K-Projekt AS. Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering tutvumiseks

Viimsi tee T3 78402:204:0 E Ranna tee T1 N L 33469 m² S 78402:204:0096 W 31 36 44 43 30 35 38 32 45 41 42 28 37 39 46 34 40 33 29 24 27 5 23 25 6 21 19 4 15 26 2 22 3 7 13 14 1 20 12 16 8 11 17 9 18 10 Ranna tee 1 Ä 50/Üm 50 4301 m² 78402:204:8440 26 T0 TINGMÄRGID Planeeritud ala piir vastavalt algatamisele Planeeritud ala piir Katastriüksuse piir Olemasolev hoone Olemasolev autoliikluse ala Olemasolev kergliikluse ala Veekogu aadress maakasut. pindala Kinnistu andmed sihtotstarve katastritunnus Ä Ärimaa Üm Sotsiaalmaa L Transpordimaa 0 Olemasolev II klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga 0 Olemasolev III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga 0 Olemasolev IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga 0 Olemasolev V klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga Eesti põhikaardile kantud veekogu piir (10.03.2016 seisuga) Ehituskeeluvööndi piir 50 m Üle 5 m kõrgusel kaldaastangul ülemisest servast 50 m (Looduskaitseseadus1 § 35 lõige 2 ja lõige 5, § 38 lõige 1 punkt 3) Läänemere veekaitsevööndi piir 20 m Üle 5 m kõrgusel kaldaastangul ülemisest servast 20 m (Looduskaitseseadus1 § 35 lõige 2 ja lõige 5, Veeseadus § 29) Kallasrada 10 m (Kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast 10 m) (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38) Vanalinna muinsuskaitseala vaatekoridor (vastavalt Tallinna Vanalinna Muinsuskaitseala põhimäärusele) ... Polügonomeetria punkt kaitsevööndiga 3 m Märkused: 1. Planeeritud ala asub Läänemere piiranguvööndis (200 m) (Looduskaitseseadus1 § 35 lõige 2 ja lõige 5, § 37 lõige 1 punkt 1) ja ehituskeeluvööndis (50 m) (Looduskaitseseadus1 § 35 lõige 2 ja lõige 5, § 38 lõige 1 punkt 3). 2. Planeeritud maa-ala asub Vabariigi Valitsuse 20. mail 2003 määrusega nr 155 vastuvõetud Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse kohaselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja sellega liituvas vaatesektoris, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. 3. Planeeritud alale jääb nii kinnistusraamatu kannetest tulenevaid kitsendusi kui ka kehtivatest määrustest tulenevaid kitsendusi olemasolevatele tehnovõrkudele kaitsevööndite ulatuses. Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas: Olev Abner, dendroloog Koostatud: 02.2016 Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus Geoalus: Koostaja: OÜ GEO S.T. Töö nr: 21M5122 Mõõdistatud: 12.2015 K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a Tallinn 10151 Eesti Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering tel +372 626 4100 [email protected] Projektijuht I. Hansaar /allkirjastatud digitaalselt/ Objekti asukoht: Tallinn, Pirita linnaosa Planeerija M. Mustkivi /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Joonise nimi: Tugiplaan /allkirjastatud digitaalselt/ Faili nimi: Koostatud: 27.06.2017 Töö nr: Joonise tähis [nr - leht (lehti)]: Staadium: Mõõtkava: 15151_DP.dwg 15151 LISA 8.2 DP 1:500  SV: Viimsi tee T3 kinnistule planeeritud keskpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole ja gaasitorustikule 1 m välimisest mõõtmest mõlemale poole, võrgu valdajate kasuks; SV: Ranna tee T1 kinnistule planeeritud keskpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, gaasitorustikule 1 m välimisest mõõtmest mõlemale poole, sidekanalisatsioonile 1 m teljest mõlemale poole, veetorule ja reovee kanalisatsioonitorule koridori laiusega 5 m, sademevee kanalisatsioonitorule koridori laiusega 6 m, võrgu valdajate kasuks. TINGMÄRGID Planeeritud ala piir vastavalt algatamisele Planeeritud ala piir Katastriüksuse piir Moodustatava krundi piir E N Moodustatava ajutise krundi piir Olemasolev autoliikluse ala S W Planeeritud autoliikluse ala Olemasolev kergliikluse ala 5.60 Planeeritud kergliikluse ala 3 Perspektiivne kergliikluse ala 31 36 L 51 m² Lubatud peatumiseks 43 Jalakäijate avaliku läbipääsu võimalik asukoht (4 kohta) 44 30 35 38 Planeeritud jahisadama teenindus- ja ürituste ala 32 45 41 42 28 37 39 46 34 40 Võra kõrgus 19.10 m abs Võra kõrgus 16.80 m abs 33 Planeeritud terrass 5.80 29 Veekogu l=25 m, i=2,5% 24 27 Haljasala Parkla 40 kohta 7,5 5 1c 23 5.00 25 Planeeritud maapealne hoonestusala Ths≤65 / Ä≥35 2,6 6 21 159 m² Planeeritud maapealne hoonestusala alates kolmandast korrusest 4 15 19 26 1e 5.58 2 22 Varikatuse võimalik asukoht 3 Ths≤65 / Ä≥35 7 13 14 1 20 i=4,8%, l=70 m 2 1030 m² 12 16 1K L 1 Krundi positsiooni number 3,0 8 Ülemine terrass 5.80 1003 m² SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES i=8,5%, l=36 m 11 17 Jahisadama abiruumid ülemise terrassi all KÕRGUS MEETRITES HOONEALUNE PIND MAAPEAL HOONETE ARV KRUNDIL SUURIM HOONEALUNE (PÕHIHOONE +ABIHOONE) Krundi ehitusõigus KORRUSELISUS PIND MAA-ALL 9 3% P - hoones SJ KRUNDI SUURUS 7, P - õues Võra kõrgus 15.77 m abs 18 2.30 = ,i Ajutise krundi positsiooni number m 10 Võimalik rattaparkla ja laenutus 2.40 2.70 37 Parkla 8 kohta l= 1b 30 kohta Ajutise krundi sihtotstarve 2.50 m² Ajutise krundi suurus 4,0 Ths≤65 / Ä≥35 2689 m² 3K abs.h=max 14,17m Jahisadama teenindus- Võimalik rattaparkla Jahisadama parkimiskohad - 60 Ths Sadam ala, mänguväljak 2.30 10 kohta Ä Hotell, restoran L Tee, tänav Autode võimalik juurdepääs krundile Paadikärude parkimiskohad - 30 Jalakäijate võimalik sissepääs hoonesse Allalastud või tõstetud äärekivi 1a 2.30 Planeeritud panduse võimalik asukoht Ths≤65 / Ä≥35 4250 m² Planeeritud tugimüüri võimalik asukoht Sadama teenindusala Planeeritud piirde võimalik asukoht Planeeritud võimalik nõlv 0 Säilitatav II klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga 0 Säilitatav III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga 0 Säilitatav IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga Planeeritud slipp 0 Säilitatav V klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga 1d Kõrghaljastuse võimalik asukoht Ths≤65 / Ä≥35 1 50574 m² Madalhaljastuse, mille kõrgus jääb alla 1,2 m, võimalik asukoht Ths≤65 / Ä≥35 11 m 2410 SJ Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik hoone mahus _ 1+1 3 - 58697 m² 98 Jäätmemaja võimalik asukoht Likvideeritav objekt Likvideeritav haljastus Eesti põhikaardile kantud veekogu piir (10.03.2016 seisuga) Planeeritud võimalik uus merepiir Ehituskeeluvööndi piir 50 m võimalikust uuest merepiirist (Looduskaitseseadus § 38 lõige 1) (vt märkus 14) Läänemere veekaitsevööndi piir 20 m võimalikust uuest merepiirist (Veeseadus § 29 lõige 2) Kallasrada 10 m võimalikust uuest merepiirist 185,0 (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38) Vanalinna muinsuskaitseala vaatekoridor (vastavalt Tallinna Vanalinna Muinsuskaitseala põhimäärusele) Planeeritud muuli ja ranna kindlustusrajatise võimalik asukoht 135,0 Avalikuks kasutamiseks määratud ala Juurdepääsuservituudi vajadusega ala Tehnovõrguservituudi vajadusega ala Allaehitusservituudi vajadusega ala 37.60 Orienteeruv planeeritud kõrgusarv Planeeritud hoonesisene trafoalajaam Märkused: 1. Jahisadam on joonisele kantud vastavalt OÜ EstKONSULT eskiisile, töö nr K009. 2. Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas dendroloog Olev Abner veebruaris 2016. 3. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. Planeeritud sadamatuled 4. Planeeritud alal asuvad kergliiklusalad on linnakodanikele avatud. 5. Planeeritud alale jääb nii kinnistusraamatu kannetest tulenevaid tehnovõrkude kitsendusi kui ka kehtivatest määrustest tulenevaid kitsendusi olemasolevatele tehnovõrkudele kaitsevööndite ulatuses. 6. Planeeritud maa-ala asub Vabariigi Valitsuse 20. mail 2003 määrusega nr 155 vastuvõetud Tallinna vanalinna muinsuskaitseala Ujuvkaide orienteeruvad asukohad põhimääruse kohaselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja sellega liituvas vaatesektoris, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. (täpsustatakse projekteerimise käigus) 7. Interpoleeritud krundi kõrgus on 3.17 m abs, millest tulenevalt on krundile planeeritud hoone suurim lubatud kõrgus 14.17 m abs. AKVATOORIUM -3,50 m abs.h 8. 9. 10. Haljastuse projekteerimisel Ranna tee äärde arvestada ristuvatelt tänavatelt avanevate vaadetega. Sadama, muulide ja sildumiskohtade paigutus on tinglik ja täpsustub projekteerimise käigus. Planeeringuala haljastus lahendatakse eraldi haljastus-kujundusprojektiga järgmises projekteerimise staadiumis. 11. Planeeritud ala asub Läänemere piiranguvööndis (200 m). 12. Mereäärsed jalakäijate alad tuleb projekteerida nii, et need oleks liikumiseks ohutud. Kergliiklusteed projekteerida vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad nõutele. 13. Teede, parklate ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojekti koostamisel. 14. Läänemere äärne 50 meetri laiune ehituskeeluvöönd ei laiene vastavalt Looduskaitseseaduse1 § 38 lõikele 5 planeeritud ehitistele ja rajatistele). Asendiplaanilise ja võimaliku arhitekt Joonas Saan mahulise lahenduse autor: OÜ ARS PROJEKT Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus Geoalus: Koostaja: OÜ GEO S.T. Töö nr: 21M5122 Mõõdistatud: 12.2015 K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a Tallinn 10151 Eesti Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering tel +372 626 4100 [email protected] Tegevjuht M. Rannu /allkirjastatud digitaalselt/ Objekti asukoht: Tallinn, Pirita linnaosa Projektijuht I. Hansaar /allkirjastatud digitaalselt/ Arhitekt I. Orav /allkirjastatud digitaalselt/ Joonise nimi: Põhijoonis Planeerija M. Mustkivi /allkirjastatud digitaalselt/ Faili nimi: Koostatud: 05.07.2017 Töö nr: Joonise tähis [nr - leht (lehti)]: Staadium: Mõõtkava: 15151_DP.dwg 15151 DP-2 DP 1:500  Väljavõte gaasitorustiku ja keskpingekaablite ühendusest Tuule teel 5.80 Viimsi tee T3 Viimsi tee 78402:204:0113 Tuule tee Tuule tee P ka lane ab er S lik itu or d nr isse id kp 14 lõ or 04 ige ka ab lis se Edasi vt väljavõtet 78402:204:0113 E N Viimsi tee T3 S W 2 2- 3 3. 4 K 2) )3.9 ) 1 .55 1 2. (5 2- 4) )3.9 94 56 4.8 7 K (5800 .15 4 2) )3.9 ) 1 .90 1 a 2 3. ) 0 2- ig 1) 69 /56 (5 3 )4. 97 K 4 0/ 9 on 0 50 sk sio lis t la na nk . 3 at 80 )4.0 06 lja 2- ka pu ev av 0/ 6 vä 0 3 3. 3 K 50 ee us m rit 2) )3.6 ) ee 1 .80 de ee ev itm (5 sa kvid 80 )3.7 86 em li 0/ 6 ad itud üh ane 0 kt 50 Li un iss er a sp ug u rg itm Pl võ li ee itud sk 1 isv er 1- la üh lane 3) )4.6 52 K lja 2 . ) ev av 1) .92 vä m rit P ee (5 de ee 4 . 9 4 5) )4.5 21 a sa kvid ug 56 .5 3 a 5 t 0/ 2 Li ig 0 an ts kt rg je lev 50 on isa un dr 4 ivõ õr o 80 3.3 2* 2-4 io al sp hü let as 5 as an u 3) 4.4 2 K tu lem 2- ek iitm 2) )3.3 ) 1 .85 3 4. 9 K ga O 2) )2.5 ) 1 1 .71 ve d l (5 P- kt eo itu (5 0/ 7 1L 80 )3.1 46 0 un 50 isr er 0/ 9 0/ 5 K 0 üh ane 56 4.6 ) 50 1) .85 isp 0 Pl 50 (5 m tu Lii 5.60 TINGMÄRGID 6 5 63 Planeeritud ala piir vastavalt algatamisele nr v 5.80 ae ek Planeeritud ala piir l=25 m, i=2,5% d Si 2) )3.8 ) 1 .30 40 3.8 6 Katastriüksuse piir 1 0/ 6 5 -1 ( Parkla 40 kohta 31 am LP 5.00 a Moodustatava krundi piir K2 aj al e en ) õr us ga Moodustatava ajutise krundi piir sis ev est gu ne sid is kt es oo 5.58 Olemasolev autoliikluse ala un sid h kV d isp d ,4 itu m itu /0 er i=4,8%, l=70 m Planeeritud autoliikluse ala tu eer 10 lane an P Pl 5.80 Olemasolev kergliikluse ala (lii i=8,5%, l=36 m Ülemine terrass Jahisadama abiruumid ülemise terrassi all Planeeritud kergliikluse ala 3% 7, 2.30 = Perspektiivne kergliikluse ala ,i m 2.70 2.40 37 Parkla 8 kohta l= Planeeritud jahisadama teenindus- ja ürituste ala 2.50 4,0 Planeeritud terrass Jahisadama teenindus- Jahisadama parkimiskohad - 60 Veekogu ala, mänguväljak 2.30 Haljasala 1 Planeeritud maapealne hoonestusala 1. ) 1) .11 00 0 -2 ( Paadikärude parkimiskohad - 30 Planeeritud maapealne hoonestusala alates kolmandast korrusest 1V K2 Varikatuse võimalik asukoht 1 2 Krundi positsiooni number nr 2.30 sk la jal vä ev d m itu ee Sadama teenindusala Allalastud või tõstetud äärekivi de er sa lane P Planeeritud panduse võimalik asukoht Planeeritud tugimüüri võimalik asukoht Planeeritud piirde võimalik asukoht Planeeritud võimalik nõlv Säilitatav II klassi puu või puude rühm Säilitatav III klassi puu või puude rühm Säilitatav IV klassi puu või puude rühm Säilitatav V klassi puu või puude rühm Kõrghaljastuse võimalik asukoht Likvideeritav objekt Likvideeritav haljastus Eesti põhikaardile kantud veekogu piir Planeeritud võimalik uus merepiir Ehituskeeluvööndi piir 50 m võimalikust uuest merepiirist (Looduskaitseseadus § 38 lõige 1) Läänemere veekaitsevööndi piir 20 m võimalikust uuest merepiirist (Veeseadus § 29 lõige 2) Kallasrada 10 m võimalikust uuest merepiirist (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38) Planeeritud muuli ja ranna kindlustusrajatise võimalik asukoht Juurdepääsuservituudi vajadusega ala Tehnovõrguservituudi vajadusega ala Avalikuks kasutamiseks määratud ala Planeeritud veetoru Planeeritud reoveekanalisatsioonitoru Planeeritud sademevee kanalisatsioonitoru Planeeritud maa-alune A-kat (0,02 kuni 0,1 bar) gaasitorustik Planeeritud hoonesisene trafoalajaam Planeeritud keskpinge kaablikoridor Planeeritud sidekanalisatsioon AKVATOORIUM -3,50 m abs.h Märkused: 1. Tehnovõrkude paigutus on põhimõtteline ning täpsustatakse järgmistes projekteerimise staadiumites. 2. Planeeritud alale jääb nii kinnistusraamatu kannetest tulenevaid tehnovõrkude kitsendusi kui ka kehtivatest määrustest tulenevaid kitsendusi olemasolevatele tehnovõrkudele kaitsevööndite ulatuses. 3. Planeeritud maa-ala asub Vabariigi Valitsuse 20. mail 2003 määrusega nr 155 vastuvõetud Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse kohaselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja sellega liituvas vaatesektoris, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Asendiplaanilise ja võimaliku arhitekt Joonas Saan mahulise lahenduse autor: OÜ ARS PROJEKT Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus Geoalus: Koostaja: OÜ GEO S.T. Töö nr: 21M5122 Mõõdistatud: 12.2015 K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a Tallinn 10151 Eesti Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering tel +372 626 4100 [email protected] Projektijuht I. Hansaar /allkirjastatud digitaalselt/ Objekti asukoht: Tallinn, Pirita linnaosa Projekteerija N. Kovtunova /allkirjastatud digitaalselt/ Projekteerija M. Sagdejeva /allkirjastatud digitaalselt/ Joonise nimi: Tehnovõrkude koondplaan Insener A. Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Faili nimi: Koostatud: 05.07.2017 Töö nr: Joonise tähis [nr - leht (lehti)]: Staadium: Mõõtkava: 15151_DP.dwg 15151 DP-3 DP 1:500  Võr 1K N E Tuule tee W S TINGMÄRGID Ran Katastriüksuse piir na t ee Moodustatava krundi piir Planeeritud autoliikluse ala 2K Olemasolev kergliikluse ala Planeeritud kergliikluse ala "Noa" restoran Ranna tee Perspektiivne kergliikluse ala Planeeritud muuli ja ranna kindlustusrajatise võimalik asukoht 2K Planeeritud hoonestus(ala) korruselisusega 5.60 2- korruseline hoonestus 5.80 3- korruseline hoonestus Olemasolev teekattemärgistus 5.58 Planeeritud teekattemärgistus l=25 m, i=2,5% Koe rte u 5.00 Jalakäijate avaliku läbipääsu võimalik asukoht juta i=8,5%, l=36 m i=4,8%, l=70 m mise Ülemine terrass Jahisadama abi ruumid ülemise terr assi all 5.80 koh t 2.50 2.70 2.30 Tallinna WMS aluse tingmärgid 2.40 3% 7, , i= m Jahisadama teenin 37 dus- 3K l= ala, mänguväljak Jahisadama parkim iskohad - 60 Teed ja tänavad 2.30 Kruusa- ja killustikkattega alad Paadikärude par kimiskohad - 30 Haljasalad 2.30 Sadama teenindus Veekogud ala Hooned Märkused: 1. Andmed naaberplaneeringute kohta on antud 12.10.2016 seisuga. 2. Planeeritud maa-ala asub Vabariigi Valitsuse 20. mail 2003 määrusega nr 155 vastuvõetud Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse kohaselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja sellega liituvas vaatesektoris, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. 3. Teede, parklate ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojekti koostamisel. 4. ALUSKAART: Tallinna linna WMS teenuse aluskaart. K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a Tallinn 10151 Eesti Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering tel +372 626 4100 [email protected] Projektijuht I. Hansaar /allkirjastatud digitaalselt/ Objekti asukoht: Tallinn, Pirita linnaosa Planeerija M. Mustkivi /allkirjastatud digitaalselt/ Insener H.-K. Uusmäe /allkirjastatud digitaalselt/ Joonise nimi: Liikluskorraldus /allkirjastatud digitaalselt/ Faili nimi: Koostatud: 28.06.2017 Töö nr: Joonise tähis [nr - leht (lehti)]: Staadium: Mõõtkava: 15151_RK analüüs, LK.dwg 15151 DP-4 DP 1:1000  N E Ranna tee 3 kinnistu detailplaneering (DP032220) Väljavõte Pirita linnaosa üldplaneeringu 1 kehtestatud 20.05.2010 linnavolikogu otsusega nr 119 maakasutusplaanist Vaate tee 6 kinnistu detailplaneering (DP003380) W S 2 kehtestatud 25.01.2001 linnavolikogu otsusega nr 17 Sadamaala Viimsi tee 23, 23a, Võra tee 13 ja Viimsi tee 25/Tuule tee 14 kinnistute detailplaneering (DP026440) Vee-ala 3 kehtestatud 25.06.2008 linnavalitsuse korraldusega nr 1216-k Haljas- ehk rohekoridor Ranna tee 12 kinnistu detailplaneering (DP039620) 4 algatatud 22.10.2014 linnavalitsuse korraldusega nr 1589-k Väljakujunenud pereelamute ala Tallinna laht Miljööväärtusega hoonestusala * Ülejäänud tingmärgid ühtivad Pirita linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani tingmärkidega Planeeritud ala asukoht TINGMÄRGID Planeeritud ala piir Viimsi tee Viimsi tee Linnaosa piir 2K Kontaktvööndi piir 1- P-5 Kehtestatud detailplaneeringu piir 3 1K 1K Menetletava detailplaneeringu piir tee Katastriüksuse piir a tee erivälj Vaate Moodustatava krundi piir Väina tee M Lääne tee Vana- Vaa Miid te p Planeeritud autoliikluse ala uran õik na te Võra tee e Olemasolev kergliikluse ala 2 1K Planeeritud kergliikluse ala Tuule tee Perspektiivne kergliikluse ala 1 Planeeritud muuli ja kaldakindlustuse võimalik asukoht Ran na t 2K Planeeritud hoonestus(ala) korruselisusega e e Vanalinna muinsuskaitseala vaatekoridor 2K (vastavalt Tallinna Vanalinna Muinsuskaitseala põhimäärusele) "Noa" restoran 4 Eesti põhikaardile kantud veekogu piir Ranna tee Planeeritud võimalik uus merepiir Läänemere ranna piiranguvööndi piir 200 m (Looduskaitseseadus § 37 lõige 1) Läänemere ranna ehituskeeluvööndi piir 50 m l=25 m, i=2,5% Koe (Looduskaitseseadus § 38 lõige 1) rte u juta i=8,5%, l=36 m i=4,8%, l=70 m Läänemere veekaitsevööndi piir 20 m m ise k Ülemine terrass Jahisadama abiruu mid ülemise terras si all (Veeseadus § 29 lõige 2) oht % 7,3 Jahisadama teenin dus- 37 m , i= Bussipeatus 3K l= ala, mänguväljak Jahisadama parkim iskohad - 60 Paadikärude parkim iskohad - 30 Kaitseala (Väina tee 4 aed) Sadama teenindusala Kaitstav looduse üksikobjekt (Aia peatuse rändrahn) Tallinna WMS aluse tingmärgid Teed ja tänavad Kruusa- ja killustikkattega alad Haljasalad Veekogud Hooned AKVATOORIUM -3,5 0 m abs.h Märkused: 1. Andmed naaberplaneeringute kohta on antud 12.10.2016 seisuga. 2. Planeeritud maa-ala asub Vabariigi Valitsuse 20. mail 2003 määrusega nr 155 vastuvõetud Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse kohaselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja sellega liituvas vaatesektoris, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. 3. ALUSKAART: Tallinna linna WMS teenuse aluskaart. K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a Tallinn 10151 Eesti Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering Tallinna laht tel +372 626 4100 [email protected] Projektijuht I. Hansaar /allkirjastatud digitaalselt/ Objekti asukoht: Tallinn, Pirita linnaosa Planeerija M. Mustkivi /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Joonise nimi: Ruumilise keskkonna analüüs /allkirjastatud digitaalselt/ Faili nimi: Koostatud: 28.06.2017 Töö nr: Joonise tähis [nr - leht (lehti)]: Staadium: Mõõtkava: 15151_RK analüüs, LK.dwg 15151 LISA 9.2 DP 1:2000  KÖITE SISUKORD LISA 1. TEAVE MENETLUSTOIMINGUTE KOHTA 1.1 Teadeanne detailplaneeringu eskiislahenduse ja KSH programmi avaliku arutelu tulemuste kohta (Pirita, 01.04.2016) 1.2 Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse ning KSH programmi tutvustava avaliku arutelu protokoll, 16.03.2016 1.2.1 Detailplaneeringu eskiislahendust ning KSH programmi tutvustaval avalikul arutelul osalenud isikute nimistu 1.3 Detailplaneeringu koostamise ajal esitatud vastuväited ja vastused 1.3.1 Tallinna Keskkonnaameti 15.04.2016 vastuskiri nr 6.1-4.4/149-6 S. Sildnik’le 1.3.2 S. Sildnik (Võra tee 7), 15.03.2016 1.3.3 Tallinna Keskkonnaameti 15.04.2016 vastuskiri nr 6.1-4.4/149-8 OÜ-le Liimi KV 1.3.4 OÜ Liimi KV 14.03.2016 nr 12-2016 (Tuule tee 1 kinnistu omaniku esindaja) 1.3.5 Tallinna Keskkonnaameti 15.04.2016 vastuskiri nr 6.1-4.4/149-7 E.-L. Lillele, H.-O. Võidulale, H. Saarinen’le ja K. Valgmale 1.3.6 E.-L. Lille e-kiri (Võra tee 1), 15.03.2016 1.3.7 H.-O. Võidula (Võra tee 1), 14.03.2016 1.3.8 H. Saarinen (Ranna tee 12), 13.03.2016 1.3.9 K. Valgma (Võra tee 8), 13.03.2016 1.4 Ametlik teadaanne detailplaneeringu eskiislahenduse ja KSH avalikustamise ning avaliku arutelu toimumise kohta (Pirita, 04.03.2016) 1.5 Ametlik teadaanne detailplaneeringu eskiislahenduse ja KSH avalikustamise ning avaliku arutelu toimumise kohta (Pealinn, 22.02.2016) 1.6 Ametlik teadaanne detailplaneeringu eskiislahenduse ja KSH avalikustamise ning avaliku arutelu toimumise kohta (Postimees, 16.02.2016) 1.7 Pirita Linnaosa Valitsuse kirjalikud teated 11.02.2016 detailplaneeringu eskiislahenduse ja KSH programmi avaliku väljapaneku ja arutelu toimumise kohta nr 2-1.2/73 1.8 Ametlik teadaanne detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamise kohta (Pirita, 03.07.2015) 1.9 Kirjalikud teated 09.06.2015 detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamise kohta nr 3-2/1123 1.10 Ametlik teadaanne detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamise kohta (Eesti Päevaleht, 08.06.2015) 1.11 Ametlik teadaanne detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamise kohta (Ametlikud teated, 04.06.2015) 1.12 LV korraldus 03.06.2015 detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise otsus nr 874-k koos seletuskirjaga 1.13 Detailplaneeringu delegeerimise leping nr, 1.14 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 20.02.2015 kiri nr 3-2/14/1123-5 detailplaneeringu algatamisettepanekust 1.15 Detailplaneeringu algatamisettepanek, 11.11.2014 1.15.1 algatamise taotlus, 13.11.2014 (digitaalselt allkirjastatud 11.11.2014) 1.15.2 seletuskiri 1.15.3 Eskiislahendus 1.15.4 ilupildid 1.15.5 Vironia Keskuse OÜ 11.11.2014 kaaskiri algatusettepaneku eskiisile LISA 2. TEAVE PLANEERINGU KÄIGUS TEHTUD KOOSTÖÖ KOHTA K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 LISAD.docx/5.07.2017 18:25 LISA 3. KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL LISA 4. VÕRGUVALDAJATE TEHNILISED TINGIMUSED 4.1 ASi Eesti Telekom (kehtiv ärinimi Telia Eesti AS) 15.12.2015 telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 25679540 4.2 AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 28.12.2015 tehnilised tingimused nr PR/1566205-1 4.3 Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regioon 28.12.2015 tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr 237023 4.4 ASi Gaasivõrgud 16.03.2016 tehnilised tingimused nr PJ-297/16 LISA 5. TEISED LÄHTEANDMED 5.1 Ranna tee 1 ja lähiala puittaimestiku haljastuslik hinnang, O. Abner, 2016. a märts 5.2 Muinsuskaitse eritingimused Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks, Artes Terrae Maastikuarhitektid OÜ, 2016. a (koos väljavõttega www.muinas.ee registrist 21.04.2016 kooskõlastamise kohta) 5.3 Maastikuarhitektuurne analüüs ja vaadete hindamine Ranna tee 1 detailplaneeringule, Osaühing KIVISILLA, 2017. a jaanuar LISA 6. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA LISA 7. PLANEERINGU ELLUVIIMISEKS VAJALIKUD KOKKULEPPED LISA 8. OLEMASOLEV OLUKORD 8.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus 8.2 Tugiplaan LISA 9. RUUMILISE KESKKONNA ANALÜÜS 9.1 Ruumilise keskkonna analüüsi järeldused 9.2 Ruumilise keskkonna analüüs - joonis LISA 10. ILLUSTRATSIOONID 10.1 Merivälja sadam, OÜ ARS PROJEKT LISA 11. PÕHILAHENDUSE VARIANDID K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 LISAD.docx/5.07.2017 18:25  LISA 2. TEAVE PLANEERINGU KÄIGUS TEHTUD KOOSTÖÖ KOHTA Jrk Seisukoha andnud Seisukoha Seisukoha täielik ärakiri Seisukoha originaali Märkus nr organisatsioon/isik kuupäev ja nr asukoht 2.1 AS Gaasivõrgud 25.04.2017 Gaasivõrgud AS on nõus esitatud planeeringu Kooskõlastusleht Tingimused Nr 553 lahendusega järgnevate märkustega: (saadud digitaalselt) edaspidiseks 1. Ehitusprojektid kooskõlastada AS Gaasivõrgud. Joonis DP-3 tegutsemiseks on 2. Enne gaasitorustike ehitustöid tellida tehnilised Seletuskirja soojus- ja lisatud seletuskirja tingimused tööprojekti koostamiseks. gaasivarustuse osa punkti 6.2.5. Gaasitorustike ehitustööde eelduseks on sõlmitav TLPA arhiiv leping AS-ga Gaasivõrgud. Allkirjastatud digitaalselt /Tatjana Kopareva/ spetsialist 2.2 Elektrilevi OÜ 02.05.2017 Kooskõlastatud tingimustel: Kiri (saadud digitaalselt) Tingimused Nr 5722477833 * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Joonis DP-3 edaspidiseks * Tööjooniste staadiumiks taotleda tehnilised TLPA arhiiv tegutsemiseks on tingimused täpsustatud koormustega. lisatud seletuskirja Allkirjastatud digitaalselt /Ave Voolaid/ punkti 6.2.5. 2.3 Telia Eesti AS 04.05.2017 Kooskõlastus, terviktekst vt kiri. Kiri (saadud Tingimused Nr 28325446 Allkirjastatud digitaalselt /Marina Prigask/ digitaalselt) edaspidiseks Joonis DP-3 tegutsemiseks on Seletuskirja lisatud seletuskirja sidevarustuse osa punkti 6.2.5. TLPA arhiiv 2.4 Fausto Capital OÜ – 10.05.2017 Kooskõlastan. Joonis DP-2 (saadud Ranna tee 1 kinnistu Allkirjastatud digitaalselt /Kenneth Karpov/ digitaalselt) omanik ja dp huvitatud isik Joonis DP-3 TLPA arhiiv K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 LISAD.docx/5.07.2017 18:25 2.5 Tallinna Ettevõtlusamet 17.05.2017 Vaadates läbi esitatud dokumendid Ranna tee 1 e-kiri kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kohta, nõustub TLPA arhiiv Tallinna Ettevõtlusamet esitatud planeeringulahendusega ning kooskõlastab selle märkusteta. Allkiri /Kairi Vaher/ juhataja 2.6 Veeteede Amet 07.06.2017 Oleme Teie poolt esitatud planeeringuga tutvunud Kiri (saadud digitaalselt) Tingimused hüdrograafia ja Nr 6-3-1/1414 ning teatame, et meil ei ole märkusi sellele. TLPA arhiiv edaspidiseks navigatsioonimärgistuse Samas juhime tähelepanu, millega tuleb arvestada tegutsemiseks on teenistus sadama ehitusprojekti koostades: lisatud seletuskirja 1. Palume tähelepanu pöörata sellele, et punkti 6.2.6. sildumiskohtade (k.a sildunud aluste) ridade vahele jääks piisavalt liikumis- ja manööverdusruumi. Näiteks on väikseim erinevate maade väikelaevasadamate projekteerimise juhendites esitatud sildumiskohtade ridade (k.a sildunud aluste) vahelise läbipääsu laius 1,5 suurima seda kasutava aluse pikkust. 2. Välisvalgustuse projekteerimisel lähtuda sellest, et see ei hakkaks häirima sadama navigatsioonitulede kasutamist ning ei pimestaks veeliiklejaid. 3. Sadamaehitiste ja süvendustööde projekt tuleb enne tööde algust kooskõlastada Veeteede Ametiga, vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 06. detsembri 2002. a määrusele nr 26 "Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas". 4. Sadama navigatsioonimärgistuse projekteerimisel tuleb lähtuda majandus- ja kommunikatsiooniministri 02. detsembri 2002. a määrusest nr 18 "Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 LISAD.docx/5.07.2017 18:25  rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord". Allkirjastatud digitaalselt /Taivo Kivimäe/ juhataja - peadirektori asetäitja 2.7 Tallinna Linnavaraamet 29.06.2017 Kooskõlastame planeeringulahenduse esitatud kujul Kiri (saadud digitaalselt) Nr 4.3-1/2770 - järgmiste märkustega: TLPA arhiiv 2 1. Palume hiljemalt enne detailplaneeringu vastuvõtmist lisada planeeringu materjalidele ja edastada Tallinna Linnavaraametile Ranna tee 1 kinnistu omaniku kirjalik seisukoht transpordimaa sihtotstarbega krundi pos 3 (51 m²) linnale tasuta võõrandamise tingimuste kohta. 2. Peame otstarbekaks krundi pos 3 võõrandamiseks sõlmida kinnisasja omanikuga lepingu pärast detailplaneeringu vastuvõtmist ja enne kehtestamist. Palume Tallinna Linnaplaneerimise Ametil vastavasisuline ülesanne näha ette Tallinna Linnavaraametile detailplaneeringu vastuvõtmise korralduses. 3. Ranna tee T1 kinnistust moodustatavad ajutised krundid pos 1b, pos 1c ja pos 1e on võimalik liita Ranna tee 1 kinnistust moodustatava krundiga (pos 1a ja pos 1d) pärast detailplaneeringu kehtestamist tasu eest. Kõik linna maa võõrandamisega seotud kulud tasub taotleja. Linna maa võõrandamise otsustuspädevus on Tallinna Linnavolikogul. Terviktekst vt kiri. Allkirjastatud digitaalselt /Einike Uri/ ameti juhataja K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 LISAD.docx/5.07.2017 18:25  LISA 3. KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse Märkus nr organisatsioon nr ja kuupäev originaali asukoht 3.1 3.2 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 LISAD.docx/5.07.2017 18:25 LISA 6. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 LISAD.docx/5.07.2017 18:25 LISA 7. PLANEERINGU ELLUVIIMISEKS VAJALIKUD KOKKULEPPED K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 LISAD.docx/5.07.2017 18:25 LISA 8.1 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Olemasoleva olukorra kirjeldus Planeeritud ala asub Pirita linnaosas Merivälja asumis Ranna tee ja Läänemere vahelisel alal. Ranna tee 1 kinnistul paikneb endine ootepaviljon ja Merivälja muul. Lisaks jääb planeeritud alale osa Ranna tee T1 maa-alast ning mereala kuni ca 230 meetrit rannikust. Merivälja sadamakai ehitus algas 1925. aasta veebruaris ja kai sai valmis 1927. aastal. Pärast kai valmimist toimus mõnda aega reisilaevaliiklus Merivälja ja Kalaranna vahel. Hiljem kasutati kaid ehitusmaterjalide veoks. Sõja ajal kai lagunes. 1969. aastal sadamakai taastati ja samal ajal ehitati laevade ja busside ühine ootepaviljon. Maa-alal asuvad järgmised kinnistud: Aadress Pindala Registriosa Katastritunnus Sihtotstarve Omanik m² nr Ranna tee 1 4301 3025401 78402:204:8440 Ärimaa 50%, Vironia Keskus OÜ Sotsiaalmaa 50% (kehtiv ärinimi Fausto Capital OÜ) Ranna tee T1 23812901 78402:204:0096 Transpordimaa Tallinna linn osa Planeeringuala reljeef on vaheldusrikas. Maapinna kõrgused Ranna tee ja mere vahelisel kitsal maaribal kõiguvad vahemikus 0–6 meetrini. Merivälja kai jalamilt loode suunas, paralleelselt Ranna teega kulgeb suhteliselt järsk rannaastang (järsak), mille kõrguste vahe ulatub kuni 3 meetrini. Kai jalamist kagu suunas on nõlva kalle laugjam, kuid kõrguste vahe ulatub üle 5 meetri. Merivälja kai ulatub ca 2 m üle mere pinna. Ranna teelt kaile jõudmiseks tuleb kõndida alla amortiseerunud treppidest. Kai on rahuldavas seisukorras, kuid mõnes lõigus lagunenud. Ootepaviljon on kasutusest väljas ning hoone ümbrus toimib eluheidikute kogunemiskohana. Mererand on planeeringuala piires kivine. Ranna tee on peamine sõidukoridor Tallinna linna ja Viimsi valla vahel. Ranna tee rekonstrueeriti 2012-2013. aastal. Sõidutee on kahesuunaline ja neljarealine. Elamukruntide poolsele tee poolele rajati 4 meetri laiune kergliiklustee. Sõiduteest mere pool on vaid 90 meetri pikkune kergliiklustee (ülekäigurajast bussipeatuse ja endise ootepaviljonini). Ülejäänud osas on murul sisse tallatud rada. Haljastus Haljastusliku hinnangu tegemiseks vajalikud tööd viidi läbi 2016. aasta veebruaris. Ranna tee 1 kinnistul, ootepaviljoni lähedal kasvab kaks haljastuslikult väärtuslikku keskealist harilikku tamme nr 13 ja 19. Olemasoleva bussipeatuse taha, Ranna tee T1 kinnistul, kasvab veel üks haljastuslikult väärtuslik h. tamm nr 2. Ranna tee serva ritta istutatud pooppuud nr 35, 36, 38, 42 ja 43 on heas või rahuldavas tervislikus seisundis ja tuleb säilitada. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 LISAD.docx/5.07.2017 18:25 Uuritud alal eristati 18 nimetust puittaimi, neist 6 on kodumaised. Hinnangu tervikteksti vt LISA 5.1. Avaliku ruumi kvaliteet Ranna tee rekonstrueeriti 2012.-2013. aastal ja on heas korras. Sadamakail ja endise ootepaviljoni ümbruses on tagatud elementaarne heakord, kuid need ehitised on lagunemas. Liikluskorraldus Planeeritud ala paikneb Ranna tee ääres. Planeeringualale jääb ühistranspordipeatus. Hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad Ranna tee 1 kinnistul paikneb ootepaviljon ning randumissild. Tehnovarustus Ranna tee 1 kinnistule on välja ehitatud side liitumispunkt. Ranna teel ja Tuule teel on olemas ülejäänud tehnovõrgud, sh tänavavalgustus. Planeeringuala ei jää Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusega nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kohasesse kaugküttepiirkonda. Kehtivad detailplaneeringud Planeeritud alad kohta ei ole varem detailplaneeringut kehtestatud. Kehtivad kitsendused • Planeeritud maa-ala asub Vabariigi Valitsuse 20. mail 2003 määrusega nr 155 vastuvõetud Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse kohaselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja sellega liituvas vaatesektoris, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. (Merivälja kail paikneb vanalinna vaatesektori vaatepunkt). • Ranna ja kalda piiranguvöönd 200 meetrit (Looduskaitseseadus¹ § 37 lõige 1); • Ehituskeeluvöönd 50 m (Looduskaitseseadus¹ § 38 lõige 1); • Veekaitsevöönd 20 m tavalisest veepiirist (Veeseadus¹ § 29 lõige 2); • Kallasrada 10 m veepiirist (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 § 38). K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 LISAD.docx/5.07.2017 18:25 Ranna tee 1 • Geodeetiline märk nr T026. Ranna tee T1 • Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat AKTSIASELTS TALLINNA VESI ﴾registrikood 10257326﴿ kasuks. Isiklik kasutusõigus ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal. • Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat Elisa Eesti AS ﴾registrikood 10178070﴿ kasuks. Tasuline isiklik kasutusõigus elektroonilise side võrgu rajatiste ﴾kaablikanalisatsioonide﴿ ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal. • Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks tähtajaga 50 aastat Elektrilevi OÜ ﴾registrikood 11050857﴿ kasuks. Tasuline asjaõigusseaduse § 158 ja § 158¹ järgne isiklik kasutusõigus maakaabelliinide omamiseks, ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 LISAD.docx/5.07.2017 18:25 LISA 9.1 RUUMILISE KESKKONNA ANALÜÜSI JÄRELDUSED Teisel pool Ranna teed paikneb väljakujunenud väikeelamute ala, miljööväärtuslik Merivälja asum. Piirkond on traditsiooniline aedlinn, millele on iseloomulik rohke haljastus ja suhteliselt suured krundid. Pirita rannaala detailplaneeringu maa-ala jääb vahetult kontaktvööndi piirist kagu poole. Piirkonnal on hea ühendus linna keskusega. Heakorrastatus paraneb. Ranna tee 3 kinnistu detailplaneering kehtestati 20. mail 2010 linnavolikogu otsusega nr 119. Lahendus on ellu viidud – rajatud on heade merevaadetega „Noa“ restoran. Kontaktvööndisse jääb 3 üksikelamute detailplaneeringut: Vaate tee 6 kinnistu detailplaneering kehtestati 25. jaanuaril 2001. aastal linnavolikogu otsusega nr 17. Viimsi tee 23, 23a, Võra tee 13 ja Viimsi tee 25/Tuule tee 14 kinnistute detailplaneering kehtestati 25.juunil 2008. aastal linnavalitsuse korraldusega nr 1216-k Ranna tee 12 kinnistu detailplaneering (DP039620) algatatud 22.10.2014 linnavalitsuse korraldusega nr 1589-k K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 LISAD.docx/5.07.2017 18:25  KÖITE SISUKORD I SELETUSKIRI ......................................................................................................................... 1 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ................................................... 1 2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ............................ 1 3 PLANEERINGUS KAVANDATU....................................................................................... 1 3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus...................................................................................... 2 3.2 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted .............. 2 3.3 Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad .... 2 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted .................................................................................... 3 3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted ...................................................... 3 3.5.1 Haljastus ja heakord ................................................................................................... 3 3.5.2 Likvideeritavate üksikpuude esialgne asendusistutuste arvutus ................................ 4 3.5.3 Jäätmekäitluse põhimõtted ......................................................................................... 5 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ................................................ 5 3.7 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted .......................................................................... 7 4 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED .................................................. 7 4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ........................................................................................... 7 4.1.1 Üldosa......................................................................................................................... 7 4.1.2 Veevarustus ................................................................................................................ 8 4.1.3 Tuletõrjeveevarustus .................................................................................................. 8 4.1.4 Kanalisatsioon ............................................................................................................ 8 4.1.5 Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht .......................... 9 4.2 Elektrivarustus ja tänavavalgustus .................................................................................. 10 4.3 Sidevarustus .................................................................................................................... 10 4.4 Soojus- ja gaasivarustus .................................................................................................. 11 5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ........................................................ 11 5.1 Kehtivad kitsendused: ..................................................................................................... 11 5.1.1 Riiklike mälestiste kaitsevööndid ja vaatekoridorid ................................................ 11 5.1.2 Kehtivad kitsendused ja isiklikud kasutusõigused kinnistute kaupa........................ 12 5.2 Kavandatud kitsendused ................................................................................................. 12 5.2.1 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks...................... 12 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ..................... 13 6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded....................................................................................... 13 6.2 Muud nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks ......................................... 13 6.2.1 Muinsuskaitselised eritingimused ............................................................................ 13 6.2.2 Keskkonnakaitsealased nõuded ja soovitused .......................................................... 13 6.2.3 Tuleohutusnõuded .................................................................................................... 14 6.2.4 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud .................................................................. 14 6.2.5 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas ............. 15 6.2.6 Veeteede Ameti nõuded ........................................................................................... 16 6.3 Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed vastavalt KSH aruandele (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2015-0208) ...................................... 16 6.3.1 Ettepanekud merekeskkonna kaitseks ...................................................................... 16 6.3.2 Ettepanekud müra mõju vähendamiseks .................................................................. 18 6.3.3 Ettepanekud olemasoleva haljastuse säilitamiseks, hoolduseks ja täiendamiseks ... 18 6.3.4 Ettepanekud maastikuarhitektuuri ja vaadete seisukohast ....................................... 19 6.3.5 Ettepanekud linnustiku kaitseks ............................................................................... 19 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  6.3.6 Muud soovitused ...................................................................................................... 20 6.4 Olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavad indikaatorid vastavalt KSH aruandele (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2015-0208) ...................................... 20 7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITUD ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE, AVALIKELE HUVIDELE JA VÄÄRTUSTELE NING LÄHTEDOKUMENTIDELE ................................................................................................... 22 7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele ........................................................................ 22 7.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele .............. 22 7.3 Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele .................................................... 22 7.4 Vastavus Pirita linnaosa üldplaneeringule ...................................................................... 22 7.5 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele .................................................. 23 7.6 Vastavus majandus ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ .................................................................................................................... 24 7.7 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusele nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ ................................ 24 7.8 Vastavus KSH aruande ettepanekule (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2015-0208) .......... 24 8 ESKIISLAHENDUSE AVALIKUL ARUTELUL TEHTUD ETTEPANEKUTE ARVESTAMINE ........................................................................................................................ 24 II JOONISED 1 Asukohaskeem DP-1 2 Põhijoonis DP-2 3 Tehnovõrkude koondplaan DP-3 4 Liikluskorraldus DP-4 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  1 I SELETUSKIRI 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeritud maa-ala asub Pirita linnaosas Merivälja asumis Ranna tee ja mere vahelisel alal. Ranna tee 1 kinnistul paikneb algselt laevade ja busside ootamiseks projekteeritud ootepaviljon ning Merivälja muul. Planeeritud maa-ala suurus vastavalt algatamise korraldusele on 7,91 ha. Koostöös Tallinna Linnavaraametiga ja Tallinna Kommunaalametiga jõuti järeldusele, et sadama rajatised (ranna kindlustusrajatosed) peavad paiknema ühel krundil. Seetõttu on tehtud planeeringu maa-ala suurendamise ettepanek vastuvõtmise staadiumiks. Planeeritud maa-ala suurus on 8,37 ha. 2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid on: • Luua terviklik ruumiline lahendus mereäärsele alale, kus planeeritud jahisadam, välisruum ning meri moodustaksid teineteist täiendava terviku. • Säilitada ja parandada vanalinna vaadeldavust muulilt • Säilitada väärtuslikud tammed. • Parandada piirkonna avaliku ruumi kvaliteeti. • Määrata nõuded ranna kindlustamiseks tormi ja lainetuse eest 3 PLANEERINGUS KAVANDATU Ranna tee 1 kinnistule on planeeritud jahisadam teenindava hoonega. Hoonesse on kavandatud ka toitlustusasutus ja majutusteenust pakkuva asutuse ruumid. Toitlustusasutus võimaldab tagada vaateid vanalinnale ja merele ka halbade ilmastikuolude korral. Majutusteenus on mõeldud eelkõige jahisadamas randujatele, sest lähipiirkonnas hotellid puuduvad. Sadama väljaehitamise käigus on vaja rekonstrueerida olemasolev muul, rajada uued ranna kindlustusrajatised (muulid, lainemurdjad), süvendada mereala kavandatava akvatooriumi ja sadama sissesõidu asukohas ning täita kavandadava akvatooriumi ja praeguse rannajoone vahele jääv mereala. Sadama akvatooriumi kavandatud mõõtmed on 135x200 m, akvatooriumi sügavuseks on kavandatud 3,5 m (mõõdud täpsustuvad projekteerimise staadiumis). Sissesõit jahisadamasse on kavandatud selliselt, et sadam oleks kaitstud suurema lainetuse eest. Olemasolev muul on vaja rekonstrueerida ja pikendada ning ehitada sadama akvatooriumi edelapoolsele küljele uus kaitsemuul. Sadama akvatooriumisse on joonistel näidatud ujuvkaide orienteeruvad asukohad. Ranna tee äärde on kavandatud kergliiklustee (nö rannapromenaad) ning avalikku kasutusse planeeritud parkimiskohad. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  2 3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus Asjaõigusseaduse § 133 lg 1 kohaselt ulatub kinnisomand mere rannajooneni, milleks on mere tavaline veepiir. Asjaõigusseaduse § 132 lg 4 kohaselt jääb pinnas, mis kaldale uhutakse või millega kallast täidetakse, kalda osaks. Detailplaneeringu lahenduse realiseerimiseks on vaja ulatuslikult merd täita. Ranna tee 1 (pos 1) krunt suureneb mere täitmisel ~50574 m² (pos 1d) võrra. Loogiliste krundi piiride moodustamise eesmärgil on Ranna tee T1 krundist ette nähtud liita Ranna tee 1 krundiga krunt pos 1c. Et sadama toimimiseks vajalikud kaldakindlustused paikneksid sadamaga ühel krundil, on Ranna tee T1 krundist ette nähtud eraldada ja liita Ranna tee 1 krundiga pos 1b ja pos 1e. Pos 2-ga on tähistatud mere täitmisel suurenev Ranna tee T1 krundi osa.(kergliiklustee ja avalike parkimiskohtade rajamiseks). Pos 3 krundi moodustamine Ranna tee 1 krundist ja võõrandamine linnale on vajalik, et Ranna tee äärne kergliiklustee paikneks linnamaal. Perspektiivselt liidetav Ranna tee T1 krundiga. 3.2 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted Hoonestusala määramisel on lähtutud väärtuslike tammede kasvutingimuste säilitamise vajadusest. Reljeefist tingituna on planeeringu ala kahes tasapinnas. Ranna tee poolt vaadatuna on jahisadama hoone visuaalselt 2-korruseline ning jääb olemasolevate tammede varju. Alumiselt tasapinnalt vaadates on hoone kolmekorruseline. Jahisadama abiruumid (paadikuurid) on kavandatud ülemise tasapinnale planeeritud terrassi alla, uksed avanevad mere poole alumisele tasapinnale. 3.3 Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad Läänemere äärne 50 meetri laiune ehituskeeluvöönd ei laiene vastavalt seadusele planeeritud ehitistele ja rajatistele. Looduskaitseseadus1 § 38. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd (5) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: 1) pinnavee veehaarde ehitisele; 2) sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; 3) ranna kindlustusrajatisele; 4) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; 5) kalakasvatusehitisele; 6) riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitisele; 7) [kehtetu] K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  3 8) tehnovõrgule ja -rajatisele; 9) sillale; 10) avalikult kasutatavale teele; 11) raudteele. Pos 1 Ranna tee 1 Krundi kasutamise sihtotstarve: Kuni 65% tootmismaa (sadam), ärimaa ≥35% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 + abihoone Hoone suurim lubatud ehitusalune pindala: 2410 m² Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11 m Hoone suurim lubatud absoluutkõrgus: 14,17 m Pos 2 Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Mere täitmise teel tekkiv ala Ranna tee äärse kergliiklustee ja avalike parkimiskohtade rajamiseks. Pos 3 Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Krundi moodustamine on vajalik, et Ranna tee äärne kergliiklustee paikneks linnamaal. Perspektiivselt liidetav Ranna tee T1 krundiga. 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted Jahisadama teenindamiseks vajalik maismaa ala luuakse mere täitmisega maapinna orienteeruva kõrgusmärgini abs.h=2.30 m. Interpoleeritud krundi maapinna kõrgus on abs.h=3,17 m Ranna tee äärde planeeritud kergliiklustee ja parkimiskohad on planeeritud Ranna teega samasse tasapinda ehk siis orienteeruvalt abs h =5.80 m. Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademevesi sademeveekanalisatsiooni. Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutatakse osaliselt pinnasesse. Kõvakattega krundiosal kogutakse sademevesi restkaevudesse. Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis. 3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted 3.5.1 Haljastus ja heakord Kavandatud on säilitada II väärtusklassi kuuluvad harilikud tammed ja pooppuud. Planeeritud alal on palju ise levinud lehtpuude järelkasvu, millised on mõttekas likvideerida. Ranna tee servas kasvavad vanad hõberemmelgad nr 30, 31, 32 ja 33 on südamemädanike tõttu halvas tervislikus seisundis ja on ette nähtud likvideerida. Ranna tee äärde on ette nähtud täiendava kõrghaljastuse rajamine, mille planeerimisel on arvestatud vaadete säilimisega merele ning Tallinna vanalinnale. Vaadete säilimise huvides on K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  4 piiratud madalhaljastuse kõrgust – madalahaljastus peab jääma alla 1,2 meetri. Haljastuse lahendus on valminud koostöös Kivisilla OÜ-ga, kes teostas maastikuarhitektuurse analüüsi ja vaadete hindamise (vt LISA 5.3). Ehitusprojekti koosseisus esitada haljastusprojekt, kus tuleb esitada mere lähedusega arvestav maastikuarhitektuuriline lahendus (kõrg- ja madalhaljastus, tänavainventar jne). Jahisadama teenindusalale on planeeritud laste mänguväljak. 3.5.2 Likvideeritavate üksikpuude esialgne asendusistutuste arvutus Likvideeritavate puude asemele istutatavate puude selgitamiseks vajalik haljastuse ühikute arv on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutuste arvutustes on lähtutud järgmisest valemist: k1 + k 2 + k 3 D* = haljastuse ühik 3 kus D – raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm; k1 – raiutava puuliigi koefitsient; k2 – raiutava puu seisukorra koefitsient; k3 – raiepõhjuse koefitsient (arvutustes 0,7). likv. rinnasläbimõõt Jrk puu liigi (läbimõõtude väärtus- haljastuse Likvideerimise nr nr puu liik koefitsient summa) (cm) klass k2 ühik põhjus 1 1 Harilik jalakas ei asendata järelkasvu rühm V - - teed 2 3 Harilik jalakas ei asendata järelkasvu isen V - - plan haljastus 3 4 Harilik jalakas 1 28 IV 0,3 19 plan haljastus 4 5 Saarvaher 0,5 51 IV 0,3 26 plan haljastus 5 6 Harilik jalakas 1 141 IV 0,3 94 plan haljastus 6 7 Pensilvaania saar 1 103 III 1 93 plan haljastus 7 8 Harilik jalakas ei asendata järelkasvu rühm V - - hoone 8 9 Harilik jalakas ei asendata 19 V - - hoone 9 10 Kuldlehine ei asendata PÕÕSAD III 1 - hoone kibuvits 10 11 Harilik jalakas, ei asendata 39 V - - hoone harilik vaher 11 12 Harilik jalakas ei asendata 26 V - - Kergliiklustee, varjab väärtuslikke tammesid 12 14 Harilik jalakas ei asendata 27 V - - plan haljastus, varjab väärtuslikke tammesid 13 15 Haraline ei asendata ISEND V - - plan haljastus K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  5 ploomipuu 14 16 Harilik jalakas ei asendata 49 V - - Hoone 15 17 Harilik vaher ei asendata 23 V - - hoone 16 18 Harilik jalakas ei asendata 101 V - - hoone 17 20 Haraline ei asendata ISEND IV 0,3 - kergliiklustee ploomipuu 18 21 Harilik jalakas ei asendata 51 V - - kergliiklustee 19 22 Harilik jalakas ei asendata 15 V - - kergliiklustee 20 26 Harilik jalakas 1 32 IV 0,3 21 kergliiklustee 21 28 Harilik saar ei asendata VÕSUD V - - plan haljastus 22 29 Palsampappel ei asendata ISEND V - - plan haljastus 23 30 Hõberemmelgas 0,5 130 IV 0,3 65 plan haljastus 24 31 Hõberemmelgas 0,5 86 III 1 63 plan haljastus 32 Hõberemmelgas ei asendata 63 V - - plan haljastus, 25 ohtlik puu 26 33 Hõberemmelgas 0,5 87 IV 0,3 44 plan haljastus 27 34 Hõberemmelgas ei asendata VÕSUD IV 0,3 - plan haljastus 28 37 Palsampappel ei asendata VÕSUD V - - teed Üheemakaline 29 39 ei asendata PÕÕSAS III - - teed viirpuu 30 44 Aed-karusmari ei asendata PÕÕSAS IV - - teed Kokku 425 Kavandatud hoonete ja teede ehitamiseks ning tehnovõrkude rajamiseks kokku tuleb likvideerida 30 objekti, millest kaks puud, üks põõsarühm ja üks põõsas on III väärtusklassi, viis puud, kaks järelkasvu isendit, üks kännuvõsu ja üks põõsas on IV väärtusklassi ning 7 puud, üks puude rida, neli järelkasvu isendit, kolm järelkasvu rühma, üks juurevõsude kogumik ning üks kännuvõsud on V väärtusklassi objekti. Asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on 425. Haljastuse ühikute alusel arvutatakse likvideeritavate puude asemele istutatavate istikute arv. Arvutustega saadud haljastuste ühikute arv on esialgne ja see arv võib lahenduse täpsustamisel järgnevates projekteerimisstaadiumites muutuda. Lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist. 3.5.3 Jäätmekäitluse põhimõtted Sorteeritud jäätmete võimalikud asukohad on tähistatud põhijoonisel. – kogumispaik hoone mahus ja jäätmemaja võimalik asukoht jahisadama territooriumil. 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted Planeeritud maa-ala asub Pirital Merivälja asumis Ranna tee ääres. Tallinna tänavate liigituse alusel on Ranna tee magistraaltänav, mis ühendab linnaosa teiste linnaosadega ja Viimsi vallaga. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  6 Ranna tee taastusremont teostati 2012-2013. aastal. Tuule tee nimeline ühissõidukite peatus asub planeeringualal. Kergliiklustee Ranna tee mere poolsel teepoolel täna puudub (on vaid bussipeatuse vahetus läheduses). Planeeringuga on ette nähtud kergliiklustee rajamine ülemisele tasapinnale (Ranna tee kõrvale). Alumisele tasapinnale ehk jahisadama hoone juurde jõudmiseks on ette nähtud trepistik olemasoleva trepistiku asukohale ning teine trepistik ala keskel. Lisaks on kavandatud jalakäijate pandus. Kõik kergliiklusteed, kaasa arvatud kaitsemuulide pealsed alad, on kõigile avatud. Ranna tee kõrvale planeeritud parkimiskohad on kavandatud Ranna teega ühte tasapinda. Jahisadama alumisele tasapinnale kavandatud parkimiskohtadele jõudmiseks on kavandatud pandus. Parkimiskohtade kontrollarvutus Ehitise otstarve Norm. arvutus Normatiivne Planeeringus ettenähtud alal, kus normi parkimiskohtade parkimiskohtade arv rakendatakse arv Sildumiskohad (sh 120 60 kaasnevad 2 funktsioonid nagu jahtklubi, paadikuurid) Toitlustusasutus 180 15 (~180 istekohta) 12 Majutusasutus (27 27x0,5 14 majutusüksust) Kokku 89 98 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  7 Lisaks on kavandatud 40 avalikku parkimiskohta Ranna tee äärde. Olemasolevad 4 parkimiskohta on ette nähtud muuta peatumiskohtadeks. Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Tallinna parkimise korralduse arengukavale aastateks 2006-2014. Planeeritud ala asub äärelinnas. Planeeringu alale on kavandatud ka rattaparklad, mille asukohad ja suurused täpsustuvad projekteerimise käigus. Detailplaneering on Tallinna parkimise korralduse arengukavaga kooskõlas. 3.7 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted Planeeritud ala jääb supelranna põhjapiirist umbes 600 m kaugusele. Merivälja muuli piirkond on kulutusrand, kust lainetuse mõjul kantakse setteid ära ja esinevad märkimisväärsed rannapurustused. Ranna tee äärde on kavandatud 4 meetri laiune kergliiklustee. Ranna tee äärde kavandatud parkimiskohad on planeeritud avalikku kasutusse. Jahisadama hoone kõrvale kavandatud mänguväljak on avatud kõigile. Kõik kergliiklusteed, kaasa arvatud kaitsemuulide pealsed alad ja teenindusala, on avatud kõigile. Põhijoonisel on märgitud avalikuks kasutamiseks määratud kergliiklusteed, mille kohta sõlmitakse Tallinna linnaga isikliku kasutusõiguse leping. Sadama ala ei piirata (lubatud on piirata inimeste pääsu ekstreemsete ilmastikuolude korral). Tuulise ja külma ilmaga on võimalik vanalinna ja mere vaadet nautida toitlustusasutuse aknast. Ka sadamahoone katusele tuleb hoone projektiga ette näha vaatluskoht. 4 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajatelt taotletud tehniliste tingimuste alusel. 4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon 4.1.1 Üldosa Planeerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega: • Eesti Standard EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk • Eesti Standard EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk • Eesti Standard EVS 812-6:2012 /A1:2013 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus • Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni osa koostamsel on arvestatud AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 28.12.2015 tehniliste tingimustega PR/1566205-1. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  8 4.1.2 Veevarustus Olemasolev olukord Käesoleva detailplaneeringu alas olemasolevad veetorustikud puuduvad. Planeeringuala veevarustus on lahendatud Tuule tee olemasolevast ühisveetorustikust d63 mm, mis kuulub AKTSIASELTSile TALLINNA VESI. Piirkonnas normaalolukorras on tagatud vabasurve 360 kPa. Planeeritud veevarustus Planeeritud ööpäevane veetarbimine on orienteeruvalt 32,4 m³/d. Planeeringuala majandus-joogivee vajaduse kogus täpsustatakse järgnevates projektstaadiumites. Planeeringuala veevarustuse allikaks on Tuule tee olemasolev veetorustik d63 mm. Kinnistu liitumispunktiks ühisveevõrguga on maakraan DN50, mis on planeeritud 1 m kaugusele kinnistu piirist. Sulgarmatuurile paigaldada spindlipikendus ja kape (25t). Liitumispunkti asukoht on näidatud tehnovõrkude koondplaanil. Veetorustikuna kasutada PE vähemalt PN10 (De63- SDR17) survetoru. Torud peavad olema sertifitseeritud vastavalt standardile EN12201. Veetorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1,8 m maapinnast toru peale. Torud, mis jäävad maapinnale lähemale kui 1,8 m, mõõdetuna toru pealispinnast, tuleb soojustada. Torustiku kohale (30-40 cm toru laest) on ette nähtud paigaldada hoiatuslint (tekstiga “VESI“) signaalkaabliga (minimaalselt 2,5 mm² ristlõikega). Torustike peale ei või ette näha puude ja põõsaste istutamist. 4.1.3 Tuletõrjeveevarustus Planeeringuala maksimaalne välistulekustutusvesi 10 l/s tagatakse olemasolevate hüdrantidega, mis asuvad Tuule tee 8 ja Lääne tee 2 kinnistute juures. Ehitisesisest tuletõrjeveevarustust ei ole ette nähtud. 4.1.4 Kanalisatsioon Olemasolev olukord Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Ranna teel paiknevad sademevee- ja reoveekanalisatsioonikollektorid (mõlemad d400 mm). Planeeritud alal on olemas kaks sademeveeväljalasku. Käesoleva detailplaneeringu alas olemasolev reoveekanalisatsioon puudub. Planeeritud reoveekanalisatsioon Detailplaneeringu kanalisatsioon on ette nähtud lahkvoolne. Drenaaži- ja sademevee juhtimine kanalisatsiooni on keelatud. Heitvete koosseis peab vastama Tallinna kanalisatsioonisüsteemi juhitud heitvete proovide võtmise, saasteastme ja hinnalisandite määramise juhendile. Planeeringuala olmereoveekanalisatsiooni eelvooluks on Ranna tee olemasolev ühiskanalisatsioonitorusik d400 mm. Detailplaneeringu olmereovee orienteeruv ööpäevane vooluhulk on orienteeruvalt 32,4 m3/d. Reoveekanalisatsiooni liitumispunkt on ette nähtud 1 m kaugusele kinnistu piirist. Liitumispunkti asukoht on näidatud tehnovõrkude koondplaanil. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  9 Kuna olemasoleva reoveekanalisatsiooni eelvoolu rajamissügavus on kõrge, tuleb tõenäoliselt kinnistusisene reoveekanalisatsioon tuleb lahendada reoveepumplaga. Jahtide reoveekogumispaakide tühjendamiseks kanalisatsioonisüsteemi tuleb järgmises projekteerimisstaadiumis sadama teenindusalale projekteerida purgimiskohad (pilsivee- ja reoveepumbakaevud), kust jahtide reovesi juhitakse kinnistu kanalisatsioonisüsteemi kaudu reoveepumplasse. Reoveepumplasse on planeeritud reoveemõõtja. Planeeritud sademeveekanalisatsioon Kuna jahisadama maismaa ala luuakse osaliselt mere täimisega maapinna, siis olemasolevad Ranna teel sademevee väljalasud on planeeritud likvideerida. Olemasolev sademeveekollektor d400 mm tuleb rekonstrueerida (ca 200 m) ning ümber suunata uude sademevee väljalasku De600. Uue väljalasu renni nõlv tuleb kindlustada kividega või betooniga. Detailplaneeringuga on kavandatud kaks parklat. Merele lähemale ehk alumisele tasapinnale planeeritud parkla sademevesi on planeeritud suunata kinnistusisesesse sademeveepumplasse ning ülepumpamisega ühissademeveekanalisatsiooni. Ranna tee poole planeeritud parkla sademevesi on planeeritud suunata olemasolevasse Ranna tee sademeveekanalisatsiooni isevoolselt. Parklate sademevesi tuleb juhtida läbi liiva- ja mudapüüdurite ning läbi I-klassi õlipüüdurite. Tuleb projekteerida ka proovivõtukaevud. Detailplaneeringu sademevee vooluhulk 99,6 l/s jaguneb järgmiselt: • ühissademeveekanalisatsiooni suunatav vooluhulk on 95,8 l/s; • immutatav sademevee vooluhulk on 3,8 l/s. Arvutused on tehtud vastavalt standardile EVS 846:2013. Liitumispunkti asukoht on näidatud tehnovõrkude koondplaanil. Kanalisatsioonitorustik on ette nähtud paigaldada plasttorudest ja -kaevudest. Kõikide torude rõngasjäikus peab olema SN8. Torud peavad olema sertifitseeritud vastavalt standardile EN1401 polüvinüülkloriidtorude puhul ning EN1852 või EN13476 polüpropüleentorude puhul. Projekteeritud kanalisatsiooni isevoolsete torude minimaalne paigaldamissügavus on 1,4 m. Torustikud, mis jäävad maapinnale lähemale kui 1,4 m, mõõdetuna toru pealispinnast, tuleb soojustada. Sademevee väljalask on tugevate tormituulte poolt mõjutatud, väljalasu suue tuleb projekteerida selliselt, et see vee võimalikule ekstreemsele survele vastu peaks. (betoonkonstruktsioonist). Suudme ette projekteerida võred (väikeste loomade ja laste kaitseks). 4.1.5 Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht Veevarustus PE veetoru PN10 De63 27m Reoveekanalisatsioon Reovee kanalisatsioonitoru PP SN8 De200 23m Sademeveekanalisatsioon Sademevee kanalisatsioonitoru PP SN8 De600 69m Sademevee kanalisatsioonitoru PP SN8 De500 59m K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  10 Sademevee kanalisatsioonitoru PP SN8 De450 142m Sademevee kanalisatsioonitoru PP SN8 De315 30m Sademevee kanalisatsioonitoru PP SN8 De250 8m Sademevee kanalisatsioonitoru PP SN8 De200 23m 4.2 Elektrivarustus ja tänavavalgustus Elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt 28.12.2015 välja antud tehnilised tingimused nr 23702. Elektrikoormuste tabel Arvutuslik elektrikoormus, Pos. nr Nimetus Pa / Ia (kW / A) 1 Jahisadam 360 / 600 Planeeritud jahisadama elektrivarustus on ette nähtud planeeritud alajaama (10/0,4 kV trafo kuni 1000 kVA) baasil. Alajaama toide on ette nähtud sisselõikega 10 kV kaabelliini nr 1404 Viimsi ja Tuule tee ristmikul. Hoonete liitumiseks Elektrilevi OÜga näha ette liitumispunktid planeeritava alajaama madalpinge jaotusseadmes. Planeeritud kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena. Planeeritud alajaamani peab olema tagatud vaba juurdepääs, sh ka raske veo- ja tõstetehnikaga. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete objektide elektrivarustuse töö jooniste koostamine (ka 10/0,4 kV alajaama projekteerimine) toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Tööjooniste koostamisel tuleb lähtuda Elektrilevi OÜ nõuetest ja kehtivatest normatiivdokumentidest. 4.3 Sidevarustus Objekti sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti ASi 15.12.2015 telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 25679540. Sidekanalisatsiooni põhitrass on ette nähtud arendada alates Ranna tee ääres paiknevast sidekaevust nr 6365. Sidekanalisatsiooni paigaldussügavus sõidutee all on min. 1,0 m, väljaspool sõiduteed 0,7 m. Planeeritav sidekanalisatsioon on ette nähtud ehitada plasttorudest. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse KKS sidekaevusid ja haruühendusi. Konkreetse objekti sidevarustuse (sh siderajatiste ümberpaigutuse projekt) tööprojekti koostamine toimub võrgu valdajatelt taotletud tehniliste tingimuste alusel. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  11 4.4 Soojus- ja gaasivarustus Planeeritud ala ei kuulu kaugküttepiirkonda vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusele nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“. Hoonesisene gaasikatlamaja parameetrite esialgne arvutus: Soojuskoormused: - küte: 235 kW - ventilatsioon: 145 kW - soe tarbevesi: 350 kW Katla võimsus ca 485 kW (kasutegur 95%). Gaasikulu ca 55 m³/h. Aastane kütusekulu ca 87000 m¹/a Gaasivarustuse lahenduse aluseks on aktsiaselts Eesti Gaas 16.03.2016 väljastatud tehnilised tingimused nr PJ-297/16. Ranna tee 1 kinnistu liitumine maagaasivõrguga on ette nähtud teha Tuule teel paikneval A-kategooria de110 mm gaasitorustikust, ca 70 m kaugusel. Kinnistule on planeeritud maa-alune gaasitorustik mööda Tuule tänavat kuni planeeritud kinnistuni. Liitumispunkt gaasivõrguga on planeeritud kinnistu piirile, Ranna teel. Planeeritud torustiku koormused ja läbimõõdud ning täpne kulgemine täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalselt rajatavatele mahtudele. 5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED 5.1 Kehtivad kitsendused: 5.1.1 Riiklike mälestiste kaitsevööndid ja vaatekoridorid • Planeeritud maa-ala asub Vabariigi Valitsuse 20. mail 2003 määrusega nr 155 vastuvõetud Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse kohaselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja sellega liituvas vaatesektoris, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. (Merivälja kail paikneb vanalinna vaatesektori vaatepunkt, vt jooniseid). • Ranna ja kalda piiranguvöönd 200 meetrit. (Looduskaitseseadus¹ § 37 lõige 1) • Ehituskeeluvöönd 50 m (Looduskaitseseadus¹ § 38 lõige 1). Ehituskeeluvöönd ei laiene vastavalt looduskaitseseaduse1 § 38 lõikele 5 planeeritud ehitistele ja rajatistele. • Veekaitsevöönd 20 m tavalisest veepiirist (Veeseadus¹ § 29 lõige 2) • Kallasrada 10 m veepiirist (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 § 38). K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  12 5.1.2 Kehtivad kitsendused ja isiklikud kasutusõigused kinnistute kaupa Ranna tee 1 • Geodeetiline märk nr T026 Ranna tee T1 • Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat AKTSIASELTS TALLINNA VESI ﴾registrikood 10257326﴿ kasuks. Isiklik kasutusõigus ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal. • Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat Elisa Eesti AS ﴾registrikood 10178070﴿ kasuks. Tasuline isiklik kasutusõigus elektroonilise side võrgu rajatiste ﴾kaablikanalisatsioonide﴿ ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal. • Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks tähtajaga 50 aastat Elektrilevi OÜ ﴾registrikood 11050857﴿ kasuks. Tasuline asjaõigusseaduse § 158 ja § 158¹ järgne isiklik kasutusõigus maakaabelliinide omamiseks, ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal. 5.2 Kavandatud kitsendused Servituudi vajadused: • planeeritud hoonesisese alajaama rajamiseks krundile võrgu valdaja kasuks, suurusega ~90 m² • planeeritud keskpinge kaablikoridorile võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole • juurdepääsuks planeeritud alajaamale koridori laiusega 4 m, võrgu valdaja kasuks • planeeritud sademevee kanalisatsioonitorule koridori laiusega 6 m, võrgu valdaja kasuks • Avalikuks kasutamiseks määratud kergliiklustee ala 5.2.1 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks Ranna tee 1: SV: planeeritud hoonesisese alajaama rajamiseks krundile võrgu valdaja kasuks, suurusega ~90 m² SV: planeeritud keskpinge kaablikoridorile võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole Viimsi tee T3: SV: kinnistule planeeritud keskpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole ja gaasitorustikule 1 m välimisest mõõtmest mõlemale poole, võrgu valdajate kasuks; Ranna tee T1: SV: kinnistule planeeritud keskpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, gaasitorustikule 1 m välimisest mõõtmest mõlemale poole, sidekanalisatsioonile 1 m teljest mõlemale poole, veetorule ja reovee kanalisatsioonitorule koridori laiusega 5 m, võrgu valdajate kasuks. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  13 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS 6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded • Hoone projekteerimiseks tuleb korraldada arhitektuurivõistlus. • Hoone katusele tuleb ette näha vaatluskoht. • Sadamahoone fassaadimaterjalides kasutada võimalikult palju läbipaistvaid materjale (klaas), et hoone mõjuks õhuliselt ega domineeriks maastikus. • Piirdeaedu mitte rajada, va arvatud inimeste ohutuse tagamiseks vajalikud piirded (nt ülemise terrassi merepoolsesse serva). Piirded kavandada võimalikult läbipaistvad, et need ei varjaks merevaateid. 6.2 Muud nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks • Geodeetiline märk tuleb taastada või ümber tõsta projekteerimise staadiumis kooskõlastatult Tallinna Linnaplaneerimise Ameti geomaatika teenistusega. • Muulide, ranna kindlustusrajatiste, ujuvkaide asukohad ja parameetrid täpsustada projekteerimise staadiumis. • Kergliiklusteede äärde projekteerida istumisvõimalusi, et suurendada ala kasutusväärtust. • Mereäärsed jalakäijate alad tuleb projekteerida nii, et need oleks liikumiseks ohutud. Kergliiklusteed projekteerida vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad nõuetele (kalded jne). • Piirata inimeste pääsu muulidele ekstreemsete ilmastikuolude korral. • Ranna teega samale tasapinnale jäävad piirded kavandada võimalikult läbipaistvad, et need ei varjaks merevaateid. 6.2.1 Muinsuskaitselised eritingimused Artes Terrae Maastikuarhitektid OÜ poolt koostatud ja Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud tingimused: • Muinsuskaitseala kaitsevööndis kavandatavateks ehitustöödeks, sh ka haljastustöödeks, tuleb koostada vastavasisuline projekt. • Planeeringualal tuleb Merivälja kail säilitada avalikult kättesaadav vaatekoht Tallinna vanalinna suunal. • Lisaks kaile on soovitatav võimaldada avalikult kasutatavat vaadet üle Tallinna lahe vanalinna suunal ka teistest vaatepunktidest planeeringualal, eelkõige tulevase sadamahoone kõrgematelt korrustelt ja katuselt. 6.2.2 Keskkonnakaitsealased nõuded ja soovitused • Mereala täitmiseks on vajalik vee erikasutusluba, mida väljastab Keskkonnaamet. • Ehitustööde ajal tuleb keskkonnareostuse juhtumil teavitada sellest Keskkonnainspektsiooni ja Tallinna Keskkonnaametit ning võtta tarvitusele abinõud keskkonnasaaste leviku tõkestamiseks ja likvideerida reostus. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  14 Haljastus: • Ehitusprojekti koosseisus esitada haljastusprojekt, kus tuleb esitada mere lähedusega arvestav maastikuarhitektuuriline lahendus (kõrg- ja madalahaljastus, pingid ja muu tänavainventar jne). Maastikuarhitektuurse lahenduse projekteerimisse kaasata maastikuarhitekt. • Asendusistutus, mida ei ole võimalik teha planeeringualal, rajatakse linnaosavalitsuse või Tallinna Keskkonnaameti poolt määratud kohta. Istikud ja istutustööd peavad vastama standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad” ning Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011 määruse nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“ nõuetele. • Puudel tuleb regulaarselt teha võrahooldust. Võrahoolduse internvall võiks olla 3 aastat. Puude võrahooldust (peamiselt kuivanud okste võrast väljasaagimist, paiguti ka mõne haru pikkuse vähendamist, võra harvendamist või võra alguse tõstmist) peavad tegema kutsetunnistusega arboristid. • Ranna lähedusse sobivad tormidele vastupidavad puuliigid, lainete mõjupiirkonda jäävad puud peavad taluma ka soola nii mullas kui ka õhus. Sellised on suurtest puudest sanglepp, hõbehaab, hall haab, harilik tamm ja hõberemmelgas. Sobivad ka nende liikide sordid. Hõberemmelga harud muutuvad kõige varem tormihellaks, kuid hõberemmelgas on rannapromenaadide traditsiooniline liik. Keskmise kõrgusega puudest sobivad harilik toomingas, pooppuu, valge pihlakas, ahtalehine hõbepuu. Madalatest puudest sobivad üheemakaline viirpuu ja tömbilehine viirpuu, laukapuu, harilik türnpuu. • Kõrgetest põõsastest on sobivad suur läätspuu, verev kontpuu, villane lodjapuu, harilik sirel, keskmise kõrgusega põõsastest näärelehine kibuvits, kurdlehine kibuvits ja tema hübriidid, mage sõstar. Parima soolataluvusega on kurdlehine kibuvits ja tema hübriidid. Põõsad tuleb istutada rühmadena ning noori rühmi tuleb kaitsta tallamise eest piiretega. 6.2.3 Tuleohutusnõuded • Tule leviku takistamiseks projekteerida hooned TP-1 tuleohutusklassile vastavad. • Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega. 6.2.4 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti Standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi: • Hoonele paigaldada vastupidavad uksed ja aknad, mis vähendab vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski. • Kavandada hoone sissepääsude juurde, sadama teenindusalale ja kergliiklusalade kõrvale nõuetekohane valgustus ning videovalve. • Vandalismiaktide ja varguste ennetamiseks kavandada mänguväljakule vastupidavast materjalist ning kindlalt kinnitatud inventar. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  15 6.2.5 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas Ehitusprojektide koostamiseks tuleb taotleda kõikidelt võrguvaldajatelt tehnilised tingimused ja ehitusprojektid kooskõlastada võrguvaldajatega. Nõuded projekteerimiseks: Veevarustus ja kanalisatsioon: • Jahtide reoveekogumispaakide tühjendamiseks kanalisatsioonisüsteemi tuleb sadama teenindusalale projekteerida purgimiskohad (pilsivee- ja reoveepumbakaevud), kust jahtide reovesi juhitakse kinnistu kanalisatsioonisüsteemi kaudu reoveepumplasse. Reoveepumplasse on projekteerida reoveemõõtja. • Merele lähemale ehk alumisele tasapinnale planeeritud parkla sademevesi suunata kinnistusisesesse sademeveepumplasse ning ülepumpamisega ühissademeveekanalisatsiooni. • Parklate sademevesi tuleb juhtida läbi liiva- ja mudapüüdurite ning läbi I-klassi õlipüüdurite. Tuleb projekteerida ka proovivõtukaevud. • Sademevee väljalasu suue tuleb projekteerida selliselt, et see vee võimalikule ekstreemsele survele vastu peaks. (betoonkonstruktsioonist). Suudme ette projekteerida võred (väikeste loomade ja laste kaitseks). • Sademevee merrelasu juurde peab pääsema rasketehnikaga. Elektrivarustus: • Täpsustada alajaama ja liitumiskilbi asukoht vastavalt hoone arhitektuurile. • Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga. • Tööjooniste staadiumiks taotleda tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. Valgustus: • Projekteerida nõuetekohane sadamaala valgustus. • Ranna tee äärsele promenaadile projekteerida nõuetekohane tänavavalgustus. Sidevarustus: • Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjadest. • Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia Eesti AS täiendavad tehnilised tingimused. • Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised. Soojus- ja gaasivarustus: • Ehitusprojektid kooskõlastada võrguvaldajaga. • Enne gaasitorustike ehitustöid tellida tehnilised tingimused tööprojekti koostamiseks. Gaasitorustike ehitustööde eelduseks on sõlmitav leping AS-ga Gaasivõrgud. Energiatõhusus: • Hoone rajamisel on soovitav järgida energiasäästupõhimõtet kasutades hoonete rajamisel kvaliteetseid materjale ning ehituslahendusi, mis aitavad tagada hoonete väiksemat soojusvajadust ja energiatarbimist. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määrust nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  16 6.2.6 Veeteede Ameti nõuded • Sildumiskohtade (k.a sildunud aluste) ridade vahele tuleb jätta piisavalt liikumis- ja manööverdusruumi. Näiteks on väikseim erinevate maade väikelaevasadamate projekteerimise juhendites esitatud sildumiskohtade ridade (k.a sildunud aluste) vahelise läbipääsu laius 1,5 suurima seda kasutava aluse pikkust. • Välisvalgustuse projekteerimisel lähtuda sellest, et see ei hakkaks häirima sadama navigatsioonitulede kasutamist ning ei pimestaks veeliiklejaid. • Sadamaehitiste ja süvendustööde projekt tuleb enne tööde algust kooskõlastada Veeteede Ametiga, vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 06. detsembri 2002. a määrusele nr 26 "Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas". • Sadama navigatsioonimärgistuse projekteerimisel tuleb lähtuda majandus- ja kommunikatsiooniministri 02. detsembri 2002. a määrusest nr 18 "Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord". 6.3 Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed vastavalt KSH aruandele (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2015-0208) 6.3.1 Ettepanekud merekeskkonna kaitseks Soovitused projekteerimiseks: • Sadamarajatiste ja sadamahoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada, et planeeritav sadam asub aktiivsete rannaprotsesside piirkonnas ning tormitegevuse poolt mõjutatavas alas. Seetõttu tuleb hooned ja rajatised projekteerida vastupidavana tuulte, lainetuse ja jäätumise mõjudele. Meede on väga tõhus, sest see võimaldab tagada tegevuse kõrge kvaliteedi, vältida ja vähendada võimalike purustustega tekkivaid tagajärgi (eelkõige ohtu inimestele ja tema varale ning majanduslikku kahju arendajale) ning pinnase ja veekeskkonna (mere, põhjavee) reostusohtu (nt kanalisatsiooniehitiste purunemisel). • Muulide projekteerimise käigus tuleb teha laine ja jää koormuse arvutused ning riskianalüüs, mis kindlustab väljapakutud lahenduse täieliku töökindluse. Meede on väga tõhus (vt eelmine punkt). • Sadamarajatiste projekteerijal ja ehitajal peab olema varasem kogemus ja pädevus selles valdkonnas ning kõrge töökultuur. Meede on väga tõhus, sest see võimaldab saavutada kavandatava tegevuse ja tulemuse kõrge kvaliteedi. Ehitusaegsed meetmed • Mitte teostada süvendustöid ajavahemikul aprilli algusest kuni juuni lõpuni, sest tegemist on kalade peamise kudemisajaga. Samuti välditakse sellel moel kalalarvide hukkumist ning vähendatakse merepõhjataimestiku kahjustamist. Meede vähendab oluliselt negatiivset mõju kalastikule, kalapüügile ja merepõhjaelustikule. Meede on väga tõhus, sest sellega tagatakse kalastiku elutingimised nende paljunemisperioodil. • Kui arvestatakse kalastiku kaitseks soovitatud piiranguga mitte teha süvendustöid aprillist juunini, vähenevad ka mõjud linnustikule, eriti naabruses pesitsevatele linnuliikidele. Müra põhjustavast ehitustegevusest sadamas tuleks hoiduda lindude pesitsusperioodil. Meede on tõhus, sest sellega vähendatakse häiringuid pesitsevatele lindudele. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  17 • Kuna heljumi leviku ulatus sõltub peamiselt hüdrometeoroloogilistest tingimustest, siis tuleks süvendustöid vältida püsivalt tuuliste ilmaolude (tuule kiirus 8-9 m/s) korral, mil hoovused on kiiremad ja settimine aeglasem, põhjustades hõljumi kandumist kaugemale. Meede on tõhus, sest sellega vähendatakse heljumi levikut merekeskkonnas. • Korraldada süvendustööd selliselt, et nende kestus oleks võimalikult lühiaegne, et vähendada kõrgendatud kontsentratsiooniga heljumi ekspositsiooniaega, vähendamaks tõenäosust otsesteks negatiivseteks mõjudeks kalastikule. Sellega vähendatakse negatiivseid mõjusid merepõhjaelustikule ja kalastikule, selle kaudu ka neist toituvatele ja ala kasutavatele veelindudele ja mereimetajatele, kellele nad on oluliseks toiduressursiks. • Kasutada parimat võimalikku tehnikat (PVT), millega saab süvenduspiirkonnas vähendada heljumi laialikandumist merekeskkonnas. Meede vähendab heljumi levikut ja sellega kaasnevaid mõjusid. • Süvenduspiirkond tuleb hoida võimalikult kompaktne, arvestades meresõiduohutuse ja tööde läbiviimise tehnoloogiliste nõuetega. • Võimalike avariide tagajärgede likvideerimiseks peab süvendustööde tegemise ajal olema kohapeal õlitõrje tehnika (poomid, adsorbendid jne). Avarii korral tuleb sellest viivitamatult teavitada Keskkonnainspektsiooni ja Politsei- ja Piirivalveametit. Süvendustehnika tehnilise korrasoleku ja meeskonna kvalifikatsiooni eest vastutab töö teostaja. Kasutusaegsed meetmed • Sadamat külastatavatele harrastusmeresõitjatele peab olema kättesaadav sadama eeskiri (mis tuleb koostada sadama valmimisel, enne sadama kandmist registrisse). Meede on tõhus, sest vähendab teadmatusest toimuda võivaid intsidente, mis võivad kaasa tuua keskkonnakahju ja kahju inimeste varale (veesõidukitele). • Setete kandumisel sadama sissesõiduteele tuleb meresõiduohutuse tagamiseks ja võimalike avariiolukordade mõju vältimiseks või leevendamiseks vajadusel teostada kordussüvendusi. Meede on tõhus, sest sellega vähendatakse võimalikke avariiolukordi, mis võivad kaasa tuua keskkonnakahju ja kahju inimeste varale (veesõidukitele). • Sadama lähistel tuleb vajadusel sätestada kiiruse piirangud, mis välistaksid sõitmise nn kriitilisele kiirusele lähedase kiirusega. Meede on tõhus, sest sellega välditakse negatiivseid muutuseid lainekoormuses ja neist tulenevates rannaprotsessides. Samuti vähendatakse kiirusepiirangutega ohtlike intsidentide ja avariiolukordade võimalusi. • Sadama ekspluatatsioonil tuleb arvestada kõiki Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud nõudeid ja sadamaga külgnevate alade elanike ja rannapiirkonnas puhkajate põhjendatud huve. Sadama alal ja selle lähipiirkonnas ei ole lubatud harrastada veemotosporti, mis võib ohtu seada sadamas olevaid aluseid ning häirida inimesi sadamas või selle läheduses, sh puhkealal ja supelrannas. Meede on tõhus, sest sellega hoitakse kontrolli all piirkonna mürataset ning vähendatakse ohuolukordi ja häiringuid, mis loob eeldused vastastikuseks mõistmiseks ja koostööks piirkonna elanike ja huvigruppidega. • Sadama omanik/valdaja peab kehtestama sadama eeskirja, millest tuleb lähtuda sadama ekspluatatsioonil. Samuti on oluline arvestada võimalike riskidega sadamas (naftareostuse võimalikkus, tulekahjud silduvatel laevadel jne). Sadama haldajal peab olema ettevalmistus ning tegevuskava riskide maandamiseks ning võimalikes ohuolukordades tegutsemiseks. Meede on tõhus, sest sellega vähendatakse võimalikke ohu- ja avariiolukordi, mis võivad kaasa tuua keskkonnakahju ja kahju inimeste varale (veesõidukitele). K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  18 6.3.2 Ettepanekud müra mõju vähendamiseks Ehitusaegsed meetmed • Ehitusmüra seisukohast on kõige tõhusam meede, kui täielikult välditakse mürarikkaid ehitustöid hilisõhtusel ja öisel perioodil (ajavahemikus kella 21-st õhtul kuni kella 7-ni hommikul). Müra mõju vähendamiseks elamu- ja puhkealale on soovitav teostada mürarikkad ehitustööd tööpäevadel päevasel ajal. • Üldse on soovitav kavandatava sadama ehitustööd korraldada selliselt, et öösel neid üldse ei teostata ning nädalavahetustel käivad tööd ainult siis, kui see on ehitustehnoloogiast lähtuvalt hädavajalik. Sellega välditakse võimalikke konflikte piirkonna elanikega ja puhkajatega. • Ehitustöödel eelistada vähem müra tekitavat tehnoloogiat. • Kui ehitustööde käigus on vajalik rammimine, siis on soovitav võimalusel kasutada müra levikut takistavat ekraani (nn torbik ümber vaia otsa ja rammi pea). Rammimist on lubatud teha tööpäevadel kella 7.00–19.00. Kasutusaegsed meetmed • Planeeritavas väikesadamas mitte ette näha jettide, skuutrite ja muude võistlusspordiks mõeldud mürarikaste veesõidukite teenindamist. • Sadamasse sisenevad alused peavad olema tehniliselt korras ega tohi tekitada müra, mis ületab Eesti Vabariigi õigusaktides kehtestatud mürataseme piirnorme. • Müra mõju vähendamiseks määrata vajadusel rannalähedases vööndis sadamasse sisse- ja väljasõidul väikelaevadele kiirusepiirang. • Kais seisvatel jahtidel peavad seisevtaglas ning pakitud (rullitud) purjed olema kinnitatud turvaliselt ja sellisel moel, et need ei tekitaks liigset müra.66 • Soovitav on sadamaeeskirjas ette näha kord, et väikelaeva omanik peab kooskõlastama jahisadama korrapidajaga suurt müra tekitavad tööd. • Sadamas ei ole soovitav korraldada mürarikkaid üritusi. Müra mõju vähendamise ettepanekuid nii sadama ehitamise kui ka käitamise ajal tuleb rakendada kompleksselt, sest koosmõjus annavad need parema efekti. 6.3.3 Ettepanekud olemasoleva haljastuse säilitamiseks, hoolduseks ja täiendamiseks Alljärgnevalt on toodud ettepanekud/soovitused DP haljastuse lahenduse ning haljastusprojekti koostamiseks (milliste ettepanekutega on detailplaneeringu koostamisel arvestatud, loe ptk 7.8): • Säilitada tuleb uuritud alal haljastuslikult väärtuslikud harilikud tammed ja pooppuud. [KSH eksperdi märkus: planeeringulahendusega on tammede ja pooppuude kasvutingimused tagatud.] • Hariliku tamme nr 19 vastu paviljoni katust olevaid oksi saab vajadusel kärpida või ära saagida. [KSH eksperdi märkus: kuna DP lahenduse kohaselt olemasolev paviljon ei säili, siis puudub okste kärpimiseks vajadus.] • Ohtlik tugevalt kaldus tüvega hõberemmelgas nr 32 tuleb likvideerida. • Jälgida tuleb hõberemmelgate nr 30 ja 33, saarvahtra nr 5 ning hariliku hobukastani nr 27 harude seisundit. Kui harud vajuvad maapinna poole, harudesse ilmuvad lõhed või harudele või harude vahele ilmuvad seente viljakehad, tuleb kas harusid lühendada või puud tervikuna likvideerida ja asendada noorte puudega. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  19 • Likvideerida tuleb ise alale levinud puud, mis kahjustavad (varjavad) väärtuslikumaid puid või kahjustavad teid ja hooneid, samuti tihedalt koos kasvavad lehtpuude järelkasvu isendid, millel on kujundamata võra. • Säilivatel puudel tuleb regulaarselt teha võrahooldust. Võrahoolduse intervall võiks olla 3 aastat. Puude võrahooldust (peamiselt kuivanud okste võrast väljasaagimist, paiguti ka mõne haru pikkuse vähendamist, võra harvendamist või võra alguse tõstmist) peavad tegema kutsetunnistusega arboristid. • Ranna lähedusse sobivad tormidele vastupidavad puuliigid, lainete mõjupiirkonda jäävad puud peavad taluma ka soola nii mullas kui ka õhus. Sellised on suurtest puudest sanglepp, hõbehaab, hall haab, harilik tamm ja hõberemmelgas. Sobivad ka nende liikide sordid. Hõberemmelga harud muutuvad kõige varem tormihellaks, kuid hõberemmelgas on rannapromenaadide traditsiooniline liik. Keskmise kõrgusega puudest sobivad harilik toomingas, pooppuu, valge pihlakas, ahtalehine hõbepuu. Madalatest puudest sobivad üheemakaline viirpuu ja tömbilehine viirpuu, laukapuu, harilik türnpuu. • Kõrgetest põõsastest on sobivad suur läätspuu, verev kontpuu, villane lodjapuu, harilik sirel, keskmise kõrgusega põõsastest näärelehine kibuvits, kurdlehine kibuvits ja tema hübriidid, mage sõstar. Parima soolataluvusega on kurdlehine kibuvits ja tema hübriidid. Põõsad tuleb istutada rühmadena ning noori rühmi tuleb kaitsta tallamise eest piiretega. 6.3.4 Ettepanekud maastikuarhitektuuri ja vaadete seisukohast • Oluline on tagada avalik ligipääs muulile ning vaated Tallinna vanalinnale. • Kavandada meetmed inimeste ohutuks liikumiseks mere läheduses (kallasrajal), sest piirkonnas tekivad kõrged lained. • Tänavapuude kavandamisel haljastusprojektis juhinduda Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011 määrusest nr 112 "Avalikule alale puude istutamise kord". • Kavandatava sadamahoone fassaadimaterjalides kasutada võimalikult palju läbipaistvaid materjale (klaas), et hoone mõjuks õhuliselt ega domineeriks maastikus. • Kavandatava kergliiklustee äärde planeerida istumisvõimalusi, et suurendada ala kasutusväärtust. • Ranna teega samale tasapinnale jäävad piirded kavandada võimalikult läbipaistvad, et need ei varjaks merevaateid. 6.3.5 Ettepanekud linnustiku kaitseks • Sadamahoone kavandamisel tuleb analüüsida klaaspindade ohte lindudele ning kaasata projekteerimisel vastav ekspert. Soovitatav on määrata sadamahoone projekteerimiseks nõue rakendada suuremate klaasipindade kavandamisel meetmeid, et vältida lindude kokkupõrkeid hoonega. • Vältida suuri peegelklaasist pindasid sadamahoone fassaadil või kasutada fassaadil ja muudel klaaspindadel linnusõbralikke klaasitüüpe (madala peegeldusteguriga klaasi või ultraviolettmustriga klaasi). Väljaspool aknapindu võib kasutada ka matistatud, kiletatud või muud, ainult valgust läbilaskvat klaasitüüpi. Linde aitavad hoida klaasidesse lendamisest ka mitmesugused võrestiklahendused fassaadil. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  20 6.3.6 Muud soovitused • Sadama ruumiprogrammi ja tegevusplaani väljatöötamisel on soovitav lähtuda MKM-i poolt 2014.a välja töötatud väikesadamate soovituslikus teenusstandardis külalissadama kohta esitatud nõutavatest ja soovitatavatest teenustest (vt KSH ptk 3.14). • Valgustuslahenduse väljatöötamisel vältida valgusreostuse tekkimist (vt KSH ptk 3.7). 6.4 Olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavad indikaatorid vastavalt KSH aruandele (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2015-0208) Seoses Ranna tee 1 ja lähiala DP-ga kavandatava tegevuse elluviimisega ei tuvastatud võimalikku olulist negatiivset keskkonnamõju või see mõju on välditav või leevendatav vastavate soovituste rakendamisel. Seire läbiviimine Ranna tee 1 ja selle lähiala DP mahus kavandatud Merivälja sadama ehitustööde, sh süvendustööde, ajal ei ole vajalik juhul, kui järgitakse KSH aruandes ekspertide poolt esitatud leevendusmeetmeid. Sadama ekspluatatsiooni käigus on oluline jälgida setete võimalikku kandumist sadama sissesõidualale ning vajadusel teostada korduvsüvendus sissesõidukanalis. Tallinna lahel viiakse riiklikku rannikumere seire alaprogrammi, mis kuulub mereseire allprogrammi ja hõlmab rannikumere seisundi jälgimise hüdrokeemiliste, hüdrobioloogiliste, hüdromorfoloogiliste näitajate kaudu. Seirejaamade võrgustik Muuga-Tallinna-Kakumäe rannikumere veekogumis (vt joonis), mis on kohandatud vee raamdirektiivi nõuetele vastavaks ning võimaldab hinnata rannikumeres eristatavate veekogumite seisundit, on piisav, et hõlmata ka kavandatava Merivälja sadamaga seotud merekeskkonna seiret. Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe veekogumi põhjakoosluste transektide ning vee- ja põhjaloomastiku seirejaamade paiknemine 2016. aastal. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  21 Muuga-Tallinna-Kakumäe rannikumere veekogumis teostatava operatiivseire ülesandeks on andmete kogumine veekogumi kohta, kus on põhjust eeldada seisundi mittevastavust keskkonnaalastele eesmärkidele. Seiretöödel kasutatavad meetodid põhinevad valdavalt rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikatel ja järgivad rahvusvaheliselt ja Läänemere teistes riikides (ka HELCOM COMBINE jaoks) aktsepteeritud metoodikaid. Operatiivseire raames määratakse järgmised parameetrid ja arvutatakse järgmised indeksid: • fütoplankton: klorofüll (chl a), liigiline koosseis, arvukus, biomass (erinevate taksonoomiliste üksuste kaupa); • zooplankton: liigiline koosseis; arvukus, biomass (erinevate taksonoomiliste üksuste kaupa); • põhjataimestik: põhjareljeef (kajaloega), keskkonna parameetrid (hapnikusisaldus, veetemperatuur põhjalähedases kihis, vee läbipaistvus, põhja iseloom, lahtise sette hulk jt), põhjataimestiku liigiline koosseis ja biomass (sh biomassi jaotus transektil), katvus, põhjataimestiku sügavuslevik, põisadru sügavuslevik, mitmeaastaste liikide hulk ja üheaastaste/mitmeaastaste liikide osakaal, FDI (põhjataimestikuvööndi elupaigalise mitmekesisuse indeks); • põhjaloomastik: liigiline koosseis, biomass (kuivkaaluna), taksonite ja üldarvukus, esinemissagedus, indeksid (ZKI – põhjaloomastiku koondindeks, KPI – kõvade põhjade indeks); • hüdrokeemia: temperatuur, soolsus, pH, NH4+, NO3-, NO2-, Nüld, PO43-, Püld, SiO4-Si, H2S. Võõrliikide seiret teostatakse rannikumere operatiivseire raames kahes rannikumere piirkonnas, mis jääb sama veekogumi piiresse (Muuga laht, Tallinna laht). Võõrliikide seire raames registreeritakse leitud võõrliigid (zooplankton ja põhjaloomastik, kalastik), antakse nende arvukus ja biomass ning kirjeldatakse arvukuse ja biomassi ning ruumilise leviku muutusi võrreldes varasemate aastatega. Kalade (ümarmudil) ja hiina villkäpp-krabi arvukus antakse CPUE (Catch Per Unit Effort, saak püügi kohta) kaudu. Detailselt on rannikumere operatiivseire ja selle juurde kuuluvate seiretööde metoodikat kirjeldatud vastavates operatiivseire aruannetes (vastutav täitja TÜ Eesti mereinstituut). Rajatavast sadamast lõunas paikneb Eesti mererannikute seire vaatlusala. Pärast Merivälja sadama rajamist on soovitav antud töö järeldusi seire abil verifitseerida. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  22 7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITUD ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE, AVALIKELE HUVIDELE JA VÄÄRTUSTELE NING LÄHTEDOKUMENTIDELE 7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele • Planeeritud on erinevatele tasapindadele terviklik lahendus – on lahendatud kergliiklejate ja sõidukite liiklemine. Detailplaneeringu lahendust (eelkõige haljastus puudutavast osas) on Osaühing KIVISILLA poolt koostatud maastikuarhitektuurne analüüsi alusel täiendatud. Planeeringu koostamisel on arvestatud ka keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus tekkinud ettepanekutega. Detailplaneeringuga on seatud tingimus, et hoone projekteerimiseks tuleb korraldada arhitektuurivõistlus. • Planeeritud alal kõik kergliiklusteed, sh muulide pealsed kõnniteed, sadama teenindusala, on kõigile avatud. Sadamahoone katusele peab rajama vaatluskoha. Jahisadama hoonesse tuleb rajada restoran (või muu toitlustuskoht), kust on võimalik nautida vaadet aknast. • 3 väärtuslikku tamme on ette nähtud säilitada. • Amortiseerunud ootepaviljoni likvideerimine, milline tõmbab ligi eluheidikuid ning selle asemele kaasaegse ning keskkonda ruumiliselt kui ka funktsionaalselt sobiva hoone planeerimine parandab piirkonna avaliku ruumi kvaliteeti. • Planeeringuga on kavandatud ranna kindlustusrajatiste võimalikud asukohad. 7.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele Lagunev muul ja endine ootepaviljon praeguses seisukorras ei rikasta linnakeskkonda. Planeeringu elluviimine tõstab lähipiirkonna atraktiivsust, lisades uusi vaba veetmise võimalusi ja parandades avaliku ruumi sidusust. Välisruum kujundatakse haljastusprojekti alusel. 7.3 Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele Planeeringulahendus lähtub muinsuskaitse eritingimustest, puittaimestiku haljastuslikust hinnangust, keskkonnamõju strateegilisest hinnangust ning maastikuarhitektuursest analüüsist. Eestlased on mererahvas. Aina enam koguvad populaarsust väikelaevajuhi kursused ning elatustaseme tõus on elavdanud jahtide soetamist. Inimestel on purjetamise vastu huvi. Planeeringu realiseerimise järgselt paranevad kergliiklejate liikumisvõimalused. Sadamahoonele parima lahenduse saamiseks on ette nähtud korraldada arhitektuurikonkurss.. 7.4 Vastavus Pirita linnaosa üldplaneeringule Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009 otsusega nr 179 kehtestatud Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt on planeeritud maa-ala juhtotstarbeks määratud sadamaala - sadamategevusega seonduv ala. Lisaks on üldplaneeringus Ranna tee äärde ette nähtud haljas- ehk rohekoridor. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  23 Üldplaneeringuga määratud kõrguspiiragut (krõgus maapinnast) - 11 m - ei ületata. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringuga. 7.5 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele Detailplaneeringu algatamise korralduses määrati planeeringu koostamiseks järgnevad lisanõuded: 1. Planeeringus kavandada sadamat teenindav hoone, kirjeldades võimalikult täpselt selle kasutust ja hoones kavandatavaid tegevusi; Täidetud, vt seletuskirja punkt 3.3. 2. tagada inimeste vaba liikumine piki veepiiri; Täidetud, selleks on kavandatud vastav kitsendus, vt seletuskirja punkt 5.2. 3. Ranna tee äärde kavandada kergliiklustee ja kõrghaljastus; Täidetud, Ranna tee äärde on planeeritud 4 meetri laiune kergliiklustee ning kõrghaljastus. 4. määrata hoone projekteerimiseks arhitektuurivõistluse nõue; Täidetud, nõuded ehitusprojekti koostamiseks seletuskirja punktis 6.1. 5. jahisadama teenindamiseks vajalik parkla kavandada kogu ulatuses jahisadama krundile. Parkimiskohtade kavandamisel arvestada ka planeeritava puhkeala kasutajate jaoks vajalike parkimiskohtadega; Täidetud. Parkimiskohti jagub ka puhkeala kasutajatele, sest parkimiskohti on kavandatud normatiivsest enam. Sündmuste ala planeerimisest on loobutud piirkonna elanike ettepanekul. 6. arvestada Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimusi; Täidetud, vt seletuskirja punkti 6.2.1. 7. koostada Tallinna lahe põhjahoovuste erosiooni alane uuring, vältimaks Pirita ranna ja Merivälja tee äärse ranniku kahjustumist; vt KSH-d. 8. tellida vastavat litsentsi omavalt ettevõttelt planeeringuala keskkonnaseisundi hinnang koos põhjasetete ning süvenduspinnase reostusuuringuga. Uuringu lähteülesanne kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga; vt KSH-d. 9 esitada mürauuring koos õhusaaste hinnanguga, et välja selgitada sadamast lähtuva müra ning lokaalkatlamaja ja kütusetankla õhusaaste mõju ümberkaudsetele elamutele; vt KSH-d. 10 esitada ornitoloogiline eksperthinnang, kuna tegemist on linnustikule olulise alaga; vt KSH-d. 11 detailplaneeringus käsitleda tegevuse alustamiseks keskkonnalubade (mere süvendamise vee erikasutusluba, paiksete saasteallikate välisõhu saasteluba) taotlemise vajadust. Vee erikasutusloa nõue on lisatus seletuskirja punkti 6.2.2, Kavandatava katlamaja jaoks ei ole vaja taotleda välisõhu saasteluba, sest selle nimisoojusvõimsus (0,5 MWth) jääb madalamaks, kui on vastav künnis (1 MWth). 4. Teha koostööd Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lõikes 2 loetletud isikutega ja Pirita Linnaosa Valitsuse, Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Linnavaraameti, Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Transpordiameti, Tallinna Ettevõtlusameti, Veeteede Ameti ja Tehnilise Järelevalve Ametiga ning teiste isikutega, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  24 7.6 Vastavus majandus ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Tingimused hoonete projekteerimiseks on määratud seletuskirja punktis 6.2.3. 7.7 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusele nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ Planeeritud ala ei jää kaugkütte piirkonda. 7.8 Vastavus KSH aruande ettepanekule (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2015-0208) Detailplaneeringusse on lisatud nõuded, vt seletuskirja punkt 6.3 Soovitustega haljastuse osas on detailplaneeringu koostamisel järgitud järgmiselt: • Säilitud on haljastuslikult väärtuslikud harilikud tammed ja pooppuu ning nende kasvutingimused on tagatud. • Hariliku tamme nr 19 vastu paviljoni katust olevaid oksi saab vajadusel kärpida või ära saagida. Olemasolev paviljon ei säili, seega puudub okste kärpimise vajadus. • Ohtlik tugevalt kaldus tüvega hõberemmelgas nr 32 on ette nähtud likvideerida. • Vanad hõberemmelgad on ette nähtud likvideerida. Ettepanekutega maastikuarhitektuuri ja vaadete seisukohast on detailplaneeringu koostamisel järgitud järgmiselt: • On planeeritud ligipääs muulile ning sellega on tagatud Tallinna vanalinna vaadeldavus muulilt. • On kavandatud meetmed inimeste ohutuks liikumiseks mere läheduses. • Arhitektuurinõuetesse on lisatud nõue, et sadamahoone fassaadimaterjalides tuleb kasutada võimalikult palju läbipaistvaid materjale (klaas), et hoone mõjuks õhuliselt ega domineeriks maastikus. • Arhitektuurinõuetesse on lisatud nõue, et piirded peavad olema võimalikult läbipaistvad, et need ei varjaks merevaateid. 8 ESKIISLAHENDUSE AVALIKUL ARUTELUL TEHTUD ETTEPANEKUTE ARVESTAMINE Detailplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi tutvustav avalik arutelu toimus 16. märtsil 2016 Pirita Linnaosa Valitsuses. Arutelul osales 17 inimest, neist 11 olid naaberkinnistute esindajad. Eskiislahenduse kohta esitati 6 kirjalikku arvamust. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28  25 Planeeringulahendust on laekunud ettepanekute põhjal muudetud järgmiselt: • II väärtusklassi tammed on ette nähtud säilitada ning sellest tulenevalt on hoone asukohta nihutatud. Mõõdetud on säilitatavate tammede kõrgused: tamme nr 2 absoluutkõrgus on 15,77 m, tamme nr 13 absoluutkõrgus on 19,10 m ning tamme nr 19 absoluutkõrgus on 16,80 m. Detailplaneeringuga on määratud hoone maksimaalseks absoluutkõrguseks 14,17 meetrit. Seega jääb hoone tammede varju. • Loobutud on sündmuste ala planeerimisest – et ei juhtuks olukorda, et ürituste ajal saabub rohkem sõidukeid ning parkivad autod ei ummistaks lähipiirkonna tänavaid. Projektijuht Inga Hansaar K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 15151 Tallinn, Pirita LO Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\15151 Ranna tee 1 DP\15151 Seletuskiri.DOC/6.07.2017 16:28 Saatja: Inga Hansaar <[email protected]> Saatmisaeg: 6. juuli 2017. a. 16:47 Adressaat: TJA - Avalik Teema: Ranna tee 1 kinnistu ja l�hiala detailplaneeringust Manused: 074 - 15151 ranna tee 1 dp, Tehnilise J�relevalve Amet.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tere, Saadame tutvumiseks detailplaneeringu. Lugupidamisega Inga Hansaar projektijuht-konsultant tel: +372 6264 132; mob: +372 509 8702 [email protected] www.kprojekt.ee K-Projekt AS Ahtri tn 6A Tallinn 10151 ESTONIA