluliselt kiirem, kui planeeriti Eesti taastuvenergeetika tegevuskavaga aastani 2020. Taastuvenergia osakaal energiabilansis on suurenenud ning energiasektori efektiivsus paranenud, ettevõtete aktiivsusenergiasäästu ja taastuvenergia toodete ja teenuste pakkumisel märkimisväärselt kasvanud. Välja on arendatud esmatasandi regulatsioon ja toetusskeemid energiasäästu ja taastuvenergia kasutuselevõtu laiendamiseks ning need toimivad hästi võrguettevõtete ja taastuvenergia tootjate puhul. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030. Looduskaitse arengukavas aastani 2020 (kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 26.07.2012) määrati, loodushoiuga seotud valdkondade olulisemad arengusuunad. Arengukava kohaselt on riigi lähiaastate prioriteedid loodusharidus, looduse mitmekesisuse hoidmine ja loodusvarade kokkuhoidlikum kasutamine. Arengukavas märgitakse, et tuuleenergia kasutamine võimaldab reeglina vähendada kasvuhoonegaaside ja teiste kahjulike heitmete emissioone. Elektrituulikute negatiivne mõju keskkonnale on seotud eelkõige nende võimaliku mõjuga lindudele ja nahkhiirtele, eriti nende paiknemisel rändeteedel. Tuulikute mõju linnustikule on koha- ja liigispetsiifiline. Meretuuleparke kavandatakse sageli madalikele, mis on väärtuslikud mereelustiku seisukohast. Nimetatud probleeme on võimalik leevendada detailse KMH protsessiga, kus hinnatakse liikide arvukust, elupaikade olulisust, tuuleparkide mõju ning minimeeritakse negatiivseid mõjusid elektrituulikute optimaalse paigutuse abil. Konfliktide ennetamiseks ja selleks, et vältida tuuleparkide rajamist rändealadele, on vaja koostada tuuleenergia teemaplaneeringud (mh merealade planeering). Eesmärk on vältida tuuleparkide rajamist olulistele linnualadele, lindude rändeteedele ja teistele suure elurikkusega elupaikadele. Kavandatav tegevus on kooskõlas Looduskaitse arengukavaga aastani 2020. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) ei ole KeHJS § 31 kohane strateegiline planeerimisdokument, sest selle koostamise nõue tuleneb määrusest (EL)2018/1999. Samas on REKK koostatud Eesti energia- ja 15 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm kliimapoliitika eesmärkide ja kehtivate arengudokumentide alusel, arvestades Euroopa Liidu jm rahvusvahelisi keskkonna-, energia- ja kliimasuundumisi, mistõttu on tegemist käesoleva KMH raames teemakohase riikliku kavaga. REKK 2030 eesmärkideks on muuhulgas Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030), taastuvenergia osakaalu saavutamine energia summaarsest lõpptarbimisest aastaks 2030 vähemalt 42% ja energiajulgeoleku tagamine hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal. Eesmärkide saavutamiseks energeetika valdkonnas on üheks peamiseks meetmeks tuuleparkide arendamine (sh merel). Seega on kavandatav Nasva tuuleelektrijaam kooskõlas riikliku energia- ja kliimakavaga. 2016. aastal valmis Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostöös teiste ministeeriumite ja partnerite ning Eesti Keskkonnauuringute Keskusega Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan, mis võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2. märtsil 2017. aastal. Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile kaheksa võtmevaldkonna lõikes. Need valdkonnad on: - planeeringud ja maakasutus, - inimtervis ja päästevõimekus, - looduskeskkond, - biomajandus, - taristu ja ehitised, - energeetika ja energiavarustus, - majandus, - ühiskond, teadlikkus ja koostöö. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 eesmärkidega, toetades energeetika ja energiavarustuse tagamiseks seatud eesmärkide täitmist, läbi tuuleenergia arendamise. Riigikogus 05.04.2017 otsusega heaks kiidetud Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 eesmärgiks on, et aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks ärakasutamiseks. Kliimamuutuste leevendamise seisukohalt on 16 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm tuulikute kavandamine, st rohelise energia tootmisvõimsuse suurendamine positiivne, täites ELi taastuvenergia ja kliima eesmärke. Samuti on kavandatav tegevus kooskõlas Kliimapoliitika põhialused aastaks 2050 seatud energia ja tööstuse valdkonna põhisuunisega: „Soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutusele võttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena. Kavandatav tegevus on kooskõlas Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 eesmärkidega. Energiamajanduse arengukava 2030 (ENMAK 2030) kiitis Vabariigi Valitsus heaks 06.10.2016. Arengukava koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajandusega seonduvad tuleviku tegevused. Arengukava asendab järgmised kehtivad arengukavad: - Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 - Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 - Eesti energiatehnoloogia programm - Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013 (osaliselt) - Lisaks määrab ENMAK 2030 lähtekohad järgnevatele arengukavadele, mida tuleb Euroopa Liidu õigusest tulenevalt esitada Euroopa Komisjonile: - Taastuvenergia tegevuskava taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ alusel - Energiasäästu tegevuskava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel - Hoonete renoveerimise kava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel Arengukava kohaselt on riigi põhitegevused energiajulgeolekuga seotud taristu tagamisel täna ning tulevikus elektri- ja gaasivarustuses piiriüleste ühenduste tagamine, õigusnõuetes sätestatud vedelkütuste varu ja gaasivaru tagamine Eestis, soojuse tootmise võimsuste olemasolu baas- ja tipukoormuste katmiseks, õigusloome tagamine haja- ja mikrotootmise edendamiseks. Elutähtsate teenuste energiavarustus peab olema tagatud. Elektritootmine toimub avatud elektrituru tingimustes. Uusi elektritootmise võimsusi rajatakse lähtuvalt elektrituru tingimustest, kus riigipoolne sekkumine toimub vaid elektri tootmise võimekuse kriteeriumi täitmiseks või uute innovaatiliste tehnoloogiate turule aitamiseks. Arengukava kohaselt võib tuuleenergia aastal 2050 katta riigi elektritarbimise vajadusest kolmandiku. Üldise trendina elektri tootmises võib prognoosida tulevikus taastuvatel energiaallikatel nagu tuul ja biomass põhinevate tootmisvõimsuste osakaalu suurenemist sõltuvalt tehnoloogiate odavnemisest 17 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm ning CO₂ kvoodi hinnatõusust. Arengukava kohaselt on Eestis kõige rohkem elektri tootmises kasutatavad taastuvad energiaallikad biomass ja tuul. Arvestades Eesti häid tuuletingimusi, biomassi kättesaadavust ning ettevalmistatud projektide mahtu on siinsetel taastuvenergiat arendavatel ettevõtjatel väga head võimalused paindlike koostöö mehhanismide abil taastuvenergia tootmisüksuste arendamiseks. Eestis on täna kokku arendusjärgus enam kui 2500 MW ulatuses tuuleparke nii maismaal kui rannikuvetes. Efektiivselt toimiva ja soovitud signaale edastava EL-i heitkogustega kauplemise süsteem ning põlevkivitööstuses planeeritud investeeringute elluviimise tulemusena võib prognoosida elektritootmise portfelli keskmise CO₂ sisalduse langemist tasemele 400-450 g/kWh (2012. aasta andmete alusel oli vastav näitaja 890 g/kWh koos summaarsete võrgukadudega), millele vastab summaarne õhku paisatud CO₂ kogus ca 4,5 mln tonni aastas (2012. aasta andmete alusel oli vastav näitaja ca 12 mln tonni) ning taastuvelektri osakaalu suurenemist Eesti elektri lõpptarbimises 2030. aastaks 30%-ni. Juhul, kui käivituvad edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on võimalik taastuvatest energiaallikatest (peamiselt tuul ja biomass) toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-ni. Kavandatav tegevus on kooskõlas Energiamajanduse arengukavaga 2030. Saare maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) lisa 11 on teemaplaneering „Tuuleenergeetika“. Saare maakonnaplaneering 2030+ märgib, et üks Eestile olulisemaid üleilmseid suundumisi on üleminek laialdasele taastuvenergia kasutamisele ja toob ühe trendina välja, et üleminek laialdasele taastuvenergia kasutamisele laiendab edaspidigi Saare maakonnas, kus eelistatakse biokütuste kasutamist lokaalsete energialahenduste tarbeks. Tõenäoline on kasvav huvi tuuleparkide paigutamiseks Saare maakonna maismaale või rannikumerre, mille eelduseks on põhivõrkude vastava rekonstrueerimise otsustamine. Maakonnaplaneering ja maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering mereala ei käsitle. Eesti mereala planeering on koostamisel. Planeeringus käsitletakse ka Saare maakonnaga piirnevat mereala. Mereala ruumiline planeerimine on vahend merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks, mis võimaldab määratleda, kus ja millistel tingimustel on merealal erinevate inimtegevuste elluviimine kõige otstarbekam. Mereala ruumiline planeering on pärast selle kehtestamist valdkondlike mereala kasutamist reguleerivate otsuste aluseks. 18 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Eesti merealaplaneering on koostamisel, kuid käesolevas KMH programmis on arvesse võetud põhilahenduse eelnõud ning selle mõjude hindamise aruande eelnõud. Saare maakonna arengustrateegia 2019 – 2030 (kinnitatud Saaremaa Vallavolikogu 20.12.2018 määrusega nr 66) koostatud kolme Saare maakonna kohaliku omavalitsuse – Saaremaa, Muhu ja Ruhnu – poolt ühises koostöös. Arengustrateegias määratletakse maakonna arenguvisioon, tuuakse välja selle poole liikumiseks strateegilised eesmärgid, vastavad mõõdikud ning kirjeldatakse tegevussuundi nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusarengut toetava ettevõtlus- ja elukeskkonna kujundamiseks seatakse maakonnaplaneeringu elluviimisel mh järgmisi põhimõtteid: - Tehnilist taristut – teid, sadamaid, elektrivarustust, lairibaühendusi jm arendatakse arvestades eelkõige ettevõtjate vajadusi. Samal ajal tõhustatakse olemasolevate tööstusalade kasutust. - Tagatakse saarte elektrivarustuskindlus ja tugevdatakse elektrivõrku, arvestades tuule ja päikeseenergia tootmise potentsiaali Täpsemad tegevused ja ressursivajadus on väljatoodud arengustrateegia tegevuskavas. Saare maakonna arengut kavandatakse kolmes tegevusvaldkonnas: 1. majanduskeskkond (sh elukeskkond ja inimareng); 2. energeetika; 3. ühendused. Energeetika tegevusvaldkond hõlmab endas erinevaid energiamajanduse valdkondi, sh soojamajandust. Saare maakonnas on peamiseks valdkondlikuks eesmärgiks varustuskindluse tagamine läbi (ennekõike) jaotusvõrgu ajakohastamise ning alternatiivsete ja kohalike energiaallikate kasutuselevõtu soodustamine (päike, väiketuulikud, hakkepuit jms). Kavandatav tegevus on arengustrateegiaga kooskõlas. 3.6 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning keskkonnaseisund. - Kavandatava tegevuse asukoht, maakasutus, omand, asustus ja neist tulenevad võimalikud piirangud. - Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ja maastik. - Ilmastikutingimused. 19 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm - Taimed, loomad, kultuuripärand ja kaitstavad loodusobjektid. 3.7 Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus. - Kasutatav tehnoloogia ja tehnika, ettevalmistustööd ja käitamine. - Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused. - Tuuleelektrijaama kasutuselt eemaldamine. Kirjeldatakse kavandatavat tegevust ja tootmistehnoloogiat, samuti olukorda kui luba ei väljastata. Keskkonnamõju hindamise aruandes käsitletakse ka tuuleelektrijaama kasutuselt eemaldamist (lammutamist). 3.8 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju avaldub peamiselt tuuliku vahetus ümbruses. Ülevaade kavandatava tuuliku ümbruskonnast on toodud joonisel 2. Mõjuala suurus sõltub mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Mõjuala ulatus erineb erinevate mõjuallikate ja mõjutatavate keskkonnaelementide lõikes oluliselt ning seda hinnatakse lähtudes igast mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ja nii kaugele, kui need mõjud tegelikult ulatuvad. Mõjuala ulatus sõltub nii konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, visuaalne mõju jne) kui ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, loomastiku rühm jne). Täpsemad mõjuulatused tuuakse välja KMH aruandes tulenevalt objekti iseärasusest. Võimalikeks mõjuallikateks on eelkõige need tuuleelektrijaama püstitamise (ehitamise), käitamise (kasutamise) ja kasutuselt eemaldamisega (lammutamisega) seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda ranniku lähistel ja rannikul. Põhilised mõjuallikad võivad olla mehaaniline toime, hõljuv sediment, müra, vibratsioon, elektromagnetväli ja füüsiline takistus. Erinevatel perioodidel võivad avalduda erinevat tüüpi olulised mõjud, mis kõik vajavad KMH raames hindamist ja vajadusel KeHJS § 20 lg 7 kohaste keskkonnanõuete (meetmete) rakendamist. 20 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada mõjuallikate (mehaaniline toime, hõljuv sediment, müra, vibratsioon, elektromagnetväli ja füüsiline takistus), kaudu. Järgnevas koondatud kavandatava tegevusega kaasnevad eeldatavad mõjud keskkonnaelementidele. − Kavandatava tegevuse otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele Hinnatakse kavandatava tegevuse otstarbekust asukohas ja kavandatava tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele, samuti käsitletakse kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid kliimale. Kliimamõju hinnatakse KMH aruandes vastavalt Keskkonnamõju hindamise käsiraamatule (Põder, 2018), Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2014/52/EL ning Euroopa Komisjoni juhendile Guidance on Integrating Climate Change and Biodiversity into Environmental Impact Assessment (Euroopa Komisjon, 2013). Säästva arengu seaduse § 2 alusel on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärk tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Eeldatavalt on tegemist olulise positiivse mõjuga. Taastuva elektrienergia tootmise suurenemine vähendab fossiilsetest kütustest toodetava energia kogust, aidates kaasa kliimamuutuste leevendamisele ning Eesti Vabariigi siseriiklike ja rahvusvaheliste kliimaeesmärkide täitmisele. − Mõju vee kvaliteedile Kavandatava tegevuse mõju merevee kvaliteedile võib avalduda tuulelektrijaama ehitamise ja lammutamise ajal, kui teostatakse pinnasetöid. Mõju vee kvaliteedile sõltub põhjast veesambasse paisatud setete ja heljumi kogusest ja kvaliteedist ning valitsevatest hüdrodünaamilistest tingimustest. Mõju leevendamiseks on soovituslik süvendustöid ja muid pinnasetöid mitte teostada tugevate tuulte tingimustes. Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle lähiümbrusega. Survelise põhjavee tõttu on kavandatava tegevuse mõju põhjaveele ebatõenäoline. Nasva piirkond on Siluri veekompleksi survelise põhjavee väljeala, paljud rannikul 21 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm paiknevad puurkaevud on ülevoolavad ja kvaternaari setete veetase on reguleeritud ümbritseva mere poolt, olles sellega ühel tasemel4. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kavandtava tegevuse mõju vee kvaliteedile. − Mõju setete transpordile ja ümbritseva piirkonna randade arengule Tuuleelektrijaama mõju võib avalduda tormilainete režiimile merepõhja struktuurile, setete dünaamikale. Eeldatavalt ei ole tegemist olulise mõjuga. Ehitusfaasis vundamentide ehitusel ja kaabli merepõhja süvendamise käigus toimub setete ümberpaigutamist ja resuspensiooni. Ehitusaegne mõju avaldub piiratud alal ning lühiajaliselt ja kuna ehitus toimub tavapärase lainetuse murdumise tsoonis, ning see ei erine oluliselt looduslikust foonist. Küll peaks vältima ehitustegevust tugevate tormituulte ja sellega kaasneva kõrge meretaseme tingimustes (eelkõige sügistalvisel perioodil), mis võib lühiajaliselt mõjutada merepõhja konfiguratsiooni ning põhjustada olulises mahus setete voolu Nasva liivakarjääri. Kasutusaegne mõju ei ole eeldatavalt oluline. Rannikumerre rajatud tuuleelektrijaam võib vähesel määral mõjutada rannaprotsesside iseloomu, eelkõige setete kuhjumise mustri muutumist, sealhulgas veealuste liivavallide asukoha ja rannajoone konfiguratsiooni muutust. Need mõlemad moodustised on kuhjealal aga nagunii pidevas muutumises. Kuna rajatav tuuleelektrijaam asub täies ulatuses setete kuhjealal ning on põhja poolt kaitstud/piiratud sadamarajatistega, siis ei ole karta setete erosiooni. Küll on elektrijaama näol tegemist täiendava kehaga setete kuhjumise alal, mille täiendav maht kiirendab sadamamuulide taguse ala setetega täitumist ning võib hakata sellega mõjutama sadama ekspluatatsiooni, samas paikneb planeeritava elektrijaama taga Nasva liivakarjäär, mille jätkuv ekspluateerimine peaks tagama piirkonna rannaprotsesside tasakaalu (liialt kiire kuhje ei saa ohtlikuks sadamale). Kasutusest eemaldamine ei avalda olulist mõju, sest objekt asub rannikumeres, kus toimuvad aktiivsed rannaprotsessid, sealhulgas murdlainetusest tingitud pidev setete resuspensioon. Kergesti liigutatavad liivased setted taastavad ka 4 T. Kupits, 2002. Nasva sadama uuringuala liivavaru geoloogilise uuringu aruanne. 22 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm kiirelt loodusliku ilmega merepõhja. Mõju vähendava ja leevendava meetmena tuleb võimalusel vältida töid tormituulte ja sellega kaasneva ajuvee tingimustes, mis võib lühiajaliselt põhjustada ebasoovitavaid muutusi ning põhjustada ehitudetailide uhtumist Nasva liivakarjääri. Mõju on seotud tuuleelektrijaama ala ja selle lähiümbrusega. − Välisõhus leviv (madalsageduslik) müra ja selle vastavus normidele ElektrituuIiku töötavad osad põhjustavad müra, mis levib keskkonda otse nende allikast või kandub üle konstruktsioonielementide kaudu. Tuulikute tekitatav müra sõltub eelkõige heliallika (rootori) konstruktsioonist ja tüübist ning masti kõrgusest ja asetusest. Arvestades tänapäevaste tehnoloogiatega tuulikuid ja nende tekitatavat helivõimsustaset (95 - 105 dB(A) generaatori juures), väheneb müratase modelleeritud hajumise kohaselt 55 - 60 dB(A)-ni rootori diameetri kaugusel. Kauguse suurenedes müratase väheneb veelgi, sulandudes taustamüra fooniga eristamatuks üldjuhul 350 – 500 m kaugusel. Häirivaks võib helitugevus osutuda eeskätt sisemaal paiknevate tuulikute puhul. Rannikul on tuule ja lainetuse ning teiste looduslike taustahelide tõttu keerulisem eristada tuuliku müra üldisest mürafoonist, mistõttu on ka häiring madalam. Müra tekib nii tuuliku ehitamisel ja püstitamisel, tuuliku töötamisel ning lammutamise etapis. Eeldatavalt võivad tuuleelektrijaama rajamise ja demonteerimise etapid olla lokaalselt intensiivsema müratasemega kui tuuliku tavapärase töötamise ajal. Tuuleelektrijaama töötamise ajal toimub müra levik keskkonda ühtlasemalt, samas võib tuuliku töötamine põhjustada ka madalasageduslikku (sagedusega 10 - 200 Hz) müra. Taotletava tegevusega kaasneva müra normtase välisõhus on määratud keskkonnaministri määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Samuti peab müra vastama elamutes ja ühiskasutusega hoonetes, mis on kehtestatud sotsiaalministri määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Madalsageduslikku heli piirväärtused on toodud sotsiaalministri määruses nr 75 „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“. 23  76 Suurlaht II na an R Mullutu-Loode N Ka as la a loodusala ugu va jõ gi gi jõ hajõ gi Pü 77 jõ gi nimetu P üha Pü 77 ha jõ gi v a j õ gi Nas Vägara laht 76 Mullutu-Loode Üle o ni jõ g i linnuala jõ e 77 põ ps ik Nasv m Sa a jõgi 77 Oj La he a Jõ e T iig i tee S õr v e m a a n Nasva 77 Tiigi tee nimetu e aan em La i d u e rv te te Sõ e l e al är Kiv eä M rv M isi Jä Na er Mändjala e sva lla e te jõg ma i tee a Sad Sa da nimetu m a te e 77 e it e kr a n V Ra a Me Na sv r e aj õg i 77 Nasva liivakarjäär Kavandatav tuulegeneraator Väärtuslik maastik Olemasolev tuulegeneraator Puhkeala Pärandkulturi objekt Olemasolev mäeeraldis III kaitsekategooria taimeliik Olemasoleva mäeeraldise teenindusmaa III kaitsekategooria loomaliik Natura 2000 linnuala III kaitsekategooria seene- ja samblikuliik Natura 2000 loodusala Nasva sadama akvatoorium III kaitsekategooria taimeliik Esri Community Maps Contributors, Estonian Environment Agency, Estonian Land Board, Lantmäteriet, Esri, HERE, Garmin, INCREMENT P, METI/NASA, USGS Rohevõrgustik III kaitsekategooria loomaliik Üleujutusohuga piirkond Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonis nr 2 Nasva tuulegeneraator Märkused Saaremaa vald, Kavandatava tuulegeneraatori Mõõtkava 1: 15 000 1. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS rakendust Saare maakond lähiümbruse plaan 2. Plaani koostamisel on kasutataud Keskkonnaregistri andmeid seisuga 04.01.2021. 3. Joonestamisel on kasutatud tarkvara Arcgis Pro ver 2.6.3 (litsents: EFL820902737) OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Anna-Helena Purre Kuupäev 10.02.2021 4. Piirkonnas on I ja II kaitsekategooria liikide leiukohad, mille asukoha täpne avalikustamine on massiteabe vahendites keelatud (Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258; 53, 373). Männiku tee 104, 11216 Tallinn II kaitsekategooria loomaliikide lähim leiukoht kattub osaliselt taotletava tuulegeneraatori asukohaga. Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Aadu Niidas Töö nr 21/3339 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Lisaks mürale võib kavandatava tegevusega kaasneda ka vibratsioon nii tuuliku ehitustööde, töötamise ja lammutamise etapis. Ehitamise ja lammutamisega kaasnev vibratsioon on võrreldav tavapärastel ehitustöödel tekkivaga, mis on lühiajaline ning esineb valdavalt tugevdusvaiade rammimisel maasse vundamendi rajamisel. Tuuliku töötamisel võivad vibratsioonid tekkida tuule jõu ebakorrapärasest avaldumisest tuuliku rootorile, mis masti konstruktsiooni kaudu kanduvad alusvundamendile ning ümbritsevasse keskkonda. Kavandatavata tegevuse kohaselt rajatakse tuulik merre tehissaarele, mistõttu on võimaliku vibratsiooni kandumine maismaale välistatud ning see sumbub tehissaart ümbritsevas meres. Seetõttu ei ole kavandatava tegevusega ette näha sotsiaalministri määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud piirnormide ületamist lähimate tundlike objektide (majapidamiste) juures. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse elektrituuliku rajamise, töötamise ja lammutamisega kaasnevat välisõhus levivat mürataset modelleerimise teel. Alusandmetena kasutatakse kirjandusallikatest ning arendajalt saadud informatsiooni mõju täpsemaks hindamiseks antud keskkonnatingimustes. − Veealune müra Mereelustikule võib kahjuliku mõju avaldada tuuleelektrijaama töötavate osade (generaator, jahutussüsteemid, labade pöörlemine jm) põhjustatud veealune müra. Mõju on seotud tuuleelektrijaama ala ja selle vahetu ümbrusega. Kuna mereimetajad on kõige helitundlikumad ja hästi uuritud, siis eeskätt hinnatakse mõju hüljestele. Hinnatakse ka müra mõju kaladele, kuigi nende puhul on andmed mõjude kohta puudulikud. Kogu ehitamise perioodi peamisteks heliallikateks on töölaevade müra (sõukruvi kavitatsioon, masinate ja generaatorite müra). Ehitustöödega kaasneb ka vundamendi ja merepõhja vibratsioon, kuid reeglina pelaagilisele elustikule keskkonnamõjude hindamisel arvestatakse ainult akustilise energia emissiooniga vette. Põhjaelustikule mõju hindamisel võib olla oluline ka vibratsioon. Gravitatsioonivundamendi paigaldamisel on heliallikateks merepõhja süvendamistööde müra ning kivimaterjalide paigaldamine ja pumpamine. Vaivundamendi ehitamisel on peamiseks impulssheli allikaks vaiade rammimine puurimine, abilaevade mehhanismide mootorite ja generaatorite müra, kivimaterjalide paigaldamine. Kasutamiseaegne mõju heliallikateks on tuulegeneraatori töö (labade pöörlemine, vundamendi vibratsioon), 25 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm tuulegeneraatorit teenindava ujuvplatvormi liikumine. Kasutuselt eemaldamisel kaasneb roomikmehhanismide müra, tehissaare eemaldamisel lisanduksid pumpamise ja kivimaterjalide laadimisel tekkivad mürailmingud. Mõju hinnatakse modelleerimisega (elustikule mõju hindamisel kasutatakse eksperthinnangut), arvestades eelnevalt piirkonnas teostatud uuringutega (Balticconnectori maagaasitoru projektiga merekeskkonnale mõju hindamine: veealune müra, Skepast&Puhkim OÜ, 2018-2020; Liivi lahe ümbritseva allveemüra seire, KIK, 2019), teised olemasolevaid allikaid (sh Tougaard J., et al., 20205) ja analoogiatega ning keskkonnamõju hindamise käigus tehtava modelleerimise tulemustega. Helilevi modelleritakse tertsribades 200 Hz ja 500 Hz. Need sagedused levivad piisavalt kaugele madalas vees ja on hästi kuuldavad mereimetajate (hüljeste) ning ka ujupõiega kalade poolt. − Võimalikud keskkonnaavariid ja tuleohutus Kavandatavast tegevusest tulenev õlireostuse tekke oht on nii tuuleelektrijaama ehitamise kui ka kasutamise faasis. Õlireostuse vältimiseks ehitustööde käigus tuleb järgida ohutusreegleid. Arendajal peavad olema võimalused reostuse likvideerimiseks peale selle tekkimist. Töid on soovitatav mitte teostada pikaajaliselt puhuvate (üle 10 m/s) tuulte tingimustes. Mõju on seotud tuuleelektrijaama ala ja selle lähiümbrusega. Tuuliku hooldamisel kasutatavad kuluvahendid, komponendid, õlid, määrded on pakendatud tootjapoolselt hermeetiliselt. Põleng võib tekkida tuulegeneraatori isesüttimisel, inimese hooletusest, masina või seadme rikkest vms põhjusel. Tulekahju tekkimise riski suurendavad tootmisterritooriumile sattunud kõrvalised isikud, kes ei ole tuleohutusnõuetest teadlikud. Seetõttu on oluline, et kõrvalised isikud ei sattuks territooriumile. Keskkonnaavariidega kaasnevad keskkonnamõjud on olulised. Seetõttu tuleb rangelt järgida tuleohutuse eeskirju ja teha seejuures koostööd Päästeametiga. Keskkonnaregistri andmetel asub Nasva alevikus kaks keskkonnaohtlikku objekti: Duschy AS kütuse mahuti (registrikood: OOB0070001) ja Baltic Workboats AS kütusemahuti (registrikood OOB0105919). 5 Tougaard J., et al., 2020. How loud is the underwater noise from operating offshore wind turbines? J. Acoust. Soc. Am. 148(5). 26 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Hinnatakse kavandatava tegevuse kaasneda võivaid keskkonnaavariisid ja mõju tuleohutusele. − Mõju ajalooliste lõhkekehadele ja muudele ohtlikele objektidele Teadaolevalt puuduvad arendusalal ning selle vahetus läheduses lõhkekehad ja muud ajalooliselt ohtlikud objektid. Koostöös Kaitseministeeriumiga (kaastav asutus) selgitatakse ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide leidumise tõenäosus. Võimalik mõju on seotud otseselt tuuleelektrijaama ja merekaabli koridoriga. Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju võimalikele ohtlikele objektidele. − Mõju maastikule Kavandatava tegevuse tulemusel rajatakse merre tehissaar ja sellele üks tuulik, mille torni kõrgus maapinnast on 90 m ja rootori läbimõõt 120 m. Tuuleelektrijaama asukoha valimisel on mh on arvestatud, et planeeritud meretuulik sobituks juba olemasolevate maismaatuulikutega. Kavandatava tegevuse mõju maastikule avaldub peamiselt tuuliku ümbruses (eelkõige tuuliku läheduses asuval rannikualal). Tuulikute visuaalse mõju vähendamiseks on võimalus viia lähimad tuulikud rannikust kaugemale. Tuulikute viimine kaugemale merealale võib olla küll positiivse mõjuga visuaalsete häiringute vähendamisel, samas tõstab see taastuvenergeetika ühiku hinda, mis mõjutab elanikkonda sotsiaalmajanduslikult. Pärast tuuliku hoonestusloa lõppu tuleb tuulik demonteerida. Kavandtava tegevuse visuaalset mõju käsitletakse koos sotsiaalse mõjuga. Vt punkt „Kavandatava tegevuse sotsiaalsed mõjud, sh visuaalseid mõjud“. − Mõju merepõhja elustikule ja elupaikadele Eeldatavalt avaldub kavandatava tegevuse oluline mõju tuuleelektrijaama ehituse ajal, olemasolevale liivapõhjale rajatakse pae- ja graniitkivist tehissaare perimeeter mis täidetakse samast piirkonnast ehk Nasva sadama akvatooriumist pumbatava täiteliivaga Kogu tehissaare territoorium kaetakse liiva erosiooni vältimiseks paekivikillustikuga. Kasutusaegne negatiivne mõju on eeldatavalt väheoluline. Samas loob tehissaar uusi elupaiku põhjaelustikule. Kavandatava tegevuse mõju on seotud otseselt tehissaare ning merekaabli alaga. Hinnatakse kavandtava tegevuse mõju merepõhja elupaikadele ja elustikule (taimestikule, loomastikule). 27 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm − Mõju kalandusele, kalade elukeskkonnale, sh koelmualadele ja rändeteedele Eeldatav mõju avaldub nii tuulepargi ehitamisel, kasutamisel kui ka lammutamisel. Ehitustööde ajal avaldab kalastikule mõju ehitusmüra, pinnasetöödel tekkiv heljum ja mehhanismide müra. Ehitusaegse mõju ulatus sõltub laiali kantud setete ja hõljumi levikust ning ehitustöödel tekkivast mürast. Kasutusaegne mõju on seotud tuuliku ning merekaabli alaga. Merekaablite süvistamise ja isoleerimisega tagatakse, et merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele on minimaalne. Tuuliku käitamisfaasis võivad kalastikule mõju avaldada elektrituuliku töömüra, kaabli elektromagnetväli ning hooldusel kasutatavate mehhanismide liiklusmüra. Arvestades, et korraga on töös üks ujuvpargas (madala veeseisu korral kasutatakse roomikmehhanisme) ei ole siiski alust antud mõju pidada oluliseks. Samas loob tehissaar kalastikule uusi elupaiku. Kasutuselt eemaldamisel avaldab kalastikule mõju lammutusmüra, pinnasetöödel tekkiv heljum (juhul kui tuulikute vundamendid ja tehissaar eemaldatakse merepõhjast) ning mehhanismide müra. Arvestades, et mõlemad mõjud on lühiajalised ei ole hetkel alust pidada neid olulisteks. Mõju vähendava ja leevendava meetmena tuleb tehissaare rajamisel ja vundamentide paigaldamisel ja võimalikul eemaldamisel, kaablikraavi rajamisel jm ehitustöid teha väljaspool kalade kudemisperioodi. Heljumi laialdasema leviku vältimiseks tuleb vältida ehitustöid tugeva tuule korral. Lisaks sellele tuleb kasutada võimalikult väikest elektromagnetvälja tekitavaid veealuseid kaableid ning need võimalusel süvistada merepõhja. Merealal, kuhu suubub Nasva jõgi koevad mitmed kalanduslikult olulised kalaliigid. Lisaks läbib piirkonda mitmeid kalaliike, kes suunduvad mööda Nasva jõge oma kudemisaladele Mullutu lahes ja teistes ülesvoolu asuvates järvedes. Kuna tegemist on eelkõige olulise kalade taastootmisalaga, siis on keskkonnamõjude hindamiseks esmatähtis välja selgitada kalastiku koosseis kevadperioodil: erinevate kalaliikide arvukus ning ala tähtsus kudemis- ja läbirändealana erinevatele kalaliikidele. Välitööde käigus kogutakse andmeid Nasva jõe suudmepiirkonna kalastiku kohta ning antakse eksperthinnang selle kalanduslikule ja looduskaitselisele tähtsusele. Lisaks hinnatakse kalastiku- uuringu käigus, millised on kalade peamised rändeteed Nasva jõkke. Eksperthinnanguga hinnatakse tehissaare ja tuuleelektrijaama võimalikke mõjusid kalastikule ja soovitatakse kohaseid leevendusmeetmeid. Eksperthinnangu aluseks võetakse olemasolevad allikad ja analoogid ning töö käigus tehtavate uuringute tulemused. Piirkonna kalastiku kohta puuduvad varasemad KMH hindamiseks kasutatavad uuringud. Lähim seireala, kus Tartu 28 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Ülikooli Eesti Mereinstituut viib alates 2005. aastast läbi iga-aastast kalastiku seiret, asub Kõiguste lahes. Kalaproovide kogumisel ja analüüsil kasutatakse metoodikat6, mis on välja töötatud rannikumere kalastiku seireks ning mille ihtüoloogilise algmaterjali kogumisel kasutatavate püügivahendite valik, kasutamine ja analüüs vastab rahvusvahelistele rannikumere kalastiku seire juhtnööridele HELCOM 2015. Guidelines for coastal Fish monitoring sampling methods of HELCOM. See on vajalik seetõttu, et valdav osa Eesti merealadel kogutud kalastikuandmetest on kogutud sama metoodikat kasutades ja see tagab vajadusel kogutud andmete võrreldavuse andmetega teistelt merealadelt. Kavandatava tegevuse piirkonnas tehakse enne ehitust kalastiku inventuur ja kaardistatakse nn eelnev olukord. Hinnatakse mõju kalandusele, kalade elukeskkonnale, sh kalade koelmualadele ja rändele Nasva jõkke ja määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. − Mõju taimedele, loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele Kavandtava tegevuse teostamiseks vajalikul alal (tehissaare ja kaabli ala) ja selle lähiümbruses kaitsealuste taimeliikide leiukohti registreeritud ei ole. Kavandtava tegevuse asukohast ~2,3 km lääne suunas on II kategooria kaitsealuse taimeliigi, nõmmnelk (Dianthus arenarius) leiukoht ning ~2,4 km idas II kategooria kaitsealuste taimeliikide, harilik muguljuur (Herminium monorchis) ja soohiilakas (Liparis loeselii) leiukohad. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju nende maismaataimedeni ei ulatu. Kavandava tegevuse mõju merepõhjataimestikule kajastatakse punktis „Mõju merepõhja elustikule ja elupaikadele“. Kavandtava tegevuse asukohast ~1,5 km kaugusele ida suunda jäävad Natura 2000 alade hulka kuuluvad Mullutu-Loode loodusala (EE0040443) ja Mullutu-Loode linnuala (EE0040444). Mullutu-Loode loodusala kaitse- eesmärgiks olevad liigid on vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), luha- pisitigu (Vertigo (Vertigo) geyeri) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Mullutu-Loode linnuala kaitse-eesmärgiks on 34 liiki linde. Keskkonnamõju hindamisel Mullutu-Loode loodusala ja Mullutu-Loode linnuala osas Natura 6 Thoresson, G. 1996. Guidelines for coastal monitoring. Kustrapport 1: 1-35. 29 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm asjakohast hindamist läbi ei viida, kuna kavandatava tegevusega kaasnevad eeldatavad mõjud nendeni ei ulatu. Kavandava tegevuse mõju linnustikule kajastatakse punktis „Mõju lindudele“. Kavandtava tegevuse asukohast ~1,6 km kaugusel Nasva jõe silla juures on registreeritud kolme II kategooria kaitsealuse loomaliigi (käsitiivalise) leiukohad: veelendlane (Myotis daubentonii; KLO9119767), tiigilendlane (Myotis dasycneme; KLO9119766) ja põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; KLO9119765). Mõju neile liikidele käsitletakse punktis „Mõju nahkhiirtele“. Läänemere Eesti vetes elab kaks hülgeliiki hallhüljes (Halichoerus grypus) ja viigerhüljes (Pusa hispida). Kavandtava tegevuse piirkonnas on juhuvaatlusi hüljeste esinemisest. Mõju hüljestele käsitletakse punktis „Mõju hüljestele“. Kavandatava tegevuse mõju hindamisel kaitstavatele loodusobjektidele lähtutakse kaitstavate liikide elupaikade tingimustest, Looduskaitseseadusest ja Eesti Looduse Infosüsteemi kantud informatsioonist. Täpsem mõjuhinnang antakse keskkonnamõju hindamise käigus. − Mõju nahkhiirtele Kavandtava tegevuse asukohast ~1,6 km kaugusel Nasva jõe silla juures on registreeritud kolme II kategooria kaitsealuse loomaliigi (nahkhiire) leiukohad: veelendlane (Myotis daubentonii; KLO9119767), tiigilendlane (Myotis dasycneme; KLO9119766) ja põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; KLO9119765). Samuti paikneb asukohast idas Loode Tammik, mis on sobilik biotoop mitmetele nahkhiireliikidele. Ehitusaegne oluline mõju käsitiivalistele puudub arvestades, et ehitusprotsess toimub päevasel ajal, nahkhiired on öise aktiivsusega, ka kokkupõrgete risk on ehitusfaasis väike ja barotraumade risk puudub. Eeldatav oluline mõju võib esineda tuulepargi kasutamise ajal. Negatiivset mõju põhjustavad kokkupõrked tuuliku labadega ning barotrauma (kiire rõhu muutuse poolt põhjustatud koekahjustus). Mõju on seotud otseselt tuuleelektrijaama alaga. Kasutuselt eemaldamisega kaasnev oluline mõju puudub arvestades, et lammutusprotsess toimub päevasel ajal, nahkhiired on öise aktiivsusega, ka kokkupõrgete risk on lammutusfaasis väike ja barotraumade risk puudub. 30 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Nahkhiirtealane töö koosneb eksperthinnangu ja uuringu osast. Eksperthinnang annab ülevaate arendustegevuse potentsiaalsest mõjust nahkhiirtele ning teeb ülevaate ümbritseva ala nahkhiirte elupaikadest. Ümbritsevate alade kaardianalüüsiks kasutatakse Eesti Looduse Infosüsteemi, loodusvaatluste andmebaasi (LVA) ja PlutoF andmebaasi andmeid. Võimalusel kasutatakse lisaks ka muid tööde teostajatele kättesaadavaid andmestikke (nt. imetajate levikuatlase andmestik ja muud uuringud). Nahkhiirte uuring viiakse läbi perioodil 1. mai kuni 15. september. Uuringu eesmärgiks on hinnata nahkhiirte rände esinemist piirkonnas ning teha kindaks uuringuala kasutus suvisel poegimisperioodil. Uuringuks kasutatakse vähemalt ühte automaatset nahkhiirte salvestajat, mis paikneb uuringualal kogu perioodi vältel. Tagamaks aparatuuri tööd, hooldatakse seda uuringuperioodi jooksul regulaarselt. Uuringu ajaline kestvus ja põhimõtted on kooskõlas Euroopa nahkhiirte kaitse lepingu organisatsiooni EUROBATS koostatud soovitustega. Lisaks automaatregistraatorile viiakse piirkonnas läbi vaatluseid ümbritseval maismaal, et teha selgeks ümbruskonna nahkhiirterohkus. Sarnast uuringuplaani on varasemalt kasutatud mitmete tuuleenergeetika arenduste puhul: - Nahkhiirte kevad- ja sügisrände monitooring Paldiski ja Pakri tuuleparkides 2014. ja 2015.aastal; - Nahkhiirte uuring Aseriaru tuulepargis 2014 sügisel (rändemonitooring + hinnang hukkumisele); - Tootsi Suursoo tuulepargi arenduse ehituseelne nahkhiirte uuring; - Nahkhiirte uuring Saarde valda kavandatavate P14, P15 ja P16 tuuleparkide mõju kohta nahkhiirtele. Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju nahkhiirtele kohalikul tasandil ja määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. − Mõju hüljestele Keskkonnaregistri andmetel kavandatava tegevuse lähipiirkonnas hüljeste püsielupaiku ja leiukohti ei ole. Kavandatava tegevuse asukohast 16 km kaugusele jääb Kerju hallhülge leiukoht (KLO9101789), mis kattub Kerju hallhülge püsielupaiga (KLO3000094) ja selle sihtkaitsevööndiga. Kavandatava tegevuse asukohast ja 23 km kaugusel on Allirahu Tompamaa hallhülge leiukoht 31 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm (KLO9100054). Kuid kavandtava tegevuse piirkonnast on teada juhuvaatlusi hüljeste esinemisest. Eeldatavalt oluline mõju hüljestele võib ilmneda tuuleelektrijaama ehituse ajal. Ehitustööde ajal mõjutavad mereimetajaid suhteliselt kõrge müratasemega ehitustööd, vaiade paigaldamine merepõhja ja samuti muu ehitusega kaasnev mürahäiring. Erinevate häiringute mõjul väheneb tööde tsoonis hüljeste poolt kasutatavate merealade pindala. Ehitustööde aja planeerimisel tuleb arvestada hüljeste sigimis- ja karvavahetusajaga, nt ei tohi vaiade rammimist teha hüljeste sigimisajal veebruaris-märtsis. Ehitusaegne müra võib mõjutada ka hüljeste toiduks olevaid kalu, peletades neid töötsoonist eemale. Ehitustöödega kaasneb heljumi vette paiskamine, mis vähendab vee läbipaistvust ning võib takistada hüljestel saagi püüdmist. Heljumipilve põhjasettimine võib ohustada võimalikke kalade koelmuid piirkonnas ning tuua kaasa negatiivseid mõjusid põhjafaunale ja kaladele ja seeläbi hüljeste toidubaasile. Tuuleelektrijaama kasutamise perioodil võib põhjaelupaikade teisenemine tuua kaasa muutusi toiduahelas ja hüljeste toidubaasis läbi merepõhja ja sellega kaasneva põhjakoosluste muutuste tehisaare ümbruses ja selle nõlvadel. Kuna suures pildis on tegemist väikese maastikumuutusega, ei ole sellel eeldatavalt olulist mõju hüljestele. Mõju hüljestele võib esineda tuuliku poolt tekitatud veealuse müra tõttu (vt ka punkt „Veealune müra“). Tuuleelektrijaama kasutamise ajal võib avalduda oluline mõju. Eeldatav mõju on seotud otseselt tuuleelektrijaama alaga. Nasva sadama töötamisega kaasneb laevamüra, kuid töötava tuulelektrijaama poolt põhjustatav veealune müra on üldiselt madalam kui laevamüra. Eeldatavalt on kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju hüljestele lokaalne. Mõju hindamisel kasutatakse mh Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava ja välitööde tulemusi. Väitöödel on kavandatud hüljeste esinemise väljaselgitamine vaatlustega nii maismaalt kui merelt. Samuti intervjueeritakse kohalikke elanikke, kellel on informatsiooni hüljeste esinemise kohta kavandatava tegevuse piirkonnas. Välitööde põhieesmärgiks on välja selgitada hüljeste esinemise peamised perioodid kavandatava tegevuse piirkonnas ja sellest lähtuvalt määratleda ehitustöödeks kohased ajavahemikud. Mõju hindamisel hüljestele on kaasatakse hülgeekspert Anders Galatius (Aarhusi Ülikool, Taani). Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju hüljestele kohalikul tasandil ja määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. 32 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm − Mõju lindudele Tuuliku ja tehissaare asukoht kattub osaliselt II kategooria kaitsealuse liigi väikeluige (Cygnus columbianus bewickii) leiukohaga KLO9121552. Teine väikeluige leiukoht KLO9121551 paikneb ~1,2 km kaugusel idas. Mullutu-Loode loodusala ja Mullutu-Loode linnuala paiknevad kavandatava tegevuse asukohast ~1,5 km idas. Lähimad merikotka (Haliaeëtus albicilla) püsielupaigad on ~2,3 km kaugusel kirdes: Nasva merikotka püsielupaik: KLO3002216, KLO3000306 ja samuti ~2,3 km kaugusel läänes Loode merikotka püsielupaik: KLO3001163 ning samas piirkonnas on ka Nasva merikotka püsielupaik KLO3001874. Tuuleelektrijaama ehituse ajal avalduv mõju ei ole eeldatavalt oluline, kuna tuuleelektrijaama ehitusega kaasnev mõju on lühiajaline ja ehitustööd toimuvad piiratud alal. Kaasneda võib häiring rännetel peatuvatele, talvituvatele ja toituvatele lindudele, kuid antud mõju ei saa pidada oluliseks vastavalt Corson OÜ poolt 2012. aastal koostatud KMH aruandele, mis käsitleb Pärnu sadama laevatee süvendamist. Kasutusaegne mõju on eeldatavalt oluline. Negatiivset mõju avaldab linnustikule tuulikute poolt põhjustatud takistus rändavatele veelindudele ning kokkupõrkeoht tuuliku labadega. Samuti võib uue tuuliku rajamine avaldada tundlikele linnuliikidele väljatõrjuvat mõju, st. tuuliku tehistaristu tõrjub välja seda ala varem kasutanud linnud ja/või vähendab nende ala ajalises ja ruumilise kasutuse määra. Mõju on seotud tuuleelektrijaama arendusala ja selle ümbrusega. Täpsem mõju ulatus määratakse KMH aruandes. Hinnatakse mõju lindudele kohalikul tasandil ja määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. − Mõju kultuuripärandile Kavandatava tegevuse asukohas ja lähiümbruses ei ole riigi kaitse all olevaid kultuurimälestisi. Mõju võib avalduda läbi setete kandumise veealustele kultuuriväärtusele. Aladel, kuhu ei ulatu mälestis või selle kaitsevöönd, tuleb ehitus- ja kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Tehissaare rajamisel ja merekaabli paigaldamisel on võimalus, et tööde käigus satutakse peale arheoloogilistele leidudele, näiteks laevavrakile. Muinsuskaitseseaduse § 41 alusel on leidja kohustatud tööd katkestama, säilitama leiu ja leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile. Lähimad pärand- kultuuriobjektid asuvad ~1,7 km põhja suunas Nasva keskosas (Elu talukoht, Õusna talukoht, Nasva seltsimaja). Kavandatava tegevuse eeldatav mõju neile 33 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm pärandkultuuriobjektidele puudub. Täpsem mõjuhinnang antakse keskkonnamõju hindamise käigus. − Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Taotletava tuuleelektrijaama vahetusse ümbrusse majapindamisi ei jää. Kavandatavast tuulikust jääb Kuresaare linn ~4,5 km kaugusele kirdesse. Lähimate Nasva aleviku majapidamiste õuealad asetsevad kavandatavast tuulikust ~1,4 km kaugusel põhja suunas. Kavandatava tegevusega võib kaasneda vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale ning keskkonna kaudu võidakse mõjutada inimese tervist, heaolu või vara. Mõju inimese tervisele on eeldatavalt väheoluline, kuna ei ole eeldada piirväärtusi ületavate müratasemete levikut lähimate elamuteni. Samas ei saa kohalike inimeste heaolu otseselt seostada kehtestatud arvulistest normidest kinnipidamisega. Mõju varale on eeldatavalt neutraalne, sest tuulik asub laevatamiseks liiga madalas vees, ja seetõttu on ebatõenäoline laevade kokkupõrge tuulikuga ja seeläbi laevade kahjustumine. Mõju kinnisvarale on eeldatavalt väheoluline. Samas, igasugune piirkonnas esinev majandus- ja arendustegevus pakub inimestele otseselt ja kaudselt tööd. Mõju majandusarengule ja tööhõivele on ehituse ajal eeldatavalt positiivne. Kavandatava tegevuse realiseerimisel tekib kohapealseid töökohti, mis saavad olla seotud tuulikute transpordiga, tuulikute püstitamise ja tuulikuparkide hooldamisega. Mõju hinnatakse eksperthinnanguga, võttes aluseks olemasolevaid allikaid ja analoogid ning töö käigus tehtavate uuringute tulemused, sh - Eesti Statistikaameti, Äriregistri ning Maksu- ja Tolliameti andmed; - Asjakohased analüüsid ja uuringud (Eesti teadusasutused, rahvusvahelised artiklid ja uuringud); - Kohaliku omavalitsuse arengukavad; - KMH avalikustamise käigus saabunud seisukohad. Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele heaolule ja varale. 34 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm − Kavandatava tegevuse sotsiaalsed mõjud, sh visuaalseid mõjud Kavandatava tegevuse sotsiaalsed mõjud võivad kaasneda tuuleelektrijaama püstitamise, käitamise ja kasutuselt eemaldamisega. Võimalikud mõjutatavad sihtgrupid on näiteks püsielanikud, puhkajad ja ettevõtjad. Visuaalse mõju mõjuala on seotud tuuliku nähtavusega. KMH koostamisel valideeritakse võimalik visuaalne ja sotsiaalmajandusliku mõju ja hinnatakse võimalikku visuaalset ja sotsiaalmajanduslikku mõju sihtgruppidele. Mõju kohalikule kogukonnale selgub täpsemalt aruande koostamise etapis. Mõju hinnatakse eksperthinnanguga, võttes aluseks olemasolevaid allikaid ja analoogid ning töö käigus tehtavate uuringute tulemused, sh - Eesti Statistikaameti, Äriregistri ning Maksu- ja Tolliameti andmed; - Asjakohased analüüsid ja uuringud (Eesti teadusasutused, rahvusvahelised artiklid ja uuringud); - Kohaliku omavalitsuse arengukavad; - KMH avalikustamise käigus saabunud seisukohad. Hinnatakse kavandatava tegevuse sotsiaalseid, sealhulgas visuaalseid mõjusid. Lahenduse väljatöötamisel kaasatakse kohalikku omavalitsust ja kogukondi. − Mõju tsiviillennunduse radaritele Lähtudes Lennuameti 19.10.2011 kirjas nr 4.6-8/11/2823 toodud informatsioonist – planeeringuala lähiümbruses asub mitmeid sama tüüpi rajatisi, mistõttu ei sea uue tuuliku püstitamine täiendavaid piiranguid Kuressaare lennuvälja käitamistingimustele – võib eeldada, et olulist mõju kavandtava tegevusega ei kaasne. Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju tsiviillennunduse radaritele. Võimaliku mõju täpsustamiseks ja häiringute vältimiseks tehakse koostööd Transpordiametiga (on kaastav asutus). − Mõju mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele Mõju avaldub tuuleelektrijaama kasutamise faasis ja on eeldatavalt väheoluline. Kavandatavad tuulik võib häirida radarite ja mereseiresüsteemi tööd, tekitades tuulikute taha radari jaoks nn varjupiirkonna. Tuuleelektrijaama kasutamine võib avaldada mõju ka lennundusele ning selle mõjuga arvestamisel ja leevendamiseks tehakse koostööd Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Transpordiameti ja Lennuliiklusteenistusega. 35 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm KMH raames tehakse arvutuslikke meetodeid kasutades koormatava mereala suhtes tervikuna uuring mõju kohta mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele. Hinnatakse mõju mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele. − Mõju navigatsioonimärkide ja -tulede eristamisele Mõju võib avalduda tuuleelektrijaama kasutamise faasis. Kavandatava tuuliku rajamisega võib kaasneda navigatsioonmärkide raskendatud jälgimine planeeritava tuuleelektrijaama alal. Tuleb arvestada, et kavandatav tegevus (rajatav objekt) ei tohi häirida veeliiklejatel navigatsioonimärkide või -tulede eristamist. Nasva sadamakai lõunaotsas on püsimärk – Nasva sadamakai päevamärk. Märgil tuli puudub. Kavandatava tuuleelektrijaama alast ida pool, piki Nasva sadama akvatooriumit (nii akvatooriumis kui väljaspool akvatooriumi idapiiri) kasutatakse hooajalisi ujuvmärke. Ka ujumärkidel tuled puuduvad. Märkide omanik on arendaja emaettevõte Baltic Workboats AS. Teisi navigatsioonimärkide ja -tuledesid kavandatava tuulepargi lähipiirkonnas ei ole. Veeteede Amet on leidnud (08.06.2016 kiri nr 3-3-1/1984), et kavandatav ehitis ei häiri veeliiklust ning neil ei ole vastuväiteid hoonestuslao menetluse algatamisele. Lähtudes eeltoodust, sh kavandatava tegevuse ja navigatsioonimärkide asukohtadest, on eeldatavalt tegemist väheolulise mõjuga. Võimaliku mõju täpsustamiseks, ja vajadusel leevendamiseks, tehakse koostööd Transpordiametiga (on kaasatav asutus). Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju navigatsioonimärkide ja -tulede eristamisele. − Koosmõju teiste tegevusliikidega Hoonestusluba elektrituuliku rajamiseks taotletakse piirkonnas, kus käesoleval ajal toimub aktiivne elektri tootmine tuuleelektrijaamadega. Lähimad olemasolevad tuulikud paiknevad Nasva sadama kail taotletava tuuliku asukohast ~300 (316) m kaugusel idas ja ~400 (425) m kaugusel kirdes ning kolm tuulikut loodes Saaremaa rannikul vastavalt 1,4 km; 1,4 km ja 1,6 km kaugusel kavandtavast tuulikust. Keskkonnamõju hindamisel tuuakse välja kavandatava tegevuse võimalik koosmõju teiste tuuleelektrijaamadega, tulenevalt taotletava Nasva tuuleelektrijaama kasutusele võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude ulatusest. Peamised koosmõjud teiste ümberkaudsete tuuleelektrijaamadega tekivad 36 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm välisõhule (müra), millega keskkonnamõju hindamisel arvestatakse. Kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub veel teisi mõjutegureid, mis põhjustavad koosmõju aspektist olulist keskkonnamõju, siis võtetakse ka seda keskkonnamõju hindamisel arvesse. 3.9 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ning nende kasutamise eeldatav efektiivsus. Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakutakse välja leevendusmeetmed ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. 3.10 Keskkonnaseire ja teiste keskkonnalubade vajadus. Lähtuvalt KMH tulemustest antakse soovitusi keskkonnaseire tingimuste seadmiseks ja käsitletakse teiste keskkonnalubade vajadust. 3.11 Kavandatava tegevuse võrdlus erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ja nende paremusjärjestus. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel lähtutakse nendega eeldatavasti kaasnevast keskkonnamõjust ja hüvedest. 3.12 Kokkuvõte, soovitused ja koondhinnang. 3.13 KMH aruande koostamisel kasutatud infoallikad. 3.14 KMH aruandele lisatakse KMH menetlust kajastavad dokumendid, kaasatud asutustelt ja teistelt huvigruppidelt avalikustamise perioodil laekunud kirjad ja avalike arutelude protokollid. Avalikustamise perioodil laekunud kirjades esitatud ettepanekutele, vastuväidetele ja küsimustele ja avalikul arutelul vastuseta jäävatele küsimustele vastatakse kirjalikult, mille koopiad lisatakse aruandele. 37 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm 4. HINDAMISMETOODIKA Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse peamiselt kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju võttes arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. KMH aruande koostamiseks kasutatakse objektiga seotud dokumente ja varasemalt koostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Lisaks tehakse KMH käigus spetsiaalseid uuringuid. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud põhimõtetest, mille põhjal: - Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut; - Keskkonnamõju on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale; - Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonna-taluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõjude prognoosimisel kasutatakse mitmeid hindamismetoodikaid: kaardianalüüsi (Eesti Looduse Infosüsteemi ja Maa-ameti kaardikihid), hinnatava objekti ja selle lähiümbruse vaatlust, uuringuid, eksperthinnanguid ning kaasatud asutustega konsulteerimist. Keskkonnamõju selgitused, järeldused ja soovitused esitatakse tuginedes ekspertrühma kuuluvate spetsialistide erialasele kogemusele, välivaatluste ja uuringute tulemustele ning erinevate ametkondade ja osapoolte omavahelisele koostööle. Tabelis 4.1 on toodud teemade kaupa, milliseid metoodikaid konkreetsete mõjude hindamisel kasutatakse. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega ei kaasne KeHJS § 20 lõige 2 alusel koostatud Keskkonnaministri 01.09.2019 määruses nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ § 4 lõige 2 punktis 2 nimetatud valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi. Seetõttu eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruande koostamisel ei käsitleta/hinnata. Samuti 38 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm ei käsitleta piiriülest mõju, kuna seda ei ole ette näha. Tabel 4.1 Hinnatavad mõjukriteeriumid ja mõjude prognoosimisel kasutatavad hindamismetoodikad Hinnatav Hindamismetoodika mõjukriteerium Kavandatava tegevuse Eksperthinnang – hinnatakse kavandatava tegevuse otstarbekus ja otstarbekust antud asukohas, kavandatava tegevuse mõju vastavus säästva kliimale ja vastavust säästva arengu põhimõtetele. Hindamise arengu aluseks on erialane kirjandus ja ekspertarvamus. põhimõtetele Eksperthinnang – vee kvaliteedi hindamisel kasutatakse varasemate geoloogiliste uuringute tulemusi (sh T. Kupits, Mõju vee 2002. Nasva sadama uuringuala liivavaru geoloogilise uuringu kvaliteedile aruanne) ja piirkonnas varem tehtud keskkonnamõju hindamise aruandeid (sh Merin AS, 2002. Merelise maa- ainese kaevandamine ja kasutamine merealal Nasva sadama lõunaküljel) Kaardianalüüs – kasutatakse Eesti Maa-ameti Geoinfosüsteemi ajaloolisi kaarte ning eriaegseid ortofotosid, analüüsitakse rannajoone muutust ajas ja ruumis Vaatlus – kavandatava tegevuse asukoha iseloomustamine enne tegevuse alustamist Uuring – mõõdistatakse rannaprofiilid hetkeolukorra fikseerimiseks, setete liikumise modelleerimiseks võetakse Mõju setete rannalt ja rannikumerest liivaproovid ning määratakse setete transpordile ja keskmine terasuurus (vajalik modelleerimise sisendina). ümbritseva Modelleerimine – sete liikumise modelleerimine mudeliga piirkonna randade Delft3D arengule Eksperthinnang – hinnangu koostamisel võetakse arvesse töö käigus teostatud uuringuid ning ajaloolise kaardimaterjali analüüsi. Võetakse arvesse Nasva liivakarjääri KMH raames läbiviidud töid, kasutatakse riikliku rannikuseire raames (Eesti Geoloogiateenistuse läbiviidud) kogutud andmeid (Järve- Mändjala uuringuala kohta) ning kasutatakse TLÜ Ökoloogia keskuse teadusuuringute raames kogutud mõõtmisandmeid Järve-Mändjala-Nasva uuringuala kohta Müra eksperthinnang – müratasemete modelleerimine Välisõhus leviv DataKustik spetsiaaltarkvaraga CadnaA 2021 Pro. (madalsageduslik) Modelleeritakse välisõhus levivat müra kavandatava tegevuse müra erinevates etappides 39 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Tulemusi võrreldakse keskkonnaministri määruses nr 71 kehtestatud müra normtasemetega ning hinnatakse müra mõju lähimate tundlike objektide (majapidamiste) juures Modelleerimine – modelleeritakse veealust müra ning selgitatakse, millistel merealadel ning millise ajaperioodi jooksul esinevad helitasemed, mis võivad kahulikult mõjutada mereelustiku. Helilevi modelleritakse tertsribades 200 Hz ja 500 Hz. Modelleerimisel kasutatakse Quonops tarkvara Veealune müra Eksperthinnang – hindamisel lähtutakse modelleerimise tulemustest, varasematest allikatest teadaolevatest veealuse müra mõjudest elustikule (sh HELCOM 2019; Slabbekoorn, H. 2010; Southall B. L., 2007; Southall, B. L., 2019) Võimalikud Eksperthinnang – hinnatakse kavandatava tegevuse kaasneda keskkonna- võivaid keskkonnaavariisid ja mõju tuleohutusele avariid ja tuleohutus Mõju ajalooliste Eksperthinnang – koostöös Kaitseministeeriumiga (kaastav lõhkekehadele asutus) selgitatakse ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike ja muudele objektide leidumise tõenäosus. Hinnatakse kavandatava ohtlikele tegevuse mõju võimalikele ohtlikele objektidele objektidele Vaatlus – kavandatava tegevuse asukoha iseloomustamine Mõju enne tegevuse alustamist maastikule Eksperthinnang – antakse hinnang maastiku muutumisele Vaatlus – kavandatava tegevuse asukoha elupaikade ja Mõju merepõhja elustiku iseloomustamine enne tegevuse alustamist elustikule ja Eksperthinnang – hinnatakse kavandtava tegevuse mõju elupaikadel merepõhja elupaikadele ja elustikule (taimestikule, loomastikule) Inventuur – kavandatava tegevuse piirkonnas viiakse enne Mõju kalandusele, ehitust läbi kalastiku inventuur kevadel erinevate kalaliikide kalade kuderände ja kudemisperioodil kasutades standardiseeritud elukeskkonnale, sh võrgujadasid (võrkudest silmasammuga 14 kuni 60 mm), koelmualadele ja millele on lisatud kaks rahvusvaheliselt standardiseeritud rändele veekvaliteedi hindamise standardi nõuetele (EVS-EN 14757:2015) vastavat sektsioon-nakkevõrku. Kalaproovide kogumisel ja analüüsil kasutatakse metoodikat, mis on välja töötatud rannikumere kalastiku seireks (Thoresson, 1996) 40 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm ning mille ihtüoloogilise algmaterjali kogumisel kasutatavate püügivahendite valik, kasutamine ja analüüs vastab rahvusvahelistele rannikumere kalastiku seire juhtnööridele (HELCOM, 2015). Eksperthinnang – antakse piirkonna kalastiku ülevaade, hinnatakse mõju kalandusele, kalade elukeskkonnale, sh kalade koelmualadele ja rändeteedele ning määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. Kaardianalüüs – kasutatakse Eesti Looduse Infosüsteemi Mõju taimedele, andmeid loomadele ja Eksperthinnang – hindamisel lähtutakse kaitstavate liikide kaitstavatele elupaikade tingimustest, Looduskaitseseadusest ja Eesti loodusobjektidele Looduse Infosüsteemi kantud informatsioonist. Mõju hindamisel kasutatakse ka välitööde tulemusi. Uuring – eesmärgiks on hinnata nahkhiirte rände esinemist piirkonnas ning teha kindaks uuringuala kasutus suvisel poegimisperioodil. Uuring viiakse läbi perioodil 1. mai kuni 15. september kasutades vähemalt ühte automaatset nahkhiirte salvestajat, mis paikneb uuringualal kogu perioodi vältel. Uuringu ajaline kestvus ja põhimõtted on kooskõlas EUROBATS soovitustega Mõju nahkhiirtele Eksperthinnang – hinnatakse kavandatava tegevuse mõju nahkhiirtele kohalikul tasandil ja määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. Hindamisel lähtutakse kaitstavate liikide elupaikade tingimustest, Looduskaitseseadusest ja erialasest teaduskirjandusest. Uuringu käigus kogutavad andmed võimaldavad hinnata nahkhiirte rändeaegset kogunemist piirkonnas, mida indikeerib rändliikide suhtelise arvukse kasv Kaardianalüüs – kasutatakse Eesti Looduse Infosüsteemi ja Elurikkuse andmebaasi andmeid. Vaatlus – välitööd hüljeste esinemise selgitamiseks kavandatava tegevuse piirkonnas Eksperthinnang – mõju hindamisel kasutatakse mh Mõju hüljestele Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava, veealuse müra modelleerimise ning välitööde tulemusi. Mõju hindamisel hüljestele kaasatakse hülgeekspert Anders Galatius (Aarhusi Ülikool, Taani). Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju hüljestele kohalikul tasandil ja määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. Kaardianalüüs – kasutatakse Eesti Looduse Infosüsteemi ja Mõju lindudele Elurikkuse andmebaasi andmeid. Võimalusel ka GPS saatjatega luikede liikumiste andmebaasi. 41 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Uuring – Väikeluige rändepeatuste elupaiga kasutusmustri tuvastamine vaatluste ja kogumite paiknemisala kaardistamisega Modelleerimine – kasutatakse varasemate uurimisprojektidega kogutud infot tundlike liikide lennukõrguste ja kokkupõrkeriskide modellerimise tulemuste kohta Eksperthinnang – hindamisel lähtutakse kaitstavate liikide elupaikade tingimustest, Looduskaitseseadusest ja Eesti Looduse Infosüsteemi kantud informatsioonist. Mõju hindamisel kasutatakse ka riiklikke liigikaitse tegevuskavasid sh eelkõige Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava (Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 18.04.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/161). Hinnatakse mõju lindudele kohalikul tasandil ja määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. Eksperthinnang - mõju kultuuripärandile hinnatakse Mõju varasemate teadmiste ja Keskkonnaregistrisse kantud kultuuripärandile pärandkultuuri objektide põhjal Eksperthinnang – mõju hindamisel analüüsitakse järgnevaid valdkondi: mõju inimese tervisele- ja heaolule; mõju varale. Mõju hindamisel tuuakse välja iga valdkonna kohta võimalikud mõjud koos analüüsiga, mille tulemusena annab ekspert hinnangu, kas tuulegeneraatori rajamisel on vastavale Mõju inimese valdkonnale positiivne, negatiivne või neutraalne mõju (mõju tervisele, heaolule hinnang toodud sarnaselt KMH kasutatud skaalale (oluline ja varale negatiivne) kuni (oluline positiivne). Hindamise aluseks on erialane kirjandus, analoogsed projektid ja nende KMH hindamine (nii Eestis kui ka mujal), KMH hindamise käigul teostatavad teised uuringud ning ekspertarvamus. Eksperthinnang – mõju hindamisel analüüsitakse järgnevaid valdkondi: mõju majandusele ja tööhõivele, sh kalandussektorile; mõju piirkonna turismile; mõju kohalikule kogukonnale. Kavandatava Mõju hindamisel tuuakse välja iga valdkonna kohta võimalikud tegevuse mõjud koos analüüsiga, mille tulemusena annab ekspert sotsiaalsed mõjud, hinnangu, kas tuulegeneraatori rajamisel on vastavale sh visuaalseid valdkonnale positiivne, negatiivne või neutraalne mõju (mõju mõjud hinnang toodud sarnaselt KMH kasutatud skaalale (oluline negatiivne) kuni (oluline positiivne). Hindamise aluseks on erialane kirjandus, analoogsed projektid ja nende KMH hindamine (nii Eestis kui ka mujal), KMH käigus teostatavad teised uuringud ning ekspertarvamus. 42 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Lahenduse väljatöötamisel kaasatakse kohalikku omavalitsust ja kogukondi Mõju Eksperthinnang – koostöös Transpordiametiga hinnatakse tsiviillennunduse kavandatava tegevuse mõju tsiviillennunduse radaritele. radaritele Häiringute vältimiseks tehakse koostööd Transpordiametiga Uuring – KMH raames tehakse eksperdi poolt arvutused koormatava mereala suhtes tervikuna mõju kohta mereseire- Mõju mereseire- ja ja ESTER sidesüsteemidele. Mõju mereseire- ja ESTER ESTER sidesüsteemidele hinnatakse arvutustulemustest lähtuvalt. sidesüsteemidele Mõjuga arvestamisel ja leevendamiseks tehakse koostööd Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Transpordiameti ja Lennuliiklusteenistusega Eksperthinnang – hinnatakse kavandatava tegevuse mõju Mõju navigatsiooni- navigatsioonimärkide ja -tulede eristamisele. Võimaliku mõju märkide ja -tulede täpsustamiseks ja vajadusel leevendamiseks tehakse koostööd eristamisele Transpordiametiga (kaasatav asutus). Eksperthinnang – tuuakse taotletava Nasva tuuleelektrijaama kasutusele võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude ulatusest tulenevalt, välja kavandatava tegevusega kaasnev võimalik Koosmõju teiste koosmõju teiste lähipiirkonnas paiknevate tegevusliikidega tuuleelektrijaamadega, seejuures arvestatakse mõju mürale ja teisi mõjutegureid, millega võib eeldatavasti kaasneda märkimisväärne koosmõju KMH aruande koostamisel kasutatakse objektiga seotud dokumente ja varasemalt teostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse KMH aruandes, kuid peamised infoallikad keskkonnamõju hindamisel on järgmised: - Saare maakonnaplaneering 2030+; - hoonestusloa taotlus; - Nasva sadama uuringuala liivavaru geoloogilise uuringu aruanne (Kupits, 2002); - Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava; - Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava; - Teilmann, J., Galatius, A. & Sveegaard, S. 2017. Marine mammals in the Baltic Sea in relation to the Nord Stream 2 project. - Baseline report. Aarhus University, DCE – Danish Centre for Environment and Energy, 52 pp. Scientific Report from DCE – Danish Centre for Environment and Energy No. 236. http://dce2.au.dk/pub/SR236.pdf; - HELCOM 2015. Guidelines for coastal Fish monitoring sampling methods of HELCOM; - HELCOM 2019. Noise sensitivity of animals in the Baltic Sea. Baltic Sea Environment Proceedings N° 167; 43 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm - Erbe et al., 2016 C. Erbe, C. Reichmuth, K. Cunningham, K. Lucke, R. Dooling Communication masking in marine mammals: a review and research strategy. Mar. Pollut. Bull., 103 (1–2) (2016), pp. 15-38; - Slabbekoorn H, Bouton N, van Opzeeland I, et al. 2010. A noisy spring: the impact of globally rising underwater sound levels on fish. Trends Ecol Evol 25: 419– 27; - Southall, B. L., Bowles, A. E., Ellison, W. T., Finneran, J. J., Gentry, R. L., Greene, C. R., Jr., Kastak, D., Ketten, D. R., Miller, J. H., Nachtigall, P. E., Richardson, W. J., Thomas, J. A., and Tyack, P. L. (2007). “Marine mammal noise exposure criteria: Initial scientific recommendations,” Aquat. Mamm. 33, 411–521; - Southall, B. L., Finneran, J. J., Reichmuth, C., Nachtigall, P. E., Ketten, D. R., Bowles, A. E., Ellison, W. T., Nowacek, D. P., and Tyack, P. L. (2019). “Marine mammal noise exposure criteria: Updated scientific recommendations for residual hearing effects,” Aquat. Mamm. 45, 125–232; - Thoresson, G. 1996. Guidelines for coastal monitoring. Kustrapport 1: 1- 35; - teised asjakohased teadusartiklid ja uuringud; - EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuurist saadud andmed; - Maa-ameti X-GIS rakendused; - Eesti Vabariigi seadusandlus; - kirjavahetus arendajaga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel kasutatakse kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et igale mõjukriteeriumile antakse vastava peatüki lõpus hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis kasutatakse mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalata (-5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 4.2). Lisaks antakse igale mõjukriteeriumile kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust. Kriteeriumite kaalu määramiseks kasutatakse paariviisilist võrdlust. Iga kriteerium võrreldakse kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistatakse väärtus 1, vähem olulisele väärtus 0. Võrdsete väärtuste korral, antakse mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Seejuures ei tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem. 44 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Tabel 4.2 Mõjude olulisuse skaala 0 mõju puudub -1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju -2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju -3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju Kaalutud hinde saamiseks korrutatakse mõjukriteeriumile antud hindepalli selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadakse kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel. 45 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm 5. AJAKAVA Tabel 5.1 KMH raames kavandatavad tegevused ja nende ajakava Orienteeruv Nr Tegevus Täitja ajakulu Vabariigi 1. Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine 19.12.2019 Valitsus 2. KMH algatamisest teavitamine Otsustaja 22.01.2020 3. KMH programmi ettevalmistamine ja esitamine otsustajale Ekspert 6 nädalat Vähemalt 4. KMH programmi avalik väljapanek Osapooled 14 päeva (KeHJS § 16) Ekspert 5. KMH programmi avalik arutelu 1 nädal Arendaja Avalikustamise käigus tehtud täiendusettepanekute põhjal programmi parandamine ja täiendamine 6. Ekspert 3 nädalat (vajadusel). KMH programmi esitamine KMH järelevalvajale heakskiitmiseks 30 päeva (KeHJS 7. KMH programmi heakskiitmine või heakskiitmata jätmine* Otsustaja § 18) 8. Keskkonnamõju hindamine, aruande koostamine Ekspert 1 kuni 2 aastat 9. Aruande esitamine keskkonnamõju hindamise järelevalvajale Arendaja 1 nädal 10. KMH aruande valmimise ja selle avaliku arutelu väljakuulutamine Otsustaja 1 nädal 46 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Vähemalt 11. KMH aruande avalik väljapanek Otsustaja 2 nädalat (KeHJS § 21) Ekspert 12. KMH aruande avalik arutelu 1 nädal Arendaja KMH aruande avalikul arutelul tehtud ettepanekute põhjal aruande täiendamine ja parandamine 13. Ekspert 3 nädalat (vajadusel) 14. KMH aruande esitamine heakskiitmiseks Arendaja 1 nädal 30 päeva (KeHJS 15. KMH aruande heakskiitmine Järelevalvaja § 22) * Kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul KMH programmi heakskiitmisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi (KeHJS § 18 lg 7). 47 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm 6. ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELEVALVAJA, JUHTEKSPERT, EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS JA KAASATAVAD ASUTUSED Arendaja: Otsustaja: Five Wind Energy OÜ Vabariigi Valitsus Sadama tee 26 Kontaktisik: Liis Piper Nasva alevik Telefon +372 667 2151 93872 Saaremaa Vald E-post: [email protected] Saare maakond Registrikood: 14011467 Kontaktisik: Nalmond Meri Juhatuse liige Tel: +372 516 7657 E-post: [email protected] Ekspert: Järelevalvaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER Keskkonnaministeerium Männiku tee 104 Narva mnt 7a 11216 Tallinn 15172 Tallinn Registrikood 11206437 E-post: Kontakt: Aadu Niidas [email protected] Keskkonnaekspert Tel: +372 668 1013 E-post: [email protected] 48 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Ekspertrühma koosseis: Aadu Niidas (loodusteaduste bakalaureusekraad loodusteaduslike ainete õpetaja (keskkonnaspetsialist) erialal, loodusteaduste magistrikraad geoökoloogia erialal) töötab keskkonnaeksperdi (litsents KMH 0145, kehtib kuni 26.10.2022) ametikohal, kes on olnud KMH juhtekspert 2012. aastast alates. Juhib antud KMH menetluses ekspertrühma. Priit Kallaste (tehnikateaduste bakalaureuse ja magistrikraad keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia erialal) hindab keskkonnaspetsialisti ametikohal keskkonnamõjusid alates 2016. aastast. Teostab välisõhu alast modelleerimist (müratase, saasteained) ja koostab lõhketööde ohutusarvutusi erinevate mõju hindamiste ja ekspertiiside raames. Hindab keskkonnamõju hindamisel kavandatava tegevusega kaasneva välisõhu müra vastavust normidele. Kaie Kriiska (loodusteaduste doktorikraad maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse erialal, bakalaureuse- ja magistrikraad keskkonnatehnoloogia erialal) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal ning tegeleb keskkonnamõjude hindamisega kliima valdkonnas alates 2020. aastast. On alates 2011. aastast tegelenud kliimapoliitika, süsinikuringe ja maakasutuse kasvuhoonegaaside hindamisega (Keskkonnaagentuuris, Tartu Ülikoolis) ning omab ÜRO kasvuhoonegaaside inventuuri rahvusvahelise audiitori sertifikaati (2014). On samuti Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna Keskuse ekspert säästva arengu programmis ning tegeleb muuhulgas kliimamuutuste temaatikaga. Hindab keskkonnamõju hindamisel kavandatava tegevuse otstarbekust ja vastavust säästva arengu põhimõtetele, sh mõju kliimale. Anna-Helena Purre (geoökoloogia erialal loodusteaduste bakalaureuse- ja magistrikraad) hindab keskkonnaspetsialisti ametikohal keskkonnamõjusid 2018. aastast. On samuti Tallinna Ülikooli doktorant, kes uurib oma teadustöös kuivendatud ja kaevandatud ja seejärel korrastatud turbamaadel taimkatte arengut ning süsinikdioksiidi vooge. Hindab keskkonnamõju hindamisel mõju taimedele, merepõhja elustikule ja elupaikadele. Üllar Rammul (loodusteaduste erialal diplom bioloogias, loodusteaduste magistrikraad bioloogias-zooloogias), töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal ja on hinnanud antud valdkonnas keskkonnamõju 2016. aastast alates. On samuti Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud, kus tema peamised tööülesanded on zooloogia 49 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm (selgrootud ja selgroogsed loomad) ning keskkonnakaitse ja säästva arengu kursuste läbiviimine. Aastatel 2010-2015 töötas Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonnas ja oli Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppe (AEWA) Eesti poolne kontaktisik ning tegeles kaitstavate loodusobjektide (peamiselt lindude püsielupaikade) kaitsekorralduse alase töö juhtimise, organiseerimise, sealhulgas õigusaktide ja strateegiliste dokumentide eelnõude ettevalmistamise korraldamise ning elluviimise koordineerimisega. Keskkonnamõju hindamisel koondab loomade alased mõju hinnangud, hindab mõju loomadele (mõju hindamisel hüljestele on kaasatud hülgeekspert Anders Galatius, Aarhusi Ülikool, Taani), merepõhja elustikule, kaitstavatele loodusobjektidele, maastikule, kultuuripärandile, keskkonnaavariidele ja tuleohutusele ning koosmõju teiste tegevusliikidega. Marge Uppin (geoloogia erialal loodusteaduste bakalaureusekraad, loodusteaduste magistrikraad ja filosoofiadoktorikraad) töötab hüdrogeoloogi (hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000011) ametikohal. Hindab keskkonnamõju hindamisel mõju vee kvaliteedile. Hannes Tõnisson (loodusteaduslike ainete õpetaja diplom, geoökoloogia bakalaureuse ja magistrikraad ning ökoloogia doktorikraad (rannikute geoloogia valdkonnas)). Töötab Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse vanemteaduri ametikohal. Hindab kavandatavate tegevuste mõju setete transpordile ja ümbritseva piirkonna randade arengule. Redik Eschbaum (teadusmagistri kraad ihtüoloogias ja kalanduses). Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi rannikumere kalanduse töörühma juhataja. Osalenud erinevate KMHde ja KSHde koostamisel kalade ja kalanduse eksperdina: Saaremaa püsiühendus, Eesti mereala planeerimine, erinevate sadamate süvendamine ja rajamine, maavarade kaevandamine merest jt. Keskkonnamõju hindamisel hindab mõju kalandusele, kaladele ja nende elukeskkonnale, arvestades võimalike kudealade ja sinna ligipääsuga. Kristiina Oll (sotsiaalteaduste magister majandusteaduses) tiimijuht- vanemkonsultant, noorempartner juhtimiskonsultatsiooni ettevõttest CIVITTA Eesti AS. Hindab keskkonnamõju hindamisel mõju inimese tervisele, heaolule, varale, sotsiaalset, sh visuaalset mõju inimesele, kaasates lahenduste väljatöötamisele kohalikku omavalitsust ja kogukondi. 50 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Aleksander Klauson (füüsika - matemaatikateaduste kandidaat, 1981. a), TTÜ Ehituse ja arhitektuuri instituut, konstruktsiooni mehaanika professor. Hindab kavandatava tegevusega kaasneva veealuse müra mõju. Mati Kose (loomaökoloogia teadusmagister) ornitoloog ja keskkonnamõju rakendusuuringute ekspert. Eesti kõige suurema ja pikemaaegse kogemustepagasiga ornitoloog tuuleparkide linnustiku mõjude hindamisel ja järelseirel. Hindab kavandatava tegevusega kaasnevat mõju lindudele. Oliver Kalda (bioloogia (kõrvalainega) bakalaureuse kraad, zooloogia magister). Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor ja õppekava juht (keskkonnatehnoloogia ja - juhtimine) ja Elustik OÜ nahkhiire ekspert. On tegelenud nahkhiirte temaatikaga üle kümne aasta ja omab kogemust nii teaduse, looduskaitse, kui ka loodushariduse vallas. On varasemalt läbi viinud mitmeid tuleenergeetika projektidega seotud nahkhiirte alaseid töid. Hindab kavandatava tegevuse mõju nahkhiirtele. Sergei Semjonov (automaatika ja telemehaanika eriala, elektriinsener; sõjaväeline eriala: radari seiresüsteemide ülem). Töötanud 18 aastat Saraatovi Tööstusautomaatika Erikonstrueerimisbüroos, inseneri ja osakonnajuhatajana. Olnud projektijuht mitmetes automaatjuhtimisega lendavate aparaatide projektides. Töötanud 26 aastat Piirivalveametis (hiljem PPA-s) tehnilise eksperdina, ülesandeks piirivalve seire- ja valvesüsteemide väljatöötamine, osalemine hangetel ja süsteemide kohapealsel testimisel. Hindab koormatava mereala mõju mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele. Vajadusel kaasatakse töö käigus teisi eksperte. Aruande koostamisse kaasatavad asutused: Tulenevalt VV 19.12.2019 korraldusest nr 312 kaastakse keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande koostamisse Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Transpordiamet (VV korralduses nr 312 Veeteede Amet ja Lennuamet), Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Saaremaa Vallavalitsus ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega. 51 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Saaremaa Vallavalitsus on KMH menetlusse kaasatud, kuna taotletava tuuleelektrijaam asub Saaremaa vallas. Kohalikud omavalitsused esindavad kohalikku kogukonda, olles kursis kohaliku piirkonna olude ja probleemidega. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest. Avalikustamisest teavitamise menetlusdokumendid (teavitamise kirjad, kuulutused, teated) lisatakse koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga käesolevale programmile. 52 Liis Piper Saatja: Martin Männik <[email protected]> Saatmisaeg: 18. mai 2016. a. 15:30 Adressaat: Liis Piper Koopia: 'Asko Pohla'; Nalmond Meri Teema: Vs: Hoonestusloa menetlusest Lugupeetud pr Piper, Viitan Teie all olevale e-kirjale. AS Baltic Workboats soovib seoses esitatud taotlusega täpsustada, et võrreldes 07. septembri 2011. aasta taotlusega soovib AS Baltic Workboats käesoleval ajal rajada uue tuuliku SWT 4.0-120, mille torn maapinnast 90 m kõrgusel, rootori läbimõõt on 120 m ja võimsus 4 MW. Muus osas jääb AS Baltic Workboats 07. septembri 2011. aasta taotluses esitatu juurde. Palun kinnitage kättesaamist ning edastage vastav kiri valitsusasutustele ning meile ärakiri nimetatud kirjast. Parimat Martin Männik Pohla & Hallmägi Käesolev elektronkiri ja selle lisad võivad sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni ning on kasutamiseks ainult selles märgitud adressaa(ti)dile. Selle elektronkirja loata kasutamine, avaldamine või levitamine on keelatud. Kui te ei ole selle elektronkirja adressaat, palume Teil viivitamatult võtta saatjaga elektronposti teel ühendust ning kustutada elektronkiri ja kõik selle koopiad. This e-mail message including any attachments is for the sole use of the intended recipient(s) and may contain confidential information. Any unauthorized review, use, disclosure or distribution is prohibited. If you are not the intended recipient, please immediately contact the sender by reply e-mail and delete the original message and destroy all copies thereof. Saatja: Liis Piper [mailto:[email protected]] Saatmisaeg: 10 May 2016 08:47 Adressaat: Martin Männik <[email protected]> Koopia: 'Asko Pohla' <[email protected]>; [email protected] Teema: RE: Hoonestusloa menetlusest Reg. kuupäev: 10.05.16 Kellaaeg: 08:46:16 Reg. number: 15-1431-004 Tere Lähtuvalt veeseadusest küsis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 29.09.2011 valitsusasutustelt arvamust Baltic Workboats AS 07.09.2011 esitatud taotlusele hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Saadud vastusest ilmnes, et valitsusasutustel ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid. Lähtuvalt 01.07.2015 jõustunud veeseaduse muudatustest andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hoonestuslubade menetlused üle Tehnilise Järelevalve Ametile. Lõpliku 1 otsuse menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks ning loa andmiseks teeb enne 01.07.2015 esitatud hoonestusloa taotluste puhul Vabariigi Valitsus. Kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium küsis valitsusasutuste arvamust 2011. aasta lõpus (viimane vastus laekus jaanuaris 2012) ning nelja aasta jooksul on seadustes jõustunud mitmeid muudatusi, siis peab Tehnilise Järelevalve Amet vajalikuks küsida valitsusasutustelt täiendavalt veeseaduse § 227 lõike 2 kohast arvamust. Esialgse hinnangu kohaselt küsime arvamust Keskkonnaametilt, Kaitseministeeriumilt ning kaasame menetlusse ka kohaliku omavalitsuse. Asutustel on oma arvamuse avaldamiseks 30 päeva. Kui ei ilmne hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid, siis peale arvamuste saamist on hoonestusloa menetluse järgmiseks etapiks teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes, üleriigilise levikuga päevalehes ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel. Sellega anname teada kavatsusest algatada Teie esitatud taotluse põhjal hoonestusloa menetlus. Peale teate avaldamist on kõigil asjast huvitatud isikutel võimalik Teie taotluse materjalidega tutvuda ning 20 päeva jooksul oma arvamust avaldada või esitada samale alale omapoolne taotlus. Juhul kui samale alale esitatakse veel taotluseid peame taotluseid omavahel võrdlema ning otsustama, milline neist vastab kõige enam Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele ning riigi strateegilistele arengukavadele. Lisaks sooviksime üle täpsustada, et kuna Teie taotlus on esitatud rohkem kui neli aastat tagasi, siis kas Te soovite taotluses teha täiendusi? Eeskätt puudutab see planeeritava tuulegeneraatori parameetreid. Kui taotluses olulisi muudatusi ei tule, tahame kirja valitsusasutustele välja saata selle nädala jooksul ning hoiame Teid edasisega kursis. Tervitades Liis Piper 667 2004| [email protected] | www.tja.ee From: Martin Männik [mailto:[email protected]] Sent: Monday, April 25, 2016 12:00 PM To: Liis Piper <[email protected]> Cc: 'Asko Pohla' <[email protected]>; [email protected] Subject: Vs: Hoonestusloa menetlusest Importance: High Lugupeetud pr. Piper, AS Baltic Workboats on Pohla & Hallmägi klient. Viitan Teie allolevale 19. aprilli 2016. aasta e-kirjale. AS Baltic Workboats avaldab ja kinnitab, et ta jääb 07. septembri 2011. aasta kirjaga esitatud taotluse juurde, on hoonestusloa taotlusest jätkuvalt huvitatud ning palub kooskõlas HMS § 5 lg 2 viia haldusmenetlus läbi võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi AS-le Baltic Workboats. Palun informeerige, milline on haldusmenetluses järgmine toiming. 2  Parimat Martin Männik advokaat Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi Kentmanni 4, 10116 Tallinn tel +372 600 9920 fax +372 600 koduleht www.phlaw.ee Käesolev elektronkiri ja selle lisad võivad sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni ning on kasutamiseks ainult selles märgitud adressaa(ti)dile. Selle elektronkirja loata kasutamine, avaldamine või levitamine on keelatud. Kui te ei ole selle elektronkirja adressaat, palume Teil viivitamatult võtta saatjaga elektronposti teel ühendust ning kustutada elektronkiri ja kõik selle koopiad. This e-mail message including any attachments is for the sole use of the intended recipient(s) and may contain confidential information. Any unauthorized review, use, disclosure or distribution is prohibited. If you are not the intended recipient, please immediately contact the sender by reply e-mail and delete the original message and destroy all copies thereof. From: Liis Piper <[email protected]> Subject: Hoonestusloa menetlusest Date: 19 Apr 2016 15:53:52 EEST To: "[email protected]" <[email protected]> Reg. kuupäev: 19.04.16 Kellaaeg: 15:53:36 Reg. number: 15-1431-002 Austatud Baltic Workboats AS juhatus Esitasite advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi vahendusel 07.09.2011 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) hoonestusloa taotluse. Taotluse kohaselt kavandatakse Liivi lahte Suure Katla piirkonda Nasva sadama lähistele avamere tuuleparki. Taotluse menetlemise hetkel kehtinud veeseaduse (edaspidi VeeS) kohaselt oli hoonestusloa menetlejaks MKM, kes sai teha ettepaneku hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks pärast Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Veeteede Ameti, Lennuameti ja Muinsuskaitseameti põhjendatud arvamuse saamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium küsis arvamusi valitsusasutustelt 29.09.2011 kirjaga nr 1.10-11/11-00722/002. Alates 01.07.2015 jõustunud VeeS muudatuste kohaselt on hoonestuslubade menetlejaks Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA). MKM andis pooleliolevad menetlused üle TJA-le 30.09.2015 ning teavitas Teid 28.10.2015 kirjaga nr 1.10-13/11-00722/009. Üleantud dokumentidest nähtub, et viimane Teie menetlust puudutav kiri on registreeritud dokumendihaldussüsteemis 17.01.2012. a, milleks on Põllumajandusministeeriumi seisukoht nr 10.1- 2/10571-1. Kuna meie andmetel ei ole Teie hoonestusloa menetluses peale 2012. aastat uusi toiminguid tehtud, siis ootame Teie tagasisidet, kas olete hoonestusloa taotlemisest jätkuvalt huvitatud või soovite taotluse tagasi võtta. Lisame käesolevale kirjale ka valitsusasutuste vastused, mis saabusid MKM 29.09.2011 kirjale nr 1.10- 11/11-00722/002. Ootame Teie tagasisidet hiljemalt 11.05.2016. 3 Lugupidamisega 4 Liis Piper Saatja: Martin Männik <[email protected]> Saatmisaeg: 2. mai 2017. a. 16:07 Adressaat: Liis Piper Koopia: Nalmond Meri Teema: Vs: Hoonestusloa menetlusest Manused: 2_Sadama tee 26_poolsaar_tuulik3_02.05.17.pdf Järeltegevuse lipp: Järeltegevus Olekulipp: Lipuga märgitud Tere! Hoonestusloaga koormatava ala suurus on 1988,4 m2 vastavalt lisatud plaanile. Palun kinnitage, et esitatud informatsioon on piisav AS-i Baltic Workboats hoonestusloa taotluse rahuldamiseks. Parimat Martin Männik Pohla & Hallmägi Käesolev elektronkiri ja selle lisad võivad sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni ning on kasutamiseks ainult selles märgitud adressaa(ti)dile. Selle elektronkirja loata kasutamine, avaldamine või levitamine on keelatud. Kui te ei ole selle elektronkirja adressaat, palume Teil viivitamatult võtta saatjaga elektronposti teel ühendust ning kustutada elektronkiri ja kõik selle koopiad. This e-mail message including any attachments is for the sole use of the intended recipient(s) and may contain confidential information. Any unauthorized review, use, disclosure or distribution is prohibited. If you are not the intended recipient, please immediately contact the sender by reply e-mail and delete the original message and destroy all copies thereof. Saatja: Liis Piper [mailto:[email protected]] Saatmisaeg: 13 April 2017 14:33 Adressaat: Martin Männik <[email protected]> Teema: RE: Hoonestusloa menetlusest Tere Kui juurdepääsutee on ajutine, siis on tehissaare puhul on tõesti tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega. Palun veel täpsustada kui suur on tehissaare pindala (koormatava ala suurus). Ilma juurdepääsu teeta, ainult see osa, millele taotletakse hoonestusluba. Lõplik koordinaatide täpsustamine toimub siis kui hakkame loa andmist vormistama, loa väljastab Vabariigi Valitsus. Tervitades 1 Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 19.12.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: RT III, 23.12.2019, 11 Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine Vastu võetud 19.12.2019 nr 312 Korraldus kehtestatakse 7. septembril 2011. a kehtinud veeseaduse § 227lõigete 1 ja 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punkti 5 ja § 11 lõike 3 alusel ning kooskõlas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõikega 1. 1. Asjaoludja menetluse käik Baltic Workboats AS (registrikood 10657801, asukoht Sadamatee 26, Nasva alevik, Saaremaa vald, Saare maakond) esitas Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumile 7. septembril 2011. a veeseaduse (edaspidiVeeS) § 226lõike 2 kohase hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamisekstuuleelektrijaamaga. Baltic Workboats AS esitas Tarbijakaitse ja TehniliseJärelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 18. mail 2016. a ja 2. mail 2017. atäpsustatud hoonestusloa taotlused, mille kohaselt kavatseb taotleja kasutuselevõtta kõrgema ning võimsama tuuliku kui esialgses taotluses märgitud. Niiesialgses kui ka 18. mail 2016. a ja 2. mail 2017. a esitatud muudetudtaotlustes on koormatav ala sama, mistõttu tuleb lugeda, et taotlus on esitatud7. septembril 2011. a. Baltic Workboats AS teavitas 20. oktoobril 2017. a, etsõlmis 15. detsembril 2015. a jagunemiskava, mille käigus asutati ettevõte FiveWind Energy OÜ (registrikood 14011467, asukoht Sadama tee 26, Nasva alevik,Saaremaa vald, Saare maakond, edaspidi taotleja), kellele anti üle kogutuuleenergiast elektrienergia tootmisega seotud vara, sealhulgas kõiktuuleenergiast elektrienergia tootmisega seotud asjad, õigused ja kohustused.Eeltoodust tulenevalt kinnitas taotleja, et vastab hoonestusloa omajale kehtestatudnõuetele, ning avaldas, et hoonestusloa taotlejaks tuleb lugeda Five WindEnergy OÜ. Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 922kohaselt võibhoonestusloa anda vaid elektriettevõtjale ELTS tähenduses võielektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale konkurentsiseaduse § 2lõike 3 tähenduses. Five Wind Energy OÜ põhitegevuseks on äriregistri ja 2018. aasta majandusaasta aruande andmetel elektrienergia tootmine tuuleenergiast.Majandustegevuse registri andmetel on ettevõttele väljastatud elektrienergiatootmise tegevusluba nr ELT000044. Seega on tegemist elektriettevõtjaga ningtaotleja vastab ELTS §-s 922sätestatud tingimustele. Lähtuvalt eeltoodust tuleb lugeda, et hoonestusloa taotlejaon Five Wind Energy OÜ. Taotluse kohaselt kavandatakse Saaremaa lõunarannikule Suurekatla piirkonda Nasva sadama lähistele kaldast umbes 200 m kaugusele ühetuulikuga tuuleelektrijaama. Hoonestusluba taotletakse ühele tuulikule SiemensSWT 4.0-120. Tuuliku torni kõrgus maapinnast on 90 m, rootori läbimõõt 120 m javõimsus 4 MW. Hoonestusloa alusel püstitatav rajatis koosneks tehissaarestkoos nõlvakindlustuse ja lainemurdjatega, sellele püstitatavasttuulegeneraatorist ja merekaabelliinist. Hoonestusloa menetluse algatamise otsustamiseks küsiti VeeS§ 227lõike 2 kohaselt seisukohti Keskkonnaministeeriumilt,Kaitseministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Veeteede Ametilt, Lennuametilt,Muinsuskaitseametilt, Rahandusministeeriumilt ning Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumilt. Lisaks küsiti menetluse käigus seisukohtaPõllumajandusministeeriumilt (praeguse nimetusega Maaeluministeerium) ningKeskkonnaametilt. Seisukohti küsis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium2011 aastal ning uuesti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 2016. aastal, kui taotleja oli esitanud muudetud taotluse. Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise aluseid eituvastatud. Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine Leht 1 / 3 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldas 6.juulil 2016. a VeeS § 227lõike 3 kohaselt hoonestusloa menetluse algatamisekavatsuse teate Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Eesti Päevaleht ja omaveebilehel. Ühtegi teist taotlust käesolevas taotluses märgitud merealalehoonestusloa taotlemiseks VeeS § 227lõikes 4 nimetatud 20-päevase tähtajajooksul teate avaldamisest ei esitatud. Korralduse sisu, sealhulgas hoonestusloa menetlusealgatamise tingimusi, on taotlejale tutvustatud. Taotlejal lisamärkusi eiolnud. 2. Õiguslikudjäreldused Hoonestusloa menetluse algatamise otsustamiseks VeeS § 227lõike 2 kohaselt küsitud Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi,Siseministeeriumi, Veeteede Ameti, Lennuameti, Muinsuskaitseameti,Rahandusministeeriumi, Keskkonnaameti, Põllumajandusministeeriumi ningMajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohtadest ei tuvastatudhoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid. Teised isikud ei oleesitanud hoonestusloa taotlust sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks. VeeS § 228lõike 1 kohaselt keeldutakse hoonestusloamenetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu, jalõike 2 kohaselt siis, kui taotletaval alal on juba algatatud mõne teisehoonestusloa menetlus või kui taotletaval alal on algatatud maakonnaplaneeringja planeeringu koostamise menetlus ei ole lõppenud. VeeS § 228lõige 1 hõlmabjuhtumeid, kus hoonestusloa taotluse esitamisel on selge, et taotlust rahuldadaei ole võimalik. Selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei oletaotletava ala suhtes algatatud teist hoonestusloa menetlust egamaakonnaplaneeringut. Seetõttu on põhjendatud hoonestusloa menetluse algatamineBaltic Workboats AS-i taotluse alusel. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemiseaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 1 punktist 5 ning § 11 lõikest 3 tulebalgatada keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise algatamisest tulenevalt peatubhoonestusloa menetlus KeHJS § 11 lõike 11 kohaselt kuni KeHJS § 22 lõike 7kohase Ametlikes Teadaannetes teavitamiseni. Hoonestusloa menetluse algatamisel määrab Vabariigi ValitsusVeeS § 227lõike 7 punkti 3 kohaselt uuringud, mida taotleja peab hoonestusloaandmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja. Arvestades asjaolu, etkeskkonnamõju hindamise täpne ulatus, sisu ja hindamismetoodika ei olehoonestusloa menetluse algatamisel veel teada ja see määratakse keskkonnamõjuhindamise programmis, siis ei ole käesolevas otsuses võimalik määrata lõplikkuuuringute loetelu. Uuringute tegemise täpne vajadus määratakse keskkonnamõjuhindamise programmis. Praktikas võib keskkonnamõju hindamisel ilmneda eriasjaolusid, mis võivad mõjutada ka uuringute tegemise tähtaega, kuid arvestadestaotleja esitatud teavet ning kavandatavat uuringute tegemise aega, on mõistlikmäärata uuringute tegemise tähtajaks kolm aastat hoonestusloa menetlusealgatamisest. Tehtud uuringud ja nende alusel koostatud keskkonnamõju hindamisearuanne on hoonestusloa andmise otsuse tegemise üheks aluseks. 3. Otsus 3.1. Algatadahoonestusloa menetlus Baltic Workboats AS-i esitatud taotluse aluselkavandatava tuuleelektrijaama rajamiseks Saaremaale Nasva sadama lähistele. 3.2. Lugedahoonestusloa taotlejaks Five Wind Energy OÜ (registrikood 14011467, asukoht Sadamatee 26, Nasva alevik, Saaremaa vald, Saare maakond). 3.3. Algatadatuuleelektrijaama rajamiseks avalikku veekogusse keskkonnamõju hindaminevõimalike lühi- ja pikaajaliste, kaudsete ja otseste mõjude väljaselgitamisekstuulepargi ehitamise, käitamise ja kasutuselt eemaldamise ajal. 3.4. Keskkonnamõjuhindamise käigus tuleb välja selgitada tuuleelektrijaama püstitamise, käitamiseja kasutuselt eemaldamisega kaasnevad mõjud ja neid analüüsida ning tehaasjakohased uuringud mereala suhtes tervikuna. 3.5. Keskkonnamõjuhindamise programmi ja aruande koostamisse kaasata Rahandusministeerium,Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium,Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet,Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise JärelevalveAmet ja Saaremaa Vallavalitsus ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanneenne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega. 3.6. Hoonestusloamenetluses ja keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 25. mail 2017. a algatatud koostamisel oleva üleriigilise mereala planeeringutingimustega, sealhulgas: 1) loa menetluse käigus hinnata mõju kalade koelmualadele; 2) loa menetluse käigus arvestada, et rajatav objekt ei tohihäirida veeliiklejatel navigatsioonimärkide või - tulede eristamist; 3) loa menetluse käigus hinnata mõju kalade elukeskkonnaleja määrata vajalikud leevendavad keskkonnameetmed; 4) loa menetluse käigus hinnata mõju lindudele kohalikultasandil ja määrata vajalikud leevendavad keskkonnameetmed; Leht 2 / 3 Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine  5) loa menetluse käigus hinnata mõju nahkhiirtele kohalikultasandil ja määrata vajalikud leevendavad keskkonnameetmed; 6) loa menetluse käigus hinnata mõju hüljestele kohalikultasandil ja määrata vajalikud leevendavad keskkonnameetmed; 7) loa menetluse käigus teha tsiviillennunduse radaritehäiringute vältimiseks koostööd Lennuametiga; 8) loa menetluse käigus selgitada koostöösKaitseministeeriumiga välja ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektideleidumise tõenäosus; 9) loa menetluse käigus hinnata sotsiaalseid mõjusid,sealhulgas visuaalseid mõjusid, ja lahenduse väljatöötamisel kaasata kohalikkuomavalitsust ja kogukondi; 10) teha koormatava mereala suhtes tervikuna uuring mõjukohta mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele. Uuringud teha kolme aasta jooksul keskkonnamõju hindamiseprogrammi heakskiitmisest arvates. 4. Korraldusevaidlustamine Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikussätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevastarvates. 5. Korralduseteatavaks tegemine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil teha korraldusFive Wind Energy OÜ-le teatavaks, teavitada keskkonnamõju hindamisealgatamisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ningpuudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine Leht 3 / 3 Five Wind Energy OÜ Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] [email protected] Meie:24.05.2021 nr 24-001 Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Esitame teile Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korraldusega nr 312 “Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine” algatatud Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamiseks ja heakskiitmiseks. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kontaktisik: Nalmond Meri Juhatuse liige Tel: +372 516 7657 E-post: [email protected] NASVA HARBOUR NASVA ELLING Nasva küla, Saaremaa vald 93872 Saare maakond Luminor Bank AS BIC/SWIFT-kood: RIKOEE22 Reg nr. 14011467 [email protected] IBAN: EE171700017003944758 Rahandusministeerium Keskkonnaamet 02.06.2021 nr 16-7/20-00011-004 Keskkonnaministeerium Siseministeerium Maaeluministeerium Kaitseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Muinsuskaitseamet Transpordiamet Saaremaa Vallavalitsus Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku KMH rogrammi kooskõlastamine Vabariigi Valitsus algatas 19.12.2019 korraldusega nr 312 Five Wind Energy OÜ 07.09.2011 hoonestusloa taotluse alusel hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise Nasva sadama lähistele merre ühe tuuliku ja tehissaare rajamiseks. Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 56 lg-st 12 tuleb kõnealune KMH menetlus läbi viia hoonestusloa taotluse esitamise ajal st 07.09.2011 kehtinud KeHJS sätete järgi. Five Wind Energy OÜ esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 24.05.2021 Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi (edaspidi KMH) avaliku väljapaneku korraldamiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 312 punktile 3.5 tuleb KMH programmi ja aruande koostamisse kaasata ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Transpordiameti, Maaeluministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja Saaremaa Vallavalitsusega. Lähtuvalt eeltoodust esitame Five Wind Energy OÜ KMH programmi teile kooskõlastamiseks. Kuna KMH programm on e-kirjaga saatmiseks liiga suur, leiate programmi TTJA avalikust dokumendiregistrist: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ registreerimise numbriga 16-7/20-00011-003. Lugupidamisega Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Liis Piper +372 667 2151 [email protected]