Keskkonnaamet. Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmine Aru-Lõuna II lubjakivikarjääri mäeeraldisele ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS 26. juuli 2017 nr 1-3/17/2000 Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmine Aru-Lõuna II lubjakivikarjääri mäeeraldisele ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement (registrikood 10156772, aadress Jaama 2, Kunda linn, 44106 Lääne-Viru maakond) esitas Keskkonnaministeeriumile 04.01.2016 maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) taotluse (registreeritud 07.01.2016 Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis numbriga 14-5/16/95) Aru-Lõuna II lubjakivikarjääri mäeeraldisele. Alates 01.01.2017 hakkas kehtima maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) ja selle alamaktide muudatus. MaaPS § 130 lg 2 sätestab, et enne seadusemuudatuse jõustumist esitatud loa taotlusele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui käesoleva seaduse jõustumise ajaks on selles menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine või loa andja on andnud eelhinnangu tegevuse olulise keskkonnamõju kohta. Eelhinnang antakse käesoleva korralduse lisas 1, seega ei ole seda enne 01.01.2017 antud. MaaPS § 130 lõike 3 kohaselt viib Keskkonnaamet lõpule Keskkonnaministeeriumi menetluses olnud pooleli olevad üldgeoloogilise uurimistöö loa, uuringuloa ja kaevandamisloa andmise menetlused. Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement taotleb kaevandamisluba Kunda lubjakivimaardla Aru-Lõuna II lubjakivikarjääri mäeeraldisele tsemendilubjakivi ja ehituslubjakivi kaevandamiseks. Maardla põhimaavaraks on tsemendilubjakivi. Maavara kasutusala on tsemenditoore ja kõrgemargiline ehituskillustik. Aru-Lõuna II lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas Andja külas riigile kuuluval Aru-Lõuna paekarjääri kinnistu (katastritunnus 77002:001:0037, mäetööstusmaa 100%) edelaosas. Taotletava mäeeraldise pindala on 17,08 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 17,08 ha. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat. Riigilõiv 225 € on tasutud 01.09.2015 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt. Seisuga 01.01.2016 on taotletava mäeeraldise piires tsemendilubjakivi aktiivne tarbevaru 1674 tuh m³, millest kaevandatav on 1620 tuh m³; ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru on 388 tuh m³, millest kaevandatav on 379 tuh m³. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Maavara kaevandamise loa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (25.01.2016 kiri nr 14-5/16/95-2). Maavara kaevandamise loa taotlus on 01.03.2016 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 10.03.2016 ajalehes Virumaa Teataja. Keskkonnaministeerium teavitas 06.03.2016 kirjaga nr 14-6/16/2158 kaevandamisloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest taotlejat ja Sõmeru Vallavalitsust. Avalikustamise käigus huvitatuid ei lisandunud. Keskkonnaamet saatis 20.03.2017 kaevandamisloa taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse ja loa eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Sõmeru Vallavolikogu nõustus 03.05.2017 otsusega nr 171 kaevandamisloa andmisega Aru- Lõuna II lubjakivikarjääri mäeeraldisele. Keskkonnaamet saatis maavara kaevandamise loa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus 09.06.2017 protokollilise otsusega nr 17-86 kaevandamisloa andmisega Aru-Lõuna II lubjakivikarjääri mäeeraldisele. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 04.07.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu ning andis 04.07.2017 kirjaga nr 12-2/17/3893-4 menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid ei laekunud. II. KAALUTLUSED 2.1. Õiguslik alus Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. Loa andja kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS§ 50 ja keskkonnaministri 23.01.2017 määrusele nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõike 3 punkti 1 kohaselt kui luba antakse uuel mäeeraldisel kaevandamiseks, kantakse loa vormile taotluse vormile märgitud maavara kogus. 2 (8) 2.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõige 2 sätestab, et otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõige 6 sätestab, et kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 esitatud kriteeriumidele tugineva hinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Toolse-Lääne lubjakivikarjääri mäeeraldisele antud maavara kaevandamise loa KMIN-124 andmise menetluse käigus on läbi viidud keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) ja koostatud aruanne „Kunda maardlas Toolse-Lääne lubjakivikarjääris ja Aru-Lõuna lubjakivikarjääri laiendusel kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne“. KMH aruanne (koostaja OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2014) kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 10.02.2014 kirjaga nr 11- 2/13/357-10. KMH aruandes käsitletakse ka Aru-Lõuna lubjakivikarjääri laiendust ehk Aru-Lõuna II lubjakivikarjääri mäeeraldisel kaevandamist. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. KeHJS § 6 lõigete 2² ja 3¹ kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhinnangu tulemusest (vt lisa 1), KMH aruandes toodule ja KeHJS § 6 lõikes 3¹ nimetatud asjaomaste asutuste seisukohtadest (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt punkt III). Käesoleva korralduse lisas 1 on analüüsitud kavandatava tegevuse keskkonnamõju ning KMH aruande asjakohasust. KMH aruande ja keskkonnamõju eelhindamise tulemusena on keskkonnaametil loa andmiseks piisavalt infot, kuna: 2.2.1 Kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; 2.2.2 Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega ei ületata piirmäärasid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas; 2.2.3 Kaevandatud maa on kvalitatiivselt hiljem taastatav korrastamisega; 2.2.4 Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta olulisel määral väljakujunenud põhjavee režiimi. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju. 2.3. Kaalutlused loa andmisel Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui 3 (8) keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 punkti 5 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement esitas koos maavara kaevandamise loa taotlusega kaevandamisjäätmekava. Keskkonnaamet kaalus 09.08.2016 kirjaga nr 8-5/16/516-2 jäätmeloa olemasolu vajalikkust ning jõudis järeldusele, et Aktsiaseltsil Kunda Nordic Tsement on vaja taotleda koos kaevandamisjäätmekavaga ka jäätmeluba. Jäätmeseaduse § 42¹ lõikes 3 nimetatud loa andja kinnitab nõuetele vastava kaevandamisjäätmekava samaaegselt jäätmeloa andmisega. MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 24.07.2017). MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 korraldusega nr 127 on kiidetud heaks „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“. Arengukavas käsitletakse riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“. Tsemendilubjakivi iseloomustab piiratud levik ja spetsiifiline kasutusala, mis on suunatud kindla tootmisharu varustamisele. Sellistel karjääridel puudub teeninduspiirkond arengukavas kirjeldatud tähenduses, mistõttu ei käsitleta tsemendilubjakivi kaevandamisel riigi huvide kaalumisel varustuskindluse kriteeriumit, vaid analüüsitakse maavara kasutusala seotust ekspordipotentsiaaliga ja kõrgema lisandväärtusega saaduste tootmisega. Tsemendilubjakivi töötlemisel antakse maavarale tooteühiku kohta märkimisväärne lisandväärtus. Taotleja selgituste kohaselt ekspordib Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement pea 2/3 oma toodangust ning selle toodangu põhiline tooraine on tsemendilubjakivi. Teisalt on oluline, et meil on kodumaine tsemenditootmine. Maavarale kõrgema lisandväärtuse andmine läbi saaduste tootmise ja nende eksportimine on kooskõlas arengukava eesmärkidega ja riigi huviga. Ettevõte taotleb koos tsemendilubjakiviga ka ehituslubjakivi kaevandamist (plokk 22). Ehituslubjakivi varu on otstarbekas väljata koos tehnoloogilise lubjakiviga, sest ehituslubjakivi varu iseseisev hilisem väljamine oleks majanduslikult ebaotstarbekas, arvestades karjääri avamise, põhjavee taseme alandamise, infrastruktuuri rajamise ja muid kulutusi. Seega tagab taotletav tegevus Aru-Lõuna II lubjakivikarjäärist nii tsemendi- kui ka ehituslubjakivi säästliku kasutamise. Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotletav tegevus ei ole vastuolus riigi huvidega. 4 (8) Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav Aru-Lõuna II lubjakivikarjääri mäeeraldise maa-ala sihtotsatarve on mäetööstusmaa 100%. 2.4. Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 punkti 5 alusel märgitakse kaevandamisloale meetmed, mida rakendatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning kaevandamisest inimese tervisele, varale ja keskkonnale tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks, samuti muud kaevandamisloa kõrvaltingimused. Kaevandamisloa andmisel on otstarbekas kanda antavale loale nr L.MK/329568 järgmised täiendavad tingimused: 2.4.1 Enne kaevandama asumist esitada KMH käigus koostatud seirekava loa andjale ja Sõmeru Vallavalitsusele kinnitamiseks. Seire tulemused esitada loa andjale ja Sõmeru Vallavalitsusele kahe nädala jooksul pärast seiretulemuste selgumist; 2.4.2 Vajadusel (kohalike elanike kaevude vee alanemisel) tuleb Aru-Lõuna II mäeeraldisest kuni 2 km kaugusele jäävad olemasolevad kaevud asendada sügavamate, Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihist toituvate kaevudega; 2.4.3 Kindlustamaks Toolse jõkke suunatava heitvee vastavust normidele, tuleb kaevandamisprojektis ette näha kogujakraavide, settebasseini, vee kogujasüvendi ja õlipüüduri rajamine. Vastavalt seirekavale tuleb teha karjäärist väljasuunatava vee kvaliteedi seiret; 2.4.4 Kaevandamisega kaasneva müra ja tolmu leviku vähendamiseks väljapoole karjääri tuleb rajada mäeeraldise piirile katendist vallid ning vajadusel (lähielanike kaebuste esinemisel) kasta karjääri siseseid ja väljaveoteid; 2.4.5 Lõhketöid tohib teha ajavahemikul 8:00–17:00. Kumulatiivse mõju vältimiseks ei tohi teha lõhkamist Toolse-Lääne ja Aru-Lõuna II lubjakivikarjääris samaaegselt. Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud; 2.4.6 Enne lõhketööde algust ja lõhketööde lõpetamisel tuleb hinnata ja dokumenteerida kõigi mäeeraldisest kuni 2 km kaugusele jäävate hoonete seisund hoone omaniku või valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse loa omaniku juures ning kolmas kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda kahe nädala jooksul ekspertiisi tegemisest; 2.4.7 Väike-konnakotka elukeskkonna tagamise jaoks, müra leviku tõkestamiseks püsielupaiga suunas, tuleb säilitada karjääri teenidusmaal kasvav mets; 2.4.8 Toolse jõkke suunatav heitvesi peab kvaliteedilt vastama lõheliste jõgedele esitatavatele tingimustele; 2.4.9 Tuleb säilitada metsloomade liikumisteena olulise rohekoridori (Toolse jõge ümbritseva metsa ala) terviklikkus ning sinna ei tohi rajada suure koormusega joonobjekte (nt raudteeharu); 2.4.10 Vähendamaks kaevandamise mõju maastikule ja naaberkinnistutele, tuleb katendivalle korras hoida (niita), et mitte rikkuda visuaalset vaatepilti; 5 (8)  2.4.11 Kui lõhketööde ohutsoonis tehakse metsatöid, tuleb lõhketöid vältida või nende tegemise aeg metsatööde tegijatega kooskõlastada. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS 48 ja § 52 lg 2 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Sõmeru Vallavolikogu 03.05.2017 otsusele nr 171, maavarade komisjoni 09.06.2017 istungi protokollilisele otsusele nr 17-86 ja Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement taotlusele, otsustan: 3.1. Anda ettevõttele Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement maavara kaevandamise luba nr L.MK/329568 Kunda lubjakivimaardlas Aru-Lõuna II lubjakivikarjääri mäeeraldisele kehtivusajaga 15 aastat. 3.2. Antavasse loasse kanda järgnevad andmed: 3.2.1 Loa omaja: Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement (registrikood 10156772, aadress Jaama 2, Kunda linn, 44106 Lääne-Viru maakond); 3.2.2 Kaevandaja: Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement (registrikood 10156772, aadress Jaama 2, Kunda linn, 44106 Lääne-Viru maakond); 3.2.3 Maardla: mäeeraldis asub Kunda lubjakivimaardlas. Maardla registrikaardi nr 0018. Maardla põhimaavaraks on tsemendilubjakivi; 3.2.4 Mäeeraldis: Aru-Lõuna II lubjakivikarjäär, mäeeraldise liik on uus mäeeraldis. Mäeeraldise pindala on 17,08 ha ja asub Sõmeru vallas; 3.2.5 Mäeeraldise teenindusmaa: pindala on 17,08 ha. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on tehisveekogu; 3.2.6 Geoloogiline uuringu aruande nimetus: R. Sinisalu, 2013. Kunda lubjakivimaardla Aru-Lõuna II uuringuruumi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu 01.05.2013). Varud on kinnitatud keskkonnaministri 28.06.2013 käskkirjaga nr 671; 3.2.7 Maavaravaru: mäeeraldise piires on tsemendilubjakivi aktiivne tarbevaru 1674 tuh m³, millest kaevandatav on 1620 tuh m³; ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru on 388 tuh m³, millest kaevandatav on 379 tuh m³; 3.2.8 Maavara kasutusala: tsemenditoore, kõrgemargiline ehituskillustik; loa kehtivusaeg 26.07.2017-25.07.2032; 3.2.9 Täiendavad tingimused: 3.2.9.1 Enne kaevandama asumist esitada KMH käigus koostatud seirekava loa andjale ja Sõmeru Vallavalitsusele kinnitamiseks. Seire tulemused esitada loa andjale ja Sõmeru Vallavalitsusele kahe nädala jooksul pärast seiretulemuste selgumist; 3.2.9.2 Vajadusel (kohalike elanike kaevude vee alanemisel) tuleb Aru-Lõuna II mäeeraldisest kuni 2 km kaugusele jäävad olemasolevad kaevud asendada sügavamate, Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihist toituvate kaevudega; 3.2.9.3 Kindlustamaks Toolse jõkke suunatava heitvee vastavust normidele, tuleb kaevandamisprojektis ette näha kogujakraavide, settebasseini, vee kogujasüvendi ja õlipüüduri rajamine. Vastavalt seirekavale tuleb teha karjäärist väljasuunatava vee kvaliteedi seiret; 3.2.9.4 Kaevandamisega kaasneva müra ja tolmu leviku vähendamiseks väljapoole karjääri tuleb rajada mäeeraldise piirile katendist vallid ning vajadusel (lähielanike kaebuste esinemisel) kasta karjääri siseseid ja väljaveoteid; 6 (8)  3.2.9.5 Lõhketöid tohib teha ajavahemikul 8:00–17:00. Kumulatiivse mõju vältimiseks ei tohi teha lõhkamist Toolse-Lääne ja Aru-Lõuna II lubjakivikarjääris samaaegselt. Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud; 3.2.9.6 Enne lõhketööde algust ja lõhketööde lõpetamisel tuleb hinnata ja dokumenteerida kõigi mäeeraldisest kuni 2 km kaugusele jäävate hoonete seisund hoone omaniku või valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse loa omaniku juures ning kolmas kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda kahe nädala jooksul ekspertiisi tegemisest; 3.2.9.7 Väike-konnakotka elukeskkonna tagamise jaoks, müra leviku tõkestamiseks püsielupaiga suunas, tuleb säilitada karjääri teenidusmaal kasvav mets; 3.2.9.8 Toolse jõkke suunatav heitvesi peab kvaliteedilt vastama lõheliste jõgedele esitatavatele tingimustele; 3.2.9.9 Tuleb säilitada metsloomade liikumisteena olulise rohekoridori (Toolse jõge ümbritseva metsa ala) terviklikkus ning sinna ei tohi rajada suure koormusega joonobjekte (nt raudteeharu); 3.2.9.10 Vähendamaks kaevandamise mõju maastikule ja naaberkinnistutele, tuleb katendivalle korras hoida (niita), et mitte rikkuda visuaalset vaatepilti; 3.2.9.11 Kui lõhketööde ohutsoonis tehakse metsatöid, tuleb lõhketöid vältida või nende tegemise aeg metsatööde tegijatega kooskõlastada. 3.3. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine maavara kaevandamise loa nr L.MK/329568 menetluse käigus. Täiendavaid keskkonnauuringud pole vajalikud. 3.4. Avalikustada Aktsiaseltsile Kunda Nordic Tsement kaevandamisloa andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maavara kaevandamise luba L.MK/329568 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme maapõue peaspetsialist juhataja ülesannetes Maapõuebüroo Lisad: 1. Aru-Lõuna II lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa andmise keskkonnamõju eelhinnang.pdf; 2. Aru-Lõuna II lubjakivikarjääri maavara kaevandamisluba.pdf; 3. Aru-Lõuna II lõige.pdf; 4. Aru-Lõuna II plaan.pdf. Saata: AS Kunda Nordic Tsement ([email protected]) 7 (8) Teadmiseks: Sõmeru Vallavalitsus ([email protected]), Maa-amet ([email protected]), Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]) Tanika Ojasild maapõuespetsialist Maapõuebüroo 8 (8)  Lisa 1 EELHINNANG Kavandatava tegevuse keskkonnamõju eelhinnang on antud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 § 6 lõike 3 kriteeriumitest. 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, maakasutus, alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime, märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime, alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime. Aru-Lõuna II lubjakivikarjäär asub Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Andja külas Aru-Lõuna paekarjääri kinnistu (KÜ 77002:001:0037) edelaosas. Arendaja soovib kasutusele võtta uue mäeeraldise. Taotletava mäeeraldise pindala on 17,08 ha ja selle teenindusmaa pindala on 17,08 ha. Toolse-Lääne lubjakivikarjääri mäeeraldisele antud kaevandamisloa KMIN-124 andmise menetluse käigus on läbi viidud keskkonnamõju hindamine (edaspidi ka KMH) ja koostatud aruanne „Kunda maardlas Toolse-Lääne lubjakivikarjääris ja Aru-Lõuna lubjakivikarjääri laiendusel kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne“. KMH aruanne (koostaja OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2014) kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 10.02.2014 kirjaga nr 11-2/13/357-10. KMH aruandes käsitletakse ka Aru-Lõuna lubjakivikarjääri laiendust ehk Aru-Lõuna II lubjakivikarjääri mäeeraldisel kaevandamist. Aruande peatükis 6 ja tabelis 19 on toodud keskkonnamõju leevendavad meetmed, mille põhjal on koostatud loa täiendavad tingimused. KMH aruandes jõuti järeldusele, et kui rakendada KMH aruandes toodud leevendamis- ja seiremeetmeid, on Aru-Lõuna II mäeeraldisel võimalik kaevandada, ilma et kavandatava tegevusega kaasneks olulist negatiivset keskkonnamõju. Arvestades eeltoodut ning lähtudes ettevaatlikkuse printsiibist annab otsustaja hinnangu selle kohta, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju, mida ei ole varem KMH käigus hinnatud, ning otsustab KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse üle otsustamisel tehakse kaalutlusotsus kasutades KeHJS § 6 lg 3 kriteeriumeid, tuginedes KMH aruandes toodule. Maakasutust on kirjeldatud KMH aruande peatükis 2.1. Lisaks on maakasutuse kirjeldamisel kasutatud taotluse seletuskirja ning Maa-ameti kontrolli andmeid. Aru-Lõuna II mäeeraldis on ca 700 m pikk ja 70−350 m lai, kaetud segapuu metsaga (valdavalt kask ja lepp). Läänes ja lõunas külgneb katastriüksustega 77002:001:1782 Sarapuu ja 77002:001:1740 Tombaki, põhjas Aru-Lõuna karjääri teenindusmaaga, idas Aru-Lõuna karjääri mäeeraldisega. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 17,08 ha. Mäeeraldise ida- ja kirdeosas on ~ 3 ha suurusel pindalal tsemendilubjakivi ära kaevandatud. Mäeeraldise põhjaosas on ~ 3 ha suurusele alale kuhjatud Aru-Lõuna mäeeraldiselt teisaldatud katendit. Mäeeraldise abs kõrgus jääb vahemikku 52–54 m. Toolse jõgi jääb Aru-Lõuna II mäeeraldise piirist ca 0,3 km kaugusele. Taotletaval mäeeraldisel puuduvad hoonestus, piirangutega alad ja kommunikatsioonid. Lähim asustus – Võrno, Kirsi, Ploomi – paiknevad mäeeraldise lõunapiirist ca 1 km kaugusel. Lääne- Virumaa kõrgsurve gaasitrassid ja andmesidekaabel jäävad mäeeraldise lõunapiirist 0,6 km kaugusele. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa kirdeosa läbib laiarööpmeline raudtee Aru-Lõuna II lubjakivikarjäär (VID kood 6504379). Alal esinevate loodusvarade, nende omaduste, taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime kirjeldamiseks on kasutatud taotluse seletuskirja, Maa-ameti kontrolli andmeid ja KMH aruande peatükis 2.2. esitatud informatsiooni. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Kunda lubjakivimaardla (reg nr 0018) tsemendilubjakivi aktiivse tarbevaru plokki 21 (aktiivne tarbevaru on 1674 tuh m³, millest kaevandatav on 1620 tuh m³) ja ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokki 22 (aktiivne tarbevaru on 388 tuh m³, millest kaevandatav on 379 tuh m³). Aru-Lõuna II lubjakivikarjäär paikneb Ordoviitsiumi ladestu karbonaatkivimite avamusel. Taotletav mäeeraldis hõlmab Uhaku, Lasnamäe ja Aseri lademe lubjakivi. Uhaku (O2uh) lademe kivim on rohekashall mergliline lubjakivi, mille paksus ulatub mäeeraldise lõunaosas 5,8 meetrini. Uhaku lademest allpool asub Lasnamäe (O2ls) lademe lubjakivi, mille täispaksus ulatub 9 meetrini. Lasnamäe lademe ülemise, kuni 7,2 m paksuse osa moodustavad paksukihilised, peen- kuni peitkristallilised valkjashallid lubjakivid. Lademe alumise, kuni 2,2 m paksuse osa moodustavad paksukihilised peenkristallilised, nõrgalt dolomiidistunud tumehallid lubjakivid. Lasnamäe lademe lubjakividele moodustavad lamami Aseri (O2as) lademe paksukihilised lubjakivid. Aseri lademe paksus on 1,7–2,2 m. Lubjakivikompleksi katavad kvaternaarisetted, mis koosnevad kasvukivist, saviliivast ja lokaalmoreenist. Üldine põhjaveevoolu suund on kirdesse, mis deformeerub pisut Soome lahte suubuvate jõgede tõttu. Põhjavesi levib kvaternaarisetetes, Ordoviitsiumi karbonaatkivimites ja Kambriumi liivakivides. Elanikkonna veevarustus põhineb Lasnamäe–Kunda veekihil, põhja pool Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihil. Põhjavee voolusuund on lõunast põhja. Veekihi paksus on 18−20 m. Karjääri markšeideri mõõtmisandmetel on veetase karjääris sesoonselt kõikunud 34,8−36,5 m abs vahemikus. KMH aruande peatükkides 2.1.3. ja 3.2.3.3. on esitatud informatsioon looduskaitsealade, loodus- ja keskkonnakaitseliste ning pärandkultuuri objektide kohta. KMH aruande peatükis 3.2.3.4. on kirjeldatud Aru-Lõuna karjääri vahetus läheduses asuvat taimestikku. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa ei jää looduskaitse ega Natura 2000 võrgustiku alale, puuduvad muinsuskaitselised piirangud ja kultuurimälestised. Aru-Lõuna lubjakivikarjääri ümbruses looduskaitsealad ja kaitsealused üksikobjektid puuduvad. Karjäärist edela ja loode pool asuvad pärandkultuuri objektidena arvel olevad üksikud varemetes hooned ja vundamendid, millele teadaolevalt pole kaevandamine Aru-Lõuna karjääris mõju avaldanud. Karjääri lõunapiirist ligikaudu 1,7 km kaugusel asub I kaitsekategooria linnuliigi (väike- konnakotkas) püsielupaiga piiranguvöönd. 2 (8) Keskkonnaministri 15.06.2004. määruse nr 73 alusel kuulub Toolse jõgi alates Ubja–Kohala maantee sillast kuni suubumiseni Soome lahte lõhe, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (RTL 2004, 87 1362). TTÜ mäeinstituudi uuringute põhjal ei riku Aru-Lõuna karjäärist väljasuunatud vesi Toolse jõevee kvaliteeti (Toolse jõgi on alates Ubja–Kohala sillast suudmeni lõhe, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistus) ja seega ka nimistus olevate kalade elutingimusi. Aru-Lõuna karjääri ümbritseval alal kasvab valdavalt segapuumets, mille aluspinnas koosneb kahe kuni nelja meetri paksusest rähksest moreenist. Väikese filtratsiooniga moreenpinnase niiskusesisaldus, mis on taimestiku kasvuks oluline, sõltub eelkõige sademetest ja maapinna reljeefist, mitte põhjavee tasemest. Seega pole kaevandamisega kaasnenud põhjaveetaseme alandamine karjääri vahetus läheduses mõjutanud sealse taimestiku, sh metsa kasvu negatiivselt. Pigem vastupidi, sest enne Aru-Lõuna karjääri avamist oli piirkond liigniiske ja kvaliteetse metsa kasvuks ebasoodne. EELIS andmebaasile tuginedes pole karjääri vahetus läheduses niiskuserežiimi suhtes tundlike kaitsealuste taimede kasvukohti teada. Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud ja neid ei ole seetõttu käsitletud ka KMH aruandes. Aru-Lõuna II lubjakivikarjääri alal ei ole tegemist ajaloo-, kultuuri- ega arheoloogilise väärtusega alaga. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ning lähipiirkonna teised tegevused. KMH aruande peatükis 5.2. ja taotluse seletuskirjas on kirjeldatud mäetöödega seotud tegevusi. Lisaks on kasutatud Maa-ameti kontrolli andmeid. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Kunda lubjakivimaardla (reg nr 0018) tsemendilubjakivi aktiivse tarbevaru plokki 21 ja ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokki 22. Aru-Lõuna II mäeeraldise piiridesse jääb 1674 tuh m³ tsemendilubjakivi aktiivset tarbevaru (plokk 21), millest on kaevandatav 1620 tuh m³ ning 388 tuh m³ ehituslubjakivi (plokk 22), millest on kaevandatav 379 tuh m³. Kaevandamise mäenduslikud tingimused: kattekihi keskmine paksus on 1,8 m, sh kasvukihi (mulla) paksus 0,2 m, tsemendilubjakivi keskmine paksus on 11,95 m ja ehituslubjakivi paksus 2,27 m. Maavara kaevandamisele eelnevad ettevalmistavad tööd, mille käigus langetatakse mets ja juuritakse kännud, seejärel kooritakse kasvukiht (muld) ja eemaldatakse katend (saviliiv ja moreen). Kattekihi eemaldamisel kasutatakse buldooserit ja ekskavaatorit. Muld ja katend paigaldatakse mäeeraldise äärealale eraldi aunadena. Maavara kaevandamine toimub kahes astmes – esmalt väljatakse tsemendilubjakivi, seejärel ehituslubjakivi. Kivimi kobestamisel kasutatakse puur- ja lõhketöid. Lubjakivi laaditakse kopp-laaduriga kallurile ja transporditakse, kas tsemenditehasesse (tsemendilubjakivi) või purustus- ja sorteerimissõlme (ehituslubjakivi). Kuivõrd taotletav mäeeraldis moodustab Aru-Lõuna lubjakivikarjääriga ühtse mäetööstuskompleksi, kus veeärastussüsteem on välja ehitatud, siis mingeid täiendavaid veega seonduvaid meetmeid ei ole vaja tarvitusele võtta. Taotletav kaeveala jääb pumpla kogujatiigi vahetus lähedusse, seega kohta, kuhu koondub kogu karjääri põhja valgunud vesi ja kus selle tase on kõige madalam. Ka kõik muud mäetehnilised tingimused on analoogsed Aru-Lõuna paekarjääriga. Kaevetöödega alustatakse lõunas ja liigutakse põhja suunas. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et teise astme kaevetööd (ehituslubjakivi) toimuvad kas osaliselt või täielikult allpool põhjavee taset. Ammendatud karjääriala püsinõlvade kujundamine mineraalse 3 (8) katendi tagasipaigutamisega toimub samaaegselt kaeve-vee nihkumisega põhja suunas. Peale kaevevaru ammendamist kujuneb kaevealale veekogu. Maavara (lubjakivi) on taastumatu loodusvara, seega tuleb seda kasutada võimalikult säästlikult. Kaevandamise seisukohalt tähendab see, et aktiivne tarbevaru tuleb väljata ja kasutada minimaalsete kadudega. Kuna taotletav mäeeraldis asub olemasoleva mäeeraldise teenindusmaal ja on sisuliselt olemasoleva mäeeraldise laiendus, siis on sealt maavara väljamine kooskõlas jätkusuutliku kaevandamise põhimõtetega. Taotluse seletuskiri sisaldab Aru-Lõuna II karjääri kaevandamisjäätmekava. Lisaks on kasutatud KMH aruande peatükis 3.2.3.5. kirjeldatud Aru Lõuna karjääri kaevandamisjäätmete kirjeldust. Taotletava lubjakivikarjääri mäeeraldisel kaevandamisjäätmeks on kattekiht, mis koosneb kasvukihist (muld) ja saviliivmoreenist. Kasvukihi keskmine paksus on 0,2 m, moreeni keskmine paksus on 1,6 m. Mulla maht mäeeraldisel on 28 tuh m³, mineraalset katendit 218 tuh m³. Muld ja mineraalne katend kooritakse ja vallitatakse eraldi kuni 3 m kõrgustesse vallidesse ja säilitatakse kaeveala rekultiveerimise tarbeks. Kattekihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal selle loodusliku niiskuse juures. Tagamaks vallide geotehnilist stabiilsust silutakse nende küljed ja pealispind. Kattekihi vallitamine mäeeraldise äärealale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik, lubjakivi katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete (sh. raskemetallide) sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustkontsentratsioone (keskkonnaministri määrus 11.08.2010 nr 38 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” (RT I 2010, 57, 373 toodud suhtarve) ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Lubjakivi purustamisel ja sõelumisel erinevateks fraktsioonideks, tekib paratamatult ka peenfraktsiooni (0−5 mm), mis leiab koos moreenpinnasega kasutamist ammendatud mäeeraldise püsinõlvade kujundamisel tagasitäitematerjalina. Seega, taotletava mäeeraldise lubjakivi töötlemisel jääke või rikastamisjäätmeid jäätmeseaduse § 71 mõistes ei teki. Aru-Lõuna karjääris maavara kaevandamisel tootmisjäätmeid ei teki. Lubjakivi, mis ei sobi tsemenditoormena kasutamiseks, purustatakse ehituskillustikuks. Kõik killustiku fraktsioonid, sh purustamisel tekkivad sõelmed, leiavad kasutamist. Ka fraktsioon 0-4 mm kasutatakse tsemenditoormeks. Mäeeraldisel asuvat katendit ja settebasseinide mineraalset lubimuda kasutatakse karjääri vertikaalsete seinte korrastamisel. Tolmupüüdmisjääke ei teki. Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement omab Aru-Lõuna karjääri jäätmeluba ja kinnitatud kaevandamisjäätmekava. Ohtlikud jäätmed (läbitöötatud naftaproduktid) antakse üle vastavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõttele. Lubjakivi aukkaevandamise viis allpool põhjavee taset on suhteliselt energiamahukas. Karjääri töös hoidmiseks on vajalik pidev karjääri kogunenud põhja- ja sademevee väljapumpamine. Lisanduvad punktis 3.7.2.1. nimetatud mäetöödele omaste masinate kütuse- ja hooldekulud ja puur-lõhketööd. KMH aruande peatükis 2.1. ja 3.1. on kirjeldatud Aru-Lõuna ja taotletava Aru-Lõuna II lubjakivikarjääri lähiümbrust. 4 (8) Aru-Lõuna lubjakivikarjääri alast kirde pool paiknes Aru-Põhja lubjakivikarjäär, millest viis raudteeharu Kunda tsemenditehasesse. Aru-Põhja karjäär on aastakümneid tagasi oma tegevuse lõpetanud ja karjääri alale on kujunenud veekogu. Lähim asustus – Võrno, Kirsi, Ploomi - paiknevad mäeeraldise lõunapiirist ca 1 km ja Kohtla- Järve-Tallinn gaasitrass 0,6 km kaugusel. Aru-Lõuna lubjakivikarjäärist ligikaudu 1,5 km lääne pool asub Toolse-Lääne lubjakivikarjäär, kus kaevandamisloa nr KMIN-124 alusel kaevandab tsemendi- ja ehituslubjakivi Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement. Ligikaudu 7 km kaugusel kirde pool asub Kunda linn koos Aktsiaseltsil Kunda Nordic Tsement kuuluva Kunda tsemenditehasega. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. KMH aruande peatükis 3.2.3.1. on kirjeldatud Aru-Lõuna karjäärist vee väljapumpamisega kaasneva põhjavee taseme alanemise mõju veevarustusele. KMH aruande peatükis 6.3. on kirjeldatud kaevandamise mõju pinna- ja põhjaveele ning kaevandamise mõjupiirkonda jäävate kaevude vee tasemele ja vee kvaliteedile, pinnase niiskusrežiimile, väljapumbatava vee saastetasemele ja sellest tulenevalt Toolse jõele. KMH aruande peatükis 6.5. on kirjeldatud kaevandamise mõju maastikule ja maakasutusele. Aru-Lõuna karjääris on kaevandamisega kaasnenud aastakümneid kestnud pidev põhjavee väljapumpamine, mille tõttu on aja jooksul põhjaveetase karjääri ümbruse kaevudes alanenud ja mõjutanud seega otseselt sealset veetarbimist. Enne Aru-Lõuna karjääri avamist asus piirkonna põhjavee tase ca 48 m absoluutsel kõrgusel. Vaatamata mitmekümne aasta pikkusele põhjavee väljapumpamisele kuni 20 meetrise alanduse juures ulatub arvestatav, 3–5 m suurune põhjaveetaseme alanemine karjääri piirist vaid keskmiselt kilomeetri kaugusele. Suurem on põhjavee alandus ida ja põhja suunas, väiksem lõuna ja lääne suunas. Siinkohal tuleb märkida, et põhiline põhjavee liikumise looduslik suund on lõunast põhja poole. Samas suunas alaneb ka põhjavee looduslik tase. Aru-Lõuna karjäärist ligikaudu kilomeetri kaugusel ida pool voolab Kunda jõgi, mis dreenib piirkonna põhjavett – jõe veetase asub karjäärist ida pool ca 43, kaugemal kirde pool 35–40 m absoluutsel kõrgusel. Aru-Lõuna karjäärist põhjavee väljapumpamine on olnud kahtlemata olulise negatiivse mõjuga karjääri ümbruse veetarbijatele, sest karjääri lähipiirkonnas on kaevude veetase aja jooksul oluliselt alanenud. Selle negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks on karjääri ümbruse majapidamistele rajatud Aktsiaseltsi Kunda Nordic Tsement finantseerimisel kuni 1,5 km kauguseni karjääri piirist uued puurkaevud, mis on kindlustanud kvaliteetse veetarbimise. Aru- Lõuna karjääri ümbruses kasutatakse Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleksi põhjavett puurkaevudega, mille sügavus on üle 45 meetri. Aru-Lõuna ja Toolse-Lääne karjäärist vee Toolse jõkke suunamisega kaasneda võiv kumulatiivne mõju (võimalikud üleujutused kevadise suurvee ajal) on väike ja olulist negatiivset keskkonnamõju kaasa ei too. Aru-Lõuna karjäärist Toolse jõkke suunatud heitvesi pole avaldanud Toolse jõe (lõheliste ja karpkalalaste elupaigana kaitstav veekogu) vee kvaliteedile, kudemiskohana põhjasetete koostisele ega koguselt jõge ümbritsevale alale negatiivset mõju. Pigem vastupidi – TTÜ mäeinstituudi poolt läbi viidud pikaajaline Toolse jõe vee kvaliteedi, vee-elustiku ja veetaseme seire on näidanud, et karjääridest jõkke suunatud vesi on puhas, kahjulike lisanditeta ja on täiendava puhta vee lisandumisega parandanud jõe seisundit ning lõheliste elutingimusi. 5 (8) Kaevandamise mõju maastikule seoses katendivallide rajamisega ilmneb visuaalse häiringuna. Kaevandamise lõppemisel maapind tasandatakse ja visuaalne häiring kaob. Kaevandamise lõppemisel kujuneb karjääri alale veekogu, mis mitmekesistab maastikku. Oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. KMH aruande peatükis 6.1.2. on kirjeldatud tahkete osakeste heite mõju. Karjääris töötavatest masinatest eraldub erinevaid välisõhu saasteaineid süsinikoksiidi, lämmastikoksiide jt. Atmosfääriõhu kaitse seadus § 13 määratleb, et õhukvaliteedi kriitiline tase on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ja mille ületamisel võib tõenäoliselt ilmneda vahetu oluline ebasoodne mõju ökosüsteemile või selle osale, välja arvatud inimesele. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“ määratleb normid välisõhus, mida ei tohi ületada. Transpordimasinate müra on normeeritud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Taotletaval Aru-Lõuna II mäeeraldisel toimuv tegevus (lubjakivi kobestamine, töötlemine ja transport) ei hakka erinema analoogsest tegevusest Aru-Lõuna karjääris ja seega võib eeldada, et ka tootmisprotsessiga kaasnev tahkete osakeste heide (summaarsete tahkete osakeste, peente ja eriti peente osakeste sisaldus) on võrreldav tolmuheitega Aru-Lõuna karjääris. Aru-Lõuna karjääri tahkete osakeste summaarse sisalduse mõõtmiste andmete põhjal saab järeldada, et lubjakivi töötlemisprotsessiga kaasnev õhusaaste jääb ka Aru-Lõuna II puhul karjääri seinte vahel valdavalt karjääri piiridesse. Kehtestatud tahkete osakeste summaarse sisalduse, peente ja eriti peente osakeste sisalduse piirnormidest ja KMH aruandes esitatud leevendavatest meetmetest ning seirenõuetest kinnipidamise korral ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset keskkonnamõju. Piisavalt suure vahemaa tõttu ei teki õhusaaste kumuleeruvat mõju Toolse-Lääne, Aru-Lõuna ja Ubja karjääri koostöötamisel. KMH aruande peatükkides 6.1.1. on kirjeldatud müra, vibratsiooni ja heitgaaside mõju. Leevendavatest meetmetest kinnipidamise korral ning kasutades kaasaegset tehnikat, ei põhjusta kavandatav tegevus müra ega vibratsiooni, mis ületaks kehtestatud piirnorme ja tooks kaasa inimeste tervise ja heaolu suhtes olulise negatiivse keskkonnamõju. Seda on näidanud ka vastavad mõõtmised Aru-Lõuna karjääris, kus toimuv tegevus ei erine kavandatavast tegevusest Toolse-Lääne karjääris ja Aru-Lõuna II mäeeraldisel. Seda näitab ka Alkranel OÜ poolt tehtud müra modelleerimine. Müra modelleerimise aruande tulemused näitavad, et piisava vahemaa tõttu ei teki Toolse-Lääne ja Aru-Lõuna karjääri koostöötamisel kumuleeruvat mõju. Lõhkamisi kahes karjääris samal ajal ei tehta ja lõhkamiste ajal muu karjääri tehnika ei tööta. Kuna Ubja karjäär asub Toolse-Lääne karjäärist veelgi kaugemal (ca 2,5 km), seal toimub töö vaid päevasel ajal ja lõhketöid ei tehta, siis kumuleeruvat koosmõju teiste karjääridega pole ette näha. Teadaolevalt ei kaasne tegevusega olulise mõjuga valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust keskkonnale. 6 (8) 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest. KMH aruande peatükis 6.10. on antud hinnang võimalikele avariidele tootmistsüklis ja keskkonnariskidele. Kavandatava tegevusega kaasnev reostuse või muu keskkonnaavarii oht ei ole suur, võimaliku avarii tagajärgede operatiivse likvideerimise korral oluline negatiivne mõju keskkonnale puudub. Senine kaevandamine Aru-Lõuna karjääris on näidanud, et arendaja puhul on tegemist kõrge töökultuuriga ettevõttega ja on põhjust eeldada, et sarnaselt töötatakse ka Aru-Lõuna II mäeeraldisel. 5. Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile. KMH aruande peatükkide 3.2.3.3. ja 6.4.3. kohaselt puuduvad Aru-Lõuna lubjakivikarjääri (sh ka Aru-Lõuna II) ümbruses looduskaitsealad ja kaitsealused üksikobjektid (sh Natura 2000 alad). Seega võimalik negatiivne mõju nimetatud väärtustele puudub ja kaasnevat mõju pole analüüsitud ka aruandes. 6. KeHJS seaduse § 6 lg 3 punktides 1-4¹ nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku ala. Kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid õhusaaste ja vibratsiooni osas ning ei halvendata mõju müra osas. Tegevus ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna varu väljamine toimub endistel tingimusel. Negatiivne lisamõju maastikuilmele puudub, kuna tegemist on kasutuses oleva karjäärialaga, kus looduslik maastik on juba rikutud. Selle kvalitatiivne muutus on positiivselt taastatav hilisema korrastamisega. Kumulatiivne mõju maavara kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müra- ja tolmuallikate koosmõjul. Mõõtmised on näidanud, et lubatud piirnorme ei ületata. Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ette näha ei ole. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise liitmise kohta. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kokkuvõte ja lõppjäreldused Loa andja on seisukohal, et kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise objekt, kuna kaevandamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, kui selle teostamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. 7 (8) Tegevus on mitteolulise negatiivse lokaalse keskkonnamõjuga. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Kavandatava tegevusega ei kaasne teadaolevalt tagajärgi valguse, soojuse, kiirguse, lõhna ja jäätmetekke osas. Eelhindamise tulemusena selgus, et vaatamata asjaolule, et mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamisel hävib, on see kvalitatiivselt taastatav hiljem maa-ala korrastamisega. 8 (8)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet L.MK/329568 (loa andja) (registreerimise number) 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement 1.2. Äriregistrikood 10156772 1.3. Aadress Jaama 2, Kunda linn, Lääne-Viru maakond, 44106 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement 2.2. Äriregistri kood 10156772 2.3. Aadress Jaama 2, Kunda linn, Lääne-Viru maakond, 44106 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Kunda lubjakivimaardla 3.2. Maardlaosa nimetus - 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number 3.4. Maardla põhimaavara 0018 tsemendilubjakivi 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Aru-Lõuna II lubjakivikarjäär selle 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, vald) Lääne-Viru maakond Sõmeru vald teenindusmaa 4.3. Mäeeraldise pindala 17,08 ha 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala 17,08 ha 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus R. Sinisalu, 2013. Kunda lubjakivimaardla Aru-Lõuna II uuringuruumi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu 01.05.2013) geoloogiafondi number 8478 varude kinnitamise otsus ja kuupäev Keskkonnaministri 28.06.2013. a. käskkiri nr 671 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kogus kogus Maavara nimetus Aktiivne Aktiivne Passiivne Kaevandatav Ühik tarbevaru reservvaru varu varu tsemendilubjakivi 1674 - - 1620 tuh ehituslubjakivi 388 379 m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 01.01.2016 7. Katend, Katendi kogus 246 tuh m3, sh mulla kogus 28 tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kasutusala tsemenditoore, kõrgemargiline ehituskillustik kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär 150 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik - 8.4. Loa kehtivusaeg 26.07.2017-25.07.2032 9. Korrastamine Kaevandatud maa korrastamise otstarve: tehisveekogu 1 10. Täiendavad 10.1 Enne kaevandama asumist esitada KMH käigus koostatud seirekava tingimused loa andjale ja Sõmeru Vallavalitsusele kinnitamiseks. Seire tulemused esitada loa andjale ja Sõmeru Vallavalitsusele kahe nädala jooksul pärast seiretulemuste selgumist; 10.2 Vajadusel (kohalike elanike kaevude vee alanemisel) tuleb Aru- Lõuna II mäeeraldisest kuni 2 km kaugusele jäävad olemasolevad kaevud asendada sügavamate, Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihist toituvate kaevudega; 10.3 Kindlustamaks Toolse jõkke suunatava heitvee vastavust normidele, tuleb kaevandamisprojektis ette näha kogujakraavide, settebasseini, vee kogujasüvendi ja õlipüüduri rajamine. Vastavalt seirekavale tuleb teha karjäärist väljasuunatava vee kvaliteedi seiret; 10.4 Kaevandamisega kaasneva müra ja tolmu leviku vähendamiseks väljapoole karjääri tuleb rajada mäeeraldise piirile katendist vallid ning vajadusel (lähielanike kaebuste esinemisel) kasta karjääri siseseid ja väljaveoteid; 10.5 Lõhketöid tohib teha ajavahemikul 8:00–17:00. Kumulatiivse mõju vältimiseks ei tohi teha lõhkamist Toolse-Lääne ja Aru-Lõuna II lubjakivikarjääris samaaegselt. Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud; 10.6 Enne lõhketööde algust ja lõhketööde lõpetamisel tuleb hinnata ja dokumenteerida kõigi mäeeraldisest kuni 2 km kaugusele jäävate hoonete seisund hoone omaniku või valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse loa omaniku juures ning kolmas kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda kahe nädala jooksul ekspertiisi tegemisest; 10.7 Väike-konnakotka elukeskkonna tagamise jaoks, müra leviku tõkestamiseks püsielupaiga suunas, tuleb säilitada karjääri teenidusmaal kasvav mets; 10.8 Toolse jõkke suunatav heitvesi peab kvaliteedilt vastama lõheliste jõgedele esitatavatele tingimustele; 10.9 Tuleb säilitada metsloomade liikumisteena olulise rohekoridori (Toolse jõge ümbritseva metsa ala) terviklikkus ning sinna ei tohi rajada suure koormusega joonobjekte (nt raudteeharu); 10.10 Vähendamaks kaevandamise mõju maastikule ja naaberkinnistutele, tuleb katendivalle korras hoida (niita), et mitte rikkuda visuaalset vaatepilti; 10.11 Kui lõhketööde ohutsoonis tehakse metsatöid, tuleb lõhketöid vältida või nende tegemise aeg metsatööde tegijatega kooskõlastada. 11. Loa andmise Luba on antud Keskkonnaameti maapõuebüroo maapõue peaspetsialisti ja muutmise (juhataja ülesannetes) 26.07.2017 korraldusega nr 1-3/17/2000. otsused Loa andja nimi ja amet Martin Nurme maapõue peaspetsialist juhataja ülesannetes Maapõuebüroo (allkirjastatud digitaalselt) Kuupäev: 26.07.2017 2