Balticconnectori gaasitrassi keskkonnamõju leevendus- ja seiremeetmete täpsustamine. Keskkonnaministeerium

Hr. Kalle Kilk Teie 24.05.2017 nr 9-2/2017/500 Elering AS [email protected] Meie 03.07.2017 nr 7-12/17/3812-2 Balticconnectori gaasitrassi keskkonnamõju leevendus- ja seiremeetmete täpsustamine Austatud härra Kilk Esitasite Keskkonnaministeeriumisse seisukohtade saamiseks Eesti ja Soome vahelise merealuse gaasi ülekandetorustiku (Balticconnectori) keskkonnamõju hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuringu aruande (edaspidi aruanne). Alljärgnevalt esitame märkused ja ettepanekud. Aruande kohaselt toimuks toru paigaldamine mere põhja maist kuni septembrini 2019 (30.04- 30.09.2019). Seega on paigaldamistööde aeg planeeritud projekti keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandes kalastiku kaitseks leevendusmeetmena toodud piiranguajale. Märgime, et kalastiku kaitseks tuleks siiski vältida töid vähemalt kuni juuni keskpaigani või kuni vee temperatuur on kerkinud 15° kraadini. Kui paigaldustööde edasilükkamine pole aga võimalik, tuleb tööde teostamisse kaasata seireekspert, kes jälgib, et toru paigaldamise ajal välditakse heljumi levimist kontsentratsioonil >10 g/m2 ulatuslikul alal. Merealuse toru katmine on planeeritud juulist kuni novembrini 2019 (08.07-29.11.2019). Need tööd jäävad küll väljapoole kalade peamist kudemisaega, kuid larvidele ja noorjärkudele on katmisega kaasnev setete heljum väga kahjulik. Seetõttu tuleb järgida projekti heakskiidetud KMH aruandes (lk 289) esitatud leevendusmeedet vältida intensiivseid lahesiseseid ehitustöid kalade kudemisperioodil aprillist juuli lõpuni. Aruanne sisaldab ettepanekut, mille kohaselt tuleb ehitustööde järelevalve meeskonda kaasata valdkonna ekspert (merelinnustikule spetsialiseerunud ornitoloog). Märgime, et linnustikueksperdil peaks olema ka õigus peatada ehitustööd juhul, kui see peaks osutuma vajalikuks. Mereala ehitustöödega kaasneb heljumi levik põhjasetetest. Arvestades Soome lahe setete praegust kohatist reostumist on tõenäoline ohtlike ainete levik laiemale alale, sealjuures võivad sügavamates setetes olla ohtlike ainete kontsentratsioonid oluliselt suuremad. Seetõttu tuleks aruandes põhjalikumalt käsitleda merealal toimuvate ehitustööde (eelkõige kaevetööde) leevendusmeetmeid. Samuti palume täpsustada, kas maapealses osas on plaanis rajada sadeveesüsteem ning kas rajatavasse sadeveesüsteemi on kavandatud ka sadevete puhastamine. Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Aruande lisa 2 punktis 5 on aas-karukella puhul märgitud, et piirkonnas tuleb teostada liigi esinemise seiret kolme aasta jooksul. Kui teise aasta seiretulemused näitavad aga liigi taastumist ehituseelsele tasemele, siis ei ole seire läbiviimine järgnevatel aastatel vajalik. Eeldatavalt on teise aasta seiretulemuste all mõeldud siiski kolmanda aasta seiretulemusi, palume täpsustada. Lisa 2 tabeli pealkiri viitab projekti heakskiidetud KMH aruande peatükile 9, keskkonnamõju seire programm on aga esitatud peatükis 10. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Heinma Keskkonnakorralduse osakonna juhataja asekantsleri ülesannetes Teadmiseks: [email protected] ; [email protected] ; [email protected] Eda Andresmaa, 626 2987, [email protected] Liivika Näks, 626 0701, [email protected] Rainer Persidski, 626 2973, [email protected]