KORRALDUS
07. juuni 2017 nr 1-3/17/1498
Maavara kaevandamise loa andmine Kamali
liivamaardla Kamali II liivakarjääri
mäeeraldisel
I. ASJAOLUD
Osaühing L.U. Konsult (registrikood 10215026, aadress Kirsi tn 26, 80037 Pärnu) esitas
Keskkonnaametile Kamali II liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotluse
(registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.03.2015 nr PV 10-5/15/7115 all).
Taotletav Kamali II liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Kamali külas paiknevas
Kamali liivamaardlas (registrikaardi nr 0081). Kamali II liivakarjääri mäeeraldis ja selle
teenindusmaa asuvad eraomandisse kuuluval maaüksusel Tiiu (katastritunnus 71101:004:0030,
uus registriosa nr 910806). Maaomanik on andnud nõusoleku kaevandamisloa taotlemiseks ja
maavara kaevandamiseks. Taotletava mäeeraldise pindala on 14,57 ha ja selle teenindusmaa
pindala on 28,34 ha. Kaevandajaks on märgitud Geoforce OÜ.
Geoloogilise uuringu tegija oli Osaühing Eesti Geoloogiakeskus. Aruande nimetus: R.Sinisalu,
S.Liibert, 2015. Kamali liivamaardla Kamali II uuringuruumi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu
seisuga 01.01.2015). EGF nr 8599. Varud on kinnitatud keskkonnaministri 16.03.2015 käskkirjaga
nr 260. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Kamali liivamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru
plokke 5 ja 7 ning ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokke 6, 8 ja 9. Tegemist on uue mäeeraldisega,
mille piires on maavaravarud järgmised: ehitusliiva aktiivne tarbevaru on 366 tuh m3 ning
kaevandatav varu 356 tuh m3, ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 237 tuh m3 ning kaevandatav
varu on 235 tuh m3.
Maavara kasutatakse ehitusel, teedeehitusel ja ehitussegude valmistamisel. Loa taotletav
kehtivusaeg on 15 aastat. Maavara kaevandamise taotletav keskmine aastamäär on 45 tuh m3.
Riigilõiv 225 eurot on tasutud 25.03.2015 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt.
Alates 01.01.2017 hakkas kehtima maapõueseaduse (edaspidi ka MaaPS) ja selle alamaktide
muudatus. MaaPS § 130 lõige 2 sätestab, et enne seadusemuudatuse jõustumist esitatud loa
taotlusele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui
käesoleva seaduse jõustumise ajaks on selles menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine või
loa andja on andnud eelhinnangu tegevuse olulise keskkonnamõju kohta. Kamali II liivakarjääri
maavara kaevandamise loa taotlusele algatati keskkonnamõju hindamine 08.06.2015 kirjaga
nr PV 6-7/15/12364-2.
MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele
haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi.
Maavara kaevandamise loa taotlus on avalikustatud 14.04.2015 ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded, millega on teavitatud avalikkust ja antud seega huvitatud isikutele võimalus arvamuse
avaldamiseks. Avalikustamise käigus arvamusi ei laekunud.
Keskkonnaamet saatis 01.03.2017 kaevandamisloa taotluse ja taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu
arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele.
Saarde Vallavolikogu nõustus 22.03.2017 otsusega nr 9 kaevandamisloa andmisega (otsus
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.03.2017 nr 12-2/17/3271-2 all).
Keskkonnaamet saatis 28.03.2017 maavara kaevandamise loa taotluse ning taotluse kohta tehtava
otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus
24.04.2017 istungi protokollilise otsusega nr 17-54 kaevandamisloa andmisega.
HMS § 48 ja § 49 lõigete 1 ja 2 alusel pani Keskkonnaamet 02.05.2017 õigusakti eelnõu koos
seletuskirja ja taotlusele lisatud ning menetluse käigus haldusorganile esitatud või tema poolt
koostatud muude asjasse puutuvate oluliste dokumentidega avalikkusele tutvumiseks välja
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise
võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Avalikustamise käigus arvamusi ja vastuväiteid ei
laekunud.
Juhindudes HMS § 40 lõikest 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlus-
osalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma
arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis Osaühingult L.U. Konsult 03.05.2017 kirjaga
nr 12-2/17/3271-4 arvamust või vastuväiteid maavara kaevandamise loa andmise eelnõule kahe
nädala jooksul kirja kättesaamisest alates. Osaühing L.U. Konsult ei avaldanud määratud tähtaja
jooksul arvamusi ja vastuväiteid.
II. KAALUTLUSED
2.1 Õiguslik alus
Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale
taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49
lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu
arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade
komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult.
Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ja kuni
31.12.2016 kehtinud keskkonnaministri 20.05.2005 määruses nr 40 „Üldgeoloogilise uurimistöö
loa ja uuringuloa taotluse vorm, üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa taotlusele,
seletuskirjale ja graafilisele osale esitatavad täpsustatud nõuded, üldgeoloogilise uurimistöö loa
ning uuringuloa andmise menetlustoimingute tähtajad ja üldgeoloogilise uurimistöö loa ning
uuringuloa vorm“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks.
Maavara kaevandamise loa taotlust kontrollis keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud
töötleja (Maa-ameti 09.04.2015 kiri nr 10.1-3/5159).
2 (6)
2.2 Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 3 punkti
1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning
kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
Keskkonnaamet algatas kuni 01.07.2015 kehtinud KeHJS redaktsiooni (RT I, 13.03.2014, 32) § 3
punkti 1, § 6 lg 1 punkti 28 , § 9, § 11 lõigete 2, 3 ja 11 alusel 08.06.2015 kirjaga
nr PV 6-7/15/12364-2 Kamali II ja Kamali III liivakarjääri maavara kaevandamislubade taotluste
keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH), kuna taotletavate mäeeraldiste pindalad kokku on
27,93 ha ning kaevandamisel Kamali II ja Kamali III vahele nõlvatervikuid ei jäeta. Taotletava
Kamali II liivakarjääri alal on läbi viidud keskkonnamõjude hindamine, mille käigus käsitleti
detailselt ka kaevandamise mõju ümbritsevale keskkonnale ning abinõusid võimalike muutuste
ennetamiseks ja vähendamiseks. Keskkonnamõju hindamise aruanne („Kamali II ja III karjääri
kaeveloa taotluste keskkonnamõju hindamise aruanne“, töö nr 15055, AS Maves, jaanuar 2017)
on heakskiidetud Keskkonnaameti Lääne regiooni juhataja 17.02.2017 kirjaga nr 6-3/17/1372-2.
2.3 Kaalutused loa andmisel
Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse ja MaaPS sätteid.
Muuhulgas keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga.
Kuivõrd maavara on eraomandis ja ei ole teada asjaolusid, mis nimetatud vastuolu võiks
põhjustada, ei ole kaevandamisloa andmine vastuolus riigi huviga.
Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus.
Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul
esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks
ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa
andja.
Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava,
kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise
teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Kamali II liivakarjääri
kaevandamisjäätmekava on kinnitatud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni
juhataja/Pärnu-Viljandi regiooni juhataja ülesannetes 25.08.2015 korraldusega nr PV 1-15/15/173.
MaaPS § 55 lg 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on
määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole
karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning
Osaühing L.U. Konsult ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete
eiramise eest (karistusregistri teade seisuga 01.03.2017 ja 28.04.2017).
Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende
määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks
kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa.
2.4 Täiendavate tingimuste seadmine
HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema
muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan
kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride,
kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes
põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lg 2 punkti 5 alusel märgitakse kaevandamisloa
lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude
3 (6)
ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest
ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks.
Taotletava Kamali II liivakarjääri alal on läbi viidud keskkonnamõjude hindamine, mille käigus
käsitleti detailselt ka kaevandamise mõju ümbritsevale keskkonnale ning abinõusid võimalike
muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks. Aruanne on heakskiidetud Keskkonnaameti Lääne
regiooni juhataja 17.02.2017 kirjaga nr 6-3/17/1372-2. Kaevandamise keskkonnamõjude
vältimiseks või minimeerimiseks on eelnimetatud aruandes (ptk-d 8 ja 9) pakutud välja järgmised
leevendusmeetmed:
1. Vajadusel peab kaevandamisloa omanik tegema Kanaküla-Kamali maanteel korduvat
tolmutõrjet. Tolmutõrje vajaduse otsustab Maanteeamet kui tee haldaja.
2. Mäeeraldise lõunapiirile rajada 300 m pikkune ja 4 m kõrgune vall.
3. Paderniku talust peavad öösel töötavad purusti ja sõel jääma vähemalt 450 m kaugusele.
4. Maksimaalset kaevandamisintensiivsust ei tohi rakendada aastas rohkem kui 32 ööpäeva.
Teede olukord fikseerida enne intensiivse väljaveo algust koos Maanteeametiga.
5. Arvestada müra aruandes toodud väljaveoteede orienteeruvate asukohtadega.
6. Võimaliku põhjavee alanemise mõju kindlakstegemiseks tuleb vähemalt
kaevandamislubade kehtimise ajal seirata Paderniku ja Näsa salvkaevu veetaset.
7. Kui veetaseme seirest selgub, et kaevandamisega kaasneb veetaseme alanemine Paderniku
kaevus, tuleb kaevandamislubade omanikel tagada Paderniku elanikele igapäevane
joogivesi. Soovitatavaks laheduseks on sel juhul kaevu süvendamine või asendamine.
8. Mõõta Paderniku ja Näsa kinnistu salvkaevude veetaset neli korda aastas. Mõõtmised
peavad sisaldama võimalikult veerikast ja miinimumperioodi. Seirata kogu
kaevandamislubade kehtivuse aja vältel. Mõõtmiste kulud tasub arendaja. Veetasemete
mõõtmise protokollid peavad olema allkirjastatud mõõtaja ja maaomaniku poolt. Tuleb
mõõta kaevu rakke kõrgus maapinnast, veetase rakkest ning kaevu sügavus rakkest.
9. Karjääride korrastamisprojektide koostamisel arvestada metsamaa puhul, et põhjavee tase
jääks vähemalt 0,7 m sügavusele maapinnast ning veekogude sügavus kavandada
valdavalt 2 m.
Eelnevat aluseks võttes seab Keskkonnaamet antavale loale järgmised täiendavad tingimused
(mõnel juhul täpsustatud) sõnastuses:
1. Vajadusel peab kaevandamisloa omanik tegema Kanaküla-Kamali maanteel korduvat
tolmutõrjet. Tolmutõrje vajaduse otsustab Maanteeamet kui tee haldaja. Tolmu tekke ja
leviku vältimiseks kuival aastaajal tuleb karjäärisiseseid teid kasta või töödelda vastavate
vahenditega.
2. Mäeeraldise lõunapiirile rajada 300 m pikkune ja 4 m kõrgune katendivall.
3. Paderniku talust peavad öösel töötavad purusti ja sõel jääma vähemalt 450 m kaugusele.
4. Maksimaalset (ööpäevaringset) kaevandamisintensiivsust ei tohi rakendada aastas rohkem
kui 32 ööpäeva. Teavitada lähimate talude elanikke öisel ajal kaevandamise vajadusest
vähemalt nädal aega enne tegevuse alustamist. Teede olukord fikseerida enne intensiivse
väljaveo algust koos Maanteeametiga.
5. Karjääri väljaveotee rajada müra aruandes kirjeldatud asukohta.
6. Mõõta kinnistute Paderniku (katastritunnus 71101:004:0098) ja Näsa (katastritunnus
71101:004:0121) salvkaevude veetaset neli korda aastas. Mõõtmised peavad sisaldama nii
veerikast kui kuiva perioodi. Seirata kogu kaevandamislubade kehtivuse aja vältel.
Mõõtmiste kulud tasub kaevandamisloa omanik. Veetasemete mõõtmise protokollid
peavad olema allkirjastatud mõõtja ja maaomaniku poolt. Mõõtmisprotokolli märkida
kaevu rakke kõrgus maapinnast, veetase rakkest ning kaevu sügavus rakkest. Kui
veetaseme seirest selgub, et kaevandamistegevuse tõttu alaneb veetase kaevus, tuleb
kaevandamisloa omanikul tagada mõjutatud kinnistu elanikele igapäevane joogivesi
(salvkaevu süvendamise või puurkaevu rajamise teel).
4 (6)
III. OTSUSTUS
Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks MaaPS § 48, KeHJS § 6 lõike 1 punkti 28,
Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse
kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Saarde
Vallavalitsuse 22.03.2017 otsusele nr 9, maavarade komisjoni 24.04.2017 protokollilisele otsusele
nr 17-54 ja Osaühing L.U. Konsult taotlusele otsustan:
3.1 Anda Osaühingule L.U. Konsult maavara kaevandamise luba nr L.MK/329322 Kamali
liivamaardlas Kamali II liivakarjääri mäeeraldisel kehtivusajaga 15 aastat.
3.2 Antavasse loasse kanda järgnevad andmed:
3.2.1 Loa omanik: Osaühing L.U.Konsult, registrikood 10215026, aadress Kirsi tn 26, 80037
Pärnu.
3.2.2 Kaevandaja: Geoforce OÜ, registrikood 11224820, aadress Lembitu 4, 72211 Türi.
3.2.3 Maardla: Kamali liivamaardla, registrikaardi nr 0081, põhimaavara on ehitusliiv.
3.2.4 Mäeeraldis: Kamali II liivakarjäär. Mäeeraldise pindala: 14,57 ha. Mäeeraldise asukoht:
Pärnu maakond, Saarde vald, Kamali küla.
3.2.5 Mäeeraldise teenindusmaa pindala: 28,34 ha. Kaevandatud maa kasutamise sihtotstarve:
metsamaa ja veekogu.
3.2.6 Geoloogilise uuringu tegija: Osaühing Eesti Geoloogiakeskus. Aruande nimetus: R.Sinisalu,
S.Liibert, 2015. Kamali liivamaardla Kamali II uuringuruumi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu
seisuga 01.01.2015). EGF nr 8599. Varud on kinnitatud: keskkonnaministri 16.03.2015
käskkirjaga nr 260.
3.2.7 Mäeeraldise piires on maavaravarud järgmised: ehitusliiva aktiivne tarbevaru on 366 tuh m3,
millest kaevandatav varu on 356 tuh m3 ning ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 237 tuh m3, millest
kaevandatav varu on 235 tuh m3.
3.2.8 Maavara kasutusalad: tsiviil- ja teedeehitus. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär:
45 tuh m3.
3.2.9 Täiendavad tingimused: 1. Vajadusel peab kaevandamisloa omanik tegema
Kanaküla-Kamali maanteel korduvat tolmutõrjet. Tolmutõrje vajaduse otsustab Maanteeamet kui
tee haldaja. Tolmu tekke ja leviku vältimiseks kuival aastaajal tuleb karjäärisiseseid teid kasta või
töödelda vastavate vahenditega. 2. Mäeeraldise lõunapiirile rajada 300 m pikkune ja 4 m kõrgune
katendivall. 3. Paderniku talust peavad öösel töötavad purusti ja sõel jääma vähemalt 450 m
kaugusele. 4. Maksimaalset (ööpäevaringset) kaevandamisintensiivsust ei tohi rakendada aastas
rohkem kui 32 ööpäeva. Teavitada lähimate talude elanikke öisel ajal kaevandamise vajadusest
vähemalt nädal aega enne tegevuse alustamist. Teede olukord fikseerida enne intensiivse väljaveo
algust koos Maanteeametiga. 5. Karjääri väljaveotee rajada müra aruandes kirjeldatud asukohta.
6. Mõõta kinnistute Paderniku (katastritunnus 71101:004:0098) ja Näsa (katastritunnus
71101:004:0121) salvkaevude veetaset neli korda aastas. Mõõtmised peavad sisaldama nii
veerikast kui kuiva perioodi. Seirata kogu kaevandamislubade kehtivuse aja vältel. Mõõtmiste
kulud tasub kaevandamisloa omanik. Veetasemete mõõtmise protokollid peavad olema
allkirjastatud mõõtja ja maaomaniku poolt. Mõõtmisprotokolli märkida kaevu rakke kõrgus
maapinnast, veetase rakkest ning kaevu sügavus rakkest. Kui veetaseme seirest selgub, et
kaevandamistegevuse tõttu alaneb veetase kaevus, tuleb kaevandamisloa omanikul tagada
mõjutatud kinnistu elanikele igapäevane joogivesi (salvkaevu süvendamise või puurkaevu
rajamise teel).
2. Avalikustada Osaühingule L.U. Konsult kaevandamisloa andmine ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
5 (6)
Maavara kaevandamise luba nr L.MK/329322 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste
portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee.
Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemisest
alates, esitades vaide korralduse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse
halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
maapõue peaspetsialist juhataja ülesannetes
Maapõuebüroo
Saata: Osaühing L.U. Konsult (
[email protected]), Tehnilise Järelevalve Amet, Maa-amet,
Saarde Vallavalitsus
Marin Varblane
maapõuespetsialist
Maapõuebüroo
6 (6)
MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA
Keskkonnaamet L.MK/329322
1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Osaühing L.U. Konsult
1.2. Äriregistrikood 10215026 1.3. Aadress Kirsi tn 26,
80037 Pärnu
2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Geoforce OÜ
2.2. Äriregistri kood 11224820 2.3. Aadress Lembitu 4,
72211 Türi
3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Kamali 3.2. Maardlaosa nimetus
liivamaardla
3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara
number 0081 ehitusliiv
4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Kamali II liivakarjäär
selle
teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) Pärnu
maakond, Saarde vald
4.3. Mäeeraldise pindala, ha 14,57
4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 28,34
5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne:
uuring
nimetus R.Sinisalu, S.Liibert, 2015. Kamali liivamaardla Kamali II
uuringuruumi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga
01.01.2015)
geoloogiafondi number 8599
varude kinnitamise otsus ja kuupäev keskkonnaministri 16.03.2015
käskkiri nr 260.
6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik:
kogus
aktiivne tarbevaru ehitusliiv 366 tuh m3
ehituskruus 237 tuh m3
aktiivne reservvaru
passiivne tarbevaru
passiivne reservvaru
kaevandatav varu ehitusliiv 356 tuh m3
ehituskruus 235 tuh m3
6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 01.01.2017
7. Katend, Katendi kogus 136 tuh m3, sh mulla kogus 54 tuh m3
sh muld
8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond tsiviil- ja teedeehitus
kasutamine
8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 45 tuh m3
8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik
8.4. Loa kehtivusaeg 07.06.2017 kuni 06.06.2032
9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: metsamaa ja veekogu
10. Täiendavad 1. Vajadusel peab kaevandamisloa omanik tegema Kanaküla-Kamali
tingimused maanteel korduvat tolmutõrjet. Tolmutõrje vajaduse otsustab
Maanteeamet kui tee haldaja. Tolmu tekke ja leviku vältimiseks kuival
aastaajal tuleb karjäärisiseseid teid kasta või töödelda vastavate
vahenditega.
2. Mäeeraldise lõunapiirile rajada 300 m pikkune ja 4 m kõrgune
katendivall.
3. Paderniku talust peavad öösel töötavad purusti ja sõel jääma
vähemalt 450 m kaugusele.
4. Maksimaalset (ööpäevaringset) kaevandamisintensiivsust ei tohi
rakendada aastas rohkem kui 32 ööpäeva. Teavitada lähimate talude
elanikke öisel ajal kaevandamise vajadusest vähemalt nädal aega enne
tegevuse alustamist. Teede olukord fikseerida enne intensiivse väljaveo
algust koos Maanteeametiga.
5. Karjääri väljaveotee rajada müra aruandes kirjeldatud asukohta.
6. Mõõta kinnistute Paderniku (katastritunnus 71101:004:0098) ja
Näsa (katastritunnus 71101:004:0121) salvkaevude veetaset neli korda
aastas. Mõõtmised peavad sisaldama nii veerikast kui kuiva perioodi.
Seirata kogu kaevandamislubade kehtivuse aja vältel. Mõõtmiste
kulud tasub kaevandamisloa omanik. Veetasemete mõõtmise
protokollid peavad olema allkirjastatud mõõtja ja maaomaniku poolt.
Mõõtmisprotokolli märkida kaevu rakke kõrgus maapinnast, veetase
rakkest ning kaevu sügavus rakkest. Kui veetaseme seirest selgub, et
2 (2)
kaevandamistegevuse tõttu alaneb veetase kaevus, tuleb
kaevandamisloa omanikul tagada mõjutatud kinnistu elanikele
igapäevane joogivesi (salvkaevu süvendamise või puurkaevu rajamise
teel).
11. Loa andmise Loa andmise õiguslikud ja faktilised asjaolud on toodud Keskkonnaameti
ja muutmise Maapõuebüroo maapõue peaspetsialisti juhataja ülesannetes 07.06.2017
otsused korralduses nr 1-3/17/1498.
Loa andja nimi ja amet
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
maapõue peaspetsialist juhataja ülesannetes
Maapõuebüroo
Kuupäev: 07.06.2017
3 (2)