dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Sissetulev kiriAvalik

Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmine Tõrise II liivakarjääri mäeeraldisele ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 12. juuli 2017
Viit
17-0052-052
Registreeritud
12. juuli 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
9S Kaevandamise järelevalve (2014-2017) (Suletud)
Sari
9-2 Geoloogiliste uuringute, maavara kaevandamise lubade koopiad
Toimik
17-0052
Vastutaja
TJA Migratsioon
Lahendamise tähtaeg
11. august 2017

Failid

  • 📎Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmine Tõrise II liivakarjääri mäeeraldisele ja keskkonnamõ.bdoc4055 KB

Sisu (failidest)

KORRALDUS 12. juuli 2017 nr 1-3/17/1917 Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmine Tõrise II liivakarjääri mäeeraldisele ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I . ASJAOLUD VALICECAR OÜ (registrikood 11102086, aadress Tooma talu, Pikavere küla, Koonga vald, 88430 Pärnu maakond) esitas Keskkonnaametile 31.08.2016 maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) taotluse (registreeritud 12.09.2016 Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis nr 12-2/16/11188 all). VALICECAR OÜ taotleb kaevandamisluba Tõrise kruusamaardla Tõrise II liivakarjääri mäeeraldisele ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamiseks. Maardla põhimaavaraks on ehituskruus. Maavara kasutatusaladeks on ehitus, teedeehitus ja täitepinnas. Tõrise II liivakarjääri mäeeraldis asub Saare maakonnas Mustjala vallas Järise külas ja Leisi vallas Linnuse külas OÜ-le Pikaferr kuuluval katastriüksusel Järvemetsa (katastritunnus 48301:004:0224, maa sihtotstarve maatulundusmaa 100 %). Taotletava mäeeraldise pindala on 5,25 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 5,25 ha. Taotletav loa kehtivusaeg on 15 aastat. Riigilõiv 500 € on tasutud 30.08.2016 riigilõivuseaduse § 123 lg 1 kohaselt. Seisuga 01.05.2016 on taotletava mäeeraldise piires ehitusliiva aktiivne tarbevaru 61 tuh m3, millest kaevandatav on 60 tuh m3, ehituskruusa aktiivne tarbevaru 64 tuh m3, millest kaevandatav on 59 tuh m3, täiteliiva aktiivne tarbevaru 57 tuh m3, millest kaevandatav on 49 tuh m3. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lg 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Alates 01.01.2017 hakkas kehtima MaaPS ja selle alamaktide muudatus. MaaPS § 130 lg 2 sätestab, et enne seadusemuudatuse jõustumist esitatud loa taotlusele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui käesoleva seaduse jõustumise ajaks on selles menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine või loa andja on andnud eelhinnangu tegevuse olulise keskkonnamõju kohta. Eelhinnang antakse käesoleva korralduse eelnõu lisas 1, seega ei ole seda enne 01.01.2017 antud. Tulenevalt eelnevast, menetleb Keskkonnaamet esitatud loa taotlust edaspidistes menetlusetappides kehtiva seaduse ja sellest tulenevate menetlusõigusnormide alusel. Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 7 kohaselt eelpoolnimetatud määruse jõustumisest (määrus jõustus 28.01.2017) kuni 2017. aasta 15. maini esitatud taotlused, mis vastavad taotluse koosseisu ja vormi kohta kuni 2017. aasta 1. jaanuarini kehtinud nõuetele, loetakse käesoleva määruse nõuetele vastavaks. Maavara kaevandamise loa taotlus on 30.01.2017 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Keskkonnaameti kodulehel. Keskkonnaamet saatis 08.02.2017 kaevandamisloa taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse ja loa eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikele omavalitsustele (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 08.02.2017 nr 12-2/17/2276 all). Mustjala Vallavolikogu on nõustunud 23.02.2017 otsusega nr 4 maavara kaevandamise loa andmisega Tõrise II liivakarjääri mäeeraldisele (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.03.2017 nr 12-2/17/2276-2 all). Leisi Vallavolikogu ei ole haldusakti andmise hetkeks Keskkonnaametile seisukohta andnud. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 16 lõikest 2 lahendatakse taotlus ilma Leisi Vallavolikogu arvamuseta. Keskkonnaamet saatis 17.04.2017 kaaskirjaga maavara kaevandamise loa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.04.2017 nr 12-2/17/4903 all). Maavarade komisjon nõustus 15.05.2017 protokollilise otsusega nr 17-70 maavara kaevandamise loa andmisega Tõrise II liivakarjääri mäeeraldisele. Kooskõlas MaaPS § 1 lg 3 ja lg 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 01.06.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 22.06.2017 ajalehes „Meie Maa“ avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu ning andis 06.06.2017 kirjadega nr 12-2/17/7023 ja 12-1/17/7024 menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lg 2 ja KeÜS § 48 lg 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Põllumajandusamet teavitas 15.06.2017 nr 14.2-1/10549-1 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.06.2017 nr 12-1/17/7024-2 all) kirjaga, et Põllumajandusameti Saare keskus kooskõlastab maavara kaevandamise loa andmise Tõrise II liivakarjääri mäeeraldisele ja keskkonnamõju hindamise algata jätmise eelnõu, eelhinnangu eelnõu ja maavara kaevandamise loa nr L.MK/328808 eelnõu ilma täiendavate märkusteta. II. KAALUTLUSED LOA ANDMISEL 2.1. Õiguslik alus Vastavalt MaaPS § 49 lg 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lg 6 ja lg 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava 2 (8) otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ja palus 19.10.2016 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.10.2016 nr 12-2/16/11188-3 all) esitada lisaaandmed. VALICECAR OÜ esitas täiendatud maavara kaevandamise loa seletuskirja 28.10.2016 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.10.2016 nr 12-2/16/12878 all). Keskkonnaamet kontrollis esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Maaomaniku (OÜ Pikaferr juhatuse liikme digiallkirjastatud) nõusolek edastati 27.01.2017 e-kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.01.2017 nr 12-1/17/1729 all). Maavara kaevandamise loa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (14.09.2016 kiri nr 9-3/16/17243). 2.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 3 p 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Eelhindamisel ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumisel lähtub otsustaja KeHJS § 6 lg 3 määratud kriteeriumidest. KeHJS § 6 lg 2² ja lg 3¹ kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes KeHJS § 6 lg 3 kohase eelhinnangu tulemusest (vt lisa 1) ja KeHJS § 6 lg 3¹ nimetatud asjaomaste asutuste seisukohtadest (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt punkt III). - kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; - ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni ja mürataseme tekkimine on ebatõenäoline, kui kasutatakse leevendusmeetmeid; - mäeeraldisel osaliselt looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa- ala korrastamisega; - eelhindamise tulemusena selgus eeldatavalt olulise kumulatiivse mõju puudumine. 2.3. Kaalutlused loa andmisel Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja menetleja. 3 (8) Tulenevalt MaaPS § 50 lg 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lg 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lg 3 p 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lg 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. VALICECAR OÜ ei ole esitanud koos maavara kaevandamise loa taotlusega kaevandamisjäätmekava. Kaevandamisloa taotluse seletuskirjas on esitatud selgitus kaevandamisjäätmete mittetekkimise kohta. Maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja ptk 8 kohaselt leiab katend kasutamist väljaspool mäeeraldist haljastustöödel. Keskkonnaamet palus 19.10.2016 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldus- süsteemis 19.10.2016 nr 12-2/16/11188-3 all) esitada täiendav selgitus kaevandamisjäätmete mittetekkimise kohta. Keskkonnaamet palus lisainformatsiooni eemaldatava katendi kasutamise koha osas ning ajalise perioodi osas, millal katendit kavandatakse ära realiseerida. VALICECAR OÜ esitas täiendatud kaevandusloa seletuskirja 28.10.2016 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.10.2016 nr 12-2/16/12878 all), kus selgitatakse, et kasvukihi ladustamine ei toimu kauem kui 3 aastat kuna karjääri korrastamine toimub kaevatöödega samaaegselt. Korrastamistöödest ülejääv kasvukiht realiseeritakse (võõrandatakse). Keskkonnaamet märgib, et katendi võõrandamise korral tuleb toimida vastavalt MaaPS §-is 99 (katendi ja mäeeraldise teenindusmaalt looduslikust seisundist eemaldatava maavara ning maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi tarbimine ning võõrandamine) sätestatule. Tulenevalt eelnevatest selgitustest ei pea Keskkonnaamet kaevandamisjäätmekava esitamist vajalikuks. MaaPS § 55 lg 3 p 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning VALICECAR OÜ ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 25.01.2017). MaaPS § 55 lg 2 p 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riiklike huvidega. Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 korraldusega nr 127 on kiidetud heaks „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“. Ehitusmaavarade asjus oli riigi huvi määratlemata kuni ehitusmaavarade riikliku arengukava vastuvõtmiseni. Arengukavas käsitletakse riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“. Kuna taotletav mäeeraldis asub katastriüksusel, mis kuulub eraomandisse (maaomanikuks on OÜ Pikaferr), ei kaaluta kaevandamisloa andmise taotluse üle otsustamisel riigi huve varustuskindluse aspektist. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. 4 (8) Maa-ameti registri andmetel on kinnistu Järvemetsa (katastritunnus 48301:004:0224) puhul tegemist 100 % maatulundusmaaga. Maavara kaevandamise loa taotlemise ajal ei pea maaüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa, küll aga peab see olema maavara kaevandamise ajal. Katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks maatulundusmaast mäetööstusmaaks tuleb kinnisasja omanikul esitada kohalikule omavalitsusele Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” § 2 lg 1 alusel vastav taotlus. Seega on vajadus muuta maa kasutamiseks selle sihtotstarvet, selleks tuleb kaevandamisloa omanikul esitada taotlus ja küsimuse otsustab kohalik omavalitsus.“ Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult maaparandussüsteemiga, mille kood maaparandussüsteemide registris on 7117050020140002, mistõttu Keskkonnaamet palus 19.10.2016 kirjas (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.10.2016 nr 12-2/16/11188-3 all) taotlejale esitada Põllumajandusameti kooskõlastus. VALICECAR OÜ edastas koos täiendatud taotlusmaterjalidega 28.10.2016 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.10.2016 nr 12-2/16/12878 all) Põllumajandusameti kooskõlastuse. Vastavalt Põllumajandusameti 19.04.2016 otsusele nr 14-1.11/499 kooskõlastab Põllumajandusamet Saare maakonnas, Mustjala vallas Järise külas osaliselt Pöitse-Seljapere-Oti maaparandusehitise (ehitise kood 7117050020140/002) maa-alal paiknevale Järvemetsa kinnistule (katastritunnus 48301:004:0224) liiva-kruusa karjääri rajamine kahel tingimusel. Antud tingimused on toodud välja järgnevas peatükis 2.4 Täiendavad tingimused. Maaomaniku (OÜ Pikaferr juhatuse liikme digiallkirjastatud) nõusolek taotletavaks tegevuseks edastati 27.01.2017 e-kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.01.2017 nr 12-1/17/1729 all). Maavara kaevandamise loa taotlus on 30.01.2017 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Keskkonnaameti kodulehel. Keskkonnaamet saatis 08.02.2017 kaevandamisloa taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse ja loa eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikele omavalitsustele (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 08.02.2017 nr 12-2/17/2276 all). Mustjala Vallavolikogu on nõustunud 23.02.2017 otsusega nr 4 maavara kaevandamise loa andmisega Tõrise II liivakarjääri mäeeraldisele (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.03.2017 nr 12-2/17/2276-2 all). Leisi Vallavolikogu ei ole haldusakti andmise hetkeks Keskkonnaametile seisukohta andnud. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 16 lõikest 2 lahendatakse taotlus ilma Leisi Vallavolikogu arvamuseta. Keskkonnaamet saatis 17.04.2017 kaaskirjaga maavara kaevandamise loa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.04.2017 nr 12-2/17/4903 all). Maavarade komisjon nõustus 15.05.2017 protokollilise otsusega nr 17-70 maavara kaevandamise loa andmisega Tõrise II liivakarjääri mäeeraldisele tingimusel, et korralduse eelnõu otsustavas osas täpsustatakse punkte 3.2.9.1 ja 3.2.9.2. Punktis 3.2.9.1 sätestatakse maaparandusehitise toimivuse hindamiseks korrapärase seire ning hoolduse tegemise kohustus. Punktis 3.2.9.2 täpsustatakse teede niisutamise sagedust. 5 (8) Keskkonnaamet võttis ettepanekud arvesse ning täpsustas eelpoolnimetatud täiendavate tingimuste punkte. Kooskõlas MaaPS § 1 lg 3 ja lg 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 01.06.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 22.06.2017 ajalehes „Meie Maa“ avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu ning andis 06.06.2017 kirjadega nr 12-2/17/7023 ja 12-1/17/7024 menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lg 2 ja KeÜS § 48 lg 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Põllumajandusamet teavitas 15.06.2017 nr 14.2-1/10549-1 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.06.2017 nr 12-1/17/7024-2 all) kirjaga, et Põllumajandusameti Saare keskus kooskõlastab maavara kaevandamise loa andmise Tõrise II liivakarjääri mäeeraldisele ja keskkonnamõju hindamise algata jätmise eelnõu, eelhinnangu eelnõu ja maavara kaevandamise loa nr L.MK/328808 eelnõu ilma täiendavate märkusteta. 2.4 Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). Tulenevalt MaaPS § 56 lõike 1 punktist 9, lõike 2 punktist 5 ja keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõikest 4 märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. Vastavalt Põllumajandusameti 19.04.2016 otsusele nr 14-1.11/499 kooskõlastab Põllumajandusamet Saare maakonnas, Mustjala vallas Järise külas osaliselt Pöitse-Seljapere-Oti maaparandusehitise (ehitise kood 7117050020140/002) maa-alal paiknevale Järvemetsa kinnistule (katastritunnus 48301:004:0224) liiva-kruusa karjääri rajamine tingimustel, et:  maaparandusehitise jätkuva kuivenduse tagamiseks tuleb kuivendusehitis vajadusel ringi projekteerida ja ehitada, tagada maaparandusehitise kuivenduse toimimine  Põllumajandusameti Saare keskus on nõus maakasutuse sihtotstarbe muutmisega eelpooltoodud tingimusel, seda maaomaniku poolse taotluse esitamisel. Keskkonnaamet lisab eelpoolnimetatud esimese tingimuse kaevandamisloa täiendavaks tingimuseks. Tulenevalt eelnevast ja käesoleva dokumendi lisast 1 „Eelhinnang“, on otstarbekas kanda antavale loale L.MK/328805 järgmised täiendavad tingimused: 2.4.1 maaparandusehitise jätkuva kuivenduse tagamiseks tuleb kuivendusehitis vajadusel ringi projekteerida ja ehitada, tagada maaparandusehitise kuivenduse toimimine. Eelpoolnimetatud tegevus tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga. 2.4.2 kuival ajal tuleb kaevandamise ja vedude perioodil tolmu vältimiseks niisutada mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal asuvaid teid, platse, purustussõlme ümbrust ning väljaveo teid. 6 (8) Keskkonnaamet saatis 17.04.2017 kaaskirjaga maavara kaevandamise loa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.04.2017 nr 12-2/17/4903 all). Maavarade komisjon nõustus 15.05.2017 protokollilise otsusega nr 17-70 maavara kaevandamise loa andmisega Tõrise II liivakarjääri mäeeraldisele tingimusel, et korralduse eelnõu otsustavas osas täpsustatakse punkte 3.2.9.1 ja 3.2.9.2. Punktis 3.2.9.1 sätestatakse maaparandusehitise toimivuse hindamiseks korrapärase seire ning hoolduse tegemise kohustus. Punktis 3.2.9.2 täpsustatakse teede niisutamise sagedust. Keskkonnaamet võttis ettepanekud arvesse ning täpsustas eelpoolnimetatud täiendavate tingimuste punkte järgmiselt: 2.4.1 kooskõlastada Põllumajandusametiga kõik tegevused, mis mõjutavad mäeeraldist ja selle teenindusmaad läbiva Pöitse-Seljapere-Oti maaparandusehitise (ehitise kood 7117050020140/002) kuivenduse toimimist. Tagada eelpoolnimetatud maaparandusehitise kuivenduse toimimine. 2.4.2 purustus-sorteerimissõlmede töö on ilma niisutussüsteemita keelatud. Kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid, samuti mäeeraldise põhjaosast väljuvat väljaveoteed 100 meetri ulatuses mäeeraldise piirist. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, tuleb kasta teid pidevalt. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS 48, ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Mustjala Vallavolikogu 23.02.2017 otsusele nr 4, maavarade komisjoni 15.05.2017 istungi protokollilisele otsusele nr 17-70 ja VALICECAR OÜ taotlusele, otsustan: 3.1 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Tõrise II liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa nr L.MK/328805 andmise raames. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud; 3.2 Anda ettevõttele VALICECAR OÜ maavara kaevandamise luba nr L.MK/328805 Tõrise kruusamaardlas Tõrise II liivakarjääris kehtivusajaga 15 aastat; 3.3 Antavasse loasse kanda järgnevad andmed: 3.3.1 Loa omaja: VALICECAR OÜ (registrikood 11102086, aadress Tooma talu, Pikavere küla, Koonga vald, 88430 Pärnu maakond); 3.3.2 Kaevandaja: VALICECAR OÜ (registrikood 11102086, aadress Tooma talu, Pikavere küla, Koonga vald, 88430 Pärnu maakond); 3.3.3 Maardla: mäeeraldis asub Tõrise kruusamaardlas. Maardla registrikaardi nr 0499. Maardla põhimaavaraks on ehituskruus; 3.3.4 Mäeeraldis: Tõrise II liivakarjäär, mäeeraldise liik on uus mäeeraldis. Mäeeraldise pindala on 5,25 ha ning asub Mustjala vallas ja Leisi vallas; 3.3.5 Mäeeraldise teenindusmaa: pindala on 5,25 ha. Korrastamise suund on tehisveekogu; 3.3.6 Geoloogiline uuringu aruande nimetus: R. Sinisalu, P. Koppel, S. Liibert, 2016.Tõrise kruusamaardla Tõrise uuringuruumi geoloogiline uuring Saaremaal (varu seisuga 01.05.2016). Geoloogiafondi number on 8719. Varud on kinnitatud keskkonnaministri 03.08.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/759; 3.3.7 Maavaravaru: mäeeraldise piires on ehitusliiva aktiivne tarbevaru 61 tuh m³, millest kaevandatav on 60 tuh m³, ehituskruusa aktiivne tarbevaru 64 tuh m³, millest kaevandatav 7 (8) on 59 tuh m³, täiteliiva aktiivne tarbevaru 57 tuh m³, millest kaevandatav on 49 tuh m³. Maavaravaru on esitatud seisuga 01.05.2016.; 3.3.8 Maavara kasutusala: ehitus, teedeehitus ja täitepinnas. 3.3.9 Täiendavad tingimused: 3.3.9.1 kooskõlastada Põllumajandusametiga kõik tegevused, mis mõjutavad mäeeraldist ja selle teenindusmaad läbiva Pöitse-Seljapere-Oti maaparandusehitise (ehitise kood 7117050020140/002) kuivenduse toimimist. Tagada eelpoolnimetatud maaparandusehitise kuivenduse toimimine; 3.3.9.2 purustus-sorteerimissõlmede töö on ilma niisutussüsteemita keelatud. Kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid, samuti mäeeraldise põhjaosast väljuvat väljaveoteed 100 meetri ulatuses mäeeraldise piirist. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, tuleb kasta teid pidevalt. 3.3 Avalikustada VALICECAR OÜ-le kaevandamisloa andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maavara kaevandamise luba L.MK/328805 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Saata: VALICECAR OÜ ([email protected]) Teadmiseks: Mustjala Vallavalitsus ([email protected]), Leisi Vallavalitsus ([email protected]); Maa-amet ([email protected]); Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]); OÜ Pikaferr ([email protected]) Triinu Lember maapõuespetsialist Maapõuebüroo 8 (8) LISA 1 EELHINNANG Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 järgi hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 määrab ära olulise keskkonnamõjuga tegevused. KeHJS § 9 alusel on keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise üle otsustaja maavara kaevandamise loa andja ehk maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 48 kohaselt Keskkonnaamet. Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle KMH KeHJS § 11 lõike 6 alusel algatamata, kui KeHJS § 6 lõike 3 esitatud kriteeriumidele tugineva hinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. KeHJS § 6 lõige 2 määratleb ära tegevusvaldkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lõike 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 ja lõike 3 ning § 11 lõike 2 ja 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas maavara kaevandamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning otsustama keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise üle. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse eelhinnang on koostatud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 3 kriteeriumitest: 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. maakasutus Taotletav kohaliku tähtsusega Tõrise II liivakarjäär asub Tõrise kruusamaardlas (registrikaardi nr 0499) Saare maakonnas Mustjala ja Leisi vallas eraomandisse kuuluval kinnistul Järvemetsa (katastritunnus 48301:004:0224). Kinnistu kuulub ettevõttele OÜ Pikaferr. Taotletava mäeeraldise pindala on 5,25 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 5,25 ha. Taotletav maavara kaevandamise loa (edaspidi kaevandamisloa) kehtivusaeg on 15 aastat. Maakasutuselt on tegemist liigniiske maaga, kuhu on rajatud kuivenduskraavide võrgustik. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult maaparandussüsteemiga, mille kood maaparandussüsteemide registris on 7117050020140002. Kinnistu põhjapiiril on kohalik Järise-Kile kruuskattega tee (4830738). Kinnistut ümbritsevad Riigimetsa Majandamise Keskuse maaüksused Kihelkonna metskond 334 ja Kuressaare metskond 638. Kinnistu loodeosas on tehisveekogu, mis on kujunenud ajavahemikus 2009-2012 tehtud kaevetööde tulemusena. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Lähim majapidamine asub umbes 2,3 km kaugusel Tõrise külas Jalase maaüksusel. Tõrise, Järise ja Linnuse külakeskused asuvad taotletavast mäeeraldisest umbes 3-3,5 km kaugusel. 1.2. alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime Seisuga 01.05.2016 on taotletava mäeeraldise piires ehitusliiva aktiivne tarbevaru 61 tuh m3, millest kaevandatav on 60 tuh m3, ehituskruusa aktiivne tarbevaru 64 tuh m3, millest kaevandatav on 59 tuh m3, täiteliiva aktiivne tarbevaru 57 tuh m3, millest kaevandatav on 49 tuh m3. Kruus ja liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga. Seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. 1.3. märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Taotletava mäeeraldise piires puuduvad looduskaitsealad ja looduskaitselised objektid. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on taotletavast mäeeraldisest 3,5 km kaugusel läänes asuv Järise loodusala (siseriiklikult kaitstud kui Järise hoiuala). Lähim kaitstav ala on 1,7 km läänes asuv Tõrise kuldpiimase riisika püsielupaik. Lähimad looduskaitselised objektid on taotletavast mäeeraldisest 1,3 km kaugusel läänes asuv hiireviu Buteo buteo pesitsuspaik ja taotletavast mäeeraldisest 1,2 km kaugusel lõunas asuva hariliku porsi Myrica gale kasvukoht. Mõlemad liigid kuuluvad kolmandasse kaitsekategooriasse. Taotletav tegevus eeldatavalt ei mõjuta eelpoolnimetatud kaitsealuseid elusolendeid. 1.4. alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5. maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Maa-ala ei asu tiheasustusalal ning selle piires puuduvad teadaolevalt ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad. Eeldatavalt puudub kavandataval tegevusel mõju ülalmainitud objektidele. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Mäeeraldise varust on ca 80% allpool põhjavee taset. Kaevetööde tulemusena kujuneb mäeeraldisele tehisveekogu. Kaevetöödega alustatakse mäeeraldise lõunaosalt ja liigutakse ühtse kaeveeega põhja suunas. Vastavalt taotlusmaterjalidele, kuna veepealse kasuliku kihi paksus on 0,5 m, toimub kaevetöö ühes kaeveastmes. Enne kaevetöid eemaldatakse mets ja võsa ning kooritakse kasvukiht. Kännud ja võsa purustatakse hakkepuiduks, kasvukiht vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse ning kasutatakse karjääri korrastustöödel. Korrastustöödest ülejäävat umbes 6 tuhat m3 kasvukihti kavandatakse taotlusmaterjalidele 2 (8) vastavalt realiseerida. Looduslik materjal tõstetakse kaldale, kus see vabaneb veest, misjärel sõelutakse, purustatakse ja fraktsioneeritakse. 2.1. loodusvarade kasutamine Kaevandatud materjali kasutatakse ehituses, teede ehituses ja täitepinnasena. 2.2. jäätme- ja energiamahukus Kattekihiks oleva mulla paksus on 0,3 m, kasuliku kihi paksus on vahemikus 2,4- 4,2 m (keskmiselt 3,5 m). Enne kaevetöid eemaldatakse mets ja võsa ning kooritakse kasvukiht. Kaeveala ettevalmistamine toimub jaokaupa, arvestades 1-2 aasta kaevamahtu. Kännud ja võsa purustatakse hakkepuiduks, kasvukiht vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse ning kasutatakse karjääri korrastustöödel. Korrastustöödest ülejäävat umbes 6 tuhat m3 kasvukihti kavandatakse taotlusmaterjalidele vastavalt realiseerida. Looduslik materjal tõstetakse kaldale, kus see vabaneb veest, misjärel sõelutakse, purustatakse ja fraktsioneeritakse. Karjääri korrastamine toimub kaevetöödega samaaegselt. Kasvukihi ladustamine ei toimu kauem kui 3 aastat. Vastavalt taotlusmaterjalidele, looduslik materjal peale kaldale tõstmist ja veest vabanemist sõelutakse, purustatakse ja fraktsioneeritakse. Taotletav tegevus ei ole oluliselt energia- ja jäätmemahukas. 2.3. Lähipiirkonna teised tegevused Kinnistut ümbritsevad Riigimetsa Majandamise Keskuse maaüksused Kihelkonna metskond 334 ja Kuressaare metskond 638. 3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed 3.1. vee, pinnase saastatus Kuna maavara paikneb ca 80% allpool põhjavee taset, siis moodustub alale tehisveekogu. Vastavalt taotlusmaterjalidele, ei planeerita vee väljapumpamist. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult maaparandussüsteemiga, mille kood maaparandussüsteemide registris on 7117050020140002. Keskkonnaamet palus 19.10.2016 kirjas (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldus- süsteemis 19.10.2016 nr 12-2/16/11188-3 all) taotlejale esitada Põllumajandusameti kooskõlastus. VALICECAR OÜ edastas koos täiendatud taotlusmaterjalidega 28.10.2016 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.10.2016 nr 12-2/16/12878 all) Põllumajandusameti kooskõlastuse. Vastavalt Põllumajandusameti 19.04.2016 otsusele nr 14-1.11/499 kooskõlastab Põllumajandusamet Saare maakonnas, Mustjala vallas Järise külas osaliselt Pöitse-Seljapere-Oti maaparandusehitise (ehitise kood 7117050020140/002) maa-alal paiknevale Järvemetsa kinnistule (katastritunnus 48301:004:0224) liiva-kruusa karjääri 3 (8) rajamise tingimustel, et:  maaparandusehitise jätkuva kuivenduse tagamiseks tuleb kuivendusehitis vajadusel ringi projekteerida ja ehitada, tagada maaparandusehitise kuivenduse toimimine  Põllumajandusameti Saare keskus on nõus maakasutuse sihtotstarbe muutmisega eelpooltoodud tingimusel, seda maaomaniku poolse taotluse esitamisel. Keskkonnaamet lisab eelpoolnimetatud esimese tingimuse kaevandamisloa täiendavaks tingimuseks. Keskkonnaamet täiendab antud tingimust järgmiselt:  maaparandusehitise jätkuva kuivenduse tagamiseks tuleb kuivendusehitis vajadusel ringi projekteerida ja ehitada, tagada maaparandusehitise kuivenduse toimimine. Eelpoolnimetatud tegevus tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga. Maavarade komisjon nõustus 15.05.2017 protokollilise otsusega nr 17-70 maavara kaevandamise loa andmisega Tõrise II liivakarjääri mäeeraldisele tingimusel, et korralduse eelnõu otsustavas osas punktis 3.2.9.1 sätestatakse maaparandusehitise toimivuse hindamiseks korrapärase seire ning hoolduse tegemise kohustus. Keskkonnaamet võttis ettepaneku arvesse ning täpsustas eelpoolnimetatud täiendavat tingimust järgmiselt:  kooskõlastada Põllumajandusametiga kõik tegevused, mis mõjutavad mäeeraldist ja selle teenindusmaad läbiva Pöitse-Seljapere-Oti maaparandusehitise (ehitise kood 7117050020140/002) kuivenduse toimimist. Tagada eelpoolnimetatud maaparandusehitise kuivenduse toimimine. Pinna- ja põhjavee kvaliteet saab oluliselt halveneda siis, kui toimub mõne karjäärimasina avarii ning selle tulemusel satub pinnasesse või veekokku masinate kütust, määrdeaineid või muud reostust. Kui kaevandaja järgib kõiki ettevaatusabinõusid ja kõrget töökultuuri, siis sellise avarii toimumine on vähetõenäoline. Tulenevalt eelnevast ei kaasne eeldatavalt mõju piirkonna põhja- või pinnaveerežiimile. 3.2. õhu saastatus Tolmu peamisteks tekitajateks on karjääris purustussõlm, liikuv transport ja laoplatsid. Vastavalt taotlusmaterjalidele on kaevemasinate poolt tekitatud tolmuhulk väike, kuna masinate liikumiskiirus on väike ja tolm sadestub töökohast kuni 100 m raadiuses. Kaugemale võib tolm levida materjali vedavatest kallurautodest nii karjäärisiseselt kui ka väljaveoteedel. Tolmu tekke vastu aitab teede niisutamine. Tulenevalt eelnevast lisab Keskkonnaamet kaevandamisloasse järgmise täiendava tingimuse:  kuival ajal tuleb kaevandamise ja vedude perioodil tolmu vältimiseks niisutada mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal asuvaid teid, platse, purustussõlme ümbrust ning väljaveo teid. Maavarade komisjon nõustus 15.05.2017 protokollilise otsusega nr 17-70 maavara kaevandamise loa andmisega Tõrise II liivakarjääri mäeeraldisele tingimusel, et korralduse eelnõu otsustavas osas täpsustatakse punktis 3.2.9.2 teede niisutamise sagedust. Keskkonnaamet võttis ettepaneku arvesse ning täpsustas eelpoolnimetatud täiendava tingimuse punkti järgmiselt:  purustus-sorteerimissõlmede töö on ilma niisutussüsteemita keelatud. Kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid, samuti mäeeraldise 4 (8) põhjaosast väljuvat väljaveoteed 100 meetri ulatuses mäeeraldise piirist. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, tuleb kasta teid pidevalt. 3.3. jäätmeteke Tulenevalt MaaPS § 50 lg 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lg 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lg 3 p 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lg 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. VALICECAR OÜ ei ole esitanud koos maavara kaevandamise loa taotlusega kaevandamisjäätmekava. Kaevandamisloa taotluse seletuskirjas on esitatud selgitus kaevandamisjäätmete mittetekkimise kohta. Maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja ptk 8 kohaselt leiab katend kasutamist väljaspool mäeeraldist haljastustöödel. Keskkonnaamet palus 19.10.2016 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldus- süsteemis 19.10.2016 nr 12-2/16/11188-3 all) esitada täiendav selgitus kaevandamisjäätmete mittetekkimise kohta. Keskkonnaamet palus lisainformatsiooni eemaldatava katendi kasutamise koha osas ning ajalise perioodi osas, millal katendit kavandatakse ära realiseerida. VALICECAR OÜ esitas täiendatud kaevandusloa seletuskirja 28.10.2016 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.10.2016 nr 12-2/16/12878 all), kus selgitatakse, et kasvukihi ladustamine ei toimu kauem kui 3 aastat kuna karjääri korrastamine toimub kaevatöödega samaaegselt. Korrastamistöödest ülejääv kasvukiht realiseeritakse (võõrandatakse). Keskkonnaamet märgib, et katendi võõrandamise korral tuleb toimida vastavalt MaaPS §-is 99 (katendi ja mäeeraldise teenindusmaalt looduslikust seisundist eemaldatava maavara ning maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi tarbimine ning võõrandamine) sätestatule. Tulenevalt eelnevatest selgitustest ei pea Keskkonnaamet kaevandamisjäätmekava esitamist vajalikuks. 3.4. müra Tulenevalt taotlusmaterjalidest, tekitavad müra karjääris töötavad masinad (ekskavaator, buldooser, purustussõlm, laadur, kallurauto). Transpordimasinal on müratase normeeritud. Eestis kehtivate müra normtasemete järgi on 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase vahemikus 84-90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Avamaal alaneb müratase 100 m kaugusel müraallikast 16 dB. 200 m kagusel 20 dB ja 300 m kaugusel 23 dB võrra. Karjääris liiguvad masinad süvendis ja puistangute vahel, mis toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset 18-25 dB võrra. Seega on karjääri tööees töötavate masinate müratase 200 m kaugusel 52 dB ja transpordimasinatel väljaspool süvist 70 dB. Arendaja on kohustatud järgima sotsiaalministri 04.03.2002.a määrusega nr 42 „Müra 5 (8) normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra taotlustaseme arvsuurusi III kategooria segaala uutel planeeritavatel aladel, milleks on päevasel ajal (kell 7.00-23.00) 55 dB ja öisel ajal (kell 23.00-7.00) 45 dB. Karjääri teenindava transpordi müra piirtase ei tohi elamupiirkonnas päevasel ajal ületada 60 dB ja öisel ajal 50 dB. Vastavalt taotlusmaterjalidele toimuvad taotletavas liivakarjääris planeeritavad kaevetööd päevasel ajal ning üldreeglina tööpäeviti. Võttes arvesse, et lähim elamu asub taotletavast mäeeraldisest umbes 2,3 km kaugusel, Tõrise, Järise ja Linnuse külakeskused asuvad umbes 3-3,5 km kaugusel ning taotletava mäeeraldise ja elamute vahele jääb metsamaa, ei ületata elamute piirkonnas müra piirtaset. 3.5. vibratsioon Karjääri kaevandamistöödega ei kaasne mujale levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid. 3.6. valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust maavara kaevandamisega teadaolevalt ei kaasne. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Kui kaevandaja järgib kõiki ettevaatusabinõusid ja kõrget töökultuuri, siis tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemine on vähetõenäoline. Avariiolukordade vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Vältimaks, et kaevandamisel ei satuks kütust ja õli pinnasesse ja vette, ei tohi hoiustada karjääris masinate määrdeaineid, kütust jms ning tankimine ja masinate hooldamine peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õli, kütuse vms aine sattumisel pinnasele, tuleb koorida saastunud pinnas koheselt ning teisaldada selleks ettenähtud kohta väljaspool karjääri. 5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Taotletava mäeeraldise piires puuduvad looduskaitsealad ja looduskaitselised objektid. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on taotletavast mäeeraldisest 3,5 km kaugusel läänes asuv Järise loodusala (siseriiklikult kaitstud kui Järise hoiuala). Lähim kaitstav ala on 1,7 km läänes asuv Tõrise kuldpiimase riisika püsielupaik. Taotletav tegevus eeldatavalt ei mõjuta eelpoolnimetatud Natura 2000 võrgustiku ala. 5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Taotletava mäeeraldise piires puuduvad looduskaitsealad ja looduskaitselised objektid. Lähimad looduskaitselised objektid on taotletavast mäeeraldisest 1,3 km kaugusel läänes asuv hiireviu Buteo buteo pesitsuspaik ja taotletavast mäeeraldisest 1,2 km kaugusel lõunas asuva hariliku porsi Myrica gale kasvukoht. 6 (8) Taotletav tegevus eeldatavalt ei mõjuta eelpoolnimetatud kaitsealuseid elusolendeid. 6. KeHJS § 6 lg 3 p-des 1-4(1) nimetatuga kaasneva mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus, sagedus ja pöörduvus, toime, kumulatiivsus ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Kaevandamisel tekkiva tolmu, müra ja vibratsiooni osas ei ulatu mõju eeldatavalt oluliselt mäeeraldise piiridest väljapoole. Kaevandamine toimub nii ülalpool kui ka allpool põhjavee taset. Vee väljapumpamist ei planeerita. Maaparandusehitise jätkuva kuivenduse tagamiseks tuleb kuivendusehitis vajadusel ringi projekteerida ja ehitada, tagada maaparandusehitise kuivenduse toimimine. Eelpoolnimetatud tegevus tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga. Ruumiliselt ei ulatu kavandatava tegevuse mõju mäeeraldise piiridest väljapoole, küll aga on maastikupilt tegevuse kestel visuaalselt häiritud. Hiljem maa-ala korrastamisega likvideeritakse ka visuaalne häiring. Kumulatiivseid ja piiriüleseid mõjusid ette näha ei ole. 7. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. 8. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 9. Kokkuvõte ja lõppjäreldus: Loa andja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik, sest: - kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; - ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni ja mürataseme tekkimine on ebatõenäoline, kui kasutatakse leevendusmeetmeid; - mäeeraldisel osaliselt looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa- ala korrastamisega; - eelhindamise tulemusena selgus eeldatavalt olulise kumulatiivse mõju puudumine. Keskkonnaamet lisab kaevandamisloasse järgmised täiendavad tingimused:  kooskõlastada Põllumajandusametiga kõik tegevused, mis mõjutavad mäeeraldist ja selle teenindusmaad läbiva Pöitse-Seljapere-Oti maaparandusehitise (ehitise kood 7 (8) 7117050020140/002) kuivenduse toimimist. Tagada eelpoolnimetatud maaparandusehitise kuivenduse toimimine.  purustus-sorteerimissõlmede töö on ilma niisutussüsteemita keelatud. Kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid, samuti mäeeraldise põhjaosast väljuvat väljaveoteed 100 meetri ulatuses mäeeraldise piirist. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, tuleb kasta teid pidevalt. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju. 8 (8) MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet L.MK/328805 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi VALICECAR OÜ 1.2. Äriregistrikood 11102086 1.3. Aadress Tooma talu, Pikavere küla, Koonga vald, 88430 Pärnu maakond 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi VALICECAR OÜ 2.2. Äriregistrikood 11102086 2.3. Aadress Tooma talu, Pikavere küla, Koonga vald, 88430 Pärnu maakond 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Tõrise kruusamaardla 3.2. Maardlaosa nimetus 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 0499 ehituskruus 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Tõrise II liivakarjäär selle 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, vald) Saare maakond, Mustjala vald ja teenindusmaa Leisi vald 4.3. Mäeeraldise pindala 5,25 ha 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala 5,25 ha 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring Nimetus R. Sinisalu, P. Koppel, S. Liibert, 2016.Tõrise kruusamaardla Tõrise uuringuruumi geoloogiline uuring Saaremaal (varu seisuga 01.05.2016) geoloogiafondi number 8719 varude kinnitamise otsus ja kuupäev Varud on kinnitatud keskkonnaministri 03.08.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/759 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kogus kogus Maavara kasutusala Aktiivne Aktiivne Passiivne Kaevandatav Ühik tarbevaru reservvaru varu varu ehitusliiv 61 60 tuh m3 ehituskruus 64 59 tuh m3 täiteliiv 57 49 tuh m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 01.05.2016 7. Katend, Katendi kogus 8 tuh m3, sh mulla kogus tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kasutusala ehitus, teedeehitus ja täitepinnas kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär 13 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa kehtivusaeg 12.07.2017 kuni 12.07.2032 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: tehisveekogu 10. Täiendavad 10.1 kooskõlastada Põllumajandusametiga kõik tegevused, mis tingimused mõjutavad mäeeraldist ja selle teenindusmaad läbiva Pöitse- Seljapere-Oti maaparandusehitise (ehitise kood 7117050020140/002) kuivenduse toimimist. Tagada eelpoolnimetatud maaparandusehitise kuivenduse toimimine. 10.2 purustus-sorteerimissõlmede töö on ilma niisutussüsteemita keelatud. Kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid, samuti mäeeraldise põhjaosast väljuvat väljaveoteed 100 meetri ulatuses mäeeraldise piirist. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, tuleb kasta teid pidevalt. 11. Loa andmise Maavara kaevandamise luba on antud Keskkonnaameti maapõuebüroo ja muutmise juhataja 12.07.2017 korraldusega nr 1-3/17/1917. otsused Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Kuupäev 12.07.2017 2
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel