Kiri

Maanteeamet [email protected] 30.11.2020 nr 4-1/101-1 Ühispöördumine Kuna nii Tartumaa Ühistranspordikeskuse kui ka Kagu Ühistranspordikeskuse täna kehtivad hankelepingud on peagi lõppemas, on aeg alustada uue hankedokumentatsiooni koostamisega. Augustis 2020 käisid Tartumaa ÜTK ja Kagu ÜTK esindajad Maanteeametis uue hankeperioodi põhimõtetega tutvumas. Maanteeameti esindajad väljendasid koosolekul seisukohta, et uues hankeperioodis tuleb kõik liinid, mille peamine sõitjaskond on õpilased, lepingust eemaldada või leida koostöös kohalike omavalitsusega kokkulepe selliste liinide KOV-poolseks rahastamiseks. Sama seisukohta väljendas Maanteeamet ka liinide osas, mis omavad kas valla- või linnaliini tunnuseid. Ehk siis maakonnaliinide puhul, mis teenindavad peamiselt linnasid või sõidavad ainult ühe omavalitsuse territooriumil, tuleks korraldamisega seotud kulud tasuda linnadel/valdadel. Eesti Vabariigi haridusseaduse § 7, lõike 2 punkti 8 kohaselt kuulub kohalike omavalitsuste pädevusse korraldada koolikohustuslike laste sõit haridusasutusse ja tagasi. Kohaliku omavalitsuse korraldusseaduse §6 lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks ja pädevuses korraldada valla- või linnasisest ühistransporti. Koolikohustuslikud on kõik lapsed alates hetkest, mil nad on enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit saanud 7-aastaseks kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Antud seaduse kohaselt pole KOV kohustus korraldada nt. riigigümnaasiumis õppivate, huviharidusest või kutseharidusest osa võtvate laste transporti. Ka ühistranspordiseadus annab niivõrd palju tõlgendamisruumi, et KOV’id ja MNT vaatavad asja erinevalt. Maanteeamet ütleb enda 27-5/19/57213-2 kirjas järgnevat: „Ühistranspordiseaduse § 4 lõige 2 sätestab, et valla-, linna- või maakonnaliin on liin, mille peatused asuvad peamiselt sama valla, linna või maakonna haldusterritooriumil ning et valla-, linna- ja maakonnaliini eristamisel võetakse arvesse ka teisi nimetatud liini iseloomustavaid näitajaid, eelkõige sõiduplaani, sõitjate põhilist sihtgruppi, peamist teeninduspiirkonda ja ühissõiduki tehnilist vastavust selle liini teenindamiseks. Sellest tulenevalt saan asuda seisukohale, et liiklusseaduse § 131 lõike 4 punkti 3 sisustamisel peab arvestama sellega, kes on liini tellija või liiniloa andja ehk kui liini on tellinud või liiniloa andnud Maanteeamet või tema volitatud piirkondlik ühistranspordikeskus, siis on Kesk 20 / 63308 Põlva / e-post [email protected] / kagu.ytk.ee Registrikood 80425742 tegemist maakonnaliiniga…..“ Täna ei ole inimestel kohustust enda kasutada olevat ühiskaarti isikustada. Vastavate isikustatud andmete puudumise tõttu pole Ühistranspordikeskustel võimalik hinnata millistel avalikel liinidel sõidavad milliste omavalitsuste põhikooliastme õpilased. Täna meile kasutada olevad andmed kajastavad kõiki reisijaid ühistel alustel.  Et jõuda selgusele milliste tingimuste alusel on võimalik ÜTK’del väita, milliste liinide puhul on tegu õpilasliinidega, mille korraldamise/rahastamise kohustus laskub mingil teatud omavalitsusele, on vaja välja töötada üheselt mõistetav ning KÕIKIDELE avalikku liinivedu korraldatavatele asutustele üheselt ja üheaegselt kohalduv juhendmaterjal. Täna on olemas küll liine, mis on käigus kas koolipäevadel/koolivaheaegadel või mille sõiduplaanis on „Kooli“ nime sisaldav bussipeatus, kuid antud aspektid ei ole kindlaks argumentatsiooniks, et tegu on õpilasliinidega. Selliste käigusoleku erisustega ei teenindata vaheaegadel liine, kui seal ei sõida õpilased/õpetajad. Selle tulemusena sõidavad liinid vaheaegadel lühemat marsruuti ning sellega säästetakse riigieelarvelisi vahendeid. Maanteeameti poolt kinnitatud sõiduplaanide koostamise juhendi punkt 3.4 aga ütleb: „Sõiduplaani võib koostada suviseks perioodiks ja talviseks perioodiks, vastav märge tehakse sõiduplaani juurde või koostatakse eraldi sõiduplaan.“ Kui me paneme liinid sõitma peale suvevaheaega ka ülejäänutel koolivaheaegadel, suurendame me sellega liinimahtu ja vajadust täiendavate riigieelarveliste vahendite järele. Küll aga ei pruugi sellega saada juurde rohkem reisijaid. Bussipeatuste nime määramine on kohaliku omavalitsuse pädevuses, ning peatuse nimesse „Kooli“ lisamine või selle sealt eemaldamine ei muuda peatust läbiva liini olemust. Nende liinidega võivad sõita ka õpetajad, pensionärid, tööealine elanikkond ning miks mitte näiteks ka turistid. Reeglina asuvad koolid asulate keskustes, mistõttu kooli juures paiknevat peatust kasutab lai sihtrühm. Pakkudes avaliku liiniveo teenust muuhulgas ka põhikooli astme õpilastele, on tagatud mitmetes piirkondades ühistranspordiühendus, mida seal vastasel juhul poleks. Kui uuel hankeperioodil on kohalik omavalitsus kohustatud enda põhikooliastme õpilaste transporti ise korraldama, on neil kaks valikut. Kas teha ise või hüvitada ühistranspordikeskusele teenuse korraldamisega seotud kulud. Juhul kui kohalik omavalitsus peaks otsustama seda ise teha, võib see tuua kaasa teenuse killustatuse nii teenuse kvaliteedi kui ka kättesaadavuse osas. Lisaks õpilasliinide on vajalik loodavas juhendmaterjalis selgelt põhjendada, kuidas käsitletakse uuel hankeperioodil valla- ja linnalähiliine. Augustis 2020 toimunud kohtumisel Maanteeameti poolt esitletud rahastuse mudel ei arvesta reisijate tausta ega liikumisvajadustega, vaid käsitleb üksnes liini paiknemist ruumis. Ehk vaatamata bussireisijate vajadustele, liikumiste eesmärkidele ning elukohtadele peab veoteenuse eest tasuma kohalik omavalitsus juhul, kui liin ei kvalifitseeru maakonnaliiniks. Võtame näiteks Võru linnalähiliinid, mis ühendavad Võru valla ja Võru linna olulisi sihtpunkte. MNT ettepaneku kohaselt tuleb uuel hankeperioodil antud liinide linnasisese osa eest tasuda Võru linnal, ning ülepiirilise osa eest riigil. Võru linn on siinkohal tõstatanud küsimuse: Miks peab Võru linn tasuma ümberkaudsete kohalike omavalitsuste elanike Võru linna siseste liinide kasutamise eest? Ümberkaudsed vallad enda inimeste Võru linna sisese liini kasutamise kompenseerimisest ei ole huvitatud. Võru linn on maakonna elanike jaoks oluline tõmbekeskus, kus paiknevad peamised töökohad ja teenused, mis elukoha lähistel sageli puuduvad. 2 (3) Sarnane situatsioon valitseb ka Elva linna ja Elva valla näitel. Elva vald koosnes enne haldusreformi Elva linnast ja 4’st vallast, mis on nüüd liidetud üheks suureks KOV’iks, tõmbekeskusega Elva linn ja Tartu linn. Igal juhul on mõislik korraldada maakondliku ühistransporti ka valla siseselt. See soodustab tööjõu paremat liikumist ja ettevedu pikematele ja kiirematele bussiliinidele ja rongidele. Täna sõidab reisija vastavalt vajadusele ning ei huvitu piikonna administratiivsest jaotusest ning siin ei tohiks olla ka korralduslikke piire. Välja pakutud rahastusmudel neid ilmselgelt tekitab. Lõuna – Eesti piirkonna Ühistranspordikeskused on seisukohal, et välja pakutud rahastusmudel loob eeldused teenuse killustumisele. Sooviksime näha ühistranspordi rahastamise ja korraldamise tsentraliseerimist. Lõpuks korraldame me ühistransporti siiski MEIE inimestele ja MEIE raha eest. Selge visioon ning kindlalt sätestatud ja kõikidele võrdselt kohalduvad põhimõtted on aluseks vajadustele vastava ja kvaliteetse ühistransporditeenuse tagamisele. Palume tutvustada loodud juhendmaterjali ja anda juhiseid ühisel koosolekul, kuhu on kaasatud kõik ühistranspordikeskused. Loodud juhendmaterjal peab olema üheselt mõistetav kõigile osapooltele ja võrdsetel alustel. Juhul kui juhendmaterjali ei looda, tuleks analüüsida liinivõrgu neid osasid, mida uuel hankeperioodil riigi rahastusega tellida ei tohi, iga KOV’iga eraldiseisvalt kolmepoolsetel kohtumistel MTN – ÜTK – KOV. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sander Saar [email protected] 3 (3) Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 01.12.2020 10:40 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: [SPAM] Ühispöördumine Manused: 4-1101-1 30.11.2020 Valjaminev kiri.bdoc From: [email protected] <[email protected]> Sent: Tuesday, December 1, 2020 9:26 AM To: Maanteeamet <[email protected]> Subject: [SPAM] Ühispöördumine Lõuna piirkonna Ühistranspordikeskused on saatnud Teile ühispöördumise.