Kinnises vanglas COVID-19 viiruse tõkestamiseks meetmete kohaldamine

DIREKTORI KÄSKKIRI 14.11.2025 nr 1-1/1-25/128 Kinnises vanglas COVID-19 viiruse tõkestamiseks meetmete kohaldamine Vangistusseaduse § 41 lg 2 alusel koostoimes § 8 lg-ga 2, § 69 lg-ga 4, justiitsministri 06.12.2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 p-de 1, 2 ja 7 alusel ning tuginedes olemasolevale teabele COVID- 19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku kohta otsustan: kohaldada kinnises vanglas paiknevate arestialuste, vahistatute ja kinnipeetavate (edaspidi ühiselt „vangid“) suhtes nakkusohu leviku tõkestamiseks meetmeid alljärgnevalt: 1. COVID-19 positiivse testi andnud vangid jäetakse eneseisolatsiooni isolatsioonikambrisse või -osakonda. Isoleeritud vangi suhtes kohaldada nakkusohu lõppemiseni järgmisi piiranguid: 1.1. lukustada kamber; 1.2. lõpetada saatmised, sh osakonnasisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks; 1.3. peatada Tallinna Vangla direktori 22.11.2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ päevakavade järgsed tegevused; 1.4. võimaldada jalutuskäik teistest vangidest eraldatult; 1.5. jätta ära kehakultuuriga tegelemine, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute, sh osakonnas paikneva treeningvahendi kasutamises; 1.6. kambris vanglateenistujaga kokkupuutel ja väljaspool kambrit liikumisel, v.a jalutusalal viibimisel, tuleb kanda vangla poolt väljastatud kaitsemaski. Kaitsemaski tuleb kanda korrektselt, kaetud peavad olema nina ja suu. Osakonnast väljumisel tuleb desinfitseerida käed. Kaitsemaski kandmisest ja/või käte desinfitseerimisest keeldumisel ning maski mittenõuetekohasel kandmisel on vanglaametnikul õigus saatmine lõpetada, v.a juhul, kui vangi elu või tervis on ohus; 1.7. võimaldada helistamine vastavalt taotlusele ning vangla poolt teada antavale töökorraldusele. 2. Vangla loeb lähikontaktseks COVID-19 positiivse vangi kambrikaaslase. COVID-19 positiivse testi andnud vang või lähikontaktne vang paigutatakse kambrikaaslasest eraldi. Lähikontaktsel vangil on tungivalt soovituslik eluosakonnast väljumisel desinfitseerida käed ja kanda vangla poolt väljastatud kaitsemaski. 3. Vanglal on õigus vajadusel vange testida. Haigustunnustega vangid, kes testimisest keelduvad, isoleeritakse ja neile kohaldatakse isolatsioonimeetmeid vastavalt käskkirja punktis 1 sätestatule. 4. Käskkiri jõustub 17.11.2025 ja kehtib kuni vajaduse ära langemiseni. 5. Tunnistan edasiulatuvalt kehtetuks Tallinna Vangla direktori 15.09.2024. a käskkirja nr 1-1/24/62. 6. Teabehaldusteenistusel edastada käskkiri elektrooniliselt struktuuriüksuste juhtidele, Vanglateenistuse ettevõtluskeskusele ja Lääne-Tallinna Keskhaiglale. Struktuuriüksuste juhtidel tutvustada käskkirja oma üksuse teenistujatele ja korraldada käskkirja tutvustamine Tallinna Vangla kinnipeetavatele, vahistatutele ja arestialustele. Põhjendused: Alates 2020. aastast enam kui seitsme miljoni inimese surma tinginud koroonaviirus ei ole maailmast kadunud.1 2020. aastal pandeemia mõõtmed omandanud viirushaigusesse nakatumine ja koroonasurmade arv on tänasel päeval küll vähenenud, kuid senini haigestuvad ja surevad inimesed COVID-19-sse. 1 17 peamist diagrammi COVID-19 pandeemia mõistmiseks – meie maailm andmetes Nakatumist COVID-19 viirusesse ja suremust viirusesse haigestumise tõttu esineb jätkuvalt ka Eestis. Terviseameti andmetel on 2025. aastal kaheksa esimese kuuga koroonaviirusesse nakatunud enam kui 12 000 inimest.2 Haigestumus Eestis on üldiselt küll stabiilsel tasemel, kuid viimased nädalad on näidanud, et haigestumus on kasvavas trendis ja enam nakatunuid on Harju-, Tartu- ja Läänemaal.3 Eestis on nüüd tuvastatud ka COVID-19 uus tüvi XFG (Stratus), mis võib olla veelgi nakkavam.4 Eeltoodust järelduvalt kujutab koroonaviirus jätkuvalt ohtu inimeste tervisele ja elule. Terviseameti ülevaate5 kohaselt on koroonaviirusesse nakatumise korral kõrgeim oht haigestuda vanemaealistel, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul lõppeda ka surmaga. COVID-19 haigust põhjustav viirus on praeguse teadmise kohaselt eeskätt õhu kaudu (köhimisel, aevastamisel) leviv piisknakkus ja otsekontakti kaudu leviv nakkus. Harvem võib viirus levida ka saastunud pindade kaudu. Eestis on tuvastatud nüüd ka Kuna isikud viibivad vanglas piiratud ruumis, on oht vanglas viibivatele isikutele nakatumiseks kõrge. Samuti tuleb arvestada, et paljud vanglas viibivad isikud kuuluvad erinevatel põhjustel haiguse riskirühma ja haigestumine võib muude haiguste tõttu kulgeda oluliselt raskemalt. Viiruse kiire levik on eriti suur oht just asutustes, kus isikud viibivad pikka aega siseruumides ja kus ei ole võimalik hoida kõikide isikutega viiruse leviku tõkestamiseks vajalikku distantsi. Vangla on üks sellistest asutustest, kus ka järelevalvemeetmete tõttu ei ole võimalik tagada nt vangi, ametniku või muude vanglas viibivate isikute vahel igal ajal kaugdistantsi. Arvestades eeltoodut ning lähtudes asjaolust, et vangide ja vangla teenistujate hulgas avastatakse jätkuvalt haigestunuid, on ka oht nakkuse levikuks vanglas jätkuvalt olemas ning seetõttu ei saa vangla haigestumiste leviku tõkestamiseks kohaldatud meetmetest täielikult loobuda. Seega on põhjendatud COVID-19 positiivsete vangide vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine kuni nende tervenemiseni või nakkusohu lõppemiseni. Isiku tervenemise üle otsustab tervishoiutöötaja. Seetõttu on oluline jätkata abinõude kasutamisega viiruse leviku tõkestamiseks ja selle ulatuslikuma leviku ennetamiseks. Vangla peab kehtestama režiimi, mis on tõhus ega sõltu vangi subjektiivsest otsustusest, kas ta soovib parajasti viibida kambris või kambrist väljaspool ja olla teistele potentsiaalne nakkusoht. Vangidele kui haavatavas olukorras olevatele isikutele, peab riik looma tervist hoidvad tingimused, mistõttu on COVID- 19 positiivse vangi isolatsioon teistest vangidest (sarnaselt vabaduses viibivate isikutega, kes Tervisemeti 06.11.2025 käitumisjuhise kohaselt6 peavad püsima kodus ja vältima kontakte teiste inimestega, eriti riskirühmadesse kuuluvatega) viiruse leviku peatamise eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik meede. Kuna koroonaviirusesse haigestumise sümptomid ja kulg on individuaalsed, ei ole põhjendatud COVID-19 positiivsete vangide jalutuskäikude ära jätmine. Suurema vanglasisese haiguspuhangu ära hoidmiseks on siiski vajalik teiste vangidega kokkupuuteid piirata, mistõttu kohaldatakse edasi teisi isolatsioonimeetmeid. Vanglal peab jääma õigus vajadusel vange testida. Kuivõrd viiruse levik on vanglale ettenägematu tegur, siis testimise sagedus ja ulatus toimub vastavalt vanglasisesele nakkusolukorrale. Lähikontaktseks loetakse inimest, kes on olnud COVID-19 positiivsega kontaktis vähemalt 15 minutit ja lähemal kui kaks meetrit. Tänast olukorda arvestades loeme lähikontaktseks vanglas vaid COVID-19 positiivse vangi kambrikaaslase. Nakkuse leviku tõkestamiseks ja samas lähikontaktse vangi tavapärase elurütmi jätkamiseks, leevendab vangla lähikontaktsetele kohaldatud meetmeid. COVID-19 positiivne või lähikontaktne vang paigutatakse üksteisest eraldi. Lähikontaktselt vangil on tungivalt soovituslik väljaspool eluosakonda kaitsemaski kandmine. Soovituslik käte desinfitseerimine on abinõu nakkuse vältimiseks, kuna eluosakonnas on ühiskasutatavaid esemeid kui ka pindu ning nakatuda võib nakkusohtliku pinna katsumise järel oma nägu ja silmi puudutades, desinfektant aga lõhub viiruse ja/või bakteri kesta ning haigustekitaja hukkub. Vangide üksikute õiguste piiramise aluste ammendava loetelu andmine seaduse tasandil ei ole võimalik. 7 Sel põhjusel sätestab vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2, et kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Üldklausli näol annab seadusandja täitevvõimule alused tegutsemiseks seaduses nimetamata ohtude korral. Kuna VangS § 41 lg 2 teine lause kujutab endast seadusandja tegutsemisvolitust ettenägematute julgeolekuohtude puhuks, siis on käsitletav norm sellest tulenevalt kõrge abstraktsusastmega.8 Julgeolek hõlmab lisaks rünnetele ja jms ohtudele ka muid olukordi, mis võivad isiku tervist või elu ohtu seada. Nakkushaiguste ennetamise ja tõkestamise seaduse (NETS) § 17 sätestab riigi 2 Ülemiste hingamisteede viirusnakkused – statistika | Terviseamet 3 Ülevaade nakkushaigustest: grippi ja COVID-19 haigestumine kasvab | Terviseamet 4 COVID-19 uus variant XFG ehk Frankenstein võib olla veelgi nakkavam. Kuidas end kaitsta? - Maaleht 5 https://www.terviseamet.ee/et/mis-covid-19 6 Ülevaade nakkushaigustest: grippi ja COVID-19 haigestumine kasvab | Terviseamet 7 L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak, Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014, lk 34, p 4.1 8 L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak,Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014, lk 35, p 4.2 ülesanded nakkushaiguste seirel ja tõrjel. Riigil lasub kohustus tagada võimalikult nakkusohutud tööolud vanglaametnikele, tervishoiutöötajatele ning vangidega vahetult kokkupuutuvatele isikutele, ning võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused vahistatutele ja kinnipeetavatele. Lisaks vaieldamatule ohule vangide ja teenistujate elule ja tervisele, seaks vanglateenistujate suurearvuline nakatumine muuhulgas ohtu ka vangla julgeoleku tagamise ja vanglateenistusele pandud ülesannete täitmise. Meetmega tagatakse seega ka vangla igapäevaseks toimimiseks vajalikud tingimused. VangS § 8 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või vange ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada, käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks. Kuivõrd liikumispiirangu näol on tegemist täiendava julgeolekuabinõuga VangS § 69 mõttes, siis tulenevad vanglateenistuse kaalutlusõiguse piirid selle meetme kohaldamise põhjendatud vajaduse hindamisel VangS § 66 lg-st 1. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse vangide järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Julgeolek ehk turvalisus tähendab kaitstust ohtude vastu. Kahtlemata hõlmab see igasuguseid elu või tervist ohustada võivaid asjaolusid, sh ohtlikku viirushaigusesse nakatumist. Jätkuvalt on aktuaalne käsitlus, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 16 sätestatud õigust elule võib pidada kõige olulisemaks põhiõiguseks, sest see on eelduseks kõigi teiste õiguste ja vabaduste kasutamisele. 9 Seadusandja eesmärk vangistuse täideviimise ja inimväärikuse põhimõtte (VangS § 6 lg 1) kehtestamisel on mõeldud teenima neid põhiõigusi, mille suhtes riigil on positiivne soorituskohustus. PS § 28 lg 1 paneb riigile soorituspõhiõigusena kohustuse kaitsta inimese elu ja tervist. Vältida tuleb inimeste haigestumist (nt nakkushaigustesse) ja surma.10 Seega, riigile põhiseaduses pandud elu ja tervise kaitse kohustus kaaluvad oma olulisuse tõttu üles isiku muud põhiõigused (nt isiku õiguse liikumisvabadusele), mille eelduseks need on. Nende hüvede kaitsmisel väljub vanglateenistus kitsalt karistuse täideviimisega seotud ülesannete täimise piiridest ja täidab õiguskorra kaitsmise eesmärki laiemas mõttes – teiste isikute elu ja tervise kaitse eesmärgil piiratakse vangistuses viibivate isikute erinevaid õigusi, mis täidavad vangistuse täideviimise eesmärke ja mida vanglateenistus tavaolukordades oleks kohustatud järgima.11 Vangistusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud vangi subjektiivsete õiguste määratlemisel lähtub seadusandja põhiseaduslikke väärtusi kandvatest kaalutlustest. Olukorras, kus riigile on teada, et võimalik oht tervisele ja teatud juhtudel koguni elule on reaalne, rakendub riigile kaitsekohustus võtta kasutusele tarvilikud meetmed kõikide isikute kaitseks. Seda on mööndud ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas 12. EIK on selgitanud, et riik peab kindlustama, et isikut hoitakse tingimustes, mis tagavad adekvaatselt tema tervise ja heaolu.13 Riigi kaitsekohustus ei ole ära langenud, nakatumised koroonaviirusesse jätkuvad ning seetõttu tuleb vanglal kohaldada teatud kaitsemeetmeid. Vangla selgitab, et käesoleva käskkirjaga seatud piiranguid võib vangla muuta, sh seada täiendavaid piiranguid kui tervishoiualane olukord muutub, tekib täiendav oht vangla julgeolekule või saabub olulist täiendavat teavet viiruse kohta. Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 6 alusel on käskkiri antud menetlusosaliste arvamusi ja vastuväiteid ära kuulamata, kuna puudutatud isikute arv ületab 50, mis teeks kõigi ärakuulamise äärmiselt ajamahukaks ja ei võimaldaks avalikes huvides viivitamatult tegutseda. Käskkirja on võimalik vaidlustada, esitades vangla kaudu vaide Justiitsministeeriumile 30 päeva jooksul käskkirja kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andreas Kliimant 9 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020. Paragrahvi 16 kommentaar, p 1. Kättesaadav arvutivõrgus: https://pohiseadus.ee/sisu/3487/paragrahv_16 10 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020. Paragrahvi 28 kommentaar, p-d 5, 8. Kättesaadav arvutivõrgus: https://pohiseadus.ee/sisu/3499 11 Vt „Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed)“ eelnõu 170 SE seletuskiri: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/000826a5-0c93-407c-9fab-f173221748b4 12 Vt nt EIK 27.11.2014. a otsus, Karsakova vs Venemaa, avaldus nr 1157/10, kättesaadav arvutivõrgus: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-148183 või EIK 09.10.2012. a otsus, Çoşelav vs Türgi, avaldus nr 1413/07, kättesaadav arvutivõrgus: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-113767 13 Vt nt viidatud praktika Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-57-12.