Lubja lubjakivikarjääri ja Lubja II lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnalubade liitmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS 14. juuli 2017 nr 1-3/17/1931 Lubja lubjakivikarjääri ja Lubja II lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnalubade liitmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Rõstla karjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, 48022) esitas Keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa (kaevandamisluba) muutmise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.05.2016 nr 12-2/16/5770 all). Lubja maardlas (registrikaardi nr 586) on Osaühingule Eesti Killustik antud kaevandamisload Lubja lubjakivikarjääris (luba nr Rapm-061) ja Lubja II lubjakivikarjääris (luba nr Rapm-085). Lubja II lubjakivikarjääri mäeeraldis asub valdavas osas Lubja lubjakivikarjääri lamamis ning osaliselt idaküljel. Aruandluse ning karjääri töö lihtsustamiseks taotleb lubade omanik lasumis asuva karjääri liitmist olemasoleva mäeeraldisega ning seeläbi ühtse loa vormistamist. Maapõueseaduse § 66 lg 2 p 3 kohaselt võib kaevandamisluba muuta, kui loa omaja taotleb kaevandamislubade liitmist. Kuna maardlasse jääb üks karjäär, siis on taotluses mäeeraldist nimetatud Lubja lubjakivikarjääriks. Lubja lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Rapla maakonnas Raikküla vallas Lipametsa külas kinnistutel Pigipõhja (katastritunnus 65402:002:0106), Lubjaaugu (katastritunnus 65402:002:0156), Metsatalu (katastritunnus 65402:002:0053), Sepapigi (katastritunnus 65402:002:0109) ja Sepa (katastritunnus 65402:002:0108). Kinnistute omanikuks on OÜ Raikküla Karjäär. Lubja lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 12,58 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 29,63 ha. Lubja maardla põhimaavaraks on ehituslubjakivi. Taotletavas Lubja lubjakivikarjääris kaevandatakse ehituslubjakivi ja ehitusdolokivi. Maavara kasutatusaladeks on teedeehitus, üldehitus, betoontooted, viimistlus- ja tükikivi. Taotletav loa kehtivusaeg on kuni 08.10.2045. Seisuga 30.06.2017 on taotletava mäeeraldise piires ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 2643,3 tuh m3, millest kaevandatav on 2599,3 tuh m3 ning ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru 187 tuh m3, millest kaevandatav on 187 tuh m3. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 110 tuhat m3. Loale on varu kogused kantud seisuga 30.06.2017. Maavara kaevandamise loa muutmise taotlus on 02.12.2016 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikustamise käigus huvitatud isikuid ei lisandunud. Maapõueseaduse (MaaPS) § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lg 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Kooskõlas MaaPS § 1 lg 3 ja HMS §-dega 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 20.01.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lg 2 ja KeÜS § 48 lg 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kolm nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Keskkonnaamet saatis kaevandamisloa taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse ja loa eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja menetlusosalistele (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.01.2017 nr 12-2/17/1385 all). Osaühing Eesti Killustik esitas Keskkonnaametile ja Raikküla Vallavalitsusele ettepaneku ning põhjendused loa eelnõu täiendava tingimuse muutmiseks (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.02.2017 nr 12-2/17/1385-2 all). Loa eelnõus oli täiendav tingimus: „Lõhkamistöid läbi viia mitte sagedamini kui 2 korda kuus, tööpäevadel ajavahemikus kl 8-17“. Osaühing Eesti Killustik tõi oma kirjas välja järgmised asjaolud, miks lubatud lõhkamistööde arv kalendrikuus tuleks jätta määramata: - Keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne, millele on tuginetud liidetavate lubade täiendavate tingimuste seadmisel ning mis nägi ette piirangu reeglina lõhkamistöid mitte läbi viia sagedamini kui 2 korda kuus, on koostatud aastal 2010. KMH aruandes on viidatud Väljataguse kinnistule (katastritunnus 65402:002:0105) (ja sellel asuvale talule) kui vahetult lõhkamiskoha läheduses asuvale tundlikule objektile. Tänaseks päevaks ei ole Väljataguse kinnistu ega ka karjäärile läheduselt järgmine kinnistu Lubjajaani (katastritunnus 65402:002:0099) kellegi elukohaks. KMH koostamise ajal Lubja lubjakivikarjäärile kõige lähemal asuvaid elamiseks kasutatud kinnisasju enam elamiseks ei kasutata. - Osaühing Eesti Killustik kaevandab ja seega ka lõhkab lubjakivi mahus, mis on vajalik tarbijate nõudluse rahuldamiseks. Kui kaevandaja on sunnitud kinni pidama lõhkamiste arvu piirangust (nt 2 korda kuus), tuleks piiratud lõhkumiste arvuga saada lõhatud sedavõrd palju lubjakivi, mis võimaldaks rahuldada tarbijate nõudmist toodangu järele. Vähendamaks lõhkamiste mõju ümbruskonnale (sh ümbruskonna elanikele) oleks taotletavas loas mõistlik jätta lubatud lõhkamiste arvule piirang kehtestamata, mis võimaldaks kaevandajal vähendada majandustegevuseks vajalike lõhkamiste võimsust ning samas ühtlasemalt jaotada lõhkamiste arvu ajas. Küsimust arutati 16.02.2017 Raikküla Vallavolikogu istungil, kus osalesid ka Osaühingu Eesti Killustik esindajad. Keskkonnaamet on Osaühingu Eesti Killustik ettepanekuga arvestanud. Üks menetlusosalistest palus lisaaega eelnõude kohta arvamuse andmiseks (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 08.02.2017 nr 12-2/17/1385-3 all). Keskkonnaamet saatis kaevandamisloa taotluse ning täiendatud otsuse ja loa eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.02.2017 nr 12-2/17/1385-4 all). Keskkonnaametile ja Raikküla Vallavalitsusele saadeti menetlusosaliste kiri olemasolevate Lubja ja Lubja II lubjakivikarjääride poolt põhjustatud keskkonnamõjude kirjelduse ja ettepanekutega, mis võiksid menetlusosaliste arvates olukorda parandada (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.02.2017 nr 12-2/17/1385-5 all). 2 (11) Peamiste probleemidena tuuakse välja: lõhkamiste mõju ümbruskonna hoonetele, lõhkamiste toimumine sagedamini kui 2 korda kuus, mis on loaga ette nähtud ning lõhkamistest teavitamata jätmine. Samuti on probleemiks joogivee kvaliteedi halvenemine ning veetasme langus mõnedes ümbruskonna kaevudes. Ettepanekutena tuuakse välja karjääri keskkonnamõju hindamine või täiendavad eksperthinnangud ning kaevandamisloa täiendamine seire- ja leevendusmeetmetega. Vähendamaks lõhkamiste mõju ümbruskonnale jäetakse lubatud lõhkamiste arvule piirang kehtestamata. See võimaldab kaevandajal lõhkamiste võimsust vähendada ning seega lõhkamistega kaasneva vibratsiooni mõju leevendada. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole vee erikasutusloaga nr L.VV/322033 (kehtivusaeg kuni 31.07.2017) määratud seiratavate näitajate (heljum, lahustunud hapnik, nafta, NH4+, NO2, NO3 ja pH) puhul kehtestatud piirnorme ületatud. Samuti seirab loa omanik neli korda aastas (üks kord kvartalis) veetasemeid puuraukudes, (asukohad välja toodud ekspertarvamuses „Lubja ja Lubja II karjäärivee väljapumpamise ja veealt kaevandamise mõju keskkonnale“ (Töö nr 14/1290) graafilises lisas). Puuraugud asuvad mäeeraldise teenindusmaa piires ning ka väljaspool seda. Kui miinimumperioodidel mõõdetud põhjaveetasemed langevas kahel järjestikusel mõõtmisel alla veekihi senist miinimumtaset (absoluutkõrgus 44,78 m), tuleb veetaseme seiret sama sagedusega alustada elanike kaevudes. Raikküla Vallavolikogu nõustus 16.02.2017 otsusega nr 143 Lubja ja Lubja II lubjakivikarjääride maavara kaevandamise lubade nr Rapm-061 ja Rapm-085 liitmisega. Kuid nagu eelpool mainitud saatis Keskkonnaamet 20.02.2017 Raikküla Vallavolikogule arvamuse andmiseks täiendatud otsuse eelnõud. Põhjuseks olid nii Keskkonnaametile kui ka Raikküla Vallavalitsusele edastatud ülalmainitud menetlusosaliste poolt edastatud ettepanekud. Raikküla Vallavolikogu nõustus 03.04.2017 otsusega nr 147 Lubja ja Lubja II lubjakivikarjääride maavara kaevandamise lubade nr Rapm-061 ja Rapm-085 liitmisega tingimusel, et loale kantakse järgnevad tingimused: - lõhkamistöödest teavitada 1,5 km raadiuses elavaid elanikke SMS-i teel, juriidilisi isikuid e- kirja teel. - tagada, et joogivee kvaliteet ümberkaudsetes elamutes ei halvene. Keskkonnaamet on nimetatud ettepanekutega arvestanud. Keskkonnaamet saatis 19.04.2017 maavara kaevandamise lubade liitmise taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile (MK). MK nõustus 15.05.2017 protokollilise otsusega nr 17-69 maavara kaevandamise lubade nr Rapm-061 ja Rapm- 085 liitmisega järgmistel tingimustel: - kui olemasoleva loa dokumentide hulgas ei ole, lisatakse taotlusele kohaliku omavalitsuse kooskõlastus Lipa-Lipametsa-Raikküla tee nr 6540137 kaitsevööndi laiuse ja kaitsevööndis lubatud tegevuste kohta; - korralduse eelnõu otsustavas osas kustutatakse punktist 3.2.10.5 osa, mida reguleerib vee erikasutusluba. Lisaks korrigeeritakse punkti sõnastust, kuna praegusel kujul jääb see ebaselgeks (näiteks: „Kui Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile või kohalikule omavalitsusele laekub vee kvaliteedi ja/või veetaseme kohta kaebus, tuleb loa omajal tellida mäeeraldise piirist 2 km raadiuses asuvate joogivee hankimiseks kasutatavate kaevude vee kohta analüüsid. Loa omaja esitab analüüsi vastuse, mida tohib anda vaid sertifitseeritud asutus, pärast selle saabumist viivitamata loa andjale. Loa omaja hüvitab kaevu omanikuga kokkuleppel kaevandamisest tingitud reostuse või veetaseme alanemise tõttu tekkinud kahju.“). 3 (11) Keskkonnaamet on nimetatud tingimustega arvestanud. Keskkonnaamet küsis 13.06.2017 e-kirjaga kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse Lipa-Lipametsa-Raikküla tee nr 6540137 kaitsevööndi kohta. Raikküla valla maa- ja keskkonnanõunik vastas 13.06.2017 e-kirjaga, et tee kaitsevöönd on 20 m tee teljest ning tee kaitsevööndis on muuhulgas keelatud kaevandada maavara ja maa-ainest ning teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. HMS § 40 lg 1 kohaselt annab loa andja enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited (registreeritud Keskkonnaameit dokumendihaldussüsteemis 15.06.2017 nr 12-2/17/1385-9 all). Osaühingu Eesti Killustik ei esitanud arvamusi ega vastuväiteid. II. KAALUTLUSED 2.1. Õiguslik alus Vastavalt MaaPS § 49 lg 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lg 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Maavara kaevandamise loa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja (24.10.2016 kiri nr 9-3/16/20182). Riigilõiv 500 € on tasutud 17.01.2017 riigilõivuseaduse § 123 lg 1 kohaselt. Tulenevalt MaaPS § 50 lg 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lg 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lg 3 p 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lg 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Lubja ja Lubja II lubjakivikarjääride kaevandamisjäätmekava kinnitati Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja 28.01.2015 korraldusega nr HJR 1-15/15/47. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Maaregistri andmetel on kinnistute Pigipõhja (katastritunnus 65402:002:0106), Lubjaaugu (katastritunnus 65402:002:0156), Metsatalu (katastritunnus 65402:002:0053), Sepapigi (katastritunnus 65402:002:0109) ja Sepa (katastritunnus 65402:002:0108) puhul tegemist mäetööstusmaaga. HMS § 48 ja § 49 lg 1 kohaselt pannakse korralduse eelnõu avalikkusele tutvumiseks välja ja HMS § 49 lg 2 kohaselt määrab haldusorgan ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja. 4 (11) 2.2. Kaalutlused loa andmisel Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja menetleja. Vajadusel küsib loa menetleja loa taotlejalt esitatud taotluse ja muude asjakohaste dokumentide kohta täiendavat informatsiooni. Taotluse kohaselt on pea kogu ehituslubjakivi ja kogu ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru kaevandatav. Geoloogilistelt läbilõigetelt on näha, et kaevandamistegevuse tagajärjel tekiksid mäeeraldise piirile ca 27-29 meetrised lubjakiviastangud. Arvestades keskmist veetaset (absoluutkõrgus 46,7 m) oleks karjääris tekkiva veekogu sügavus ca 26 m. Veekogu tekkimise korral on vajalik, et paar meetrit tekkivast kaldajoonest on veealune nõlv samuti piisavalt lauge, et vette sattunud inimestel ja loomadel on võimalik veest omal jõul väljuda. Keskkonnaamet küsis 28.10.2016 kirjaga nr 12-2/16/5770-3 Osaühingult Eesti Killustik kas taotluses esitatud kujul nõlvade käsitlemine on piisav, et korrastamise käigus saab kaevandamisjääkidest ja katendist kujundada ohutu ja püsiva lauge nõlva ning palus saata arvustused. Osaühing Eesti Killustik vastas, et Lubja mäeeraldis piirneb valdavalt aktiivse tarbevaruga ja Osaühing Eesti Killustik ei saa välistada külgnevate alade kasutusele võtmise võimalust. Ohutuse tagamiseks pakuti välja arendajale mittekuuluvate kinnistutega külgnevatel aladel laugete nõlvade rajamist (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.11.2016 nr 12-2/16/5770-4 all). Kaevandamiseks taotletava maavaravaru näol on tegemist aluspõhja maavaraga, seega kuulub antud maavara riigile. Riigile kuuluva maavara kasutada andmisel on vajalik tuvastada võimalik vastuolu riigi huvidega. MaaPS § 55 lg 2 p 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 korraldusega nr 127 on kiidetud heaks „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“. Arengukavas käsitletakse riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“. Arengukava näeb ette, et kui taotletakse kaevandamisluba või loa muutmist või mäeeraldise laiendamist selliselt, et taotletava tegevuse tulemusena tagatakse maavara säästlik kasutamine või korrastamistingimuste otstarbekam täitmine, ei ole vajalik varustuskindluse analüüsi teostamine. Taotletava tegevusega: - välditakse majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teket; - väljatakse maavara täielikult ka vertikaalsuunas. Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotletav tegevus ei ole vastuolus riigi huvidega. MaaPS § 55 lg 3 p 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Osaühing Eesti Killustik ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 16.01.2017). 5 (11) 2.3. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 3 p 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas maavaravaru pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Eelhindamisel ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumisel lähtub otsustaja KeHJS § 6 lg 3 määratud kriteeriumidest. Lähtudes KeHJS § 6 lg 3 kohase eelhinnangu tulemusest (lisa 1) puudub Keskkonnaameti hinnangul kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju ning KMH-d ei algatata järgmistel põhjustel: - kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; - eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei mõjuta kaevandamine oluliselt olemasoleva Lubja lubjakivikarjääri tegevuse käigus välja kujunenud põhjavee režiimi; - eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega ei ületata piirmäärasid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas; - mäeeraldisel puudub looduslik maastik, kuivõrd jätkatakse olemasolevas karjääris väljakujunenud tegevust. Kaevandatud maa on kvalitatiivselt hiljem taastatav korrastamisega. Olemasoleva Lubja lubjakivikarjääri loa nr Rapm-061 muutmise menetluse raames algatas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon 23.04.2010 kirjaga nr HJR 6-7/20100 keskkonnamõju hindamise. Selle viis läbi OÜ E-Konsult (töö nr E1212). KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni poolt 01.02.2011 kirjaga nr HJR 6-7/10/30889-4. Koos maavara kaevandamise loa taotlusega Lubja II lubjakivikarjääris esitas arendaja OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud ekspertarvamuse „Lubja ja Lubja II karjäärivee väljapumpamise ja veealt kaevandamise mõju keskkonnale“ (töö nr 14/1290) (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 13.10.2014 nr HJR 10-5/14/22227-1 all). Eeltoodut kokku võttes puudub kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju. 2.4. Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja –vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Tulenevalt MaaPS § 56 lõike 1 punktist 9, lõike 2 punktist 5 ja keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõikest 4 märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. 6 (11) Loale Rapm-061 on märgitud järgmised täiendavad tingimused: 1. Vee seirekava on maavara kaevandamise loa lahutamatu osa. Seiretulemused esitada loa andjale ja kohalikule omavalitsusele. 2. Liigvee juhtimiseks on vajalik vee erikasutusluba. 3. Müra kandumise leevendamiseks teostada müra tekitavaid töid (lõhkepuuraukude puurimine, hüdrovasaraga raimamine, killustiku tootmine purustus-sorteerimissõlmes, buldooserite, ekskavaatorite, kopplaadurite, kallurautode ja teiste kaevandamismasinate kasutamine jmt) tööpäeviti kell 7-20 ja rajada müratõkke vall mäeeraldise teenindusmaa lagedale alale põhja ja loode suunal. 4. Transpordist tekkiva tolmu vähendamiseks kasta karjääri ja tööstusterritooriumi teid kuival ajal regulaarselt. 5. Lõhkamistöödest teavitada vallavalitsust ja ümbruskonna elanikke 1 km ulatuses karjäärist vähemalt üks päev enne tööde algust kirjalikult (e-post, sms, lihtkiri). 6. Kaevise väljaveoks kasutada olemasolevat teed nr 6540023. 7. Erijuhtudest liikluskorralduses (lühiajaline väga tihe vedu) kaevise transpordil teavitada Raikküla Vallavalitsust ja Keskkonnaametit. 8. Tagada "Sepa" kinnistu põhjapoolses osas võimalus metsloomade liikumiseks. 9. Kaevandamisel ja kaevise transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks rajada mäeeraldise või selle teenindusmaa territooriumile teenindusplats vältimaks kütuse ning õli leket pinnasesse ja põhjavette. 10. Lubjakivi kaevandamisel ja töötlemisel tuleb tagada kehtivatele nõuetele vastavad ohutus- ja keskkonnakaitse meetmed. 11. Tolmu leviku vähendamiseks kasutada purustus-sorteerimissõlme töös kastmissüsteemi. Kui purustus-sorteerimissõlme kastmissüsteem ei ole piisav lubjatolmu leviku vähendamiseks, tuleb sõlme töös arvestada tuule suunaga. Tugeva põhja- või läänetuule korral tuleb sõlme töö seisata. Loale Rapm-085 on märgitud järgmised täiendavad tingimused: 1. Kaevandamiseelset keskmist looduslikku veetaset (absoluutkõrgus +46,7 m) on alandatud maksimaalselt kuni absoluutkõrguseni +34,7 m ning täiendav põhjavee taseme alandamine ei ole ilma vee-erikasutusloa vastava muutmiseta lubatud. 2. Lubja lubjakivikarjääri tarbeks koostatud vee seire kava on ka Lubja II lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa lahutamatu osa. Seiretulemused esitada loa andjale ja kohalikule omavalitsusele. 3. Kahe kvartali jooksul enne vee alt puur-lõhketöödega alustamist tuleb seiratavatesse näitajatesse lisada lämmastikuühendid (NH4, NO2, NO3), mida seiratakse koos naftasaaduste ja heljumiga. 4. Pikaajalisse seiresse tuleb lisada uus manteldatud kvaternaari osaga puurkaev PA-13 sügavusega 15 m ning pikaajalise seire puurkaevude seast tuleb välja arvata PA-10, kuna see jääb taotletava mäeeraldise piirile liiga lähedale. 5. Müra kandumise leevendamiseks teostada müra tekitavaid töid (lõhkepuuraukude puurimine, hüdrovasaraga raimamine, killustiku tootmine purustus-sorteerimissõlmes, buldooserite, ekskavaatorite, kopplaadurite, kallurautode ja teiste kaevandamismasinate kasutamine jmt) tööpäeviti kell 7-20 ja muuta katendi puistangutest müratõkkevalle kõrgemaks selliselt, et need täidaksid oma eesmärki. 6. Lõhketöid läbi viia mitte sagedamini kui 2 korda kuus, tööpäevadel ajavahemikus kl 8-17. 7. Lõhkamistöödest teavitada kohalikku omavalitsust ja ümbruskonna elanikke 1 km raadiuses karjäärist vähemalt üks päev enne tööde algust kirjalikult (e-post, sms, lihtkiri). 8. Lõhketöödel eralduva tolmu leviku vältimiseks tuleb lõhkamine ajastada tuulevaiksele hetkele või soodsast ilmakaarest (elamutest eemale) puhuva tuulega ajale. 9. Transpordist tekkiva tolmu vähendamiseks kasta karjääri ja tööstusterritooriumi teid kuival ajal regulaarselt. 7 (11) 10. Kaevise väljaveoks kasutada olemasolevat teed nr 6540023. 11. Erijuhtudest liikluskorralduses (lühiajaline väga tihe vedu) kaevise transpordil teavitada kohalikku omavalitsust ja Keskkonnaametit. 12. Mäetöödest ja kaevise transpordist põhjustatud tolmu levikut tuleb kuival ajal piirata tee nr 6540023 niisutamisega. 13. Tolmu leviku vähendamiseks kasutada purustus-sorteerimissõlme töös kastmissüsteemi. Kui purustus-sorteerimissõlme kastmissüsteem ei ole piisav lubjatolmu leviku vähendamiseks, tuleb sõlme töös arvestada tuule suunaga. Tugeva põhja- või läänetuule korral tuleb sõlme töö seisata. 14. Seoses mäeeraldise asumisega elektriliini kaitsevööndis tuleb enne mäetööde alustamist tellida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused ja koostada projekt, mis tuleb täiendavalt kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. 15. Muuta Metsatalu kinnistu (katastritunnus 65402:002:0053) katastriüksuse sihtotstarve mäetööstusmaaks. Täiendavate tingimuste andmisel liidetavale loale on lähtutud Lubja lubjakivikarjääri ja Lubja II lubjakivikarjääri kaevandamislubadele nr Rapm-061 ja nr Rapm-085 märgitud täiendavatest tingimustest. Neile täiendavate tingimuste andmisel on lähtutud OÜ E-Konsult poolt koostatud Lubja lubjakivikarjääri keskkonnamõju hindamise 2010. aasta aruandes negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmete osast ning ekspertavamuses „Lubja ja Lubja II karjäärivee väljapumpamise ja vee alt kaevandamise mõju keskkonnale“ (Töö nr 14/1290) välja toodust. Samuti on lubade liitmisel arvestatud Osaühingu Eesti Killustik, karjääri lähiümbruskonna elanike ja Raikküla Vallavolikogu ettepanekutega (vt korralduse pt I). Kaevandamisloa andmisel on otstarbekas kanda antavale loale nr Rapm-091 järgmised täiendavad tingimused: 1. Vee erikasutuseks peab kasutajal olema vee erikasutusluba. Sellega määratakse muuhulgas veeseire tingimused. Seiretulemused esitada loa andjale ja kohalikule omavalitsusele. 2. Kaevandamiseelset keskmist looduslikku veetaset (absoluutkõrgus +46,7 m) on alandatud maksimaalselt kuni absoluutkõrguseni +34,7 m ning täiendav põhjavee taseme alandamine ei ole ilma vee erikasutusloa vastava muutmiseta lubatud. 3. Kahe kvartali jooksul enne vee alt puur-lõhketöödega alustamist tuleb seiratavatesse näitajatesse lisada lämmastikuühendid (NH4, NO2, NO3), mida seiratakse koos naftasaaduste ja heljumiga. 4. Pikaajalisse seiresse tuleb lisada uus manteldatud kvaternaari osaga puurkaev PA-13 sügavusega 15 m ning pikaajalise seire puurkaevude seast tuleb välja arvata PA-10, kuna see jääb mäeeraldise piirile liiga lähedale. 5. Kui Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile või kohalikule omavalitsusele laekub vee kvaliteedi ja/või veetaseme kohta kaebus, tuleb loa omajal tellida mäeeraldise piirist 2 km raadiuses asuvate joogivee hankimiseks kasutatavate kaevude vee kohta analüüsid. Loa omaja esitab analüüsi vastuse, mida tohib anda vaid sertifitseeritud asutus, pärast selle saabumist viivitamata loa andjale. Loa omaja hüvitab kaevu omanikuga kokkuleppel kaevandamisest tingitud reostuse või veetaseme alanemise tõttu tekkinud kahju. 6. Müra kandumise leevendamiseks teostada müra tekitavaid töid (lõhkepuuraukude puurimine, hüdrovasaraga raimamine, killustiku tootmine purustus-sorteerimissõlmes, buldooserite, ekskavaatorite, kopplaadurite, kallurautode ja teiste kaevandamismasinate kasutamine jmt) tööpäeviti kell 7-20. Katendi puistangutest müratõkke vallid rajada mäeeraldise teenindusmaa lagedale alale põhja ja loode suunal või muuta neid kõrgemaks selliselt, et need täidaksid oma eesmärki. 7. Lõhkamistöid läbi viia tööpäevadel ajavahemikus kl 8-17. 8. Lõhkamistöödest teavitada vähemalt üks päev enne tööde algust mäeeraldise piirist 1,5 km raadiuses elavaid elanikke SMS-i teel ning juriidilisi isikuid, sealhulgas kohalikku omavalitsust, e-kirja teel. 8 (11) 9. Lõhkamistöödel eralduva tolmu leviku vältimiseks tuleb lõhkamine ajastada tuulevaiksele hetkele või soodsast ilmakaarest (elamutest eemale) puhuva tuulega ajale. 10. Karjäärimasinate liikumisest tekkiva tolmu vähendamiseks kasta karjääri ja tööstusterritooriumi teid kuival ajal regulaarselt. 11. Kaevise väljaveoks kasutada olemasolevat teed nr 6540023. 12. Mäetöödest ja kaevise transpordist põhjustatud tolmu levikut tuleb kuival ajal piirata tee nr 6540023 niisutamisega. 13. Tolmu leviku vähendamiseks kasutada purustus-sorteerimissõlme töös kastmissüsteemi. Kui purustus-sorteerimissõlme kastmissüsteem ei ole piisav lubjatolmu leviku vähendamiseks, tuleb sõlme töös arvestada tuule suunaga. Tugeva (üle 12 m/s) põhja- või läänetuule korral tuleb sõlme töö seisata. Maavara kaevandamise loa omajale kehtivad kõik asjakohased õigusaktides (nt maapõueseadus, keskkonnaseadustiku üldosa seadus, keskkonnatasude seadus, välisõhu kaitse seadus, veeseadus jt) sätestatud nõuded. Sellest tulenevalt ei ole tarvidust maavara kaevandamise loal täiendavate tingimuste osas dubleerida õigusaktidega juba reguleeritut. Täiendavate tingimustena ei ole märgitud lubadele nr Rapm-061 ja Rapm-085 tingimusi, mis on juba täidetud või mis on õigusaktidega reguleeritud. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS, KeHJS § 3, § 6 lg 2 p 2 ja lg-d 22, 3 ja 31, § 9, § 11 lg-d 2 ja 4, § 12 lg 11 p 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224, “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1”, § 3 p 4, Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Raikküla Vallavolikogu 03.04.2017 otsusele nr 147, MK 15.05.2017 istungi protokollilisele otsusele nr 17-69 ja Osaühingu Eesti Killustik taotlusele otsustan: 3.1. Anda Osaühingule Eesti Killustik maavara kaevandamise luba nr Rapm-091 Lubja maardlas Lubja lubjakivikarjääris ning jätta lubade nr Rapm-061 ja Rapm-085 liitmise taotluse osas keskkonnamõju hindamine algatamata. 3.2. Antavale loale märkida järgmised andmed: 3.2.1 Loa omaja: Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Rõstla karjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, 48022); 3.2.2 Kaevandaja: Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Rõstla karjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, 48022); 3.2.3 Maardla: mäeeraldis asub Lubja maardlas. Maardla registrikaardi nr 586. Maardla põhimaavaraks on ehituslubjakivi; 3.2.4 Mäeeraldis: Lubja lubjakivikarjäär. Mäeeraldise pindala on 12,58 ha ja asub Rapla maakonnas, Raikküla vallas; 3.2.5 Mäeeraldise teenindusmaa: pindala on 29,63 ha. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on veekogu; 3.2.6 Geoloogiline uuringu aruande nimetus: Lubja lubjakivimaardla Lubja III ja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2014). Fondi nr EGF 8571. Varud on kinnitatud keskkonnaministri 19.09.2014 käskkirjaga nr 712; 3.2.7 Maavaravaru: mäeeraldise piires on ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 2643,3 tuh m³, millest kaevandatav on 2599,3 tuh m³ ning ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru 187 tuh m³, millest kaevandatav on 187 tuh m³; 3.2.8 Maavara kasutusala: teedeehitus, üldehitus, betoontooted, viimistlus- ja tükikivi; 3.2.9 Loa kehtivusaeg kuni 08.10.2045. 9 (11) 3.2.10 Täiendavad tingimused: 3.2.10.1 Vee erikasutuseks peab kasutajal olema vee erikasutusluba. Sellega määratakse muuhulgas veeseire tingimused. Seiretulemused esitada loa andjale ja kohalikule omavalitsusele. 3.2.10.2 Kaevandamiseelset keskmist looduslikku veetaset (absoluutkõrgus +46,7 m) on alandatud maksimaalselt kuni absoluutkõrguseni +34,7 m ning täiendav põhjavee taseme alandamine ei ole ilma vee erikasutusloa vastava muutmiseta lubatud. 3.2.10.3 Kahe kvartali jooksul enne vee alt puur-lõhketöödega alustamist tuleb seiratavatesse näitajatesse lisada lämmastikuühendid (NH4, NO2, NO3), mida seiratakse koos naftasaaduste ja heljumiga. 3.2.10.4 Pikaajalisse seiresse tuleb lisada uus manteldatud kvaternaari osaga puurkaev PA-13 sügavusega 15 m ning pikaajalise seire puurkaevude seast tuleb välja arvata PA-10, kuna see jääb mäeeraldise piirile liiga lähedale. 3.2.10.5 Kui Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile või kohalikule omavalitsusele laekub vee kvaliteedi ja/või veetaseme kohta kaebus, tuleb loa omajal tellida mäeeraldise piirist 2 km raadiuses asuvate joogivee hankimiseks kasutatavate kaevude vee kohta analüüsid. Loa omaja esitab analüüsi vastuse, mida tohib anda vaid sertifitseeritud asutus, pärast selle saabumist viivitamata loa andjale. Loa omaja hüvitab kaevu omanikuga kokkuleppel kaevandamisest tingitud reostuse või veetaseme alanemise tõttu tekkinud kahju. 3.2.10.6 Müra kandumise leevendamiseks teostada müra tekitavaid töid (lõhkepuuraukude puurimine, hüdrovasaraga raimamine, killustiku tootmine purustus-sorteerimissõlmes, buldooserite, ekskavaatorite, kopplaadurite, kallurautode ja teiste kaevandamismasinate kasutamine jmt) tööpäeviti kell 7-20. Katendi puistangutest müratõkke vallid rajada mäeeraldise teenindusmaa lagedale alale põhja ja loode suunal või muuta neid kõrgemaks selliselt, et need täidaksid oma eesmärki. 3.2.10.7 Lõhkamistöid läbi viia tööpäevadel ajavahemikus kl 8-17. 3.2.10.8 Lõhkamistöödest teavitada vähemalt üks päev enne tööde algust mäeeraldise piirist 1,5 km raadiuses elavaid elanikke SMS-i teel ning juriidilisi isikuid, sealhulgas kohalikku omavalitsust, e-kirja teel. 3.2.10.9 Lõhkamistöödel eralduva tolmu leviku vältimiseks tuleb lõhkamine ajastada tuulevaiksele hetkele või soodsast ilmakaarest (elamutest eemale) puhuva tuulega ajale. 3.2.10.10 Karjäärimasinate liikumisest tekkiva tolmu vähendamiseks kasta karjääri ja tööstusterritooriumi teid kuival ajal regulaarselt. 3.2.10.11 Kaevise väljaveoks kasutada olemasolevat teed nr 6540023. 3.2.10.12 Mäetöödest ja kaevise transpordist põhjustatud tolmu levikut tuleb kuival ajal piirata tee nr 6540023 niisutamisega. 3.2.10.13 Tolmu leviku vähendamiseks kasutada purustus-sorteerimissõlme töös kastmissüsteemi. Kui purustus-sorteerimissõlme kastmissüsteem ei ole piisav lubjatolmu leviku vähendamiseks, tuleb sõlme töös arvestada tuule suunaga. Tugeva (üle 12 m/s) põhja- või läänetuule korral tuleb sõlme töö seisata. 3.3. Avalikustada maavara kaevandamise loa andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3.4. Tunnistada kehetuks maavara kaevandamise load nr Rapm-061 ja Rapm-085. Kaevandamisluba Rapm-091 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. 10 (11) Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme maapõue peaspetsialist juhataja ülesannetes Maapõuebüroo Lisad: 1. Eelhinnang 2. Maavara kaevandamise luba nr Rapm-091 3. Lubja lubjakivikarjääri mäeeraldise plaan ja läbilõiked Saata: Raikküla Vallavalitsus, Tehnilise Järelevalve Amet, Maa-amet Viktoria Burtin maapõuespetsialist Maapõuebüroo 11 (11)  Lisa 1 EELHINNANG Kui kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja (Keskkonnaamet) vastavalt KeHJS § 6 lõike 2 punktile 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “ Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 ” § 3 punktile 4 andma eelhinnangu selle kohta, kas maavara kaevandamisel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu andmisel on lähtutud KeHJS § 6 lg 3 sätestatud kriteeriumitest. 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. Maakasutus Lubja lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Rapla maakonnas Raikküla vallas Lipametsa külas kinnistutel Pigipõhja (katastritunnus 65402:002:0106), Lubjaaugu (katastritunnus 65402:002:0156), Metsatalu (katastritunnus 65402:002:0053), Sepapigi (katastritunnus 65402:002:0109) ja Sepa (katastritunnus 65402:002:0108). Kinnistute omanikuks on OÜ Raikküla Karjäär ning nende puhul on tegemist mäetööstusmaaga. Lubja lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 12,58 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 29,63 ha. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa idaosa läbib 1-20 kV keskpinge elektriõhuliin KATLA:KHT (VID kood K4091606; kaitsevöönd 10 m mõlemale poole liini telge). Seletuskirja kohaselt on kaevandamise ja lõhketööde projektid liini haldajaga vastavalt kooskõlastatud (lisatud taotlusele). Mäeeraldise ja selle teenindusmaa lääneserv jääb avalikus kasutuses olevast kohalikust Lipa- Lipametsa-Raikküla tee nr 6540137 äärmise sõiduraja teljest vastavalt ~160 m ja ~27 m kaugusele. OÜ Inseneribüroo STEIGER ehk kaevandamisloa taotluse koostaja edastas Keskkonnaametile e-kirja, milles kohalik omavalitsus kinnitab, et Lipa-Lipametsa-Raikküla tee nr 6540137 on kohalike teede nimekirjas ja sealne kaitsevöönd ulatub sõiduraja teljest 20 m kaugusele (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.05.2015 nr HJR 10- 5/15/22227-26 all). Lubja lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir jääb Lipa- Lipametsa-Raikküla tee sõiduraja teljest 27 m kaugusele, mistõttu tee kaitsevööndi ja mäeeraldise teenindusmaa vahel kattumist ei esine. Taotletavast alast vahetult kagu suunda jäävad erinevad tööstushooned – karjääri kontori- ja abihooned ning angaar. Samuti puittoodete tootmisega tegeleva Vir-Var Kauba OÜ tootmis- ja abihooned. Lähimad elamutega kinnistud jäävad mäeeraldisest vahetult edelasse (katastri nimetus Väljataguse, katastritunnus 65402:002:0105) ja lõunasse (katastri nimetus Lubjajaani, katastritunnus 65402:002:0099). Alates 2013. aastast on kinnistute uueks omanikuks arendaja. Kinnistutel enam ei elata ning kinnistutele jäävad hooned on arendajal plaanis lammutada. Neid elamuid on käsitletud keskkonnamõju hinnangus kui mäetööde suhtes kõige tundlikumaid objekte. Võttes arvesse uusi asjaolusid, siis edaspidi ei käsitleta neid kinnistuid enam kui mäetööde suhtes tundlikke objekte. Lähimad elamud, kus reaalselt elatakse, jäävad mäeeraldise piirist 700–900 m kaugusele Lipametsa ja Tamme külade piiresse. 1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime Ala on suuremas osas mäetöödega kujundatud, kus kehtiva mäeeraldise alal on katendit eemaldatud ja ladustatud nii sisepuistangutes kui ka teenindusmaal. Mäetöödest puutumata ala reljeef on tasane jäädes absoluutkõrguste vahemikku +47 … +51 m, tõusuga kagu suunas. Seisuga 30.06.2017 on taotletava mäeeraldise piires ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 2643,3 tuh m3, millest kaevandatav on 2599,3 tuh m3 ning ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru 187 tuh m3, millest kaevandatav on 187 tuh m3. Lubja lubjakivimaardla kivim on vertikaalses läbilõikes nii keemilise koostise kui kvaliteedi poolest küllaltki muutlik. Kivim on esindatud nii lubja- kui ka dolokividega, mis vastavad ehitusotstarbelisele karbonaatkivimile esitatavatele nõuetele. Lubjakivi looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga. Seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. 1.3. Märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Keskkonnaregistri andmetel mäeeraldisel kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad puuduvad. Lähim kaitstav loodusobjekt on Raikküla-Paka hoiuala (KLO2000195). Raikküla-Paka hoiuala kuulub Raiküla-Paka loodusalana (RAH0000340) Natura 2000 võrgustikku. Hoiuala karjäärile lähima lahustüki kaugus karjääri kirdenurgast on ligikaudu 130 m. Raikküla-Paka hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), puisniitude (6530*), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050) ja puiskarjamaade (9070) kaitse. Raikküla-Paka loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on lood (alvarid) (6280), puisniidud (6530), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad) (9060), puiskarjamaad (9070). Liik, kelle elupaika kaitstakse on püst-linalehik (Thesium ebracteatum). Kavandatava tegevuse mõju ulatus kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale on sarnane 2010. aastal OÜ E-Konsult poolt läbi viidud keskkonnamõju hindamise aruandes käsitletuga. 2 (9) 2010. aastal läbi viidud keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt ei mõjuta põhjavee taseme alandamine geoloogilise ehituse vettpidavate ülemiste kihtide tõttu oluliselt hoiuala kasvutingimusi. Need sõltuvad sademetest ja idapoolsetelt aladelt hoiuala suunas liikuvast pinnaveest. Kavandatav tegevus ei too aruande kohaselt endaga kaasa Natura 2000 ala killustumist, loodusliku taimestiku hävimist ega inimkoormuse tõusu kaitstaval alal. Mäeeraldisestga piirneval alal, ligikaudu kuni 750 meetri raadiuses, on registreeritud II kaitsekategooria kroonliudiku (Sarcosphaera coronaria) ja püst-linalehiku (Thesium ebracteatum Hayne) ning III kaitsekategooria liigi pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) kasvukohad. 2010. aastal läbi viidud keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt kavandataval tegevusel negatiivne mõju nendele liikidele puudub. Mäeeraldisel ja selle teenindusmaal puuduvad märgalad, rannaalad, kaldad ja mets ning sellest tulenevalt mõju eelnimetatud objektidele puudub. 1.4. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Teadaolevalt ei ole alal õigusaktidega kehtestatud nõudeid ületatud. 1.5. Maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Taotletav mäeeraldis ei asu tiheasustusalal ning selle piires puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad, mistõttu kaevandustegevusel neile mõju puudub. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Kuna jätkatakse väljakujunenud kaevandamistegevusega, on vajalik taristu ja abirajatised välja arendatud. Taotletav ala on suuremas osas mäetöödega kujundatud. Olemasoleva karjääri alal on valdavalt katend kooritud ja ladustatud sisepuistangutes mäeeraldisel või teenindusmaal. Vastavalt kehtiva kaevandamisloa nr Rapm-061 täiendavale tingimusele on suur osa katendi puistanguid moodustatud selliselt, et nad täidaksid müratõkkevallide rolli. Katenditööd on tehtud ja tehakse vastavalt mullakäitlusnõuetele kahes järgus. Esmalt kooritakse kasvukiht ja seejärel ülejäänud katendi osa, mis on valdavalt esindatud moreeniga. Mullakihi suhtes järgitakse mullakäitlusnõudeid. See tähendab, et huumuserikka mulla puistangut ei tohi tihendada ega moodustada liigniiskesse kohta. Samuti ei tohi segada seda ülejäänud katendiga. Seni on looduslikust olekust kooritud ja ladustatud ligikaudu 10 tuh m3 kasvukihti ja 149 tuh m3 moreenset katendit (arvestades ala katendikihtide keskmisi paksusi). Täiendavalt tuleb katenditöid teha ala edelanurgas, pindalal 0,35 ha ja kagunurgas, pindalal 1,87 ha. Kokku on kasvukihi maht ~15 tuh m³ ja moreense katendi maht 185 tuh m³. Katenditöödel kasutatakse erinevaid mehhanisme. Kasvukihi koorimisel kasutatakse peamiselt buldooserit või kopplaadurit. Ülejäänud moreenkatendi puhul kasutatakse olenevalt selle paksusest kas buldooserit või ekskavaatorit. Pikemate transpordivahemaade puhul kasutatakse abivahendina kallureid. Kasulik kiht raimatakse puur-lõhketöödega jätkatuna olemasolevast karjäärist nii pindalaliselt kui ka sügavuti. Kaevandamiseelset keskmist looduslikku veetaset (absoluutkõrgus +46,7 m) on alandatud maksimaalselt kuni absoluutkõrguseni +34,7 m ja täiendavat veetaseme 3 (9) alandamist ette ei nähta. Karjäärivesi suunatakse mäeeraldise kirdenurgas olevasse veekogurisse ja sealt edasi pumbatakse settetiiki. Setitatud vesi juhitakse mööda kraave kuni Vigala jõeni. Kasutatava mäetööde tehnoloogilise skeemi kohaselt laetakse lõhatud kaevis ekskavaatoritega kalluritele, mis transpordivad selle purustus-sorteerimissõlme. Viimane on statsionaarne ja asub olemasoleva mäeeraldise lõunaosas. Purustus-sorteerimissõlmes kaevis esmalt purustatakse ning seejärel fraktsioneeritakse sõelumise teel vajalikesse fraktsioonidesse. Enim sõelutavad fraktsioonid on 0 - 4, 4 - 8, 8 - 16, 16 - 32, 32 - 64 ja 0 - 32 mm. Absoluutkõrgusest 34,7 m madalamale jääv osa on arendajal plaanis välja töötada vee alt kaevandamise tehnoloogiat kasutades. Ammutussügavus on siinjuures ligikaudu 14 m. Varasemalt on kasutatud sarnast tehnoloogiat näiteks Rummu karjääris, kus ammutussügavus oli kuni 8 m vee alt. Tööde läbi viimiseks on arendajal olemas OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud kaevandamise projekt. Märja astanguga kaevandamisel lõhatakse kaevis vette. Tööde ettevalmistus (lõhkepuuraukude puurimine, laadimine, ammutamine) käib märja astangu lael, mis on vähemalt 0,5 m kõrgemal alandatud veetasemest. Lõhkamisel kasutatakse veekindlat padrundatud lõhkeainet. Lõhatud kaevis ammutatakse pikanoolelise ekskavaatoriga, mis on varustatud sõelkopaga. Vajadusel kaevis nõrutatakse puistangus enne edasist transportimist purustus-sorteerimissõlme. 2.1. Loodusvarade kasutamine Maavara kasutusaladeks on teedeehitus, üldehitus, betoontooted, viimistlus- ja tükikivi. 2.2. Jäätme- ja energiamahukus Lubja lubjakivikarjääris võib lähtudes jäätmeseaduse § 71 lg 1 kaevandamisjäätmena käsitleda maavaral lasuvat katendit, mis on osaliselt kooritud ja kooritakse enne kaevandamise alustamist ja ei ole niiöelda taotletud (oodatud) lõpp-produkt. Katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale vallidesse ja seda kasutatakse karjääri korrastamisel. Lubja ja Lubja II lubjakivikarjääride kaevandamisjäätmekava kinnitati Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja 28.01.2015 korraldusega nr HJR 1-15/15/47. Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Mäemasinate mehhanismidest ja muudest seadmetest tekkivad jäätmed kogutakse kokku ning antakse üle jäätmekäitlemislube omavatele jäätmekäitlejatele. Seega puudub kavandatava kaevandamistegevusega jäätmeid puudutav negatiivne mõju keskkonnale. 2.3. Lähipiirkonna teised tegevused Peamised tegevusalad ümbruskonnas on metsa- ja põllumajandus. Taotletavast alast vahetult kagu suunda jäävad erinevad tööstushooned – karjääri kontori- ja abihooned ning angaar. Samuti puittoodete tootmisega tegeleva Vir-Var Kauba OÜ tootmis- ja abihooned. 4 (9) 3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed 3.1. Vesi ja pinnas Taotletava mäeeraldise teenindusmaa jääb läänesuunas olevast kuni 10 km2 valgalaga eesvoolust, mille kood maaparandusregistris on 51110400112800011E ~50 m kaugusele ning idasuunas olevast kuni 10 km2 valgalaga eesvoolust, mille kood maaparandusregistris on 51110400112900021E ~51 m kaugusele. Edelaosas jääb taotletava mäeeraldise teenindusmaa maaparandussüsteemist, mille kood maaparandussüsteemide registris on 5111040011330002 ~5 m kaugusele. Kaevandamiseelset keskmist looduslikku veetaset (absoluutkõrgus +46,7 m) on alandatud maksimaalselt kuni absoluutkõrguseni +34,7 m ja täiendavat veetaseme alandamist ette ei nähta. Karjäärivesi suunatakse mäeeraldise kirdenurgas olevasse veekogurisse ja sealt edasi pumbatakse settetiiki. Setitatud vesi juhitakse mööda kraave kuni Vigala jõeni. Arendajal on selleks tegevuseks vee erikasutusluba nr L.VV/322033. Pinnase kohta vt pt 2. 3.2. Õhu saastatus Lubjakivi kaevandamisel ja killustiku tootmisel on peamisteks tolmuallikateks karjäärisisesed- ja väljaveoteed, purustus-sorteerimissõlm ning materjali laadimisprotsessid. Mingil määral tekitavad tolmu ka puur- ja lõhketööd. Puurimisel eralduv tolm püütakse kinni püüdeseadmetega (ligi 99 %). Lõhketöödel eralduv tolm põhjustab küll suuri kontsentratsioone, kuid lühiajaliselt. Soodsa tuulega võib transpordimasinate põhjustatud ülenormatiivne tolmu kontsentratsioon levida kuni 200 m kaugusele, killustiku tootmisest kuni 300 m ja lõhketöödest 600 - 800 meetri kaugusele. Mäetöödest ja kaevise transpordist põhjustatud tolmu levikut tuleb kuival ajal vastavalt kaevandamisloa täiendavatele tingimustele piirata teede niisutamisega. Vajaduse tekkimisel, seda ka tehakse. Vastav tehnika ja teenus on piirkonnas saadaval tellimustööna. Tolmu leviku vähendamiseks purustus-sorteerimissõlmest kasutatakse sõlme töös kastmissüsteemi ning kui sellest leevendusmeetmest ei piisa, tuleb sõlme töös arvestada tuule suunaga. Ülenormatiivne tolmu kontsentratsioon tekib massiivi lõhkamisest. See on küll hetkeline, kuid soodsa tuulega võib levida 600 - 800 m kaugusele. Seetõttu on parimaks leevendusmeetmeks lõhkamise ajastamine tuulevaiksele hetkele või soodsale (eluhoonetest eemale puhuvale tuulele) ilmakaarele. 3.3. Müra Vastavalt kehtiva kaevandamisloa Rapm-061 täiendavale tingimusele on suur osa katendi puistanguid moodustatud selliselt, et nad täidaksid müratõkkevallide rolli. Müra kategooriad on määratud atmosfääriõhu kaitse seaduse §-ga 57 ning müra normtasemeid ja müra mõõtmist reguleerib Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Karjääris kavandatav 5 (9) tegevus toimub päevasel ajal ning vastavaid normtasemeid ei tohi kaevandamistegevusega ületada. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (ekskavaator/hüdrovasar, buldooser, kopplaadur, kallurauto, puurmasin) ning statsionaarne purustus- ja sorteerimissõlm. Vastavalt keskkonnamõju hindamise aruandes toodule on suurimat müra põhjustavad tegevused lõhkepuuraukude puurimine (85 - 90 dB), hüdrovasaraga raimamine (92 dB) ja killustiku tootmine statsionaarses purustus-sorteerimissõlmes (95 - 100 dB). Nendest tegevustest põhjustatud ülenormatiivne müratase levib lagedal ja tasasel maal vähemalt 200 m kaugusele. Lähim tundlik objekt on mäeeraldise piirist 700 m kaugusele jääv Saueaugu kinnistu elamu (katastritunnus 65402:001:0700). Statsionaarsest purustus-sorteerimissõlmest jääb nimetatud kinnistu 950 m kaugusele. Arvutuste kohaselt on purustus-sorteerimissõlme põhjustatud müratase lähima elamu juures (950 m kaugusel) 60 dB. Ülejäänud kaevandusmehhanismide müratase elamus suhtes lähimas punktis (700 m) on kuni 55 dB. Tegeliku helirõhutaseme arvutamisel tuleb arvestada ka müratekitajate paiknemise asukohta, mis karjääride korral on astangu all. Samuti jääb karjääri ja elamu vahele mets. Astangud ja mets töötavad kui müraekraanid. Lõhketöödest põhjustatud ülenormatiivset mürataset loetakse vastavalt keskkonnamõju hindamise aruandele lühiajaliseks, mis toimub mõnel korral kuus kestusega 2 - 4 sekundit, mistõttu keskkonnamõju on väheoluline. Transpordimüra levik jääb valdavalt väljaveotee vahetusse lähedusse, kus puuduvad elamud. Karjääris töötavad laadimis- ja transpordimasinad süvises, mis vähendab oluliselt müra levikut. Ülenormatiivse mürataseme levikuks hinnatakse nendel protsessidel kuni 50 m. 3.4. Vibratsioon Puur-lõhketöödega raimamise üheks negatiivseks keskkonnamõjuks on maavõnked. Lõhketöödest tekkinud ülenormatiivsed maavõnked võivad kujutada ohtu lähedalasuvate hoonete konstruktsioonidele kuni 400 m kaugusel lõhkamiskohast. Lähim tundlik objekt on mäeeraldise piirist 700 m kaugusele jääv Saueaugu kinnistu elamu (katastritunnus 65402:001:0700). Seega tõenäoliselt ei kujuta ülenormatiivsed maavõnked endast ohtu elamu konstruktsioonile. Vibratsiooni mõju väheneb kuna loa tingimustest jäetakse välja nõue, et lõhkamisi teostatakse kuni kahel korral kuus. See võimaldab vähendada lõhkamiste võimsust. 3.5. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus On oht, et karjäärivesi saab reostatud nafta- ja õliproduktidega karjäärimasinate avariil. Veekogurisse kokku kogutud karjäärivesi suunatakse lõpuks Vigala jõkke ning nafta- ja õliproduktidest reostunud karjäärivesi võib mõjutada Vigala jõe vee kvaliteeti. 6 (9) Rangelt tuleb vältida õli või muu reostuse sattumist karjäärivette. Kui see peaks siiski juhtuma, tuleb veekoguri reostus koristada või neutraliseerida enne vee suunamist eesvoolu. Selleks on ette nähtud vastavalt vee erikasutuloale nr L.VV/322033 õlitõrje poom ja/või absorbent. Karjäärimasinate kui potentsiaalsete reostusallikate perioodiliseks kontrolliks ja hoolduseks on arendajal ette nähtud spetsiaalne hooldusplats ja töökoda. Mäetöödega juba hõlmatud alal avastati 2007. aasta geoloogiliste uuringute käigus põhjavee tugev reostus naftasaadustega. Selgus, et alal tegutses kunagi asfaltbetooni segusõlm koos toormehoidlatega, liimitehas toorme ja lahustite ladudega ning pigitsehh ja killustikusõlm. Nimetaud objektide tegevusest oli alale jäänud ulatuslik jääkreostus. AS Maves inventeeris jääkreostuse vahetus reostuskoldes ja selle ümbruses. Reostuse likvideerimistööd tegi algul Jäätmekäitluse AS ja hiljem OÜ EcoPro. Reostuse likvideerimistööd on tänaseks lõpetatud. Ei ole välistatud, et kogu jääkreostus, mis varasemalt alal levis ei ole kogu ulatuses koristatud ja see satub veekõrvaldusse. Seetõttu seiratakse väljapumbatavat vett vastavalt vee erikasutuloale visuaalselt vähemalt kord nädalas ja proovide võtmise teel. Visuaalsete reostusilmingute esinemisel tuleb võtta veeproove vähemalt kord nädalas naftasaaduste analüüsiks. 5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Lähim Natura 2000 ala on Raikküla-Paka loodusala koosseisu kuuluv Raikküla-Paka hoiuala, mille karjäärile lähima lahustüki kaugus karjääri kirdenurgast on ligikaudu 130 m. 2010. aastal OÜ E-Konsult poolt läbi viidud KMH aruande kohaselt ei mõjuta põhjavee taseme alandamine geoloogilise ehituse vettpidavate ülemiste kihtide tõttu oluliselt hoiuala kasvutingimusi. Need sõltuvad sademetest ja idapoolsetelt aladelt hoiuala suunas liikuvast pinnaveest. Kavandatav tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju Raikküla-Paka loodusala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele. 5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Mäeeraldisega piirneval alal, ligikaudu kuni 750 meetri raadiuses, on registreeritud II kaitsekategooria kroonliudiku (Sarcosphaera coronaria) ja püst-linalehiku (Thesium ebracteatum Hayne) ning III kaitsekategooria liigi pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) kasvukohad. Kavandataval tegevusel negatiivne mõju antud liikidele puudub. 6. KeHJS § 6 lõike 3 punktides 1-41 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest, pöörduvusest ja toimest. Kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Maavara kaevandamise loa taotluses on loa kehtivusajaks märgitud kuni 08.10.2045. Kaevandamiseelset keskmist looduslikku veetaset (absoluutkõrgus +46,7 m) on praeguseks alandatud maksimaalselt kuni absoluutkõrguseni +34,7 m. Seega on karjääris veetaset alandatud 10–12 meetrit. 2014. aastal koostatud ekspertarvamuse kohaselt näitavad vaatlused 7 (9) (2013. aasta geoloogilise uuringu käigus fikseeritud põhjavee tasemed), et veetase on alanenud karjääri ümbritseval alal 300–400 m raadiuses. Põhjavee taset ei ole lubatud täiendavalt alandada. Arendaja on vastavalt vee erikasutusloa (nr L.VV/322033) nõuetele võimaliku kaevude kuivaks jäämise ennetamise eesmärgil rajanud 2013. aastal 4 uut puurkaevu olmevee saamiseks. Muus osas ei ulatu kavandatava tegevuse mõju kaevandamisloa täiendavate tingimuste hulgas nimetatud leevendavate meetmete rakendamisel karjääri piiridest väljapoole või on väheoluline. Visuaalselt võib tegevuse kestel olla maastikupilt häiritud. Kaevandamisega rikutud maa on kvalitatiivselt hiljem taastatav korrastamisega. Korrastamise suunaks on veekogu. Täiendavad keskkonnauuringud maavara kaevandamise loa taotluse menetluse käigus ei ole vajalikud, kuna olemasoleva Lubja lubjakivikarjääri (loa nr Rapm-061) muutmise menetluse raames algatas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon 23.04.2010. aastal keskkonnamõju hindamise. Selle viis läbi OÜ E-konsult (töö nr E1212). Keskkonnamõju hindamise raames koostas AS Maves ekspertarvamuse Lubja lubjakivikarjääris veealanduse mõjust põhjaveekihtidele. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni poolt 01.02.2011. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon algatas 11.05.2012. aastal vee erikasutusloa taotluse alusel keskkonnamõju hindamise Lubja lubjakivikarjäärivee väljapumpamiseks ja juhtimiseks Vigala jõkke. Oma 24.05.2012. aasta kirjas nr HJR 7-6/12/4255-8 soovis Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon saada kavandatava tegevuse kohta ekspertarvamust. Ekspertarvamuse koostas AS Maves „Lubja lubjakivikarjääri karjäärivee väljapumpamise keskkonnamõju“ (töö nr 12061, 2012). Võttes aluseks eeltoodud dokumendi otsustas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon 18.07.2012. aasta korraldusega nr HJR 1- 15/12/532 keskkonnamõju hindamise lõpetada, kuna otsustaja hinnangul on tegevuse mõju juba asjakohaselt hinnatud. Koos maavara kaevandamise loa taotlusega Lubja II lubjakivikarjääris esitas arendaja OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud ekspertarvamuse „Lubja ja Lubja II karjäärivee väljapumpamise ja vee alt kaevandamise mõju keskkonnale“ (töö nr 14/1290). Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kokkuvõte ja lõppjäreldus - kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; 8 (9)  - eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei mõjuta kaevandamine oluliselt olemasoleva Lubja lubjakivikarjääri tegevuse käigus välja kujunenud põhjavee režiimi; - eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega ei ületata piirmäärasid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas; - mäeeraldisel puudub looduslik maastik, kuivõrd jätkatakse olemasolevas karjääris väljakujunenud tegevust. Kaevandatud maa on kvalitatiivselt hiljem taastatav korrastamisega. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju. 9 (9)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Rapm-091 Keskkonnaamet (registreerimise number) 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Osaühing Eesti Killustik 1.2. Äriregistri kood 10126848 1.3. Aadress Rõstla karjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, 48022 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Osaühing Eesti Killustik 2.2. Äriregistri kood 10126848 2.3. Aadress Rõstla karjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, 48022 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Lubja maardla 3.2. Maardlaosa nimetus 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 586 ehituslubjakivi 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Lubja lubjakivikarjäär selle teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) Rapla maakond, Raikküla vald 4.3. Mäeeraldise pindala 12,58 ha 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala 29,63 ha 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus Lubja lubjakivimaardla Lubja III ja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2014) geoloogiafondi number EGF 8571 varude kinnitamise otsus ja kuupäev KKM 19.09.2014 käskkiri nr 712 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus aktiivne tarbevaru ehituslubjakivi, 2643,3 tuh m3  aktiivne tarbevaru ehitusdolokivi, 187 tuh m3 kaevandatav varu ehituslubjakivi 2599,3 tuh m3 kaevandatav varu ehitusdolokivi 187 tuh m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 30.06.2017 7. Katend, Katendi kogus 185 tuh m3, sh mulla kogus 15 tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond teedeehitus, üldehitus, kasutamine betoontooted, viimistlus- ja tükikivi 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 110 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa kehtivusaeg 14.07.2017 kuni 08.10.2045 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: metsamaa, veekogu 10. Täiendavad 1. Vee erikasutuseks peab kasutajal olema vee erikasutusluba. Sellega tingimused määratakse muuhulgas veeseire tingimused. Seiretulemused esitada loa andjale ja kohalikule omavalitsusele. 2. Kaevandamiseelset keskmist looduslikku veetaset (absoluutkõrgus +46,7 m) on alandatud maksimaalselt kuni absoluutkõrguseni +34,7 m ning täiendav põhjavee taseme alandamine ei ole ilma vee erikasutusloa vastava muutmiseta lubatud. 3. Kahe kvartali jooksul enne vee alt puur-lõhketöödega alustamist tuleb seiratavatesse näitajatesse lisada lämmastikuühendid (NH4, NO2, NO3), mida seiratakse koos naftasaaduste ja heljumiga. 4. Pikaajalisse seiresse tuleb lisada uus manteldatud kvaternaari osaga puurkaev PA-13 sügavusega 15 m ning pikaajalise seire puurkaevude seast tuleb välja arvata PA-10, kuna see jääb mäeeraldise piirile liiga lähedale. 5. Kui Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile või kohalikule omavalitsusele laekub vee kvaliteedi ja/või veetaseme kohta kaebus, tuleb loa omajal tellida mäeeraldise piirist 2 km raadiuses asuvate joogivee hankimiseks kasutatavate kaevude vee kohta analüüsid. Loa omaja esitab analüüsi vastuse, mida tohib anda vaid sertifitseeritud asutus, pärast selle saabumist viivitamata loa andjale. Loa omaja hüvitab kaevu omanikuga kokkuleppel kaevandamisest tingitud reostuse või veetaseme alanemise tõttu tekkinud kahju. 6. Müra kandumise leevendamiseks teostada müra tekitavaid töid (lõhkepuuraukude puurimine, hüdrovasaraga raimamine, killustiku tootmine purustus-sorteerimissõlmes, buldooserite, ekskavaatorite, kopplaadurite, kallurautode ja teiste kaevandamismasinate kasutamine jmt) tööpäeviti kell 7-20. Katendi puistangutest müratõkke  vallid rajada mäeeraldise teenindusmaa lagedale alale põhja ja loode suunal või muuta neid kõrgemaks selliselt, et need täidaksid oma eesmärki. 7. Lõhkamistöid läbi viia tööpäevadel ajavahemikus kl 8-17. 8. Lõhkamistöödest teavitada vähemalt üks päev enne tööde algust mäeeraldise piirist 1,5 km raadiuses elavaid elanikke SMS-i teel ning juriidilisi isikuid, sealhulgas kohalikku omavalitsust, e-kirja teel. 9. Lõhkamistöödel eralduva tolmu leviku vältimiseks tuleb lõhkamine ajastada tuulevaiksele hetkele või soodsast ilmakaarest (elamutest eemale) puhuva tuulega ajale. 10. Karjäärimasinate liikumisest tekkiva tolmu vähendamiseks kasta karjääri ja tööstusterritooriumi teid kuival ajal regulaarselt. 11. Kaevise väljaveoks kasutada olemasolevat teed nr 6540023. 12. Mäetöödest ja kaevise transpordist põhjustatud tolmu levikut tuleb kuival ajal piirata tee nr 6540023 niisutamisega. 13. Tolmu leviku vähendamiseks kasutada purustus-sorteerimissõlme töös kastmissüsteemi. Kui purustus-sorteerimissõlme kastmissüsteem ei ole piisav lubjatolmu leviku vähendamiseks, tuleb sõlme töös arvestada tuule suunaga. Tugeva (üle 12 m/s) põhja- või läänetuule korral tuleb sõlme töö seisata. 11. Loa andmise Luba on antud Maapõuebüroo maapõue peaspetsialisti juhataja ülesannetes ja muutmise 14.07.2017 korraldusega nr 1-3/17/1931. otsused (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme maapõue peaspetsialist juhataja ülesannetes Maapõuebüroo Kuupäev: 14.07.2017   SW E m m 52 52 Mäeeraldise piir 50 50 Mäeeraldise teenindusmaa piir Aktiivse tarbevaru piir 48 48 Aktiivse tarbevaru plokkide vahepiir 46 46 Passiivse tarbevaru piir Passiivse tarbevaru plokkide vahepiir 44 44 Seisuga 06.04.2016 kehtiv Lubja lubjakivikarjääri mäeeraldise piir 42 42 Kattepinnase ohutu nõlvus (1 : 1,4) Pigipõhja 40 40 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 65402:002:0106 38 38 Kattepinnase puistang 36 36 Muld / kasvukiht Liiv 34 34 Savi / liivsavi 32 32 Moreen 30 30 Imavere kihid 28 28 Jõgeva kihid / Orgita kihistik Jõgeva kihid 26 26 Vändra kihid 24 24 Järva-Jaani kihid / Riidaku kihistik 22 22 Järva-Jaani kihid 20 20 Puuraugu nr Puuraugu suudme abs kõrgus, m Veetaseme sügavus maapinnast, m N SE Proovi nr m m 52 52 50 50 Sügavus maapinnast, m 48 48 46 46 44 44 Proov 42 42 40 40 Kaevandi sügavus, m 38 38 Märkused: 36 36 1. Kõrgused Balti süsteemis; 2. Mäeeraldise äärmised piirid nii horisontaa-l kui vertikaalsuunas ühtivad seisuga 06.04.2016 34 34 kehtiva Lubja II lubjakivikarjääri mäeeraldise piiriga; 3. Läbilõigete koostamisel on kasutatud seisuga 06.04.2016. a kehtivate kaevandamise lubade nr Rapm-061 ja Rapm-085 geoloogilisi läbilõikeid; 32 32 4. Läbilõigete numeratsioon ühtib OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud Lubja lubjakivimaardla Lubja III ja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu 30 30 seisuga 01.01.2014), R.Kotenjov jt, 2014 numeratsiooniga; 5. Mäeeraldise lamam asub absoluutkõrgusel +21,0 m; 28 28 6. Nõlvade korrastamist ja nõlvatervikute vajaduse tingimusi on käsitletud loa seletuskirjas. Loa seletuskiri on graafiliste lisade lahutamatu osa. Läbilõiked ei läbi ühtegi asukohta kus maavara varu terviku jätmine oleks tehniliselt vajalik; 26 26 7. Loa omaniku erakinnistutelt eemaldatav kattepinnas kasutatakse sihtotsatarbelsiselt kinnistul tehtavatel töödel; 24 24 8. Joonestamisel on kasutatud tarkvara MapInfo 9.0 (litsents: MIPWES0800500041). 22 22 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 2/2 20 20 Lubja lubjakivikarjäär Geoloogilised läbilõiked Mõõtkava Rapla maakond, Raikküla vald II - II' ja V - V' 18 18 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Ole Sein Kuupäev 08.04.2016 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kontrollis Meelis Peetris Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Meelis Peetris Töö nr 16/1643 Kinnitas