Horizon Tselluloosi ja Paberi AS ohutusjuhtimise süsteemi heakskiitmine

OTSUS Tallinn 06.06.17 nr 1-10/17-206 Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i ohutusjuhtimise süsteemi heakskiitmine Tulenevalt Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i poolt 1. märtsil 2017. a esitatud taotlusest; raudteeseaduse § 341 lõigetes 1, 2 ja 3 raudtee-ettevõtjale sätestatud kohustusest kehtestada ja rakendada raudteeohutuse tagamise eesmärgil oma ettevõttes ohutusjuhtimise süsteem; samuti lõikes 5 sätestatud kohustusest esitada ohutusjuhtimise süsteem, samuti selle muudatused või täiendused viivitamata Tehnilise Järelevalve Ametile heakskiitmiseks; arvestades majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. jaanuari 2008. a. määruse nr 9 „Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile ja selle rakendamisele esitatavad nõuded“ ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2007. a. määruse nr 99 „Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 25 lõike 1 alusel: hindan Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i ohutusjuhtimise süsteemi vastavaks majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. jaanuari 2008. a määruses nr 9 „Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile ja selle rakendamisele esitatavad nõuded" kehtestatud nõuetele. kiidan heaks raudteeseaduse §34¹ lõike 5 alusel Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i ohutusjuhtimise süsteemi. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on isikul õigus 30 päeva jooksul, otsuse saamise päevast arvates, esitada vaie Tehnilise Järelevalve Ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Koostaja: Kristel Künnap  Horizon Tselluloosi ja Paberi AS OHUTUSJUHTIMIS E SÜSTEEM Kehra 2017 Sisukord : Sissejuhatus Ettevõtte ohutuspoliitika ja ohutuse eesmärgid Raudteeohutuspoliitika elluviimine ja saavutamine Raudteeohutuse nõuete järgimise tagamiseks rakendatavad meetmed Ettevõtja organisatsioonisisene vastutuse jaotus ohutuse tagamise eest Riskide hindamise kord Ohutuse tagamise väljaõppe ja koolituse korraldamine ettevõttes Ohutuse kohta teabe dokumenteerimise, edastamise ja vahetamise kord Õnnetusjuhtumist või vahejuhtumist pädevate ametiasutuste teavitamise eest vastutavad töökohad Tegutsemisplaan õnnetuse või vahejuhtumi korral Ohutusjuhtimise süsteemi ja selle rakendamise hindamise meetodid ja täiustamise abinõud Sissejuhatus Horizon Tselluloosi ja Paberi AS on stabiilne, sõltumatule kliendile orienteeritud ettevõte, millel on pikk kogemus ja traditsioon, mis sai alguse aastal 1938. Meil on integreeritud tselluloosi ja paberivabrik. Me ekspordime 99% oma tootmisvõimsusest. Pakume laias valikus tooteid: pruun jõupaber, tallõli. Samuti pakume usaldusväärseid tarnelahendusi meie hinnatud klientidele. Eesti hea geograafiline asukoht annab meile võimaluse täita ka kõige nõudlikuma kliendi tarnevajadused õigel ajal. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS on Eesti ainus jõupaberi tootja. Tegu on täielikult integreeritud paberitootmisvabrikuga, mis ekspordib oma tooteid 60 maailma riiki. Tselluloosi- ja paberitööstuses on Eestil konkurentsieelis, mis tuleneb kõrge kvaliteediga, pikakiulisest männi- ja kuusematerjalist, mida tarnib kohalik metsatööstus. Singapuri päritolu globaalse kontserni Tolaram Group täisomanduses olev Horizon on olulisel määral tänapäevastanud tehase sisseseadet. Alates 1995. aastast on Horizon investeerinud ligi 100 miljonit eurot tootmise ajakohastamisse ja paberivabriku infrastruktuuri, nii nagu ka ökoloogilise jalajälje vähendamisse. Ettevõtte ajalugu ulatub 1938. aastasse, mil praeguses Horizoni asukohas alustas tegevust Kehra paberivabrik. Horizoni tütarettevõte Horizon Tissue toodab Daisy kaubamärgi all pehmepaberit Eesti ja rahvusvahelisele turule. Raudteetranspordi osakaal kogu ettevõtte tegevuses on märkimisväärne, kaubamahud ulatuvad kuni 300 vagunini ühes kalendrikuus. Kaubagruppidest on suurimaks puit, aga samas tuleb märkida ka ohtlike kaupade vedu, mis seab ettevõttele täiendavad ohutusalased kohustused. Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi juhib dünaamiline ja pühendunud juhtkond, keda toetavad kvalifitseeritud tööjõud ning kes tagavad, teenuse kvaliteedi ja ettevõtte usaldusväärsuse. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i tegevus- ja toimestruktuuris on puidutsehhi osana toimiv raudteeüksus. Raudteeüksuse ülesandeks on ohutuse tagamine raudteevedude korraldamisel ja raudteeinfrastruktuuri majandamisel. Ettevõtte ohutuspoliitika ja ohutuse eesmärgid Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi juhtimistasandi moodustavad struktuuriüksuste juhid, kes vastutavad protsesside kavandamise, toimimise ja hindamise eest. Horizon Tselluloosi ja Paber ASi Ohutusjuhtimise süsteemi (edaspidi OJS) eesmärk ja struktuur on üles ehitatud selliselt, et süsteemi toimimine on tagatud ja loogika oleks üheselt arusaadav ettevõtte kõikidel tasanditel, koostööpartneritele ja teistele ettevõttega seotud osapooltele. OJS rakendamise eesmärk on tagada ettevõtte ohutusalase tegevuse toimimine kõikidel tasanditel. OJS-i eesmärgipäraseks toimimiseks on ettevõtte juhtkond kehtestanud ohutuspoliitika ja ohutuseesmärgid ohutuspoliitika tagamiseks. Ohutuseesmärkide seadmine, hindamine ja kestev monitoorimine on olulised ettevõtte maine- ja ohutuskultuuri seisukohast. Veel on OJS oluliseks eesmärgiks tegevusega seotud riskide hindamine , meetmete rakendamine riskide maandamiseks ja ennetamiseks. Lisaks on OJS tervikuna sisuliseks töövahendiks ettevõtte töötajatele ja ohutusgarantiiks ettevõtte koostööpartneritele. Koostööpartnerid saavad täiendava ohutuskinnituse läbi koostoimeala reguleerimise, kus on kehtestatud erinevad koostoime protsessid ja nende toimimine ning hindamise kriteeriumid ja vormid. Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi OJS Ohutuspoliitika on väljatöötatud ja kehtestatud ettevõtte juhatuse poolt. Ohutuspoliitika kehtestatakse lähtudes ettevõtte tegevuspõhimõtetest, väärtushinnangutest ja toimimiskultuurist. Ohutuspoliitika väljatöötamine toimub juhatuse liikmete poolt arvestades juhatajatelt saadud ettepanekuid, lähtudes ettevõtte tegevuse iseloomust ja -mahust ning arvestades ettevõtte ärilisi eesmärke. Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi ohutuspoliitika on: Tagada stabiilne, ohutu ja kliendisõbralik teenus . O hutuse ja stabiilsuse saavutamiseks ja hoidmiseks on kehtestatud ohutuseesmärgid, millede kaudu toimub riskide maandamine ja ohuolukordade ennetamine. Ohutuspoliitika tagamist toetatakse pädeva ja koolitatud personaliga. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i OJS ohutuseesmärgid: • Raudteeveo ohutuse tagamine. Raudteevedude ohutuseesmärgi täitmise hindamiseks on kehtestatud kriteeriumid kogu raudteevedude protsessi ulatuses: raudteeliikluse- ja manöövritööde ohutusnormide täitmine; ohtlike kaupade veonõuete täitmine; kaubaveoplaani täitmine. Raudteevedude planeerimine, korraldamine ja järelevalve on puidutsehhi raudteeüksuse vastutusala. Samas toimub ka raudteeveo ohutuseesmärgi täitmise kriteeriumite monitoorimine ja analüüsimine ning vajadusel tehakse parendusettepanekuid. • Raudteeveeremi ja vedurite tehnilise seisukorra normidekohane tagamine. Eesmärgi saavutamiseks on kehtestatud töökorrad ja vedurite hooldusgraafikud. Antud eesmärgi töökorralduslike protsesside toimimise eest vastutab raudteeüksuse raudteetranspordispetsialist. Raudteeveeremi ja vedurite tehnilise seisukorra tagamise hindamiseks on kehtestatud kriteeriumid ning andmeid nende täitmise kohta kogutakse ja analüüsitakse raudteeüksuses. • Raudteeinfrastruktuuri normitehnilise seisukorra tagamine. Raudteeinfrastruktuuri korrashoiunõuete järgimiseks on kehtestatud remondi- ja hooldusp l aanid ning nende täitmise kriteeriumid: raudteeinfrastruktuuri hooldustööde plaani täitmine; raudteeinfrastruktuuri järelevalve(kontrolli) plaanide täitmine; raudteeinfrastruktuuri ülevaatuse protokolli ettepanekute tähtaegne täitmine Ohutuskriteeriumite monitoorimine, hindamine ja analüüsimine toimub raudteeüksuses. • Personali pädevuse tagamine üldkoolituse- ja täiendõppe kaudu. Raudteeveooperatsioonide eest vastutavate töötajate seadusega kehtestatud kvalifikatsiooninõuete täitmise eest vastutab personaliosakond koos raudteeüksusega. Täiendjuhendamise kavad on koostatud raudteeüksuse poolt ja nende täitmise eest vastutab liikluskorraldaja. Arvestades ettevõtte raudteetegevuse ulatust ja sellest lähtuvalt personali ressursi marginaalsust, tagatakse töötajate üld- ja täiendõpe vastavus õigusnormidele läbi koostöölepingute – töötajad suunatakse pädevatesse koolituskeskustesse. Raudteeohutuspoliitika elluviimine ja saavutamine Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi ohutuspoliitika on juhatuse otsusega kinnitatud ja sellest on teavitatud osakondade juhte ning operatiivkoosolekutel operatiivtasandi töötajaid. Ohutuspoliitika saavutamise osas on kaasatud kõikide tasandite töötajad. Töötajate kaasamise toimub läbi erinevate töövormide – osalemine osakonna/tsehhi töökoosolekutel, kus arutatakse ohutuspoliitika elluviimiseks rakendatavaid meetmeid; ettepan ekute esitamine otsesele juhile. Ohutuspoliitika toimimise hindamine toimub kaks korda aastas juhatuse koosolekutel. OJS toimimine kõikidel tasanditel on kajastatud OJS poolaasta kokkuvõttes, kus on eraldi kirjeldatud ning analüüsitud ohutuseesmärkide täitmiseks kavandatud meetmete rakendumist. Poolaastakokkuvõtte ohutuspoliitika rakendamise tulemustest teevad: • operatiivtasandil – raudteetranspordispetsialist; • korraldamise tasandil – puidutsehhi juhataja; • juhtimise tasandil – tootmisprotsessi juht. Juhatus annab hinnangu ohutuspoliitika ja ohutuseesmärkide toimeprotsessidele peale poolaastakokkuvõtte ära kuulamist . Juhatuse otsus vormistatakse ja säilitatakse juhatuse töödokumentide hulgas. Juhatus teeb oma otsuse teatavaks osakonnajuhtidele. Osakonnajuhataja ja raudteeüksuse juht või raudteetranspordispetsialist teavitavad operatiivtasandi töötajaid. Ohutuspoliitika ja ohutuseesmärkide tagamiseks vajaminevad ressursid hindab ja kehtestab, juhatus üks kord aastas. Vajamineva ressursi hindamiseks kasutatakse muuhulgas osakonna juhatajatelt saadud tegevusanalüüse ning väliseksperdi poolt OJS auditeerimise käigus tehtud parendusettepanekuid. Dokumenteeritud tegevusanalüüsid ja auditeerimise tulemused registreeritakse ja säilitatakse tootmisprotsessi juhi töödokumentide hulgas. Koostöö teiste koostoimealas majandavate ettevõtetega on reguleeritud koostöölepingutega või tegevuskordade ning – juhenditega. Ettevõtte OJS ohutuspoliitika tagamiseks on oluline koostööpartner AS Eesti Raudtee Kehra raudteejaam. Koostoimeala reguleerivateks- ja ohutusnormide täitedokumentideks on muuhulgas Kehra raudteejaama Tehnokorraldusakt ja juhend „ Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i Raudteeinfrastruktuuril liiklusohutuse tagamise ja manöövritöö korraldamise juhend “ , mille punktis 2 on kirjeldatud vagunite ära toomine Kehra jaamast ja haruteelt Kehra jaama vagunite viimise kord. Ohutuspoliitika tagamiseks on kehtestatud ohutuseesmärgid. Ohutuseesmärkide seadmine, kehtestamine ja hindamiskriteeriumid on ettevõttesiselt reguleeritud läbi erinevate protsesside, mis toimivad vastavalt kehtestatud menetlusahelale. Ohutuseesmärkide täitmiseks rakendatakse põhimõtet, et eesmärkide sisulised kriteeriumid on täitmiseks ettevõtte kõikidel toimimistasanditel. Samuti tuleb ohutuseesmärkide täitmise hindamise tulemused ja täiendamise ettepanekud teha teatavaks kõikide ettevõtte asjaomastele töötajatele. Töötajate teavitamine toimub täiendava juhendamise käigus ja töökoosolekutel (ka vahetuseelsetes infotundides). Ohutuseesmärkide täitmise kriteeriumite tagamine on ettevõtte erinevate struktuuriüksuste osas jaotatud vastavalt ettevõtte toimimise strateegiatele ja –struktuurile. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i OJS ohutuseesmärgid on seatud ennekõike raudteevaldkonna- ja sellega seotud protsesside ohutuks toimimiseks. Ettevõttes toimib praktika, kus kõik ohutusnormide rikkumised registreeritakse peale nende tuvastamist raudteeüksuses. Samas säilitatakse ka muude kõrvalekaldumiste kohta vormistatud akte. Tulenevalt on ettevõttes vastutav avastatud puuduste kõrvaldamise eest raudteetranspordispetsialist. Puuduste kõrvaldamiseks rakendatavate meetmete osas teeb ettepaneku raudteetranspordispetsialist (tema äraolekul liikluskorraldaja) ja esitab selle kinnitamiseks ning vajaliku ressursi eraldamiseks ohutuskomiteele. Ohutuskomitee protokollilise otsuse kinnitab tootmisprotsessi juht – juhatuse liige. Kui tegemist on olukorraga, kus on vaja operatiivete meetmete rakendamist, siis võtab esmased otsused vastu ja rakendab vajalikud meetmed raudteetranspordispetsialist (tema äraolekul liikluskorraldaja). Raudteeohutuse nõuete järgimise tagamiseks rakendatavad meetmed Seatud eesmärgi täitmise kriteeriumite hindamine toimub personaliosakonna ja raudteeüksuse koostööna. Ohutuseesmärkide sisulist toimimist ja täiendamise vajadust hinnatakse peale igat raudteeõnnetust, vahejuhtumit või kehtivate ohutusnormide rasket rikkumist töötajate poolt. Samas vaadatakse üle ka ohutuseesmärkide saavutamiseks rakendavate meetmete sisu ja ulatus ning vajadusel rakendatakse täiendavaid meetmeid. Ohutuseesmärkide täitmiseks kehtestatud kriteeriumite pidev monitoorimine võimaldab hinnata rakendatud meetmete toimimist ja vajadusel rakendada operatiivselt täiendavaid meetmeid ükskõik milliste mõjutegurite muutumisel. Töötajatelt saadud ettepanekud registreeritakse, dokumenteeritakse raudteeüksuses raudteetranspordispetsialisti ja/või liikluskorraldaja poolt taasesitamist võimaldavas vormis. Töötajate poolt tehtud ettepanekud või tähelepanekud koondatakse ja esitatakse ohutuskomiteele (-koosolekule) kus tehakse otsus nende rakendamise osas. Ohutuskomitee (-koosoleku) otsusest teavitab töötajat raudteetranspordispetsialist. Ohutuseesmärkide täiendamiseks tehtavad muudatusettepanekud esitab raudteetranspordispetsialist puidutsehhi juhatajale kooskõlastamiseks ning seejärel ohutuskomiteele (-koosolekule) hindamiseks. Ohutuskomitee (-koosolek) koostöös tootmisprotsessi juhiga esitab heakskiidetud muudatusettepanekud juhatusele kinnitamiseks. Menetlusahelaga on tagatud kehtestamise-, kavandamise-, rakendamise-, hindamise- ja täiustamise protsesside jätkusuutlik toimimine: Ettevõte lähtub oma kõikide protsesside planeerimisel, kehtestamisel ja – hindamisel siseriiklikult kehtestatud seadustest, määrustest ja muudest asjakohastest õigusnormidest. Ettevõtte OJS toimimine ja ohutusnormide täitmine on tagatud lähtudes järgmistest õigusaktidest: „Raudteeseadus“ ja selle rakendus aktid „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ koos kõikide lisadega; „Hädaolukorra seadus; „Töölepinguseadus “; Kemikaaliseadus; Töötervishoiuseadus . Raudteeohutusnormide täitmisel on oluliseks osaks teiste koostööpartnerite poolt kehtestatud ja koostoimeala reguleerivad juhendid ja korrad – AS-i Eesti Raudtee Tegevuseeskiri ja selle lisad; Kehra raudteejaama Tehnokorraldusakt koos lisadega. Raudteeohutusnõuete rakendamine on tagatud kõikidel tasanditel ja selle hindamine toimub koos OJS hindamisega. OJS hindamine toimub ettevõttesiseselt igapäevaselt operatiivtasandil, kus raudteetranspordispetsialist kontrollib raudteeohutusnormide täitmist ja teeb vajadusel ettepanekuid ettevõttesiseste juhendite täiendamiseks. Ettevõtte tegevuse- ja tegevust puudutava dokumentatsiooni koondhindamine toimub vähemalt üks kord aastas, vahetult enne OJS välisauditit. Siseriiklike ohutusnormide täitmiseks kehtestatud töökorralduslike juhendite kaasajastamise eest vastutavad struktuuriüksuste juhid. Töökorralduslike juhendite kaasajastamise vajadust hinnatakse muuhulgas operatiivkontrollide käigus kogutud ohutusteabest lähtuvalt. Samuti tehakse dokumentide kaasajastamiseks parendusettepanekuid töötajatelt saadud tagasiside alusel. Raudteeohutusnõuete täitmiseks kehtestatud juhendite või kordade muutmise eelnõud esitab juhtkonnale raudteetranspordispetsialist, tema äraolekul liikluskorraldaja. Normdokumentidele annab õigusliku hinnangu ettevõtte tootmisprotsessi juht koos personaliosakonna juhiga või rakendatakse ettevõttevälist vastavushindamist. Raudteeohutusalase dokumentatsiooni õigusliku vastavuse ja – kaasajastamise eest vastutab raudteeüksuse töötaja – raudteetranspordispetsialist, tema äraolekul liikluskorraldaja. Raudteeohutuse nõuete ja teiste raudtee valdkonnas seaduse või määrusega kehtestatud nõuetest raudteeüksuse teavitamise- ja teabe kaasajastamise eest vastutab raudteeüksuse töötaja – raudteetranspordispetsialist, tema äraolekul liikluskorraldaja. Ohutusnormide põhimõttelise või ulatuslikuma muutumise korral viiakse ettevõttes läbi vastavad koolitused juhtidele ja töötajatele. Ettevõtja organisatsioonisisene vastutuse jaotus ohutuse tagamise eest Ettevõtte struktuuris tegeleb otseselt raudteeohutuse tagamisega juhtimistasandil Tootmisprotsessi juht ja korraldamise tasandil tööohutuse- ja tehnikaspetsialist ning operatiivtasandil raudteeüksus. Tootmisprotsessi juhi ja tööohutuse- ja tehnikaspetsialisti vastutus ning rakendatavad meetmed ohuolukordade ennetamiseks : Tootmisprotsessi juht omab pidevat ülevaadet OJS kõikide osade rakendamisest ja toimimisest ning perioodiliselt võtab osa OJS hindamiseks rakendatud vormilistest toimingutest. Tootmisprotsessi juht tagab ja kontrollib piisava ressursi olemasolu ohutusnormide täitmiseks ja ohutusprotsesside tehniliseks toimimiseks. Tehnikaspetsialisti vastutus on OJS toimimisandmete kogumine, koondamine ja – analüüsimine ning vajadusel parendusettepanekute tegemine. Otseselt raudteeohutuse tagamisega seotud ametikohal töötav spetsialist peab olema vähemalt kolme aastase raudteealase töökogemusega või raudteealase haridusega. Ettevõttes määratud ametikohad, mis vastutavad otseselt ohutuse tagamise eest: Raudteetranspordispetsialist ; liikluskorraldaja Raudtee transpordi spetsialisti tööülesanded ja vastutusala: Raudteeinfrastruktuuri tehnilise seisundi hindamine ning hooldus- ja remonditööde planeerimine; Vahetuseelsete instrueerimiste läbiviimine vedurijuhtidele, rongikoostajatele, raudtee teemontööridele ja teistele raudteeohutusega seotud töötajatele; Vedurite TGM-4A ja TGM-23 tehnilise ülevaatuse korraldamine; Kaubavagunite kommertsülevaatus ja dokumentide vormistamine; Raudteeliikluse- ja manöövritööde teostamise kontrollimine; Töötajate pädevustunnistuste- ja tervisetõendite kehtivuse kontrollimine; Ohutustehnika- ja tööohutusnormide hindamine ja täiendavate meetmete rakendamine ning doku mentide ja aruannete koostamine; Töötajate varustamine tööriiete ja -jalatsitega; Raudteeohutusnõuete rakendamiseks kehtestatud juhendite ja -tegevuskordade haldamine; Raudteeohutusega seotud töötajate juhendamine ja täiendkoolitamine Liikluskorraldaja vastutusala: Raudteeohutusega seotud töötajate juhendamine ja täiendkoolitamine Raudteeliikluse- ja manöövritööde teostamise kontrollimine; Raudteeohutusnõuete rakendamiseks kehtestatud juhendite ja -tegevuskordade haldamine; Ohutuseesmärkide täitmiseks kehtestatud kriteeriumite monitoorimine, andmete koondamine; Raudteeohutuse tagamisega seotud struktuuriüksuste ja ametikohtade vastutusalade ulatust ning pädevust raudteeohutuspoliitika ja raudteeohutuseesmärkide saavutamiseks hinn atakse vähemalt üks kord aastas. Toimimisanalüüs toimub enne OJS auditeerimist ja/või enne eelarveaasta algust. T oim imis analüüsi koostamine toimub koostöös – raudteetranspordispetsialist, puidutsehhi juhataja, tootmisprotsessi juht, personaliosakonna juhataja. Nimetatud üksuste juhid ja spetsialistid koostavad analüüsi vastavalt oma vastutusala osale. Vastavushindamisel lähtutakse: r audteeohutusaruande näitajatest ; ohutuseesmärkide täitmise analüüsi tulemustest; ohutusauditite käigus kogutud tõenditest; raudteeohutusnõuete täitmiseks kehtestatud õigusnormidest Riskide hindamise kord Ettevõte sisutegevuseks on paberi tootmine pikakiulisest männi- ja kuusematerjalist, mida tarnib kohalik metsatööstus . Ettevõte teeb ekspordib oma tooteid 60 maailma riiki. Tänaseks on ettevõte saavutanud oma optimaalse tootmismahu ja tegevusulatuse. Tulenevalt ei planeerita lähitulevikus laiendada ettevõtte tegevusulatust ega suurendada tootmismahtusid. Samuti ei ole planeeritud uute tehnoloogiate rakendamist. Raudteeohutusega seotud riskide hindamise korra täitmise eest vastutab operatiivtasandil raudteetranspordispetsialist ja tema äraolekul liikluskorraldaja. Raudteeohutusega seotud riskide tõen äosuse väljaselgitamisel tuginetakse ettevõtte kogemustele ja tegevusnäitajatele ning otsused tehakse suuresti hindajate varasema kogemuse ja teadmiste baasil. Raudteeohutusega seotud riskid on väljaselgitatud ettevõtte protsesside põhiselt. Väljaselgitamisel hinnatakse protsesside väljundeid eraldi ning koosmõjus ettevõtte teiste protsessidega. Lisaks hinnatakse protsesside koosmõju väliste aspektidega näiteks nendega, mis on seotud ettevõtte sisutegevusega ja mida ettevõte saab mõjutada lepinguliste suhete kaudu. Enne koostöölepingute sõlmimist veendutakse, et koostööpartneril on olemas kõik pädevustunnistused ja sertifikaadid. Samuti arvestatakse eelneva koostöö kogemust. Hinnatakse nii neid riske , millega on olnud seotud ettevõtte töötajad ja/või tehnika, samuti neid teatavaks saanud riske , millega ettevõttel ei ole olnud puutumust, kuid millede toimumise asjaolud on ettevõtte ohutusjuhtimissüsteemi täiustamise seisukohalt olulised. Riskianalüüsi uuendatakse korra aastas koos juhtimissüsteemide ülevaatusega. Riskianalüüsi erakorraline ülevaatus toimub vastavalt vajadusele, mõne toimunud sündmuse - , raudteeõnnetuse- või vahejuhtumi baasilt. Riskide realiseerumise tagajärjed määratletakse nii hinnanguliselt kui ka analüüsivalt ning liigitatakse Raudteeseaduse §-s 40 sätestatud jaotuse põhjal: Õnnetusjuhtum, Tõsine õnnetusjuhtum ja Vahejuhtum. Lisaks kasutatakse määratlemisel ja liigitamisel Ohusituatsiooni kui õnnetusjuhtumi, või vahejuhtumi soodsa olukorra tekkimist. Iga riski realiseerumise tagajärjel ohu tekkimise tõenäosuse määratlemine ning fikseerimine - määratletakse ning fikseeritakse iga ohu tekkimist soodustavad tegurid. Riskide realiseerumise tõenäosus määratletakse nii hinnanguliselt kui ka analüüsivalt ning liigitatakse standardi EVS-EN 50126-1:2005 (standardi) p-s 4.6.2.2 sätestatud jaotuse põhjal: Uskumatu – Ebatõenäoline – Harvaesinev – Juhuslik – Tõenäoline – Sage. Tõenäosuse määratlemisel võetakse täiendavalt arvesse ka ettevõtte klientide, tarnijate ja kolmandate poolte võimalikke seaduslikke ja ebaseaduslikke tegevusi või tegevusetust. Riskikategooria määratletakse nii hinnanguliselt kui ka analüüsivalt ning liigitatakse standardi p-s 4.6.3.4 sätestatud jaotuse põhjal: Ebaoluline – Vastuvõetav – Soovimatu – Vastuvõetamatu. Riskide realiseerumise ennetusmeetmed kavandatakse ja realiseeritakse nende vastavate riskidega seotud protsesside tegevustes. Määratletud riskide registris on välja toodud riski tekkimise võimalik põhjus, ning kirjeldatud tegevusi antud põhjuste maandamiseks ja ennetamiseks. Ettevõttes viiakse riskide ennetamiseks ja teadvustamiseks läbi täiendavaid koolitusi ja analüüsitakse osakondade siseselt toimunud sündmusi. Vajadusel kaasatakse riskide hindamiseks ettevõtteväliseid eksperte. Realiseerunud riskide analüüsil põhinevad parendustegevused fikseeritakse parendustegevuste registris ja realiseeritakse vastava riskiga seotud protsessi tegevustes. Riskide väljaselgitamisel ja määratlemisel on arvestatud järgmiste asjaoludega: tegevus- ja mõjualas olevate raudteeülekäigukohtadega, raudteeülesõidukohtade ning nende liiklusintensiivsusega; veetavate kaubagruppide keemiliste- ja füüsikaliste omadustega; varasemalt esinenud tehnoloogiate rakendusnõuete eiramised; inimtegevusest lähtuvad riskid; tehnikast tulenevad riskid; varasemalt toimunud raudteeõnnetused või vahejuhtumid; koostatud ekspertarvamused või välisauditi tulemused; kolmandate isikute ebaadekvaatne või kuritahtlik käitumine. Riskianalüüsis ei ole hinnatud riske, mis tulenevad looduslikest tingimustest kuna ettevõtte asukohas ja lähipiirkonnas ei ole geograafilisi ega geofüüsilisi mõõteid, mis võiksid kuidagi mõjutada ettevõtte tegevust. Veel ei ole hinnatud uute tehnoloogiate rakendamisega seotud riske kuna ettevõte on tänaseks saavutanud optimaalse tootmismahu ega plaani lähiajal seda suurendada. Samuti ei ole ettevõttel kavas laiendada oma tegevusulatust, mistõttu ei rakendata uusi tehnoloogiaid ega uut tehnikat. Riskikontrollimeetmetena rakendatakse: Riski vältimine – võimalus kujundada teatud protsess või protseduur ümber teatud konkreetse riski mõju vähendamiseks või elimineerimiseks (näiteks hankelepingu sõlmimisest loobumine partneriga, kes ei pea kinni tarnetähtaegadest); Riski hajutamine – võimalus hajutada risk erinevate struktuuriüksuste või protsesside vahel; Riski jagamine – riski osaline jagamine teise osapoolega lepingulisel alusel (näiteks ettevõtte varade ning tootmisprotsesside kindlustamine); Riski siirdamine – riski siirdamine läbi lepingulise kokkuleppe teise osapoolega, nagu näiteks teenuse sisseost; Riskikontrolli meetmete rakendamisega tagatakse: personali pädevus ja selle kaudu minimeeritakse inimfaktori poolt põhjustatud riski realiseerumise tõenäosust ; tehnilise seisundi normiline vastavus, mis kätkeb endas nii uute tehnoloogiate rakendamisega seotud protsesside kontrollimist kui ka toimeprotsesside regulaarset hindamist; taristu hooldus- ja remonditööde teostamine; vedurite tehnilise remondi- ja hooldusnõuete täitmine Eraldiseisvalt on määratletud: Ressurss, tööjõud ja töövahendid , inimfaktor; Raudteeinfrastruktuur ja ohtlike kaupade vedu. R essurss, tööjõud ja töövahendid, inimfaktor Jrk nr Ohutegur Riski hinnang Põhjendus riski hindamisele. Meetmed 1 . Puudub v ajaliku kvalif ikatsiooniga personal . Ebatõenäoline , kuid võimalik Vastuvõetav Mõjutavateks teguriteks on tööjõuturg, ettevõtte palgatase, seadusandlus (keeleseadus) ja koolitustase. Vedurijuhi koolituse aeg on keskmiselt 1 aasta. Arvestades asjaolu, et ettevõttel on koostööleping AS EVR Cargo koolituskeskusega, siis loeme riski vastuvõetavaks. 2. Ei ole piisavalt vedureid (veovõimsus) Väga ebatõenäoline Vähene risk Mõjutavateks teguriteks on veoplaani maht ( vagunite arv päevas). Arvestades asjaolu, et veoplaan ja -lepingud koostatakse vastavalt rongipargi võimekusele, loeme riski ebaoluliseks. 3. Töötajate ebapädev- või kuritahtlik käitumine Ebatõenäoline , kuid võimalik Vastuvõetav Mõjuteguriteks on töötajate vähene ettevalmistus tööülesannete täitmiseks või töötajate tagasiside eiramine . Arvestades asjaolu, et ettevõttes toimuvad regulaarsed koolitused töötajatele ja tagatud on töötjate kaasamine kõikidel tasanditel, loeme riski vastuvõetavaks. 4 . Tööl on alkoholi ja/või muude narkootiliste- või psühhotroop sete ainete tarvitamisnähtudega töötaja . Ebatõenäoline , kuid võimalik Vastuvõetav Mõjutavateks teguriteks on inimfaktor. Arvestades asjaolu, et risk on seotud inimfaktoriga, ei saa seda lugeda ebaoluliseks, kuid kuna perioodiliselt viiakse läbi operatiivkontrolle ja praktikas ülalmainitud nähtudega töötajaid ei ole viimase 5 aasta jooksul tuvastatud loeme riski vastuvõetavaks. 5 . Veeremijuhi terviserike või töövõimetusseisundi tekkimine Ebatõenäoline , kuid võimalik Vastuvõetav Mõjutavateks teguriteks on veeremijuhtide üldine tervislik seisund, haigusepideemiad ja tööõnnetused. Arvestades asjaolu, et veeremijuhid täidavad töösisekorraeeskirja ja teavitavad õigeaegselt terviserikkest, nad läbivad töövahetuse algul töövõime kontrolli raudteetranspordispetsialisti juures ja täidavad tööohutusnõudeid, loeme riski vastuvõetavaks . 6 . Vandalismiakt - v edurite tehniline vigastamine Väga ebatõenäoline Vähene risk Mõjutavaks teguriks on inimfaktor. Praktikas ei ole vandalismiakte esinenud , seega hindame riski väheseks. 7 . Eba piisava koguse- ja ebakvaliteetse diiselkütusega tangitud vedurid Väga ebatõenäoline Vähene risk Mõjutavaks teguriks on kütuse tarnija tegevus, või tegevusetus. Ettevõte on sõlminud lepingu usaldusväärse koostööpartneriga. Tulenevalt eeltoodust hindame riski väheseks . 8 . Veduri tehniline rike Ebatõenäoline , kuid võimalik Vastuvõetav Mõjutavaks teguriks on hoolduste kvaliteet. Arvestades asjaolu, et tehnilise seisundi tagamiseks on sõlmitud hoolduslepingud ja toimub täiendav kontroll ka ettevõtte töötajate poolt - seega on neil kahekordne kontroll, hindame riski vastuvõetavaks. Tehnoloogiate rakendusnõuete rikkumine Harvaesinev Vastuvõetav Mõju tavaks teguriks on inimfaktor. Arvestades asjaolu, et ettevõtte töötajad on koolitatud ja pädevad oma tööülesandeid täitma ning tuginedes rakendatud kontrollimeetmetele hindame riski vastuvõetavaks. 9 . Ebapiisavad eelarvelised vahendid Väga ebatõenäoline Vähene risk Mõjutavateks teguriteks on ressursi olemasolu, aga ettevõte on edukas ja tegev paljudes riikides ning seetõttu ühe riigi turuseisukorra mõjud ei ole määravaks toimetuleku kriteeriumiks. seetõttu on võimalik tagada vahendid kõikide protsesside toimimiseks ning riski realiseerumise tõenäosus on vähene . 10 . Ettevõttes esineb tehnoloogiate ja nõuete eiramisi Ebatõenäoline , kuid võimalik Vastuvõetav Mõjutavaks teguriks on ettevõtte töötajate hooletus töökorralduslike dokumentide ja ohutusnõuete järgmisel. Arvestades asjaolu, et ettevõte töötajatega viiakse läbi regulaarseid töökoosolekuid ja teostatakse mitmeid kontrolle, on riski realiseerumise tõenäosus madal. 11. Ettekirjutus, välisaudti- või muu ettevõtte tegevust peatav akt Harvaesinev Vastuvõetav Mõjuteguriteks on inimfaktor , ettevõtte töötajate hooletus töökorralduslike dokumentide täitmisel, osakonnajuhatajate poolne ebapiisav kontroll või ebapiisav ressurss. Arvestades asjaolu, et ettevõttes on rakendatud lisaks ohutusjuhtimise süsteemile ka kvaliteedi juhtimise süsteem, hindame riski vastuvõetavaks. Raudteei nfrastruktuur ja ohtlike kaupade vedu J Ohutegur Riskihinnang Põhjendus riski hindamisele. Meetmed 12 . Raudtee ülesõidukoha turvanguseadmed ei ole piisavad ega vasta ülesõidukoha liiklusintensiivsusele Ebatõenäoline , kuid võimalik Vastuvõetav Mõjutavaks teguriteks on ülesõidukoha intensiivsus, ülesõidukoha turvanguseadmed ja maanteesõidukijuht. Tegemist on madala intensiivsusega ülesõidukohtadega, kus kokkupõrkeid esinenud ei ole, seetõttu riskirealiseerumise tõenäosus on madal. 13 . Raudteeületusnõuete eiramine kolmandate isikute poolt või raudteeohutusnõuete pahatahtlik rikkumine (esemete asetamine raudteele jms) Ebatõenäoline , kuid võimalik Vastuvõetav Arvestades asjaolu, et praktikas esineb inimeste ja esemete raudteel viibimise juhtumeid ei saa hinnata riski ebaoluliseks. Ku na praktikas e s ineb juhtumeid siiski harva, hindame riski vastuvõetavaks. 14 . Raudtee kõrvalteel, gabariidis olevad esemeid või veerem . Väga ebatõenäoline Vähene Mõjutavaks teguriks on raudteel transporditavate kaupade gabariidi kontroll ja vedurijuhtide koostöö jaamateedele seisvate rongide paigutamisel. Arvestades asjaolu, et nõudeid täidetakse korrek tselt hindame riski väheseks 15 . Infrastruktuuri rike või töötaja vale käitumine rikke kõrvaldamisel Ebatõenäoline , kuid võimalik Vastuvõetav Mõjutavaks teguriks on infrastruktuuri tehniline seisukord ja inimfaktor. Arvestades asjaolu, et infrastruktuuri hooldatakse vastavalt juhenditele ja töötajad täidavad oma kohustusi asjatundlikult hindame riski vastuvõetavaks. 16 . Raudteeõnnetuseni või vahejuhtumini viiv r audteeohutusnõute rikkumine Harvaesinev Vastuvõetav Mõjutavaks teguriks on ettevõtte poolt pädevate töötajate ja tehniliste nõuete täitmine ning koostöö raudteeinfrastruktuuri-ettevõttega. Arvestades asjaolu, et lähiminevikus on aset leidnud vahejuhtum , mis oli tingitud raudteeohutusnõuete rikkumisest , ei saa lugeda riski ebaoluliseks. Kuna täiendatud on töötajate koolituspõhimõtteid ja kontrollimeetmeid, siis saame hinnata riski vastuvõetavaks. 17. Ohtliku veosega vaguni süttimine Ebatõenäoline , kuid võimalik Vastuvõetav Mõjutavaks teguriks on töötajate ebapädevus või hooletus töökorralduslike dokumentide ja raudteeveonõuete järgimisel. Ettevõttes on kehtiv ohtliku veosega manöövritööde teostamise juhend, mida on tutvustatud kõikidele töötajatele ja mille täitmist regulaarselt kontrollitakse. Samuti toimuvad regulaarsed (1*aastas) ettevõtteülesed päästeõppused , kus kontrollitakse töötajate valmisolekut ohuolukorra lahendamisel. Tulenevalt rakendatud meetmetest hindame riski vastuvõetavaks. 18. Ohtliku veosega vaguni lekkimine Ebatõenäoline , kuid võimalik Vastuvõetav Mõjutavaks teguriks on töötajate ebapädevus või hooletus kommertsnõuete ja raudteeveonõuete järgimisel (ka kaubasaatjate poolt) . Ettevõte veendub alati koostööpartnerite pädevustunnistuste olemasolus ning tagab oma töötajate ohutusalase koolituse. Samuti toimuvad regulaarsed (1*aastas) ettevõtteülesed päästeõppused, kus kontrollitakse töötajate valmisolekut ohuolukorra lahendamisel. Tulenevalt rakendatud meetmetest hindame riski vastuvõetavaks. 19. Ohtliku veosega vaguni veoprotsessis raudteeohutusnõuete rikkumine Harvaesinev Vastuvõetav Mõjutavaks teguriks on ettevõtte poolt pädevate töötajate ja tehniliste nõuete täitmine ning koostöö raudteeinfrastruktuuri-ettevõttega. Arvestades asjaolu, et lähiminevikus on aset leidnud vahejuhtum, mis oli tingitud raudteeohutusnõuete rikkumisest, ei saa lugeda riski ebaoluliseks. Kuna täiendatud on töötajate koolituspõhimõtteid ja kontrollimeetmeid, siis saame hinnata riski vastuvõetavaks. Ohutuse tagamise väljaõppe ja koolituse korraldamine ettevõttes Ettevõttes on kehtestatud personalipoliitika, millega on m äärat ud põhimõtted ja sisulised väärtused pädeva personali tagamiseks. Pädeva personali tagamiseks kehtestab koolituspõhimõtted ja koolitusjuhendid ning hindab nende täitmist personaliosakonna juhataja. Personali pädevuse tagamiseks järgitakse kõiki õiguslikult kehtivaid kvalifikatsiooninorme. Raudteeohutuse eest vastutavatel töötajatel on nõutud vastav raudteealane haridus ja/või asjakohane töökogemus. Raudteealase kvalifikatsiooni tagamiseks hinnatakse töötajate vastavust esmaselt tema tööle asumisel ja seejärel jälgitakse pädevustunnistuste või kvalifikatsioonitunnistuste kehtivustähtaegu ning suunatakse töötajad õigeaegselt kutseeksamile. Raudteetöötajate väljaõppe ja täiendõppe läbiviimise põhimõtted ja perioodilisus Amet Haridus Väljaõpe ja perioodilisus Töökogemus Täiendõpe ja perioodilisus Vedurijuht Keskharidus Vedurijuhiluba kehtiv 10a Vähemalt 1aasta Lisasertifikaat 3a V edurijuhiabi Keskharidus Kutsetunnistus kehtiv 5a Vähemalt 1aasta Täiendõpe ja juhendamised 5a Raudteetöötajate pädevusnõuded : Vedurijuht aru saama vedurijuhi elukutse erinõuetest, iseärasustest ning nõudmistest ametialases ja eraelulises plaanis (pikad tööajad, kodust eemalolek ja muud sellist); oskama kohaldada personali ohutuseeskirju; oskama raudteeveeremit kindlaks määrata; tundma vajalikke töömeetodeid ja oskama seda täpsel viisil kohaldada; tundma tööks vajalikke eeskirju ja juhendeid (käitustegevuse koostalitluse tehnilises kirjelduses määratletud menetluskäsiraamat ja liinide käsiraamat, vedurijuhi käsiraamat, avariijuhend ja muud tööalased eeskirjad või juhendid); oskama tegutseda sobival viisil ohutuse seisukohalt oluliste ülesannete täitmisel; oskama tegutseda inimeste ja ohtliku kaubaga toimunud õnnetusjuhtumite korral; tundma raudteetööga seotud ohtusid; tundma liikluskorralduse ja liiklusohutuse põhimõtteid; oskama kohaldada elektrotehnoloogia aluspõhimõtteid. Raudteeveeremijuhi väljaõpe toimub enne esimest raudteeveeremijuhi sertifikaadi eksamit. Koo lituse kest vus kokku on 88 akadeemilist tundi, mis on ära jaotatud üheteistkümne õppepäeva peale, käsitletavad teemad: Raudtee- ettevõtja ohutusjuhtimise süsteem veeremi tehniline iseloomustus Praktika liinisõidul Infrastruktuuri tööpiirkonnad, raudtee -ettevõtjate tegevuseeskirjad ja nende lisad Riiklikud regulatsioonid (raudteeseadus, raudtee tehnokasutuseeskiri) Esmaabiandja väljaõpe Vedurijuhi teadmisi hinnatakse pärast väljaõpet eksamil. Teadmiste hindamise viib läbi Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tunnustatud eksamineerija. Toimub teooriaeksam ja eksamisõit. Juhul kui töötaja vaidlustab eksami tulemused, siis tööandja kutsub kokku komisjoni, mis viib ettevõttesiseselt läbi sisejuurdluse ning lahendab tekkinud olukorra. Raudteeveeremi juhi esimesel iseseisval sõidul antud sõidupiirkinnas on kaasas selleks sõiduks määratud sissesõidu õigustega teine raudteeveeremijuht. Vedurijuhtide vastavust hinnatakse vahekontrollil, mis toimub minimaalselt kord kolme aasta jooksul. Selle käigus hinnatakse vedurijuhi teadmisi raudteeveeremi ja sõidupiirkonna kohta. Hindamist võib korraldada mitmes osas. Sõidupiirkonna tundmist puudutav eksam toimub ka siis, kui vedurijuht on olnud tööst eemal aasta või kauem. Teadmiste hindamise eesmärk on välja selgitada vedurijuhi tööalased teadmised ja oskused. Vajaduse korral tuleb vedurijuhile võimaldada tema teadmiste ja oskuste täiendamiseks lisakoolitust. Vedurijuhi abi, rongikoostaja teab ja tunneb: erialast terminoloogiat – eesti ja/või vene keeles veeremile paigutatud side- ja turvanguseadmeid raudtee signaale ja -märke raudteeliikluse korraldust, liikluskorralduses kasutatavad dokumente ning kõneluste reglementi liikluskorraldajatega avastada veeremi rikkeid ja võimalusel kõrvaldab need teeloleku ajal tegutseda ohuolukorras, tulekahju ja raudteeliiklusõnnetuse korral anda esmaabi teha piduriproovi ja väljastada piduriteatist piirata ohtliku kohta ja seisvat veeremit nii jaamas kui ka jaamavahedel kinnitada vagunite pidurkingaga vastavalt jaama tehnokorraldusaktile või harutee juhendi nõuetele teha manöövritöid ja seada pöörmeid korraldada vagunite tehnilist järelvaatust ja kommertsülevaatust diiselveduri tööpõhimõte, varustatus, tehnoseisundi nõuded, tehnohoole ja remondi korraldus Rongikoostaja kutsetunnistuse kehtivusaeg on 5 aastat ja selle perioodi jooksul toimuvad regulaarsed täiendjuhendamised, millega tagatakse töötaja pädevus- ja kvalifikatsiooninõuded. Raudteetöötajate teadmiste kontrollid toimuvad ettevõttes ka operatiivkontrollide ja kontrollsõitude käigus ning eeleksam vähemalt pool aastat enne töötaja kutseeksamile suunamist. Lisaks toimuvad täiendkoolitused struktuuriüksuse juhi poolt algatatuna kui on oluliselt muutunud ettevõtte töökorraldus või on rakendatud uusi tehnoloogiaid ja selle läbiviimiseks vajaminevad vahendid on tagatud juhtkonna poolt. Raudteeveeremijuhtide väljaõpe toimub enne esimest raudteeveeremijuhi sertifikaadi eksamit. Koo lituse kest vus kokku on 88 akadeemilist tundi, mis on ära jaotatud üheteistkümne õppepäeva peale, käsitletavad teemad: Raudtee- ettevõtja ohutusjuhtimise süsteem veeremi tehniline iseloomustus Praktika liinisõidul Infrastruktuuri tööpiirkonnad, raudtee -ettevõtjate tegevuseeskirjad ja nende lisad Riiklikud regulatsioonid (raudteeseadus, raudtee tehnokasutuseeskiri) Esmaabiandja väljaõpe Vedurijuhi teadmisi hinnatakse pärast väljaõpet eksamil. Teadmiste hindamise viib läbi Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tunnustatud eksamineerija. Toimub teooriaeksam ja eksamisõit. Juhul kui töötaja vaidlustab eksami tulemused, siis tööandja kutsub kokku komisjoni, mis viib ettevõttesiseselt läbi sisejuurdluse ning lahendab tekkinud olukorra. Raudteeveeremi juhi esimesel iseseisval sõidul antud sõidupiirkinnas on kaasas selleks sõiduks määratud sissesõidu õigustega teine raudteeveeremijuht. Vedurijuhtide vastavust hinnatakse vahekontrollil, mis toimub minimaalselt kord kolme aasta jooksul. Selle käigus hinnatakse vedurijuhi teadmisi raudteeveeremi ja sõidupiirkonna kohta. Hindamist võib korraldada mitmes osas. Sõidupiirkonna tundmist puudutav eksam toimub ka siis, kui vedurijuht on olnud tööst eemal aasta või kauem. Teadmiste hindamise eesmärk on välja selgitada vedurijuhi tööalased teadmised ja oskused. Vajaduse korral tuleb vedurijuhile võimaldada tema teadmiste ja oskuste täiendamiseks lisakoolitust. Raudteeveeremijuhtide täiendusõppe koolitused toimuvad regulaarselt, sagedusega üks kord kvartalis ja kestvusperiood on kolm aastat kuni tuleb sooritada lisasertifikaadi eksam Tunnustatud eksamineerija juures. Raudteeveeremijuhi jaoks läbitav täiendusõppe maht ühes aastas on 24,- ning kolme aasta lõikes 72 akadeemilist tundi, millest minimaalselt tuleb läbida 54 tundi. Juhul, kui raudteeveeremijuhil ei saavuta minimaalset õppemahtu, viiakse temaga läbi vajalikus mahus lisakoolitusi. Täiendusõppe käigus käsitletakse samasid teemasid mis raudteeveere m ijuhi väljaõppe käigus. Enne raudteeveeremijuhi suunamist kord kolme aasta jooksul toimuvale lisasertifikaadi eksamile viiakse läbi vastavalt tema teadmistele ja oskustele täiendkoolitus mille käigus käsitletakse samu teemasid mis täiendõppe käigus. Eksamineerija peab teatama teadmiste hindamise aja, koha ja kontrollitava teema Tehnilise Järelevalve Ametile vähemalt kümme tööpäeva enne selle toimumist. Juhul kui töötaja vaidlustab perioodilise eksami tulemused, siis tööandja kutsub kokku komisjoni, mis viib ettevõttesiseselt läbi sisejuurdluse ning lahendab tekkinud olukorra. Täiendav juhendamine ja vajadusel kontrollsõit viiakse raudteeveeremijuhile läbi siis kui ta naaseb puhkuselt või haiguslehelt. Vajadusel tehakse raudteeveeremijuhile täiendav kontrollsõit. Raudteeveoga seotud töötaja esmaabiandja täiendõpe toimub iga kolme aasta järel. Täiendõppe eesmärk on korrata ja süvendada väljaõppekursusel omandatud teadmisi ja oskusi. Esmaabiandjate täiendõppekursuse minimaalne kestus on kuus tundi. Lisasertifikaat Lisasertifikaat vormistatakse peale eksami sooritamist tunnustatud eksamineerija juures. Kinnitatud lisasert ifikaadi andmed registreerib raudteetranspordispetsialist raudteeliiklusregistris. Registreeritud lisasertifikaat väljastatakse vedurijuhile ning koopia säilitatakse personaliosakonnas vedurijuhi isiklikus toimikus. Lisasertifikaat kehtib kolm aastat. Vedurijuhile väljastatud lisasertifikaadi muutmisel, peatamisel või kehtetuks tunnistamisel tuleb teha vastavad muudatused ka raudteeliiklusregistris. Lisasertifikaat tuleb kindlasti kehtetuks tunnistada või peatada järgmistel juhtudel: Rongijuht ei ilma mõjuva põhjuseta täiendusõppele; Rongijuht ei läbi vahekontrolli; Rongijuht on olnud tööst eemal kauem kui kolm kuud; Lõpeb rongijuhi ja raudtee-ettevõtja vaheline tööleping või muu sarnane leping. Andmete muutumisel või kehtivusaja lõppedes uue lisasertifikaadi vä ljastamisel tuleb raudteeliiklusregistris väljastamise põhjus lisada vana lisasertifikaadi andmete juurde tagasivõtmise jaotisesse. Pädevus- ja kvalifikatsioonitunnistuste kehtivuse tähtaegade üle peetakse arvestust raudteeüksuses, neid jälgib ja kontroll ib raudteetranspordispetsialist. Pädevus- ja kvalifikatsioonitunnistuste tagamise eest vastutab personaliosakonna juhataja. Kõikide tunnistuste koopiad säilitatakse töötajate personalitoimikutes, mis asuvad personaliosakonnas ning nende õiguspärasuse eest vastutab personaliosakonna juhataja. Raudteetöötajate väljaõppeks ja täiendõppeks kasutatavate koolitajate valiku põhimõtted. Ettevõtte personaliosakonnajuhataja valib ja otsustab raudteetöötajate väljaõppe ja täiendõppe koolituste korraldajad. Väljaõppe ja koolituste läbiviijal peab olema vastav pädevus: Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tunnustatud pädevus läbi viima vedurijuhi väljaõppe üldkoolitust, vedurijuhi väljaõpet sertifikaadi saamiseks ja vedurijuhi perioodilist täiendusõpet sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks ning selle kohta on väljastatud Tegevusluba. Ohtlike veoste koolituse läbiviijal peab olema ohutusnõuniku tunnistus. Pikaajaliselt tööülesannete täitmisest vabastatud töötaja täiendõppe põhimõtted tööle naasmisel. Töötaja pikaajaliseks tööülesannete täitmisest eemal olemiseks loetakse perioodi alates ühest kalendrikuust. Töötajatega, kes on pikaajaliselt (kuni kolm kalendrikuud) olnud eemal tööülesannete täitmisest, viiakse läbi täiendjuhendamised enne tema tööle lubamist. Täiendjuhendamise viib läbi ja vormistab sellekohase akti liikluskorraldaja (omab kehtivat vedurijuhi luba). Enam kui kolm kalendrikuud tööülesannete täitmisest eemal olnud töötajad suunatakse täiendõppele. Ohtlike veoste koolitus. Koolitus toimub vähemalt üks kord aastas. Koolitusel osalevad kõik raudteeohutuse eest vastutavad töötajad . Koolituse viib läbi kehtivat Ohutusnõuniku tunnistust omav spetsialist. Ohutuse kohta teabe dokumenteerimise, edastamise ja vahetamise kord Ohutusalase teabe dokumenteerimine ja edastamine toimub ettevõttes vastavalt vastutusahelale: Ohutusalase teabe kogumine toimub esmatasandil raudteeüksuse poolt. Raudteetranspordispetsialist dokumenteerib kõikide juhtumite ja intsidentide toimumise asjaolud ning edastab need tööohutuse- ja tehnika spetsialistile. Juhtumite analüüsimise ja toimumise põhjuste väljaselgitamise eest vastutab tööohutuse- ja tehnika spetsialist, kelle eestvedamisel koostatakse taasesitatavas vormis juhtumi kokkuvõte. Juhtumite kokkuvõtted vaadatakse läbi ohutuskomitee (-koosoleku) istungil ja samas otsustatakse ka ohutusjuhendite muutmise või täiendamise vajadus. Ohutusjuhendite täiendamine toimub vastavalt ohutuskomitee (-koosoleku) otsusele. Otsusega on määratud juhendi muutmise eest vastutaja, muudatuste kirjeldus ja täitmise tähtaeg. Töötajate teavitamine ohutusjuhendite muudatustest, juhtumite analüüsi ja -kokkuvõtete tulemustest toimub vahetuseelsetel nõupidamistel. Lisaks on kõik asjakohased juhendid ning antud ohutusalane teave raudteeohutuse eest vastutavatele töötajatele kättesaadav ja allkirja vastu tutvustatud. Ohutusalase teabe edastamise eest vastutab raudteeüksuse st raudteetranspordispetsialist, tema äraolekul liikluskorraldaja , kes tagab ohutusalase teabe liikumise väljaspoole, teistele raudtee-ettevõtjatele ja ka ettevõttesiseselt kuni juhtkonnani. Operatiivse ohutusalase teabe edastab ettevõttest väljaspoole raudteetranspordispetsialist (tema äraolekul liikluskorraldaja) alljärgnevalt: Kehra jaamakorraldajat (edastab info piirkonna rongidispetšerile) tel 6158920; AS Eesti Raudtee vanemraudteekorraldajat tel 5139461 päästeteenistust 112; Operatiivse ohutusalase teabe edastamine ettevõtte juhtkonnale toimub alanevas ahelas: raudteetranspordispetsialist (tema äraolekul liikluskorraldaja); tööohutuse ja tehnikaspetsialist; puidutsehhi juhataja; tootmisprotsessi juht – juhatuse liige Pädevatele ametiasutustele viivitamatu teavitamise eest vastutab tootmisprotsessi juht – juhatuse liige. Ohutusalase teabe kogumine ja vormistamine toimub raudteeüksuses. Õigeaegse ja vormikohase ohutusalase aruandluse eest vastutab tootmisprotsessi juht – juhatuse liige. Ohutusjuhtimissüsteemi muudatused või täiendused esitab Tehnilise Järelevalve Ametile ettevõtte juhatuse liige. Õnnetusjuhtumist või vahejuhtumist pädevate ametiasutuste teavitamise eest vastutavad töökohad Raudteetranspordispetsialist on vähemalt kolme aastase erialase töökogemusega töötaja, kes valdab eesti keelt ja vene keelt. Raudteetranspordispetsialisti kontakttelefon on 372 508 7932; Tööohutuse ja tehnikaspetsialist on tehnilise haridusega ja omab tööohutuse valdkonnas töötamise kogemust. Töötaja valdab eesti keelt ja vene keelt. Tööohutuse ja tehnikaspetsialisti kontakttelefon on 372 516 6768. Raudteeseaduse tähenduses õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi toimumise korral teavitab pädevaid ametiasutusi tootmisprotsessi juht – juhatuse liige . Juhatuse liige valdab eesti keelt (või kasuta b tõlgi abi) ja kontakttelefon on 372 6085007. Tegutsemisplaan õnnetuse või vahejuhtumi korral Tegutsemisplaan on kehtestatud vastavalt kehtivatele õigusnormidele ja selle eesmärk on tagada ohuolukordadest teavitamine, selle sisuline uurimine ja analüüsimine ning ennetavate meetmete väljatöötamine ja rakendamine. Hädaolukord on erakorraline sündmus või sündmuste ahel, millega kaasneb oht inimeste elule, tervisele ja/või ulatusliku majandusliku kahju tekkimine ning kõik Raudteeseaduse §40 lõigetes 2-3 loetletud juhtumid. Kõikidest hädaolukordadest teavitab vedurijuht või algsündmuses vahetu osaleja koheselt päästeteenistust, raudteetranspordispetsialisti, selle puudumisel puidutsehhi meistrit. Juhul kui juhtum leiab aset AS Eesti Raudtee taristul, siis teavitatakse esmaselt piirkonna rongidispetšerit, seejärel Kehra jaama jaamakorraldajat ja AS Eesti Raudtee vanemraudteekorraldajat. AS Eesti Raudtee vanemraudteekorraldaja teavitab teisi piirkonnas opereerivaid raudtee-ettevõtjaid. Hädaolukorra puhul alluvad ja täidavad kõik töötajad kuni päästemeeskonna, politsei või kiirabi saabumiseni vedurijuhi või algsündmuses vahetu osaleja (vedurijuhiabi, manöövrimeeskonna liige jms) korraldusi. Õnnetusjuhtumi puhul peab vedurijuht koheselt rakendama meetmeid kaasnevate riskide maandamiseks, tekkepõhjuste lokaliseerimiseks ja vajadusel teiste töötajate evakueerimiseks. Esmaabi vajavatele isikutele osutab esmaabi vedurijuht või keegi teine pädev töötaja nt sündmuskohal olev meditsiinilise ettevalmistusega teine töötaja või juhuslikult sündmuskohal olev arst . Raudteeõnnetuse korral, kui vedurijuht ei ole suuteline veeremit kinnitama ja juhtunust teavitama, teeb seda võimalusel vedurijuhi abi või muu sündmuskohal olev pädev töötaja , kinnitades veeremi pidurkingadega ja teavitades raudteetranspordispetsialisti kõiki talle kättesaadavaid sidevahendeid kasutades (k.a. isiklik mobiiltelefon). Kui sündmuskohale on kutsutud päästerong, abivedur, politsei või kiirabi, ei tohi peatunud rong liikuma hakata enne, kui sündmuskohal tegevusi juhtiv ametkond (päästetööde juht; pädev liikluskorraldaja jne) on andnud selleks loa. Hädaolukorra korral vastutab võimalikult kiire raudteeliikluse taastamise eest raudteetranspordispetsialist ja tema äraolekul liikluskorraldaja . Tõsise õnnetusjuhtumi korral operatiivseks tegutsemiseks ning olukorra lahendamiseks on AS Eesti Raudteel moodustatud raudteeinfrastruktuuril toimunud avariide avariit agajärgede likvideerimise grupp, kes vajadusel kaasab Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i esindaja. Avariitagajärgede likvideerimise grupi juht esindab kõiki raudteel toimunud õnnetusega seotud osapooli ja koordineerib hädaolukorra lahendamist päästekeskuste, kohalike omavalitsuste ning teiste riiklike struktuuridega. Õnnetusjuhtumi tagajärgede likvideerimise lõpetamise järel kontrollib õnnetusjuhtumisse sattunud rongi korrasolekut vedurijuht, tema puudumisel sündmuskohale kutsutud liikluskorraldaja, kes omab vedurijuhiluba. Õnnetusjuhtumi tagajärjel veendub vedurijuhi edasises töövõimes liikluskorraldaja raudteetranspordispetsialist . Häda olukorra korral kirjutab vedurijuht peale töövahetuse l õppu juhtunu kohta seletuskirja . Õnnetusjuhtumi toimumise asjaolude väljaselgitamiseks alustatakse juurdlust kohe pärast õnnetuse toimumist . Juurdlust juhib ja koordineerib tootmisprotsessi juht , kaasates kõiki õnnetuse asjaosalisi, raudtee-ettevõtjate ja teiste ettevõtjate volitatud esindajaid. Raudteeseaduse § 40 lõikes 3 loetletud õnnetusjuhtumi korral, kui see on kaasa toonud veeremi hävimise ja/või veeremi rööbastelt mahasõidu, sõidavad vastavalt vajadusele sündmuskohale juhatuse liige, juhul kui kohapeal on vaja vastu võtta otsuseid, mille tegemine on juhatuse liikme pädevuses, raudteetranspordispetsialist ja/või liikluskorraldaja , puidutsehhi juhtaja . Nimetatud punkt ei välista juhatuse liikme sündmuskohale sõitmise kohustust vastava vajaduse ilmnemisel ka siis, kui tegemist ei ole õnnetusjuhtumiga, kuid juhatuse liikme kohalolek on vajalik olukorra edasiseks lahendamiseks. Raudteetranspordispetsialist ja liikluskorraldaja peavad hädaolukordade, rongide hilinemise ja rongide rikete kohta arvestust. Raudteeseaduse § 41 tähenduses õnnetusjuhtumist või tõsisest õnnetusjuhtumist, mis leiab aset Horizon-i haruteel, edastab esmase teavituse TJA-le raudteetranspordispetsialist, tema äraolekul liikluskorraldaja. Kirjaliku teate juhtumi kohta vormistab ja edastab tootmisprotsessijuht – juhatuse liige. Sündmus E smased meetmed rakendab Sündmuse avastaja teavitab Olukorra taastamine Ennetavad meetmed Hädaolukord – erakorraline sündmus või sündmuste ahel, millega kaasneb oht inimese elule, tervisele ja/või ulatusliku kahju tekkimine ning kõik Raudteeseaduse §40lõigetes 2-3 loetletud juhtumid Sündmuse avastaja või sündmuses vahetu osaleja – vedurijuht ja tema korraldusel vedurijuhiabi/ R ongikoostaja rakendab meetmed vastavalt sündmuse iseloomule Esmane teavitus kui juhtum toimus avalikul raudteel - AS Eesti Raudtee (EVR) vanemraudteekorraldajat kui aga ettevõtte haldusalas, siis raudteetranspordispetsialisti (töövälisel ajal puidutsehhi meistrit), Teisena päästeteenistust, kolmandana sõltuvalt sündmuse toimumise kohast EVR raudteekorraldajat või raudteetranspordispetsialisti, kes rakendab ettevõttesisese teavitusahela vastavalt sündmuse iseloomule. Vedurijuht veendub veeremi tehnilises korrasolekus ja teavitab sellest EVR vanemraudteekorraldajat või raudteetranspordispetsialist (tema äraolekul liikluskorraldajat) olenevalt sündmuse toimumise asukohast, vastutusalast. Raudteeinfrastruktuuri korrasolekut kontrollib EVR haldusalas Ülemiste piirkonna teemeister või tema korraldusel teemontöör. Horizon-i taristule kutsub raudteetranspordispetsialist kontollmõõtmisi tegema EVR teeameti pädevad spetsialistid. Luba liikluse avamiseks antakse peale veeremi ja taristu korrasoleku kont rollimist . Raudteeohutuse eest vastutavad töötajad on koolitatud ja omavad vastavaid pädevustunnistusi. Toimuvad ohutuspäevad, kus hinnatakse OJS toimimist ning kontrollitakse rakendatud meetmeid ning vajadusel tehakse parendusettepanekuid ja rakendatakse täiendavaid meetmeid. Kehtestatud on töökorralduslikud juhendid ja sõlmitud on koostöölepingud vedurite remondiks ja -hoolduseks ning taristu hoolduseks ja remondiks. Veduri tehniline rike või mahaminek Vedurijuht ja tema korraldusel vedurijuhiabi/ rongikoostaja r audteetranspordispetsialisti (edasi rakendub ettevõttesisene teavitusahel); kui EVR haldusalas, siis EVR raudteekorraldajat ja Kehra jaama jaamakorraldajat Raudteetranspordispetsialist (tema äraolekul liikluskorraldaja) kutsub vajadusel kohale a bivedur i (ettevõtte oma reservveduri) või EVR-i päästerong i . Töötajad on koolitatud ja omavad vastavaid pädevustunnistusi. Kehtestatud on töökorralduslikud juhendid ja sõlmitud on koostöölepingud vedurite remondiks ja -hoolduseks. Ettevõttes toimuvad operatiivkontrollid ja töötajate ohutusalased juhendamised. Veeremi põleng Vedurijuht ja tema korraldusel vedurijuhiabi/ r ongikoostaja rakendab meetmed vastavalt sündmuse iseloomule Esmane – päästekeskus; Teisena raudteetranspordispetsialist või EVR vanem raudteekorraldaja sõltuvalt juhtumi toimumise vastutusalast. Raudteetranspordispetsialist rakendab ettevõttesisese teavitusahela kuni tootmisprotsessi juhini Raudteetranspordispetsialist (tema äraolekul liikluskorraldaja) kutsub vajadusel kohale abiveduri (ettevõtte oma reservveduri) või EVR-i päästerongi . Vedurijuhi pädevusega töötaja teostab tehniline ülevaatus veeremile ja vedurile ning teavitab tulemustest raudteetranspordispetsialisti. Vajadusel likvideeritakse (puidutsehhi juhataja korraldamisel) keskkonnareostus. Töötajad on koolitatud ja omavad vastavaid pädevustunnistusi. Kehtestatud on töökorralduslikud juhendid ja sõlmitud on koostöölepingud vedurite remondiks ja -hoolduseks. Tehnilise rikkega ohtliku veosega vagun Vedurijuht ja tema korraldusel vedurijuhiabi/ r ongikoostaja rakendab meetmed vastavalt Horizon Tselluloosi ja Paberi AS ohtliku veosega manöövritöö korraldamise juhendile Esmane – päästekeskus; Teisena – ohutusnõunik ja raudteetranspordispetsialist (töövälisel ajal puidutsehhi meister), kes rakendab ettevõtte teavitusahela kuni tootmisprotsessi juhini; Kolmandana EVR vanemraudteekorraldaja Manöövritööd teostatakse vastavalt „Horizon Tselluloosi ja Paberi AS ohtliku veosega manöövritöö korraldamise juhend“-ile (ohtliku veosega vagun paigutatakse ainult teele nr1 tselluloosi tsehhi juurde, tühi vagun ohtliku veose alt paigutatakse ükskõik millisele vabale teele), kõik tegevused peavad vastama kaubaveodokumendis olevale avariikaardile. Avariikaardi andmete puudumisel – vagunil oleva ohukaardi numbrile või tsisterni (vaguni)eritunnuste või kleebiste järgi. Kehtestatud on „Horizon Tselluloosi ja Paberi AS ohtliku veosega manöövritöö korraldamise juhend“ ja sellega on tutvustatud kõiki raudteeohutuse eest vastutavaid töötajaid. Raudteeliikluse eest vastutavad töötajad on koolitatud lugema ja aru saama Ohukaarditel ja Avariikaaditel kajastatud teavet. Ettevõtte ohutusnõunik viib läbi koolitusi ja juhendamisi raudteeohutuse eest vastutavate töötajatega vähemalt üks kord aastas. Tegutsemisplaani täitmise eest vastutab raudteetranspordispetsialist tel 372 508 7932 (tema äraolekul liikluskorraldaja). Tema tööülesanneteks on: esmase teavitusahela käivitamine; ohuolukorra kohta andmete kogumine ja haldamine ning edastamine, liikluskorralduslike otsuste vastuvõtmine, vajadusel koos AS Eesti Raudtee piirkonna rongidispetšer ; tavaolukorra taastamiseks vajalike tegevuste planeerimine, koordineerimine ja rakendamine (päästerongi-, abiveduri väljakutsumine; tehnilise kontrolli korraldamine veeremile ja infrastruktuurile); koostöö päästeteenistustega, operatiivtöötajate korralduste täitmine ja edastamine asjaomastele ettevõtte töötajatele; tavaolukorra taastamisest teavitamine – AS Eesti Raudtee vanemraudteekorraldajat, Kehra jaama jaamakorraldajat, ettevõttesise teavitusah ela kõiki asjaomaseid töötajaid; teabe liikumise tagamine AS Eesti Raudtee ja Horizoni vahel – juhtumist avalikul raudteel teavitab Kehra jaama jaamakorraldaja raudteetranspordispetsialisti (töövälisel ajal puidutsehhi meistrit), juhtumist Horizoni vastutusalas teavitab ettevõtte töötaja (vedurijuht, raudteetranspordispetsialist, puidutsehhi meister) Kehra jaama jaamakorraldajat või AS Eesti Raudtee vanemraudteekorraldajat. Tegevusplaani täitmise eest vastutaja peab valdama kindlasti eesti kee lt ja soovitavalt ka vene keelt või tagab veatu suhtlemise tõlgi abil. Tõlgina võib protsessis osaleda ettevõtte teine juhatuse liige, Tegevusplaani rakendamiseks ja töötajate väljaõppeks ning koolitamiseks on planeeritud ressursid lähtudes ohutuskomitee otsusest, ohutuskomitee protokollilise otsuse ressursi määramise kohta kinnitab tootmisprotsessijuht – juhatuse liige. Ohutuskomitee otsus tugineb OJS hindamise käigus tehtud ettepanekutele, samuti on aluseks võetud ettevõtte tegevusulatust ning tootmismahtusid . Eraldiseisvalt on määratud ressurss päästeõppuste läbiviimiseks: ettevõttesiseste õppuste jaoks ja päästeüksustega koostöös toimuvate õppuste jaoks. Tegevusplaani hindamine toimub vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul koos OJS auditeerimisega. Lisaks toimub tegevusplaani hindamine peale igat vahejuhtumit või raudteeõnnetust. Tegevusplaani täiustamise toimub ohutuskomitee protokollilise otsusega ja selle kinnitab tootmisprotsessi juht – juhatuse liige. Ohutuskomiteele esitab muudatusettepanek ud raudteetranspordispetsialist. Raudteetranspordispetsialist on eelnevalt koondanud kõik asjakohased parendusettepanekud, juhtumite järeldused, koostööpartnerite töökordade muudatustest tulenevad parandusettepanekud jms ja vormistanud need kirjalikult esitamiseks ohutuskomiteele. Ohutusjuhtimise süsteemi ja selle rakendamise hindamise meetodid ja täiustamise abinõud Ettevõtte OJS hindamine toimub kõikidel tasanditel. Hindamise vormid ja perioodilisus er inevatel tasanditel on erinevad ning eraldiseisvalt selgitatud käesoleva punkti raames. Ettevõtte juhatus annab hinnangu OJS toimimisele üks kord aastas, tavapäraselt kalendriaasta lõpul. Hindamismenetluses tuginetakse muuhulgas puidutsehhi juhataja poolt koostatud tegevusaruannetele. Lisaks on OJS toimimise hindamise aluseks välisaudiitori poolt koostatud OJS hindamisakt. Korraldamise tasandi hindamise alusandmed saadakse operatiivtasandilt, raudteeüksuse tegevusaruannetest. Operatiivtasandi toimimist hinnatakse operatiivkontrollide- ja kontrollsõitude käigus ning vormistatakse vastavad aktid: operatiivkontrolli aktid, kontrollsõitude protokollid Ettevõtte OJS toimimise hindamine toimub ka peale igat vahejuhtumit või õnnetusjuhtumit. OJS täiendamise vajadust hinnatakse tuginedes juhtumi menetluskomisjoni otsusele. Ettevõttesiseselt on õigus hinnata OJS toimimisressurssi vastavalt oma vastutusalale juhatusel, personaliosakonna juhatajal, puidutsehhi juhatajal, keskkonnakaitse osakonna juhatajal, tööohutuse- ja tehnikaspetsialistil ning raudteetranspordispetsialistil. OJS hindamise kavad on koostatud arvestades ettevõtte tegevusmahtusid, OJS rakendusjuhendeid ja tuginedes kehtivatele õigusnormidele. Hindamiskavade koostamisel tuginetakse samuti eelnevatele hindamistulemustele ja tegutsemise ohutusnäitajatele. Kalenderplaani OJS hindamistoimingute kohta koostab tööohutuse- ja tehnikaspetsialist ning selle kinnitab puidutsehhi juhataja hiljemalt kaks nädalat enne kalendriaasta algust. OJS hindamine operatiivtasandil, raudteeüksuses toimub järgmiste vormidena: Operatiivkontroll – regulaarsusega üks kord kalendrikuu jooksul. Operatiivkontrolli viivad läbi tööohutuse- ja tehnikaspetsialist, tehnikainsener ja raudteetranspordispetsialist. Operatiivkontrolli käigus hinnatakse manöövritööde teostamise vastavust raudteeohutuse tagamiseks kehtestatud õigusnormidele. Samuti hinnatakse raudteeveeremi tehnilise seisukorra tagamiseks kehtestatud normide täitmist. Operatiivkontrolli tulemused vormistatakse kirjalikult taasesitatavas vormis ja tehakse teatavaks juhtkonna iganädalasel töökoosolekul ning sellest teavitatakse ka töötajaid vahetuseelsetes infotundides. Operatiivkontrolli käigus tehtud parendusettepanekud registreeritakse ja vajadusel tehakse ettepanek tööjuhendite- või OJS täiendamiseks. Kontrollsõit – on OJS hindamise vorm, mille eesmärk on hinnata veduribrigaadi tegevusi ja nende vastavust kehtivatele regulatsioonidele ja kohalikele juhenditele. Kontrollsõitude tegemise sageduse määrab raudteetranspordispetsialist, kuid toimumissagedus ei tohi olla harvem kui üks kord kahe kuu jooksul. Lisaks toimub pidev sõiduandmete analüüsimine ja rikkumiste korral rakendatakse nii karistusmeetmeid kui ka täiendjuhendamist. Kontrollsõitude andmed vormistatakse aktina. Kontrollsõitude tulemuste põhjal tehakse vajadusel ka ettepanekuid personaliosakonna juhile vedurijuhtide koolituskavade täiendamiseks. Ohutuspäev – toimub perioodilisusega mitte harvem kui üks kord kvartalis. Ohutuspäeva käigus hinnatakse kõikide ohutuseesmärkide täitmiseks kehtestatud kriteeriumite toimimist ja vaadatakse üle ka tegevusaruanded. Ohutuspäeva korraldab puidutsehhi juhataja ja sellest võtavad lisaks temale osa tööohutuse- ja tehnikaspetsialist, töö- ja tuleohutus nooremspetsialist ning raudteetranspordispetsialist. Ohutuspäeva raames hinnatakse raudteetranspordi protsesside toimimist, samuti vastavate ressursside tagamist ning töötajate pädevusnõuete vastavust kehtivale õigusele. Ohutuspäeva tulemused vormistatakse ja nendest teavitatakse juhatust ning asjakohaste struktuuriüksuste juhatajaid. Kiiret reageerimist vajavate puuduste kõrvaldamiseks võidakse kokku kutsuda otsustuspädevusega töökoosolek, kus lisaks tehakse vajadusel ka ettepanekuid OJS täiendamiseks. Samuti teavitatakse Ohutuspäeva tulemustest kõiki asjaomaseid töötajaid. OJS poolaasta kokkuvõte – koostatakse iga-aastaselt hiljemalt juuli- ja jaanuari kuu lõpuks. Poolaasta kokkuvõtte koostab Keskkonnakaitse osakonna juhataja või Puidutsehhi juhataja ja sellele annab hinnangu tootmisprotsessi juht – juhatuse liige. OJS poolaasta kokkuvõttes on kajastatud OJS toimimine kõikidel tasanditel ja eraldi on analüüsitud ohutuseesmärkide täitmiseks kavandatud meetmete rakendumist. OJS poolaasta kokku võtet tutvustatakse kõiki dele ettevõtte r audteeohutusega seotud töötajatele . OJS siseaudit – viiakse läbi ettevõtte töötajate poolt (vähemalt kaks auditeerijat), kes ei ole otseselt vastutav OJS toimimise eest, kuid kelledel on süsteemihindamise kogemus. Siseauditi läbiviijateks võivad olla erinevatel perioodidel erinevad töötajad. OJS siseauditi läbiviimise korraldab ja audiitorid kinnitab tootmisprotsessi juht – juhatuse liige. Siseauditi läbiviimise kohta vormistatakse Akt, mis säilitatakse OJS dokumentatsiooni juures. OJS audit – on hindamise vorm, mis toimub vähemalt üks kord aastas. OJS auditi läbiviimiseks sõlmitakse leping erapooletu pädeva hindajaga väljaspool ettevõtet. OJS hindajal peab olema raudteealane kõrgharidus ja ta peab omama kogemust raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteemide rakendamisel ja – hindamisel. OJS auditeerimise kohta vormistatakse taasesitatavas vormis dokument, mis säilitatakse OJS dokumentatsiooni juures. OJS sise- ja välisauditi tulemused tehakse teatavaks: töötajatele – infotunnis; juhtkonnale – ohutuskomiteel (-koosolekul) Ettevõtte OJS täiendamiseks rakendatakse kõikidelt toimetasanditelt saadud andmeid ja ettepanekuid. Esmatasandi OJS täiendamise ettepanekud saadakse erinevate töötajate tagasiside vormide või kontrollaktide otsustega nt töötajate infokoosolekute-, operatiivkontrollide- või kontrollsõitude tulemused. Erakorralised OJS muudatused ja täiendused võivad tuleneda eriolukordade lahendamise käigus tuvastatud mittetoimimise asjaoludest. Kõikide vahejuhtumite ja raudteeõnnetuste põhjuslikud asjaolud võivad olla samuti OJS täiendamise aluseks. Peale igat vahejuhtumit või raudteeõnnetust analüüsitakse muuhulgas ka riskianalüüsi realiseerumis tegureid ning hinnatakse riskianalüüsi täiendamise vajadust. OJS täiendamise vajadust kaalutakse enne igat ettevõttesisest tehnoloogilist – või strateegilist muudatust. OJS kaasajastamine toimub alati peale õigusnormide muutumist. Õiguslike aluste muutumise korral teeb OJS muutmisettepanekud ettevõtte jurist koos asjakohase struktuuriüksuse juhiga. Kõik OJS täiendamise ettepanekud vaadatakse läbi juhtkonna töökoosolekute käigus, kus otsustakse täiendusettepanekute rakendamise vajadus. Otsuste tegemisel tuginetakse erinevatele tegevusnäitajatele ja -analüüsidele. Ükskõik millistest asjaoludest lähtuvalt otsustatakse muuta või täiendada OJS-i, on tegevuskord samane – toimub ettepanekute sisuline- ja toimepõhine analüüs spetsialistide poolt. Seejärel esitatakse ettepanek juhtkonnale ülevaatamiseks ning seejärel juhatusele kinnitamiseks. Peale juhatuse otsust saadetakse täiendatud OJS kinnitamiseks Tehnilise Järelevalve Ametile. OJS TEGEVUSJUHENDID: „ AS Eesti Raudtee infrastruktuuril ohtliku veosega laaditud vaguniga töö korraldamise juhend“; „Horizon Tselluloosi ja Paberi AS Raudteeinfrastruktuuril liiklusohutuse tagamise ja manöövritööjuhend“ „ Vedurijuhi väljaõppe, lisasertifikaadi täiendõppe ja vahekontrolli läbiviimine. Vedurijuhi lisasertifikaadi väljastamise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord.“ J-42-31 Väävelhappe pumpamine tselluloositsehhis RUS J-52-1 Ohutusjuhend vedurimasinistidele EST J-52-2 Ohutusjuhend rongikoostajale EST J-52-3 Ohutusjuhend raudteemontöörile RUS Esmaabi andmise juhend EST J-52-17 Tuletõrje ohutus depoos ja veduril RUS HorizonTselluloosi ja Paberi AS puiduosakonna riskianalüüs 20.10.2014 „Hädaolukordade lahendamise plaan“ Kinnitatud Horizon Tselluloosi ja Paberi AS Juhatuse liige Roman Bukatšjov 19.05. 2017 „Vedurijuhi väljaõppe, lisasertifikaadi täiendõppe ja vahekontrolli läbiviimine. Vedurijuhi lisasertifikaadi väljastamise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord.“ Kehra 2017 SISUKORD Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi personalipoliitika ja töötajate koolitamise põhimõtted Nõuded vedurijuhtide teadmistele ja koolitusele Sertifikaadi taotlemine ja uuendamine Vedurijuhtimise õiguse taastamine Sertifikaadi väljastamise, muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise vaidlustamise Vedurijuhi sertifikaadi täiendusõppe ja vahekontrolli läbimise põhimõtted Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi personalipoliitika ja töötajate koolitamise põhimõtted Horizon Tselluloosi ja Paberi AS eesm ärgiks on olla usaldusväärne ja hea mainega tööandja nii endistele, tänaste kui ja võimalike tulevastele töötajate jaoks. Personalitöö aluseks on väljatoodud personalipoliitika, mille põhilised eesmärgid on personali efektiivsus, st. tööjõu rakendamine kõige tõhusamal viisil ning objektiivsus töötajaid puudutavate otsuste tegemisel ja töötajate hindamisel. Personalipoliitika tagamiseks on kehtestatud arendus- ja koolitustegevuse põhimõtted. Arendus ja koolitustegevus e põhimõte on töötajate arendamine koolituse teel - suunata ja toetada oma töötajate arengut, mis kõige paremini sobiks nii ettevõtte pikaajaliste vajadustega kui töötaja potentsiaali, teadmiste, oskuste ja võimetega. Koolitused toimuvad tööandja kulul . Töötajate koolitusvajaduse väljaselgitamisel lähtutakse ettevõtte tegevusmahtudest , tööprofiilist ja kutsekvalifikatsiooni nõuetest ning õigusruumis kehtivatest normidest. Nõuded vedurijuhtide teadmistele ja koolitusele Ettevõte tegevusmahust moodustavad arvestatava osa raudteeveod, mitteavaliku raudteeinfrastruktuuri majandamine ja raudteeveeremi haldamine. Raudteeohutuse tagamise oluliseks kriteeriumiks on kvalifitseeritud töötajad. Vedurijuhtide koolita mise korraldamisel võetakse aluseks Raudteeseaduse- ja selle rakendusmääruse n ormid . Ettevõte lähtub vedurijuhtide koolituse korraldamisel ja - ta gamisel raudteeseaduse n õuetest ja tugineb alljärgnevatele vedurijuhi teadmisi kirjeldavatele kriteeriumitele. Vedurijuht peab tundma: 1) raudtee tehnokasutuseeskirja; 2) tuleohutusnõudeid ja tulekustutusvahendeid; 3) keskkonnakaitsenõudeid ja nõudeid keskkonnareostuse vältimiseks; 4) tööohutuse-, töötervishoiu- ja tervisekaitsenõudeid; 5) esmaabivõtteid; 6) vastava veduriliigi ehitust; 7) automaatpiduri ja -siduri ehitust; 8) veduri side- ja turvaseadmete kasutamist; 9) veduri rikete avastamist ja nende kõrvaldamise võtteid teeloleku ajal; 10) raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi eeskirja; 11) sõidupiirkonna teeprofiili, fooride ja teiste signaalide asukohti, sõidupiirkonna jaamade tehnokorraldusakte ning sõidupiirkonnas kehtivaid kiiruspiiranguid; Ettevõttes tuginetakse vedurijuhtide koolituse tagamisel raudteeseaduse § 45 l õike 7 ja § 452 lõike 10 alusel kehtestatud määrusele nr 44 „ Nõuded vedurijuhi teadmistele, oskustele ja väljaõppe üldkoolituse sisule, nõuded vedurijuhi teadmistele ja oskustele sertifikaadi saamiseks ning v edurijuhi eksamineerimise kord“ Sertifikaadi taotlemine ja uuendamine Horizon Tselluloosi ja Paberi AS lähtub sertifikaadi taotlemise ja uuendamise tagamisel raudteeseaduse § 45 1 nõuetest; Sertifikaadi saamiseks või pikendamiseks esitab vedurijuht taotluse personaliosakonna juhatajale; Personaliosakonna juhataja suunab vedurijuhi sertifikaadi väljaõppele või täienduskoolituse le vastavalt esitatud taotluse sisule ; Sertifikaa di väljaõppe ja täienduskoolitu se läbiviimiseks sõlmitakse koolitusleping vastavat pädevust omava koolituskesk usega; Peale väljaõppe ja täienduskoolituse läbimist suunatakse vedurijuht sertifikaadi eksamile tunnustatud eksamineerija juurde; Peale sertifikaadi eksami - ja eksamisõidu sooritamist ning sellekohase protokolli esitamist personaliosakonnale, vormistatakse sertifikaat ja seejärel kannab ettevõtte juhatuse poolt määratud töötaja sertifikaadi andmed raudteeliiklusregistrisse ; Registreeritud sertifikaat väljastatakse vedurijuhile ning koopia säilitatakse personaliosakonna s vedurijuhi isiklikus toimikus; Sertifikaat kehtib kolm aastat. Vedurijuhtimise õiguste taastamine S ertifikaat tunnistatakse kehtetuks või peatatakse järgmistel juhtudel: kui vedurijuht ilma mõjuva põhjuseta ei ilmu täiendusõppele , ei läbi vahekontrolli, on olnud tööst eemal kauem kui kolm kuud või töölepingu lõppemise korral; Sertifikaadi taastamine ja väljastamine toimub vastavalt antud juhendi III-ndas jaotises sätestatule ; Vedurijuhile väljastatud lisasertifikaadi muutmisel, peatamisel või kehtetuks tunnistamisel tuleb teha vastavad muudat used ka raudteeliiklusregistris. Sertifikaadi väljastamise, muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise vaidlustamise Kui vedurijuht ei ole rahul sertifikaadi väljastamise, muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsusega, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise avaldusega ettevõtte personaliosakonna juhataja poole , kes kutsub kokku komisjoni, mis viib ettevõttesiseselt läbi sisejuurdluse. Sisejuurdluse kokkuvõte ja selle alusel vormistatud otsus esitatakse vedurijuhile tutvumiseks 7 tööpäeva jooksul peale selle kinnitamist juhatuse liikme poolt; Kui vedurijuht ei ole pärast sertifikaadi väljastamise, muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise vaidlustamist rahul raudtee-ettevõtja tehtud otsusega on tal õigus vaidlustada ettevõtte poolt tehtud otsus ja esitada avaldus Tehnilise Järelevalve Ametile. E ksami-, katsesõidu- ja perioodilise vahekontrolli tulemust e vaidlustamine toimub vastavalt eksamineerija poolt kehtestatud korrale. Vedurijuhi sertifikaadi täiendusõppe ja vahekontrolli läbimise põhimõtted Ettevõte tugineb täiendusõppe korraldamisel raudteeseaduse § 45 2 lõikes 1 kehtestatule ning korraldab vedurijuhtide koolitused järgmiselt : Vedurijuhtide sertifikaadi väljaõpe – vedurijuhi koolitus sertifikaadi saamiseks; Vedurijuhi sertifikaadi täiendusõpe – perioodiline täiendusõpe sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks; Vedurijuhtide sertifikaadi väljaõpe toimub enne esimest sertifikaadi eksamit. Koolituse kestvus kokku on 88 akadeemilist tundi . Sertifikaadi väljaõppe läbiviimine toimub pädevas koolituskeskuses koolituslepingu alusel; Vedurijuhtide täiendusõppe koolitused toimuvad regulaarselt, sagedusega üks kord kvartalis ja kestvusperiood on kolm aastat . Täiendusõppe koolituste läbiviimise eest vastutab raudteetranspordispetsialist, kes teeb ka esmase valiku koolituse läbiviijate osas. Täienduskoolituse tagamise ja vajadusel koolituslepingute sõlmimise eest vastutab personaliosakonna juhataja; Täienduskoolituste läbiviimiseks rakendatakse osaliselt ettevõttesiseselt pädevaid spetsialiste – liikluskorraldaja ja raudteetranspordispetsialist. Samuti kutsutakse koolitust läbi viima välislektoreid pädevast koolituskeskusest; Vedurijuhi jaoks läbitav täiendusõppe maht ühes aastas on 24,- ning kolme aasta lõikes 72 akadeemilist tundi, millest minimaalse lt tuleb läbida 54 tundi. Juhul kui vedurijuht ei omanda minimaalset õppemahtu, viiakse temaga läbi vajalikus mahus lisakoolitusi. Täiendusõppe käigus käsitletakse samasid teemasid mis raud teeveeremijuhi väljaõppe käigus; Vedurijuhtide pädevus vastavust hinnatakse vahekontrollil, mis toimub minimaalselt kord kolme aasta jooksul. Selle käigus hinnatakse vedurijuhi teadmisi raudteeveeremi ja sõidupiirkonna kohta. Hindamist võib korraldada mitmes osas. Sõidupiirkonna tundmist puudutav eksam toimub ka siis, kui vedurijuht on olnud tööst eemal aasta või kauem. Teadmiste hindamise eesmärk on välja selgitada vedurijuhi tööalased teadmised ja oskused. Vajaduse korral tuleb vedurijuhile võimaldada tema teadmiste ja osku ste täiendamiseks lisakoolitust; Täiendav juhendamine ja vajadusel kontrollsõit viiakse raudteeveeremijuhile läbi siis kui ta naaseb puhkuselt või haiguslehelt. Vajadusel tehakse raudteeveeremijuhile täiendav kontrollsõit. Täiendava juhendamise ja kontrollsõitude läbiviimise eest vastutab raudteetranspordispetsialist. Kontrollsõidud viib läbi ja koostab vastavasisulise akti liikluskorraldaja, kellel on vedurijuhi pädevus ; Raudteeveoga seotud töötaja esmaabiandja täiendõpe toimub iga kolme aasta järel. Täiendõppe eesmärk on korrata ja süvendada väljaõppekursusel omandatud teadmisi ja oskusi. Esmaabiandjate täiendõppekursuse minimaalne kestus on kuus tundi.