dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Sissetulev kiriAvalik

Rahandusministeerium. Arvamus Roheline Energia AS hoonestusloa taotluse kohta

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 18. juuli 2017
Viit
17-0226-009
Registreeritud
18. juuli 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
16S Ehitusohutuse järelevalve (2014-2017) (Suletud)
Sari
16-7 Hoonestuslubade menetlemisega seonduvad dokumendid
Toimik
17-0226
Vastutaja
TJA Migratsioon (Ehitusosakond)
Lahendamise tähtaeg
17. august 2017

Failid

  • 📎15-4_04865-1_KIRI_17.07.2017_Arvamus_Roheline_Energia_AS_hoonestusloa_taotluse_kohta.bdoc244 KB

Sisu (failidest)

Pr Kati Tamtik Teie: 21.06.17 nr 16-7/17-0226-006 Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Meie: kuupäev digitaalallkirjas nr 15-4/ 04865-1 Arvamus Roheline Elekter AS hoonestusloa taotluse kohta Austatud proua Tamtik Tehnilise Järelevalve Amet saatis 21.06.2017 Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks Roheline Elekter AS hoonestusloa taotluse meretuulepargi kavandamiseks Hiiumaa ja Saaremaa vahelisele merealale territoriaalmeres. Käesolevaga esitab Rahandusministeerium kui ruumilise planeerimise valdkonna, sh mereala ruumilise planeerimise ning riigivara küsimuste eest vastutav ministeerium oma seisukoha hoonestusloa andmise menetluse algatamise kohta. Esmalt märgime, et taotletav meretuulepargi asukoht on (nagu ka taotluses välja toodud), Hiiu mereala planeeringus võimaliku tuuleenergia tootmise alana defineeritud alal PT7. See tähendab, et juhul kui Tehnilise Järelevalve Amet algatab hoonestusloa andmise menetluse, tuleb järgida Hiiu mereala planeeringus sätestatud mereruumi kasutuspõhimõtteid ja – tingimusi, muuhulgas konkreetselt meretuuleparkide arendamiseks sätestatud tingimusi. Hiiu mereala planeeringust1 tulenevad tingimused, mida tuleb kõnealuse hoonestusloa andmise menetluse käigus arvesse võtta on üldistatult järgmised: 1. Hoonestusloa andmise menetluse käigus tuleb lisaks veeseaduses toodud asutustele teha täiendavalt koostööd: 1.1. Veeteede Ametiga, et määrata laevaliikluse ja energiatootja kooseksisteerimine, energiatootja asukohad ja vähim kaugus energiatootjast, milleni laevad võivad minna. 1.2. Muinsuskaitseametiga, et kooskõlastada allveearheoloogiliste uuringute programm ja väljastada uuringute teostamiseks vajalikud load ning selgitada välja veealuste mälestiste uurimine ja võimalik teisaldamine uude asukohta või ehitustegevuse piiramine mälestise kaitsevööndis. 1.3. Kaitseministeeriumiga võimaliku miiniohu teemal ja tagamaks erinevate riigikaitseliste objektide töövõime. 1 Hiiu maavanema kehtestatud Hiiu mereala planeering on kättesaadav Hiiu Maavalitsuse kodulehel aadressil: http://hiiu.maavalitsus.ee/hiiu-maakonnaga-piirneva-mereala-maakonnaplaneering Endla 13/ Tallinn 10122/ 611 3558 / [email protected]/ fin.ee/ Registrikood 70000272 1.4. Siseministeeriumi ja Politsei- ja Piirivalveametiga et tagada riigikaitseliste objektide töövõime, sh merealapiiri jälgitavus vähemalt ühest Politsei- ja Piirivalveameti radaripositsioonist. 1.5. Kohalike omavalitsustega, kes omavad kavandatava meretuulepargi läheduses merepiiri, et selgitada välja tuulepargi mõju rannikukogukondadele ja võimalikud kompensatsioonimehhanismid negatiivsete mõjude leevendamiseks. 2. Hoonestusloa andmise menetluse käigus tuleb läbi viia järgmised uuringud või analüüsid: 2.1. Kalade rände- ja kudealade, sh räime rändeteede uuring, mille tulemuste alusel teha järeldusi, kui suures mahus ja kuhu on alal võimalik tuulikuid ehitada nii, et ei tekiks ohtu kalade, sh räimede poolt rändetee kasutamise jätkusuutlikkusele. 2.2. Nahkhiireuuringud merel Hiiumaast edelas ja lõunas ja võimalikes koondumiskohtades Hiiumaa rannikul. Kõige olulisem on kindlaks teha sügisrände ajal mere kohal lendavad liigid ja nende arvukust iseloomustavad lennuaktiivsuse näitajad. 2.3. Müra modelleerimine, et selgitada välja meretuulikute tööst tingitud mandrile jõudvad müratasemed ja nende vastavus kehtivate normidega. Samuti tuleb anda hinnang rajamisaegse mürataseme tõusu kohta; 2.4. Tuuleparkide visualiseeringud lähtuvalt konkreetset tuuliku margist. Koostada tuleb visualiseeringud rannikult avanevate vaadetega, sealjuures arvestades vaatluskoha spetsiifikat. 2.5. Lindude rändeteede täpsustamise uuring. 3. Hoonestusloa andmise menetluse käigus tuleb keskkonnamõju hindamise käigus või lisaks sellele hinnata: 3.1. peeneteralise heljumi tekke tõenäosust ja erinevaid meetmeid heljumi negatiivse mõju vähendamise seisukohast; 3.2. saasteainete analüüsi otstarbekust lähtudes merepõhja iseloomust ja vajaduse korral määrata enne ehitustööde läbiviimist saasteainete kontsentratsioon setetes; 3.3. erinevaid vundamendi valiku võimalusi; 3.4. ehitustööde aja sobivust enamiku kalade kudemisperioodil aprillist juuli lõpuni ning siia kudealade lähedal oktoobris-novembris; 3.5. Hiiumaa oluliste kalavarude nagu kilu, räim ja lest liikumist ja paiknemist ja mõjutatust kavandatava tuulepargi poolt. 3.6. tuuleparkide mõju nahkhiirte populatsioonidele (teostatavate uuringute alusel); 3.7. ehitustööde aja sobivust lindude rände tippaegadel kevadel (aprilli keskpaik kuni juuni algus) ja sügisel (september kuni novembri lõpp); 3.8. tuulikute hoiatus- ja navigatsioonitulede mõju Tahkuna, Kõpu ja Rista tuletornide tule karakteristikutele; 3.9. mõju traallaevade majandustegevusele – kas traallaevadel on võimalik ühelt traalimisalalt teisele alale liikuda ka läbi tuulepargi eeldades, et tuulepargi sees ei toimu ankurdamist ega traalpüüki; 3.10. mõju veealustele mälestistele; 3.11. mõju merepõhja kooslustele ja loodusdirektiivi elupaigatüüpidele; 3.12. sõltuvalt mürauuringute tulemustest norme ületava müra korral määratleda ja rakendada mürataset vähendavad leevendavad meetmed. KMH-s määrata mürataseme mõõtmise punktid, tingimused ja nõutavad müratasemed; 3.13. meretuulikutest mandrile jõudva vibratsiooni kumuleeruvat mõju; 2 (4) 3.14. visuaalseid mõjusid, sh koostada erinevaid lahendusi tuulikute paigutuse osas arvestades muuhulgas ka avalikkuse ja kohaliku kogukonna eelistustega; 3.15. mõju Kõpu poolsaare tipus olevale unikaalsete loodustingimustega lainesõidukohale. 4. Muud tingimused, mida tuleb meretuulepargi kavandamisel arvestada: 4.1. Tuuleenergia arendamisel tuleb panustada Hiiumaa elektri varustuskindluse parandamisse täiendava elektrivõrgu ühenduse näol, mille tulemusena tekib elektrienergia ringtoide Hiiumaale; 4.2. tagada radaritele mereala valvamise võimekus; 4.3. võimalikest looduskaitselistest eesmärkidest tuuleenergia tootmisele piiranguid seades tuleb hinnata ja põhjendada ka piirangutega tekkivat sotsiaalmajanduslikku mõju ja tagada piirkonna tasakaalustatud areng; 4.4. väikelaevadega liiklejatel ja kaluritel, sõltumata laeva suurusest, peab olema võimalik tuuleparke läbida. Hiiu mereala planeeringu kohaselt tuleb kaabelühenduste kavandamisel ja selle keskkonnamõju hindamise protsessi käigus: 1. Hinnata erinevaid meetmeid heljumi negatiivse mõju vähendamise seisukohast; 2. Hinnata ehitustööde ajakava sobivust enamiku kalade kudemisperioodil aprillist juuli lõuni; siia kudealade lähedal oktoobris-novembris ja rannikulähedastele aladele lindude pesitsusajal; 3. Kaabelühenduse asukoha valimisel lähtuda loodusliku mitmekesisuse säilimise aspektist ja võimalusel planeerida kaablid aladele, kus rikkalikke merepõhjakoosluste ning meriheina koosluste kahjustamine oleks minimaalne; 4. Enne kaabli paigaldustöid hinnata, lähtudes merepõhja iseloomust, saasteainete analüüsi otstarbekust; 5. Mitte kavandada kaabliühendust Vormsi ja Hiiumaa vahelisele alale hüljeste Kadakalaiu ja Pujuderahu püsielupaikadele; 6. kaablite ümber tekkiva elektromagnetilise välja mõju vähendamiseks kalastikule kasutada võimalikult väikest elektromagnetvälja genereerivaid kaableid (vahelduvvoolu kaableid) ning matta kaablid põhjasetetesse, mis vähendab nende negatiivset mõju oluliselt; 7. mitte kavandada kaablit maardla alale või selle tegemisel näha esmalt ette maardla ressurssi ammendamine; 8. hinnata mõju veealustele mälestistele. Seni teadmata kultuuriväärtustega asjade olemasolu projekteeritaval alal tuleb välja selgitada allveearheoloogiliste uuringute käigus. Kuigi koostöövajadus kohalike omavalitsustega on käesoleva kirja punktis 1 juba välja toodud, rõhutame, et merel toimuvatest arendustest võivad olla mõjutatud rannikul asuvad kohalikud omavalitsused ning kogukonnad. Kohaliku omavalitsuse õigust maakasutuse kavandamisel võib mõjutada kaabelühenduste rajamine, mis paratamatult peavad mingis punktis jõudma maismaale. Seega rõhutame vajadust teha hoonestusloa menetlemisel koostööd kohalike omavalitsustega ning arvestada just kohalike kogukondade põhjendatud huvide ja väärtustega tuulepargi ja kaabelühenduste rajamiseks tingimuste seadmisel. Teiseks soovime meelde tuletada, et Vabariigi Valitsus algatas 25.05.2017 üleriigilise mereala planeeringu koostamise. Kuigi üleriigilise mereala planeeringuga ei koostata uut lahendust Hiiu mereala planeeringule ja selle lahendus jääb kehtima, mõjutab üleriigilise mereala planeeringu lahenduse koostamist võimalike kaabelühenduste planeerimine käesoleva 3 (4) hoonestusloa alusel. Sellest tulenevalt palume Tehnilise Järelevalve Ametil hoida Rahandusministeeriumi planeeringute osakonda kursis kõigi arengutega, mis Roheline Energia AS hoonestusloa andmise menetlust puudutab. Täiendavalt märgime, et Rahandusministeeriumi hinnangul vajab ülevaatamist hoonestusloa regulatsioon veeseaduses ning see tuleks ühtlustada hoonestusõiguse andmise regulatsiooniga. Oleme samasisulise ettepaneku Tehnilise Järelevalve Ametile hiljuti teinud ka seisukohakirjas Ösel Offshore OÜ ja Eesti Energia AS hoonestusloa taotlusele. Hoonestusloa regulatsioon peab olema luba mereala kui avaliku ressursi koormamiseks, st asjaõiguslik instrument. Käesoleval ajal on sellest kujunenud planeeringu ja ehitusprojekti koostamise taoline menetlus, mis kohati on dubleeriv ja liiga detailne, kuna selle menetluse eesmärk on teoorias teine – eesmärk on anda luba merepõhja koormamiseks. Lisaks ei ole hoonestusloa menetlus õiglane kõigi mereruumi kasutada soovijate vahel, kuna lähtub printsiibist, et eesõigus on taotlejal, kes esimesena taotluse suudab esitada. Võrdlevate taotluste esitamise võimalus ei taga siiski võrdset osalemisvõimalust avaliku ressursi kasutamise taotlemisel. Palume koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kaaluda regulatsiooni täiendamise võimalusi. Rahandusministeerium on valmis protsessis osalema, ennekõike mereala planeeringu ja hoonestusloa seoste ülevaatamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab Toomas Tõniste riigihalduse minister rahandusminister Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Hiiu Maavalitsus, Saare Maavalitsus, Emmaste Vallavalitsus, Hiiu Vallavalitsus, Leisi Vallavalitsus, Mustjala Vallavalitsus, Kihelkonna Vallavalitsus Anni Konsap 611 3127 [email protected] 4 (4)
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →