Norrby sihi alumine tuletorn 447

Veeteede Amet Laevateede osakond NORRBY SIHI PARENDAMISE PROJEKT Projekteeris: P. Keskküla Tallinn 2016 SISUKORD 1. TAUST JA EESMÄRK................................................................................................................................ 3 2. LÄHTEANDMED ........................................................................................................................................ 3 3.1 VERTIKAALNURGAD, TÖÖTSOONI PIKKUS ............................................................................... 4 3.2 PLINGI MUUTMINE ............................................................................................................................. 6 4. ETTEPANEKUD / KOKKUVÕTE ............................................................................................................ 6 2  1. TAUST JA EESMÄRK Käesoleva projekti ajendiks on NMO plaan paigaldada Norrby sihi märkidele uued laternad. Sellega seoses küsis NMO LTO-lt andmeid võimalike vajalike muudatuste kohta sihitulede parameetrites. LTO on sellel teemal saanud veeliiklejatelt tagasisidet, et Norrby sihi tuled on töötsooni kaugemas osas halvasti jälgitavad, kuna tuled „sulavad kokku“, st tulede vaheline vertikaalnurk on liiga väike. 2016. a puhastati sihi töösektor alumise märgi ja rannajoone vahele ette kasvanud puudest ja sihi alumine märk on nüüd terves pikkuses merele näha. See parandab oluliselt alumise sihimärgi nähtavust ja lihtsustab seega sihi päevast avastamist ning annab vajadusel rohkem võimalusi alumise tule kõrgust muuta, ilma et tuli metsa varju jääks. Projektis analüüsitakse Norrby sihi praeguseid näitajaid tulede kasutamisel ning tehakse ettepanekud muudatusteks, et leida optimaalne lahendus sihi näitajate parandamiseks, IALA soovitustega vastavusse viimiseks ja sihi kasutajasõbralikumaks muutmiseks. Kuna sihimärkide välimust ei ole plaanis muuta, käsitletakse projektis ainult tulesid. 2. LÄHTEANDMED Norrby siht (alumine märk nr 447, ülemine märk nr 448) Töötsooni kaugeima otsa kaugus alumisest märgist / laevatee pikkus 24,4 km 13,2 M Töötsooni lähima otsa kaugus alumisest märgist 4,3 km 2,3 M Märkide vahekaugus 0,95 km Alumise tule kõrgus praegu 21,7 m Ülemise tule kõrgus praegu 35,7 m Lubatav külghälve / madalate kaugus sihist töötsooni kaugemas osas > 2 km Alumise tule valgustugevus 53 000 cd Ülemise tule valgustugevus 57 000 cd Vaatleja silma kõrguseks on arvutustes võetud väikelaevadest lähtudes 2 m, kuid ka väiksemate aluste 1 m silma kõrguse juures jäävad vertikaalnurgad praktiliselt samaks. Ajalooliselt on Norrby siht olnud kasutusel eelkõige Savinovi (ca 10 km kaugusel) ja Telisnanina (ca 8,5 km kaugusel) madalike vahelt läbipääsu tähistamiseks (Lootsiraamat 1927), kuid ka vanadel kaartidel ulatub sihijoon neist kaugemale põhja poole (nt 1936. a Muhu väina kaart, http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:46332/15378 - ca 16 km kaugusele). Samas ei ole tõenäoliselt realistlikud 1927. aasta andmed, et tulede nähtavuskaugus on 17,5 M (32,4 km, Osmussaarest kaugemale), kuna tolleaegsete madalamate märkidega pidi sellisel kaugusel alumine märk ja tuli jääma juba isegi väljapoole geograafilist nähtavuskaugust. Praegused tornid ehitati 1935. aastal A. Luige tüüpprojekti järgi. Kahjuks ei ole teada, millistel kaalutlustel või arvutuste tulemusel valiti tornide (ja tulede) kõrgused, mis määras ka praeguste normide järgi liiga väikesed vertikaalnurgad. 3  3. ANALÜÜS 3.1 Vertikaalnurgad, töötsooni pikkus Selleks, et siht oleks hästi kasutatav, peavad ühel vertikaaljoonel hoitavad sihituled olema nähtavad piisavalt lahus, st nende vahel peab olema piisavalt suur vertikaalnurk. Kui nurk on liiga väike, võiva tuled „kokku sulada“, ning nende lahkumineku tuvastamine on raskem ja vajab suuremat kõrvalekaldumist sihilt. IALA soovitatav minimaalne vertikaalnurk on 1,5 mrad e 5,16’. Tulede suuremate ja ebavõrdsete valgustugevuste korral (valgustatuste korral vaatleja silmas) on nende lahkumineku tuvastamiseks vajalik vertikaalnurk suurem. Arvutused näitavad, et ülemise ja alumise tule vaheline vertikaalnurk on enamuse sihi töötsooni ulatuses alla IALA soovitatava miinimumi ning terve töötsooni ulatuses alla laternate valgustugevust arvestava miinimumi. Praeguste tulede kõrguste (21,7 m ja 35,7 m) ja valgustugevuste puhul on tulede vahelised vertikaalnurgad järgmised: Kaugus, km 4,3 6,0 8,0 10,0 12,0 14,0 16,0 18,0 20,0 22,0 24,4 Kaugus, M 2,3 3,2 4,3 5,4 6,5 7,6 8,6 9,7 10,8 11,9 13,2 Vajalik vert nurk,’* 6,2 5,9 5,6 5,4 5,2 5,16 5,16 5,16 5,16 5,16 5,16 Vert nurk, ’ 6,1 5,2 4,3 3,6 3,1 2,7 2,4 2,1 1,9 1,8 1,6 * Arvestades laternate valgustugevust e valgustatust vaatleja silmas e tule näivat suurust NMO andmetel on võimalikud reaalseimad variandid vertikaalnurga suurendamiseks: 1) alumise tule toomine ühe akna võrra madalamale e kõrguse vähendamine 2,6 m võrra (tule kõrgus ca 18,8 m); 2) alumise tule toomine kahe akna võrra madalamale e kõrguse vähendamine 7,6 m võrra (tule kõrgus 13,4 m). 3) ülemise tule viimine torni katusele, ~3 m kõrgemale (tule kõrgus 38,7 m); Samuti on võimalik vertikaalnurki töötsoonis normi saada töötsooni pikkust vähendades. Joonis 1. Laterna võimalikud kõrgused merepinnast Norrby sihi alumisel ja ülemisel märgil (vaade töötsooni lähemast otsast). 4 Kaalutud variantide korral oleksid tulede vahelised vertikaalnurgad järgmised (punasega alla normi suurused): 1) Alumise tule kõrgusel 18,8 m (üks aknavahe madalamal) Kaugus, km 4,3 6 8 8,7 10 12 14 16 18 20 22 24,4 Kaugus, M 2,3 3,2 4,3 4,7 5,4 6,5 7,6 8,6 9,7 10,8 11,9 13,2 Vajalik vert 6,2 5,9 5,6 5,5 5,4 5,2 5,16 5,16 5,16 5,16 5,16 5,16 nurk,’ Vert nurk, ’ 8,4 6,8 5,5 5,16 4,6 3,9 3,4 3,0 2,7 2,4 2,2 2,0 2) Alumise tule kõrgusel 13,4 m (kaks aknavahet madalamal) Kaugus, km 4,3 6 8 10 12 12,8 14 16 18 20 22 24,4 Kaugus, M 2,3 3,2 4,3 5,4 6,5 6,9 7,6 8,6 9,7 10,8 11,9 13,2 Vajalik vert 6,2 5,9 5,6 5,4 5,2 5,16 5,16 5,16 5,16 5,16 5,16 5,16 nurk,’ Vert nurk, ’ 12,7 9,9 7,8 6,5 5,5 5,16 4,7 4,2 3,7 3,4 3,1 2,8 3) 1. + 3. variant - alumise tule kõrgusel 18,8 m (üks aknavahe madalamal) ja ülemise tule kõrgusel 38,7 m (3 m kõrgemal) Kaugus, km 4,3 6 8 10 10,5 12 14 16 18 20 22 24,4 Kaugus, M 2,3 3,2 4,3 5,4 5,7 6,5 7,6 8,6 9,7 10,8 11,9 13,2 Vajalik vert 6,2 5,9 5,6 5,4 5,3 5,2 5,16 5,16 5,16 5,16 5,16 5,16 nurk,’ Vert nurk, ’ 10,4 8,3 6,7 5,5 5,3 4,7 4,1 3,6 3,2 2,9 2,7 2,4 Arvestades metsa kõrgust ülemise märgi ümber ning selle jätkuvat kasvamist nii ülemise märgi ümber kui puhastatud alumise märgi ees, otsustati 2. variant kõrvale jätta. Otsustati variandi kasuks, kus alumist tuld viiakse natuke allapoole ning ülemine tuli viiakse kõrgemale. Selliste kõrguste juures on IALA normide järgsed vertikaalnurgad tagatud 10,5 km kauguseni, mis ulatub Savinovi madalast põhja poole, st on sihi tegeliku vajalikkuse kaugust arvestades piisav. Kauguse 10,5 km võib lugeda töötsooni pikkuseks. Sellest kaugemale põhja poole jääv Hülgerahu asub laevateest nii kaugel (2 km), et ka normist väiksemate vertikaalnurkade korral on sihilt kõrvale kaldumine märgatav kaua enne madala lähedale sattumist. Laternate valgustugevused jäetakse endiseks, kuna ka alla normi vertikaalnurkadega on sihituled põhja poolt Voosi kurgule lähenedes abiks. Norrby sihi joonel selle töötsooni lähimas otsas asub ka tulega Voosi kurgu laevatee teljepoi. Poitule arvestuslik nähtavuskaugus on 3 M (5,6 km) ja tule kõrgus merepinnast on 2,4 m (poi mudel VJP). Vertikaalnurk poitule ja 13,4 m kõrgusele langetatud alumise sihitule vahel jääb poitule nähtavuskauguse ulatuses valdavalt 4,7 - 8,7 piiridesse, muutudes lähemal kui 110 m kaugusel poist negatiivseks, st poituli võib alumise sihitulega „kokku sulada“. Sihituled on sellel kaugusel siiski oluliselt tugevamad kui poituli, seega ei sega poituli oluliselt sihitulede kasutamist. 5  3.2 Plingi muutmine Sihi alumise tule iseloom on Iso W 2s ja ülemise tule iseloom Iso W 4s. Selliste iseloomude koos kasutamisel on sünkroonis põlemisel tuled ülemise tule 4-sekundilise perioodi jooksul koos nähtavad ainult ühe 1-sekundilise alumise tule plingi kestel (vt joonist 2). Siht oleks paremini kasutatav, kui tuled oleksid koos nähtavad rohkem kui ühe alumise tule plingi jooksul. Seetõttu nähakse projektiga ette lühendada alumise tule perioodi pikkust 1 sekundini, kasutades varjutavat tuld perioodiga 0,3+0,7=1 s. Sel juhul on ülemise tule plingi jooksul näha kaks alumise tule plinki, st alumise tule plingid oleksid ülemise tule plinkide suhtes ühtlasemalt jaotatud. Ül praegune Al praegune Al uus Joonis 2. Plinkide iseloomud graafiliselt selgitatuna 4. ETTEPANEKUD / KOKKUVÕTE Eelnevast tulenevalt nähakse projektiga ette: 1. langetada alumist tuld ühe aknavahe võrra (2,6 m), kõrgusele 18,8 m, ning tõsta ülemist tuld 3 m võrra, kõrgusel 38,7 m, et parandada/suurendada tulede vahelist vertikaalnurka ning tagada tulede parem eristamine ja sellega sihi täpsem töö; 2. vähendada sihi töötsooni (pidevjoone e kaardisümboliga M3 „püsimärkidel põhinev soovitatav laevatee“ tähistatud laevatee osa) pikkust 10,5 km kauguseni (5,7 M) alumisest märgist (punktini koordinaatidega 59°06,88130’ N, 23°23,50887’ E), et töötsooni ulatus vastaks kaugusele, kus on tagatud normikohased vertikaalnurgad tulede vahel. Ülejäänud senise sihiga tähistatud laevatee osas säilib laevatee „püsimärkidel mitte põhineva soovitatava laevateena“ (kriipsjoon, kaardisümbol M4); 3. muuta alumise tule plingi iseloomuks Oc 0,3+0,7=1s, et suurendada ülemise tulega samaaegselt nähtavate alumise tule plinkide arvu; 6 Joonis 3: Norrby sihi uue töötsooni ulatus (jämeda joonega) 7 Hr Taivo Kivimäe 24.08.2016 HNT juhataja Norrby siht Palun kooskõlastada järgmised Norrby sihi parendamiseks tehtavad muudatused: 1. Langetada Norrby sihi alumise tuletorni tuld ühe aknavahe võrra (2,6 m), kõrgusele 18,8 m, ning tõsta Norrby sihi ülemise tuletorni tuld 3 m võrra, kõrgusele 38,7 m, et parendada tulede vahelist vertikaalnurka ning tagada tulede parem eristamine ja sellega sihi täpsem töö; 2. Vähendada Norrby sihi töötsooni (pidevjoone e kaardisümboliga M3 „püsimärkidel põhinev soovitatav laevatee“ tähistatud laevatee osa) pikkust 10,5 km kauguseni (5,7 M) alumisest märgist (punktini koordinaatidega 59°06,88130’ N, 23°23,50887’ E), et töötsooni ulatus vastaks kaugusele, kus on tagatud normikohased vertikaalnurgad tulede vahel. Ülejäänud senise sihiga tähistatud laevatee osas säilib laevatee „püsimärkidel mitte põhineva soovitatava laevateena“ (kriipsjoon, kaardisümbol M4); 3. Muuta Norrby sihi alumise tuletorni tule plingi iseloomuks Oc 0,3+0,7=1s, et suurendada Norrby sihi ülemise tuletorni tulega samaaegselt nähtavate alumise tule plinkide arvu. Lugupidamisega Kaidi Katus LTO juhataja – HNT juhataja asetäitja Lisa: Norrby sihi parendamise projekt From: Peeter Saar Sent: 26 September 2016 16:14 To: VA_navinfo Cc: Tiit Palgi Subject: RE: Norrby sihi alumine tuletorn 447 Tere! Norrby sihi alumise tuletorni 447 tule k�rgus merepinnast 19,0m. Norrby sihi (447-448) tuled t��tavad s�nkroonis. Norrby sihi �lemise tuletorni 448 tule k�rgus planeeritud viia vastavusse LTO projektiga torni renoveerimist��de k�igus l�hima paari aasta jooksul. Hetkel tule k�rgus muutmata. Lugupidamisega, Peeter Saar juhataja L��nemaa navigatsioonim�rgistuse talitus Veeteede Amet mob +372 5097 267 | kontor +372 4737 153 From: Peeter Saar Sent: Monday, September 26, 2016 7:59 AM To: Navinfo ([email protected]) <[email protected]> Subject: Norrby sihi alumine tuletorn 447 Tere! Alates homsest, 27.09.2016, on muutunud Norrby sihi alumise tuletorni tule iseloom. Uus iseloom on: Oc 03+07=1s. Muutub ka tule k�rgus merepinnast � vastava info edastan peale laterna paigaldamist ja kontrollm��tmiste tegemist. Seoses laterna k�rguse langetamisega v�heneb ka sihi t��tsooni pikkus. Lisainfo manuses olevast projektist. Lugupidamisega, Peeter Saar juhataja L��nemaa navigatsioonim�rgistuse talitus Veeteede Amet mob +372 5097 267 | kontor +372 4737 153