Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmine Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldisele ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS 04. juuli 2017 nr 1-3/17/1819 Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmine Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldisele ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD AS Tariston (eelnevalt AS Nordecon) (registrikood 10887843, aadress Pärnu mnt 158/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11317) esitas Keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.09.2016 kirjana nr 12-2/16/11458). Alates 01.01.2017 hakkas kehtima maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) ja selle alamaktide muudatus. MaaPS § 130 lg 2 sätestab, et enne seadusemuudatuse jõustumist esitatud loa taotlusele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui käesoleva seaduse jõustumise ajaks on selles menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine või loa andja on andnud eelhinnangu tegevuse olulise keskkonnamõju kohta. Eelhinnang antakse käesoleva korralduse eelnõu lisas 1, seega ei ole seda enne 01.01.2017 antud. AS Tariston taotleb kaevandamisluba Kirikuküla liivamaardla Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldisele ehitusliiva kaevandamiseks eelnevalt kaevandatud maa-alale. Maardla põhimaavaraks on ehitusliiv. Maavara kasutatakse ehituses. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldis asub Ida-Viru maakonnas Vaivara vallas Hundinurga külas Riigimetsa Majandamise Keskuse haldusalasse kuuluval Narva metskond 60 kinnistul (katastritunnus 85101:012:0119, maa sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Taotletava mäeeraldise pindala on 6,07 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 9,62 ha. Taotletav loa kehtivusaeg on 10 aastat. Riigilõiv 500 € on tasutud 15.09.2016 riigilõivuseaduse § 123 lg 1 kohaselt. Seisuga 31.12.2016 on taotletava mäeeraldise piires ehitusliiva aktiivne tarbevaru 103 tuh m3, millest kaevandatav on 102 tuh m3. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Maavara kaevandamise loa taotlus on 22.09.2016 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 25.11.2016 kirjaga nr 12-2/16/11459-3 kaevandamisloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud. Keskkonnaamet saatis 25.11.2016 kaevandamisloa taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse ja loa eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Vaivara Vallavalitsus (kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste delegeerimise 15.11.2001 otsus nr 209) nõustus 19.01.2017 otsusega nr 9-4.8/1948-1 kaevandamisloa andmisega Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldisele järgnevate märkuste/tingimustega: 1. Maa-ameti põhikaardi järgi paikneb Kirikuküla mäeeraldisel kraav, mida ei ole kantud OÜ Inseneribüroo Steiger koostatud mäeeraldise plaanile. Mäeeraldise plaanil paikneks antud kraav ligikaudu mäeeraldise piirpunktide 4 ja 6 vahel. Kaevandamisloa taotluse seletuskirja punktis 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus on öeldud, et: „juhul kui kaeveala niiskustingimused on ala korrastamiseks ebasoodsad tuleb rajada kuivendusvõrk ning liigvesi juhtida mäeeraldisest idasse jäävasse maaparandussüsteemi ühiseesvoolu“. Seletuskirja punktis 6 Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia on öeldud, et: „liigvee ärajuhtimise vajaduse tekkimisel taotletakse kohalikult omavalitsuselt veekõrvaldussüsteemi projekteerimistingimused ja ehitusluba ning kooskõlastatakse tegevus nii Põllumajandusameti kui ka maaomanikuga“. Võttes arvesse eeltoodu arvame, et juba mäetööde dokumentatsiooni koostamisel tuleb alustada veekõrvaldussüsteemi kavandamisega, et mitte halvendada Riigimetsa Majandamise Keskuse haldusalasse kuuluva Narva metskond 60 kinnistu (katastritunnus 85101:012:0119) veerežiimi. 2. Kaevandamisloa taotluse seletuskirja punkti 8 Kaevandamisega rikutava maa korrastamine toodu kohaselt on ette nähtud korrastada Kirikuküla liivakarjäär kaevandamise järgselt metsamaaks. Vaivara Vallavalitsus on nõus, et karjääri teenindusmaa pindalaga 9,62 ha korrastatakse metsamaaks, kuid toetab ka seda kui osa karjääri maa-alast moodustaks optimaalse sügavusega veekogu. Arvestades, et kaevandamisluba taotletakse 10 aastaks tuleb juba kaevandamise alguses leida optimaalne, kaevandamisega rikutud maa-ala korrastamise lahendus. Juba kaevandamise vältel tuleb korrastada karjääri põhjapoolne nõlv, tasandades selle nõlvusele 1:2 ning vajadusel ladustades ja/või kasutades katendit karjääri põhjapoolsest servast alates. 3. Seletuskirja punktis 5 Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega on selgitatud, et „sõltuvalt loodusliku pinnase kandevõimest rajatakse paralleelselt mäetööde liikumisega karjääri siseteid karjääris leiduvast looduslikust materjalist või inertsest tehismaterjalist“. Vaivara Vallavalitsus välistab tehismaterjalide (sisuliselt jäätmete) kasutamise karjääri siseteede ja väljaveoteede (juurdepääsu tee) rajamisel. Kaevandamisloa taotleja peab kokkuleppel maaomanikega rajama väljaveoteed karjäärist kuni valla Veeru teeni (tee nr 8510440), mille kasutamine lepitakse kokku eraldi vallavara kasutamise lepinguga. Rajatav väljaveotee jääks hiljem alles maaüksuste teenindamiseks. 4. Seoses suhteliselt lühikese planeeritud kaevandamise perioodiga ja seoses sellega, et praegune metsamaa kaevandamise järgselt korrastatakse tagasi metsamaaks, oleks maakorralduslikult ebaotstarbekas moodustada Kirikuküla liivakarjäärile eraldi katastriüksus kaevandamise ajaks. Alternatiivselt, juhul, kui ikkagi on põhjendatud ja vajalik kaevandamise ajaks, moodustada eraldi katastriüksus, siis tuleb seada tingimuseks, et peale kaevandamist liidetakse seesama katastriüksus uuesti Narva metskond 60 kinnistuga (katastritunnus 85101:012:0119), vältimaks killustatud katastriüksuste moodustamist. 2 (8) Keskkonnaamet arvestab Vaivara Vallavalitsuse seatud märkuste/tingimustega ning lisab need kaevandamisloa täiendavate tingimuste alla järgnevas sõnastuses: 1. Karjääri ettevalmistamisel ja maavara väljamisel tuleb mäeeraldisel paiknev metsakuivenduskraav teisaldada selliselt, et sellega ei halvendata ümbritseva Narva metskond 60 kinnistu (katastritunnus 85101:012:0119) veerežiimi. Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisprojektis tuleb ette näha tegevuskava, kuidas karjääri ette valmistada ja kasutada selliselt, et ümbritseva maa-ala veerežiim ei halveneks ka suurvee ajal. 2. Kaevandamise alguses alustada korrastamistöödega, mille vältel korrastada ennekõike karjääri põhjapoolne nõlv tasandades selle ohutu nõlvuseni (1:2). 3. Kaevise väljavedamisel tuleb kokkuleppel maaomanikega rajada väljaveoteed karjäärist kuni valla Veeru teeni (tee nr 8510440), mille kasutamine leppida kokku eraldi vallavara kasutamise lepinguga. Rajatav väljaveotee jätta kaevandamise tööde lõppedes alles maaüksuste teenindamiseks. Karjääri sisesed teed teha looduslikust ja/või saastumatust inertsest tehismaterjalist, kasutatava materjali osas saavutada kokkulepe maavaldajaga. 4. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Maa-ala sihtotsatarbe muutmine on seadusest tulenev nõue, mistõttu ei lisa loa andja antud nõuet maavara kaevandamise loa täiendavate tingimuste alla. Keskkonnaamet saatis 28.02.2017 maavara kaevandamise loa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus 27.03.2017 protokollilise otsusega nr 17-38 maavara kaevandamise loa andmisega Kirkuküla liivakarjääri mäeeraldisele. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 05.04.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 06.04.2017 ajalehes Põhjarannik avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu ning andis 05.04.2017 kirjaga nr 12-2/17/1367-3 menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid ei laekunud. II. KAALUTLUSED 2.1. Õiguslik alus Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS § 50 ja keskkonnaministri 23.01.2017 määrusele nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. 3 (8) Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõike 3 punkti 1 kohaselt kui luba antakse uuel mäeeraldisel kaevandamiseks, kantakse loa vormile taotluse vormile märgitud maavara kogus. Maavara kaevandamise loa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja (21.09.2016 e-kiri nr 9-3/16/17790). 2.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas maavaravaru pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Eelhindamisel ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumisel lähtub otsustaja KeHJS § 6 lõikes 3 määratud kriteeriumidest. KeHJS § 6 lõigete 2² ja 3¹ kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhinnangu tulemusest (vt lisa 1) ja KeHJS § 6 lõikes 3¹ nimetatud asjaomaste asutuste seisukohtadest (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt punkt III). 1. Kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; 2. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi; 3. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega ei ületata piirmäärasid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas; 4. Kaevandatud maa on kvalitatiivselt hiljem taastatav korrastamisega. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju. 2.3. Kaalutlused loa andmisel Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki arvestades MaaPS erisusi. Muuhulgas keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riiklike huvidega. Kui maavara on eraomandis ja ei ole teada asjaolusid, mis nimetatud vastuolu võiks põhjustada ei ole tegevus vastuolus riigi huvidega. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja menetleja. Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. 4 (8) MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. AS Tariston esitas koos maavara kaevandamise loa taotlusega kaevandamisjäätmekava. Kaevandamisjäätmekava on kinnitatud Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja 20.06.2017 nr 1-3/17/1653. MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning AS Tariston ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 04.07.2017). MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 korraldusega nr 127 on kiidetud heaks „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“. Ehitusmaavarade asjus oli riigi huvi määratlemata kuni ehitusmaavarade riikliku arengukava vastuvõtmiseni. Arengukavas käsitletakse riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“. Arengukava järgi, kui taotletakse kaevandamisluba või loa muutmist või mäeeraldise laiendamist selliselt, et taotletava tegevuse tulemusena tagatakse maavaravaru säästlik kasutamine või korrastamistingimuste otstarbekam täitmine, ei ole vajalik varustuskindluse analüüsi teostamine. Varustuskindluse analüüsi ei teostata kui taotletava tegevusega: 1. Välditakse majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teket, v.a juhul, kui ploki tekkimist põhjustava taristu (infrastruktuuri) rajamisega seotud riiklikud huvid prevaleerivad maavara kaevandamisega seotud huvide üle. 2. Väljatakse maavaravaru täielikult ka vertikaalsuunas. 3. Tagatakse korrastamistingimuste otstarbekam täitmine. 4. Tagatakse planeeringutest või riigi taristu ehituse ja laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames maapõue ja maavaravaru kaitse nõuete täitmine ning maavaravaru ratsionaalne kasutamine. Riigi huvidega kooskõlas olevaks loetakse taotlus, mis vastab vähemalt ühele punktides 1-4 ülal toodud kriteeriumile. Antud taotluse puhul on tagatud eelpool nimetatud tingimused, kuna taotletava ala piires on jääkvaru väljamata, loa andmine tagaks kaevandatud alade nõuetekohase korrastamise ning oleks välditud ebaotstarbekate jääkplokkide tekkimine. Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotletav tegevus ei ole vastuolus riiklike huvidega. 2.4 Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). 5 (8) Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 punkti 5 alusel märgitakse kaevandamisloale meetmed, mida rakendatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning kaevandamisest inimese tervisele, varale ja keskkonnale tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks, samuti muud kaevandamisloa kõrvaltingimused. Kaevandamisloa andmisel on otstarbekas kanda antavale kaevandamisloale L.MK/329486 järgmised täiendavad tingimused: 1. Karjääri ettevalmistamisel ja maavara väljamisel tuleb mäeeraldisel paiknev metsakuivenduskraav teisaldada selliselt, et sellega ei halvendata ümbritseva Narva metskond 60 kinnistu (katastritunnus 85101:012:0119) veerežiimi. Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisprojektis tuleb ette näha tegevuskava, kuidas karjääri ette valmistada ja kasutada selliselt, et ümbritseva maa-ala veerežiim ei halveneks ka suurvee ajal. 2. Kaevandamise alguses alustada korrastamistöödega, mille vältel korrastada ennekõike karjääri põhjapoolne nõlv tasandades selle ohutu nõlvuseni (1:2). 3. Kaevise väljavedamisel tuleb kokkuleppel maaomanikega rajada väljaveoteed karjäärist kuni valla Veeru teeni (tee nr 8510440), mille kasutamine leppida kokku eraldi vallavara kasutamise lepinguga. Rajatav väljaveotee jätta kaevandamise tööde lõppedes alles maaüksuste teenindamiseks. Karjääri sisesed teed teha looduslikust ja/või saastumatust inertsest tehismaterjalist, kasutatava materjali osas saavutada kokkulepe maavaldajaga. 4. Kaevandamistööde teostamisel, mehhanismide hoolduse käigus vältida kütte- ja määrdeõlide sattumist maapinnale ja sealtkaudu vette. Tankida ja remontida masinaid tohib ainult vastavalt kohandatud platsidel. 5. Karjääri teenindava transpordi liikumisel minimeerida tolmu teket ning vajadusel (5 päeva kestnud sademeteta periood, lähiümbruse elanike kaebuste esinemisel) kasta karjääri siseseid ja väljaveoteid. 6. Kaevandamistöid ja materjali töötlemist teostada esmaspäevast-reedeni kella 7.00-23.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS § 48 ja § 52 lg 2, ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Vaivara Vallavalitsuse 19.01.2017 otsusele nr 9-4.8/1948-1, maavarade komisjoni 27.03.2017 istungi protokollilisele otsusele nr 17-38 ja AS Tariston taotlusele, otsustan: 3.1 Anda ettevõttele AS Tariston maavara kaevandamise luba nr L.MK/329486 Kirkuküla liivamaardlas Kirikuküla liivakarjääris kehtivusajaga 10 aastat. 3.2 Antavasse loasse kanda järgnevad andmed: 3.2.1 Loa omaja: AS Tariston (registrikood 10887843, aadress Pärnu mnt 158/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11317); 3.2.2 Kaevandaja: AS Tariston (registrikood 10887843, aadress Pärnu mnt 158/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11317); 6 (8) 3.2.3 Maardla: mäeeraldis asub Kirikuküla liivamaardlas. Maardla registrikaardi nr 0945. Maardla põhimaavaraks on ehitusliiv; 3.2.4 Mäeeraldis: Kirikuküla liivakarjäär, mäeeraldise liik on uus mäeeraldis. Mäeeraldise pindala on 6,07 ha ja asub Vaivara Vallas; 3.2.5 Mäeeraldise teenindusmaa: pindala on 9,62 ha. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on metsamaa ja/või tehisveekogu; 3.2.6 Geoloogilise uuringu aruande nimetus: Kirikuküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (01.01.2016), E. Möldre. Varud on kinnitatud keskkonnaministri 02.09.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/855; 3.2.7 Maavaravaru: mäeeraldise piires on ehitusliiva aktiivne tarbevaru 103 tuh m³, millest kaevandatav on 102 tuh m³; 3.2.8 Maavara kasutusala: teedeehituses, fraktsioneeritult ehitussegudes; loa kehtivusaeg 05.07.2017-04.07.2027; 3.2.9 Täiendavad tingimused: 3.2.9.1 Karjääri ettevalmistamisel ja maavara väljamisel tuleb mäeeraldisel paiknev metsakuivenduskraav teisaldada selliselt, et sellega ei halvendata ümbritseva Narva metskond 60 kinnistu (katastritunnus 85101:012:0119) veerežiimi. Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisprojektis tuleb ette näha tegevuskava, kuidas karjääri ette valmistada ja kasutada selliselt, et ümbritseva maa-ala veerežiim ei halveneks ka suurvee ajal. 3.2.9.2 Kaevandamise alguses alustada korrastamistöödega, mille vältel korrastada ennekõike karjääri põhjapoolne nõlv tasandades selle ohutu nõlvuseni (1:2). 3.2.9.3 Kaevise väljavedamisel tuleb kokkuleppel maaomanikega rajada väljaveoteed karjäärist kuni valla Veeru teeni (tee nr 8510440), mille kasutamine leppida kokku eraldi vallavara kasutamise lepinguga. Rajatav väljaveotee jätta kaevandamise tööde lõppedes alles maaüksuste teenindamiseks. Karjääri sisesed teed teha looduslikust ja/või saastumatust inertsest tehismaterjalist, kasutatava materjali osas saavutada kokkulepe maavaldajaga. 3.2.9.4 Kaevandamistööde teostamisel, mehhanismide hoolduse käigus vältida kütte- ja määrdeõlide sattumist maapinnale ja sealtkaudu vette. Tankida ja remontida masinaid tohib ainult vastavalt kohandatud platsidel. 3.2.9.5 Karjääri teenindava transpordi liikumisel minimeerida tolmu teket ning vajadusel (5 päeva kestnud sademeteta periood, lähiümbruse elanike kaebuste esinemisel) kasta karjääri siseseid ja väljaveoteid. 3.2.9.6 Kaevandamistöid ja materjali töötlemist teostada esmaspäevast-reedeni kella 7.00-23.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud. 3.4 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine maavara kaevandamise loa nr L.MK/329486 menetluse raames. Täiendavad keskkonnauuringud pole vajalikud. 3.3 Avalikustada AS Tariston kaevandamisloa andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maavara kaevandamise luba L.MK/329486 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. 7 (8) Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Lisa 1: Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa andmise keskkonnamõju eelhinnang Saata: AS Tariston Teadmiseks: Vaivara Vallavalitsus, Tehnilise Järelevalve Amet, Maa-amet Tanika Ojasild maapõuespetsialist Maapõuebüroo 8 (8)  Lisa 1 EELHINNANG Kavandatava tegevuse keskkonnamõju eelhinnang on antud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 § 6 lõike 3 kriteeriumitest. 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, maakasutus, alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime, märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime, alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldis asub Ida-Viru maakonnas Vaivara vallas Hundinurga külas riigimaal (katastritunnus 85101:012:0119). Arendaja soovib kasutusele võtta mahajäetud karjääri, mis ei ole ammendatud ega korrastatuks tunnistatud. Taotletava mäeeraldise pindala on 6,07 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 9,62 ha. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldis ja teenindusmaa ei kattu üheski osas kaitsmata põhjaveega alaga ega Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alaga. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transpordimasinate tehnilised avariid. Pinnase- ja põhjavee kaitsmiseks tuleb hoida kõrget töökultuuri. Kütuse ja/või õli pinnasevette sattumise vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisundit ning teostada masinate hooldust selleks sobivalt ettevalmistatud keskkonnas. Muud keskkonna- ja looduskaitselised piirangud alal puuduvad. Taotletav Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldis paikneb Kirikuküla liivamaardlas (registrikaardi number 0945). Taotletaval alal kinnitati Keskkonnaministeeriumi 02.09.2016. a käskkirjaga nr 1-2/16/855 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,48 ha - 38 tuh m3 (plokk 1) ning ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 6,07 ha – 65 tuh m3 (plokk 2 plokk 1 lamamis) allpool põhjavee taset. Maa-ameti andmete kohaselt (seisuga 21.09.2016) on Kirikuküla liivakarjääri 6,07 ha suuruse mäeeraldise ehituskruusa aktiivseks tarbevaruks on 121 tuh m³, ehitusliiva tarbevaru 36 tuh m³ ja täiteliiva tarbevaru 18 tuh m³. Kattekihi moodustab kruusane ja veeristega kasvukiht keskmise paksusega 0,3 m (maht ligikaudu 19 tuh m³). Kirikuküla liivakarjäär asub varasemalt kaevandatud ja mahajäetud Sooküla karjääri alal. Varasema kaevandamise tulemusena on olulises osas looduslik maapinna reljeef muudetud, Taotletaval alal paiknevad mitmed madalamad veekogud, korrastamata karjääri nõlvad ja puistangud. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Mäeeraldise teenindusmaa külgneb põhjast ja läänest katastriüksusega Vaivara kiriku (katastritunnus 85101:001:0390), ülejäänud osas jätkub kinnistu Narva metskond 60. Mäeeraldise teenindusmaast ~2 km kaugusel kirdesse jääb Sinimäe alevik, ~5 km kaugusele läände Vaivara küla ja ~7 km kaugusele loodesse Sillamäe linn. Alast ~05-1 km kaugusel põhjas asub Hundinurga hajusküla. Lähimad hooned asuvad mäeeraldisest ~300 kuni ~500 m kaugusel põhjas Klementsi kinnistul ja reformimata riigimaal, sealjuures on Klementsi kinnistu sihtotsatarve elamumaa. Karjäär asub väga hõredalt asustatud alal, kus lähimad hooned ei ole kasutatavad kui alalised elukohad. Suurem asustatus on Sinimäe külas. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa ja selle lähiümbrus ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitse aladele, sellel ei ole registreeritud muinsuskaitsealuseid objekte. Alal ei ole hoonestust ega kommunikatsioone. Mäeeraldise teenindusmaast ~60 m kaugusel lõunas asub 35-110 kV pingega elektriõhuliin Balti-Allika (L069) kaitsevööndi laiusega 25 m. Taotletaval ala elektriõhuliini kaitsevöönd ei kattu mäeeraldisega ega taotletava mäeeraldise teenindusmaaga. Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa ida piirist~350 m kaugusel asub KESKUSEALUSE maaparandussüsteemi ühiseesvoolu kalda piiranguvöönd laiusega 50 m (maaparandusüsteemide registri number 11064700100100061E). Taotletava ala maaparandussüsteemi ühiseesvoolu kalda piiranguvöönd ei kattu mäeeraldisega ega selle teenindusmaaga. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires looduskaitselised piirangud puuduvad, küll asub ala kunagise lahingutegevuse tõttu tõenäoliselt mitmeid lõhkekehasid või nende osasid. Lõhkekehade ilmnemisel tuleb need ohutult kahjutuks teha kaasates vastavad spetsialistid. Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. Taotletav mäeeraldise ala ei asu tiheasustusega alal. Ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised väärtused Kirikuküla liivakarjääri mäeeraldisel puuduvad. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ning lähipiirkonna teised tegevused. Mäenduslikud tingimused kaevandamiseks on keerulised, kuna osa kasulikust kihist paikneb allpool põhjavee taset. Alal paiknevad tiigid ja šurfid, mille veetasemed varieeruvad vastavalt absoluut kõrguste vahemikus 35,7-36,3 ning 34,5-36,3 m. Valdavalt jälgib pinnavee tase maardla geoloogilist lamamit, mille tõttu võib eeldada, et maavara ammendamise järel valgub vesi mööda kasuliku kihi lamamit alast lõunas paikneva loodusliku märgala suunas ning kaevandatav ala jääb kuivaks. Taotletav ala on varasemalt mäetöödega avatud, mille tõttu ei ole maardlas säilinud looduslikku geoloogilist maapõue ehitust. Enne maavara väljamist paiknes alal fluvioglatsiaalsetest setetest koosnev mõhn, mis on nüüdseks valdavas osas kaevandatud. Mõhna katend (maht 12,5 tuh m3, paksus vahemikus 0,2-0,5 m) koosneb liivasegust mullast. Katend ladustatakse puistangutes mäeeraldise teenindusmaal ning kasutatakse hiljem ära ala korrastamisel metsastamiseks sobivate tingimuste loomisel. Kasulik kiht koosneb kruusakast liivast ning eriteralisest liivast ja kruusast (kihi paksus vahemikus 0,3-3,2 m). Kasuliku kihi lamamiks on savi (kihi paksus minimaalselt 0,5+ ning maksimaalselt 2,9+ m), mis jääb absoluutkõrguste vahemikku 34,0-36,0 m, tõustes ala põhjaosas. Kaevandatav materjal purustatakse ja sorteeritakse fraktsioonideks mobiilse purustus- sorteerimissõlme kasutamisega. Kasuliku kihi kaevandamiseks kasutatakse pinnasepump- süvendajat või ekskavaatorit. Kasulik kiht ammutatakse ja laetakse purustus-sorteerimissõlme või kallurile ekskavaatoriga ning kattepinnase koorimiseks kasutatakse buldooserit. Materjali laadimiseks kallurile kasutatakse frontaallaadurit. Kaevist veetakse karjäärist välja kalluritega. 2 (5) Kaevandamise vältel korrastatakse karjäärinõlvad ehk tasandatakse see nõlvusele 1:2. Korrastamistööde lõplik lahend pannakse paika mäetööde lõppfaasis, kuna kavandatava ala hüdrogeoloogilised tingimused on raskesti prognoositavad. Võib eeldada, et kaevandamise vältel tekib ammendatud alale veekogu sügavusega (1,5-2 m), kuid mis mäetööde edenemisel lõunasuunas arvatavasti ära kuivab. Sellest olenemata korrastatakse Kirikuküla liivakarjäär metsamaaks. Vajadusel rajatakse kuivendussüsteemid. Mäeeraldisel lasuv materjal sobib kasutamiseks ehitusliivana ehitusmaterjalides tsiviil- ja teedeehituses. Lähipiirkonna tegevusteks on metsa-ja põllumajandus. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kaevandamisel on peamiseks keskkonda mõjutavaks teguriks maastikupildi visuaalne muutumine, ning tolm ja müra. Taotletava ala puhul on tegemist varasema karjäärialaga ning jätkuva kaevandamisega maastiku esteetilist väärtust täiendavalt oluliselt ei kahjustata. Edasise kaevandamisega tagatakse maavaravaru maksimaalne kasutamine ning ala sihipärane korrastamine. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (purustus-sorteerimissõlm, ekskavaator, buldooser, laadur, kallurauto). Müra suhtes lähimad tundlikud objektid asuvad ~300 m kaugusel põhjas Veeru tee ääres Klementsi kinnistul. Nimetatud hooned ei ole alalised elukohad, kuid paiknevad elamumaal, mistõttu tuleb neid käsitleda kui välisõhu mõjuritele tundlike objekte. Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas (III kategooria segaala) olla müratase päevasel 65 dB ja öösel 50 dB. Päevane kestab kella 7.00 - 23.00 ja öine 23.00 - 7.00. Kõige kõrgema müratasemega masin antud juhul on mobiilne purustus-sorteerimissõlm, mille müratase on kuni 124 dB. Arvutuse kohaselt on suurima müraallika ehk mobiilse purustus- sorteerimissõlme töötamisel mäeeraldise piiril maksimaalne müratase 300 meetri kaugusel asuva lähima majapidamise juures 66 dB, mis on lubatud päevasest müratasemest 1 dB võrra kõrgem. Siinkohal tuleb arvestada, et arvutus ei arvesta maapinna reljeefi, maapinna absorbeerimist/peegeldamist ega ilmastikutingimusi. Mürataseme 66 dB arvutamisel on aluseks võetud, et müraallikas asub otseselt mäeeraldise piiril lähima elamu suunal, tegelikkuses liiguvad masinad süvendis ja puistangute vahel, mis toimivad müra tõkendina ja alandavad mürataset. Lisaks ümbritseb Kirikuküla liivakarjääri mets, mis toimib kui müratõkkebarjäär. Seega on lähima majapidamiseni jõudev müratase väiksem kui arvutuses arvestatud ning tõenäoliselt ei ületa määruses sätestatud norme. Tolmu tekitajateks karjääris on kaevist transportivad veokid, mis tõstavad tolmu karjäärisisestel teedel ja väljaveoteedel, mis keskmise tuulega võib levida kuni 200 - 250 m kaugusele. Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine, millega on võimalik tolmu teke viia praktiliselt nullini. Kuna tolmu levik sõltub suures osas tuule suunast, siis on võimalik teede niisutamist ka vastavalt kavandada. Karjääris töötavatest masinatest eraldub erinevaid välisõhu saasteaineid süsinikoksiidi, lämmastikoksiide jt. Atmosfääriõhu kaitse seadus § 13 määratleb, et õhukvaliteedi kriitiline tase on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ja mille ületamisel võib tõenäoliselt ilmneda vahetu oluline ebasoodne mõju ökosüsteemile või selle osale, välja arvatud inimesele. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“ määratleb normid 3 (5) välisõhus, mida ei tohi ületada. Transpordimasinate müra on normeeritud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Kaevandamisel planeeritakse laskuda alla poole põhjaveetaset, millega suurendatakse selle reostustundlikkust. Oht põhjaveele, mis mäetöödel tekib, on avariid karjäärimasinatega, kus lekke korral võib kütus või määrdeaine sattuda pinnasesse ja sealt põhjavette. Jätkuval maavara väljamisel muudetakse veelgi maastiku hetkelist olukorda. Kaevandamise järgselt korrastatakse ala metsamaa ja/või tehisveekoguks. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel ning piiril olevad nõlvad korrastatakse paralleelselt kaevandamisega. Liiva kaevandamisel pole lõhkamisi vaja teostada, seega liiva kaevandamine ning selle laadimine ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Kuid võttes arvesse, et alal asub kunagise lahingutegevuse tõttu tõenäoliselt mitmeid lõhkekehasid või nende osasid, võivad aset leida plahvatused. Kavandatud töödega ei kaasne mõjusid, mis oleksid seotud lõhna, kiirguse, soojuse või valgusega. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transpordimasinate tehnilised avariid. Vee reostuse vältimiseks tuleb jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks pinnasele diiselkütust, määrdeõli ega muid reostus põhjustavaid aineid. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ning vees tekkinud reostus kokku püüda ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. 5. Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid taotletaval mäeeraldisel ja selle lähiümbruses puuduvad. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on ~ 3 km kaugusel (Mustajõe loodusala). 6. KeHJS seaduse § 6 lg 3 punktides 1-4¹ nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus. Taotletava tegevusega kaasneva tolmu ja müra esinemise tõenäosus on aktiivse kaevandamistegevuse perioodil kindel. Tolmu ja müra esinemine on perioodiline ning esineb vaid aktiivse kaevandamisperioodi ajal. Müra ja välisõhu saastatuse taseme kestvus on määratletud kaevanduse loa pikkusega, peale kaevandamistööde lõppu taastub endine olukord. Müra ja tolmu puhul on mõju mäeeraldise ja selle teenindusmaa ülene, täpsemalt on mõju ulatust hinnatud punktis 3. Tegevus avaldab mõju pinna- ja põhjaveele, mida on võimalik minimeerida. Võimalikus mõjupiirkonnas puuduvad objektid, kellele võiks tegevus olulist mõju avaldada. Taotletava tegevusega ei kaasne kõiki KeHJS § 6 lg 3 p 3 nimetatud tagajärgi ning sellest tulenevalt puudub vajadus neile KeHJS § 6 lg 3 p 5 nimetatud mõju aspektidele hinnangu andmiseks. Kumulatiivset mõju teiste tegutsevate karjääridega ei esine karjääride puudumise tõttu. 4 (5) Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise liitmise kohta. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kokkuvõte ja lõppjäreldused Loa andja on seisukohal, et kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise objekt, kuna kaevandamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, kui selle teostamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Tegevus on mitteolulise negatiivse lokaalse keskkonnamõjuga. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Kavandatava tegevusega ei kaasne teadaolevalt tagajärgi valguse, soojuse, kiirguse, lõhna, jäätmetekke osas. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine võib mõjutada väljakujunenud põhjavee režiimi, kuid selle taastumine pärast kaevandamise lõppu on tõenäoline. 5 (5)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet L.MK/329486 (loa andja) (registreerimise number) 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi AS Tariston 1.2. Äriregistrikood 10887843 1.3. Aadress Pärnu mnt 158/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11317 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi AS Tariston 2.2. Äriregistri kood 10887843 2.3. Aadress Pärnu mnt 158/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11317 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Kirikuküla 3.2. Maardlaosa nimetus - liivamaardla 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 0945 ehitusliiv 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Kirikuküla liivakarjäär selle 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) Ida-Viru teenindusmaa maakond Vaivara vald 4.3. Mäeeraldise pindala, ha 6,07 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 9,62 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus Kirikuküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (01.01.2016), E. Möldre geoloogiafondi number - varude kinnitamise otsus ja kuupäev 02.09.2016 nr 1.2/16/855 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus aktiivne tarbevaru ehitusliiv, 103 tuh m3 kaevandatav varu ehitusliiv, 102 tuh m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 31.12.2016 7. Katend, Katendi kogus - tuh m3, sh mulla kogus 12,5 tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond teedeehitus, fraktsioneeritult kasutamine ehitussegudes 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 10 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik - 8.4. Loa kehtivusaeg 05.07.2017-04.07.2027 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: metsamaa ja/või tehisveekogu 10. Täiendavad 10.1. Karjääri ettevalmistamisel ja maavara väljamisel tuleb mäeeraldisel tingimused paiknev metsakuivenduskraav teisaldada selliselt, et sellega ei halvendata ümbritseva Narva metskond 60 kinnistu (katastritunnus 85101:012:0119) veerežiimi. Kirikuküla liivakarjääri maavara kaevandamisprojektis tuleb ette näha tegevuskava, kuidas karjääri ette valmistada ja kasutada selliselt, et ümbritseva maa-ala veerežiim ei halveneks ka suurvee ajal. 10.2. Kaevandamise alguses alustada korrastamistöödega, mille vältel korrastada ennekõike karjääri põhjapoolne nõlv tasandades selle ohutu nõlvuseni (1:2). 10.3. Kaevise väljavedamisel tuleb kokkuleppel maaomanikega rajada väljaveoteed karjäärist kuni valla Veeru teeni (tee nr 8510440), mille kasutamine leppida kokku eraldi vallavara kasutamise lepinguga. Rajatav väljaveotee jätta kaevandamise tööde lõppedes alles maaüksuste teenindamiseks. Karjääri sisesed teed teha looduslikust ja/või saastumatust inertsest tehismaterjalist, kasutatava materjali osas saavutada kokkulepe maavaldajaga. 10.4. Kaevandamistööde teostamisel, mehhanismide hoolduse käigus vältida kütte- ja määrdeõlide sattumist maapinnale ja sealtkaudu vette. Tankida ja remontida masinaid tohib ainult vastavalt kohandatud platsidel. 10.5. Karjääri teenindava transpordi liikumisel minimeerida tolmu teket ning vajadusel (5 päeva kestnud sademeteta periood, lähiümbruse elanike kaebuste esinemisel) kasta karjääri siseseid ja väljaveoteid. 10.6. Kaevandamistöid ja materjali töötlemist teostada esmaspäevast-reedeni kella 7.00-23.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud. 11. Loa andmise Luba on antud Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 04.07.2017 ja muutmise korraldusega nr 1-3/17/1819. otsused Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus Juhataja Maapõuebüroo Kuupäev: 04.07.2017 2 (2)