Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks

N 40 +0 0 41 +0 0 LU DA RAUDALU U RA RAU DAL U 42 +0 0 70 43 +0 0 0 00 0. -> 00 0+ NN 0 0 LI .5 R117 04 36 L R= 00 TA 0 0+ 44 +0 0 DP S1 DP S2 0 10 0+ 45+ 0 0 90 0 20 0+ 0 30 0+ 46+ 00 R120 70 0 40 00 0+ 3+ Kangru-RaudaluJJT / Kangru-Raudalu CPR 47+00 3 3+5 00 3+ R591 70 0 00 50 0+ 2+ 04 0008 00 2+ 48+00 00 6 0+ BR0347 00 1+ Kurna-Tuhala tee / Kurna-Tuhalaroad 4+00 00 0+ 02 0008 49+00 0 70 3+ 0+ 00 10 3 2+ 0 0 4+ 0 0 0 80 0+ 3+ 00 00 50+ 66 70 4+ BR0155 1+00 Kurna-Tuhala tee / Kurna-Tuhalaroad Kangru-RaudaluJJT / 0 90 2+ 0+ 00 Kangru-Raudalu CPR 0+00 OR0155 Kurna-Tuhala tee / Uuesalu -> 0 51+0 Kurna-Tuhalaroad 0 0 Kangru JJT / 1+ Kangru CPR KANGRU 6530262 KANGRU TEE KM 0-0,5 Põdra tee / -0+00 00 0 1+ Põdra road 1+ 00 3+00 R599 0 +0 4 2+00 Põdra JJT / GRU Põdra CPR KAN KANGR 52+00 4+15 U 00 0+ KAN GRU 0 10 1+ 70 53+00 0 20 1+ RAKU JÄRV 90 54+0 00 3 0 1+ KU RN A -> OR0350 Mnt nr 15 /Road no 15 Tallinn-Rapla-Türi 0 01 8 000 40 1+ 55+ 00 03 8 VILJANDI MNT km 5,3-6,3 000 500 1+ 56+ 00 BR0350 Transpordiamet 0 0 1+6 57+ 00 00 1+7 70 58+ 00 0+00 1+00 70 2+00 7+35 7+00 0 6+00 0 1+8 3+00 OR0545 5+00 4+00 59+0 Kasteheina JJT / 0 KasteheinaCPR BR0547 IKÕ Saku vald BR0543 Kasteheina JT J tunnel / IKÕ Saku vald Kasteheina CPR Tunnel Kasteheina JT J sild / Kasteheina CPR Bridge MARETI 00 1+9 60+00 PLA 70 A <-R 70 00 2+0 61+00 MARETI 70 0 0 2+1 62+00 KANGRU ÜHENDUSTEE 0 2+20 70 63+00 90 2+30 0 TÄHISTUSED / LEGEND 64+00 Eraldusribaga tugimaantee / Main Road with median Kahesuunaline kõrvalmaantee / Two-Way Secondary Road 0 2+40 Ühesuunaline ramp / One-Way Ramp 65+00 Rekonstrueeritav kõrvalmaantee / Existing Repaired Secondary Road Jalgratta- ja jalgtee (kasutatav hooldetehnika juurdepääsuks) / Bicycle <-Luige and pedestrian road (Service transport allowed) Jalgratta- ja jalgtee / Bicycle and Pedestrian Road 2+500 Hooldustee / Maintenance Road 0 Likvideeritav tee / Road to be closed 66+0 Maanteeviadukt / Road Overpass 2+600 Jalgratta- ja jalgteeviadukt / Bicycle and Pedestrian Road Overpass 0 67+0 Maantee külgkraav / Roadside Drainage Ditch 2+700 Projekt 0 68+0 PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVE TEENUS UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI TAMMEJÄRVE Projekti osa R=3604.500 2+777.481 Teed ja liikluskorraldus /Roads & Traffic Layout L=250.000 TAMMEJÄRVE 2+800 Joonise nimetus 0 69+0 Kangru liiklussõlm/ Kangru Interchange Projekteerija Skepast&Puhkim OÜ Tellija IDOM Consulting, Engineering, Laki põik 2 Architecture S.A.U. 12915 Tallinn Avenida Zarandoa 23 EESTI 48015 Bilbao, Spain 2+900 Tel. +372 664 5808 Reg,Code A48283964 0 70+0 Faks. +372 664 5818 Tel. +34 94 479 76 00 [email protected] [email protected] Projektijuht Veiko Juudas Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Valdeko Laats PTM 1:4 000 20190072 Projekteerija Kuupäev Joonise nr 3+000 71+0 0 Projekteerija 16.04.2021 AS-4-03_1  KORRALDUS 22.06.2021 nr 1.1-3/21/258 Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2- 6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste andmise Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel. 1. ASJAOLUD Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olevad riigiteed 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna–Tuhala km 0-0,8 paiknevad riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 78404:404:0009; 30402:001:0011 ja 30401:001:0472) Harju maakonnas Tallinna linnas; Kiili ja Saku vallas Nõmme linnaosas, Kangru ja Luige alevikus . Projekteerimistingimused on kooskõlas Tallinna linna, Saku valla ja Kiili valla üldplaneeringuga ning Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" raudtee koridoriga. Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitus. Projekt sisaldab olemasolevate riigiteede ehitust uude asukohta, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, kergliiklusteed, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uute sildade ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramist. 2. MENETLUSE KÄIK Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel. Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud  2 asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31 lõige 4 punkti 2 alusel. Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse käigus järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse: Jrk nr Katastritunnus Kinnisasja nimi 1 78401:101:3417 Viljandi mnt 34 2 78401:101:3422 Viljandi mnt 51 3 71801:001:2151 Viimsi metskond 10 4 30401:001:1976 Viimsi metskond 52 5 71801:001:2152 Viimsi metskond 314 6 30401:001:1977 Kergliiklustee T11 7 30401:001:0649 Kergliiklustee T10 8 30501:001:0108 Viljandi mnt 98 9 71801:001:0182 Männiku liivakarjäär 10 71801:001:0983 Männiku polügoon Transpordiamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 31 lõike 6 alusel projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada. Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 3 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusega nr 84  3 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane1): 4. OTSUS 1. Anda projekteerimistingimused Rail Balticut ületavate riigiteede nr 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja nr 11115 Kurna–Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Projekteerimistingimuste andmise korraldus edastada projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud isikutele ja asutustele. 3. Korraldus ja projekteerimistingimused avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja taristu arendamise osakonna projekteerimise talitus 1 1. jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn– Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks 1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee 2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA 2.1.Asutus: Transpordiamet 2.2.Asutuse registrikood: 70001490 2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis 2.4.Ametniku ametinimetus: Taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse juhataja 3. TAOTLUSE ANDMED 3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel 3.2. Alus: Teehoiukava Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED 4.1.Katastritunnus*: 78401:101:3417; 78404:404:0009; 78401:101:3422; 30401:001:1976; 71801:001:2151; 30402:001:0011; 30401:001:1966; 71801:001:2152; 30401:001:1977; 30401:001:0649; 30501:001:0108; ; 71801:001:0182; 71801:001:0983; 30401:001:0472 4.2.Koha-aadress: Harju maakond Tallinna linn, Saku- ja Kiili vald (Nõmme linnaosa, Kangru küla, Luige alevik). Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas. *Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel. 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED 5.1.Üldised 5.1.1. Olemasolev Projekteeritav teelõik algab Tallinna linnast ning lõppeb Luige olukord alevikus. Liiklussõlme ja riigitee 15 Tallinn−Rapla−Türi maantee asukoht ja põhimõtteline lahendus on toodud Kiili- ja Saku valla üldplaneeringutes. Liiklussagedus riigiteel 15 Tallinn−Rapla−Türi Tallinna linna piiril oli 2020. aastal 12171  a/ööp ja 7863 a/ööp Luige aleviku piiril. Liiklussagedus riigiteel 11115 Kurna−Tuhala oli 2020. aastal 4011 a/ööp. 5.1.2. Projekti eesmärk Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitus. Projekt sisaldab olemasolevate riigiteede ehitust uude asukohta, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, kergliiklusteed, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uute sildade ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust ning tehniliselt vajaliku teemaa määramist. 5.1.3. Lubatud suurim Tugimaanteel 15 Tallinn−Rapla−Türi – 90 km/h, sõidukiirus kõrvalmaanteel 11115 Kurna−Tuhala – 70 km/h põhjendatud juhtudel madalam. Tallinna linnas – 50 km/h 5.1.4. Projekteerimise rahuldav lähtetase 5.1.5. Sõiduradade arv Tugimaanteel 15 Tallinn−Rapla−Türi – 4 Kõrvalmaanteel 11115 Kurna−Tuhala – 2 5.1.6. Ristlõige/ Sõiduraja laiused tugimaanteel 15 Tallinn−Rapla−Türi ja Sõidurada kõrvalmaanteel 11115 Kurna−Tuhala – 3,5 m. Ülejäänud teede, eraldusribade, kindlustatud ja kindlustamata peenarde laiused täpsustada projekteerimise käigus lähtudes „Riigiteede liikluskorralduse juhisest“. 5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud 5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“. 5.2.2. Riigiteede 15 Tallinn−Rapla−Türi ja 11115 Kurna−Tuhala maantee ristumine lahendada liiklussõlmena. 5.2.3. Tallinna linnas haldusalal arvestada võimaliku 2+2 sõiduraja perspektiiviga. 5.2.4. Projekti koosseisus näha ette vajadusel riigiteel paiknevate riigiteede ja kohalike teede ristmike rekonstrueerimine. 5.2.5. Vajadusel näha ette liikluse rahustamise meetmed asulas lubatud sõidukiirusest kinnipidamiseks. 5.2.6. Vajadusel näha ette lõiguti olemasoleva kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine. 5.2.7. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 5.2.8. Näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate mahasõitude sulgemine ning uute ühenduste loomine vastavalt asendiplaani joonisele. Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada. 5.2.9. Riigitee Kurna−Tuhala ja kohaliku tee Põdra tee ristmikule projekteerida ringristmik. 5.2.10. Liiklussõlme põhimõtteline lahendus on näidatud asendiplaani joonisel. 5.3.Bussipeatused 5.3.1. Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste säilimine ning nende paigutuse vastavusse viimine liiklusohutuse põhimõtetega. Normikohase nihutusega bussipeatuste asukohad on näidatud asendiplaani joonistel. 5.3.2. Bussipeatused projekteerida avatud taskuna, täpsed parameetrid lahendada projekteerimise käigus. 5.3.3. Olemasolevad „Kangru“ bussipeatused nihutada kõrvalmaanteele 11115 Kurna−Tuhala. Võimalikud bussipeatuse asukohad on näidatud asendiplaani joonistel. 5.3.4. Bussipeatuste asukohad täpsustada kohaliku omavalitsusega. 5.3.5. Vajadusel rekonstrueerida olemasolevad ooteplatvormid. Vajadusel näha ette olemasolevate ootepaviljonide ümbertõstmine. 5.3.6. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt). 5.4.Kergliiklusteed 5.4.1. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormide“ p.7.4.1 lõikest (3). 5.4.2. Kergliiklustee laius 2,5 m. 5.4.3. Kergliiklusteed, mis on ette nähtud ka hoolduse teostamiseks kavandada laiusega 4 m. 5.4.4. Kergliiklusteede planeeritud asukohad on näidatud asendiplaani joonisel. 5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms) 5.5.1. Projekteerida Rail Balticut ületavad sillad riigiteedele 15 Tallinn−Rapla−Türi (BR0350) ja 11115 Kurna−Tuhala (BR0155). 5.5.2. Sildadel arvestada eriveoste liikumismarsruutidega ja massidega. 5.5.3. Kurna–Tuhala silla projektlahenduses arvestada kergliiklustee ületusega üle silla ja silla alt. 5.5.4. Projekteerida riigiteed 15 Tallinn−Rapla−Türi ületava riigitee 11115 Kurna−Tuhala sild (BR0347). 5.5.5. Projekteerida kergliiklustee tunnel riigitee 15 Tallinn−Rapla−Türi alla (BR0547). 5.5.6. Projekteerida kergliiklustee sild üle Rail Balticu raudtee trassi (BR05473). 5.5.7. Kavandatavate rajatiste eluiga vähemalt 100 aastat. 5.5.8. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. 5.5.9. Sildade projekteerimisel arvestada rajatiste jaoks vajalike hooldusteede ja hooldealadega. 5.5.10. Silla projekteerimisel arvestada sillaaluse raudteegabariidiga 7,03 m. 5.6.Teevalgustus 5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt „Riigimaanteede valgustamise juhisele“. 5.6.2. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus. 5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused 5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat. 5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel). 5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks. 5.7.4. Teostada mürauuring ning projekteerida müratõkkeseinad vastavalt mürauuringu tulemustele. 5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded 5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.  5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. 5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn– Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega. 5.8.5. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018. a määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. 5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted 5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde juhis“. 5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS ☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus ☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus, maaradari kasutamine on lubatud ☒ Mürauuring Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus. 5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD ☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada ristmiku läbilaskvust ja määrata teenindustaset ning katte arvutamiseks vajalikku koormussagedust 5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS ☒ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist eelhindamine ☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist ☐ Ei kohaldu Koostas: Margus Viiklepp, taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht Lisa. Projekteeritava teelõigu asendiplaan  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse nr osas 1 Tallinna Kommunaalamet - Põhjendus: Pädev asutus eeldab, et kooskõlastaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. Otsus: 1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. 2 Kaitseministeerium Kangru liiklussõlme projekteerimistingimuste eelnõu tingimusega kooskõlastamine Otsus: Projekteerida kergliiklustee viadukt suunaga Raku järve Transpordiamet esitas Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks eelnõu „Projekteerimistingimused Rail Balticut idakaldale suunaga põhja poole. Lugeda ületava Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitusprojekti koostamiseks“. projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. Projekteerimistingimuste eelnõu ja selle lisaks oleva asendiplaani järgi projekteeritakse suur osa ehitisest Saku valla ja Kiili valla territooriumil riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvööndis, mis on kooskõlas kehtiva Harju maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" (edaspidi „Rail Balticu planeering“). Projekteerimistingimuste eelnõu asendiplaanile on kantud muude rajatiste hulgas riigteed ja Rail Balticut ületav jalgratta- ja jalgtee (edaspidi kergliiklustee), mille suund pärast raudteetrassi ületamist on Raku järve (katastriüksus Männiku liivakarjäär, 71801:001:0182) ja Männiku harjutusvälja (katastriüksus Männiku polügoon, 71801:001:09839) vahelisele piirile. Juba Rail Balticu planeeringu koostamise ajal leppisid osapooled kokku, et raudteetrassi ületavat kergliiklusteed ei suunata Männiku harjutusvälja poole, kuna see juhiks inimesti harjutusväljale, mis on ohtlik ning vähendab harjutusvälja töövõimet oluliselt. Niisugust kergliiklusteed kehtestatud Rail Balticu planeeringus ei ole. Lisaks on Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) peatükis 4.3.1 „Riigikaitselised ehitised“ ja kaardil „Asustuse suunamine“ kavandatud Männiku harjutusvälja laiendus Saku vallas. Sama on kavandatud ka Männiku harjutusvälja aredusprogrammis. Osa harjutusvälja laiendusest hõlmab ka Männiku liivakarjääri katastriüksust 71801:001:0182. Männiku harjutusvälja laiendamise korral oleks projekteerimistingimuste asendiplaanil märgitud kergliiklustee suunatud otse harjutusvälja laiendusele, mis on ohtlik ja eksitav, sest harjutusväljale sisenemine on kõrvalistele isikutele keelatud just nende ohutuse tagamiseks. Arvestades eeltoodut palume projekteerimistingimustes sätestada nõue, et kergliiklusteed ei ole lubatud suunata riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja ja selle perspektiivse laienduse maa-ala suunas. Kaitseministeerium teeb ettepaneku projekteerida kergliiklustee nii, et pärast raudteetrassi ületamist suunduks see Raku järve idakaldal põhja suunas. Võttes aluseks ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punktid 2 ja 3 ning kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 3 lõike 1 ja § 8 lõike 1, kooskõlastab Kaitseministeerium eelnõu 1  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 „Projekteerimistingimused Rail Balticut ületava Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitusprojekti koostamiseks“ tingimusel, et arvestatakse eespool märgitud ettepanekuga. 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Kiili Vallavalitsus Olete esitanud Kiili Vallavalitsusele projekteerimistingimuste eelnõu Rail Balticut ületava Kangru Põhjendus: liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitusprojekti koostamiseks. 1) Ettepanek 1: Olemasolev tugimaantee muutub seoses uue liiklussõlme projekteerimiseks kohalikuks teeks ning Kiili Vallavalitsuse huvi on tagada elanikele ohutud ja mõistlikult lahendatud teeületuskohad ja vastavalt ettepanekule määratakse suurimaks lubatud juurdepääsud oma kodudele, bussipeatustele, kergliiklusteedele. Lisaks korrastada teemaal asuvate sõidukiiruseks 50 km/h ning paigaldada asula märk. rajatiste asukohad ja maaksutus. Ettepanek 2: Luige alevikus olemasolevat olukorda võrreldes tänasega oluliselt ei muudeta ning piirkiirust ei 1) Punkt 5.1.3. Lubatud suurim sõidukiirus ei kavandata töömahtudest väljaspool muuta. Kõrvalmaanteel nr 11115 Kurna-Tuhala – 70 km/h. Märkus: Piirkiirust peale liiklussõlme ei kavandata Märkus: Mitte tõsta piirkiirust peale liiklussõlme 90 km/h, jätta olemasolev piirkiirus kehtima ka olemasolevast kiirusest tõsta ning säilitatakse piirkiirus tulevikus, milleks on 70 km/h. 70 km/h. Ettepanekud: 1. Lisada Kangru alevik - 50km/h. Kangru ühendusteele paigaldada asula märk. 2) Projekteerimise käigus tuleb kontrollida mahasõitude 2. Luige alevik – 60km/h. säilitamise võimalusi. Kui mahasõite normide kohaselt säilitada ei õnnestu, tuleb ette näha mahasõitude liitmine 2) Punkt 5.2. Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud lähima teeni. Projektala piirides tuleb lahendada ka 1.Vastavalt punktile 5.2.4. Projekti koosseisus näha ette vajadusel riigiteel paiknevate riigiteede ja teeületuskoha paiknemine. kohalike teede ristmike rekonstrueerimine. 1.1 Viljandi mnt 98 Luige alevikus on näidatud, et kaks mahasõitu likvideeritakse. Seoses sellega 3) Kui Mareti Rapla suunaline bussipeatus nihutada Uus- tuleb rajada normidele vastav mahasõit Viljandi maantee äärsete kinnistute teenindamiseks, mille Kasteheina tänavale lähemale, läheb bussipeatuste juurdepääs asub Viljandi maanteelt (katastritunnus 71801:001:0042, transpordimaa, riigiomand) ja paiknemine vastuollu maanteede mahasõit jääb Viljandi mnt 98. projekteerimisnormidega. Lisaks tekib olukord, kus Ettepanek: Pikendada projekteerimisala kuni nimetatud piirkonna lõunapoolse mahasõiduni ja kergliiklejaid suunatakse teed ületama bussi eest, mis rajada normidele vastav mahasõit, teised mahasõidud võib likvideerida (Lisa 1), luua ohutu halvendab nähtavust ja vähendab liiklusohutust. Kui teeületus kergliiklejatele kergliiklusteele pääsemiseks. olemasolev 15 Tallinn-Rapla-Türi maantee muutub asulasiseseks teeks, on mõistlik muuta teeületuskoht 3) Punkt 5.3. Bussipeatused ülekäigurajaks ning lähtuda Eesti Standardist EVS Nõustume olemasolevate „Kangru“ bussipeatuste nihutamisega kõrvalmaanteele nr 11115 843:2016 “Linnatänavad“. Kurna−Tuhala. Võimalikud bussipeatuse asukohad, mis on asendiplaani joonisel näidatud, on antud liikluskorraldusliku lahenduse puhul meile sobivad. 4) Arvestades, et olemasolevate kergliiklusteede laius on 3 Ettepanek: Mareti bussipeatus Rapla suunal tõsta uue rajatava Kasteheina JJT ristmikule lähemale. m, on mõistlik projekteeritavate kergliiklusteede laius Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad saartega ja/või valida 3 m. Mareti bussipeatust ei kavandata nihutada ülekäiguradadega jmt). ning sellega seoses ei teki ka vajadust uue ülekäigu ja Projekteerida Kangru aleviku sisesele teele ülekäigurajad. Ülekäigurada projekteerida lähtudes bussipeatuse juurdepääsu rajamiseks. vastavalt Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad“. 5) Projekteerimisprotsessi jooksul tuleb võimalikult hea 4) Punkt 5.4. Kergliiklusteed lahenduse saamiseks teha koostööd Kiili vallaga. Märkus: Kergliiklustee katte laius 3m. Ettepanek: Kasteheina JJT juurdepääsuks lahendada ohutu ülekäik kergliiklejatele (nt ühendada uue Mareti bussipeatuse juurdepääsuga/ülekäigurajaga). 2 Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 5) Punkt 5.6. Teevalgustus 6) 1. Projektiga tuleb ära lahendada sademevete lahendus Ettepanek: Valgustuse projekteerimisel teha koostööd Kiili Vallavalitsusega võimalike ühiste projekteeritaval alal ilma Kangru ja Luige alevike lahenduste leidmisteks, et oleks tagatud terviklahendus. olukorda halvendamata. 2. Projekti maakorralduslikud tööd teostatakse peale 6) Punkt 5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused projektlahenduse täpsemat väljatöötamist. 1. Pinnavete ärajuhtimise projekteerimisel teemaalt tuleb tagada, et ei halveneks Kangru ja Luige 3. Müraleevenduse vajadus selgitatakse mürauuringuga. alevike kinnistute osas olemasolev olukord. Kui mürauuringu tulemusel selgub, et antud kinnistute 2. Ettepanek teemaa omandi andmete korrastamiseks: juurde on müraleevendus meetmeid vaja rakendada, siis 11115 Kurna-Tuhala tee T2 (katastritunnus 30401:001:0472) katastriüksusel Kangru alevikus nähakse need projektlahendusega ette. asub kohalik tee nr 3040325 Kullerkupu põik. Ettepanek: Tee nr 3040325 Kullerkupu põik andmed korrastada ja projektiga näha ette eraldi 7) Projektiga proovitakse säilitada võimalikult palju transpordimaa katastriüksuse moodustamine. looduslikku keskkonda ning metsaala Kangru aleviku 3. Mürauuringu teostamine ja müratõkkeseinad. ümbruses ja viaduktide vahelisel alal. Antud projekti Ettepanek: Arvestada projekteerimisel müratõkkeseina rajamisega 11115 Kurna-Tuhala teel eesmärk ei ole parkmetsa või parkide rajamine. Kasteheina tn 32 - Kasteheina tn 44 osas. Parkide/parkmetsade lahendusi on võimalik planeerida/realiseerida antud projektist eraldiseisvalt 7) Punkt 5.9. Haljastuse ja heakorra põhimõtted huvitatud osapooltel. Ettepanek: Säilitada võimalikult palju metsa Kangru aleviku ümbruses ja viaduktide vahelisel alal. Näha ette näiteks parkmetsa alasid vastu asustust. Otsus: 1) Arvestada arvamusega osaliselt. Piirkiirus langetada Kooskõlastame projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse ning Kangru ühendusteel kiirusele 50 km/h ning paigaldada projekti koostamisel arvestatakse Kiili Vallavalitsuse poolt esitatud märkustega ja asula märk mõlemale poole otstesse. Luige asumis ettepanekutega. piirkiirust ei muudeta. Piirkiirust peale liiklussõlme Kurna–Tuhala maanteel mitte muuta ning säilitada Palume meid informeerida sellest, kui te ei arvesta meie kirjas toodud märkuste ja/või olemasolev piirkiirus 70 km/h. ettepanekutega. 2) Arvamusega arvestada osaliselt. Projekteerimise käigus kaaluda nii mahasõitude säilitamise võimalusi kui ka Lisa 1: liitmist lähima teega. Näha ette teeületuskoht projektalal. 3) Arvestada arvamusega osaliselt. „Mareti“ bussipeatust mitte nihutada. Näha ette olemasoleva ületuskoha asukohas ülekäigurada ning lähtuda selle projekteerimisel Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad“. 4) Arvestada arvamusega osaliselt. Kergliiklusteed projekteerida 3 m laiuseks. Uut ületuskohta ja busspeatuse ühendust mitte projekteerida. 5) Arvamusega arvestada. 6) Arvamusega arvestada osaliselt. 1. Arvestada arvamusega 2. Arvestada arvamusega 3. Arvamusega mitte arvestada. Müratõkkeseinad projekteeritakse vastavalt mürauuringutele. 7) Arvamusega arvestada osaliselt. Säilitada võimalikult palju metsa Kangru aleviku ümbruses ja viaduktide vahelisel alal. Eraldiseisva parkmetsa ala projektiga mitte lahendada. 3  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 2 MTÜ Põhja-Eesti - Otsus: Ühistranspordikeskus Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 3 Eesti Lairiba Arenduse ELA SA sidevõrgu objekt ELA094 kulgeb 15 Tallinn-Rapla-Türi tee ääres. ELA SA haldus kooskõlastab Otsus: Sihtasutus (edaspidi ELA projekteerimistingimuste eelnõu. Projekt kooskõlastada ELA SA haldusega (AS Connecto Eesti) Arvamusega arvestada. Projekt kooskõlastada ELA SA SA)/ haldusega (AS Connecto Eesti). AS Connecto Eesti 4 Riigimetsa Majandamise Küsite oma 28.04.2021 RMKle saadetud kirjas nr 8-1/21-239/10381-1 kooskõlastust projektile Põhjendus: Keskus „Projekteerimis- ja projekteerimisjärelvalve teenus uue trassi ehituseks lõigus Tallinnast Raplani“ (töö 1) Nimetatud asukohtadesse ei ole mahasõite võimalik nr 20190072) Kangru liiklussõlme osas. Projekt hõlmab ka riigimaa katastriüksusi Viimsi metskond 10 rajada. Projekteerimise protsessi jooksul arutatakse (71801:001:2151), Viimsi metskond 52 (30401:001:1976) ja Viimsi metskond 314 (71801:001:2152), juurdepääsud ja nende paiknemised Riigimetsa milliste volitatud asutus on RMK. Majandamise Keskusega täiendavalt läbi. Kooskõlastan eelprojekti järgmistel tingimustel: 1. Säilitada või projekteerida ja ehitada riigimetsamaale juurdepääsude säilitamiseks mahasõidud Otsus: järgmistes ligikaudsetes asukohtades: 1.) Arvamusega arvestada osaliselt. Kinnistute juurdepääsud - säilitada olemasolev mahasõit koordinaatidel 580454/543676 kinnistu Viimsi metskond 52 põhjaosa selgitada projekti koostamise käigus. teenindamiseks; 2.-6.) Arvestada arvamusega. - kavandada mahasõit mõlemale poole kavandatavat riigimaantee lõiku ligikaudsetel koordinaatidel 6579938/544289, et teenindada kavandatava riigimaantee trassi tõttu jagunevat kinnistu Viimsi metskond 52 lõunaosa; - kavandada mahasõit mõlemale poole kavandatavat riigimaantee lõiku ligikaudsetel koordinaatidel 6579807/543624, et teenindada kavandatava riigimaantee trassi tõttu jagunevate kinnistute Viimsi metskond 10 põhjapoolset ida- ja lääneosa ja Viimsi metskond 314 põhjaosa; - kavandada mahasõit ligikaudsetel koordinaatidel 65803567/543535, et teenindada kavandatava riigimaantee silmuse sisse jäävat kinnistu Viimsi metskond 10 osa; - säilitada mahasõit koordinaatidel 6579199/544038 koos kergtee ületusvõimalusega rasketehnika poolt, et teenindada kinnistu Viimsi metskond 314 lõunaosa; - kavandada mahasõit kavandatavalt riigimaanteelt lääne suunas ligikaudsetel koordinaatidel 6579175/543780 koos kergtee ületusvõimalusega rasketehnika poolt, et teenindada kinnistu Viimsi metskond 10 lõunaosa. 2. Arendusalale jäävate puude raieks riigimetsamaal metsateatis ja raie tingimused taotleda RMK Edela regioonilt ([email protected]). Raiutav puit kuulub RMK-le. 3. Tööde käigus tekkivad pinnasekahjustused likvideerida. 4. Tagada jäätmekäitlus ja ümbritseva ala korrashoid. 5. Kavandatavate raudtee ja riigimaanteede aluste kinnistute jagamise korraldab ja finantseerib arendaja. Kinnistu jagamine teostada koostöös RMK Kinnisvaraosakonnaga. Jagamise järgselt taotleda Keskkonnaministeeriumilt kinnistu üleandmist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. 6. Ehitustöödega alustamisest ja prognoositavast kestusest riigimetsamaal palun teavitada RMK LääneHarjumaa metskonda ette vähemalt 7 kalendripäeva e-posti aadressil [email protected]. 5 Esmar Gaas OÜ Olles tutvunud arvamuseavaldamiseks esitatud dokumentatsiooniga esitab Esmar Gaas OÜ Otsus: omapoolsed tingimused: Arvamusega arvestada. 1. Teega ristumisel kui paigaldada gaasitorustikudplasthüllsi kogu tee ja selle mulde ulatuses; 2. Tagada torustike minimaalne sügavus vastavalt standardis sätestatule (gaasitorud min sügavus 1 meeterteepinnast), 3. Tagada kaugus vundamendiga valgustitest või muudest mastidest, gaasitoru puhul min vahekaugus 1.5 meetrit, Tava liiklusmärgid gaasitorudest 1 meeter. 6 Esmar Vesi OÜ Olles tutvunud arvamuseavaldamiseks esitatud dokumentatsiooniga esitab Esmar Vesi OÜ omapoolsed Otsus: tingimused: Arvamusega arvestada. 1. Teega ristumisel kui paigaldada vee- ja survekanalisatsioonitorustikud plasthüllsi kogu tee ja selle 4  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 mulde ulatuses; 2. Tagada torustike minimaalne sügavus vastavalt standardis sätestatule (min sügavus 1,8 meetrit teepinnast), 3. Tagada kaugus vundamendiga valgustitest või muudest mastidest minimaalne vahekaugus 3 meetrit, Tava liiklusmärgid torudest 1 meeter. 7 Maa-amet Olete edastanud 28.04.2021 kirjaga nr 8-1/21-239/10381-1 Maa-ametile kooskõlastamiseks Põhjendus: projekteerimistingimuste eelnõu koos Kangru liiklussõlme asendiplaaniga, mis on koostatud Rail Balticut Projekteerimistingimuste menetluse käigus on maaomaniku ületava Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitusprojekti koostamiseks. Projekt sisaldab kohustus võtta ühendust ja teavitada kinnistuga seotud olemasolevate riigiteede ehitust uude asukohta, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh olemasolevad ettevõtteid. Projekti koostamise käigus võetakse ühendust ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, kergliiklusteed, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, kõikide projektialaga kattuvate mäeeraldiste kaevandamisloa liikluskorraldusvahendid jmt), uute sildade ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust ning omajate ja kaevandamisloa taotlejatega ning tehakse koostööd tehniliselt vajaliku teemaa määramist. võimalikult optimaalse lahenduse väljatöötamiseks. Esitatud asendiplaanilt nähtub, et Kiili valla Kangru alevikust kuni Saku vallas Männiku külas asuva Männiku Otsus: liivakarjäärini kulgeva olemasoleva jalgratta- ja jalgtee asukoht muutub. Raudteega ristumisel on projekteeritud Arvamusega arvestada osaliselt. Kaevandamisloa omajate ja jalgratta- ja jalgtee viadukt, sealt edasi kulgeb projekteeritav tee kuni Maa-ameti volitatud valitsemisel oleva kaevandamisloa taotlejatega tehakse koostööd projekteerimise Männiku liivakarjäär (katastritunnus 71801:001:0182) kinnisasja lääneservani. Männiku liivakarjäär kinnisasi protsessi käigus. on antud rendile maavara kaevandamiseks AS-ile Silikaat. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 1 punkti 1 kohaselt on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks vajalik Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. Luba tuleb taotleda muu hulgas kui maardlal soovitakse teha maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, milleks on vajalik esitada ehitusteatis või saada ehitusluba, muu luba või muu haldusakt. Keskkonnaminister on käskkirjaga 05.03.2019 nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse anda lube MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Projekteeritav ala jääb osaliselt Tallinna-Saku liivamaardla (keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 0109) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 8., 9., 66., 135. ja 145. plokile, täiteliiva aktiivse tarbevaru 61. plokile ning ehitusliiva passiivse tarbevaru 62. plokile. Projekteeritav ala jääb AS-le Silikaat antud maavara kaevandamise loaga nr KMIN-135 Männiku liivakarjääri mäeeraldise alale ning aladele, kus on Keskkonnaametis menetluses Eesti Killustik OÜ ja Kiirkandur AS-i poolt esitatud Männiku IV liivakarjääri taotlused ja EMG Karjäärid OÜ poolt esitatud Männiku IX liivakarjääri taotlus. Projekteeritav ala jääb maardlaga kattuvas osas Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ (edaspidi RB maakonnaplaneering), mis kehtestati riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41, alale. Maa-amet on 11.01.2016 kirjaga nr 6.2-3/19157 kooskõlastanud Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Kangru liiklussõlme asendiplaani kohaselt jääb projekteeritava ala põhjaosa alale, mis on RB maakonnaplaneeringu plaanil märgitud kui eritasandiline ristumine perspektiivse teega. Projekteeritava ala lääneosa jääb maardlaga ja olemasoleva mäeeraldisega kattuvas osas Rail Balticu trassikoridori sisse. 5  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 RB maakonnaplaneeringu seletuskirjas on selgitatud, et trassi koridori alternatiivide võrdlemisel analüüsitud võrdluskriteeriumide hulgas olid ka maavarad. Eelistatud trassi valimine oli kaalutlusotsus, mis võttis arvesse hindamistulemusi nii inim- kui looduskeskkonna osas, tehnilis-majanduslikke näitajaid ning sotsiaalmajanduslikke ulusid ja kulusid. Kaalutlemise tulemusena on leitud, et Rail Baltic raudtee trassikoridorile puudub mõistlik alternatiivne asukoht, mille korral trassikoridor ei läbi arvelolevat maardlat. RB maakonnaplaneeringu seletuskirjas lk 74 on selgitatud, et trassi kulgemisel üle maavara varu on vajalik projekteerimise käigus leida vastavad tehnilised lahendused, et raudtee ehitus- ning kasutusetapis oleks tagatud maavara optimaalne ja säästlik kasutus, arvestades nii tehnilis-majanduslikult optimaalse lahenduse kui selle mõjuga keskkonnale. Palume projekteerimistingimuste andmise käigus teha koostööd projektalaga kattuvate mäeeraldiste kaevandamisloa omajaga ja kaevandamisloa taotlejatega. Juhul, kui koostöö tulemusena saavutatakse ehituse lahenduses kokkulepped kaevandamisloa omajaga ja kaevandamisloa taotlejatega, ei ole alust arvata, et projekteerimistingimuste eelnõus kavandatavad tegevused halvendaks olemasolevat olukorda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas. Maa-amet nõustub projekteerimistingimuste andmisega Rail Balticut ületava Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitusprojekti koostamiseks tingimusel, et projekteerimistingimuste andmise käigus tehakse koostööd projektialaga kattuvate mäeeraldiste kaevandamisloa omajaga ja kaevandamisloa taotlejatega. Palume edastada valminud projekt Maa-ametile seisukoha kujundamiseks. Projekti dokumentidele palume lisada AS-i Silikaat, Kiirkandur AS-i, Eesti Killustik OÜ ja EMG Karjäärid OÜ arvamused projekti lahendusele. 8 Tallinna Transpordiamet Tallinna Transpordiamet esitab projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks ettepanekud: Põhjendus: • muuta Viljandi maanteel enne Tallinna piiri piirkiirus 50 km/h 1) Projektlahendust korrigeeritakse nii, et piirkiirust • muuta Alexela tanklas liiklus ühesuunaliseks. Paigaldada Alexela tanklast väljasõidule LM 331 langetatakse linnast väljuval suunal paikneval rambil (linnapoolsesse otsa) kiirusele 50 km/h. Piirkiirus ülejäänud projekteeritaval • lahendada Alexela tanklast ja Riida tänavalt väljasõit fooriristmikuna alal vaadatakse üle projekteerimise protsessi käigus ning vajadusel langetatakse enne linna piiri. 2) Kui projektala suurus projekteerimise jooksul ei muutu, nähakse projektlahendusega ette Alexela tankla juures liikluskorraldusvahenditega ühesuunaliseks muutmine. 3) Kui projektala suurus projekteerimise jooksul ei muutu, siis foorristmiku võimalik paiknemine nähakse ette Alexela tankla ja Riida tänava ristmiku lähedusse. Otsus: 1) Arvestada arvamusega osaliselt. Vajadusel vähendada piirkiirust Tallinna linna piires kiirusele 50 km/h. 2) Arvestada arvamusega osaliselt. Kui projektala piir ulatub Alexela tankla väljasõiduni, näha projektiga ette LM 331 linnapoolsesse otsa. 3) Arvestada arvamusega osaliselt. Kui projektala piir ei muutu ning projektala piir ulatub Alexela tankla ja Riida tänava ristmikule, tuleb sinna ette näha foorristmik. 9 Tallinna Linnavaraamet Olete esitanud Tallinna Linnavaraametile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks Rail Balticut ületava Otsus: Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatiste ehitusprojekti projekteerimis-tingimuste eelnõu. Arvamusega arvestada. 6  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Projekt sisaldab muuhulgas tehniliselt vajaliku teemaa määramist. Eelnõu kohaselt hõlmab projekt linna omandis olevaid Viljandi mnt 34 (78401:101:3417, üldkasutatav maa, valitseja Nõmme Linnaosa Valitsus), Viljandi mnt 51 (78401:101:3422, üldkasutatav maa, valitseja Nõmme Linnaosa Valitsus) ja Viljandi maantee T8 (78404:404:0009, transpordimaa, valitseja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) kinnistuid. Palume projekti koostamisel arvestada järgmiste Tallinna Linnavaraameti seisukohtadega: 1. Teha krundijaotuskaval ettepanek rajatavate liiklusrajatiste jaoks vajalike transpordimaa kruntide moodustamiseks ja kooskõlastada piiriettepanek Nõmme Linnaosa Valitsuse, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ning Tallinna Linnavaraametiga. 2. Palume informeerida Tallinna Linnavaraametit, millised maatoimingud on teerajatiste ehitamiseks kavas läbi viia, sh kelle omandisse jäävad teerajatised ja maa, kelle kulul toimub kruntide moodustamine ning milline on ehitusloa saamise tähtaeg. Ehitusluba on võimalik väljastada pärast maatoimingute läbiviimist. 3. Maareformi seaduse § 25 lõike 3 kohaselt tuleb linnal Viljandi mnt 34 ja Viljandi mnt 51 üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistute sihtotstarbe osaliseks muutmiseks ning võõrandamiseks taotleda luba keskkonnaministrilt. Tallinna Linnavaraamet esitab keskkonnaministrile taotluse eelpool nimetatud toimingute tegemiseks heakskiidetud projekt alusel. Palume Tallinna Linnavaraametit informeerida projekti heakskiitmisest. 10 AS Tallinna Vesi Käesolevaga anname tagasisidet seoses teie poolt esitatud Kangru liiklussõlme projekteerimistingimuste Otsus: menetlusse kaasamisega ning esitame AS-i Tallinna Vesi poolsed tingimused projekti koostamiseks. Arvamusega arvestada. Projekteerimisel arvestada olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistega ning nende kaitsevöönditega. Projekteerimisel arvestada AS-i Tallinna Vesi tehniliste nõuetega. Ehitusprojekt esitada AS-ile Tallinna Vesi läbivaatamiseks ja arvamuse saamiseks. 11 Tallinna Strateegiakeskus Täname arvamuse küsimise eest. Nimetatud liiklussõlm on olulise ruumilise mõjuga ning avaldab olulist mõju Põhjendus: Tallinna linna ja lähipiirkonna liiklusele ja liikuvusele. 1) Antud projekti eesmärk on Kangru liiklsussõlme projekteerimine ning projekti raames ei ole ette nähtud 1. Projekt peab arvestama Tallinna ringraudtee rajamisega. Nõue tuleneb Harjumaa raudtee projekteerimist. Rail Balticu eriplaneeringust maakonnaplaneeringust, kus üks (ning tugevalt eelistatud) ringraudtee trassialternatiiv kulgeb tulenev raudtee lahendus koos kogu raudtee taristuga paralleelselt Rail Balticu raudteega. Trassiga mitte arvestamine oleks vastuolus lahendatakse eraldiseisva raudtee projektiga. Kangru maakonnaplaneeringuga. Raudtee viaduktide avad tuleb projekteerida mõõtmetega, mis arvestavad liiklussõlme rajatiste lahenduses arvestatakse peale Rail kahe rööpmepaariga ringraudtee rajamisega. Joonistel tuleb näidata ringraudtee trass ja ristlõiked. Balticu raudtee ka võimaliku lisataristuga, mille tarbeks on rajatiste alla jäetud lisaava mõõtudega 7x7 m. 2. Tallinna linn on seisukohal, et Viljandi maantee sõiduradade arv Valdeku tänavast linna pool ei ole 2) Kangru liiklussõlme projekteerimise maht ei ulatu täna ega tulevikus rohkem kui 1+1 sõidurada. Käesolevast liiklussõlmest kuni kavandatava Tallinna Valdeku tänavani, vaid lõppeb Raudalu külas. väikese ringteeni (Valdeku tänavani) on tulevikus kavandamisel 2+2 sõidurada. Eskiislahendus Projektlahenduse koostamisel nähakse sõiduradade arvestab eelnevate põhimõtetega kavandades Tallinna linna pool 1+1 sõidurada, mida on võimalik kokkuviimine 1+1 lahendusele enne Raudalu küla. laiendada 2+2 sõidurajaks. Projektlahenduse koostamisel vaadatakse sõidutee paiknemine üle ning vajadusel nihutatakse nii, et oleks 3. Kergliiklusteede asemel projekteerida eraldatud rattarajad ja jalgteed. Lahenduse koostamisel võimalik hilisemalt laiendus 2+2 sõidurajale. arvestada kiirete ratturitega (elektrirattad jms). Projekteerida kõigis liikumissuundades jalgratta- ja 3) Projekti eesmärk ei ole rattateede võrgustiku jalgteed. projekteerimine. Vastavalt liiklusseadusele on võimalik projekteeritaval kergliiklusteel liigelda ka jalgratturitel. 4. Projekteerida ratta- ja jalgtee olemasoleva maantee trassile - eraldi eritasandilise ristumisega Kohtades, kus Tallinna linna haldusalal on võimalik raudteega, mis tagab otseühenduse projekteeritavat raudteejaama ja Kangru elurajooni vahel ning kergliiklusteede laiust suurendada, on võimalik piki Viljandi maanteed. kergliiklustee katte laiuseks näha 4 m. 4) Projektiga on ette nähtud kergliiklejatele raudtee ületamiseks kaks võimalust. Esimene võimalus on lahendatud piki Kurna–Tuhala maanteed (kõrvalmaantee 7  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 nr 11115), kus kergliiklustee on paigutatud viaduktil sõidutee kõrvale. Teise võimalusena on ette nähtud projektis eraldiseisev kergliiklustee koos rajatistega suunaga Kangru külast Raku järve äärde. Arvestades liiklussõlme ja raudtee paiknemist ning piisavaid võimalusi raudtee ületamiseks, ei ole majanduslikult mõistlik lisada veel eraldiseisvaid kergliiklustee rajatisi. Otsus: 1) Arvestada arvamusega osaliselt. Projektlahendusega jäetakse lisataristu arendamiseks rajatiste alla ruum mõõtmetega 7x7 m. 2) Arvestada arvamusega 3) Arvamusega arvestada osaliselt. Võimalusel näha ette Tallinna linna haldusalal kergliiklusteede laiuseks 4 m, et oleks võimalik jalgrattureid ja jalakäijaid paremini eraldada. 4) Arvamusega mitte arvestada. 12 Elektrilevi OÜ - Põhjendus: *vt märkus Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 13 Telia Eesti AS - Põhjendus: *vt märkus Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 14 Elisa Eesti AS - Põhjendus: *vt märkus Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 15 AS Vaiko - Põhjendus: *vt märkus Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 16 Saku Vald - Põhjendus: *vt märkus Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 8  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 17 Kangru külaselts - Põhjendus: *vt märkus Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 18 Tallinna Linnaplaneerimise - Põhjendus: Amet *vt märkus Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr katastriüksuse tunnus 1 Viljandi mnt 49a Arvamused ja ettepanekud seoses liiklussõlmega Põhjendus: 78404:404:0710 1) Projektlahendust korrigeeritakse nii, et ka edaspidi oleks 1. Esimene murekoht on seotud pääsuga sissesõiduteele (1, praegune lahendus). Hetkel kasutab seda teed 6 võimalik vasakpööret sissesõiduteele sooritada. Täpne kinnistut. Pildilt paistab topelt pidevjoon, ehk kuidas saavad kinnistute omanikud koju linnapoolt lahendus selgitatakse projekteerimise käigus. Kui saabudes. Kas sinna luuakse selleks eraldi võimalus? Lisaks, kas saab välja sõita ning suunduda Kangru projekteerimise käigus peaks projektala pikenema, saab poole. Alternatiivina (2) võiks kaaluda ka uue teejupi loomist ligipääsuga läbi Viljandi mnt T20 ja lahendust kaaluda ning ette näha alternatiiv 2 Viljandi mnt 51 linnale kuuluva kinnistu. Olemasoleva sissesõidutee ringi tegemine aitaks ka parandada juurdepääsutee loomiseks. Kergliiklustee ja sissesõidutee kergliiklustee turvalisust, sest Viljandi mnt 47 kinnistu aed on kõrge müür ja seal on väga kehv nähtavus ristumisel saab näha ette liiklusohutust suurendavaid ning aeg-ajalt juhtub ratturitega õnnetusi väljuva auto ning linnpoolt tulevate ratturitega. Seda on juhtunud meetmeid teekattemarkeeringu, peeglite vms näol. mu naisel ja ka naabritel. 2) Asulamärgi asukoht selgitatakse projekteerimise käigus. 2. Lisaks paar turvalisust parandavat ettepanekut. Esmalt viia asula alguse märk pisut kaugemale majadest Seoses liiklussõlmest tulenevate sõiduradade liitumisega Kangru poole. Reaalsus on selles kohas see, et veokijuhid seda märki ei näe ja tuhisevad sealt oluliselt tekib juhtidel ümberreastumise vajadus, mille raames kiiremini läbi kui lubatud. Lisaks on seal bussipeatused, ülekäigurada ning bensiinijaama sissesõidutee kohustatakse juhti enne asulat sõidukiirust langetama. Kui kohe samas. Potentsiaali olukordade tekkimiseks jagub, mille tõestuseks on ka korduvalt maha sõidetud projektala suurus projekteerimise jooksul ei muutu, piirded bensiinijaama pool teed. Lisaks on seal kergliiklustee kohe tee ääres ja puudub igasugune nähakse vastavalt Tallinna Transpordiameti arvamusele turvabarjäär sõidutee ja kõnnitee vahel. Isiklikult tunnen ennast seal Viljandi mnt 47 ja 45 kinnistute Riida tee otsa (Alexela tanklast väljasõit) valgusfoor, kõrval jalutades ebaturvaliselt. Kaitse puudub ja kiirused on suured. Lisada mingeid barjääre või takistusi millega rahustatakse liiklust antud piirkonnas. Piirete kergliiklustee jalutajate turvalisuse tõstmiseks (annan aru, et need takistavad tänavate puhastamist kitsas vajadus ja võimalik paiknemine selgitatakse välja kohas) projekteerimise käigus. Otsus: 1) Arvamusega arvestada osaliselt. Näha ette vasakpöörde võimaluse säilimine. Näha ette liiklusohutust suurendavad meetmed sissesõidutee ja kergliiklustee ristumisel. 2) Arvestada arvamusega osaliselt. Asulamärgi, valgusfoori, piirete ja muu ohutust tõstvad lahendused ning nende vajadus selgitatakse välja projekteerimise käigus. 9  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 PS! Pildil pole näha, kuid Riida tn 1 kõrval on samuti bussipeatus linnast väljuvate liinide teenindamiseks. 2 Pinu tn 15 Soov ja palve, et arvestate maksimaalselt looduse ja keskkonnaga. Põhjendus: 78404:404:0290 Projekti koostamise raames koostatakse keskkonnamõjude eelhinnang, mille raames hinnatakse mõju keskkonnale ning nähakse ette meetmed keskkonnamõjude leevendamiseks. Otsus: Võtta arvamus teadmiseks. 3 Viljandi mnt 102 Tere.Olen projektiga tutvunud. Põhjendus: 71801:001:0044 Kui Viljandi mnt 102 kinnistu teeots ja Viljandi mnt 104 kinnistu teeots suletakse,kuidas meie koju siis Projekteerimise käigus tuleb kontrollida mahasõitude säilitamise saame?See on ju absurdne? võimalusi. Kui mahasõite normidekohaselt säilitada ei õnnestu, Palun seletage lahti. tuleb ette näha mahasõitude liitmine lähima teeni ning tagada kinnistutele juurdepääs. Kinnistute juurdepääs täpsustatakse projekteerimise käigus. Otsus: Arvamus võtta teadmiseks. 4 Riida tn 17/1 Ei poolda Rail Balticu ehitustöid seespool linna piiri ja transpordiskeemi muutmist Riida ja Pinu tn elurajoonile Otsus: 78404:404:0410 äärmiselt ebasoodsaks. Arvamus võtta teadmiseks. 5 Pinu tn 17 Tutvunud projekteerimistingimustega, teatan et need ei ole igapäeva liikluses rakendatavad. Põhjendus: 78404:404:0300 Olen vastu ja ei kooskõlasta. 1) Projektlahendust korrigeeritakse nii, et piirkiirust Vaja on: langetatakse linnast väljuval suunal paikneval rambil 1. viia Viljandi mnt-lt mahasõidutee algus Tallinna piirist välja; kiirusele 50 km/h, millega seoses on võimalik raadiust 2. lisada Alexela tanklast väljasõidule (maa poole) valgusfoor, et saaks linna poole teha normaalselt vähendada ning viia rambi algust skeemil olnud vasakpööret, lahendusest kaugemale. Täpne asukoht selgitatakse juba praegu on see võimatu, ilma et ei tekiks avariiohtlikku olukorda; projekteerimise käigus. 2) Kui projektala suurus projekteerimise jooksul ei muutu nähakse vastavalt Tallinna Transpordiameti arvamusele 10  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Riida tee otsa (Alexela tanklast väljasõit) valgusfoor, millega rahustatakse liiklust antud ristmiku piirkonnas. Otsus: 1) Arvestada arvamusega osaliselt. Langetada piirkiirust rambil kiirusele 50 km/h, viia ramp nii kaugele kui võimalik linna piirile lähemale. 2) Arvestada arvamusega osaliselt. Valgusfoori lahendus ja vajadus selgitatakse välja projekteerimise käigus. 6 Pinu tn 19 Sain kätte dokumendi: Rail Balticut ületava Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitusprojekti Põhjendus: 78404:404:0310 koostamiseks projekteerimistingimuste menetlusse kaasamine. Projektlahendust korrigeeritakse nii, et piirkiirust langetatakse linnast väljuval suunal paikneval rambil kiirusele 50 km/h, millega Sooviksin ka öelda, et taolist liiklussõlme ehitust ei poolda. Sooviksin, et liiklussõlm algaks väljaspool Tallinna seoses on võimalik raadiust vähendada ning viia rambi algust piiri ning tanklast oleks võimalus pöörata ka vasakule linna poole. Liiklussõlme algus võiks olla 200m eemal, kus skeemil olnud lahendusest kaugemale. Täpne asukoht selgitatakse ei asu eramaju ning tanklast väljapööre võiks olla lahendatud valgusfooriga, et oleks võimalik ka linna poole projekteerimise käigus. Vt p 2.1.8 Tallinna Transpordiameti vasakpööret teha. Tankla tee võib olla ühesuunaline ja sissesõiduga linna poolt. Vajalik oleks ka teha põhjendusi. vasakpöördele teha lisa rida kui on soov tanklasse sisse sõita tulles Kangru poolt. Ülekäigurada peab kindlasti olemas olema. Otsus: Arvamusega arvestada osaliselt. Vt p 2.1.8 otsust. 7 Viljandi mnt 47 Olen teilt saanud eskiisiprojekti "Rail Balticut ületava Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega Põhjendus: 78404:404:0720 ehitusprojekt". Projekteerimistingimuste korralduse eelnõud ei saa vaidlustada, vaid vaidlustada saab korraldust. Projekteerimistingimuste Olen sellega tutvunud ja soovin esitada sellele vaidlustuse. menetluse eelnõuga küsitakse alles sisendit piirinaabritelt ning puudutatud isikutelt ja asutustelt. 1) Eskiislahenduses ei ole lahendatud kinnistute Viljandi mnt 47, 47A, 49, 49A ja 49B välja- ja sissesõit oma kinnistutele-kodudele. Hetkel saadetud eskiisi järgi pikeneks teekond linna poolt koju ca 3-4 km 1) Projektlahendust korrigeeritakse nii, et ka edaspidi oleks võrra ja selleks tuleks sõita Tallinnast välja. See ei ole vastu võetav. Antud lahenduse juures ei ole võimalik vasakpööret sissesõiduteele sooritada. Täpne võimalik suuremate autode normaalne liigipääs nendele kinnistutele. Näiteks prügiautole. Nende lahendus selgitatakse projekteerimise käigus. kinnistutele ligipääs ei ole tavapärane tänav vaid kitsam tee mis vajab Viljandi mnt-lt suuremat pöörderaadiust 2) Projektlahendust korrigeeritakse nii, et piirkiirust Lisatud joonisel on näha punasega märgistatud kinnistud ja nende ligipääsutee. langetatakse linnast väljuval suunal paikneval rambil kiirusele 50 km/h, millega seoses on võimalik raadiust vähendada ning viia rambi algust skeemil olnud lahendusest kaugemale. Täpne asukoht selgitatakse projekteerimise käigus. 3) Kui projektala suurus projekteerimise jooksul ei muutu, nähakse vastavalt Tallinna Transpordiameti arvamusele Riida tee otsa (Alexela tanklast väljasõit) valgusfoor, millega rahustatakse liiklust antud piirkonnas. Piirkiiruse langetamise vajadus ja piirkiiruse 50 km/h mõjuala linna siseneval suunal täpsustatakse projekteerimise käigus. 4) Bussipeatuse asukoht vaadatakse projekteerimise käigus üle ning võimalusel säilitatakse olemasolevas asukohas. Lisaks tehakse bussipeatuse asukoha valiku tegemisel koostööd Tallinna linnaga. 11 Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Uut eskiislahendust projektile ei koostata ning täpsemad lahendused selgitatakse projekteerimise käigus. Otsus: 1) Arvamusega arvestada osaliselt. Säilitada linna poolt vasakpöörde võimalus kinnistute Viljandi mnt 47, 47A, 47B, 49, 49A, ja 49B tarbeks. Täpne lahendus täpsustada projekteerimise käigus. 2) Arvestada arvamusega osaliselt. Langetada piirkiirust rambil kiirusele 50 km/h, viia ramp nii kaugele kui võimalik linna piirile lähemale. 3) Arvestada arvamusega osaliselt. Piirkiiruse langetamise asukoht täpsustada projekteerimise käigus. 4) Arvestada arvamusega. Näha ette bussipeatuse asukoha nihutamine võrreldes projekteerimistingimuste korralduse eelnõus olnud skeemile. Võimalusel säilitada bussipeatus olemasolevas asukohas. Ettepanek: 2) Nihutada linna piiril olev Kangru küla-Kiili tee parempööre 200m edasi ja luua vaskpöörderida linna poolt tulevale suunale kinnistute Viljandi mnt 47, 47A, 47B, 49, 49A, ja 49B tarbeks. 3) Nihutada 50km/h ala linna piirist kaugemale kuna juba hetkel autode on kiirus ülekäigurajale lähenedes liiga suur. 4) Lisaks ei ole väljapakutud uus Raudalu bussipeatuse asukoht sobiv. 12  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Joonisel näidatud kohas on Alexela tankla ja vaevalt seda lõhkuma hakatakse. Lisaks ei ole tankla bussipeatuse aukohaks sobiv koht kuna seal manööverdavad autod ja seega on seal ohtlik bussist väljuvatele inimestele. Eriti lastele, kes ei pruugi autojuhtidele nähtavad olla. Ootan teilt uut eskiislahendust Viljandi mnt 47, 47A, 47B, 49, 49A, ja 49B kruntidele normaalse ligipääsuga ja uue ja täpsema bussipeatuse kirjeldusega. Esialgset tagasisidet edasiste sammude kohta ootan 30 kalendripäeva jooksul. 8 Kasteheina tn 34 Saadan omapoolsed ettepanekud Rail Balticut ületava Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega Põhjendus: 30401:001:1396 ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste menetlusele. Ettepanekud, millest punkt nr.2 paluks väga Projektlahendusega on ette nähtud uus ringristmik Põdra tee ja tõsiselt kaaluda ja piirkiirust kuni Kasteheina 30 krundi piirini hoida kuni 50km/h, leiate kirja lisas olevast kõrvalmaantee 11115 Kurna–Tuhala ristmikule. Ringristmiku dokumendist. lahendusega on sõidukijuhid kohustatud piirkiirust langetama antud alas. Liiklust rahustavate meetmete ja piirkiiruse Loodan, et arvestades kogu tekkivat ebamugavaust, siis vähemalt piirkiiruse piiramine 50km/h kuni asula langetamise vajadus ning ulatus täpsustatakse projekteerimise kruntide lõpuni viiakse projekti sisse. käigus. Otsus: Arvamusega arvestada osaliselt. Piirkiiruse langetamise vajadus täpsustada projekteerimise käigus ning vajaduse ilmnemisel langetada piirkiirust kuni Kasteheina 30 kinnistuni. 9 Riida tn 7 Me kindlasti ei toeta antud projekti antud mahus, soovime, et liiklussõlm jääks linna piirist välja poole. Põhjendus: 78404:404:0200 Palun ratsionaliseerida liiklussõlm, et mastaabid oleksid väiksemad. Tänu sellele väheneks tööde maht, säiliks Projektlahendust korrigeeritakse nii, et piirkiirust langetatakse mets ja hoitaks kokku tuhandeid tonne liiva. linnast väljuval suunal paikneval rambil kiirusele 50 km/h, millega seoses on võimalik raadiust vähendada ning viia rambi algust skeemil olnud lahendusest kaugemale. Täpne asukoht selgitatakse projekteerimise käigus. Otsus: Arvestada arvamusega osaliselt. Viia ramp nii kaugele kui võimalik linna piirile lähemale. 10 Pinu tn 13 Planeeringuga üldiselt nõus. Samas jääb endiselt ohtlikuks tanklast väljasõit, oleks vajalik valgusfoor. Põhjendus: 78404:404:0280 Müra eemale viimiseks ja parkmetsa säilitamiseks oleks mõistlik Viljandi maantee laiendus teha peale linnapiiri. Kui projektala suurus projekteerimise jooksul oluliselt väiksemaks ei muutu, nähakse vastavalt Tallinna Transpordiameti arvamusele 13  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Riida tee otsa (Alexela tanklast väljasõit) valgusfoor, millega rahustatakse liiklust antud piirkonnas. Projektlahendust korrigeeritakse nii, et piirkiirust langetatakse linnast väljuval suunal paikneval rambil kiirusele 50 km/h, millega seoses on võimalik raadiust vähendada ning viia rambi algust skeemil olnud lahendusest kaugemale. Täpne asukoht selgitatakse projekteerimise käigus. Otsus: Arvestada arvamusega osaliselt. Viia ramp nii kaugele kui võimalik linna piirile lähemale. Valgusfoori lahendus ja vajadus selgitatakse välja projekteerimise käigus. 11 MTÜ Raudalu Kodu Täname Teid menetlusse kaasamise eest. Pakutud variandiga Raudalu liiklussõlme lahendamisel ei saa me Põhjendus: Riida tänav nõustuda ja lisame omapoolsed põhjendused, koos meid rahuldava liiklusskeemi visandiga. 1) Keskkonnamõjude eelhinnang koostatakse projekteerimise 78404:404:0060 protsessi jooksul paralleelselt projekti koostamisega, et Olles tutvunud kaasnevate dokumentidega, Lisa 1: „Projekteerimistingimused (EELNÕU)“ ja Lisa 2: mõjud saaksid hinnatud konkreetsele projektlahendusele. „Projekteeritava teelõigu asendiplaan“, tekkis küsimusi ja ettepanekuid: Projekteerimistingimuste eelnõus sätestatud p 5.12 on mõeldud, et keskkonnamõjud peavad olema hinnatud enne 1.Projekteerimistingimuste eelnõus p. 5.12. on sätestatud tingimus, et „keskkonnamõjude eelhindamine“ toimub ehitusloa menetlust, mis hetkeks peab olema valmis ka vahetult enne ehitusloa andmist. See tähendab, et liiklussõlm projekteeritakse ilma keskkonnamõjude hinnanguta, põhiprojekt. mis on vastuolus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seadusega ning Ehitusseadustikuga. 2) Projektlahendust korrigeeritakse nii, et piirkiirust Antud aspekti juures tuleb võtta arvesse kavandava ehitise väga ulatuslikku mõju keskkonnale (mis osaliselt langetatakse linnast väljuval suunal paikneval rambil haarab EV liiva strateegiliste varude maardlat, suurel hulgal maavarade ammutamist maapõuest ning metsa raiet kiirusele 50 km/h, millega seoses on võimalik rambi suurtel aladel). Sõlme antud lahenduses ettenähtud teed kulgevad Kangru ja Raudalu elumajade vahetus raadiust vähendada ning viia rambi algust skeemil olnud läheduses, oluliselt halvendades siinseid keskkonnaolusid. Tulenevalt eelöeldust taotleme sätestada lahendusest kaugemale (Raudalu asulast eemale). Lisaks projekteerimistingimustesse keskkonnamõjude hindamise vajadus kindlasti enne projekteerimist, eesmärgiga korrigeeritakse asulasiseselt sõiduradade arvu nii, et 2+2 arvestada antud objekti mõju keskkonnale juba projekteerimisel. sõiduradadega lahendus hakkaks liigutatava rambi lähedusest. Projektlahenduse väljatöötamisel arvestatakse 2. Pakutud lahendusega kavandatakse uue tee algus keset Raudalu asulat, tekitades keset asulat liikluses nn ruumivajadusega nii, et hilisemalt oleks võimalik Tallinna „pudelikaela“. Sellega kaasneb hulgaliselt negatiivseid mõjusid. Uus teelõik kavandatakse 4- realisena, linnal arendada 2+2 sõidurajaga teed linnasisestel teedel. jaotusribaga keskel. Antud lahendus ei võimalda kinnistutelt väljapääse järgnevalt: Tallinna poolt vaadates Projektlahendusega projekteeritakse töömaapiiridesse jääv paremal asuvatel kinnistutel (30 kinnistut+ tankla) puudub võimalus pöörata vasakule Tallinna suunas, ning osa ning perspektiivis on võimalik Tallinna linnal vastas poolsetel kinnistutel Tallinnast tulles puudub võimalus teha vasakut pööret pääsemaks oma kinnistule ning lahendust edasi lahendada/projekteerida oma haldusalasse kinnistult väljudes pöörata Luige suunas. Samal põhjusel puuduks ka linna liinibussil võimalus teha tagasipööret jäävatel teedel. Tallinna suunas. 3) Projektlahenduse koostamise käigus vaadatakse piirkiiruse Raudalu asulas on hulgaliselt kõrvalteid väljapääsuga kinnistutelt peateele. Praegusel juhul enamus neist on muutmise vajadus kõikidel teedel üle ning vajaduse lahendatud aeglustus- ja kiirendusradadega. Perspektiivne tee laiendus 2+2 teeb väljapääsud kõrvalteedelt veelgi ilmnemisel nähakse ette piirkiiruse langetamine. problemaatilisemaks ja ohtlikumaks. Piirkiirused kohalikel teedel ja tulevastel kohalikel teedel Tulenevalt eelöeldust taotleme kõne all oleva projekti tee alguse nihutamist 150…200m Luige poole ning vaadatakse üle koostöös kohalike omavalitsustega. 15 Raudalu asula liikluskorralduse lahendamist perspektiivis tervikuna koos kogu Tallinna haldusalasse jääva Tallinn–Rapla–Türi maanteel piirkiiruse langetamist ette ei lõiguga. nähta. Projektlahendusega on arvestatud Harju Siit tulenevalt mahasõitu teelt nr 15 teele nr. 11115 Kurna suunas tuleks alustada peale kinnistu 78404:404:0680 maakonnaplaneering 2030+ lahendusega, millega viiakse piiri. 15 Tallinn–Rapla–Türi maantee uuele asukohale Luige asumist lääne poole. Rapla–Kurna ja Kurna–Rapla suunas 3. Projekteerimistingimuste koostamisel tuleb arvestada nüüdseks juba ajaloolise taustaga, nimelt Rail Baltic on allesjääv maantee hakkab kandma kohaliku tee funktsiooni, siiski paljuski administratiivselt peale surutud ebamäärase eesmärgiga ja motivatsiooniga europrojekt millel ei nähta suurt läbivat liiklust. (märkimisväärselt suur osa Eestimaa elanikkonnast on sellele projektile kategooriliselt vastu) ning raudteetrassi 4) Projekti koostamise käigus on projekteerija ülesanne asukoha määramine tiheda asustusega asulate vahetusse lähedusse riivab otseselt asulate elanike huve. koostada põhimõtteline ehitusaegne liikluskorralduse Kavandatava liiklussõlme lahendus ei tohiks veelgi süvendada negatiivset mõju nende asulate elanike elu skeem. Peale põhiprojekti valmimist on kohustatud 14 Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 kvaliteedile. Sellel eesmärgil liiklussõlme projekteerimisel tuleb vaadelda ja võimaldada erandeid ja mööndusi liiklussõlme ehitushanke võitja (ehitaja) koostama täpsema eeskätt sõidukiiruste osas. Tuleb arvestada, et sildade kõrgusel ca 9 m maapinnast liiklusest tulenev õhumüra ehitusaegse liikluskorralduse skeemi koos ajagraafikuga. levik suurele alale on eriti soodne, sest levikul puuduvad takistused. Liiklusest tulenevate negatiivsete mõjurite 5) Piirkiiruse langetamise vajadus ja piirkiiruse 50 km/h (müra, vibratsioon, mürgised heitgaasid) intensiivsus on pöördvõrdeline sõidukiirusega. Antud juhul tuleb lähtuda mõjuala linna siseneval suunal ja liiklusmärkide asukohad põhimõttest, et liiklusest tulenevate negatiivsete mõjude minimiseerimisest saavutatavad hüved kaaluvad üles täpsustatakse projekteerimise käigus seoses rambi sõidukiiruse tõstmisest saavutatud hüved. Tulenevalt eelöeldust taotleme kavandatava liiklusõlme jalajälje nihkumisega ja projektlahenduse muutustega vastavalt piiridesse jäävatel mahasõitudel, pealesõitudel, kogumisteedel määrata lubatud suurimaks sõidukiiruseks 50 projekteerimistingimustele. Liiklust rahustavate meetmete km/h, peateedel 70 km/h. Tugimaanteel nr 15 lõigul Raudalu-Luige jätta suurimaks sõidukiiruseks 70 km/h. vajadus täpsustatakse projekteerimise käigus. Kui Väiksem sõidukiirus võimaldab vähendada teede pöörderaadiusi ning vähendada/ratsionaliseerida tervenisti projektala suurus projekteerimise jooksul oluliselt liiklussõlme plaanilist asendit eesmärgiga eemaldada teed tihedalt asustatud asulatest. Vähendades ehitise väiksemaks ei muutu, nähakse vastavalt Tallinna keskkonna jalajälge, täidame Ehitusseadustiku paragraf 9 nõudeid keskkonna säästlikkuse osas. Transpordiameti arvamusele Riida tee otsa (Alexela Sellega haakub veel üks asjaolu- nimelt pakutav liiklussõlme lahendus võimaldab liikuda Rapla- Kurna ning tanklast väljasõit) valgusfoor, millega rahustatakse liiklust Kurna – Rapla suunal kahte teed pidi, mis ei tundu ratsionaalne. antud piirkonnas. 4. Kavandatavate suuremahuliste ehitustööde teostamine suhteliselt pikal ajaperioodil asulate vahetus läheduses ja Otsus: osaliselt asulate territooriumil tekitab paratamatult liikluses hulgaliselt probleeme. Antud olukorras takistuseta ja 1) Arvamusega mitte arvestada. Keskkonnamõjude ohutu liikluse korraldamine ja tagamine ehitustööde teostamise ajal on eriti aktuaalne teema. Siit tulenevalt eelhinnang teostatakse projektiga samal ajal. taotleme eelnõu lõik 5.8. täiendada punktiga 5.8.6 - Koos ehitusprojektiga koostada ehitusaegse liikluse 2) Arvestada arvamusega osaliselt. Viia ramp nii kaugele kui korralduse projekt. võimalik linna piirile lähemale. Lahendus projekteeritakse töömaapiiride ulatuses. 5. Pikaajaline praktika Raudalu asulas näitab, et liiklust rahustamismeetmete puudumisel ainuüksi asula piiril 3) Arvestada arvamusega osaliselt. Piirkiiruse langetamise paikneva liiklusmärgiga „Asula“ ei ole võimalik tagada ettenähtud sõidukiiruse järgimist. Paraku liiklejad vajadus kõrvalteedel (sh mahasõidud ja kogujateed) alustavad kiiruse alandamist alles peale liiklusmärgi läbimist, saavutades lubatud piirkiiruse heal juhul asula täpsustada projekteerimise käigus. 15 Tallinn–Rapla–Türi keskel. Seoses sellega taotleme täiendava liiklusmärgi „50“ paigaldamist ca 150 m enne Raudalu asula piiri uue maantee osas piirkiirust ei muudeta. ning vahetult enne ja peale märki ka teekatendile liiklustrahustava märgistuse (hoiatus triibud) kandmist. Raudalu 4) Arvamusega mitte arvestada. Projekteerija on kohustatud asulast väljasõidul liiklusmärgid „Asula lõpp“ ja „70“ aga nihutada ca 100 m Luige suunas. esialgse liikluskorraldusskeemi koostama. Raudalu asulas tipptundidel väljasõit kõrvalteelt peateele tiheda liikluse tõttu on üsna probleemne. Olukorra 5) Arvestada arvamusega osaliselt. Piirkiiruse langetamise lahendamiseks peaks kaaluma fooridega ristmiku rajamist (võimaliku lahenduse skeem on lisatud). vajadus, liikluskorraldusvahendite asukohad ning valgusfoori vajadus ja lahendus selgitatakse projekteerimise käigus. 15  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 12 Riida tn 15/2 Olen info kätte saanud ja teatan et sellisel kujul koostatud kava ei ole vastuvõetav. Otsus: 78404:404:0350 Olen vastu sellele, et Tallinna linna piiridesse jääva Raudalu asumit hakkab läbima 2+2 maantee, kus Võtta arvamus teadmiseks. sõidukiirus ei püsi mitte 50 k/h. Juba täna kinnitavad empiirilised mõõdistused, et õhumüra on juba viimase piiri peal , samuti õhureostus. Samuti kaob võimalus nii meie territooriumilt kui tankal territooriumilt linna poole väljasõit. 13 Riida tn 13 Käesolevaga kinnitan, et olen saanud kätte teie poolt saadetud dokumendi. Põhjendus: 78404:404:0230 Tänan projekteerimitingimuste menetlusse kaasamise eest. Paraku ei ole esitatud projekteerimistingimused MTÜ Raudalu kodu ettepanekute põhjendused ja otsused on vastuvõetavad. Manuses MTÜ Raudalu Kodu, mille liige ka mina olen, koostatud vastus koos skeemiga teile. toodud punktid 2.2.11. Toetan MTÜ Raudalu Kodu ettepanekuid. Otsus: Võtta arvamus teadmiseks. 14 Riida tn 17/4 Ühineme MTÜ Raudalu Kodu vastuskirjas esitatud märkuste ja ettepanekutega liiklusõlme kohta. Põhjendus: 78404:404:0440 MTÜ Raudalu kodu ettepanekute põhjendused ja otsused on toodud punktid 2.2.11. Otsus: Võtta arvamus teadmiseks. 16  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 15 Riida tn 9 Ma ei ole nõus antud pakutud lahendusega: Põhjendus: 78404:404:0210 sest minul ja kõigil Raudalu asumi kinnistute elanikel (Tallinna poolt tulles paremat kätt), linnaliini bussil ning 1) Projektlahendust korrigeeritakse nii, et säilivad tankla külastajatel puudub selle skeemi alusel võimalus pöörata vasakule Tallinna suunas ning teisel pool teed vasakpöörde võimalused Tallinna linna poole tankla olevate kinnistutel puudub võimalus teha pööret vasakule oma kinnistutele. juurest ning vasakpöörded Viljandi mnt 47, 47A, 47B, 49, Soovin, et vasakpööre võimalus oleks lahendatud fooridega praeguse väljasõidu juures. 49A, ja 49B tarbeks. Täpne lahendus täpsustatakse Soovin, et planeeritav maantee laiuses, 2+2 algaks pärast Tallinna piiri ning kuni Luige asumini oleks lubatud projekteerimise käigus. suurim sõidukiirus 70 km/h, et mürareostus Raudalu asumis oleks väiksem. 2) Kui projektala suurus projekteerimise jooksul oluliselt väiksemaks ei muutu, nähakse vastavalt Tallinna Toetan MTÜ Raudalu Kodu poolt ühiselt koostatud ettepanekuid. Transpordiameti arvamusele Riida tee otsa (Alexela tanklast väljasõit) valgusfoor, millega rahustatakse liiklust antud piirkonnas ning võimaldatakse vasakpöörded Tallinn–Rapla–Türi maanteele. 3) Projektlahendust korrigeeritakse nii, et piirkiirust langetatakse linnast väljuval suunal paikneval rambil kiirusele 50 km/h, millega seoses on võimalik rambi raadiust vähendada ning viia rambi algust skeemil olnud lahendusest kaugemale (Raudalu asulast eemale). Lisaks korrigeeritakse asulasiseselt sõiduradade arvu nii, et 2+2 sõiduradadega lahendus hakkaks liigutatava rambi lähedusest. Piirkiirust kuni Luige asumini ei kavandata langetada. 4) Vt p 2.2.11 MTÜ Raudalu kodu ettepanekute põhjendused ja otsused . Otsus: 1) Arvestada arvamusega. Säilitada vasakpöörded. 2) Arvestada arvamusega osaliselt. Valgusfoori lahendus ja vajadus selgitatakse välja projekteerimise käigus. 3) Arvestada arvamusega osaliselt. 2+2 maantee lahendus viia Raudalu külast kaugemale koos rambiga. Projektkiirust Tallinn–Rapla–Türi maanteel ei muudeta. 4) Võtta arvamus teadmiseks. 16 Riida tn 1 Vastavalt Teie kirjale 28.04.2021 nr 8-1/21-239/10383-1 esitan arvamuse projekteerimistingimuste eelnõu kohta. Põhjendus: 78404:404:0170 MTÜ Raudalu kodu ettepanekute põhjendused ja otsused on Vt rida 11 MTÜ Raudalu Kodu arvamus toodud punktid 2.2.11. Otsus: Võtta arvamus teadmiseks . 17 Riida tn 11 Tänan projekteerimitingimuste menetlusse kaasamise eest. Paraku ei ole Põhjendus: 78404:404:0220 esitatud projekteerimistingimused vastuvõetavad. Manuses MTÜ Raudalu Kodu, MTÜ Raudalu kodu ettepanekute põhjendused ja otsused on mille liige ka mina olen, koostatud vastus koos skeemiga teile. Toetan MTÜ toodud punktid 2.2.11. Raudalu Kodu ettepanekuid. Otsus: Vt rida 11 MTÜ Raudalu Kodu arvamus. Võtta arvamus teadmiseks. 17  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 18 Riida tn 17/2 Meile esitatud lahendus ei ole vastuvõetav ja toetame MTÜ ettepanekut. Põhjendus: 78404:404:0420 MTÜ Raudalu kodu ettepanekute põhjendused ja otsused on Vt rida 11 MTÜ Raudalu Kodu arvamus toodud punktid 2.2.11. Otsus: Võtta arvamus teadmiseks. 19 Viljandi mnt 49b Minu ettepanekud Kangru liiklussõlmega seoses: Põhjendus: 78404:404:0820 1) Projektlahendust korrigeeritakse nii, et ka edaspidi 1. Tagada OHUTU maha- ja pealesõit peateelt ja -teele kinnistutele Viljandi mnt 47, 47a, 47b, 49, oleks võimalik vasakpööret sissesõiduteele sooritada. 49a, 49b. Hetkel on see mõlemat pidi ohtlik. Linna poolt tulles pole võimalik vasakpöörde sooritamiseks reastuda Vajaduse ilmnemisel nähakse ette eraldi pöördetaskusse. Tagant tulijaile on eessõitja pöörde sooritamine alati justkui üllatus ja väga napilt keeratakse vasakpöörderada. Täpne lahendus selgitatakse bussipeatuse taskusse, et mööduda (sel juhul paremalt). On olnud ka otsasõit sel kohal sarnases situatsioonis. projekteerimise käigus. Kergliiklustee ja sissesõidutee ristumisel saab näha ette liiklusohutust suurendavaid Kõrvalteelt tulles piirab sõidukijuhi vaatevälja täielikult Viljandi mnt 47 kinnistu tara. Tekib väga ohtlik meetmeid teekattemarkeeringu, peeglite vms näol. situatsioon autole ja kergliiklusteel liiklejaile. Sõiduridu lisades muutub see koht kindlasti pudelikaelaks ja 2) Kui projektala suurus projekteerimise jooksul ei muutu, kõrvalteelt tulijaile muutub peateele saamine veelgi problemaatilisemaks. nähakse vastavalt Tallinna Transpordiameti arvamusele 2. Viia linna sissesõidul piirkiiruse silt linna piirile (suur sinine Tallinna silt). See rahustaks liiklust, Riida tee otsa (Alexela tanklast väljasõit) valgusfoor, vähendaks müra ja annaks tipptunnil mingigi võimaluse kõrvalteelt ohutult peateele pöörata. millega rahustatakse liiklust antud piirkonnas. 3. Näha ette MÜRATÕKE kinnitu Viljandi mnt 49 juurde. 3) Projekti koostamisel teostatakse mürauuring, mille 4. Palun MITTE MAHA RAIUDA metsa, mis hetkel veidigi Viljandi mnt 47, 47a, 47b, 49, 49a, 49b käigus selgitatakse müraleevendusmeetmed. suhtes müra summutab. Transpordiameti kohustused müra leevendamisel Lisan näitliku joonise manusena. seonduvad riigimaanteedega. Antud kinnistu Viljandi maantee 49 piirneb Tallinna linna haldusala paikneva linna tänavaga. 4) Raadamise mahud selguvad peale projektlahenduse väljatöötamist. Projektlahendusega proovitakse kõrghaljastust ja metsa säilitada maksimaalses mahus ning üleliigset raadamist ette ei nähta. Otsus: 1) Arvamusega arvestada osaliselt. Säilitada linna poolt vasakpöörde võimalus kinnistute Viljandi mnt 47, 47A, 47B, 49, 49A, ja 49B tarbeks. Täpne lahendus täpsustada projekteerimise käigus. Näha ette liiklusohutust suurendavad meetmed sissesõidutee ja kergliiklustee ristumisel. 2) Arvestada arvamusega osaliselt. Piirkiiruse langetamise asukoht täpsustada projekteerimise käigus. 3) Arvamusega mitte arvestada. Müraleevendusmeetmed täpsustatakse vastavalt mürauuringute tulemustele ja Tallinna linna seisukohtadele. 4) Arvamusega arvestada osaliselt. Raadamise mahud näha ette ainult projekti jaoks vajalikus mahus säilitamaks võimalikult suures mahus metsaala. 20 Pinu tn 7 Ettepanekud Rail Balticut ületava Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitusprojekti Põhjendus: 78404:404:0250 projekteerimistingimuste menetlusse. 1) Vt p 2.2.11 põhjendus 1. 2) Vt p 2.2.11 põhjendus 2. 1.Projekteerimistingimuste eelnõus on sätestatud, et keskkonnamõjude eelhindamine toimub vahetult enne 3) Vt p 2.2.11 põhjendus 3. ehitusloa andmist. See tähendab, et liiklussõlm projekteeritakse ilma keskkonnamõjude hinnanguta, mis on 4) Projekti koostamise käigus on projekteerija ülesanne vastuolus „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seadusega“ ning ehitusseadustikuga. koostada põhimõtteline ehitusaegne liikluskorralduse 18  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 skeem. Peale põhiprojekti valmimist on kohustatud Tulenevalt eelöeldust palume sätestada projekteerimistingimustesse keskkonnamõjude hindamise kohustus enne liiklussõlme ehitushanke võitja (ehitaja) koostama täpsema projekteerimist. ehitusaegse liikluskorralduse skeemi koos ajagraafikuga. Vajaduse ilmnemisel on kohustatud ehituse töövõtja ajutisi 2.Pakutud lahendusega kavandatakse uue tee algus keset Raudalu asulat, tekitades liikluses „pudelikaela“. Sellega ehitusaegseid liikluskorralduse skeeme kohalikele kaasneb hulgaliselt negatiivseid mõjusid Raudalu asumis . Uus teelõik kavandatakse 4- realisena, jaotusribaga elanikele tutvustama. keskel. Antud lahendus ei võimalda kinnistutelt väljapääse järgnevalt: Tallinna poolt vaadates paremal asuvatel kinnistutel (30 kinnistut ja tankla) puudub võimalus pöörata vasakule Tallinna suunas, ning vastaspoolsetel Otsus: kinnistutel Tallinnast tulles puudub võimalus teha vasakut pööret pääsemaks oma kinnistule ning kinnistult 1) Arvamusega mitte arvestada. Keskkonnamõjude väljudes pöörata Luige suunas. Samal põhjusel puuduks ka linna liinibussil võimalus teha tagasipööret Tallinna eelhinnang teostatakse projektiga samal ajal. suunas. Perspektiivne tee laiendus 2+2 teeb väljapääsud kõrvalteedelt veelgi problemaatilisemaks ja ohtlikumaks. 2) Vt p 2.2.11 otsus 2. 3) Vt p 2.2.11 otsus 3. Tulenevalt eelöeldust palume tee alguse nihutamist 200 m Luige poole ning Raudalu asumi liikluskorralduse 4) Arvamusega mitte arvestada. Projekteerija koostab lahendamist hilisemalt tervikuna koos Tallinna haldusalasse jääva lõiguga. põhimõttelise ehitusaegse liikluskorralduse skeemi. Täpsem ehituaegne liikluskorraldusskeem tuleb koostada 3.Kavandatava liiklussõlme lahendamisel tuleb arvestada liiklusest tulenevate negatiivsete mõjurite (müra, ehitushanke võitjal. vibratsioon, mürgised heitgaasid) sõltuvusega lubatavast sõidukiirusest. Väiksem sõidukiirus võimaldab vähendada teede pöörderaadiusi ning ratsionaliseerida tervikuna liiklussõlme plaanilist asendit ja suurust eesmärgiga eemaldada teed tihedalt asustatud asulatest. Tulenevalt eelöeldust palume kavandatava liiklusõlme piiridesse jäävatel maha- ja peale sõitudel määrata lubatud suurimaks sõidukiiruseks 50 km/h. 4. Kavandatavate suuremahuliste ehitustööde teostamine suhteliselt pikal ajaperioodil asulate vahetus läheduses ja osaliselt asulate territooriumil tekitab paratamatult liikluses hulgaliselt probleeme. Antud olukorras takistuseta ja ohutu liikluse korraldamine ja tagamine ehitustööde teostamise ajal saab olema aktuaalne teema. Tulenevalt eelöeldust palume eelnõud täiendada punktiga, milline sätestaks kohustuse koos ehitusprojektiga koostada ehitusaegse liikluse korralduse projekt, millist tutvustatakse ka kohalikule elanikkonnale enne ehitustööde algust. 21 Riida tn 15/1 Tänan teid, et kaasasite Railbalticut ületava Kangru liiklussõlme prjekteerimistingimuste arutellu. Põhjendus: 78404:404:0340 Olles tutvunud kaasnevate dokumentidega, Lisa 1: „Projekteerimistingimused (EELNÕU)“ ja Lisa 2: MTÜ Raudalu kodu ettepanekute põhjendused ja otsused on „Projekteeritava teelõigu asendiplaan“, tekkis küsimusi ja ettepanekuid, mis on teile saadetud ka MTÜ Raudalu toodud punktid 2.2.11. Kodu ühisavaldusena: Otsus: Vt rida 11 MTÜ Raudalu Kodu arvamus Võtta arvamus teadmiseks. 22 Pinu tn 11 Vastuväited Rail Balticut ületava Kangru liiklussõlme kavandatavale lahendusele Põhjendus: 78404:404:0270 MTÜ Raudalu kodu ettepanekute põhjendused ja otsused on Olete edastanud Kangru liiklussõlme projekteerimistingimuste eelnõu koos asendiplaaniga. toodud punktid 2.2.11. Käesolevaga teavitan, et nõustun kõigi MTÜ Raudalu Kodu poolt 11.05.2021.a edastatud vastuväidetega Otsus: projektile ega pea vajalikuks neid vastuväiteid korrata. Võtta arvamus teadmiseks. Samuti taotlen enda isiklikku kaasamist projekteerimistingimuste edasisse menetlusse ning palun edaspidi esitada kõik materjalid ka otse e-posti aadressile [email protected] Ühtlasi märgin täiendavalt, et kavandatud lahenduse väljatöötamisel ei ole arvesse võetud Raudalu elamurajoonis elavate isikute huvisid ja õigusi ning kavandatud lahenduse realiseerimine välistaks edaspidi mõlemasuunalised välja- ja sissepääsud elamurajoonidesse ning samuti halvendab juurdepääsu ühistranspordile ning ühistranspordipeatustele. Lisaks suureneks oluliselt kavandatud lahendusega teest tekkivad negatiivsed mõjud elurajoonile, sh liiklusmüra. 19  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Palun muuta projektlahendust vastavalt MTÜ Raudalu Kodu poolt 11.05.2021.a tehtud ettepanekutele. 23 Pinu tn 5 Tänan Teid kaasamast Rail Balticut ületava Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja Põhjendus: 78404:404:0240 rajatistega ehitusprojekti projekteerimistingimuste menetlusse. 1) MTÜ Raudalu kodu ettepanekute põhjendused ja otsused on toodud punktis 2.2.11. Olles tutvunud kaasnevate dokumentidega, Lisa 1: „Projekteerimistingimused 2) Projektlahendust korrigeeritakse rambi eemale viimisega (EELNÕU)“ ja Lisa 2: „Projekteeritava teelõigu asendiplaan“, tekkis küsimusi ja ning nihutatakse võimalikult palju linnapiirile lähemale. ettepanekuid: 3) ja 4) Projektlahendust korrigeeritakse nii, et vasakpöörde võimalus linna poole säilitatakse. Lisaks vt põhjendusi p 1) Meile esitatud lahendus ei ole vastuvõetav, toetame MTÜ Raudalu Kodu 2.2.11.5. ettepanekuid. 5) vt p 2.2.11.2 põhjendust. Oleme leppinud, et raudtee siia tuleb ja valmis ehitusega seotud ebamugavused 6) Projekteerimise käigus selgitatakse välja liikluse ära taluma. rahustamise vajadus ja meetmed. Kuid autoteede ja kergteede lahendused on küll väga suurelt ette võetud. Kangru ristmikuni on 1,5 km ja tahetakse kogu mets alates Raudalust teid täis ehitada. Otsus: 2) Kogu uute teede lahendus peaks algama vähemalt Tallinna linna piiril 1) Vt p 2.2.11 otsuseid. 3) Kindlasti peaks alles jääma vasakpöörde võimalus linna poole nagu see on 2) Arvamusega arvestada osaliselt. Projektlahendust nihutada praegu (iga päev väljub meie Raudalu Kodu väravast mitmeid kordi linna võimalikult palju linnapiirile lähemale. poole vähemalt 60 autot ja tagasi sama palju), hea oleks valgusfooriga 3) ja 4) Arvestada arvamusega osaliselt. Piirkiiruse lahendus. langetamise vajadus, liikluskorraldusvahendite asukohad ning 4) Tagada ohutult üle tee saamine ka jalgsi. valgusfoori vajadus ja lahendus selgitatakse projekteerimise 5) Kiirused on juba praegu väga suured (paljud ignoreerivad asulas lubatud käigus. kiirust 50km/h ja 2+2 rada kaugemale kui linna piir teeks asja üsna hulluks. 5) Vt p 2.2.11.2 otsust. 6) Liiklust tuleks siin vägagi rahustada, võib olla näiteks mingi ringiga nagu on 6) Arvamusega arvestada osaliselt. Projekteerimise käigus Luigel täpsustada täpsustatakse liikluse rahustamise vajadus ja meetmed. Allpool lisan MTÜ Raudalu Kodu ettepaneku. Vt rida 11 MTÜ Raudalu Kodu arvamus 24 Kasteheina tn 38 Põhiline müraallikas on motoriseeritud liiklusvahendi kiirendamine. Põhjendus: 30401:001:2009 Autode müra suureneb kiirendamise ajal oluliselt. Projekti koostamisel teostatakse mürauuring, mille käigus Kasteheina tn 40 Planeeritud Kõrvalmaanteel nr 11115 muutub kiirendamise koht. Hetkel on kiiruse muutumine 50 ja 70 kmh selgitatakse müraleevendusmeetmete vajadus ja lahendus. 30401:001:2010 vahel Viljandi maantee pool, punkt nr. 1 lisatud asendiplaanil. Kangru liiklussõlme asendiplaanil on planeeritud Mürauuringu teostamisel lähtutakse liiklusuuringust tuleneva kiirendamise koht tunduvalt kinnistutele Kasteheina 38 ja liiklussagedusega, mis prognoositakse 20 aastase perspektiiviga 40 lähemal, punkt nr. 2. Seega palume teostada müra mõõtmine lisaks Kasteina 38 rajatud eluhoone, maja alates liiklussõlme eeldatavast valmimisest. Liiklusuuringud teepoolse seina juures ka hetkel kiirendamise koha juures sama kaugel kui jääb asuma Kasteheina 38 eluhoone . arvestavad omakorda arendustest tulenevat liikluskoormust. Asendiplaanil märgitud punktis nr. 1, on kiiruse muutus 20 km/h Mürauuring peab käsitlema ehituse järgset ja prognoositavat (50 lt 70-le kmh). Uues kiirendamise kohas(punkt nr. 2) on kiirendamine ka intensiivsem, sest ringteelt tulles on olukorda vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusele nr kiirus pigem madalam. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, Seega tuleb teostada vastavalt Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületava Kangru määramise ja hindamise meetodid“ toodud tingimustele, mis toob liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 maantee liikluse puhul esile põhjamaade mõõtemeetodile NT 5.7.4 puntile müramõõtmised vastavatest kohtadest ning arvestada, varuteguritega, et müratase on kõrgem kui ACOU 056, mis on sobilik müratõkete toimise hindamiseks. hetkel. Lisaks vt p 2.1.1 põhjendus 1 ettepanek 1. Kindlasti tuleb arvestada müratasemete määramisel erinevate arenduste tõttu suurenevast liikluskoormusest Otsus: kõrvalmaanteel nr 11115. Arvestada arvamusega. 20  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 25 Riida tn 17/5 Tänan teid kirja eest ja teatan, et teie poolt meile esitatud lahendus ei ole meile vastuvõetav ja me toetame MTÜ Põhjendus: 78404:404:0450 Raudalu Kodu poolt teile 11.05.2021 saadetud ettepanekut. MTÜ Raudalu kodu ettepanekute põhjendused ja otsused on toodud punktid 2.2.11. Otsus: Võtta arvamus teadmiseks. 26 Riida tn 15/5 Kinnitan dokumendi kättesaamist. Antud lahendust ei poolda. Otsus: 78404:404:0380 Võtta arvamus teadmiseks. 27 Kasteheina tn 34 Saadan omapoolsed ettepanekud Rail Balticut ületava Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja Põhjendus: 30401:001:1396 rajatistega ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste menetlusele. 1) Vt p 2.2.24 põhjendust. Ettepanekud, millest punkt nr.2 paluks väga tõsiselt kaaluda ja piirkiirust kuni Kasteheina 30 2) Projektlahendust korrigeeritakse nii, et Kurna–Tuhala teele krundi piirini hoida kuni 50km/h, leiate kirja lisas olevast dokumendist. projekteeritud ringteest ida poole jääval alal säilitatakse piirkiirus 70 km/h. Projektlahendusega on ette nähtud uus Loodan, et arvestades kogu tekkivat ebamugavaust, siis vähemalt piirkiiruse piiramine 50km/h ringristmik Põdra tee ja kõrvalmaantee 11115 Kurna– kuni asula kruntide lõpuni viiakse projekti sisse. Tuhala ristmikule. Ringristmiku lahendusega on sõidukijuhid kohustatud piirkiirust langetama antud alas. 1) Sooviks teada projekteerimistingimustes nõutud mürauuringute tulemusi ja vastavalt sellele siis otsust Liiklust rahustavate meetmete ja piirkiiruse langetamise müraseina vajalikkuseks Kasteheina 34 krundi Kurna-Tuhala kõrvalmaantee äärde (kuni Kasteheina 30 vajadus ning ulatus täpsustatakse projekteerimise käigus. krundi piirini). Müramõõtmisele järgnevates aruteludes paluks kriitiliselt suhtuda ka teadmisse, et liikluskoormus antud lõigul on pigem kasvav arvestades lähedale tehtavaid ja planeeritavaid arendusi (nt Otsus: IKEA): 1) Võtta arvamus teadmiseks. 2) Arvamusega arvestada osaliselt. Piirkiiruse langetamise vajadus täpsustada projekteerimise käigus ning vajaduse ilmnemisel langetada piirkiirust kuni Kasteheina 30 kinnistuni. 21 Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 2) Põhiline soov/nõue on see, et kuni Kangru aleviku lõpuni (kuni Kasteheina 30 krundi piirini) kehtiks 50km/h piirkiirus. See vähendaks märgatavalt tekkivat liiklusmüra ning vähendaks liiklusohutust. Antud lõigul tekib pidev autode kiirendmine/aeglustamine, mis oleks võimalik asulast/majadest kaugemale viia. Kurna-Tuhala selle maanteeosa liikluskoormus ka pidevalt kasvab tingituna lähedastest arendustest (nt. IKEA). Sellega seoses kaks varianti, millest mõlemad oleks sobilikud ja täidaksid oma eesmärki: a) Asula märgi tõstmine Kasteheina 30 krundi piiri juurde ja alates sellest piirkiirus kuni 70 km/h b) Lisada piirkiiruse liiklusmärgid nii, et viadukti üleatades ja suunaga Kiili poole sõites oleks vahetult peale ringteed 50 km/h liiklusmärk, Kasteheina 30 krundi piiri juures suunaga Kiili poole 70 km/h liiklusmärk ning suunaga Kangru poole 50 km/h. 22  Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2-6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8 Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus tunnus tunnus tunnus Kasteheina tn 32 30401:001:1466 Kasteheina tn 42 30401:001:0862 Kasteheina tn 44 30401:001:0861 Riida tn 17/3 78404:404:0430 Kullerkupu põik 7 30401:001:1310 Kullerkupu põik 7 30401:001:1310 Viljandi mnt 110 71801:001:0048 Riida tn 17/3 78404:404:0430 Viljandi mnt 95 30401:001:2106 Kullerkupu põik 11 30401:001:2150 Viljandi mnt 47 78404:404:0720 Riida tn 17/3 78404:404:0430 Viljandi mnt 45a 78404:404:1170 Kullerkupu põik 9 30401:001:1320 Rukkilille tn 14 30401:001:0646 Viljandi mnt 47b 78404:404:0005 Rukkilille tn 14 30401:001:0646 Rukkilille tn 14 30401:001:0646 Pinu tn 9 78404:404:0260 Viljandi mnt 47b 78404:404:0005 Tammemasti tee 2 30401:001:2107 Viljandi mnt 49 78404:404:0680 Riida tn 7 78404:404:0200 Viljandi mnt 108 71801:001:0047 Sepasalu 65301:001:0963 Riida tn 5 78404:404:0190 Kullerkupu põik 1 30401:001:0106 Kullerkupu põik 3 30401:001:0094 Riida tn 3 78404:404:0180 Kullerkupu põik 7 30401:001:1310 Kullerkupu põik 5 30401:001:0070 Riida tn 3 78404:404:0180 Riida tn 1 78404:404:0170 Sepasalu 65301:001:0963 Pinu tn 6 78404:404:0320 Kullerkupu põik 7 30401:001:1310 Rukkilille tn 14 30401:001:0646 Pinu tn 4 78404:404:0330 Kasteheina tn 36 30401:001:1395 Viljandi mnt 36a 78404:404:0050 Pinu tn 4 78404:404:0330 Rukkilille tn 16 30401:001:0647 Kullerkupu põik 7 30401:001:1310 Pinu tn 3 78404:404:0040 Rukkilille tn 16 30401:001:0647 Kullerkupu põik 7 30401:001:1310 Pinu tn 3 78404:404:0040 Viljandi mnt 100 71801:001:0991 Kergliiklustee T15 30401:001:0859 Riida tn 15/7 78404:404:0400 Tohvrimetsa 65301:001:1293 Kergliiklustee T15 30401:001:0859 Riida tn 15/7 78404:404:0400 Rukkilille tn 16 30401:001:0647 Viljandi mnt 100a 71801:001:0992 Viljandi mnt 45 78404:404:1220 Riida tn 15/6 78404:404:0390 Kullerkupu põik 7 30401:001:1310 Tammemasti tee 2 30401:001:2107 Riida tn 15/5 78404:404:0380 Tõnuni 65301:001:2413 Viljandi mnt 104 71801:001:0045 Riida tn 15/4 78404:404:0370 Rukkilille tn 16 30401:001:0647 Riida tn 15/3 78404:404:0360 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). 23