Mitteametlik väljavõte.
Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist
ASUKOHA SKEEM
Pullapää nina (Liivakünka kü) Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal
X = 6537637, Y = 474976
X = 6529130, Y = 466470 M 1:50000
Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed ning
ei ole ametlikud. Väljavõtete kasutamisel peab ära märkima nende päritolu.
Leht 1 / 2
Maa-amet 2017. Kõik õigused kaitstud.
Mitteametlik väljavõte.
Leht 2 / 2
Maa-amet 2017. Kõik õigused kaitstud.
Mitteametlik väljavõte.
Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist
ASENDISKEEM
Pullapää nina (Liivakünka kü) Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal
X = 6534177, Y = 469043
X = 6533326, Y = 468193 M 1:5000
Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed ning
ei ole ametlikud. Väljavõtete kasutamisel peab ära märkima nende päritolu.
Leht 1 / 1
Maa-amet 2017. Kõik õigused kaitstud.
Mitteametlik väljavõte.
Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist
ASENDISKEEM
Pullapää nina (Liivakünka kü) Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal
X = 6534107, Y = 468814
X = 6533592, Y = 468300 M 1:3025
Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed ning
ei ole ametlikud. Väljavõtete kasutamisel peab ära märkima nende päritolu.
Leht 1 / 1
Maa-amet 2017. Kõik õigused kaitstud.
Üldplaneeringu muudatusettepanek M 1:18500
▬▬ PLANEERITAVA ALA ASUKOHT
ETTEPANEK: VÄHENDADA EHITUSKEELUVÖÖNDIT LIIVAKÜNKA KATASTRIÜKSUSEL
PLANEERITAVATE HOONESTUSALADE ULATUSES.
Argepo OÜ
Välja talu, Haeska küla, Ridala vald, Läänemaa 90407
Reg.kood: 12006522, MTR: EEP002010, tel. 5054782
TÖÖ: Pullapää nina (Liivakünka kü) detailplaneering A-06-15
Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal
JOONIS: ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSETTEPANEK M 1: 18500
KOOSTAS: Arh. Reet Aedviir NR. 7
Seletuskiri.
1. Detailplaneeringu lähtematerjalid.
Detailplaneeringu lähtematerjalideks on:
1) Ridala Vallavolikogu otsus 30. sept. 2014 nr 66 detailplaneeringu algatamise kohta.
2) Lähteseisukohad koos planeeringuala skeemiga.
3) Maa-ala geodeetiline alusplaan M 1:500.
4) Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused.
5) Planeerimisseadus.
6) Looduskaitseseadus.
7) Ridala valla üldplaneering 2010.
8) Ridala valla arengukava 2015-2022.
9) Muinsuskaitse eritingimused detailplaneeringu koostamiseks 2016.
2. Planeeritava ala asukoht ja planeeringu eesmärk.
Planeeritav Pullapää nina (Liivakünka katastriüksus) asub Läänemaal Ridala vallas Nõmme
külas.
Detailplaneeringu eesmärgiks on Pullapää supelranna ja sellega vahetult külgneva metsaala
planeerimine ning kinnistule ehitusõiguse määramine randa teenindavate objektide ehitamiseks.
3. Olemasolev olukord.
Detailplaneeringuala hõlmab Ridala valla munitsipaalomandis olevat 100% üldkasutatava maa
sihtotstarbega 3,36 ha suurust Liivakünka katastriüksust tunnusega 67401:001:0536 (registriosa nr
2858332) koos supelrannale reserveeritava veealaga. Planeeringu algatamisel oli kinnistu nimeks
Pullapää nina. Katastriüksuse nimetust muudeti ja alates 2015. a. detsembrist on see Liivakünka.
Planeeringualale pääseb mööda Pullapää teed. Planeeringuala piirneb idast Sarapuu
katastriüksusega nr 67401:001:1010 (hoonestatud maatulundusmaa) ja Pullapää tee
katastriüksusega nr 67401:001:0473 (L). Üle tee lähimad hoonestatud kinnistud on Notkola
katastriüksus 67401:001:0002 (elamumaa) ja Vestsilla katastriüksus 67401:001:0208. Lõunast
piirneb krunt Püüniste katastriüksusega nr 67401:001:0015 (tootmismaa) ja Pullapää-Nina
katastriüksusega nr 67401:001:0271 (tootmismaa). Kinnistutel on tootmishooned. Edelast piirneb
krunt Nõmme-Hansu katastriüksusega nr 67401:001:0550 (maatulundusmaa), läänest, põhjast ja
kirdest Haapsalu lahega. Planeeringuala veealad on Väinamere hoiualal.
Detailplaneeringu joonisele ei ole kantud ranna ehituskeeluvööndit kuna 100 m
ehituskeeluvööndi arvestamisel 1 m samakõrgusjoonest on kogu planeeritav ala, olemasolevad
hooned sh. ka olemasolevad tööstushooned ehituskeeluvööndis.
Poolsaare põhjatipp on lage rohumaa, ca 30 m veepiirist on kadakad. Läänepoolne rand on
kõrkjane madala veega rand. Kirdepoolne rand on roostunud.
Krundi keskosas on lehtpuumets üksikute mändidega. Krundi lõunaosa on suuremalt jaolt
kasutuseta võsastuv jäätmaa, mille keskele ulatub 10 kV õhuliin ja selle viimasel mastil Pullapea
alajaam ja madalpinge õhuliinid.
Puuduvad kaitstavad taimeliigid. Kõlvikuliselt on tegemist 3,36 ha ulatuses loodusliku
rohumaaga, 0,9 ha on metsamaa ja 1,81 ha muu maa.
Planeeritav ala asub rohevõrgu alal ja Paralepa – Pullapää – Topu väärtuslikul maaslikul.
Pullapää neem on olnud Haapsalu suvitajate väljasõidukoht. Siin olevat käinud ka Haapsalus
suvitanud Vene tsaarid.
Pullapää tee ääres asub muinsuskaitsealune objekt – Aleksander III mälestussammas
(ajaloomälestis nr 27164) kaitsevööndiga 50 m. Detailplaneeringu koostamise käigus on koostatud
muinsuskaitse eritingimused.
Tugiplaanile on kantud olemasolev olukord 2015. a. aprilli seisuga.
Pullapää nina (Liivakünka katastriüksuse) detailplaneering Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal. Argepo OÜ töö nr A-06-15
4. Detailplaan.
4.1. Üldosa.
Ridala valla üldplaneeringus on detailplaneeringuga hõlmatav ala puhkeala P4 – avaliku
supluskoha tarbeks reserveeritud ala. Mereranda tuleb Ridala vallas suure rekreatiivse väärtuse
tõttu lugeda hinnaliseks looduslikuks ressursiks. Nende stiihiline kasutamine või ülekoormamine
võib vähendada nende alade väärtust ning isegi pikaks ajaks muuta rannad kasutuskõlbmatuks.
Supluskoha teenindavate rajatiste iseloom ja paigutus määratakse Ridala vallas kas
ehitusprojektiga või detailplaneeringuga, vastavalt ehitustegevuse mahust ja mõjust
looduskeskkonnale. Kõikide supelrandade juurde reserveeritakse veeala, mille kasutamist võib
Ridala Vallavalitsus reguleerida.
Ridala valla arengukavas aastateks 2015-2022 punkt 5.1. Sport ja vaba aeg on välja toodud
probleemid: - puhkealade ja supluskohtade vähesus, - sportimis- ja puhkamisvõimalused vajavad
mitmekesistamist. Eesmärgid: - terviseradade, kergliiklusteede, spordiplatside ja puhkealade
arendamine ja toetamine; - puhkealade ja supluskohtade rajamine Pullapää, Pusku, Allika ja
Tanska külade randa ja Valgevälja karjääri juurde.
Punkt 5.4. Kultuuriobjektid ja vaatamisväärsused – muinsuskaitsealune objekt – Aleksander
III mälestussammas (ajaloomälestis). Probleemiks on kultuuriobjektide halb seisukord. Eesmärgiks
muinsuskaitsealuste ning pärandkultuuriobjektide renoveerimine, konserveerimine ja hooldamine.
Punkt 6 Looduskeskkond. Probleemid: rannaalade heakord jätab soovida; rannaalad on kinni
kasvanud ja vajavad hooldust; juurdepääsud rannaaladele on eraomanike poolt omavoliliselt
suletud; palju on kaitsealuseid maid, bürokraatia seoses sellega suureneb; puhkealad asuvad
looduslikelt õrnadel maastikel, mis ei talu inimtegevust lõpmata suures ulatuses.
Käesoleva detailplaneeringuga planeeritavad tegevused vastavad üldjoontes Ridala valla
üldplaneeringule, sh. ka hoonestusalade asukohad, mis on planeeritud 1,5 m samakõrgusjoonest
kõrgemale. Lugedes 100 m ehituskeeluvööndit alates 1 m samakõrgusjoonest asub kogu kinnistu
ranna ehituskeeluvööndis. Ehituskeeluvööndis asuvad ka kõik naaberkinnistute hooned sh.
tööstushooned. Kuna käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna
ehituskeeluvööndit Liivakünka krundil planeeritavate hoonestusalade ulatuses, siis on vajadus
muuta ka Ridala valla üldplaneeringut ehituskeeluvööndi vähendamise osas Liivakünka
katastriüksusel.
Kõik planeeritavad hooned ja rajatised on vajalikud supelranna ja puhkeala teenindamiseks.
4.2. Planeeringulahendus.
Rannahoone asukohaks on valitud Pullapää nina lõunapoolne kõrgem osa, kus maapinna
kõrgusmärk on +2,0 – +2,5 m. Kuni 150 m2 suuruse hoone max. kõrguseks on planeeritud 8,5 m.
Rannahoone on hooajalise kasutusega supelranna ja puhkeala teenindamiseks vajalik abihoone.
Hoonesse kavandatakse supelranna teenindamiseks ja päästeasutuse (rannavalve, vetelpääste)
tegevuseks vajalikud ruumid. Hoone veega varustamiseks rajatakse lähedusse kaev, reoveed
kogutakse kogumismahutitesse.
Eraldi hoonestusala on planeeritud kuni kahele väiksemale abihoonele. Kahe hoonestusala
planeerimine tuleneb Muinsuskaitseameti nõudest, et mälestussamba vaatekoridoris samba taga ei
tohi olla hooneid. Vaatekoridori võib kasutada haljasalana kuhu on paigutatud puhkemööblit.
Juurdepääs krundile on Pullapää teelt. Kõik teed krundil on avaliku kasutusega. Läbipääs üle
krundi kuni Nõmme-Hansu krundini säilitatakse samal asukohal. Rajatakse pääs Pullapää-Nina
krundile. Läbipääsuteedele seatakse servituut. Olemasolev avalik tee kuni poolsaare tipuni
rekonstrueeritakse. Pääs rannaalale mööda avalikku teed on reeglina jalgsi ja jalgrattaga.
Mootorsõidukitega rannale minek on üldjuhul keelatud ja teeots tõkkepuu või tõkistega suletav.
Lubatud on teenindava transpordi pääs kuni lõkkeplatsi ja ujuvkaini.
Pullapää nina (Liivakünka katastriüksuse) detailplaneering Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal. Argepo OÜ töö nr A-06-15
Parkimiskohad on planeeritud krundi lõunaossa tööstusala ja rannahoone vahele.
Parkimiskohti mahub sinna ca 30. Ca 5 parkimiskohta on planeeritud mälestusmärgi külastajatele.
Parklad on avaliku kasutusega.
Aleksander III mälestussammas jääb Pullapää tee äärde. Mälestussamba taastamist on
alustatud ja planeeritud lõpuni viia vastavalt koostatud restaureerimisprojektile.
Kämpingualad on planeeritud krundi edelaossa mõlemale poole läbipääsuteed. Kämpingualale
on mõeldud kohad haagissuvilatele ja autokaravanidele. Organiseeritakse elektri- ja veeühendused,
tagatakse reovee tühjendus.
Telkimisala on planeeritud kämpingualast mere poole. Organiseeritakse kohad 5-6 telgile,
paigaldatakse sädemepüüdjaga väligrillid ja teisaldatavad katusealused laua ja pinkidega. Vastuvõtt
ja olmeruumide kasutamine organiseeritakse rannahoones.
Teisaldatavad kuiväimlad on planeeritud vaateplatvormi lähedale.
Vaateplatvorm rannavalve jaoks planeeritakse asukohale, mis võimaldab jälgida olukorda
mõlemal pool Pullapää nina. Puitkonstruktsiooniga vaateplatvormi kõrguseks on planeeritud ca
metsa kõrgus (kuni 12 m). Platvorm ei paista rannalt aga platvormilt on näha rand. Vaateplatvormi
kasutab põhiliselt rannavalve päästeteenistus.
Ujuvkai suurusega kuni 20 m2 paigaldatakse maanina idakaldasse väikeujuvvahendite
randumiseks.
Ujumissild ehk teisaldatav pontoonsild ei ületa oma suuruselt 20 m 2 ja on mõeldud suplejatele
lihtsamaks ligipääsuks sügavamale.
Laudteed paigaldatakse kallasrajale ja pääsuks jalgteelt kuni veeni ja ujuvsildadeni. Krundi
põhjaosa keskele rajatakse laudtee osana laudkattega plats avalike ürituste korraldamiseks rannal.
Supelranna tarbeks paigaldatakse rannale riietumiskabiinid. Kabiinid on teisaldatavad.
Lasteranna atraktsioonid (turnimispuud, -redelid, kiiged jms.) paigaldatakse mõlemale poole
laudteed.
Pallimänguväljak rannavolle ja korvpalli mängimiseks on planeeritud lagendikule tee ääres.
Lõkkeplats kohaliku kogukonna ühisürituste raames (jaanituli, muinastulede öö) lõkke
tegemiseks on planeeritud poolsaare loodetippu.
Puhkemööbel paigutatakse vajalikesse kohtadesse. Nt. Kämpingu- ja telkimisalale, poolsaare
põhjaossa. Ühendatud laud ja pingid koos varikatusega on ilma põrandata, seisavad asukohal oma
raskusjõul ja on vajadusel ümberpaigutatavad. Kasutatakse ka pargipinke.
Kommunikatsioonid. Kaev rajatakse krundi lõunapoolse osa kirdenurka. Reoveed kogutakse
kogumismahutitesse. Elektriühendused tehakse lähimast liinipostilt. Krundi siseselt rajatakse
elektriliinid maakaabliga.
Infotahvlid puhkeala korraldusega ja käitumise reeglitega paigaldatakse rannahoone juurde.
Viidad paigaldatakse juurdepääsude algustesse.
Piire on vajalik Sarapuu, Pullapää-Nina, Püüniste ja Nõmme-Hansu krundi piirile. Nõmme-
Hansu ja Pullapää-Nina piirile rajatakse väravad ning Sarapuu põhjapiirile jalgvärav. Rajatavad
piirded on soovitatav paigaldada Liivakünka krundile krundi piirist kuni 0,5 m kaugusele.
Olemasolevad piirded rekonstrueeritakse vajadusel. Pullapää tee poolsele piirile piiret ei planeerita.
4.3. Muinsuskaitse.
Planeeritaval krundil asub ajaloomälestis reg nr. 27164 – Aleksander III mälestussammas.
Mälestussammas on tähelepanuväärne kultuuriväärtuslik väikevorm. Kolme kullatud kupliga
monument on valmistatud vene-bütsantsi stiilis. Esiküljes olevas süvendis oli metallist reljeef,
mille ees oli latern. Sellest allpool seletava kirjaga tahvel. Ausamba avamise päevaks oli
kuulutatud 30. september 1895, sisse õnnistati aga 25. jaanuaril 1896. Sammas oli paigutatud
tollase piirivalvekordoni lähedusse, mis hävis 1944. Mälestussammas lõhuti 1917.a revolutsiooni
käigus ja on hiljem olnud hoolduseta. Siiani on säilinud nn vasalemma marmorist põhiosa. 2006. a
alustati restaureerimistöödega. 2015. a kevadeks on paigaldatud dolomiidist tamburid ja kullatud
malmkuplid. Mälestussamba taastamine toimub vastavalt koostatud restaureerimisprojektile.
Pullapää nina (Liivakünka katastriüksuse) detailplaneering Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal. Argepo OÜ töö nr A-06-15
Kinnismälestise kaitsevööndis kehtivad kitsendused.
Vastavalt Muinsuskaitseseadusele on kinnismälestise kaitseks kehtestatud kaitsevöönd.
Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. Kaitsevööndi
ülesanneteks on tagada kinnismälestise vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete säilimine ja silueti
nähtavus ning kinnismälestist ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide
säilimine ruumilises kontekstis.
Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud:
1) ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning
maaparandustööd;
2) kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine.
Ehitustegevuse kavandamisel tuleb kinnismälestise kaitsevööndis järgida Muinsuskaitse-
seaduses sätestatud nõudeid.
Muinsuskaitse eritingimused.
Kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd, tuleb
vastavalt Planeerimisseaduse §9 lg91 detailplaneering koostada, arvestades Muinsuskaitseametiga
kooskõlastatud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi.
Käesoleva detailplaneeringu jaoks on koostatud „Muinsuskaitse eritingimused Pullapää nina
(Liivakünka kinnistu) detailplaneeringu koostamiseks“ 2016. Koostaja Kaire Tooming, SA
Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid. Eritingimused on kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga.
Detailplaneeringus arvestatakse muinsuskaitse eritingimustes esitatud nõudeid:
1. Mälestistise kaitsevööndis toimuvad tööd võivad toimuda ainult Muinsuskaitseameti poolt
kooskõlastatud projektdokumentatsiooni ning Muinsuskaitseameti poolt väljastatud loa alusel.
2. Rannaala arendamise projektdokumentatsioon tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
3. Hoonestusala maksimaalkõrguseks on 8,5 m ja hoonestusala paigutada kahele poole samba
esikülje vaatekoridori. Hoonete projekteerimisel tuleb hoonestuse paiknemisel valida mälestise
vaateid kõige vähem häiriv lahendus.
4. Avada vaated mälestisele piirates mälestussamba ümber kasvavate puude hulka ning
sammast ümbritsevat sirelihekki. Samba lähiümbruse haljastuse lahendus määrata vastavasisulise
projektdokumentatsiooniga.
5. Paigaldada mälestussamba infotahvel asukohta, mis ei varjaks vaateid mälestisele.
4.4. Kruntimine.
Liivakünka katastriüksus nr 67401:001:0536, kinnistu registriosa nr 2858332, maakasutuse
sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa. Krundi suurus on 3,36 ha. Liivakünka krundi piire ja
maakasutuse sihtotstarvet ei muudeta. Üldkasutatavale maale võib rajada abihooneid. Ka
rannahoone on supelranna ja kogu puhkeala teenindamiseks vajalik abihoone.
4.5. Ehitusõigus.
Põhijoonisele on kantud planeeritud hoonestusalade asukohad.
Nimetus Krundi Sihtots- Ehitiste suurim lubatud
suurus tarve arv Ehitusalune kõrgus maapinnast
krundil pind
Liivakünka 3,36 ha
Üm 3 hoonet + 250 m2 Rannahoone 8,5 m
(PL,PR, vaate- Abihooned 5,0 m
LV, ) platvorm Vaateplatvorm 12,0 m
Üm – üldkasutatav maa 017 (krundi kasutamise sihtotstarve vastavalt Vabariigi Valitsuse
määrusele 23.10.2008 nr 155 - Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord).
PL – puhkerajatise maa; PR – supelranna maa; LV – lauter ja väikeujuvvahendi
randumismaa; (krundi täpsustatud kasutamise sihtotstarve vastavalt detailplaneeringute
leppemärkidele).
Pullapää nina (Liivakünka katastriüksuse) detailplaneering Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal. Argepo OÜ töö nr A-06-15
4.6. Arhitektuursed ja ehituslikud nõuded.
Ehitamisel väärtusliku maastiku alale tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned
hoolikalt maastikku sobitada. Uusehitiste rajamisel kaaluda nende sobivust küla ajaloolise
arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega.
Krundile on planeeritud kaks hoonestusala abihoonete rajamiseks, mis on vajalikud supelranna
ja puhkeala teenindamiseks. 1 suurem hoone – rannahoone, kus on ranna teenindamiseks (wc-d,
duššid, rannatarvete laenutus jms.) ja päästeasutuse tegevuseks vajalikud ruumid ning vajadusel
lisaks 2 väiksemat abihoonet inventari ja hooldustehnika paigutamiseks.
Põhihoone paigutada hoonestusalale kas ida-lääne suunaliselt või siis kirde-edela suunaliselt.
Soovitatav on kasutada kas Ornilux-tüüpi klaase või vältida klaaside vastastikku paigutamist.
Hoonete välisviimistluseks värvitud laudvooder. Katusekatteks kas kivi, bituumensindel või
puitsindel. Katusekalle 25-40º. Lubatud korruselisus – 1 korrus.
Mälestistise kaitsevööndis toimuvad tööd võivad toimuda ainult Muinsuskaitseameti poolt
kooskõlastatud projektdokumentatsiooni ning Muinsuskaitseameti poolt väljastatud loa alusel.
Hoonete projekteerimisel tuleb hoonestuse paiknemisel valida mälestise vaateid kõige vähem
häiriv lahendus.
Krundile on lubatud paigaldada ka puhkemööblit. Ühendatud laud ja pingid koos varikatusega
on ilma põrandata, seisavad asukohal oma raskusjõul ja on vajadusel ümberpaigutatavad.
Vaateplatvorm kavandada stabiilsel vundamendil sügavimmutusega puidust, kande-
konstruktsioon soovitatavalt ümarpalk.
Võimaliku üleujutusohu vältimiseks on soovitatav paigaldada vettkartvad rajatised ja
puhkemööbel rannast kaugemale ja kõrgematele kohtadele. Rannahoone ja parkimisplatsid on
planeeritud kõrgemale alale ja seal on üleujutuse oht väike.
5. Liikluskorraldus.
Krundile pääseb mööda Pullapää teed. Kõik teed krundil on avaliku kasutusega.
Läbipääs üle krundi kuni Nõmme-Hansu krundini säilitatakse samal asukohal. Rajatakse pääs
Pullapää-Nina krundile. Olemasolev avaliku kasutusega tee kuni poolsaare tipuni
rekonstrueeritakse. Pääs rannaalale on reeglina jalgsi ja jalgrattaga. Mootorsõidukitega rannale
minek on üldjuhul keelatud ja teeots tõkkepuu või tõkistega suletav. Lubatud on vaid teenindava
transpordi pääs kuni lõkkeplatsi ja ujuvkaini.
Autoteedele rajatakse kõvakate, parkimisplatsidele kas kruusakate, murukivi või kivisillutis.
Rannahoone ümbrus kaetakse kivisillutisega. Pullapää ninale viiv tee kaetakse kas kruusa või
sõelmetega. Osale kallasrajast rajatakse laudtee ja krundi põhjaossa laudkattega plats avalike
ürituste korraldamiseks.
Avaliku kasutusega parkimisplatsid on planeeritud mälestusmärgi külastajatele ca 5 kohta ja
krundi lõunaossa ca 30 kohta. Autokaravanidele ja haagissuvilatele on mõeldud kämpingualad.
Krunti läbivatele juurdepääsuteedele on vajalik seada servituut.
6. Veevarustus ja kanalisatsioon.
Supluskoha rannahoone, kämpingu- ja telkimisala tuleb varustada veega, mis vastab
sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 „joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“ kehtestatud nõuetele.
Krundile rajatakse puurkaev ja vajalikud veeühendused. Mere lähedusest tingituna ei pruugi
vee kvaliteet olla nõuetekohane ja sisaldada rohkem kloriide. Ka Notkola kaevuvesi on veidi
soolakas. Tarbeveena on see siiski kasutatav. Joogiveeks tuleb sellisel juhul kasutada pudelivett.
Teiseks võimaluseks on joogivee saamine tööstusalal asuvast Hapvali puurkaevust. Hapvali
kaev on üle 200 m sügav ja seal on hea vesi. Veetorustik ulatub hoonete vahele ca 30-50 m
kaugusele Liivakünka krundi piirist.
Pullapää nina (Liivakünka katastriüksuse) detailplaneering Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal. Argepo OÜ töö nr A-06-15
Reoveed kogutakse kogumismahutitesse. Vaateplatvormi lähedusse rajatakse teisaldatavad
kuivkäimlad. Kogumismahuteid ja käimlate kogumiskaste on vaja vastavalt vajadusele tühjendada
ja ära vedada lähimasse purgimissõlme Haapsalus.
7. Elektrivarustus.
Krundi elektrivarustus tagatakse vastavalt liitumislepingule Imatra Elekter AS-iga.
Liivakünka krundi lõunapoolse osa keskel asuv Pullapea alajaam tõstetakse krundi edelanurka,
10 kV liini lühendatakse. Samasse paigaldatakse ka kinnistu liitumiskilp.
Krundi siseselt rajatakse elektriliinid maakaabliga kuni hooneteni ja avaliku platsini Puhkeala
põhjaosas. Rajatakse vooluvõtupunktid autokaravanidele. Kõik läbivad madalpinge õhuliinid
asendada Liivakünka krundi ulatuses maakaablitega.
Krunti läbivatele liinidele seatakse servituudid liini kaitsevööndi ulatuses. 10 kV õhuliini
kaitsevöönd on 10+10 m ja maakaablitel 1+1 m.
8. Küte.
Hoonetesse kütet ei planeerita, kuna tegemist on hooajaliselt kasutatavate hoonetega. Vajadusel
võib rannahoone mõnesse ruumi paigaldada elektriradiaatori.
9. Sideehitised.
Sideehitised Liivakünka krundil puuduvad. Kavandatav avalik supelrand jääb meres kaablite
alasse. Elion Ettevõtted AS-i teatel kasutati lahesoppi ühenduskaablite jaoks mandri ja Vormsi
saare vahel. Tänaseks ei ole nimetatud kaablid Elion Ettevõtted AS poolt kasutuses. Teadaolevalt
on mõned aastad tagasi neid kaableid osaliselt merest välja võetud, aga mitte täielikult eemaldatud.
Seetõttu on vajalik enne supelranna avalikku kasutusse võtmist eemaldada supelranna alalt
mittetöötavad sidekaablid.
Töötav sidekaabel suundub merre lääne pool järgmise neeme tipust väljaspool supelranna ala.
Kuna sideehitise kaitsevöönd on merel 0,25 meremiili sideehitise keskjoonest ja maismaal 1 m, siis
jääb supelranna ala jätkuvalt sideehitise kaitsevööndisse.
10. Tuleohutuse abinõud.
Vastavalt Tuleohutuse seaduse, Majandus- ja taristuministri määruse 02.06.2015 nr 54 Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded, EVS 812-6 ja EVS 812-7 nõuetele.
Rannahoone – V kasutusviis. Ehitised, mis üldjuhul on päevases kasutuses ja milles reeglina
viibivad ruume tundvad isikud.
Väliskustutusvee normvooluhulk on 10 l/s 3 tunni vältel.
Hoonete ja rajatiste minimaalseks tulepüsivusklassiks on arvestatud TP3.
Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist
majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Selleks peab hoonetevaheline kuja takistama tule levikut
teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m naaberkinnistu
hooneteni (hoone kaugus krundi piirist 4 m), tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või
muude abinõudega.
Samal krundil või hoonestusalal olevaid ehitisi võib tuleohutuse mõttes pidada üheks ehitiseks,
kui tavapärane tuletõkkesektsioonide moodustamine on piisav. See eeldab, et ehitised kuuluvad
samasse tuleohutusklassi ja nii moodustuv kompleks jääb väiksemaks selle selle tuleohutusklassi
ühele ehitisele sätestatud korruse piirpindala ja inimeste arvu piirmääradest.
Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud piisav juurdepääs
(mitte vähem kui 3,5 m) tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.
Tuletõrje veevarustus vastavalt EVS 812-6:2012 nõuetele. Lähim tuletõrje-veevõtukoht asub
Hapvali krundil ca 200 m kaugusel. Tuletõrjevett on võimalik võtta ka merest Vestsilla krundil
asuvalt kailt.
Pullapää nina (Liivakünka katastriüksuse) detailplaneering Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal. Argepo OÜ töö nr A-06-15
11. Haljastus ja heakorrastus.
Krundi põhjaosas asuv kadastik säilitatakse maksimaalses ulatuses. Välja raiutakse
lehtpuuvõsa.
Krundi keskosas asuv lehtpuumets vajab hooldust. Metsaalune puhastatakse võsast ja
kujundatakse parkmetsaks.
Krundi lõunaosa puhastatakse võsast. Maha tuleks võtta ka haiged ja vanad puud, lastes
kasvada lehtpuude varjus kasvama hakanud okaspuud.
Avada vaated mälestisele piirates mälestussamba ümber kasvavate puude hulka ning sammast
ümbritsevat sirelihekki. Samba lähiümbruse haljastuse lahendus määrata vastavasisulise
projektdokumentatsiooniga. Paigaldada mälestussamba infotahvel asukohta, mis ei varjaks vaateid
mälestisele.
Tööstusala piiri äärde rajatakse kõrge (kuni 4 m) tihe hekk, soovitatavalt kas igihaljad või
okaspõõsad.
Jäätmemajanduse korraldamisel lähtutakse Ridala valla jäätmehoolduseeskirjast.
Prügikonteinerid paigaldatakse rannahoone juurde, rannale ja kämpingualale paigaldatakse
regulaarselt tühjendatavad prügiurnid. Territooriumi haldaja tagab puhtuse ja korra.
12. Keskkonnakaitse abinõud.
Detailplaneeringuala piirneb Natura 2000 Väinamere hoiualaga. Maa sihtotstarve on
üldkasutatav maa. Maa on Ridala valla munitsipaalomandis.
Planeerimisel ja keskkonnatingimuste määramisel on lähtutud Lääne maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ja Ridala valla
üldplaneeringust.
Planeeritav ala asub rohevõrgu alal ja Paralepa – Pullapää – Topu väärtuslikul maaslikul.
Pullapää neem on olnud Haapsalu suvitajate väljasõidukoht. Siin olevat käinud ka Haapsalus
suvitanud Vene tsaarid.
Väärtuslikule maastikule ei ehitata olulise ruumilise mõjuga objekte ega püstitata kõrgehitisi
või rajatisi nagu mastid, tuulegeneraatorid jms ilma äärmise vajaduseta. Ehitamisel väärtusliku
maastiku alale tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned hoolikalt maastikku sobitada.
Uusehitiste rajamisel kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja
mahtudega. Maa sihtotstarbe muutmine ja/või uue hoonestuse rajamine väärtuslikul maastikul
ja/või miljööväärtusega alal toimub vastavalt detailplaneeringule.
Rannaalade planeerimisel tuleb silmas pidada võimalikku üleujutusohtu. Rannaalad, kus
maapinna absoluutkõrgus on alla 1,5 m ei sobi ehitusaladeks. Maastikuhooldust on äärmiselt
soovitav korraldada maastikuhoolduskava alusel. Roostunud rannaalade kinnikasvamist tuleb
piirata järjekindla roolõikusega. Mootorsõidukite juurdepääsu piiramisel maaomanike poolt tuleb
eramaa looduses tähistada ja infotahvlil selgitada jalgsi edasimineku võimalikkust ja huviväärsuse
kaugust. Ilmekat vaadet pakkuvatel teelõikudel tuleb teehooldustöödega tagada vaadete avatus.
Ridala valla üldplaneeringus on detailplaneeringuga hõlmatav ala puhkeala P4 – avaliku
supluskoha tarbeks reserveeritud ala.
Maa-alale planeeritakse avalik supelrand koos vajalike ehitiste ja rajatistega.
Kitsendused:
Ranna piiranguvöönd – 200 m (LKS §37 lg1 p1).
Ehituskeeluvööndi piir – 100 m (LKS §38 lg1 p2). Detailplaneeringu joonisele ei ole kantud
ranna ehituskeeluvööndit kuna 100 m ehituskeeluvööndi arvestamisel 1 m samakõrgusjoonest on
kogu planeeritav ala, olemasolevad hooned sh. ka olemasolevad tööstushooned ehituskeeluvööndis
ja ehituskeeluvööndi ulatuse joon väljaspool joonist.
Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Ehituskeeld ei laiene supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; piirdeaedadele (LKS §38
lg4); kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud:
Pullapää nina (Liivakünka katastriüksuse) detailplaneering Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal. Argepo OÜ töö nr A-06-15
veeliiklusrajatisele; tehnovõrgule ja rajatisele; avalikult kasutatavale teele; päästeasutuse ehitisele
(LKS §38 lg5).
Kuna Keskkonnaamet ei loe käesolevas planeeringus planeeritud rannahoonet supelranna
teenindamiseks vajalikuks rajatiseks ega ka päästeasutuse ehitiseks Päästeseaduse § 4 mõistes
(KeA kiri 8.03.2016 nr 6-5/16/85-2), siis on planeeringusse sisse viidud ka ehituskeeluvööndi
vähendamise ettepanek.
Veekaitsevööndi piir 20m (VS §29 lg2 p1). Supelrannal ei ole veekaitsevööndit (LKS §42 lg5).
Kallasrada (KÜS § 37) on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks
kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laiust
arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist. Kallasraja laius on 10 meetrit (KÜS
§37 p2), kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 meetri laiune kaldariba veeseisu
piirjoonest.
Nõuded supelrannale vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 03.04.2008 nr 74 Nõuded
suplusveele ja supelrannale.
Soovitused planeeringu negatiivsete mõjude vähendamiseks.
1. Kadastike maksimaalne säilitamine. Esmajoones tuleks säilitada tihedamate gruppidena
kasvavaid kadastikke.
2. Rannahoone paigutada planeeritud hoonestusalale harjajoonega kas ida-lääne suunaliselt või
kirde-edelasuunaliselt.
3. Vältida rannahoone akende vastastikku paigutamist või kasutada Ornilux-tüüpi klaase.
13. Ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndit
Liivakünka krundil planeeritavate hoonestusalade ulatuses. Lugedes 100 m ehituskeeluvööndit
alates 1 m samakõrgusjoonest asub kogu kinnistu ranna ehituskeeluvööndis. Ehituskeeluvööndis
asuvad ka kõik naaberkinnistute hooned sh. tööstushooned.
Planeeritava rannahoone asukohas on maapinna absoluutkõrgus ca +2,5 m. Planeeritavad
hooned asuvad olemasoleva hoonestuse vahel enam-vähem samal joonel.
14. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks.
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Ridala valla üldplaneeringut seoses
ranna ehituskeeluvööndi vähendamisega Liivakünka katastriüksusel planeeritavate hoonestusalade
ulatuses. Antud ettepanek ei muuda üldplaneeringu põhilahendust.
15. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud.
Vastavalt Eesti standardile EVS 809-1:2002.
Kuritegevuse riski aitab vähendada territooriumi regulaarne hooldus. Soovitatav on hoonetesse
paigaldada tuletõrje-valvesignalisatsioon ning kasutada liikumisanduriga õuevalgustust. Kasuks
tuleb valvekaamerate paigaldamine territooriumile.
16. Detailplaneeringu elluviimise järjekord.
1. Kehtestatud detailplaneeringu alusel projekteeritakse supelranna ja puhkeala teenindamiseks
vajalikud hooned ja rajatised.
2. Tehakse vajalikud harvendus- ja puhastustööd.
3. Rekonstrueeritakse juurdepääsud ja platsid, paigaldatakse viidad ja liiklusmärgid.
4. Rajatakse rannahoone ja rajatised.
Koostas: arh. Reet Aedviir
Pullapää nina (Liivakünka katastriüksuse) detailplaneering Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal. Argepo OÜ töö nr A-06-15
SISUKORD
Kooskõlastused
I Seletuskiri.
1. Detailplaneeringu lähtematerjalid.
2. Planeeritava ala asukoht ja planeeringu eesmärk.
3. Olemasolev olukord.
4. Detailplaan
4.1. Üldosa
4.2. Planeeringulahendus.
4.3. Muinsuskaitse.
4.4. Kruntimine.
4.5. Ehitusõigus.
4.6. Arhitektuursed ja ehituslikud nõuded.
5. Liikluskorraldus.
6. Veevarustus ja kanalisatsioon.
7. Elektrivarustus.
8. Küte.
9. Sideehitised.
10. Tuleohutuse abinõud.
11. Haljastus ja heakorrastus.
12. Keskkonnakaitse abinõud.
13. Ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
14. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks.
15. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud.
16. Detailplaneerimgu elluviimise järjekord.
Fotod planeeritavast alast 15.07.15
II Joonised.
1. Asukoha skeem M 1:50000
2. Asendiskeem M 1:5000
3. Asendiskeem ortofotol M 1:3025
4. Tugiplaan M 1:1000
5. Põhijoonis M 1:1000
6. Illustreeriv joonis M 1:1000
7. Üldplaneeringu muudatus M 1:18500
III Detailplaneeringu korraldamise materjalid.
1. Ridala Vallavolikogu otsus 30. sept. 2014 nr 66 Pullapää nina kinnistu
detailplaneeringu algatamine.
2. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist M 1:5000.
3. Väljavõte Ridala valla üldplaneeringust.
4. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad 30.09.2014.
5. Detailplaneeringu algatamise teade 14.10.2014 ajalehes „Lääne Elu“.
6. Lääne Maavalitsuse kiri 24.11.2014 nr 12-2/2014/1316-2 Pullapää nina kinnistu ja
Siltsi kinnistu detailplaneeringute algatamine Ridala vallas.
7. Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu teade 27.02.2016 ajalehes „Lääne
Elu“.
8. Keskkonnaameti kiri 8.03.2016 nr 6-5/16/85-2 Ettepanekud Pullapää nina kinnistu
detailplaneeringu eskiislahendusele.
9. Eskiislahenduse avaliku arutelu protokoll 11.03.2016
10. Arutelust osavõtjad.
Pullapää nina (Liivakünka katastriüksuse) detailplaneering Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal. Argepo OÜ töö nr A-06-15
Argepo OÜ
Välja talu, Haeska küla, Reg. nr. 12006522
Ridala vald, Läänemaa 90407 EEP002010
Tel. 5054782,
[email protected]
Pullapää nina (Liivakünka kü)
DETAILPLANEERING
Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal
Ajaloomälestise reg. nr. 27164 kaitsevööndis
Tellija: Ridala Vallavalitsus
Töö nr. A-06-15
Koostas: arh. Reet Aedviir
Haeska 2015-2016
Saatja: Helen Rammu <
[email protected]>
Saatmisaeg: 11. juuli 2017. a. 10:09
Adressaat: TJA - Avalik; Margo Tauts
Teema: FW: Loa k�simine Tehnilise J�relvalve Ametilt
Manused: Loa k�simine Tehnilise J�relvalve Ametilt.bdoc; Pullap�� DP
koosk�lastatud.bdoc; DP koosk�lastused.pdf
J�reltegevuse lipp: J�reltegevus
Olekulipp: Lipuga m�rgitud
Tere!
Ootame vastust loa k�simise taotlusele.
Lugupidamisega
Helen Rammu
Ridala Vallavalitsus
Vallavanem
tel: 472 4447, 56920295
e-post:
[email protected]
-----Original Message-----
From: Helen Rammu [mailto:
[email protected]]
Sent: Friday, June 16, 2017 10:20 AM
To: '
[email protected]'
Subject: FW: Loa k�simine Tehnilise J�relvalve Ametilt
Tere!
Pullap�� nina kinnistu DP muinsuskaitse koosk�lastus on DP koosk�lastuste failis, on antud digitaalselt ja
n�htav kultuurim�lestiste riiklikust registrist.
Lugupidamisega
Helen Rammu
Ridala Vallavalitsus
Vallavanem
tel: 472 4447, 56920295
e-post:
[email protected]
-----Original Message-----
From: Helen Koppa [mailto:
[email protected]]
Sent: Tuesday, February 07, 2017 10:30 AM
To: '
[email protected]'
Cc: '
[email protected]'
Subject: Loa k�simine Tehnilise J�relvalve Ametilt
Tere!
Edastame detailplaneeringule loa k�simise taotluse.
Koosk�lastustega esitatud tingimused on detailplaneeringusse sisse viidud.
Osad lisad saadame kahe j�rgneva e-kirjaga.
Lugupidamisega
Helen Koppa
Ridala Vallavalitsus
Vallavanem
tel: 472 4447, 56920295
e-post:
[email protected]
Ridala Vallavalitsus
Tehnilise Järelevalve Amet
Sõle 23A
10614 TALLINN 07.02.2017 nr 7-6/130
Loa küsimine avalikku veekogusse ehitist
kavandavale planeeringule
Ridala Vallavalitsus esitab Teile Planeerimisseaduse § 161 alusel (redaktsioon kehtinud enne
01.07.2015) avalikku veekogusse ehitise kavandamiseks loa saamiseks Argepo OÜ poolt
koostatud Pullapää nina (Liivakünka kü) detailplaneeringu asukohaga Nõmme küla Ridala vald
Läänemaa.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Helen Koppa
Vallavanem
Lisad:
1. Detailplaneering
2. Detailplaneeringu kooskõlastused
3. KSH eelhinnang
4. Muinsuskaitse eritingimused
Helen Koppa 4724447
[email protected]
Lossi tn 4 Tel 472 4440 SEB Pank
Uuemõisa alevik Faks 472 4441 Konto EE291010602002425000
Ridala vald E-post
[email protected]
90401 LÄÄNEMAA www.ridala.ee
Reg kood 75022479