Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmine Aru-Lõuna lubjakivikarjääri mäeeraldisel ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine. Keskkonnaamet

KORRALDUS 25. juuli 2017 nr 1-3/17/1993 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmine Aru-Lõuna lubjakivikarjääri mäeeraldisel ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement esitas (registrikood 10156772, aadress Jaama 2, Kunda linn, 44106 Lääne-Viru maakond) Keskkonnaministeeriumile Aru-Lõuna lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) KMIN-050 muutmise taotluse (saabunud 23.09.2015, reg nr 12-10/15/8264). Taotlusega soovitakse muuta kaevandamisloa KMIN-050 kehtivusaega ja mäeeraldise teenindusmaa pindala. Alates 01.01.2017 hakkas kehtima maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) ja selle alamaktide muudatus. MaaPS § 130 lg 2 sätestab, et enne seadusemuudatuse jõustumist esitatud loa taotlusele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui käesoleva seaduse jõustumise ajaks on selles menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine või loa andja on andnud eelhinnangu tegevuse olulise keskkonnamõju kohta. Eelhinnang antakse käesoleva korralduse lisas 1, seega ei ole seda enne 01.01.2017 antud. MaaPS § 130 lg 3 kohaselt viib Keskkonnaamet (edaspidi ka loa andja) lõpule Keskkonnaministeeriumi menetluses olnud pooleli olevad üldgeoloogilise uurimistöö loa, uuringuloa ja kaevandamisloa andmise menetlused. Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement taotleb kaevandamisloa muutmist Kunda lubjakivimaardla Aru-Lõuna lubjakivikarjääri mäeeraldisel tsemendilubjakivi ja ehituslubjakivi kaevandamiseks. Maardla põhimaavaraks on tsemendilubjakivi. Maavara kasutatusala on tsemenditoore ja kõrgemargiline ehituskillustik. Aru-Lõuna mäeeraldis asub Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas Andja külas riigile kuuluval Aru-Lõuna paekarjääri kinnistul (katastritunnus 77002:001:0037, mäetööstusmaa 100%). Taotletava mäeeraldise pindala on 317,34 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 394,50 ha. Eelnevalt on Aru-Lõuna teenindusmaa pindala olnud 411,58, osa teenindusmaast välja jääval osal on taotletava Aru-Lõuna II lubjakivikarjääri teenindusmaa. Kaevandamisloa KMIN-050 kehtivusaega soovitakse pikendada 10 aastat. Riigilõiv 225 € on tasutud 21.09.2015 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt. Seisuga 24.07.2017 on taotletava mäeeraldise piires tsemendilubjakivi aktiivne tarbevaru 3923,9 tuh m³, millest kaevandatav on 3923,93 tuh m³; ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru on 7184,6 tuh m³, millest kaevandatav on 7184,6 tuh m³. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Kaevandamisloa muutmise taotlus on 10.11.2015 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 18.11.2015 ajalehes Virumaa Teataja. Keskkonnaministeerium teavitas 16.11.2015 kirjaga nr 12-10/15/8264-2 kaevandamisloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest taotlejat ja Sõmeru Vallavalitsust. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud. Keskkonnaamet saatis 22.03.2017 kaevandamisloa muutmise taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse ja loa eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Sõmeru Vallavolikogu ei ole arvamust tähtajaks (22.05.2017) andnud ega pikendanud, mistõttu vastavalt HMS § 16 lõikele 2 ning tuginedes MaaPS § 49 lõikele 6 rahuldab Keskkonnaamet Aru-Lõuna lubjakivikarjääri maavara kaevandamisloa muutmise taotluse ilma Sõmeru Vallavolikogu arvamuseta. Sõmeru Vallavolikogu arvamuse mitte andmine loetakse nõusolekuks. Keskkonnaamet saatis kaevandamisloa muutmise taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus 09.06.2017 protokollilise otsusega nr 17-85 kaevandamisloa muutmisega Aru-Lõuna lubjakivikarjääri mäeeraldisel. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 04.07.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu ning andis 04.07.2017 kirjaga nr 12-2/17/3987-3 menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid ei laekunud. II. KAALUTLUSED 2.1. Õiguslik alus Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. MaaPS § 68 lõike 7 kohaselt muudetakse mäeeraldise laiendamise korral olemasolevat kaevandamisluba, muutes vastavalt vajadusele kaevandamisloa kehtivust ja muid loale märgitud nõudeid. Muudetava loa kehtivusaja määramisel lähtutakse MaaPS § 60 lõikes 1 või 2 sätestatud tähtajast ja luba võib vajaduse korral edaspidi pikendada, lähtudes MaaPS § 67 lõikest 1. MaaPS § 60 lõike 1 kohaselt antakse kaevandamisluba kuni 30 aastaks, sama paragrahvi lõike 2 kohaselt antakse liiva, kruusa, järvelubja, järvemuda ja meremuda kaevandamise luba kuni 15 aastaks. 2 (6) MaaPS § 67 lõike 1 kohaselt kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks, kuid mitte rohkem kui MaaPS § 60 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja võrra. Aru-Lõuna lubajakivikarjääris maavara kaevandamisluba KMIN-050 kehtib kuni 06.11.2018. Kaevandamisloa KMIN-050 kehtivusaega ei ole varem pikendatud, mistõttu on võimalik loa pikendamine 10 aasta võrra. Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõike 3 punkti 2 kohaselt kui luba muudetakse, sealhulgas mäeeraldist laiendatakse, kantakse loa vormile taotluses märgitud maavara kogus, millest on lahutatud kuni loa andmise kuupäevale eelneva kvartali lõpuni kaevandatud maavara kogus. Loa andja kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS § 50 ja keskkonnaministri 23.01.2017 määrusele nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Kaevandamisloa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja (25.01.2016 kiri nr 14-5/16/95-2). 2.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõige 2 sätestab, et otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõige 6 sätestab, et kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 esitatud kriteeriumidele tugineva hinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Toolse-Lääne lubjakivikarjääri mäeeraldisele antud maavara kaevandamise loa KMIN-124 andmise menetluse käigus on läbi viidud keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) ja koostatud aruanne „Kunda maardlas Toolse-Lääne lubjakivikarjääris ja Aru-Lõuna lubjakivikarjääri laiendusel kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne“. KMH aruanne (koostaja OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2014) kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 10.02.2014 kirjaga nr 11-2/13/357-10. KMH aruandes käsitletakse muuhulgas ka Aru-Lõuna lubjakivikarjääri seniseid kaevandamise keskkonnamõjusid. Aruannet saab kasutada KMH vajalikkuse üle otsustamisel. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Käesoleval juhul on loaga KMIN-050 3 (6) kehtestatud mäeeraldise pindala 317,34 ha ning loa omanik taotleb selle kehtivusaja pikendamist nii, et tingimused jäävad samaks, seega kuulub kavandatav tegevus nimetatud tegevuste hulka. KeHJS § 6 lõigete 2² ja 3¹ kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhinnangu tulemusest (vt lisa 1), KMH aruandes toodule ja KeHJS § 6 lõikes 3¹ nimetatud asjaomaste asutuste seisukohtadest (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt punkt III). Käesoleva korralduse lisas 1 on analüüsitud kavandatava tegevuse keskkonnamõju ning KMH aruande asjakohasust. KMH aruande ja keskkonnamõju eelhindamise tulemusena on Keskkonnaametil loa andmiseks piisavalt infot, kuna: 2.2.1. Kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; 2.2.2. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega ei ületata piirmäärasid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas; 2.2.3. Kaevandatud maa on kvalitatiivselt hiljem taastatav korrastamisega; 2.2.4. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta olulisel määral väljakujunenud põhjavee režiimi. KMH aruandes jõuti järeldusele, et senise kaevandamisega ligikaudu 2,7 km2 suuruseks ja kuni 20 m sügavuseks kujunenud Aru-Lõuna lubjakivikarjääris on küll pöördumatult muudetud maastikku, kuid olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, mida poleks suudetud leevendada, pole kaasnenud. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju. 2.3. Kaalutlused loa andmisel Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Vastavalt MaaPS § 50 lõike 6 alusel tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse jäätmeseaduse § 421 kehtestatud nõuetest. Aru-Lõuna lubjakivikarjääri kaevandamisjäätmekava on kinnitatud Keskkonnaameti 01.12.2016 korraldusega nr 1-3/16/2912. Aru-Lõuna lubjakivikarjääris maavara kaevandamiseks on väljastatud jäätmeluba nr L.JÄ/328435. Loa muutmisel kaevandamisjäätmekava kontekstis midagi ei muutu. MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 24.07.2016). MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 korraldusega nr 127 on kiidetud heaks 4 (6) „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“. Arengukavas käsitletakse riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“. Arengukava järgi, kui taotletakse kaevandamisluba või loa muutmist või mäeeraldise laiendamist selliselt, et taotletava tegevuse tulemusena tagatakse maavaravaru säästlik kasutamine või korrastamistingimuste otstarbekam täitmine, ei ole vajalik varustuskindluse analüüsi teostamine. Taotletava tegevusega: 2.3.1. Välditakse majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teket, v.a juhul, kui ploki tekkimist põhjustava taristu (infrastruktuuri) rajamisega seotud riiklikud huvid prevaleerivad maavara kaevandamisega seotud huvide üle; 2.3.2. Väljatakse maavaravaru täielikult ka vertikaalsuunas; 2.3.3. Tagatakse korrastamistingimuste otstarbekam täitmine; 2.3.4. Tagatakse planeeringutest või riigi taristu ehituse ja laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames maapõue ja maavaravaru kaitse nõuete täitmine ning maavaravaru ratsionaalne kasutamine. Riigi huvidega kooskõlas olevaks loetakse taotlus, mis vastab vähemalt ühele punktides 1–4 ülal toodud kriteeriumile. Antud taotluse puhul on tagatud eelpool nimetatud tingimused, kuna taotletava ala piires on jääkvaru väljamata, loa andmine tagaks kaevandatud alade nõuetekohase korrastamise ning oleks välditud ebaotstarbekate jääkplokkide tekkimine. Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotletav tegevus ei ole vastuolus riigi huvidega. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav Aru-Lõuna lubjakivikarjääri mäeeraldise maa-ala sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%. 2.4. Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 punkti 5 alusel märgitakse kaevandamisloale meetmed, mida rakendatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning kaevandamisest inimese tervisele, varale ja keskkonnale tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks, samuti muud kaevandamisloa kõrvaltingimused. Kaevandamisloa nr KMIN-050 muutmisel täiendavaid tingimusi ei kehtestata. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS 48 ja § 52 lg 2, ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes maavarade komisjoni 09.06.2017 5 (6) istungi protokollilisele otsusele nr 17-85 ja Aktsiaseltsi Kunda Nordic Tsement taotlusele, otsustan: 3.1. Anda ettevõttele Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement muudetud maavara kaevandamise luba nr KMIN-050 Kunda lubjakivimaardlas Aru-Lõuna lubjakivikarjääri mäeeraldisele kehtivusajaga 07.05.2004–05.11.2028. 3.2. Kaevandamisloas KMIN-050 muuta järgnevaid andmeid: 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala 394,50 ha; 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kogus tsemendilubjakivi aktiivne tarbevaru 3923,9 tuh m³, kaevandatav 3923,93 tuh m³; ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 7184,6 tuh m³, kaevandatav 7184,6 tuh m³; Maavara kogus on esitatud seisuga 24.07.2017; 8.4. Loa kehtivusaeg 07.05.2004–05.11.2028. 3.3. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Aru-Lõuna lubjakivikarjääri kaevandamisloa KMIN-050 muutmise menetluses. 3.4. Avalikustada Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement kaevandamisloa muutmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kaevandamisluba nr KMIN-050 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme maapõue peaspetsialist juhataja ülesannetes Maapõuebüroo Lisad: 1. Aru-Lõuna lubjakivikarjääri keskkonnamõju eelhinnang.pdf; 2. Aru-Lõuna lubjakivikarjääri maavara kaevandamisluba.pdf; 3. Läbilõiked.pdf; 4. Mäeeraldise plaan.pdf. Saata: Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement ([email protected]) Teadmiseks: Sõmeru Vallavalitsus ([email protected]), Maa-amet ([email protected]), Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]). Tanika Ojasild maapõuespetsialist Maapõuebüroo 6 (6)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet KMIN-050 (loa andja) (registreerimise number) 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi AS Kunda Nordic Tsement 1.2. Äriregistrikood 10156772 1.3. Aadress Jaama 2, Kunda linn, Lääne-Viru maakond, 44106 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi AS Kunda Nordic Tsement 2.2. Äriregistri kood 10156772 2.3. Aadress Jaama 2, Kunda linn, Lääne-Viru maakond, 44106 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Kunda lubjakivimaardla 3.2. Maardlaosa nimetus - 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number 3.4. Maardla põhimaavara 0018 tsemendilubjakivi 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Aru-Lõuna lubjakivikarjäär selle 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, vald) Lääne-Viru maakond Sõmeru vald teenindusmaa 4.3. Mäeeraldise pindala 317,34 ha 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala 394,50 ha 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus „Karbonaatse tooraine kompleksne hinnang“ geoloogiafondi number 3258 varude kinnitamise otsus ja kuupäev EMK nr 077 21.05.1993 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kogus kogus Maavara nimetus Aktiivne Aktiivne Passiivne Kaevandatav Ühik tarbevaru reservvaru varu varu tsemendilubjakivi 3923,9 - - 3923,9 tuh ehituslubjakivi 7184,6 7184,6 m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 24.07.2017 7. Katend, Katendi kogus - tuh m3, sh mulla kogus - tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kasutusala tsemenditoore, ehituskillustiku tootmine kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär - 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik tsemendilubjakivi 610 tuh m3 1  ehituslubjakivi 350 tuh m3 8.4. Loa kehtivusaeg 07.05.2004-05.11.2028 9. Korrastamine Kaevandatud maa korrastamise otstarve: tehisveekogu 10. Täiendavad Ei kehtestata tingimused 11. Loa andmise Luba on antud Keskkonnaministeeriumi kantsleri 07.05.2004 käskkirjaga ja muutmise nr 371. Luba on muudetud Keskkonnaameti maapõuebüroo maapõue otsused peaspetsialisti (juhataja ülesannetes) 25.07.2017 korraldusega nr 1-3/17/1993. Loa andja nimi ja amet Martin Nurme maapõue peaspetsialist juhataja ülesannetes Maapõuebüroo (allkirjastatud digitaalselt) Kuupäev: 25.07.2017 2  Lisa 1 EELHINNANG Kavandatava tegevuse keskkonnamõju eelhinnang on antud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 § 6 lõike 3 kriteeriumitest. 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, maakasutus, alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime, märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime, alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime. Aru-Lõuna lubjakivikarjäär asub Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Andja külas Aru-Lõuna paekarjääri kinnistul (KÜ 77002:001:0037). Toolse-Lääne lubjakivikarjääri mäeeraldisele antud maavara kaevandamise loa KMIN-124 andmise menetluse käigus on läbi viidud keskkonnamõju hindamine (edaspidi ka KMH) ja koostatud aruanne „Kunda maardlas Toolse- Lääne lubjakivikarjääris ja Aru-Lõuna lubjakivikarjääri laiendusel kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne“. KMH aruanne (koostaja OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2014) kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 10.02.2014 kirjaga nr 11-2/13/357-10. KMH aruandes käsitletakse muuhulgas ka Aru-Lõuna lubjakivikarjääri seniseid kaevandamise keskkonnamõjusid. Aruannet saab kasutada KMH vajalikkuse üle otsustamisel. KMH aruandes jõuti järeldusele, et senise kaevandamisega ligikaudu 2,7 km2 suuruseks ja kuni 20 m sügavuseks kujunenud Aru-Lõuna lubjakivikarjääris on küll pöördumatult muudetud maastikku, kuid olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, mida poleks suudetud leevendada, pole kaasnenud. Arvestades eeltoodut ning lähtudes ettevaatlikkuse printsiibist, annab otsustaja hinnangu selle kohta, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju, mida ei ole varem KMH käigus hinnatud, ning otsustab KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 48 lg kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse üle otsustamisel tehakse kaalutlusotsus kasutades KeHJS § 6 lg 3 kriteeriumeid tuginedes KMH aruandes toodule. Maakasutust on kirjeldatud KMH aruande peatükis 3.1. Lisaks on kasutatud Maa-ameti kontrolli andmeid. Aru-Lõuna karjääris on lubjakivi kaevandatud ligikaudu 50 aastat. Enne kaevandamist oli Aru- Lõuna karjääri alal tasase reljeefiga liigniiske metsamaa. Maapinna absoluutne kõrgus oli karjääri põhjapoolses osas ca 48 m, lõunapoolses osas ca 52 m. Karjääri ala piires asustus puudus. Ligikaudu 50 aastase kaevandamise jooksul on Aru-Lõuna lubjakivikarjääri mäeeraldise piiresse kujunenud kuni 20 m sügavune ja 2,7 km2 suurune lubjakivikarjäär. Alal, kus varu on kaevandatud, asub tasane puhas paepõrand. Aru-Lõuna lubjakivikarjääri mäeeraldise ulatus põhjast lõunasse on ca 2,25 km. Lubjakivikihtide üldise põhja- lõunasuunalise kallakuse tõttu langeb ka mäeeraldise lamam põhjast lõunasse ligikaudu 5 meetrit, 39 m absoluutselt kõrguselt karjääri põhjaosas 34 m absoluutse kõrguseni karjääri lõunaosas. Kuna karjääri lõunaosas on mäeeraldise lamam kõige madalam (ca 34 m absoluutsel kõrgusel), kujuneb sinna veekogu juba kaevandamise ajal peale seda, kui varu on lamamini väljatud. Taotletava mäeeraldise pindala on 317,34 ha ja teenindusmaa pindala on 394,50 ha (kehtival loal KMIN-050 on teenindusmaa pindala 411,58 ha). Teenindusmaast välja jääval osal on taotletava Aru-Lõuna II lubjakivikarjääri teenindusmaa, mille pindala on 17,08 ha. Taotletav mäeeraldis ja teenindusmaa asuvad katastriüksusel Aru-Lõuna paekarjäär 77002:001:0037 (mäetööstusmaa). Taotletavat mäeeraldist ja teenindusmaad läbib laiarööpmeline raudtee (VID kood 4291876; 6504379 ja 4291878). Lisaks asub taotletava mäeeraldise teenindusmaast kuni ~11 m kaugusel laiarööpmeline raudtee (VID kood 4291936). Taotletava mäeeraldise teenindusmaal asub puurkaev 13190 (VID kood PRK0020332) sanitaarkaitsealaga 10 m kaevust. Alal esinevate loodusvarade, nende omaduste, taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime kirjeldamiseks on kasutatud Maa-ameti kontrolli andmeid ja KMH aruande peatükis 3.2.1. esitatud informatsiooni. Taotletav mäeeraldis hõlmab Kunda lubjakivimaardla (reg nr 0018) tsemendilubjakivi aktiivse tarbevaru plokki 1 ja ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokki 2. Aru-Lõuna lubjakivikarjäär paikneb Ordoviitsiumi ladestu karbonaatkivimite avamusel. Aluspõhjakivimite pealispinna absoluutne kõrgus on valdavalt 49-50 m, keskosas 47-48 m. Pinnakatte all avanevad Uhaku, ida- ja põhjaosas Lasnamäe lademe lubjakivid. Uhaku (O2uh) lademe kivim on rohekashall mergliline lubjakivi, mille paksus ulatub mäeeraldise lõunaosas 5,8 meetrini. Uhaku lademest allpool asub Lasnamäe (O2ls) lademe lubjakivi, mille täispaksus ulatub 9 meetrini. Lasnamäe lademe ülemise, kuni 7,2 m paksuse osa moodustavad paksukihilised, peen- kuni peitkristallilised valkjashallid lubjakivid. Lademe alumise, kuni 2,2 m paksuse osa moodustavad paksukihilised peenkristallilised, nõrgalt dolomiidistunud tumehallid lubjakivid. Põhjavesi levib kvaternaarisetetes, Ordoviitsiumi karbonaatkivimites ja Kambriumi liivakivides. Üldine põhjaveevoolu suund on kirdesse, mis deformeerub pisut Soome lahte suubuvate jõgede tõttu. Vee juurdevool karjääridesse moodustub põhiliselt Ordoviitsiumi veekompleksi Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihi dreenimise arvel. Elanikkonna veevarustus põhineb Lasnamäe-Kunda veekihil, põhja pool Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihil. Lubjakivi on taastumatu loodusvara, seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. KMH aruande peatükkides 2.1.3. ja 3.2.3.3. on esitatud informatsioon looduskaitsealade, loodus- ja keskkonnakaitseliste ning pärandkultuuri objektide kohta. KMH aruande peatükis 3.2.3.4. on kirjeldatud Aru-Lõuna karjääri vahetus läheduses asuvat taimestikku. Aru-Lõuna lubjakivikarjääri ümbruses looduskaitsealad ja kaitsealused üksikobjektid puuduvad. Karjäärist edela ja loode pool asuvad pärandkultuuri objektidena arvel olevad üksikud varemetes hooned ja vundamendid, millele teadaolevalt pole kaevandamine Aru- Lõuna karjääris mõju avaldanud. Karjääri lõunapiirist ligikaudu 1,7 km kaugusel asub I kaitsekategooria linnuliigi (väikekonnakotkas) püsielupaiga piiranguvöönd. Keskkonnaministri 15.06.2004. määruse nr 73 alusel kuulub Toolse jõgi alates Ubja–Kohala maantee sillast kuni suubumiseni Soome lahte lõhe, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (RTL 2004, 87 1362). TTÜ mäeinstituudi uuringute põhjal ei riku Aru-Lõuna karjäärist väljasuunatud vesi Toolse jõevee kvaliteeti (Toolse jõgi on alates Ubja–Kohala sillast suudmeni lõhe, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistus) ja seega ka nimistus olevate kalade elutingimusi. Aru-Lõuna karjääri ümbritseval alal kasvab valdavalt segapuumets, mille aluspinnas koosneb kahe kuni nelja meetri paksusest rähksest moreenist. Väikese filtratsiooniga moreenpinnase niiskusesisaldus, mis on taimestiku kasvuks oluline, sõltub eelkõige sademetest ja maapinna reljeefist, mitte põhjavee tasemest. Seega pole kaevandamisega kaasnenud põhjaveetaseme alandamine karjääri vahetus läheduses mõjutanud sealse taimestiku, sh metsa kasvu negatiivselt. Pigem vastupidi, sest enne Aru-Lõuna karjääri avamist oli piirkond liigniiske ja kvaliteetse metsa kasvuks ebasoodne. EELIS andmebaasile tuginedes pole karjääri vahetus läheduses niiskuserežiimi suhtes tundlike kaitsealuste taimede kasvukohti teada. Pinnavormide vastupanuvõime kaevandamisele puudub. Loa kehtivusaja pikendamine ei muuda olemasolevat olukorda, kuna kaevandamistegevuse eesmärk on varu väljamine. Muudatusi tootmistehnoloogias ja tööde mahtudes kavandatud ei ole. Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud ja neid ei ole seetõttu käsitletud ka KMH aruandes. Aru-Lõuna lubjakivikarjääri alal ei ole tegemist ajaloo-, kultuuri- ega arheoloogilise väärtusega alaga. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ning lähipiirkonna teised tegevused. KMH aruande peatükis 3.2.1. on kirjeldatud maavara kaevandamist (k.a. tehnoloogiat). Lisaks on kasutatud Maa-ameti kontrolli andmeid. Aru-Lõuna lubjakivikarjääris kaevandab tsemendi- ja ehituslubjakivi Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement maavara kaevandamise loa KMIN-050 alusel, mis kehtib kuni 06.11.2018. Lubjakivi kobestatakse Aru-Lõuna lubjakivikarjääris lõhkamise abil. Lõhatakse astangu servas katendist puhastatud alal. Katend (muld ja moreenpinnas) ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale eraldi puistangutesse. Lõhketööd toimuvad päevasel ajal ajavahemikul 8:00- 17:00. Korraga lõhatava lubjakivikihi paksus ulatub 15 meetrini. Kobestatud tsemendilubjakivi laaditakse vagunitesse ja veetakse rongiga tsemenditehasesse. Transportimine tsemenditehasesse toimub aastaringselt kakskümmend neli tundi ööpäevas. Lubjakivi, mis tsemendi toormeks ei sobi, laaditakse ekskavaatoriga veokitele ja purustatakse karjääris asuvas purustus-sorteerimissõlmes killustikuks. Killustik veetakse tarbijani kalluritega. Väljasõit Põdruse-Kunda-Pada maanteele asub karjäärist põhja pool. Kaevandamist ja transporti iseloomustab kõrge töökultuur – karjääri paepõrand on puhas, samuti väljasõit maanteele, valmistoodang (killustik) on korrektselt ladustatud. Aru-Lõuna karjääri varu asub põhjaveetasemest madalamal ja selle kaevandamiseks on alates kuuekümnendatest aastatest põhjavee taset alandatud ning väljapumbatud vett Toolse jõkke suunatud. Karjääri valguva vee kogumiseks on karjääri põhjast madalamale rajatud kraavid, mille kaudu jõuab vesi karjääri edelaosas asuvasse settebasseini, sealt edasi pumbajaama juurde, kust pumbatakse selginenult Toolse jõkke. Lubjakivi on taastumatu loodusvara, seega tuleb seda kasutada võimalikult säästlikult. Kaevandamise seisukohalt tähendab see, et aktiivne tarbevaru tuleb väljata ja kasutada minimaalsete kadudega. Loa pikendamine võimaldab juba kaevandamiseks avatud alalt maavaravaru väljata ja ala korrastada. KMH aruande peatükis 3.2.3.5. on kirjeldatud karjäärijäätmeid. Aru-Lõuna karjääris maavara kaevandamisel tootmisjäätmeid ei teki. Lubjakivi, mis ei sobi tsemenditoormena kasutamiseks, purustatakse ehituskillustikuks. Kõik killustiku fraktsioonid, sh purustamisel tekkivad sõelmed, leiavad kasutamist. Ka fraktsioon 0-4 mm kasutatakse tsemenditoormeks. Mäeeraldisel asuvat katendit ja settebasseinide mineraalset lubimuda kasutatakse karjääri vertikaalsete seinte korrastamisel. Tolmupüüdmisjääke ei teki. Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement omab Aru-Lõuna karjääri jäätmeluba ja kinnitatud kaevandamisjäätmekava. Ohtlikud jäätmed (läbitöötatud naftaproduktid) antakse üle vastavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõttele. Loa kehtivusaja pikendamine ei põhjusta suuremat jäätme- ja energiamahukust ega jäätmeteket. KMH aruande peatükis 3.1. on kirjeldatud Aru-Lõuna lubjakivikarjääri lähiümbrust enne karjääri avamist ja praegu. Aru-Lõuna lubjakivikarjääri alast kirde pool paiknes Aru-Põhja lubjakivikarjäär, millest viis raudteeharu Kunda tsemenditehasesse. Aru-Põhja karjäär on aastakümneid tagasi oma tegevuse lõpetanud ja karjääri alale on kujunenud veekogu. Lähim asustus – Võrno, Kirsi, Ploomi - paiknevad mäeeraldise lõunapiirist ca 1 km ja Kohtla- Järve-Tallinn gaasitrass 0,6 km kaugusel. Aru-Lõuna lubjakivikarjäärist ligikaudu 1,5 km lääne pool asub Toolse-Lääne lubjakivikarjäär, kus kus kaevandamisloa nr KMIN-124 alusel kaevandab tsemendi- ja ehituslubjakivi Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement. Ligikaudu 7 km kaugusel kirde pool asub Kunda linn koos Aktsiaseltsile Kunda Nordic Tsement kuuluva Kunda tsemenditehasega. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. KMH aruande peatükis 3.2.3.1. on kirjeldatud vee väljapumpamisega kaasneva põhjavee taseme alanemise mõju veevarustusele ja peatükis 3.2.3.2. on kirjeldatud väljasuunatud vee mõju Toolse jõele. Peatükis 3.2.3.3. on kirjeldatud Aru-Lõuna lubjakivikarjääri visuaalset mõju maastikul. Aru-Lõuna karjääris on kaevandamisega kaasnenud aastakümneid kestnud pidev põhjavee väljapumpamine, mille tõttu on aja jooksul põhjaveetase karjääri ümbruse kaevudes alanenud ja mõjutanud seega otseselt sealset veetarbimist. Enne Aru-Lõuna karjääri avamist asus piirkonna põhjavee tase ca 48 m absoluutsel kõrgusel. Vaatamata mitmekümne aasta pikkusele põhjavee väljapumpamisele kuni 20 meetrise alanduse juures ulatub arvestatav, 3–5 m suurune põhjaveetaseme alanemine karjääri piirist vaid keskmiselt kilomeetri kaugusele. Suurem on põhjavee alandus ida ja põhja suunas, väiksem lõuna ja lääne suunas. Siinjuures tuleb märkida, et põhiline põhjavee liikumise looduslik suund on lõunast põhja poole. Samas suunas alaneb ka põhjavee looduslik tase. Aru-Lõuna karjäärist ligikaudu kilomeetri kaugusel ida pool voolab Kunda jõgi, mis dreenib piirkonna põhjavett – jõe veetase asub karjäärist ida pool ca 43, kaugemal kirde pool 35–40 m absoluutsel kõrgusel. Aru-Lõuna karjäärist põhjavee väljapumpamine on olnud kahtlemata olulise negatiivse mõjuga karjääri ümbruse veetarbijatele, sest karjääri lähipiirkonnas on kaevude veetase aja jooksul oluliselt alanenud. Selle negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks on karjääri ümbruse majapidamistele rajatud Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement finantseerimisel kuni 1,5 km kauguseni karjääri piirist uued puurkaevud, mis on kindlustanud kvaliteetse veetarbimise. Aru- Lõuna karjääri ümbruses kasutatakse Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleksi põhjavett puurkaevudega, mille sügavus on üle 45 meetri. Aru-Lõuna karjääri kogunev põhja- ja sademetevesi suunatakse karjäärist ligikaudu 550 m kaugusel voolavasse Toolse jõkke. Aru-Lõuna karjäärist välja pumbatud ja Toolse jõkke suunatud vee kvaliteeti ning täiendava vee mõju Toolse jõe elustikule on mitme aasta jooksul uurinud Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituut. TTÜ mäeinstituudi seirearuannetest selgub, et kogu uuringute perioodil 2011. a kevadest kuni 2013. a kevadeni kuulus Aru-Lõuna karjäärist Toolse jõkke suunatud vesi kõigi kvaliteedinäitajate poolest väga heasse kvaliteediklassi. Ajutised kõrvalekalded heljumi sisalduses paduvihmade järel 2011. a juunis ja septembris ei muutnud oluliselt vee kvaliteeti, samuti nagu üldfosfori kontsentratsiooni ajutine suurenemine, mis ei ole seotud maavarade kaevandamisega. Vee puhtusele viitab ka kirpvähi Gummarus pulex L. suur arvukus Aru-Lõuna karjäärist Toolse jõkke ulatuvas kraavis, kuhu karjääri vesi suunatakse. Seirearuannetes seisab, et Aru-Lõuna karjäärist Toolse jõkke suunatavas heitvees on NO3– ja NO2– sisaldus väiksem, kui samade komponentide keskmine sisaldus Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavees (vastavalt 6,66 ja 0,153 mg/l). Aru-Lõuna karjääri heitvee keskmised sisaldused NO3–ja NO2– suhtes on aastatel 2007-2013. a võetud proovide põhjal vastavalt 0,77 ja 0,012 mg/l. Seega, TTÜ mäeinstituudi pikaaegsete uuringute tulemusena on selgunud, et Aru-Lõuna karjäärist Toolse jõkke suunatud vesi on puhas, kahjulike lisanditeta ja on parandanud jõe seisundit. Jõevee seire käigus pole seni mõõdetud vees lahustunud hapniku- ja naftaproduktide sisaldust ning veetemperatuuri, mille mõõtmist seire käigus näeb ette keskkonnaministri määrus nr 58. Aru-Lõuna karjäär on käesolevaks ajaks kujunenud ligikaudu 2,7 ruutkilomeetri suuruseks nn aukkarjääriks. Mäeeraldise varu ammendumisel kujuneb karjääri suuruseks ligikaudu 3,17 km2 ja sügavuseks kuni 20 m. Kuna karjääri ümbritsev ala on valdavalt tasase reljeefiga ja kaetud metsaga, siis maapinnal seistes karjäär silma ei paista. Visuaalset vaadet ei häiri ka suhteliselt madalad kattepinnase vallid karjääri ümbritseval alal. Eesti mastaapides on Aru-Lõuna karjääri puhul tegemist kahtlemata väga suure tehisliku maastikuelemendiga, millest saab tervikliku ülevaate kas karjääri servaastangul seistes või õhust. Siinjuures tuleb kohe lisada, et Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement on oma tegevusse suhtunud väga heaperemehelikult – kaevandatud on korrektselt, karjääri alal on maavara väljatud järk-järgult, jätmata kaevandamata tervikuid. Kaevandamise tulemusena on suurele alale kujunenud tasane, puhta põhjaga karjäär. Karjääri ala korrastamisel kujuneb sinna Eesti mastaape arvestades väga suur, ligikaudu 3 ruutkilomeetri suurune sügav veekogu, mille suurimaks väärtuseks võiks pidada vähemalt 35 miljoni kuupmeetri suurust magevee varu. Karjääri korrastamise keskkonnamõjusid hinnatakse tulevikus omaette keskkonnamõju hindamise käigus. Õhu saastatust on käsitletud KMH aruande peatükkides 3.2.2.1.3. ja 3.2.2.1.4. Õhku paiskuvaid tahkeid osakesi tekib nii lubjakivi töötlemisel purustus-sorteerimissõlmes, materjali laadimisel kui ka karjäärisisesel transpordil. Purustus-sorteerimissõlme tööga ja lõhkamistega õhku paisatavate ja tuulega edasikantavate tahkete osakeste summaarset kogust on Aru-Lõuna karjääris KUK poolt pisteliselt mõõdetud. KUK poolt tahkete osakeste summaarse sisalduse mõõtmised õhus purustussorteerimissõlmest allatuult ca 340 m kaugusel mõõtepunktis nr 2, mis asus karjääri põhjas purustiga samal tasemel 37,5 m absoluutsel kõrgusel ja allatuult 460 m kaugusel mõõtepunktis nr 1, mis asus astangu serval 50 m absoluutsel kõrgusel, purustist kõrgemal, oli tunniajase mõõtmise keskmiseks sisalduseks lähimas punktis 307 μg /m3 ja kaugemas, astangu serval asuvas mõõtepunktis 258 μg/m3. Peente PM10 osakeste taset pole KUK-i poolt tehtud mõõtmiste aruannetes esitatud. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“, on tunniajase summaarsete tahkete osakestega (PM-sum) saastatuse taseme piirväärtuseks 500 μg/m3 ja lubjakivi purustamisega ning sorteerimisega pole seda piirväärtust nimetatud kaugustel ületatud. Lähimad elamud asuvad Aru-Lõuna karjäärist vähemalt poole kilomeetri kaugusel. Karjäärist välja suunduv tee on kaetud tolmuvaba kattega ja seal olulist tahkete osakeste õhkupaiskumist ei kaasne. Kaljupinnase lõhkamisega kaasneb paratamatult õhusaaste tahkete osakestega, mille summaarset sisaldust õhus on Aru-Lõuna karjääris KUK poolt pisteliselt mõõdetud. Mõõtmistulemustest selgub, et lõhkekohast ca 75 m kaugusel allatuult oli tahkete osakeste summaarne maksimaalne sisaldus õhus sõltuvalt mõõtekohast 440 ja 770 μg/m3 ja poole tunni keskmisena 16 ning 29 μg/m3. Peente PM10 osakeste taset pole KUK-i poolt tehtud mõõtmiste aruannetes esitatud. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“, on tunniajase summaarsete tahkete osakestega (PM-sum) saastatuse taseme piirväärtuseks 500 μg/m3 ja lõhkamisega kaasneva tahkete osakeste õhkupaiskumisega pole seda piirväärtust nimetatud kaugustel ületatud. Lähimad elamud asuvad Aru-Lõuna karjäärist vähemalt poole kilomeetri kaugusel. Lõhkamise ajal täiendavat tahkete osakeste heidet ei teki, sest tootmistegevus (lubjakivi purustamine, sõelumine ja laadimine) on selleks ajaks peatatud. Lubjakivi töötlemise ja transpordiga kaasnevat müra on kirjeldatud KMH aruande peatükis 3.2.2.1.1. ja lõhkamisega kaasnevat müra peatükis 3.2.2.1.2. Lõhkamisega kaasnevat maapinna võnkumist on kirjeldatud peatükis 3.2.2.1.5. Kaevandatud ehituslubjakivi purustatakse ja sorteeritakse Aru-Lõuna karjääris asuvas purustus- sorteerimissõlmes, mis on kõige suurema tehnoloogilise müra tekitaja. Valmistoodangut (killustikku) veetakse tarbijateni kalluritega. OÜ Inseneribüroo Steiger poolt tehti 25.10.2013. a Aru-Lõuna karjääri kaguosas paikneva purustus-sorteerimissõlme müra mõõtmised. Töötava purustus-sorteerimissõlme müra taset mõõdeti allatuult purustist ca 20 m, ca 40 m, ca 250 m ja ca 360 m kaugusel karjääri põhjas. Purustussõlm asus samuti karjääri põhjas. Mõõtmisandmetest selgub, et ainult purustussõlme töötamisel oli ca 250 m kaugusel A- korrigeeritud ekvivalentne müratase 59,2 dB ja ca 360 m kaugusel 56,3 dB. Seda olukorras, kus müra tekitaja ja müra mõõtja vahele ei jäänud müra summutavaid objekte ehk teisisõnu – tegemist oli nn halvima olukorraga – avatud maastikuga, kus mõõtmise ajal oli ka tuule suund müra tekitajast müra mõõtja suunas. Kuna lähimad elamud asuvad Aru-Lõuna karjäärist ligikaudu 0,5–0,6 km kaugusel ja karjääri kuni 20 m kõrgused seinad on täiendavaks müra leviku tõkestajaks väljapoole karjääri, siis purustus-sorteerimissõlme poolt tekitatav müra ei ületa lähimate elamute juures lubatud piirnorme, milleks päevasel ajal on 60 dB, öisel ajal 55 dB. Kaljupinnase (lubjakivi) lõhkamisega kaasneb lühiajaline impulssmüra. Kuna Eestis on tööstusmüra normimise aluseks päevasel ajal 16 tunni müraemissioon, lõhkamise ajal karjääri tehnika ei tööta ja Aru-Lõuna karjääris lõhkamisega kaasneva impulssmüra kestvuseks on vaid sekundi pikkune ajavahemik, siis viimane päevast lubatud müraemissiooni (piirtaseme väärtus tööstusmüra puhul 60 dB) oluliselt ei mõjuta ja seega jääb tööstusmüra lõhkamise ajal lähimate elamute juures alla piirtaseme. Aru-Lõuna karjääris on lõhkamistega kaasnevat seismiliste lainete levikut viimati mõõdetud Lõhketööde OÜ poolt 2014. a oktoobris. Lõhkamisega kaasnenud maapinna võnkekiiruseks mõõdeti ca 570 m kaugusel asuva Mätliku talu elamu juures 0,4 mm/sek, mis on kordades väiksem sellisel kaugusel asuvatele hoonetele lubatud võnkekiirusest. Sõltuvalt hoone konstruktsioonist ja hoone aluspinnasest, on lõhkekohast poole kilomeetri kaugusel asuvale hoonele lubatud võnkekiirus 7–15 mm/sek. Lõhkamisega kaasnenud maapinna võnkekiiruseks mõõdeti lõhkekohast 490–530 m kaugusel asuva töökoja juures 0,8 mm/sek, mis on kordades väiksem sellisel kaugusel asuvatele hoonetele lubatud võnkekiirusest. Senised lõhkamised Aru- Lõuna karjääris pole kahjustanud karjääri ümbruse hooneid ja looduskeskkonda ning pole teadaolevalt avaldanud negatiivset mõju inimeste tervisele ja elukeskkonnale. Teadaolevalt ei kaasne tegevusega olulise mõjuga valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust keskkonnale. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalusi on kirjeldatud KMH aruande peatükis 6.10. Reostuse vältimiseks tuleb teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust viia läbi selleks kohandatud alal. Väga suure sademete hulga või veekõrvaldamise seadmete täieliku seiskumise korral võib toimuda nn karjääri uppumine. Selle vältimiseks tuleb karjääri projektis näha ette meetmed sellise olukorra lahendamiseks. Tootmine karjääris toimub organiseeritult ja pideva järelvalve all. Pidev järelevalve kuulub karjäärimeistri otseste töökohustuste hulka, kes võimalike avariide korral rakendab meetmed nende likvideerimiseks. Vajadusel tootmine peatatakse, keskkonnakahjude vältimiseks kaasatakse avarii likvideerimisel spetsialiste või toimitakse varem kooskõlastatud käitumisjuhendi järgi. Kavandatava tegevusega kaasnev reostuse või muu keskkonna-avarii oht ei ole suur, võimaliku avarii tagajärgede operatiivse likvideerimise korral oluline negatiivne mõju keskkonnale puudub. Senine kaevandamine Aru-Lõuna karjääris on näidanud, et arendaja, Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement puhul on tegemist kõrge töökultuuriga ettevõttega ja on põhjust eeldada, et sarnaselt töötatakse ka edaspidi. 5. Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile. KMH aruande peatüki 3.2.3.3. kohaselt puuduvad Aru-Lõuna lubjakivikarjääri ümbruses looduskaitsealad ja kaitsealused üksikobjektid (sh Natura 2000 alad). Seega võimalik negatiivne mõju nimetatud väärtustele puudub ja kaasnevat mõju pole analüüsitud ka aruandes. 6. KeHJS seaduse § 6 lg 3 punktides 1-4¹ nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku ala. Kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid õhusaaste ja vibratsiooni osas ning ei halvendata mõju müra osas. Tegevus ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna varu väljamine toimub endistel tingimusel. Negatiivne lisamõju maastikuilmele puudub, kuna tegemist on kasutuses oleva karjäärialaga, kus looduslik maastik on juba rikutud. Selle kvalitatiivne muutus on positiivselt taastatav hilisema korrastamisega. Kumulatiivne mõju maavara kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müra- ja tolmuallikate koosmõjul. Mõõtmised on näidanud, et lubatud piirnorme ei ületata. Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ette näha ei ole. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise liitmise kohta. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kokkuvõte ja lõppjäreldused Loa andja on seisukohal, et kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise objekt, kuna kaevandamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, kui selle teostamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Tegevus on mitteolulise negatiivse lokaalse keskkonnamõjuga. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Kavandatava tegevusega ei kaasne teadaolevalt tagajärgi valguse, soojuse, kiirguse, lõhna ja jäätmetekke osas. Eelhindamise tulemusena selgus, et vaatamata asjaolule, et mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamisel hävib, on see kvalitatiivselt taastatav hiljem maa-ala korrastamisega. Tegevus ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna varu väljamine toimub endistel tingimusel.