"Sidusa Eesti arengukava 2021-2030" 2025-2028 programmide kinnitamine

Lisa 3. Programm „Erakondade rahastamine 2025–2028“ Programm „Erakondade rahastamine 2025–2028“ Programmi nimetus Erakondade rahastamine Tulemusvaldkond Sidus ühiskond Valdkonna Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 arengukava Programmi periood 2025–2028 Programmi eesmärk Riigikogus esindatud erakonnad on tegutsemisvõimekad Peavastutaja Siseministeerium Programmi eesmärk on Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutsemisvõimekuse tõstmine. Selle jaoks on välja töötatud erakondade rahastamise süsteem vastavalt erakonnaseaduse § 12 7 lõikele 4, mille järgi on Riigikogus esindatud erakonnal õigus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eraldis riigieelarvest. Igakuise eraldise suurus on üks kaheteistkümnendik aastasummast. Eraldise suurus on proportsionaalne Riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga. Samuti määratakse eraldis Riigikogu valimisel osalenud erakondadele, kes ei ületanud valimiskünnist, kuid kogusid: 1) vähemalt 2% kuid alla 3% häältest, saab riigieelarvest eraldist 30 000 eurot aastas; 2) vähemalt 3% kuid alla 4% häältest, saab riigieelarvest eraldist 60 000 eurot aastas; 3) vähemalt 4% kuid alla 5% häältest, saab riigieelarvest eraldist 100 000 eurot aastas. EELARVE EELARVE PROGNOOS Eelarve jaotus (eurodes) 2024 2025 2026 2027 2028 Programmi tegevus: 5 187 150 4 930 500 4 774 800 4 671 000 4 671 000 Erakondade rahastamine KOKKU 5 187 150 4 930 500 4 774 800 4 671 000 4 671 000 Programmi tegevus: Erakondade rahastamine Eesmärk: Riigikogus esindatud erakonnad on tegutsemisvõimekad Programmi tegevuse sisu kirjeldus: Erakonnale eraldatavad summad kantakse erakonna kontole Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse kaudu, kelleks hetkel on Siseministeerium. Sihiks on Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutsemisvõimekust tõsta. Selle jaoks on välja töötatud erakondade rahastamise süsteem vastavalt erakonnaseaduse § 127 lõikele 4, mille järgi on Riigikogus esindatud erakonnal õigus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eraldis riigieelarvest. Samuti määratakse eraldis Riigikogu valimisel osalenud erakondadele, kes ei ületanud valimiskünnist, kuid kogusid vähemalt 2% häältest. Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks Mõõdiku nimi 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas Eraldatud toetuste 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% Siseministeerium osakaal Olulised alatulemused perioodiks 2025–2028 Vastutaja Seotud osapooled Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud Siseministeerium Vabariigi Valimiskomisjon erakondadele on määratud riigieelarveline eraldis LISA 1 Programmi teenuste kirjeldus Programm: „Erakondade rahastamine 2025–2028“ Programmi tegevus 1. Erakondade rahastamine Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Erakondade Tagada tähtaegselt Riigikogus esindatud rahastamine erakondadele erakondadele eraldise (vastutaja seadusejärgsete eraldiste väljamaksmise korraldamine. Siseministeerium) väljamaksmine. Riigikogus esindatud erakonnal on õigus saada eraldist riigieelarvest, mille suurus on proportsionaalne Riigikogu valimistel saadud kohtade arvule. LISA 2 Programmi teenuste rahastamiskava Programm: „Erakondade rahastamine 2025–2028“ Programmi Eelarve teenuste 2025 2026 2027 2028 rahastamiskava Programmi kulud 4 930 500 4 774 800 4 671 000 4 671 000 Meede 4 930 500 4 774 800 4 671 000 4 671 000 Programmi tegevus Erakondade 4 930 500 4 774 800 4 671 000 4 671 000 rahastamine Erakondade 4 930 500 4 774 800 4 671 000 4 671 000 rahastamine  Lisa 2. Programm „Kogukondlik Eesti 2025–2028“ Programm „Kogukondlik Eesti 2025–2028“ Eestis on aktiivsed, avatud, haritud ja ettevõtlikud inimesed, kes kogukondade ja vabaühenduste kaudu seisavad demokraatlike väärtuste, sidusa ning vaba ja turvalise ühiskonna eest ning võtavad vastutust ja panustavad riigi kestlikusse. Riigis on mitmekesised läbipaistvad kodanikualgatuse toetamise võimalused ja toetatakse uusi lähenemisi ja lahendusi ning võimaldatakse kogukondadel otsuste tegemisel kaasa rääkida. 1 SISUKORD PROGRAMMI SISU LÜHIKOKKUVÕTE 3 PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA RAHASTAMISKAVA 4 Programmi eesmärk 4 Programmi rahastamiskava 4 Programmi mõõdikud 4 OLUKORRA ANALÜÜS 5 Teadlikud ja aktiivsed elanikud 5 Võimekad ja hoolivad kogukonnad 7 Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted 9 Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine 11 Võimekad usulised ühendused 12 MEEDE JA PROGRAMMI TEGEVUSED 15 MEEDE: Kodanikuühiskonna mõju ja areng 15 Programmi tegevus 1: Kogukondliku arengu toetamine 16 Alaeesmärk 1.1: Teadlikud ja aktiivsed elanikud 16 Alaeesmärk 1.2: Võimekad ja hoolivad kogukonnad 19 Alaeesmärk 1.3: Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted 21 Alaeesmärk 1.4: Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine 23 Programmi tegevus 2: Usuvabaduse tagamine 25 Alaeesmärk 2.1: Võimekad usulised ühendused 25 PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS JA PROGRAMMI KOOSTAMISEST 26 Programmi juhtimiskorraldus 26 Programmi seosed teiste arengudokumentidega 26 Programmi koostamine 26 LISA 1 PROGRAMMI TEENUSTE KIRJELDUS 28 LISA 2 PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 29 2 Programmi sisu lühikokkuvõte Programmi nimetus Kogukondlik Eesti Tulemusvaldkond Sidus ühiskond Valdkonna arengukava Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 Programmi periood 2025–2028 Programmi eesmärk Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda. Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad või teised Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, partnerid, kes aitavad Rahandusministeerium, Kaitseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandus- programmi eesmärkide ministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, saavutamisele kaasa, kuid ei Justiitsministeerium, Riigikantselei. Nimetatud pooltega seonduv on lisatud planeeri oma teenuste raha dokumenti informatiivselt, et anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende selles programmis täpsemad tegevused, teenused ja raha on kavandatud teistes programmides. Siseministeerium jätkab 2002. aastal Riigikogus heaks kiidetud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) eesmärkide ja põhimõtete elluviimist. Selleks koostati programm, mida uuendatakse igal aastal ja mis on jätkuks varem kehtinud „Kodanikuühiskonna arengukavale 2015–2020“ ja varasematele arengukavadele. Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonda panustavas programmis täpsustatakse nelja-aastast eelarvevaadet, mis vastab tegevuspõhise riigieelarve põhimõtetele ja mis seotakse pakutavate teenustega. Programm aitab ellu viia „Sidusa Eesti arengukava“1. Programmi üldeesmärk on tugev kodanikuühiskond ning see lähtub riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidest „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Programmi peamine erinevus valdkonna eelmiste arengudokumentidega on suurema fookuse panemine inimeste ja kogukondade aktiivsusele võrreldes varasema poliitika kujundamises osalemise fookusega. Programmis keskendutakse kodanikuühiskonna mõju suurendamisele ja arengu toetamisele, et aastaks 2030: ● osalevad eri vanuses Eesti elanikud ühiskondlikus elus ja kodanikuhariduses, ● on kogukonnad võimekad ja hoolivad, ● on vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted oma eesmärkide saavutamisel võimekad ja jätkusuutlikud, ● on poliitika kujundamine läbipaistev ja kaasav, ● on usuvabadus kehtiva õiguskorra raames tagatud. Programmil on üks meede „Kodanikuühiskonna mõju ja areng“ ja kaks programmi tegevust (programmi tegevuste eesmärgid on arusaadavuse huvides liigendatud alaeesmärkideks): PROGRAMMI TEGEVUS PROGRAMMI TEGEVUS 1: Kogukondliku arengu toetamine 2: Usuvabaduse tagamine Alaeesmärk 1.1 Alaeesmärk 1.2 Alaeesmärk 1.3 Alaeesmärk 1.4 Alaeesmärk 2.1 Teadlikud ja Võimekad ja Võimekad Läbipaistev ja Võimekad usulised aktiivsed elanikud hoolivad vabaühendused ja kaasav poliitika ühendused kogukonnad sotsiaalsed kujundamine ettevõtted 1 Lisainfot leiab aadressilt https://www.siseministeerium.ee/et/rahvastiku-ja-sidusa-uhiskonna-arengukava-2021-2030. 3 Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda. Programmi rahastamiskava EELARVE EELARVE PROGNOOS Eelarve jaotus (eurodes) 2024 2025 2026 2027 2028 Programmi tegevus 1: Kogukondliku arengu 4 699 355 4 215 108 4 160 135 3 976 648 3 779 475 toetamine Programmi tegevus 2: Usuvabaduse tagamine 867 813 764 489 741 884 724 004 724 253 KOKKU 5 567 168 4 979 597 4 902 019 4 700 651 4 503 728 Programmi mõõdikud Algtase 2021 2022 2023 Mõõdiku nimi (2019/ 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) 2020) Vabatahtlikus Vabatahtlikus ≥ 49% ≥ 49% ≥ 49% tegevuses 49% ≥ 49% 50% 50% 50% 50% tegevuses osa- (–) (–) (–)2 osalemise määr lemise uuring Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole Eesti ühiskonna võimalust < 48% < 48% < 48% 48% < 48% < 48% < 48% < 48% < 48% integratsiooni mõjutada (–) (–) (59) monitooring ühiskonda (täiesti nõus ja pigem nõus) Varasemalt Eesti Ameerika vabaühenduste ≤ 2,1 ≤ 2,1 ≤ 2,1 Ühendriikide 2,1 ≤ 2,1 2.0 2.0 2.0 2.0 elujõulisuse (–) (–) (–)3 arengukoostöö indeks agentuur (USAID) Seda, kui palju elanikke osales viimase 12 kuu jooksul vabatahtlikus tegevuses uuriti viimati 2019. aastal. Uuringust selgus, et kuue aastaga on vabatahtlikus tegevuses osalenud inimeste osakaal suurenenud ligi viiendiku võrra (18%) ja praegune tase on Eesti puhul väga hea. Arvestades, et tulemusi mõjutasid nii Eesti Vabariigi 100. aastapäeva sündmused kui ka haldusreform, kuna need aktiveerisid elanikke, on programmis sihiks seatud seda taset hoida. Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda – uuringus paluti väitele „Teil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda“ valida sobivaim vastus. Variandid olid: „täiesti nõus“, „pigem nõus“, „pigem ei ole nõus“, „ei ole üldse nõus“ ja „ei oska öelda / soovi vastata“. Arengukava elluviimisel on sihiks, et väheneks nende inimeste osakaal, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust ühiskonda mõjutada. See mõõdik aitab seega kaudsemalt hinnata nii riigi inimesekesksust, inimeste väärtustatust ja ka nende kaasatust ühiskondlikku tegevusse. 2 Kavas on tellida uuring, järgmised andmed 2024./2025. aasta kohta. 3 2023. aastast (s.o. 2022. a kohta alates) enam USAID selle indeksi läbiviimist Eestis ei rahasta. Ettevalmistamisel on uuringu tellimine, mis muuhulgas annaks uue elujõulisuse mõõdiku või mõõdikud. 4 Eesti vabaühenduste üldist elujõulisust mõõdeti kuni 2022. aastani (k.a.) Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuuri (USAID) indeksiga järgmise seitsme mõõtme alusel: seadusandlik keskkond, organisatsioonide tegutsemisvõime, majanduslik elujõulisus, huvikaitse ja poliitikate mõjutamine, teenuste osutamine, taristu ja avalik maine. Eesti tase on püsinud aastaid sama ja seetõttu on programmi siht kodanikuühenduste elujõulisust aastaks 2030 märkimisväärselt parandada. (Kodanikuühendust on programmis käsitletud vabaühendusele sünonüümina. Kodanikuühendused on kodanikualgatuslikud mittetulundusühingud.) Kuivõrd USAID indeksit enam Eestis 2023. aastast alates läbi ei viida, tegeleb Siseministeerium 2024. aastal uue sarnase mõõdiku sisustamisega. Kodanikuühiskonnana mõistetakse inimeste omaalgatuslikku koostööd, et ellu viia oma huve ning osaleda avalike asjade arutamises ja nende üle otsustamises, ent ka sellist koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osaks ka ajakirjandust, erakondi, kohalikke omavalitsusi, usulisi ühendusi, ametiühinguid jne. Olukorra analüüs4 Teadlikud ja aktiivsed elanikud Demokraatliku riigina on Eestis oluline anda inimestele teadmisi ja oskused, et võimestada neid tegutsema kodanikuna. Inimeste võimestamine kodanikena algab sellest, kuidas on inimestel võimalik oma elu kujundada, poliitikat mõjutada ning kuidas on täidetud selle eeldused ja praktikas kasutamise võimalused. 5 Mida rohkem inimesi oma kodanikurolli asjatundlikult täidab, seda tugevam on demokraatia rohujuuretasandil. Kodaniku- algatus võib olla ka ühekordne individuaalne algatus. Hea kodanik on ka patrioot, kes on valmis oma riigi ja kaas- kodanike heaks oma osa andma. Piisav teadmistepagas ja silmaring aitavad seda teha mõjusalt, osates seal- juures arvestada rahvusvahelist konteksti ja huvide mitmekesisust. Oluline teema on Eesti inimeste riigiidentiteet ja kodanikuteadmised ning neid edendav kodanikuharidus 6, mis aitavad kaasa kodanike paremale osalemisele poliitikas ja neil kaasa rääkida oluliste otsuste langetamisel. Väljaspool kooli ja koolidega koostöös pakutakse teatud võimalusi kodanikuhariduse omandamiseks – nii toimib näiteks Kogukonnapraktika programm, noortekonkurss „Koos suudame“, Ettevõtlik kool, Kaubandus- Tööstuskoja programm „Tööle kaasa“, Junior Achievementi ettevõtlusõpe ning varasemalt Changemakers Academy programm jpt. Ära märkimist väärib ka Välisministeeriumi eestvedamisel eri ministeeriumitega koostöös korraldatav ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate infopäev aktuaalsete teemade toomisel klassiruumi. Peale nende tegeleb kodanikuharidusega oma valdkonnas Kaitseministeerium koos Kaitseliiduga „Isamaalise hariduse programmis“ ning Kultuuriministeerium muuseumite kaudu. Väljaspool kooli on võimalik kodanikuharidust omandada osaledes noorteorganisatsioonide, -ühingute ja -volikogude töös. Samal ajal on paljud koolivälised programmid killustunud, kodanikuosaluse teemasid on ühiskonnaõpetuse õppekavas vähe kaetud ja kodanikuhariduse pakkumine pole seotud kooli igapäevaeluga. Oma roll kodanikuhariduse pakkumisel on kauni kodu ja aasta küla valimisel ning sädeinimeste, kogukondade jt tunnustamistel. Need toovad esile kogukondade rolli väärtuskasvatuses ja hoiakute kujundamisel. Eesti elanike kodanikuaktiivsuse peamine probleem on see, et vanemaealiste ja noorte potentsiaali ühiskondlikus elus osaleda kasutatakse vähe. Nii on Eesti noored vabatahtlikus tegevuses osalemisel teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega keskmisest pisut passiivsemad (27%, Euroopa Liidu keskmine on 31%). 7 Ning kuigi Eesti elanikest moodustavad suurima vanuserühma 50-aastased ja vanemad, on 55-aastaste ja vanemate kaasatus 4 Lisainfo ja ülevaade tegevuste elluviimisest on dokumendis „Sidus ühiskond 2023. aasta tulemusaruanne“: www.siseministeerium.ee/sidest 5 „Kodanikusubjektsus inimeste võimestamisel“, Leif Kalev 2018;. „Education for Democratic Citizenship: Development of the Theoretical Framework for Estonia and European Union, Kaarel Haav, 2010. 6 Kodanikuharidus on oskuste, teadmiste ja väärtushinnangute kujunemise protsess, mis toetab aktiivset ja vastutustundlikku ühiskonnaelus osalemist. Kodanikuks haritud inimene soovib, saab ja oskab oma elu juhtida, ühiskonnaelu mõjutada ja otsustes kaasa rääkida ning on seeläbi otseselt seotud vabatahtliku tegevusega. Teisisõnu on tal nii tahe, võimalused kui ka pädevus teostada end täieõigusliku kogukonnaliikmena. Kodanikuharidus ei võrdu kodakondsusharidusega, vaid selle eesmärk on toetada kogu riigi elanikkonna valmisolekut õppimiseks, elamiseks ja töötamiseks demokraatliku ühiskonna liikmena. Kodanikuhariduse kaudu taastoodetakse kodanikuühiskonda, tagades keskkonna, kus aktiivseks kodanikuks olemist väärtustatakse. Avatud Eesti Fond, 2008. Ülevaade kodanikuhariduse hetkeseisust ja arengusuundadest. 7 Flash Eurobarometer 455. European Youth. September 2017. 5 vabatahtlikku tegevusse Eestis üks väiksemaid. Viimase uuringu järgi oli vabatahtliku tegevusega seotud 4% sellest vanuserühmast.8 Just ühiskondlikus elus osalemisel on Eesti vanemaealised võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vanemaealistega väheaktiivsed. Eestist väiksem on see näitaja Poolas ja Bulgaarias. 9 Positiivse algatusena viis MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant aastatel 2018–2020 Sotsiaalministeeriumi tellimusel ellu projekti „Vabatahtlike rakendamise koostöömudeli testimine hoolekandesüsteemis ja üle- eestiliselt rakendatava koostöömudeli väljatöötamine“, mille raames koolitati vabatahtlikke, jagati häid kogemusi ning pakuti abivajajatele tuge. Projekti tulemusena valmisid ettepanekud vabatahtlike töö korraldamiseks hoolekandes10. Projekti jätkuna viiakse koostöös Sotsiaalministeeriumiga ellu projekti „Vabatahtlike kaasamise koostöömudeli rakendamine hoolekandesüsteemis“, et toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul kõrvalabi, tuge või seltsi 11. 2023. aasta mai seisuga on algatusega liitunud üle 450 seltsilise, kes on toeks ligi 1350 inimesele üle Eesti. Kaitseliit, sealhulgas Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad, pakub pikaajalise kaasumise võimalusi riigikaitsesse kõigile vanuserühmadele. Kaitseliidu tegevus on suunatud laiale spektrile tegevustele – Kaitseliidu vabatahtlikud on ühiskonna tegusad liikmed, kelle kompetentside kaasamisel on võimalik tagada ühiskonna stabiilsust ja suurendada turvalisust ning heaolu. Ka edaspidi on oluline tegeleda eesti keelt mittekõnelevate elanike ühiskondliku aktiivsusega. Vajadust suurendab ka 2022. aastast alates Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenike suur arv. Eesti suhtluskeelega inimeste hulgas on vabatahtlikus tegevuses osalemise määr olnud uuringute järgi suurem kui venekeelsetel12, mida kinnitab ka Eesti ühiskonna lõimumismonitooring 2023 13 ning vene õppekeelega koolide õpilaste ühiskonna-alaste teadmiste tase jääb alla eesti õppekeelega koolide omale 14. Samuti on leitud, et kuigi suhteliselt suur hulk uussisserändajaid juba osaleb vabatahtlikuna mitmesugustes tegevustes, pole 52% neist seda teinud, kuid sooviksid.15 Kaudselt on probleemiga seotud ka see, et võrreldes eestikeelsete ühingutega on venekeelsed passiivsemad – neil on vähem koostöösuhteid, vähem kogemusi viia ellu ühiskonnale mõeldud tegevusi, nad on passiivsemad toetuste taotlemisel ja nende seas on vähem omatulu teenijaid. Kümnendik ühinguid kasutab igapäevase töökeelena inglise keelt, kuid nende tegevuse võimekust ei ole seni uuritud. Vabaühendustes tegutsevad eestvedajad väsivad ja uute järelkasv ei ole piisav. Piirkondlikelt mõttetalgutelt kerkis esile vajadus pöörata tähelepanu kahele teemale: kodanikuühiskonna liidrite väsimine ja vajadus tegeleda järelkasvuga. Seda kinnitab ka vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 16, kust selgus, et need, kes juba osalevad, teevad seda paljudes tegevustes, kuid teised mitte kusagil. Kuigi nii eestvedajate väsimine kui hoiakute ja käitumise erinevus on mingis mõttes paratamatu, saab programmiga võtta fookuse tagada juhtimise järjepidevus ja arendada järelkasvu. Suure panuse järelkasvu kujundamisse on andnud Avatud Eesti Fondi ja Vabaühenduste Liidu koordineeritav Aktiivsete Kodanike Fond (ACF), mis lõppeb 2024. aastal. Vajadus on tugevamalt lõimida koolivälised ja kooli tegevused ning tähelepanu tuleb pöörata demokraatlike ja teiste kodanikupädevuste terviklikule arendamisele ühiskonnaõpetuse, õppekava üldpädevuste, läbivate teemade ning praktikavõimaluste koostoimes. Teisisõnu, koolid peaksid aine- ja õppekavade kaudu rohkem praktiseerima kodanikuharidust ja osalemist ühiskonnas teadliku ja aktiivse kodanikuna. Üks variant selleks on rakendada Kogukonnapraktika programmi ühiskonnaõpetuse tundide raames üle-eestiliselt. Poliitilist osalust toetava kodanikuhariduse võimalused peaksid ulatuma ka praeguse keskealise ja vanema põlvkonnani. Kodanikuhariduse teadmiste levitamisse ja õppematerjalide arendamisse kaasatakse ülikoolid ja raamatukogud. Aktiivne osalemine ühiskonnas puudutab ka heategevuseks annetamist. Püsiannetajate osakaal elanikkonnast on kasvanud ja ulatub küll 19%-ni17, samas 18–60aastastest on valmis raha annetama üheksa inimest 8 Tambaum, T. (2016). 55+ rahvastiku internetikasutus ja sotsiaalne aktiivsus. SHARE Eesti uuringu esimene ülevaade ja soovitused eakate poliitika kujundamiseks, Tallinna Ülikool. 9 Active Ageing Index 2018. 10 Lisainfo https://vabatahtlikud.ee/sotsiaal/ 11 Lisainfo: https://www.seltsilised.ee/tutvustus/ 12 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019. 13 „Eesti ühiskonna lõimumismonitooring 2023.“ Kantar Emor. 14 Noorte kodanikukultuur muutuvas maailmas. Eesti tulemused IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringus ICCS 2016. 15 „Eesti ühiskonna lõimumismonitooring 2023.“ Kantar Emor. 16 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019. 17 „Eestimaalaste valmisolek heategevuseks 2021“, Kantar Emor. 6 kümnest18. Iga teine Eesti elanik (51%) on uuringule eelnenud 12 kuu jooksul teinud rahalisi annetusi, esemeid on annetanud 47% vastajatest ja heategevustooteid ostnud 42%19. Viimase kuu jooksul on Eestis heategevuseks raha andnud 29% inimesi, kuid Norrast (49%) ja Rootsist (49%) jääb Eesti selle näitaja poolest siiski maha 20. Annetamise soodustamine aitab ühelt poolt kaasa elanike osalemisele ühiskondlikus elus, teisalt pakub vabaühendustele veel üht tuluallikat. Annetamise soodustamine aitab vabaühendustel parendada huvikaitsesuutlikkust ja viia paremini ellu huvikaitsetegevusi, sest eraldi huvikaitsetegevustele on annetusi praegu pigem keeruline leida. Annetuste hulk, mis vabaühendused koguvad, kasvab pidevalt ja mitu annetusi koguvat organisatsiooni on liitunud annetuste kogumise hea tavaga 21. Vabaühenduste Liidu juhtimisel tegutseb temaatiline võrgustik, mis toetab annetuste kogujaid heade praktikate jagamisel. Hea näitena annetuskultuuri edendamisest said 2019. aastal hoo sisse üle-eestilised annetamistalgud, kus on viie aastaga kogutud vabaühendustele üle 700 000 euro annetusi. Suur roll annetamiskultuuri edendamisel on ka Tööandjate Keskliidu algatusel „Annetame aega“, mis julgustab tööandjaid andma oma töötajatele vaba päeva tööajast vabatahtlikuna panustamiseks. Samas on vajalik analüüsida heategevuse riiklikke soodustusi, sh annetustele ette nähtud maksusoodustusi ning neid ajakohastada. Annetamist aitavad lihtsustada mitu e-keskkonda, nagu armastanaidata.ee ja hooandja.ee, mille kaudu on kogutud kokku üle 5 miljoni euro. Positiivne areng on ka uute filantroopiafondide loomine – 2018. aastal pandi alus Heateo Mõjufondile, esimesele strateegilise filantroopia fondile Eestis22, mida haldab Heateo Sihtasutus, ja mis jätkub tänaseni. Et annetuste kogumine oleks senisest levinum, on aga vaja enam tegeleda annetamise populariseerimisega ehk nii ühekordsete annetajate kui ka püsiannetajate arvu suurendamisega eraisikute, ettevõtjate ja ettevõtete seas. Oluline on ka pöörata tähelepanu annetuste väärkasutamise ennetamisele, juhtides tähelepanu annetajate võimalustele eeltööks. Viie aastaga on lisandunud vabatahtlikus tegevuses osalevaid Eesti elanikke, kuid üha enam otsitakse püsiva pühendumise asemel nn tööampse. See eeldab Eesti vabaühendustelt ja kogukondadelt kohanemist. Vabatahtlikus tegevuses osalenud inimeste osakaal on aastatel 2013–2018 küll kasvanud 31%-lt 49%-ni, kuid regulaarsete vabatahtlike osakaal on vähenenud samal ajavahemikul 34%-lt 26%-ni23. Ka mujal maailmas näitavad trendid, et nõudlus lühiajaliste panustamisvõimaluste järele kasvab. Seega on vabaühendustel ja teistel vabatahtlike kaasajatel vaja kohaneda mikrovabatahtlikkusega 24. Samas ei saa aga unustada püsivabatahtlikke, kes on organisatsioonidele ja kogukondadele väärtuslik tööjõud. On oluline, et vabaühendused hoiaksid oma sisedemokraatia tervise ja juhtimise korras, mõtestaksid vabatahtlike kaasamise vajaduse ning oleksid suutelised neid mistahes hetkel kaasama. Vabaühenduste rahastamise korrastatumaks muutmine, rahastustingimuste selgus, aruannete nõuete leebus jms jätavad vabaühenduste juhtidele rohkem aega sisuliseks tegevuseks ja organisatsiooni arendustööks. Kasutamata on tööandjate potentsiaal tutvustada vabatahtlikku tegevust oma töötajatele. Senisest enam tuleks tööandjatel väärtustada töötajate osalemist erinevates kampaaniates väljaspool tööaega või luua tingimusi, et töötajad saaksid vabatahtlikus tegevuses osalemiseks annetada aega oma tööajast. Oluline on pöörata tööandjate tähelepanu töötajate kaasamisele otsustusprotsessidesse, pakkudes nii töötajatele osalusdemokraatia kogemust. Vabatahtlike kaasamise puhul on oluline tõsta vabaühenduste teadlikkust vabatahtlike kindlustamisele ravi- ja õnnetusjuhtumite vastu, nagu on tehtud vabatahtlike päästjate, abipolitseinike ja vabatahtlike merepäästjatega, ning vajadusel teha ettepanekud vabatahtlike kindlustamise edendamiseks. Võimekad ja hoolivad kogukonnad Kogukondade võimestamiseks ja kohaliku tasandi osaluse tõstmiseks on oluline juurutada kogukonnakeskset valitsemisviisi, st et kohalik omavalitsus koos kohalike elanikega koostab ülevaate oma kogukondadest, kogukonnad valivad oma esindajad ja kohalik omavalitsus kaasab kogukondi, kohalikke noori, ettevõtjaid, kohalike riigiasutuste esindajaid jt olulisi osapooli otsustusprotsessidesse. Nii oleks loodud mitme tasandi 18 „Heategevusalaste hoiakute uuring 2013“, TNS Emor. 19 „Eestimaalaste valmisolek heategevuseks 2021“, Kantar Emor. 20 CAF World Giving Index 2021. 21 https://heakodanik.ee/annetuste-kogumise-hea-tava/ 22 Heateo Mõjufond 23 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019. 24 Näiteks https://vabatahtlikud.ee/muudame-maailma-kasvoi-hommikumantlis/ 7 koostööplatvorm, kus üheskoos selgitatakse välja probleemid ja töötatakse välja lahendused. Peale eelmainitu on antud programmis käsitletud kogukondliku kodanikualgatuse tugevdamist ja küsimusi, mida mujal arengukavades ei ole kajastatud. Kogukond on enamasti teatud piirkonnas elav kindlat tüüpi sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimeste rühm. Kogukonnad võivad olla ka valdkonna- või huvipõhised. Kogukonnakeskne lähenemine on arusaam ja tööviis, mille kohaselt selgitatakse välja probleeme ja leitakse neile lahendus koos sihtrühmadega (kogukondadega). Kesksel kohal on kogukondade tunnustamine tähtsate osalistena, nende võimestamine otsustusprotsessides aktiivselt osalema ning oma elu- ja toimekeskkonda kujundama. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata kogukondade võrgustamisele ja eri osaliste koostööle. Paljud kodanikualgatused sünnivad ja leiavad aset kogukondades, sõprus-, tutvus- ja naabruskondades. Kogukondadel on suur roll inimestevahelistes suhetes, arutelus ja ühistegevustes ning tervist toetava elukeskkonna kujundamisel. Selline tegutsemine tugevdab kodanikusubjektsust, elukvaliteeti, demokraatiat, sotsiaalset ja paikkondlikku sidusust, turvalisust jm. Kogukondade edendamise lisaväärtus on hea elukeskkonna kujundamine selliseks, et Eestis soovitakse elada, peret luua, lapsi kasvatada ja välismaalt kodukohta tagasi tulla. Sidusus, teineteisemõistmine, hoolivus ja toetamine aitavad kaasa, et emotsionaalne heaolu ja vabatahtlik panustamine suureneksid ning kogukonnad oleksid senisest enesesuutlikumad. Hea elukeskkond on oluline eeldus sündimuse kasvuks, laste arenguks ja väärikalt vananemiseks. Enamikes kohalikes omavalitsustes juba toetatakse vabaühendusi ja vabatahtlike tegevust, ent süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine ning (e-)kogukondade võimestamine vajab sellise tegevuse juurutamist ja arendamist ka edaspidi. Kodanikuühiskonna võimestamiseks ja mitmekesistamiseks kohalikul tasandil on tähtis jõuda suurema hulga inimesteni. Eesti MTÜdel oli 2022. a lõpu seisuga kokku ligi 830 000 liiget25. Usuliste ühenduste liikmetest umbes 380 000 kuuluvad Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutesse ning nende omaalgatusliku ja suures osas vabatahtliku tegevuse kaudu edendatakse kogukonna kultuuri-, haridus-, sotsiaal- ja noortetööd. Kogukonna- ja valdkonnaüleseid küsimusi arutatakse ja lahendatakse ning tehakse koostööd sõltumata liikmesusest MTÜs või usulises ühenduses. Liikmesus pole aga ainus kogukondade aktiivsuse näitaja, sest enamasti tegutsetaksegi koosloomes ja võrgustikupõhiselt. Kogukondliku omaalgatuse soodustamine võimaldab toetada ettevõtmisi, mille tegevuseks ei ole ilmtingimata vaja luua juriidilist vormi. Aktiivsete ja võimekate kogukondade kujundamisele aitab kaasa pere- ja lapsesõbralike eluviiside, tervete peresuhete ja põlvkondadevahelise sidususe edendamine, koostöökultuuri, tasakaaluka poliitilise ja arutelukultuuri soodustamine, samuti eestikeelse elukeskkonna püsimine ja areng, lõimumine ning sallimatuse ja tõrjutuse vähendamine. 26 Ka arutelusarjas „#kuidasmekestame“27 leiti, et mida tugevam on kohalik demokraatia ja võimekamad on kogukonnad, seda vähem inimesed maapiirkondadest linna või välismaale rändavad. Programmi raames on vaja muu hulgas pöörata tähelepanu, kuidas inimeste osalemine mõjutab kohaliku tasandi otsuseid, sest 2017. aastal tehtud uuring28 toob välja trendi, kus mõne aastaga on vähenenud noorte osakaal, kes tunnevad, et nende osalemine mõjutab elu kohalikul tasandil, ning samal ajal suurenenud nende noorte osakaal, kes näevad, et nende osalemine mõjutab riigi tasandi otsuste tegemist. Konkreetsemalt juhiti programmi koostamise käigus peetud piirkondlikel mõttetalgutel tähelepanu kohalikul tasandil levivale usaldamatusele, kapseldumisele ja vastandumisele. Rahvastiku vähenemine toob kaasa potentsiaalsete aktiivsete elanike vähenemise. Positiivse trendina saab välja tuua postmaterialistlikke väärtusi kandvate inimeste osakaalu suurenemise ajavahemikul 2011–2018, s.o suurenes nende inimeste arv, kes peavad oluliseks lasta elanikel kaasa rääkida riigiasjades ja kaitsta sõnavabadust. Samas jääb Eesti oma näitajaga kuue Euroopa riigi võrdluses viimaste hulka. Näiteks, Saksamaal oli selliseid inimesi 35% ning Sloveenias, Soomes ja Rootsis 26–24%, kuid Eestis vaid 14%.29 25 Sisaldab korduvaid liikmeid ja usuliste ühenduste liikmeid. Ei sisalda korteri-, garaaži-, maaparandus-, metsa-- ja aiandusühistuid. 26 Leif Kalevi ekspertarvamus. Avaldamata. 27 Kogukondlikud arutelud #kuidasmekestame 28 Flash Eurobarometer 455. European Youth. September 2017. 29 World Values Survey ja European Values Survey, Realo 2019. 8 Mitu selle suuna tegevust on kajastatud teistes arengukavades ja programmides. Näiteks mõjutatakse elukvaliteeti paljude heaolu arengukava 30 tegevustega ning kogukondade elu väljaspool linnapiirkondi aitab hoogustada LEADER programm ja „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030“ (koordineerib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), „Kohaliku omaalgatuse programm“ (koordineerib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), „Rahvastiku tervise arengukava“ (koordineerib Sotsiaalministeerium), kultuuri- ja spordiprogrammid (koordineerib Kultuuriministeerium) ja Siseministeeriumi koostatav „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“, kus on olulisele kohale seatud igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse. Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted Demokraatlikus ühiskonnas on oluline roll võimekatel vabaühendustel. Selliseid vabaühendusi iseloomustab elujõulisus, sõltumatus, tulemuslikkus ja mõju ning rolli mängib välimine ja sisemine tegevuskeskkond. Vabaühendused saab eesmärgi järgi liigitada järgmiselt: 1. sotsiaalset sidusust loovad ja hoidvad ühendused, 2. uudseid mõtteviise ja lahendusi rakendavad vabaühendused, 3. huvikaitsega tegelevad vabaühendused, 4. ennetusega tegelevad ja probleeme leevendavad ning lahendavad (sotsiaalsed ettevõtted, teenuste osutajad, riskirühmade, vanemaealiste sotsiaalne kaasamine jt) ühendused. Trendidest ilmneb, et tulevikus muutub vabaühendustes prioriteetsemaks üheskoos lahenduste väljatöötamine, koostöö erinevate osapooltega, koosloome ja disainmõtlemise kasutamine. Kasvab ka rahvusvahelise koostöö olulisus vabaühenduste töös, sest probleemid on oma olemuselt komplekssemad ja maailm globaliseerunud. Selle kinnituseks – 30% vabaühendustest tegi 2018. aastal koostööd rahvusvahelises ulatuses ja üle 80% vabaühendustest tegutseb kohalikul tasandil.31 Samas kasvab juriidilise vormita ja võrgustikupõhiselt tegutsevate kodanikualgatuste tähtsus ja roll, mida on kajastatud aktiivsete ja võimekate kogukondade teema juures. Vabaühenduste rolli suurenemine huvikaitses, sotsiaalses ettevõtluses jm tegevustes toob kaasa kõrgendatud nõudmised professionaalsusele, tegevusele ja teenuste kvaliteedile. Näiteks on selgunud ministeeriumite ja vabaühenduste vahel strateegilise partnerluse edendamise programmis, et mitmel juhul takistab partnerluse teket võimeka valdkondliku vabaühenduse puudumine. Rahastajatel on suuremad ootused ka vabaühenduste aruannete korrektsusele ja sisule, läbipaistvusele ja sisemisele demokraatiale. Suurem kaasatus poliitikakujundamisse eeldab ühenduste suutlikkust näidata, et vabaühendused tegutsevad sihtrühma huvides ja neil on ühiskonnas mõju. Trend näitab, et toetuste osakaal ühenduste rahastamisel väheneb, seetõttu on vajalik vabaühenduste finantsmajanduslike oskuste ja teadmiste parendamine ja nende tegevuste tõhustamine, ning rahastamisallikate jätkuv mitmekesistamine. Senisest rohkem tuleb vabaühendustel leida lahendusi, et rahastada tegevust eratoetustest ja -annetustest, energilisemalt pakkuda avalikke teenuseid, rohkem teenida omatulu ja koguda liikmemaksusid. Tähtis on ka edaspidi pöörata rõhku sotsiaalsele innovatsioonile, s.o vabaühenduste oskustele leida ühiskondlikele probleemidele loovaid ja uuenduslikke lahendusi. Rahastamisvõimaluste mitmekesistamisel võib üks lahendus olla ühiskondliku mõju osakute (ingl social investment bonds) kasutuselevõtt Eestis, ent olulisem on analüüsida ja leida lahendusi, kuidas senisest enam tuua vabakonda juurde eraraha. Arvestades tehisintellekti kiiret arengut, on oluline pöörata tulevikus tähelepanu digitaalsele transformatsioonile ja võimalustele, kuidas tehisintellekti ning teisi digilahendusi kodanikuühiskonna ja vabaühenduste võimekuse valdkonnas kasutada. Vabaühenduste legitiimsust hinnatakse kolme kriteeriumi alusel: toetus ehk liikmelisus, pädevused ja saavutused. Uuring näitas, et organisatsiooni tegevustesse panustamiseks ei peeta lliikmesust esmatähtsaks ning uute liikmete otsimisega ei tegele 41% MTÜ-dest, mis on suurem näitaja kui kunagi varem.32 Samas tuleb vabaühendustel senisest aktiivsemalt tegeleda oma praeguse liikmeskonnaga, et ühendus suudaks ajaga 30 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 31 „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019. 32 „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019. 9 kaasas käia ja usaldusväärsuse säilitada. Üha tähtsamaks muutub vabatahtlike kaasamine vabaühenduste tegevusse ja neile tegevusvõimaluste pakkumine ning valdkondlike võrgustike loomine. Annetamise ja annetuste kogumise roll kasvab. Nii annetamiskultuuri edendamine kui ka vabaühenduste annetuste kogumise võimekuse (teadmised, oskused, rakendused) parendamine vajab sihipärast tööd ja tegutsemist. Hoiakute, suhtumiste ja nendest tuleneva käitumise kujunemine eeldab süsteemsust ja on aeganõudev, kuid sama probleem iseloomustab enamikke Kesk- ja Ida-Euroopa riike. Olgugi, et sotsiaalsel ettevõtlusel ega sotsiaalsetel ettevõtetel pole praegu Eestis ametlikku definitsiooni 33, on teada, et valdkonnas tegutseb suurem osa neist MTÜ-na (93%). Enamasti tegutsetakse Tallinnas ja Tartus, pakkudes valdavalt teenuseid ja vähem tooteid. Organisatsiooni suuruse poolest on need mikroorganisatsioonid, kus on kuni neli inimest. Majanduslikult edukamad sotsiaalsed ettevõtted on OÜd, mis palkavad rohkem inimesi34. Sotsiaalsete ettevõtete valimi kogutulu ulatus 2021. a 64,1 mln euroni (2012. a 35,5 mln), sellest ettevõtlustulu 49 mln euroni. Sotsiaalsetes ettevõtetes töötab 1693 töötajat 35. Peamised probleemid sotsiaalses ettevõtluses ei erine avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste probleemidest. Esiteks ei ole vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted jätkusuutlikud, sest neil puuduvad piisavad rahastusvõimalused ning rahaline suutlikkus palgata spetsialiste või kasutada konsultantide teenuseid. Teiseks näevad vähesed vabaühendused organisatsioonivälise eksperdi või konsultandi kaasamisel lisaväärtust ning vähesed neist panustavad märgataval määral professionaalsetesse koolitustesse ja paremasse varustusse, kuigi üha enam oodatakse vabaühendustelt professionaalset teenust. 36 Samuti ei ole vabaühenduste ega sotsiaalsete ettevõtete eesmärgid alati mõõdetavad ning organisatsioonide enda mõju hindamine pole piisav. Sotsiaalsete ettevõtete tugisüsteemid ja tehnoloogiaga kaasaskäimine on piiratud. Nii ei pruugi igast piirkonnast saada sotsiaalse ettevõtluse teemal ühtlase tasemega nõustamist, sest ei ole asjakohaseid kogemusi. Vajadus on koondada selleteemalised toetused ja rahastusvõimalused ning abimaterjalid kesksesse portaali (näiteks vabaühenduste nõustamisportaal mtyabi.ee)37. Viimased aastad on toonud Euroopa mitmete omavahel seotud ja läbipõimunud kriiside lävele: tervisekriisist majanduskriisini, kliimakriisist energiakriisini ning sõjani Ukrainas. Järjest enam oleme silmitsi ettenägematute väljakutsetega, mis vajavad uudseid mõtteviise ja koostöövorme. Alates 2010. aastast on sotsiaalne innovatsioon integreeritud Euroopa Liidu (EL) uude kasvustrateegiasse. Seda faasi iseloomustab suurem rõhuasetus sotsiaalsele ettevõtlusele, sotsiaalsetele eksperimentidele ning sotsiaalsele innovatsioonile. OECD 2020. a raportis „Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalsete ettevõtete areng Eestis: strateegia süvaanalüüs“ 38 on välja toodud, et ka Eestis on vilgas idufirmade kultuur ja alt-üles- algatuste mitmekesisus loonud aluse ökosüsteemile sotsiaalse innovatsiooni õitsenguks. Samas on Eestis sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteem suhteliselt arengu alguses. Sotsiaalse innovatsiooni toetamiseks on Eestis loodud mitmeid erinevaid riiklikke struktuure nagu Accelarate Estonia ja Riigikantselei juures tegutsev Innotiim ning avaliku sektori innovatsioonifond. Sotsiaalse innovatsiooni toetamiseks maapiirkondades on käesoleval Euroopa Liidu rahastusperioodil võimalik kasutada Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid LEADER programmi kaudu. Samas seisab sotsiaalne innovatsioon Eestis silmitsi ka mitmete väljakutsetega. Kodanikuühiskonna-suunalist sotsiaalse innovatsiooni algatuste mastaapsust võib piirata avaliku ja erasektori toetuse puudumine ning heade algatuste jätkusuutlikkust võib pärssida see, kui ennast tõestanud algatustele puuduvad püsivamad toetusmeetmed. Eestis on mitmeid toimijaid, kes sotsiaalse innovatsiooniga tegelevad erinevate nurkade all, ning kuigi üldjoontes koostöö toimib, on siin ruumi paremaks omavahelisteks teavitustegevusteks. Koostööd aitaks potentsiaalselt edendada ka kodanikuühiskonna suunal sotsiaalse innovatsiooni toetamiseks kokkulepete tegemine. Avalike teenuste osutamisel vabaühenduste poolt on probleeme riigi või kohaliku omavalitsuse ja avaliku teenuse osutaja koostöö paindlikkuses, kui teenuse osutamise keskkond peaks muutuma. Ka on riigihangetel endiselt 33 Sotsiaalsed ettevõtted on ühiskondliku eesmärgiga organisatsioonid, mis kasutavad oma sihi saavutamiseks ettevõtlust. Sotsiaalsete ettevõtete ühiskondlik eesmärk tähendab nende otsest panustamist inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna soovitava seisundi püsimisse. Ettevõtlus tähendab tegutsemist majandusüksusena, st kaupade või teenuste pakkumist tasu eest püsiva tegevusena. Sotsiaalne ettevõte võib tegutseda nii MTÜ kui OÜ vormis. 34 Lepa, Naarits (2014). Euroopa Komisjoni uuring 2019. 35 Andmed põhinevad kindlal valimil, kuhu kuulus 2021. a 160 organisatsiooni. 36 Vabaühenduste elujõulisuse indeks 2017. 37 Sellega tegeleb riigi innovatsioonitiim projektis „Ettevõtja kontaktpunkt“. Lisainfo: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/ettevotja_kontaktpunkt.pdf 38 https://www.oecd.org/estonia/boosting-social-entrepreneurship-and-social-enterprise-development-in-estonia-8eab0aff-en.htm 10 probleem hinnakriteeriumi eelistamine kvaliteedi asemel, olgugi, et selles vallas võivad muutust tuua hiljuti Vabariigi Valitsuses kinnitatud riigihangete strateegilised põhimõtted 39 ja innovatsiooni hankija käsiraamat40. Samas puudub üleüldine statistika, mis võimaldaks ühiskondlike probleemide ulatust ja asutatud meetmete mõju- ja tõenduspõhisust adekvaatselt hinnata – näiteks, kui suur muutus ühe või teise meetodi kasutamisega kaasneks. Viimane on eriti asjakohane vabaühenduste puhul, kes oma olemuselt saavad pakkuda kiireid ja uuenduslikke lahendusi ühiskondlikele probleemidele. Laiemalt ei ole sotsiaalse ettevõtluse potentsiaal ühiskonnale piisavalt tuntud. Sotsiaalsetest ettevõtetest vaid viiendik mõistab sotsiaalset ettevõtlust kui positiivse mõjuga ettevõtlust, kuid enamasti seostatakse teemat sotsiaaltöö ja vahel ka sotsiaalmeediaga. Nii ei ole ka järelkasv teadlik vabaühendustest ja sotsiaalsest ettevõttest kui karjäärivalikust. Oluline roll vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse tõstmisel on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutseval SA-l Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), kes pakub nii rahalist kui ka mitterahalist tuge kodanikuühendustele, et suurendada nende tegutsemisvõimet. Lisaks pakub KÜSK tuge kodanikuühiskonda ja kodanikuühendusi arendavate tugitegevuste ning kodanikuühiskonda toetavate suursündmuste korraldamiseks. Tegutsemisajal on KÜSK andnud hoogu enam kui tuhandele algatusele ja aidanud sadadel eestvedajatel luua ühiskonnas muutusi. Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine Kaasamine on otsuste tegemine koos huvigruppidega, keda see otsus mõjutab või kes annavad oma osa kindla valdkonna arengusse. Tihti esindava huvigruppe just valdkondlikud vabaühendused ning nende võrgustikud ja liidud. Eestis on järgimiseks kaasamise hea tava41, mis kirjeldab, milline on osaliste roll kaasamise käigus. Peale selle on välja antud kaasamise käsiraamat42, mis annab suuniseid, kuidas tulemuslikult kaasata. Igas ministeeriumis tegutseb kaasamiskoordinaator, kes aitab kaasamisprotsesse kavandada ja ellu viia. Kaasamise edendamiseks tehakse mitmeid koolitusi riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste töötajatele. Peamised kitsaskohad kaasamises on formaalsus ja ajaline kiirustamine, eelnõude mõju pealiskaudne hindamine ning vabaühenduste vähene suutlikkus kiirelt reageerida ja mahukat infot töödelda 43. Nii ongi probleemiks vabaühenduste erinev võimekus huvikaitsetegevusi ellu viia, kuigi huvikaitse valdkonnas ehk eesmärgiga mõjutada kedagi mingil viisil toimima tegutseb palju vabaühendusi. Huvikaitsevõimekus on samas oluline, sest vabaühendustesse koondub eksperditeadmisi ja -kogemust, ning mida rohkem organisatsioone, asutusi või inimesi vabaühendus oma eesmärgi nimel tööle paneb, seda mõjusam on vabaühenduste tegevus. Eesti vabaühenduste huvikaitsevõimekus on võrreldes teiste organisatsioonidega piirkonnas hea ja püsinud viimased viis aastat muutusteta44. Selleks, et valdkonda edendada ja ühinguid oma huvikaitse tegevuste elluviimisel toetada, juhib Vabaühenduste Liit huvikaitsevõrgustikku. KOV-i tasandil teostavad huvikaitset vabaühenduste ja külade ümarlauad, kogukonna- vm komisjonid, maakonna tasandil ka maakondlikes arenduskeskustes töötavad vabaühenduste konsultandid. Nii on vabaühenduste erihuvide kaitse kõrval otstarbekas tähelepanu pöörata ühenduste võimele näha ja mõista üldhuve, neid oma tegevuses arvestada ja neisse panustada. Huvikaitsesuutlikkust aitavad suurendada ka annetused. Annetamist ja annetuste kogumist on kajastatud programmi tegevuses „Aktiivsed ja hoolivad kogukonnad”. Strateegiline partnerlus on pikemaajalisem koostöövorm ministeeriumi, allasutuse või kohaliku omavalitsuse ja vabaühenduse vahel. Strateegiline partnerlus eeldab, et sellise koostöövormiga kaasneb stabiilne rahastus, kui vabaühendus panustab kindla valdkonna arengusse või pakub kokkulepitud teenust. Strateegiline partnerlus on ühenduste rahastamise järjest levinum viis – sellesse on panustanud strateegilise partnerluse arenguprogramm ja programmi raames koostatud juhendmaterjal. Samas on jätkuvalt puudulik süsteemne analüüs strateegilise partnerluse kasutamisest ja selle kitsaskohtadest, millest tingituna on Siseministeerium kavandanud tegevusi 39https://fin.ee/sites/default/files/documents/2024- 02/Riigihangete%20la%CC%88biviimise%20strateegilised%20po%CC%83himo%CC%83tted%2023%20lk_0.pdf 40 https://innohangetekasiraamat.eas.ee/ 41 https://www.riigikantselei.ee/et/kaasamise-hea-tava 42 https://heakodanik.ee/sites/default/files/files/Kaasamine%20avalikus%20sektoris%20ja%20vabakonnas.pdf 43 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/kaasamise_ja_mojude_hindamise_uuringu_raport_2018.pdf. Vt ka „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019. ja Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2014-2020 fondide rakenduskava 2014-2020 vahehindamine. 44 https://www.fhi360.org/sites/default/files/media/documents/resource-csosi-2018-report-europe-eurasia.pdf 11 2024. aastaks, et uuendada vabaühenduste rahastamise juhendmaterjali ja selle raames mõtestada lahti strateegilise partnerluse vorm, vajaduse korral seda kohandada ja jagada häid näiteid ka teistes ministeeriumides, allasutustes ja kohalikes omavalitsustes. 45 Vabaühenduste toetamisel on oluline, et rahastus oleks läbipaistev, mõjus, ligipääsetav ja mõistliku haldus- koormusega. Et vabaühenduste rahastamist korrastada, loodi 2013. aastal juhend, mis annab põhimõtted ja suunised, kuidas vabaühendusi mõistlikul viisil rahastada. Vabakonna rahastamisest ja selle läbipaistvamaks muutmisest saab ülevaate ka keskkonnas aadressil mtyraha.heakodanik.ee. Peamised katsumused rahastami- sel on seotud rahastuse eesmärgi ebaselguse, tulemuslikkuse hindamise, läbipaistvusega taotluste hindamise ja rahastusotsuste protsessides46. Samuti on oluline luua selgus mitteerakondlike poliitilise suunitlusega vabaühenduste tegevuse regulatsioonides. Järgmisel perioodil on oluline pöörata tähelepanu ka rahastamise läbipaistvusele kohalikul tasandil ning jätkata senist tööd ministeeriumite ja teiste riigiasutustega. Võimekad usulised ühendused Eesti Vabariigis on usuvabadus nii individuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil tagatud nii seadusandlikul kui ka praktilisel tasandil ning see on leidnud kajastamist erinevates rahvusvahelistes mõõdikutes. Eestis tegutseb umbes 600 usulist ühendust. Usulistest ühendustest enamik kuulub kirikutesse või koguduste liitudesse. 47 Käesoleva sajandi jooksul on Eestis aset leidnud mitmed religiooni puudutavad muutused. Üks selline muutus on eestlaste süvenev tagasihoidlikkus end mõne kindla usutraditsiooniga samastada. Aastatel 2011 ja 2021 läbi viidud rahvaloenduste andmete võrdlus osutab, et enamik kindlat usku omaks pidavaid inimesi on tänaseks rahvusvähemuste esindajad. Jätkub ka trend, et nooremate eestlaste vanuserühmades ei peeta usku üldiselt omaks.48 Religioossest ideoloogiast lähtuv radikaliseerumine ei ole praeguses Eestis veel laialt levinud probleem. Samas on Eesti kohus ühel korral mõistnud süüdi islamistliku terrorismi toetajad ja rahastajad. 49. Usuvabaduse tagamise tegevus võtab arvesse ja rakendab teadmistepõhist poliitikat ning arvestab ühiskonnas toimuvate muutustega ja kohandab seniseid positiivseid praktikaid uuenevasse olukorda. Programmi tegevus hõlmab usulisi ühendusi puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimist, usulistele ühendustele eraldatud toetuste kasutamise üle järelevalve tegemist, usuelu küsimuste analüüsimist ning muude usuliste ühendustega seotud tegevuste korraldamist. 45 Variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015. 46 Variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015. 47 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/usuasjad/eestis_registreeritud_usulised_uhendused_.pdf 48 Statistikaamet. Rahva ja eluruumide loendus 2011. Rahvastiku demograafilised ja etno-kultuurilised näitajad. 49 Lisainfo aadressil https://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/kohus-moistis-terrorismi-toetamises-suudistatavad-vangi ja https://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-moistis-terrorismi-toetamises-suudistatud-mehed-osaliselt 12 Olulisimad edusammud 2023. aastal 1. Käivitus kodanikuühiskonna innovatsioonifond, uus rahastusprogramm kogukondade ja kohaliku omavalitsuse koostöö edendamiseks. Esimesel aastal esitati kokku 110 taotlust 67 KOV-ist. Fondi rakendamine jätkub 2024. aastal. 2. Sõlmiti strateegilise partnerluse lepingud kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamiseks MTÜ-ga Eesti Külaliikumine Kodukant ning MTÜ-ga Eesti Rahvaülikoolide Liit koostöös MTÜ-ga Maakondlikud Arenduskeskused. Mõlemad partnerid viivad ellu piirkondlikele kogukondadele mõeldud praktilisi tegevusi, et rakendada kogukonnakeskse lähenemisviisi mudelit, ning kavandavad, korraldavad ja viivad kogukondades läbi elanikkonnakaitse kriisivalmiduse ja kodanikukaitse koolitusi koostöös eri osaliste, sh kohalike omavalitsuste ja riigiasutustega. 3. Loodi eeldused sotsiaalse innovatsiooni arendamiseks Sihtasutuses Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning sõnastati sotsiaalse innovatsiooni visioon aastaks 2030. 4. 2023. aastal annetas iga teine eestlane heategevuseks raha. Selle näitajaga oleme Baltikumis selgelt esirinnas: Lätis oli see 39% ja Leedus 19%. Aasta jooksul tuli ilmsiks mõni võimalik annetuste väärkasutamise juhtum, mis võisid mõjutada Eesti inimeste ja ettevõtete valmisolekut heategevuses osaleda. Selleks, et usaldust heategevuse vastu taastada, tegi Siseministeerium koos Vabaühenduste Liiduga selgitustööd. Lisaks sõnastati ettepanekud heategevuse maksukeskkonna soodustamiseks, millega töötatakse 2024. a kevadel edasi koos Kultuuriministeeriumiga. 5. Usulistele ühendustele anti tegevustoetusi, arendati koostööd ning korraldati erinevaid sihipäraseid koolitusi ja teavitustegevusi. Keskne probleem Kodanikuühiskonna tegutsemiskeskkond ei toeta piisavalt selle elujõulisust: vabaühenduste rahastamismudelid, oskused osaleda ja sihtrühma kaasata, üldine heategevuskultuur, vabatahtlike kaasamine ei toeta piisavalt jätkusuutlikkust; kohalikul tasandil pole sobivaid osalusvõimalusi ning ei kaasata ega võimestata piirkondlikke kogukondi süsteemselt ja igapäevaselt; elanikud pole kodanikuühiskonnas osalemise võimalustest teadlikud (soov osaleda on tunduvalt suurem kui tegelik osalemine). Programmiga keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele ❶Kuidas toetada ❷ Kuidas ❸ Kuidas ❹ Kuidas tagada ❺ Kuidas vanemaealiste, väärtustada suurendada läbipaistev otsuste suurendada noorte ja eesti kogukondi kui elu- vabaühenduste tegemine usuliste keelest erineva ja toimekeskkonna ja sotsiaalsete kodanikuühiskonna ühenduste rolli emakeele ning kujundamise ja ettevõtete aktiivsel osavõtul ning kogukondlikus määratlemata ühistegevuste võimekust ning vabaühenduste tegevuses kodakondsusega pakkumise majanduslikku suutlikkus oma liikmete sotsiaalsete inimeste keskseid osalisi jätkusuutlikkust? huve süsteemselt probleemide ühiskondlikus elus ning neid esindades kaasa ennetamisel ja osalemist? võimestada? rääkida? lahendamisel? Olulisimad väljakutsed ja prioriteetsed tegevused perioodil 2025–2028 • Kodanikuühiskonna strateegilise partnerluse vajaduste ja suundade kokkuleppimine ning uute strateegiliste partnerite leidmine. Siseministeeriumi strateegiliste partnerite lepingud nelja partneriga kehtivad kuni 2024. aasta lõpuni. Selleks, et tagada sujuv üleminek 2025. aasta alguseks, on oluline 2024. aasta esimeses pooles läbi mõelda kodanikuühiskonna valdkonna strateegilise partnerluse vajadused ning sellest lähtuvalt suunad. Aasta teises pooles on plaanis läbi viia konkurss või konkursid ning leida partnerid järgmiseks neljaks aastaks. • Kodanikuühiskonnaga koostöö tegemise juhendmaterjali või kodanikuühiskonna kaasamise standardi koostamine. 2013. aastal koostati Siseministeeriumi eestvedamisel „Ühenduste rahastamise juhendmaterjal“, et ühtlustada siseriiklikke rahastamistavasid ja -põhimõtteid. Nüüd, kümmekond aastat hiljem, on vajadus kirjeldada põhjalikumalt kodanikuühiskonnaga koostöö tegemise viise, millest üks on 13  rahastamine ja strateegiline partnerlus. Juhendmaterjali koostamisega on kavas alustada 2024. aasta esimeses pooles. • Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi korrigeerimine ja jätkamine kogukondliku valitsemisviisi juurutamiseks. 2023. aastal käivitunud innovatsioonifond on saanud suure tähelepanu ja sooja vastuvõtu osaliseks. Fondi rakendamisega on plaanis 2024. aastal jätkata, kuid taotlejate ja partnerite tagasiside põhjal detaile korrigeerida. Käesoleval aastal jätkab fond elanikkonnakaitse fookusteemaga, et mõelda kogukonnakeskse valitsemisviisi põhimõttel üheskoos elanike, kohaliku omavalitsuse ja teiste kohalike pooltega innovatiivsel meetodil läbi nende kogukondade elanikkonnakaitse ning kriisivalmiduse vajadused ja võimalused. Innovatsioonifondi abil planeeritakse lahendusi ja viiakse need ellu kohaliku omavalitsuse tasandil, arvestades kohalikke olusid. • Heategevuse aktiveerimise ettepanekute jõustamine. Hetkel kehtivad maksusoodustused heategevuseks raha annetamiseks on ajale jalgu jäänud ja pärsivad annetuste kasvu ja heategevuseks valmis olevate inimeste ja ettevõtete potentsiaali annetada. Üksikisikute ja ettevõtete annetuste abil on võimalik paindlikumalt ja kiiremini suunata ühiskonnas ressursse sinna, kus on vajadus. Üksikisikud ja ettevõtted on võimelised otsustama toetuse üle oluliselt kiiremini kui riik, seega oluline on kujundada annetusi puudutav regulatiivne raamistik rohkem annetusi suunavaks ja soodustavaks. 2024. aastal püütakse leida viise heategevuse aktiveerimise ettepanekute rakendamiseks Eestis koostöös Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga. • Kodanikuühiskonna sotsiaalse innovatsiooni edendamine ja kompetentsikeskuse arendamine KÜSKis. 2023. aasta sügisest on Siseministeerium koostöös KÜSK-i ja teiste ministeeriumite ja partneritega ette valmistanud kahe rahvusvahelise projekti taotlusi, et tuua Eestisse sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemi arendamiseks välisrahastust. Tegevuse laiem eesmärk on toetada sidusust Eesti ühiskonnas ning toetada läbi sotsiaalse innovatsiooni uute koostöövormide ja -meetodite arendamist riigisiseselt ning rahvusvaheliste partneritega, et leida uudseid lahendusi ühiskondlikele probleemidele. Oluline väljakutse on ka 2023. aastal koostatud sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse tegevusmudeli arendamine KÜSKi juures ning asjasse puutuvate riigiasutustega täpsemate kokkulepete tegemine sotsiaalse innovatsiooni visiooni ja visiooni elluviimise vastutuses. • Riigi demokraatia ja säilenõtkuse tagamiseks vabatahtlike võrgustiku rajamine ja arendamine. Võrgustiku eesmärk on, et keskvõimu tasandilt rohujuure tasandile ja vastupidi jõuaks adekvaatne ja kontrollitud info otsuste tegemiseks ning vajadusel oleks võimalik kaasata vabatahtlikke operatiivselt riiklikult oluliste teemade lahendamisse. Siseministeeriumi koordineerimisel on katsetatud sellist võrgustikku nii koroona- kui ka Ukraina sõjapõgenike kriisis. Vabatahtlike võrgustik aitab kaasa kohaliku tasandi demokraatia ja kodanikuühiskonna arengule ning on osa kogukonnakesksest lähenemisviisist. 14 Meede ja programmi tegevused MEEDE: Kodanikuühiskonna mõju ja areng Meetme mõõdikud ja eesmärk on samad, mis programmil, kuna programmis on ainult üks meede. Meede on suunatud sellele, et säilitada vabatahtlikus tegevuses osalevate elanike osakaalu, toetada kogukondlikke algatusi, suurendada vabaühenduste tegutsemisvõimet ja parandada Eesti kodanikuühiskonna üldist elujõulisust. Nende eesmärkide saavutamiseks pööratakse rõhku kodanikuhariduse pakkumisele ning edendatakse vabatahtlikku tegevust ja annetamist. Lisaks toetatakse osalemist kogukondade ühiskondlikus elus, et luua kodanikualgatusele lai kandepind ja panustada riigi kestlikkusse. Vabaühendustele pakutakse toetusi ja tugiteenuseid ning tegeletakse keskkonna loomisega, et võimaldada vabaühendustel ja sotsiaalsetel ettevõtetel osutada (avalikke) teenuseid. Peale selle edendatakse kaasamist, riigi ja vabaühenduste strateegilist partnerlust ning korrastatakse vabaühenduste rahastamist. Meetmega aidatakse kaasa „Eesti 2035“ strateegia ja selle tegevuskava soovitud muutuse „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“ saavutamisesse, võimestades Eesti inimesi ja kodanikuühendusi ning toetades neid valitsemises osalemisel. Eestis on 24 126 mittetulundusühendust ehk mittetulundusühingut (MTÜ) ja sihtasutust (SA) 50. Neist 827 on sihtasutused ja üle 600 usulised ühendused. Enamik usulistest ühendustest kuulub kirikutesse või koguduste liitudesse. Kõige levinumad kodanikuühenduste tegevusvaldkonnad on vaba aja sisustamine ja huvitegevus, sport ja kehakultuur ning kultuur ja kunst ning enamik MTÜ-sid tegutseb kohalikul (valla, küla, linna või linnaosa) tasandil. Võrreldes varasemate uuringutega on vabatahtlikke kaasavate MTÜ-de osakaal vähenenud, langedes viie aasta taguse ajaga 68%-lt 53%-ni. Palgatöötajaid on endiselt 36%-s MTÜ-dest. MTÜ-de arv muutus 2018. aastal, mil korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisega sai ligikaudu 10 000 korteriühistut omaette eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks ning nende olemasolu ei kajastata enam MTÜ-de ja SA-de registris. Vabatahtlikus tegevuses on küsitluse läbiviimise aasta jooksul osalenud iga teine Eesti elanik51 ning 2022. aastal oli MTÜ-de ja SA-de deklareeritud füüsiliste ja juriidiliste isikute annetuste maht koos anonüümsete ja välismaiste annetustega 96 miljonit eurot52, mis on seni suurim summa. 50 1. jaanuar 2023. aasta andmed 51 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019. 52 Kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise deklaratsiooni (INF 9) märgitud kingitused ja annetused. 15 Programmi tegevus 1: Kogukondliku arengu toetamine EESMÄRK: Elanike teadlikkus ja kodanikuaktiivsus on suurenenud. Kogukonnad, vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted on võimekad. Poliitikat kujundatakse läbipaistvalt ja kaasavalt. Programmi tegevuse arusaadavuse huvides on see järgnevalt liigendatud neljaks alaeesmärgiks, mis kattuvad sisult programmi eesmärgiga. Täpsemad mõõdikud on esitatud iga alaeesmärgi juures. Programmi tegevuse üldise edukuse seiramiseks kasutatakse ka programmi mõõdikuid. PROGRAMMI TEGEVUSE SISU KIRJELDUS: Programmi tegevuse eelarves kajastab Siseministeerium kodanikuühiskonna poliitika kujundamise teenuse raha. Perioodil 2025–2028 keskendutakse kogukonnakeskse lähenemisviisi juurutamisele, st 2023. aastast uuenenud regionaalse kodanikuühiskonna nõustamisteenuse arendamisele ja töös hoidmisele. Samuti tegeletakse ettevõtluse toetamise instrumentide ligipääsetavamaks tegemisega vabaühendustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele. 2023. aastast avanev Euroopa Sotsiaalfond annab võimaluse laste ja noorte seniseks suuremaks kaasamiseks kodanikuühiskonda ja kodanikuühiskonna järelkasvuga tegelemiseks, Eesti-Šveitsi koostööprogramm annab võimaluse sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks Eestis sektorite vaheliselt ja -üleselt. Alaeesmärk 1.1: Teadlikud ja aktiivsed elanikud Probleemide ja olukorra kirjelduse kokkuvõte Kõigile pole sobivaid Eraisikud ja Vanemaealiste, noorte ja teiskeelsete osalusvõimalusi ettevõtted soov osaleda vabatahtlikus tegevuses annetavad on suurem kui nende tegelik osalus Teiskeelsetel pole kodaniku- piisavalt infot ühiskonnale vähe 52% 55-aastaste ja Püsiannetajate osakaal uussisserändajaid vanemate elanike elanikkonnast on 19%, kuid pole vabatahtlikus kaasatus vabatahtlikku – aastastest on valmis tegevuses osalenud, tegevusse on Eestis raha annetama üheksa kuid sooviks seda teha üks väiksemaid inimest kümnest Eesti noored on vabatahtlikus tegevuses osalemisel passiivsemad võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide noortega (Eestis 27%, EL-i keskmine 31%) Asutused, kes alaeesmärki aitavad saavutada ja info rahastuse kohta Alaeesmärki aitavad saavutada Siseministeerium ja samuti asutused, kes oma raha selles programmis ei planeeri: Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Kaitseministeerium Alaeesmärgi saavutamise vahendid: riigieelarve, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti-Šveitsi koostööprogramm 16  Mõõdikud programmi tegevuse alaeesmärgi täitmise hindamiseks 2023 Alg- 2021 2022 Mõõdiku nimi (tegeli 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas tase (tegelik) (tegelik) k) Uuring Püsivabatahtlike 26% 29,5% „Vabatahtlikus osakaal - - - 33% 33% 33% 33% (2020) (-) tegevuses elanikkonnast osalemine“ Püsiannetajate 20% Annetamis- 12% osakaal (19%) - (17,3% . 25% 25% 25% 25% hoiakute (2017) elanikkonnast ) uuring Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole Eesti võimalust 48% < 48% < 48% < 48% ühiskonna < 48% < 48% < 48% < 48% < 48% mõjutada (2020) (-) (-) (59%) integratsiooni ühiskonda (täiesti monitooring nõus ja pigem nõus) Olulised tegevused perioodiks 2025– Programm, milles Vastutaja Seotud pooled 2028 planeeritakse53 Analüüsitud ja uuendatud on sotsiaalainete õppeprotsesside Haridus- ja Üldharidusprogramm kirjeldusi demokraatia ja Teadusministeerium kodanikupädevustega Haridus- ja Koostatud on analüüs ja ettepanekud Teadusministeeriu „Kogukondlik Eesti 2025– tervikliku kodanikuhariduse Siseministeerium m, 2028“ väljaarendamiseks Kultuuriministeeriu m Sidustatud on noorsootöö, Haridus- ja Noortevaldkonna programm vabaühenduste, koolide ja ülikoolide Teadusministeerium tegevust kodanikuhariduses MTÜ Kogukonnapraktika programmi on Haridus- ja Noortevaldkonna programm Kogukonnapraktik levitatud koolides üle Eesti Teadusministeerium a Erinevaid töötajate vabatahtlikku Vabatahtlikke tegevust soodustavaid meetmeid on kaasavad „Kogukondlik Eesti 2025– Siseministeerium 2028“ tutvustatud ja levitatud tööandjate organisatsioonid ja seas vabaühendused Silmapaistvad kodanikud on „Kogukondlik Eesti 2025– tunnustatud kodanikupäeva Siseministeerium 2028“ aumärgiga Aasta kodaniku aunimetus on välja „Kogukondlik Eesti 2025– Siseministeerium 2028“ antud 53 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 17  Vabatahtlikke Vabatahtlikke, nende tegevusi ja „Kogukondlik Eesti 2025– kaasavad vabaühendusi on tunnustatud Siseministeerium 2028“ organisatsioonid ja üleriigiliselt ja maakondlikult vabaühendused Vabatahtlikku tegevust ja annetamist „Kogukondlik Eesti 2025– on mängustatud54, sh arendatud Siseministeerium 2028“ vabatahtliku tegevuse infoportaali Ellu on viidud tegevusi muukeelsete „Kogukondlik Eesti 2025– Kultuuri- elanike valmisoleku tõstmiseks Siseministeerium 2028“, Lõimumisprogramm ministeerium kodanikuühiskonnas osalemiseks Ellu on viidud tegevusi vabaühenduste valmisoleku Kultuuri- „Kogukondlik Eesti 2025– Siseministeerium 2028“, Lõimumisprogramm tõstmiseks muukeelsete elanike ministeerium kaasamiseks vabatahtlikena Kaitse- Analüüsitud on võimalusi „Kogukondlik Eesti 2025– ministeerium, vabatahtliku tegevuse arvestamiseks Siseministeerium 2028“ Sotsiaal- asendusteenistuses ministeerium Vabaühenduste püsivabatahtlike ja liikmete kaasamise mudeleid on „Kogukondlik Eesti 2025– Siseministeerium 2028“ uuendatud ning levitatud vabaühenduste seas Vabatahtlikus tegevuses ja annetamiskampaaniates osalemist „Kogukondlik Eesti 2025– Siseministeerium 2028“ kui meeskonnatöö vormi on levitatud tööandjate seas Ellu on viidud vabaühenduste „Kogukondlik Eesti 2025– annetuste kogumise oskusi Siseministeerium 2028“ arendavaid tegevusi Ettevõtete ja investorite annetuste soodustamiseks on tehtud Rahandus- „Kogukondlik Eesti 2025– Siseministeerium 2028“ maksupoliitika muutmise analüüs ja ministeerium sõnastatud ettepanekud Annetusi koguvatele „Kogukondlik Eesti 2025– vabaühendustele on pakutud tuge ja Siseministeerium 2028“ nõustamist Tõstetud on laste ja noortega „Kogukondlik Eesti 2025– tegelevate vabaühenduste kaasamis- Siseministeerium 2028“ ja osalemisoskusi55 54 Mängustamine on mänguelementide kasutamine mittemängulises keskkonnas. Enamasti on mängustamise eesmärgiks suurendada osalejate motivatsiooni ja aktiivsust. 55 Tegevuse elluviimisele aitab kaasa „Euroopa Sotsiaalfond 2021–2027“. 18 Alaeesmärk 1.2: Võimekad ja hoolivad kogukonnad Probleemide ja olukorra kirjelduse kokkuvõte Kohalikes omavalitsustes ei 14% inimesi peab oluliseks Riiklikult ei ole seni kaasata ega võimestata lasta elanikel kaasa rääkida kogukondade riigiasjades ja kaitsta võimestamisega kogukondi süsteemselt ja sõnavabadust süsteemselt tegeletud igapäevaselt Asutused, kes alaeesmärki aitavad saavutada ja info rahastuse kohta Alaeesmärki aitavad saavutada Siseministeerium ja samuti asutused, kes oma raha selles programmis ei planeeri: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium Alaeesmärgi saavutamise vahendid: riigieelarve Mõõdikud programmi tegevuse alaeesmärgi täitmise hindamiseks Alg- 2021 2022 2023 Mõõdiku nimi tase 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) 2020 Rahulolu elanike kaasamisega Rahandus- > 38% > 38% > 38% kohalikus oma- 38% > 38% > 38% > 38% > 38% > 38% ministeer- (-) (39,37%) (-) ium valitsuses (pigem rahul ja väga rahul) Olulised tegevused perioodiks Programm, milles Vastutaja Seotud pooled 2025–2028 planeeritakse 56 Kogukonnakeskse valitsemisviisi Regionaal- ja Põllu- Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2025–2028“ instrumendid57 on rakendatud majandusministeerium Iga-aastane kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvoor on Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2025–2028“ läbi viidud Regionaal- ja Põllumajanduse ja Kalanduse Linnaliste asumiseltside ja Põllumajandus- arengukava 2030, külaseltside tegevus on toetatud ministeerium, Regionaalpoliitika programm Siseministeerium (Peresõbralikud) kogukonnad on Siseministeerium Sotsiaalministeerium „Kogukondlik Eesti 2025–2028“ esile tõstetud ja tunnustatud Regionaal- ja Kogukondades on katsetatud uusi Põllumajandus- osalemisvõimalusi, rakendatud ja Siseministeerium ministeerium, „Kogukondlik Eesti 2025–2028“ levitatud on kogukonnaprojekte Haridus- ja Teadusministeerium Kogukonnakoordinaatori profiiliga Regionaal- ja Põllu- Ida-Virumaa puhul „Ida-Viru ametikoht on loodud igasse Siseministeerium majandusministeerium programm 2021–2030“ maakonda 56 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 57 Kogukonnad on määratletud igas KOV-is, kogukonnad on enda seast nimetanud või valinud esindaja ning KOV on käivitanud süsteemsed koostööformaadid kogukondadega. 19  Parimad põlvkondade vahelised ja kogukondade aktiviseerimise Sotsiaalministeerium, Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2025–2028“ koostöövormid on kaardistatud ja Kultuuriministeerium levitatud kogukondades Analüüsitud on õigusakte ning sõnastatud ettepanekud kohaliku Regionaal- ja Põllu- Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2025–2028“ tasandi algatuse tegutsemise majandusministeerium lihtsustamiseks Ellu on viidud idee- või esseekonkursse kogukondliku Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2025–2028“ aktiivsuse edendamiseks On koostatud ülevaade kogukondlike algatuste Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2025–2028“ ühisrahastusvõimalustest ja neid analüüsitud Tagatud on nõustamisteenus juriidilise vormita tegutsevatele Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2025–2028“ kodanikualgatustele Jätkatud on väärikate ülikooli vm Haridus- ja vanemaealiste kooskäimis- Teadus- Täiskasvanuhariduse programm kohtadega koostööd ühistegevuse ministeerium leidmiseks Kohalikul tasandil on arendatud Haridus- ja noorte osalust ühiskondlikus Teadus- KOVid Noortevaldkonna programm ja/või kogukondlikus tegevuses ministeerium „Põllumajanduse ja Kalanduse Arukate külade (smart villages)58 Regionaal- ja arengukava 2030“ raames algatust on levitatud Põllumajandus- rakendatava „Põllumajandus, toit kogukondades ministeerium ja maaelu 2024 – 2027“ Nn ühiskondliku aktiivsuse kooli katseprojekt on Ida-Virumaal Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2025–2028“ korraldatud 58 Arukas küla on kombinatsioon digitaalsusest, mobiilsusest, innovatsioonist ja kohapealsete väärtuste parimast kasutamisest. Vt lisa https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6554&page=3265&action=article& 20 Alaeesmärk 1.3: Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted Probleemide ja olukorra kirjelduse kokkuvõte 1/3 MTÜ-dest on rohkem kui kolm rahastamisallikat Otsuste tegemisse kaasamine ei ole Juriidiliste isikute tehtud Palgalisi töötajaid on 3 % annetuste summa ei ole MTÜ-del ja see on aastatega piisavalt võimaldatud, eri aastatel kasvanud veidi kasvanud huvirühmade oskus osaleda on kasin Asutused, kes alaeesmärki aitavad saavutada ja info rahastuse kohta Alaeesmärki aitavad saavutada Siseministeerium ja samuti asutused, kes oma raha selles programmis ei planeeri: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium Alaeesmärgi saavutamise vahendid: riigieelarve, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti-Šveitsi koostööprogramm Mõõdikud programmi tegevuse alaeesmärgi täitmise hindamiseks 2021 2022 Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) Vabaühenduste 2% 2% 2% 2% 2% 2% 2% 2% panus SKP-sse59 (1,77%) (-) Majandus kasvab Sotsiaalsete -aasta (49 mln kasvab (40,4 mln ettevõtete kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab aruanded €) (-) € IV müügitulu kvartalis) Olulised tegevused perioodiks Programm, milles Vastutaja Seotud pooled 2025–2028 planeeritakse 60 Korraldatud on üleriigilisi ja piirkondlikke projektikonkursse „Kogukondlik Eesti Siseministeerium organisatsioonide võimekuse 2025–2028“ parandamiseks Korraldatud on kodanikuühendusi toetavaid tugitegevusi (sündmused, „Kogukondlik Eesti Siseministeerium koolitused, tunnustamised, 2025–2028“ teavitustegevused) Vabaühenduste juhtide järelkasvu „Kogukondlik Eesti programm on ellu viidud maakondlikul Siseministeerium 2025–2028“ ja üleriigilisel tasandil 59 Metoodika on ülevaatamisel. Senisel kujul andmekorjet pole toimunud, mõõdik on kavas korrigeerida 2024–2025 tellitava uuringu raames. 60 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 21 Kvaliteedimärgise „Vabatahtliku sõber“ „Kogukondlik Eesti Siseministeerium arenguprogramm on ellu viidud 2025–2028“ Toetusmeetmetes on katsetatud ja kasutatud uudseid lahendusi (ettevõtlus- või äriinkubaatorid, „Kogukondlik Eesti Siseministeerium koosloome, disainmõtlemine, osalev 2025–2028“ või kaasav rahastamine, sektorite koostöö) Pakutud on konsultatsiooni- ja nõustamisteenust, sh ärimentorlust „Kogukondlik Eesti Siseministeerium 2025–2028“ vabaühendustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele „Kogukondlik Eesti 2025–2028“ Ellu on viidud kodanikuühenduste nõustajate kvalifikatsiooni parandavaid Siseministeerium Euroopa tegevusi Sotsiaalfond 2021–2027 Sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks Eesti-Šveitsi on tagatud nõustamisteenus, koolitus- Siseministeerium koostööprogramm 2022-2029 ja arendamisvõimalused jmt Välja on töötatud ja katsetatud vabaühenduste ja sotsiaalsete Majandus- ja „Kogukondlik Eesti ettevõtete jätkusuutlikkust toetavaid Siseministeerium Kommunikatsiooni- 2025–2028“ finantsinstrumente (näiteks ministeerium eritingimustel või soodsad laenud) Ühiskondliku mõju osakute (social „Kogukondlik Eesti impact bonds) kasutamine jm eraraha Siseministeerium Rahandusministeerium 2025–2028“ kaasamise viisid on Eestis rakendatud Loodud on ligipääs mõjust lähtuva juhtimise (digitaalsetele) tööriistadele „Kogukondlik Eesti Siseministeerium 2025–2028“ ja koolitustele, et suurendada tõenduspõhiste meetodite kasutamist Justiitsministeerium, Ühiskondlike probleemide mõju „Kogukondlik Eesti Majandus- ja hindamise katseprojektiga on algust Siseministeerium 2025–2028“ Kommunikatsiooni- tehtud ministeerium Sotsiaalse ettevõtluse mõiste on Justiitsministeerium, täpsustatud, juriidilised takistused Majandus- ja „Kogukondlik Eesti Siseministeerium 2025–2028“ analüüsitud ja ettepanekud nende Kommunikatsiooni- lahendamiseks sõnastatud ministeerium Korraldatud on noortele mõeldud sotsiaalse ettevõtluse „Kogukondlik Eesti Siseministeerium 2025–2028“ arenguprogrammid järelkasvu loomiseks Korraldatud on sotsiaalsete ettevõtete „Kogukondlik Eesti ühiskondliku mõju tuntust tõstvaid Siseministeerium 2025–2028“ tegevusi 22  Valdkondlik statistika ja muud vabaühendusi ja sotsiaalseid „Kogukondlik Eesti Siseministeerium 2025–2028“ ettevõtteid puudutavad andmed on kogutud, analüüsitud ja avalikustatud Alaeesmärk 1.4: Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine Probleemide ja olukorra kirjelduse kokkuvõte Eesti vabaühenduste huvikaitsevõimekus on hea Vabaühenduste riigieelarveline Poliitikakujundamisse võrreldes piirkonna teiste rahastamine ei ole piisavalt kaasamine on tihti organisatsioonidega, ent see läbipaistev, mõjus ega kõigile formaalne ja selleks ei on püsinud viimased viis võimalik anta piisavalt aega aastat muutumatuna Asutused, kes alaeesmärki aitavad saavutada ja info rahastuse kohta Alaeesmärki aitavad saavutada Siseministeerium ja samuti asutused, kes oma raha selles programmis ei planeeri: Riigikantselei, kõik teised ministeeriumid Alaeesmärgi saavutamise vahendid: riigieelarve Mõõdikud programmi tegevuse alaeesmärgu täitmise hindamiseks Algtase Mõõdiku nimi 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas 2020 Rahulolu elanike kaasamisega Rahandus- > 38% kohalikus > 38% ministeeriumi 38% (39,37 > 38% > 38% > 38% > 38% > 38% > 38% omavalitsuses (-) tellitud rahulolu- %) (pigem rahul ja uuring väga rahul) Olulised tegevused perioodiks Seotud Programm, milles Vastutaja 2025–2028 pooled planeeritakse 61 Kaardistatud on kodanikuühiskonna kaasamise „Avatud valitsemise Siseministeerium hetkeolukord KOV tasemel partnerluse tegevuskava“ Suurendatud on ministeeriumites töötavate Riigikantselei programm Riigikantselei kaasamiskoordinaatorite rolli ja kompetentsi (väljatöötamisel) Parendatud on huvikaitseorganisatsioonide „Kogukondlik Eesti 2025– võimekust huvikaitsetegevusi ellu viia ja Siseministeerium 2028“ üldhuvidesse panustada Kaardistatud ja analüüsitud on vaba-ühenduste rahastamist ministeeriumites ja KOV-ides ning Kõik „Kogukondlik Eesti 2025– Siseministeerium rahastajate tegevuse vastavust rahastamise ministeeriumid 2028“ korrale 61 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 23 Kaardistatud ja analüüsitud on strateegilise „Kogukondlik Eesti 2025– partnerluse mõistet ja kasutusel olevaid eri Siseministeerium 2028“ vorme ministeeriumites ja KOV-ides Korraldatud on strateegilise partnerluse koolitusi ja nõustamisi vabaühendusi „Kogukondlik Eesti 2025– Siseministeerium rahastavatele ministeeriumite, allasutuste ja 2028“ KOV-ide töötajatele Vabaühenduste rahastamiskeskkonna „Kogukondlik Eesti 2025– Siseministeerium andmebaas on igal aastal uuendatud 2028“ Uuendatud ja levitatud on ühenduste rahastamise juhendmaterjali ministeeriumite, „Kogukondlik Eesti 2025– Siseministeerium allasutuste ja kohalike omavalitsuste 2028“ töötajatele Edendatud on vabaühenduste rahastajate „Kogukondlik Eesti 2025– Siseministeerium koostööd 2028“ Kaardistatud on kodanikuühiskonna „Kogukondlik Eesti 2025– rahastamispraktikad kohalikul tasandil ja neid Siseministeerium 2028“ on analüüsitud „Kogukondlik Eesti 2025– Vabaühenduste ümarlaua tööga on alustatud ja 2028“, Ida-Virumaa puhul on avatud taotlusvoor koosloomeprojektide Siseministeerium „Ida-Viru programm 2021– elluviimiseks 2030“ 24 Programmi tegevus 2: Usuvabaduse tagamine EESMÄRK: Võimekad usulised ühendused. PROGRAMMI TEGEVUSE SISU KIRJELDUS: Programmi tegevuse eelarves kajastab Siseministeerium usuasjade poliitika kujundamise teenuse raha. Usuvabaduse kindlustamise tegevus võtab arvesse ja rakendab teadmistepõhist poliitikat ning arvestab ühiskonnas toimuvate muutustega ja kohandab seniseid positiivseid praktikaid uuenevasse olukorda. Programmi tegevus hõlmab usulisi ühendusi puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimist, usulistele ühendustele eraldatud toetuste kasutamise üle järelevalve tegemist, usuelu küsimuste analüüsimist ning muude usuliste ühendustega seotud tegevuste korraldamist. Alaeesmärk 2.1: Võimekad usulised ühendused Probleemide ja olukorra kirjelduse kokkuvõte Usuliste ühenduste Eestis tegutseb umbes 600 usulist rolli tugevdamine ühendust. Usulistest ühendustest enamik kuulub kirikutesse või koguduste liitudesse kogukonnatöös vajab enam tuge ja tähelepanu Usuline radikaliseerumine ei ole praegu Eestis probleem, kuid viimaste aastate vältel on kohus tuvastanud terrorismi toetamist ja rahastamist Asutused, kes alaeesmärki aitavad saavutada ja info rahastuse kohta Alaeesmärki aitab oma teenuste kaudu saavutada Siseministeerium Alaeesmärgi saavutamise vahendid: riigieelarve Mõõdikud programmi tegevuse oodatava tulemuse täitmise hindamiseks 2021 Mõõdiku nimi 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) Usulistele ühendustele 100% / 100% / Siseministeeriumi eelarvest 100% 100% 100% Sise- 100% 100% 100% / 100% / 100% / läbipaistvalt eraldatud ja / / / ministeer (100% / (100% / 100% 100% 100% sihipäraselt kasutatud 100% 100% 100% ium 100%) 100%) toetuste määr Olulised alatulemused perioodiks 2025–2028 Vastutaja Riiklikke ja omavalitsusinstitutsioone on nõustatud Eesti Siseministeerium religioonisituatsiooni küsimustes Asjakohaste lepingute alusel on korraldatud kirikuvaradega seotud Siseministeerium küsimusi Usuühendusi on abistatud enesekorralduse teostamisel Siseministeerium Usuelu küsimused on analüüsitud ja üldistatud Siseministeerium Korraldatud on koolitused vaimulikele ja usulistele ühendustele (abielu Siseministeerium sõlmimine, muinsuskaitse, võimekuse suurendamine) Edendatud on usuühenduste koostööd Siseministeerium Osaletud on Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide Siseministeerium saavutamiseks vajalike strateegiate väljatöötamises 25 Programmi juhtimiskorraldus ja programmi koostamisest Programmi juhtimiskorraldus Programmi ajakohastatakse igal aastal riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja see esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele. Arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ juhtkomisjonile antakse juhtkomisjoni kohtumiste raames infot programmi täitmise ja muutmisvajaduse osas. Programmi kinnitab käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeeriumi kantsler. Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise valitsuskomisjon nõustab Siseministeeriumit programmi elluviimise osas ning hindab ja teeb ettepanekuid programmi elluviimiseks. Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega. Programmi elluviimises osalevad ministeeriumid ja programmi eesmärkidele kaasa aitavad ministeeriumid esitavad oma vastutusalas programmi elluviimise kohta ülevaate või täpsustava info Siseministeeriumile vastavalt kokkulepetele ja aruandlust reguleerivatele määrustele. Programmi seosed teiste arengudokumentidega Programmis kajastatakse ka nende asutuste vastutusi, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle konkreetse panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. Laiemate tegevuste väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele. Programmil on olulisim seos „Noortevaldkonna arengukavaga 2021–2035“, mille eesmärgid „noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud – hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade edendamise nügijad ja eestvedajad“ ja „noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud“ aitavad noori võimestada. Samuti on programm seotud „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“, mis aitab kodanikuühiskonna eesmärkide saavutamisele kaasa vabatahtliku tegevuse populariseerimise, omaalgatuse suhtes positiivse hoiaku kujundamise ning kogukondliku lähenemisviisi juurutamise kaudu, ning „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavaga aastani 2030“ , mille tegevussuund „Maa- ja rannapiirkonna areng“ aitab kaasa aktiivse kodanikuühiskonnaga seotud eesmärkide saavutamisele. Maa- ja rannapiirkonna arengu tegevussuuna eesmärkideks on seatud nimelt maapiirkondade elanikkonna aktiivsus ja elujõulisus ning maapiirkondades kasvav lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus. Programmi koostamine Kodanikuühiskonna programmi koostamisega alustati kevadel 2018 ning see koostati tihedas koostöös partneritega. Programmi koostamist nõustas juhtrühm, kuhu kuuluvad peale Siseministeeriumi järgmiste organisatsioonide esindajad: Kodanikuühiskonna Sihtkapital SA, Vabaühenduste Liit, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Eesti Külaliikumine Kodukant, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Riigikantselei, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Balti Uuringute Instituut, Mõttekoda Praxis, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikooli 26 Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, Eesti Leader Liit, Junior Achievement ja Heateo Sihtasutus. Programmi koostamiseks on toimunud järgmised kaasamistegevused: aprill–mai 2018 tegevuskeskkonna ning aruteluseminarid moodustati juhtrühm ja töörühmad, töötati läbi maakondlikud arengukavad mai–august 2018 ning telliti kaks uuringut september–oktoober 2018 töögruppide kohtumised, et teha kindlaks lahendamist vajavad probleemid november–detsember 2018 piirkondlikud mõttetalgud seitsmes paigas üle Eesti töögruppide kohtumised lahendusteede leidmiseks, selgusid kahe uuringu november 2018–mai 2019 tulemused september 2019 programmi avalikustamine ja avalik arutelu detsember 2019–märts 2020 programmi tegevuste kahepoolsed arutelud aprill 2020 programmi kooskõlastamine ministeeriumite ja partneritega programmi lõplik kooskõlastamine programmi juhtrühmas ja EKAK juuni 2020 ühiskomisjonis (Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise valitsuskomisjon) juuli 2020 programmi aastate 2021–2024 kinnitamine Siseministeeriumis EKAK valitsuskomisjonis programmi ja edasise juhtimiskorralduse veebruar 2022 tutvustamine strateegiliste partnerite informeerimine programmi 2025–2028 perioodi september 2022 muudatuste ja edasise koostööloogika osas ülevaade Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise november 2022 valitsuskomisjonile programmi 2023. aasta olulisematest tegevustest programmi uuendamise arutelu ja kirjalik arvamuse avaldamise võimalus Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise sügis 2023 valitsuskomisjoniga (programmi juhtkomisjon) ning Siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna strateegiliste partneritega Programmi uuendamise arutelu ja kirjalik arvamuse avaldamise võimalus mai 2024 Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise valitsuskomisjoniga (programmi juhtkomisjon) 27 LISA 1 Programmi teenuste kirjeldus Programm: „Kogukondlik Eesti 2025–2028“ Programmi tegevus 1. Kogukondliku arengu toetamine Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Kodanikuühiskonna Läbipaistev ja kaasav Teenusega kavandatakse Eesti poliitika kujundamine poliitika kujundamine kodanikuühiskonna riiklikku poliitikat ja koordineeritakse selle (vastutaja elluviimist ning aidatakse kaasa Siseministeerium) kodanikuühenduste koostööle Vabariigi Valitsusega. Programmi tegevus 2. Usuvabaduse kindlustamine Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Usuasjade poliitika Usuvabaduse tagamine Usulisi ühendusi puudutava kujundamine poliitika väljatöötamine ja elluviimine, usulistele ühendustele (vastutaja eraldatud toetuste kasutamise üle Siseministeerium) järelevalve teostamine ja usuelu küsimuste analüüsimine ning muude usuliste ühendustega seotud tegevuste korraldamine. 28 LISA 2 Programmi teenuste rahastamiskava Programm: „Kogukondlik Eesti 2025–2028“ Programmi Eelarve teenuste 2025 2026 2027 2028 rahastamiskava Programmi kulud 4 979 597 4 902 019 4 700 651 4 503 728 Meede 4 979 597 4 902 019 4 700 651 4 503 728 Programmi tegevus 4 215 108 4 160 135 3 976 648 3 779 475 Kogukondliku arengu toetamine Kodanikuühiskonna poliitika 4 215 108 4 160 135 3 976 648 3 779 475 kujundamine Programmi tegevus 764 489 741 884 724 004 724 253 Usuvabaduse kindlustamine Usuasjade poliitika 764 489 741 884 724 004 724 253 kujundamine 29 Lisainfo www.siseministeerium.ee/sidest 30  Lisa 1. Programm „Nutikas rahvastikuarvestus 2025–2028“ Programm „Nutikas rahvastikuarvestus 2025–2028“ Programmis kavandatakse tõhusat rahvastikutoimingute poliitikat, sealhulgas tegevusi, mis kindlustavad, et rahvastikuandmed oleks piisava kvaliteediga ning loovad väärtust riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete täitmisel sealhulgas Eesti elanikele teenuste osutamisel. Tegevused toetavad lihtsat asjaajamist ning rahvastikuregistris sisalduva teabe otstarbekat kasutamist. Samuti tegeletakse rahvastikuregistri tehnoloogilise baasi uuendamisega, et kindlustada töökindlust ja luua võimalused olemasolevate teenuste automatiseerimiseks ja sündmuspõhiste e-teenuste loomiseks. SISUKORD PROGRAMMI „NUTIKAS RAHVASTIKUARVESTUS 2025–2028“ SISU LÜHIKOKKUVÕTE 4 PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA EELARVE 5 OLUKORRA ANALÜÜS 6 MEEDE JA TEGEVUSED 8 Meede: Tõhusad rahvastikutoimingud 8 Programmi tegevus 1: Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine 8 Programmi tegevus 2: Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine 9 PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS JA SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA 10 KOKKUVÕTE 12 LISA 1 PROGRAMMI TEENUSTE KIRJELDUS 14 LISA 2 PROGRAMMI TEENUSTE RAHASTAMISKAVA 15 Programmi „Nutikas rahvastikuarvestus 2025–2028“ sisu lühikokkuvõte Programmi nimetus Nutikas rahvastikuarvestus Tulemusvaldkond Sidus ühiskond Valdkonna arengukava Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 Programmi periood 2025–2028 Programmi eesmärk Inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti kättesaadavad ja võimalusel automatiseeritud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning on aluseks avalike ülesannete täitmisel ja Eesti elanike lihtsal asjaajamisel. Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes planeerivad oma osade Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus teenuste raha selles programmis Politsei- ja Piirivalveamet, Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Kaasvastutajad või teised Välisministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, partnerid, kes aitavad Maa-amet, Transpordiamet, kohalikud omavalitsused. programmi eesmärkide Rahvastikuregistriga on läbi x-tee andmevahetuse seotud üle 200 avaliku ja saavutamisele kaasa, kuid erasektori asutust, mis kasutavad rahvastikuregistri andmeid enda ülesannete ei planeeri oma teenuste täitmisel. raha selles programmis Nimetatud pooltega seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende täpsemad tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal. Programmis kavandatakse tõhusat rahvastikutoimingute poliitikat, sealhulgas tegevusi, mis kindlustavad, et rahvastikuandmed oleks piisava kvaliteediga ning loovad väärtust riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete täitmisel sealhulgas Eesti elanikele teenuste osutamisel. Tegevused toetavad lihtsat asjaajamist ning rahvastikuregistris sisalduva teabe otstarbekast kasutamist. Samuti tegeletakse rahvastikuregistri tehnoloogilise baasi uuendamisega, et kindlustada töökindlust ja luua võimalused olemasolevate teenuste tänapäevastamiseks (automatiseerimine ja sündmuspõhisus). 4 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk Inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti kättesaadavad ja võimalusel automatiseeritud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning on aluseks avalike ülesannete täitmisel ja Eesti elanike lihtsal asjaajamisel. Programmi mõõdikud 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) (tegelik) Rahvastikuregistri s olevate elukoha- andmete tege- > 75% > 75% > 75% > 75% Statistika- > 75% > 75% > 75% > 75% > 75% likkusele vasta- (75%) (75%) (78%) (78%) amet vate andmete osakaal Rahvastikuregistri sse tehtud > 119 > 125 ≥ 170 ≥ 172 Siseminist- ≥ 174 ≥ 200 ≥ 200 ≥ 200 ≥ 200 päringute arv (125) (168) (177) (201) eerium, (miljonites) rahvastiku- Rahvastikuregistri 13 > 13 > 14 > 15 register > 17 > 18 > 18 > 19 > 19 e-teenuste arv (15) (15) (16) (17) Rahvastikuregistri Recommy, e-teenuste rahul- > 69 > 69 > 69 > 72 > 72 > 72 > 72 > 72 > 72 rahvastiku- olu soovitus- (70) (74) (75) (77) register indeks (SI) Programmi rahastamiskava EELARVE EELARVE PROGNOOS Eelarve jaotus (eurodes) 2024 2025 2026 2027 2028 Programmi tegevus 1: Rahvastikuregistri 4 932 030 4 079 404 4 046 314 3 919 125 3 899 592 andmekvaliteedi tõstmine Programmi tegevus 2: Rahvastikuregistri 4 234 197 3 401 489 3 291 600 3 200 317 3 184 256 kasutusmugavuse parandamine KOKKU 9 166 227 7 480 894 7 337 915 7 119 442 7 083 848 5 Olukorra analüüs1 Rahvastiku toimingute valdkonnas on järgmistel aastatel ülitähtis viia läbi tehnoloogilise baasi uuendamine, mille eesmärk on maandada rahvastikuregistri käigushoidmisega seotud riske ja luua võimalused teenuste automatiseerimiseks. Eesti elanike ootused ja harjumused e-teenuste kasutamiseks kasvavad. Alates 2019. aastast on arendatud rahvastikuregister.ee keskkonda. Sinna on viidud 16 teenust ja seda arengusuunda on plaanis jätkata. Rahvastikuregistri e-teenused muudetakse võimalikult paljudele mugavaks ja lihtsalt kasutatavaks, võimalusel nähtamatumaks, automaatsemaks ja sündmusteenuste ahelasse kuuluvaks. Jätkuvalt tuleb tagada inimeste andmete töötlemisel läbipaistvus ning ligipääsetavus, eesmärgiga suurendada e-teenuste usaldusväärsust. 2023. aastal tõusis rahvastikuregistri e-teenuste soovitusindeks, mille abil hinnatakse kasutajate teenustega rahulolu. Teenuste arendamiseks kasutati soovitusindeksi küsimise käigus kasutajate poolt antud kommentaare: arendati e-teenuste kasutajavaadet ning täiendati tekste. 2023. aastal saadeti rahvastikuregistri e-teenuste kasutajatele üle 92 000 tagasisideküsimustiku, millele vastas 12 499 inimest ehk 13,5 % küsimustiku saanutest. Vastused on olulised teenuste edasisel arendamisel. Rahvastikuregistri menetlustarkvara vananenud tehnoloogiline baas on kaasa toonud vigu andmetes ning tekitanud takistusi ametnike töös. Sellega on kaasnenud liigne ajakulu teenuste arendamisel ja inimeste pettumine teenustes. Selline olukord langetab osutavate teenuste kvaliteeti ja muudab suhtlust riigi ja inimeste vahel keerukamaks. Tehnoloogilise baasi nõrkusest tulenevalt ei rahulda menetlustarkvara jõudlus kasutajate vajadusi. Jätkus pidev ja mahukas töö selle nimel, et väga suure arvu Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenike elukoha andmed saaksid kantud rahvastikuregistrisse, et tagada neile elukoha andmete alusel kohaliku omavalitsuse ja riigiteenused. 2023. aasta lõpuks on registreeritud ligikaudu 32 500 sõjapõgeniku elukoht rahvastikuregistrisse. Samuti kanti pidevalt rahvastikuregistrisse sõjapõgenike perekonnaseisuandmeid, et teha need rahvastikuregistri kaudu kättesaadavaks teistele asutustele ning võimaldada seeläbi riigil ja kohalikel omavalitsustel osutada teenuseid, küsimata inimestelt iga kord lisadokumente. Päringute arv on mitmekordistunud – 2010. aastal tehti rahvastikuregistrisse 37 miljonit, 2020. aastal 125 miljonit, 2021. aastal 168 miljonit ja 2023. aastal 201 miljonit päringut. Rahvastikuregistrisse tehtavate päringute arvu tõus näitab, et rahvastikuregistri andmeid kasutatakse senisest rohkem ja olemasolevad teenused on üha kättesaadavamad e-teenustena. Sellest tingituna suurenevad ootused taristu ja muude tugitegevuste suhtes, mis on vajalikud nt andmete juurdepääsuotsuste tegemiseks, andmete väljastamiseks. Päringute ja andmemahtude kasv ning vananenud arhitektuurilised lahendused takistavad registri edasist arengut ja teenuste ühiskonna ootustele vastavat osutamist. Samuti on üha keerulisem tagada registri turvanõudeid. Tulenevalt ressursipuudusest IT-sektoris ei ole suudetud viimastel aastatel täita kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Esineb raskusi partnerite vajadustele vastavate andmepäringute loomisel, mistõttu võib olla häiritud ka teiste infosüsteemide toimimine ja nende alusel teenuste osutamine. Järgmistel aastatel on oluline juurutada riigi teenuste pakkumises sündmuspõhisust. Eesmärk on jõuda olukorrani, kus inimesel ühe teenuse kasutamisel on kohe võimalik saada teistest asutustest kaasnevaid teenuseid. Oluline uuendus e-teenuste inimesele mugavamaks muutmisel oli 2022. aastal sai kättesaadavaks abiellumisavalduse elektroonilise esitamise võimalus, 2023. aastal lisandus kaks uut valikut rahvastikuregistri väljavõtte e-teenusesse - väljavõte elukoha kohta ja väljavõte koos mitmekeelse standardvormiga. Lisaks valmis e-keskkonnas teavitusteenus, mis edastab inimestele ajakohaseid teavitusi muudatuste, menetluste ja toimingute kohta. Perekonnasündmuse tõendeid ja rahvastikuregistri väljavõtteid on nüüdsest portaalis võimalik automaatselt alla laadida PDF-vormingus, millele on lisatud digitempel. Kohalikele omavalitsustele valmis abielu sündmusteenuse raames abielu sõlmimise aja broneerimissüsteemi esimene etapp. 1 Täpsem olukorra analüüs koos 2023. aasta olulisemate edusammudega on leitav dokumendist „Sidus ühiskond 2023. aasta tulemusaruanne“: www.siseministeerium.ee/sidest 6 Teise olulise proovikivina on tarvis leida ja rakendada lahendused, et tagada õigete elukohaandmete suurem osatähtsus. Kuna rahvastikuregistris märgitud elukohast sõltuvad nii riigi kui ka omavalitsuse teenused, on väga tähtis rahvastikuregistri andmete korrektsus. Praegu ei vasta tegelikkusele umbes veerand elukohaandmetest. Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete kvaliteedi parandamiseks viidi 2021. aastal lõpule RITA mobiilse elu projekt „Mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites“2. Uuringu eesmärk oli leida toimivad lahendused inimeste elukohaandmete täpsuse parandamiseks rahvastikuregistris ning riigi ja kodanike elektroonilise infovahetuse tõhustamiseks võttes seejuures arvesse inimeste mobiilsust, digiajastu võimalusi ning riigi võimekust lahendust administreerida. Uuringus toodud poliitikasoovitused on aluseks täiendavale analüüsile, leidmaks nende rakendamise võimalusi ja vajadusi, mis võimaldaks tulevikus tõsta elukohaandmete kvaliteeti. 2022. aastal allkirjastasid Eesti siseminister Lauri Läänemets ja Soome regionaal- ja riigihaldusminister Sirpa Paatero Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe, mille eesmärgiks on laiendada isikute ringi, kelle kohta vahetavad Eesti ja Soome elukoha andmeid, ning hakata vastastikku edastama oma kodanike perekonnasündmuste andmeid. 2023. aastal jätkusid koostöös Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ja Soome Digi- ja Rahvastikuandmete Ametiga tegevused, et realiseerida lähiaastatel lepingu kohane andmevahetus. Ka selle lepingu rakendumisel paraneb nii elukoha- kui ka muude andmete kvaliteet rahvastikuregistris. Valdkonna jaoks on oluline, et seadusandluse väljatöötamine arvestaks ühiskonnas toimuvate muudatustega ning looks aluse rahvastikuarvestusega seotud eesmärkide täitmiseks. 2023. aastal kooskõlastati rahvastiku toimingute valdkonnaga seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus, mille põhjal 2024. aastal valmib seaduseelnõu, millega tehakse muudatusi nii rahvastikuregistri seaduses kui ka perekonnaseisutoimingute seaduses. Lisaks alustati nii nimeseaduse kui perekonnaseisutoimingute seaduse täies ulatuses uute eelnõude ettevalmistamist. 2023. aastal võeti Vabariigi Valitsuses teadmiseks rahvastikuregistri visioonidokument. Rahvastikuregister kui digiühiskonna süda võimestab personaalse digiriigi arengut, kogudes, hoides ja väljastades Eestiga seotud inimeste andmeid turvaliselt ning toetades teenuste pakkumist kõrgtasemel digitehnoloogiaga. Rahvastikuregister toimib, toetudes järgmistele väärtustele: • Rahvastikuregister on inimesekeskne • Rahvastikuregistriga seotud teenuseid arendatakse digiväeliselt • Andmeid kogutakse ja hallatakse kvaliteetselt • Andmeid hoitakse turvaliselt • Andmeid kasutatakse eesmärgipäraselt Visioonidokumendis defineeriti teemavaldkonnad, mis vajavad koostööpartneritega täiendavat läbitöötamist ja lahendusettepanekuid. Näiteks elukohaandmete tegelikkusele vastavuse suurendamine (vajalik analüüsida mitme õigusliku tähendusega elukoha registreerimise võimalust); andmete õigsuse ja ajakohasuse hoidmiseks inimese poolt andmete regulaarne kontrollimine ja kinnitamine; kohtulahendite andmete kvaliteedi tagamiseks ja inimressursi kokkuhoiuks rahvastikuregistrisse lahendite andmete edastamise automaatseks muutmine. 2 Lisainfo: https://sisu.ut.ee/mobiilneelu/avaleht 7 Meede ja tegevused Meede: Tõhusad rahvastikutoimingud Programmi tegevus 1: Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine Programmi tegevuse eesmärk Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha Rahvastikuregistrisse kantavad andmed on selles programmis / ei planeeri): SIM, SMIT, PPA, MKM, kvaliteetsed ja toetavad riigi, kohalike KOVid, JUM, VÄM, HTM, ReM, Maa-amet, Transpordiamet, omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti MTA, notar, vaimulik, kohus, tervishoiuteenuse osutajad jne elanike lihtsat asjaajamist ning (lisatud informatiivselt, kuna aitavad eesmärgi rahvastikuregistris sisalduva teabe saavutamisele kaasa, kuid raha ja tegevused on kavandatud taaskasutamist. mujal) Eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks 2020 2021 2022 2023 Mõõdiku nimi 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas tegelik (tegelik) (tegelik) (tegelik) Rahvastikuregistris olevate elukoha- ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% Statistik andmete tegelikkusele 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% (75%) (78%) (78%) a-amet vastavate andmete osakaal Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastab oma teenuse raha Siseministeerium pakkudes teenust: Rahvastikuregistri pidamine ja vastava poliitika kujundamine. Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamiseks viiakse järgmistel aastatel ellu näiteks järgmisi tegevusi: kohtulahendite andmete rahvastikuregistrisse edastamise automatiseerimine; automaatotsuste tegemise võimaldamine, elukohamenetluste läbiviijatele erialase koolituse ja rahvastikuregistrile juurdepääsuõiguste andmise süsteemi loomine, elukohaandmete kvaliteedi parandamine vastavalt RITA projekti ettepanekutele ning kontaktandmete analüüsimine ja andmekvaliteeti tõstvate muudatuste läbiviimine. Olulised toetavad arendustegevused (reformid, Vastutaja Kaasvastutaja Aasta muudatused, arendustegevused, teenused) Kohtulahendite andmete rahvastikuregistrisse JUM SIM 2027 edastamine on automatiseeritud. Välja töötatud isikukoodide laialdasema SIM MKM 2025 väljastamise süsteem ja põhimõtted. Ellu on viidud elukohaandmete kvaliteedi 2024–2027 parandamiseks tehtud RITA projekti „Mobiilne SIM (projekt jätkub eluviis, avalike teenuste tarbimine ja aastani 2029) elukohaandmed riiklikes registrites“ ettepanekud. 8 Programmi tegevus 2: Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine Programmi tegevuse eesmärk Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha Rahvastikuregistri tarkvara ja selle abil osutatavad selles alaprogrammis / ei planeeri): SMIT, SIM, MKM teenused on töökindlad, nüüdisaegsed ja (lisatud informatiivselt, kuna aitab eesmärgi kättesaadavad ühiskonna vajaduste tagamiseks. saavutamisele kaasa, kuid raha ja tegevused on kavandatud mujal) Eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks 2020 2021 2022 2023 Mõõdiku nimi 2024 2025 2026 2027 2028 Allikas tegelik (tegelik) (tegelik) (tegelik) Rahvastiku- registrit ≥ 410 ≥ 500 ≥ 500 420 ≥ 500 ≥ 500 500 500 500 kasutavate (492) (501) (488)3 Siseminis asutuste arv t-eerium, Rahvastiku- rahvastik registrisse 125 ≥ 170 ≥ 172 u-register 125 ≥ 174 ≥ 200 ≥ 200 ≥ 200 ≥ 200 tehtud päringute (168) (177) (201) arv (miljonites) Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastab oma teenuse raha Siseministeerium pakkudes järgmisi teenuseid: Rahvastikusündmuste poliitika kujundamine ja registreerimise korraldamine; valijate nimekirjade koostamise ja kättetoimetamise korraldamine. Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamisel aidatakse kaasa, et teenused on töökindlad, nüüdisaegsed, õiguspärased ja kättesaadavad ühiskonna vajaduste tagamiseks. Selleks luuakse lähiaastatel lisaks uusi mugavaid rahvastikuregistri e-teenuseid (sh sündmusteenused), rahvastikuregistri andmeladu ning uus rahvastikuregistri menetlustarkvara, analüüsitakse võimalusi isikukoodita välismaalaste andmete keskseks hoidmiseks ning uuendatakse rahvastikuregistri X-tee teenuste osutamise põhimõtteid ja tehnoloogiat. Olulised toetavad tegevused (reformid, muudatused, Vastutaja Kaasvastutaja Aasta arendustegevused, teenused) Analüüsitud on uue rahvastikuregistri andmebaasi SMIT SIM 2025 platvormi kasutuselevõtu vajadused. Loodud on mugavad rahvastikuregistri e-teenused, 2024– SIM SMIT, MKM sh abielu ja lahutuse sündmusteenused. 2027 Loodud on sünni ja elukoha registreerimiseks SIM SMIT 2025 automatiseeritud teenuseid. Uuendatud on rahvastikuregistri X-tee teenuste 2024– SMIT SIM osutamise põhimõtteid ja tehnoloogiat. 2025 Loodud on rahvastikuregistri andmeladu. SMIT SIM 2027 Rahvastikuregistri andmebaasi uuendustööde käigus on logiandmed ja haldusandmed viidud uuele SMIT SIM 2026 platvormile. Loodud on uus rahvastikuregistri menetlustarkvaras SIM SMIT 2027 esimesed uued teenused 3 Asutuste arv vähenes juurdepääsude lõpetamise tõttu, kuna teenuseid enam ei vajatud, sest ettevõte lõpetas tegevuse või toimus ühinemisi teise ettevõttega. Samuti tehti 2022. aasta lõpus vaimulike asutuste juurdepääsude osas inventuur - nendel, kes pole menetlus-tarkvarasse päringuid teinud, suleti juurdepääsud. 9 Programmi juhtimiskorraldus ja seosed teiste arengudokumentidega Programm ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja see esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Samuti annab programm suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Siseministeeriumi varade asekantsler koordineerib programmi elluviimist ja teostab järelevalvet programmi elluviimise üle. Programmi elluviimises osalevad ministeeriumid ja programmi eesmärkidele kaasa aitavad ministeeriumid esitavad oma vastutusalas programmi elluviimise kohta ülevaate või täpsustava info Siseministeeriumile vastavalt kokkulepetele ja aruandlust reguleerivatele määrustele. Programmis kajastatakse ka nende asutuste vastutusi, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle konkreetse panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. Laiemate tegevuste väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd. Programmi abil viiakse mh ellu 2023. aastal koostatud ja Vabariigi Valitsuse poolt teadmiseks võetud „Rahvastikuregistri visioon“, mis on erinevatele osapooltele aluseks andmete kogumisel, hoidmisel ja kasutamisel ning tegevussuundade määratlemisel, rollide täitmisel, teenuste pakkumisel kui ka õigusruumi kujundamisel. Vabariigi Valitsuse poolt 16.11.2023 teadmiseks võetud memorandumiga lepiti kokku visiooni elluviimiseks olulisemad lähiaastate tegevused eri valitsemisaladele. Programmil on olulisim seos „Digiriigi ja küberturvalisuse arengukava 2030“ valdkondadega ja selle elluviimiseks koostatud „Digiühiskonna programmiga“. Selles arengukavas on esitatud valdkondade ülesed tegevussuunad, sh need, mis on seotud avalike teenuste edendamisega. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ „Nutika rahvastikuarvestuse programmi“ tegevused (nt rahvastikuregistri arendamisega seonduv) loovad omakorda eeldusi digiriigi eesmärkide saavutamiseks. Programmil on seos Rahandusministeeriumi „Halduspoliitika programmiga“, mis aitab nutika rahvastikuarvestuse valdkonnale kaasa eelkõige riikliku andmehalduse korraldamise abil. Andmehalduse korraldamise eesmärgiks on rakendada riigis ühekordse andmekogumise põhimõtted, mis tagab võimalikult madala halduskoormuse ja selge ülevaate riigi käsutuses olevatest andmetest. Programmil on oluline seos ka „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ kodakondsus-, rändepoliitika- ja identiteedihalduse valdkonnaga, kes on rahvastikuregistrile andmeandjaks ning ülejäänud siseturvalisuse valdkonnad sõltuvad oma ülesannete edukal täitmisel samuti kvaliteetsetest rahvastikuregistri andmetest. Seetõttu toimub pidev koostöö „Nutika rahvastikuarvestuse“ ja „Siseturvalisuse“ programmide elluviimisel. Täpsemini teiste valitsemisalade ja poolte roll programmi eesmärkide saavutamisel: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastutab riigi kesksete IT-lahenduste arendustegevuse rahastamise koordineerimise eest. Justiitsministeerium vastutab kohtulahendite andmete rahvastikuregistrisse edastamise automatiseerimise eest, sellega toetades rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõusu. Regionaal- ja põllumajandusministeerium vastutab nt mitme õigusliku tähendusega elukoha registreerimise võimaluse analüüsi eest. Välisministeerium vastutab elukoha ja perekonnasündmuste andmete rahvastikuregistrile edastamise eest. Haridus- ja Teadusministeerium edastab EHISest inimeste kõrgema haridustaseme andmeid rahvastikuregistrile. Vastutab teise rahvuse ja emakeele andmete analüüsi eest. 10 Maa-amet vastutab aadress-andmete kvaliteedi eest riigis, olles sellega rahvastikuregistri elukohaandmete nurgakivi. Transpordiamet edastab rahvastikuregistrisse inimeste kontaktandmeid ning juhiloa kui isikut tõendava dokumendi andmed. Politsei- ja Piirivalveamet vastutab isikut tõendavate dokumentide, e-residentsuse ja elamislubade- ja õiguste andmete olemasolu eest rahvastikuregistris, samuti kontaktandmete ja ütluspõhiste andmete eest. Maksu- ja Tolliamet edastab rahvastikuregistrisse inimeste kontaktandmeid. Kohalikud omavalitsused suurimate andmeandjatena edastavad registrisse perekonnasündmuste ja elukoha andmed, annavad isikukoode ja elamisõigusi, ütluspõhiseid, kontaktandmeid jm. Notarid registreerivad abielu ja lahutusi, sõlmivad ja lõpetavad kooselulepinguid ning edastavad need andmed rahvastikuregistrisse. Vaimulikud registreerivad abielusid ja edastavad need kohalikule omavalitsusele, kes andmed rahvastikuregistrisse kannab. Tervishoiuteenuse osutajad edastavad rahvastikuregistrisse sünni- ja surmaandmeid. 11  Kokkuvõte Olulisimad edusammud 2023. aastal 1. Kinnitati rahvastikuregistri visioon. Rahvastikuregister kui digiühiskonna süda võimestab personaalse digiriigi arengut, kogudes, hoides ja väljastades Eestiga seotud inimeste andmeid turvaliselt ning toetades teenuste pakkumist kõrgtasemel digitehnoloogiaga. 2. Loodi e-teenuste keskkonda teavitussüsteem ning võimalus automaatselt loodavaid tõendeid ja väljavõtteid e-keskkonnast alla laadida. Tõenditel on digitempel- või digitaalallkiri. 3. Loodi rahvastikuregistri andmeladu, mille kaudu on kohalikele omavalitustele kättesaadavaks tehtud aruanded ja juhtimislaud. 4. Loodi võimalused e-rahvastikuregistri portaalis esitatud elukohateadete ja sünni registreerimise avalduste alusel automaatsete otsuste tegemiseks ilma ametniku vahetu sekkumiseta, kui esitatud andmed on kontrollitud andmekogude vahendusel. Kasutajatele tehti uued teenused kättesaadavaks 2024. aasta veebruaris. 5. Viidi läbi Eesti isikukoodita inimestele isikukoodi väljastamise lahenduse äri- ja detailanalüüs. Analüüs teostati Gofore Estonia OÜ, Siseministeeriumi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti koostöös ja selle peamiseks eesmärgiks oli leida viis, kuidas Euroopa Liidu liikmesriigi autentimisvahendit kasutav isik üheselt seotakse Eesti registrites sisalduvate andmetega. Analüüsidokumendis on lahendus kirjeldatud detailsuses, mis võimaldab alustada arendustöödega. Lahenduse elluviimiseks on vaja otsust, milline asutus saab lahenduse omanikuks ja realiseerijaks. Keskne probleem Rahvastikuregistri tarkvara on vananenud ega toeta tänapäevaste IT-lahenduste loomist ega taga vajalikku töökindlust. On teenuseid, kus andmete kogumise käik ei taga kasutajate ootustele vastavat andmete kvaliteeti, puuduvad nähtamatud ja ka automatiseeritud teenused. Olulisemad lahendamist vajavad küsimused ❶ Kuidas tagada ❷ Kuidas tagada ❸ Kuidas aidata kaasa, et ❹ Kuidas rahvastikuregistris rahvastikuregistri rahvastikuregistri tagada, et kõigi kvaliteetsed tehnoloogilise baasi andmetega seonduvad riigiga kokku elukohaandmed, mis on ajakohasus, et teenused oleksid mugavad, puutuvate aluseks riigi ja kohalikel kindlustada töökindlus lihtsalt üles ehitatud ja välismaalaste omavalitsuste teenuste ja pakkuda veelgi loogiliselt seotud? andmeid hoitaks pakkumisel Eesti elanikele? paremaid teenuseid? keskselt? Olulisim negatiivne mõju, mis võib kaasneda, kui küsimuste lahendamisega ei tegeleta Valede elukohaandmete tõttu on teenuste Rahvastikuregistri Ebapiisavalt kättesaadavate osutamine kallutatud, teenuste osutamist töövõimekuse langedes ja nõrga kasutusmugavusega planeeritakse valesti. Võib tekkida riigile täiendav jäävad riigi erinevad teenuste tõttu kahaneb kulu, näiteks kui inimesel on elukoht nii Eestis kui teenused osutamata või inimeste initsiatiiv hoida enda ka välisriigis, peab ka Eesti pakkuma elukohast viivituvad. rahvastikuregistri andmed sõltuvaid teenuseid ja toetusi, kuigi inimene aktuaalsena. Eestis enam ei ela. 12 Olulisemad väljakutsed ja olulisema mõjuga tegevused aastatel 2025– 2028 • Rahvastikuregistri tarkvara uuendamine. Rahvastikuregistri tarkvara on aegunud ja ei võimalda täna- päevastele ootustele vastavate IT-lahenduste loomist. Rahvastikuregister on Eesti e-riigi süda, mis toetab juba praegu nii era- kui ka avalikku sektorit kokku 230 teenuse pakkumisel, kusjuures teenuste arv on kasvutrendis. Seetõttu on rahvastikuregistri toimepidevus äärmiselt oluline ja vaja on maandada võimalikke riske, et inimeste andmed oleksid igas olukorras kaitstud ning teenuste toimimine tagatud. • Rahvastikuregistri andmetega seotud teenuste muutmine mugavaks, ülesehituselt lihtsaks ja loogiliselt seotuks. On teenuseid, kus andmete kogumise käik ei taga kasutajate ootustele vastavat andmekvaliteeti. Loome paremaid teenuseid, nagu automaat- ja sündmusteenused ning rahvastikuregistri e-teenused. • Nime- ja perekonnaseisutoimingute põhimõtete kaasajastamine. Selleks on kavas uuendada nimeseadus ja perekonnaseisutoimingute seadus, muuta perekonnasündmuste registreerimine lihtsamaks ning kaasajastada nimede valimise ja muutmise protsessi. • Välisriikidega rahvastikuregistri andmete vahetamise lepingute sõlmimine ja andmevahetuse korralda- mine. Koostöö näiteks Soome, Läti või Leeduga annab täpsema ülevaate Eesti kodanikest ja nende elusündmustest. • Rahvastikuregistri kontaktandmete kvaliteedi parandamine. Eesmärk on rahvastikuregistri kontaktand- meid ajakohastada ja parandada nende kvaliteeti ning luua eeldus proaktiivsete teenuste osutamiseks ja isikuga suhtlemiseks isiku ajakohaste riiklike ehk rahvastikuregistri andmete põhjal. • 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks ja 2027. aasta Riigikogu valijate arvestuse tagamine. Elektroonilisse valijate nimekirja on kantud kõik hääleõiguslikud kodanikud ja teabelehed on valijatele saadetud. • Rahvastikuregistri visiooni rakendamine. Visioonis välja toodud tegevuste elluviimise korraldamine koostöös teiste, vastutavate asutustega (nt kohtulahendite kandmine jne). • Sündmusteenuste arendamine. RRF rahastuse toel peab 2024. aasta lõpus käivituma sündmusteenus, samuti tuleb täiendada olemasolevaid teenuseid PPA teenuste ahelasse liitmisega ja boneerimissüsteemi ning andmevahetuse täiendamisega. • Eesti isikukoodita inimestele teenuste pakkumine. Põhinedes 2023. aastal läbiviidud analüüsile luua Eestisse keskne komponent „Vastendaja“ koos sinna juurde kuuluva otsustusmudeliga (vastutav asutus pole veel kokku lepitud). 13 LISA 1 Programmi teenuste kirjeldus Programm: „Nutikas rahvastikuarvestus 2025–2028“ Programmi tegevus 1. Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Rahvastikuregistri Rahvastikuregistrisse kantavad Rahvastikuregistri vastutava pidamine ja vastava andmed on õiguslikult töötleja ülesannete täitmine, poliitika kujundamine korrektsed ja toetavad riigi, rahvastikuregistri toimimise kohalike omavalitsuste ning tagamine. Rahvastikuregistrisse (vastutaja Eesti elanike avalike ülesannete kantud andmed on õiguslikult Siseministeerium) kvaliteetset täitmist ja lihtsat korrektsed ja toetavad riigi, kohalike asjaajamist. Rahvastikuregistri omavalitsuste ning Eesti elanike vastutava töötleja ülesannete avalike ülesannete kvaliteetset täitmine ja vastava poliitika täitmist ja lihtsat asjaajamist. väljatöötamine, rahvastikuregistri toimimise tagamine. Programmi tegevus 2. Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Rahvastikusündmuste Rahvastikuregistrisse kantavad Rahvastikusündmuste poliitika poliitika kujundamine ja andmed on õiguslikult väljatöötamine ning registreerimise korrektsed ja toetavad riigi, rahvastikusündmuste korraldamine kohalike omavalitsuste ning registreerimise korraldamine. Eesti elanike avalike ülesannete (vastutaja kvaliteetset täitmist ja lihtsat Siseministeerium) asjaajamist. Rahvastikusündmuste poliitika väljatöötamine ning rahvastikusündmuste registreerimise korraldamine. Valijate nimekirjade Rahvastikuregistri andmete Rahvastikuregistri andmete alusel koostamise ja alusel valijakaartide ja valijate valijate nimekirjade koostamise ja kättetoimetamise nimekirjad koostamise, valijate teavitamise korraldamine. korraldamine trükkimise ning kättetoimetamise korraldamine. (vastutaja Siseministeerium) 14 LISA 2 Programmi teenuste rahastamiskava Programm: „Nutikas rahvastikuarvestus 2025–2028“ Programmi Eelarve teenuste 2025 2026 2027 2028 rahastamiskava Programmi kulud 7 480 894 7 337 915 7 119 442 7 083 848 Meede 7 480 894 7 337 915 7 119 442 7 083 848 Programmi tegevus Rahvastikuregistri 4 079 404 4 046 314 3 919 125 3 899 592 andmekvaliteedi tõstmine Rahvastikuregistri pidamine ja vastava 4 079 404 4 046 314 3 919 125 3 899 592 poliitika kujundamine Programmi tegevus Rahvastikuregistri 3 401 489 3 291 600 3 200 317 3 184 256 kasutusmugavuse parandamine Rahvastiku- sündmuste poliitika 3 084 348 3 025 201 2 892 160 2 878 033 kujundamine ja registreerimise korraldamine Valijate nimekirjade koostamise ja 317 141 266 399 308 156 306 223 kättetoimetamise korraldamine 15 Siseministeerium https://www.siseministeerium.ee/sidest 9  KÄSKKIRI 27.12.2024 nr 1-3/133 "Sidusa Eesti arengukava 2021-2030" 2025-2028 programmide kinnitamine Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punktide 2 ja 23 alusel 1. Kinnitan „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ programmid „Nutikas rahvastikuarves tus 2025–2028“, „Kogukondlik Eesti 2025–2028“ ja „Erakondade rahastamine 2025–2028“. 2. Tunnistan kehtetuks siseministri 21. detsembri 2023. a käskkirjad: 2.1 nr 1-3/146 „Programmi „Nutikas rahvastikuarvestus 2024–2027“ kinnitamine“, 2.2 nr 1-3/145 „Programmi „Kogukondlik Eesti 2024–2027“ kinnitamine“, 2.3 nr 1-3/148 „Programmi „Erakondade rahastamine 2024–2027“ kinnitamine“. 3. Käskkiri jõustub alates 1. jaanuar 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa 1. Programm „Nutikas rahvastikuarvestus 2025–2028“ Lisa 2. Programm „Kogukondlik Eesti 2025–2028“ Lisa 3. Programm „Erakondade rahastamine 2025–2028“