Maanteeamet · 3. detsember 2020
Sisu (failidest)
KORRALDUS
03.12.2020 nr 1-23/20/889
Riigihanke Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-Imavere lõigu I klassi
maantee eelprojekti koostamine (viitenumber
230334) riigihanke alusdokumentide muutmine
Riigihangete seaduse § 81 lg 1 ja § 82 ning Maanteeameti peadirektori 18.02.2020. a käskkirjaga
nr 1-2/20/158 kinnitatud „Volituste andmine“ alusel, muudan Maanteeameti strateegilise
planeerimise direktori 26.11.2020. a korraldusega nr 1-23/20/872 kinnitatud riigihanke „Riigitee
2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-Imavere lõigu I klassi maantee
eelprojekti koostamine“ (viitenumber 230334), riigihanke alusdokumente alljärgnevalt:
1. Kustutada HD III Tehnilise kirjelduse punkt 11.15 ja asendada see alljärgneva tekstiga:
„11.15 Koostada keskkonnamõju hinnang“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Lengi
strateegilise planeerimise direktor
/kinnitatud digitaalselt/
Tehniline kirjeldus
Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-Imavere lõigu I
klassi maantee eelprojekti koostamine
1. Projekti eesmärk
Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-Imavere lõigu I klassi
maantee eelprojekti koostamine vastavalt Järva, Jõgeva ja Tartu maakonnaplaneeringut
täpsustavale teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“ (edaspidi teemaplaneering).
Täpsustada teemaplaneeringuga kavandatud teede ja rajatiste asukohad.
Koostada tehniliselt ja majanduslikult optimaalne lahendus I klassi maantee ning selle
ehitamiseks ja kasutamiseks vajalikke teede ja rajatiste ehitamiseks.
Selgitada välja teede ehitamiseks ja hooldamiseks vajalik teemaa.
Viia läbi keskkonnamõju hindamine.
2. Olemasolev olukord
Projekteeritav teelõik asub Järva maakonnas Paide linnas ja Järva vallas (vt lisa 1. Objekti
asukohaskeem).
Teelõik on osa riigi põhimaanteest 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa. Maantee kuulub
Euroopa E-teede võrku, numbriga E263 ja üle-Euroopalisse transpordivõrgustikku TEN-T.
Samas on tegemist siseriiklikult tähtsa maanteega, mis ühendab üheksat maakonda
pealinnaga ning Luhamaa piiripunktiga.
Teelõigule on koostatud teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“. Teemaplaneering koos
keskkonnamõju strateegilise hindamisega (KSH) on Järva maakonna osas kehtestatud Järva
maavanema 30. novembri 2012 korraldusega nr 423. Teemaplaneeringuga on määratud
teede, eritasandiliste ristmike (liiklussõlmede) ja ristete asukohad maakonnaplaneeringu
täpsusastmes. Teemaplaneering koos lisadega on kättesaadav
https://maakonnaplaneering.ee/90
Liiklussagedused projekteeritaval põhimaantee lõigul jäävad 2019. aasta andmetel
vahemiku 8758-9382 a/ööp, millest raskeliiklus moodustab 15 %.
Projektalal on samaaegselt koostamisel:
o Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 111,5-131,5 asuva Adavere
ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekt ja KMH (projektala algus km 108,1)
o Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 90,0–142,0 Mäo-Pikknurme teelõigu
ulukite liikumise ja konfliktkohtade määramise analüüs
o Paide linna üldplaneering
o Järva valla üldplaneering
3. Lähteülesanne
3.1. Koostada riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-Imavere
lõigul I klassi maantee eelprojekt lähtudes teemaplaneeringust ja käesolevatest
tehnilistest tingimustest.
3.2. Projekteeritav lõik on teemaplaneeringus käsitletud lõikudena km 92-102 (Mäeküla
möödasõit), km 102-106 (Käsukonna möödasõit) ja km 106-116 (Imavere läänepoolne
õgvendus kuni km 112). Projekteeritava teelõigu orienteeruv ulatus on näidatud lisas
2. Projektala skeem ja teemaplaneeringu põhijoonise CAD fail on leitav lisas 3.
Teemaplaneeringu joonis.
3.3. Ehitamist, ümberehitamist ja remonti vajavate teede ning rajatiste maht tuleb välja
selgitada projekteerimise käigus.
3.4. Projekteerida ehitis infomudelina (BIM), mille tulemusena on võimalik
järgmistes tee-elukaare etappides digitaalsete infomudelite kasutamise ja
haldamise kasutuselevõtmine. Enne projekteerimise alustamist koostada BIM
rakenduskava lähtudes lisast 4 „Nõuded töövõtjale“ ja lisast 5 „AST BIM
juhend“.
3.5. Projekteerida tehniliselt ja majanduslikult optimaalsed lahendused.
3.6. Projekti koostamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106
„Tee projekteerimise normid” lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi
Maanteede projekteerimisnormid), sh I klassi maanteel kehtivatest nõuetest ja
alljärgnevatest lähteandmetest.
3.7. Arvestada järgmiste põhimaantee parameetritega:
3.7.1. lubatud suurim sõidukiirus – 120 km/h
3.7.2. projekteerimise lähtetase – rahuldav
3.7.3. sõiduradade arv – 2+2
3.7.4. sõiduraja laius – 3,5 m
3.7.5. kindlustatud peenra laius – 2,5 m
3.7.6. tugipeenra laius – 0,5 m
3.7.7. eraldusriba laius – 6,0 m
3.7.8. jalgratta- ja jalgtee laius – 2,5 m
3.7.9. viadukti kõrgusgabariit – min 5,5 m
3.7.10. rajatiste gabariidid määrata lähtudes Maanteede projekteerimisnormidest ja
kooskõlastada Tellijaga.
3.8. Tugimaantee 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia õgvendust käesoleva eelprojektiga
ei kavandata. Lahendada tugimaantee 49 ümberehitamine olemasolevas asukohas ja
kergliiklusteede ühendamine Imavere alevikus olemasoleva kergliiklusteega.
3.9. Projektalasse haarata väljaehitatud Valgma liiklussõlme (põhimaantee 2 ca km 86,3-
87,5) rambid ja kõrvalmaantee 15159 Mäo-Tarbja-Eivere-Korba projekteeritavate
kogujateede ühendamiseks, bussipeatuste, ulukitarade jt terviklahenduse koostamiseks
vajalikke rajatiste kavandamiseks.
3.10. Projekti koostamisel arvestada projektalale järgneval teelõigul koostamisel oleva
Adavere möödasõidu eelprojekti lahendusega.
3.11. Lahendada Mäo-Imavere teelõigu ulatuses eriveoste marsruut 7,0 m kõrgus- ja
laiusgabariidiga. Ristuvale tugimaanteele 25 lahendada juurdepääsud 6 m kõrgus- ja
laiusgabariidiga ning tugimaanteele 49 juurdepääsud 7 m kõrgus- ja laiusgabariidiga.
3.12. Projekteeritav põhimaantee koos kõigi tee ehitamiseks ja kasutamiseks vajalikke
rajatistega (tee mulle, katend, kraavid, rajatised, müratõkked, valgustus, jalgratta- ja
2
jalgteed jne) tuleb üldjuhul projekteerida teemaplaneeringu põhijoonisel esitatud tee
ja teekaitsevööndi alale.
3.13. Hinnata erinevate transpordiliikide (sh transiit- ja kohalik liiklus, kergliiklejad,
ühistransport) liikumisvajadusi projektiga hõlmatud alal ning arvestada projekti
koostamisel.
3.14. Tugi- ja kõrvalmaanteede, ühendus- ja kogujateede, kohaliku liiklust teenindavate jt
teede ristlõige kavandada lähtudes tee funktsioonist, projekteeritavast kiirusrežiimist,
prognoositavast liiklussagedusest ja liikluse koosseisust ning kooskõlastada need
Tellijaga. Ristlõike valimisel lähtuda Maanteede projekteerimisnormidest ja kehtivast
riigiteede liikluskorralduse juhisest.
3.15. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa
riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.
3.16. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga,
mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.
4. Eeluuringud
4.1. Selgitada välja planeerimis- ja ehitustegevus maantee trassikoridoris.
4.1.1. Selgitada välja kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud,
teeprojekti realiseerimist mõjutavad projekteerimistingimused ja projektid ning
arvestada nendega eelprojekti koostamisel.
4.1.2. Töövõtja peab välja selgitama ja esitama Maanteeametile andmed
planeeringutes, projekteerimistingimustes ja projektides toodud teede (sh
perspektiivsete mahasõitude) ja tehnovõrkude osas.
4.1.3. Töövõtja peab lisama projekti kehtestatud üld- ja detailplaneeringute ning
teeprojekti realiseerimist mõjutavate ehitusprojektide põhijoonised ning
nimetama kõik planeerimis- ja ehitustegevusest tulenevad kitsendused projekti
seletuskirjas.
4.2. Selgitada välja kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee asukoha
määramist ja ehitusprojekti koostamist ning käsitleda joonistel ja seletuskirjas.
Taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
4.3. Hinnata jalgratta- ja jalgteede vajadust.
4.3.1. Lähtuda kehtivatest planeeringutest, Maanteeameti juhendist „Kergliikluse
prognoosimise juhend“ ja kergliiklejate liiklusuuringust.
4.3.2. Teha koostööd kohaliku omavalitsusega selgitamaks välja olemasolevad ja
kavandatavad kergliiklejate tõmbepunktid.
4.3.3. Arvestada muuhulgas kohaliku liiklust teenindavate teede ja bussipeatuste
kavandatava asukohaga.
4.3.4. Jalgratta- ja jalgteede vajaduse hindamisel peab selguma:
4.3.4.1. milliste teemaplaneeringuga kavandatud jalgratta- ja jalgteede
projekteerimine on kergliiklejate liikumissuundi arvestades põhjendatud;
4.3.4.2. täiendavate teelõikude vajadus;
4.3.4.3. eritasandiliste ristumiste (tunnel, viadukt) ja teeületuskohtade vajadus ning
asukohad;
4.3.4.4. rattaparklate vajadus ja asukohad.
4.4. Hinnata bussipeatuste vajadust.
4.4.1. Selgitada välja projektalaga seonduvad bussiliinide marsruudid ja olemasolevate
bussipeatuste kasutatavus.
3
4.4.2. Koostöös kohaliku omavalitsuse, Järvamaa Ühistranspordikeskus MTÜ ja
Maanteeameti Ühistranspordiosakonnaga täpsustada teemaplaneeringuga
kavandatud bussipeatuste projekteerimise vajadust, sh täpsustada bussipeatuste
asukohad.
4.4.3. Hinnata kavandatavatele bussipeatustele juurdepääsetavust (kommerts- ja
maakonnaliinid, reisijad, sõidukite parkimine).
4.4.4. Liikuvuse tagamiseks hinnata bussipeatuste rajamise vajadust
liiklussõlmedesse/ ristete juurde ning sealjuures hinnata vajadust parklate
rajamiseks sõiduautodele ja jalgratastele (pargi ja reisi parklad), sõiduteede
tolmuvabaks muutmiseks või kergliiklusteede rajamiseks bussipeatustest lähima
asulani. Nimetatud tegevused on eelprojekti koosseisus.
4.4.5. Bussipeatuste kavandamisel arvestada Maanteeameti juhisega „Bussipeatuste,
platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted“.
4.5. Punktides 4.1.–4.4. toodud uuringud esitada ühise aruandena.
4.6. Liiklusuuringud:
4.6.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab:
4.6.1.1. Määrata liiklussõlme tüüpi ja projekteeritavate teede ristlõiget.
4.6.1.2. Arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset.
4.6.1.3. Määrata projekteeritavate teede koormussagedus.
4.6.2. Liiklusvoogude prognoosimiseks teostada liiklusloendused (automaat- ja
käsiloendus) põhimaanteel ja ristuvatel riigiteedel, sh ristmike liiklusloendused.
Enne uuringu teostamist esitada uuringute kava koos loenduspunktide
asukohaskeemiga Tellijale ettepanekute esitamiseks.
4.6.3. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist:
4.6.3.1. liikluse prognoosi;
4.6.3.2. liikluskoosseisu ja koormussagedust;
4.6.3.3. teenindustaset;
4.6.3.4. liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi sh
riigiteedel, kohalikel ja erateedel;
4.6.3.5. aruande kokkuvõtet.
4.6.4. Lähtuda Maanteeameti kodulehel leitavas uuringus „Liiklusuuringu juhendi ja
baasprognoosi koostamine“ sisalduvast liiklusuuringu koostamise metoodilisest
juhendist.
4.6.5. Liiklusprognoos koostada Maanteede projekteerimisnormide punktis 1.3 toodud
metoodikaga ja eelnimetatud uuringus sisalduva prognoosarvutuse tarkavaraga
või „Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040“ alusel.
4.6.6. Tellija teeb Töövõtja analüüsi põhjal otsuse, millise liikluskasvuga tuleb katendi
projekteerimisel arvestada.
4.6.7. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile digitaalselt.
5. Eskiis
5.1. Määrata kindlaks projekteeritava teelõigu täpne asukoht:
5.1.1. Objekti algus ja lõpp määrata asukohas, kus on võimalik projekteeritav maantee
optimaalselt kokku viia olemasoleva tee ja järgmise eelprojekti etapi
lahendusega.
5.1.2. Määrata projekteeritava teelõigu I ja II ehitusetapi algus ja lõpp (km ja asukoha
koordinaadid).
5.2. Koostada teemaplaneeringu, Maa-ameti LIDARi kõrgusandmete ja eeluuringute
4
tulemuste põhjal teede ning liiklussõlmede eskiisid, arvestades muuhulgas järgnevaga:
5.2.1. Valgma liiklussõlmes kommertsliinide bussipeatuste ja ühendusteede
rajamiseks koostada 2 eskiisvarianti.
5.2.2. Mäeküla liiklussõlme piirkonna kohta koostada 3 eskiisvarianti koos rajatiste
ja bussipeatuste asukoha määramisega, millest 1 variant on teemaplaneeringu
liikluslahendus.
5.2.3. Koigi liiklussõlme piirkonna kohta koostada 3 eskiisvarianti koos rajatiste ja
bussipeatuste asukoha määramisega, millest 1 variant on teemaplaneeringu
lahendus.
5.2.4. Käsukonna möödasõidu ja Paia liiklussõlme piirkonna kohta koostada 3
eskiisvarianti koos rajatiste ja bussipeatuste asukoha määramisega, millest
1 variant on teemaplaneeringu liikluslahendus.
5.2.5. Esitada I klassi maantee tüüpsed ristlõiked eskiisi staadiumis. Olemasolevas
teekoridoris kavandada võimalusel põhimaantee ühele poole laiendamine. Juhul
kui on põhjendatud tee laiendamine mõlemale poole, tuleb arvestada, et
ehitusaegselt tuleb tagada laiusgabariit 7 m liikluse all ehitamiseks.
5.2.6. Analüüside eritasandiliste ristete ja liiklussõlmede vajadust, lahendusi ning
määrata täpsustatud asukohad.
5.2.7. Määrata eriveoste marsruudi teekoridor.
5.2.8. Vältida teede süvendisse kavandamist survelise põhjaveega aladel.
5.2.9. Määrata terviklahenduse realiseerimiseks vajalikke teede ehitamise,
rekonstrueerimise ja remondi eeldatav maht.
5.3. Hinnata rajatiste puhul, kas otstarbekam on rajada viadukt kõrvalteele või
põhimaanteele.
5.4. Esitada vooluveekogudega seotud rajatiste lahendus (sild, torusild, truup).
5.5. Määrata projekteeritavate teede funktsioon, kaitsevööndite ulatus ja teha ettepanek
teede omandi osas. Koostada teede funktsiooni, tee laiust ja katte tüüpi ning omandi
ettepanekut illustreeriv skeem.
5.6. Eskiisis hinnata erinevate eskiisvariantide orienteeruvat ehitusmahtu ja maksumust
ning teostada tasuvuse eelarvutus.
5.7. Töö käigus analüüsida alternatiivseid lahendusi. Analüüsi tulemusel teha kaalutletud
ja põhjendatud ettepanek tehniliselt ja majanduslikult optimaalse eskiisvariandi
valikuks.
5.8. Tellija poolt heaks kiidetud eskiisvariant võtta aluseks põhiuuringute ja eelprojektide
koostamisel.
5.9. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta
Eesti mastaabis ja ülevaatlik eskiis ortofotole (koos kinnistute piiride ja andmetega).
6. Keskkonnamõju hindamine
6.1. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõju hinnang, lähtudes
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) sätetest.
6.2. Keskkonnamõju hinnang (KMH) koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab
hinnata kõiki projektiga kaasnevaid asjakohaseid mõjusid, kuid mitte enne, kui on
selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht.
6.3. KMH koostamisel lähtuda mh Rewild OÜ koostatavast uuringust „Riigitee 2 Tallinn-
Tartu-Võru-Luhamaa km 90,0–142,0 Mäo-Pikknurme teelõigu ulukite liikumise ja
konfliktkohtade määramise analüüs“. Eelnimetatud uuringu eesmärgiks on selgitada
olemasoleva ning kavandatava transpordi ja ulukite liikumisteede vahelised
konfliktialad ning esitada võimalikud leevendavad meetmed elupaikade sidususe
tagamiseks, sõltuvalt teemaplaneeringu ning seirega samaaegselt koostatavate
5
eelprojektide eesmärkidest ja lahendustest. Lisaks uuritakse kahepaiksete ja roomajate
võimalikku esinemist uuritaval alal (sigimis- ja talvitumisveekogude esinemine, elu ja
rändealad) ning selgitakse leevendavate meetmete rakendamise vajadus teeprojektis.
Uuritavateks liigirühmadeks on imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Töö periood on
22.07.2020–22.08.2022, vahearuanne esitatakse 22.08.2021. Lisas 13 on leitav Mäo-
Pikknurme lõigu ulukiseire uuringu seirekava.
6.4. Keskkonnamõju peab hindama või hindamist juhtima füüsiline isik, kellel on
keskkonnamõju hindamise litsents või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja
kaudu (juhtekspert KeHJS § 14 tähenduses). Juhtekspert peab keskkonnamõju
hindamisse kaasama eriala spetsialiste (moodustama eksperdirühma), kui tema
kvalifikatsioon ei ole keskkonnamõju hindamiseks piisav kõigi kavandatava
tegevusega kaasneda võivate asjakohaste mõjude osas.
6.5. Töövõtja koostab muuhulgas keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande
avalikuks aruteluks illustreerivad joonised, mis tutvustavad maanteelõikude ja
liiklussõlmede lahendusi ning tutvustab aruteludel projektlahendust.
6.6. Keskkonnamõju hindamise raames tuleb muuhulgas teostada vajalikus ulatuses
välitööd ning kaitsealuste isendite ja liikide elupaikade hindamine.
7. Projekteerimistingimuste menetlus
7.1. Tellija viib projekteerimistingimuste andmise menetluse läbi eskiisi alusel. Töövõtja
valmistab ette projekteerimistingimuste andmise menetluse läbiviimiseks vajalikud
joonised ja projektlahenduse selgitused sh kinnisasjade omanikele, keda projektiga
ettenähtud tööd otseselt mõjutavad (nt maavõõrandus, mahasõitude likvideerimine,
kinnisasjale juurdepääs, kraavid, haljastuse või ehitiste likvideerimine, kitsendused
jms).
7.2. Projekteerija kohustub koostama vastuse projekteerimistingimuste menetluse raames
esitatud märkustele, küsimustele ja vaietele jne 10 päeva jooksul peale Tellija poolt
edastatud vastavasisulist kirjaliku korraldust.
7.3. Töövõtja kohustub korrigeerima projekteerimistingimuste andmiseks koostatud
projektlahendust vastavalt Tellija korraldustele. Projekti muutmist võivad tingida
Tellija otsused projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud puudutatud
asutuste ja isikute arvamustele, kooskõlastavate asutuste märkustele ning vaided.
7.4. Töövõtja korraldab projektlahenduse tutvustamise (avaliku arutelu) kohalikus
omavalitsuses või kogukonna keskuses. Töövõtja koostab avalikustamisest
osavõtjatele arusaadavad maanteelõikude ja liiklussõlmede lahendusi illustreerivad
joonised ja videod ning tutvustab avalikustamisel projektlahendust.
8. Põhiuuringud
8.1. Töövõtja peab arvestama, et uurimustööde maht võib täpsustuda peale eskiisi
valmimist ja avalike arutelude läbiviimist. Täiendavalt tehtavate uurimistööde eest
makstakse vastavalt Lepingule.
8.2. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda
Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse
korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“.
8.3. Topo-geodeetiline uuring teostada mahus, mis võimaldab maantee, liiklussõlmede,
jalgratta- ja jalgteede, kogujateede, rajatiste, sh silla ja vete äravoolurajatiste
ehitusprojekti ja geodeetilise alusplaani koostamist.
8.3.1. Topo-geodeetilised uuringud teostada vastavalt majandus- ja taristuministri
14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
6
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori
13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-
geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“.
8.3.2. Näha ette geodeetilise joonise mõõtkava 1:500, tellija nõusolekul väljaspool
tiheasustusala M1:1000.
8.3.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik
rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide
ja nivelleerimiskäigu skeem.
8.3.4. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses.
8.3.5. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM).
Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii
AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga.
8.3.6. Mõõdistusala indikatiivse mahu hindamisel lähtuda teemaplaneeringu
joonisest (lisa 3). Mõõdistusala tegelik ulatus määrata valitud eskiisvariandi
alusel.
8.3.7. Uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala
peab olema tee eelprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku
viimiseks vajalikus mahus ning võimaldama hinnata lahenduse sobivust
keskkonda.
8.3.8. Töövõtjal tuleb koostada enne mõõdistustööde algust mõõdistusala plaan
ja esitada tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale. Töövõtja
vastutab piisava mõõdistusala ulatuse ja uuringute mahu eest.
8.3.9. Mõõdistus teostada projekteeritava maantee koridoris järgnevalt:
8.3.9.1. Põhimaanteel vähemalt 120 m laiuselt (projekteeritava tee ja tee
kaitsevööndi ulatuses).
8.3.9.2. Tugi- ja kõrvalmaanteel, kogujateedel jt maanteedel vähemalt 70 m
laiuselt (projekteeritava tee ja tee kaitsevööndi ulatuses).
8.3.9.3. Liiklussõlmedes rampide teljest vähemalt 50 m ulatuses rambist
väljapoole ja kogu ala, mis jääb liiklussõlmes rampide sisse.
8.3.9.4. Jalgratta- ja jalgteed mõõdistada vähemalt 20 m laiuselt projekteeritava tee
teljest mõlemale poole.
8.3.9.5. Mõõdistada projekteeritavatel teedel paiknevad olemasolevad sillad ja
truubid.
8.3.10. Ristuvatel vooluveekogudel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete
ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) ja silla projekteerimiseks vajalikus
mahus (vähemalt 100 m üles- ja allavoolu).
8.3.11. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number,
absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas
kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast,
läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse
reguleerimise ulatus (min-max)).
8.3.12. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemist mõõdistusalal ja sügavusi/kõrguseid ning
koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate tehnovõrkude
asukohad ja sügavus/kõrgus kanda plaanile.
8.3.13. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma
märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis
numbriga ja tähistada ka plaanil.
8.3.14. Mõõdistada kõik mõõdistusalasse jäävad truubid. Esitada geodeetilisel
alusplaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi
materjal. Topo-geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab
7
veeviimarite terviklahenduse projekteerimist.
8.3.15. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ja Maa-ameti geoportaalist
vektorkujul kättesaadavad katastriüksuste piirid. Koostada piiriandmete
aruanne, milles esitada muuhulgas piiriprotokollide andmed ja hinnang
piiriandmete täpsustamise vajaduse kohta (enne krundijaotuskava koostamist).
8.3.16. Koostada tabel piirnevate maaüksuste andmetega (kinnistusregistriosa number,
katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress), mõõdistusviisi (L-Est,
plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta.
8.3.17. Topo-geodeetilise uuringu aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega,
Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega.
8.3.18. Kooskõlastuste tulemused ja topo-geodeetiliste uuringute aruanne esitada
vastavalt juhendile „Tee ehitusprojekti ja uuringute tulemuste esitamise
juhend“ kirjeldusele.
8.3.19. Vormistusnõuded:
8.3.19.1. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli .dtm,
.dwg ja LandXML formaadis.
8.3.19.2. Esitada mudelifailidena kõik projektlahendusega seotud rajatised,
elemendid. Täpsem nimekiri esitatavatest mudelitest toodud lisas 6.
Esitatavate mudelite nimekirjad.
8.3.19.3. Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides näidatud ala
kohta.
8.3.19.4. Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud
murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv,
kraavide ülemine ja alumine serv).
8.3.19.5. Maapinnamudeli failis peavad olemas esitatud maapinna
samakõrgusjooned. Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,1m.
8.3.19.6. Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ning hoonete ning muude
rajatiste juures.
8.3.19.7. Esitada olemasolevad tehno- ja muud rajatised 3-mõõtmeliste mudelitena
LandXML, .dwg või .ifc formaadis rajatise tüübi kaupa erinevates
failidena (vastavalt rajatise eripärale sobilikus formaadis).
8.3.20. Andmete puudumisel (nt sügavusandmed), tuleb mudelis kajastada eeldatavaid
asukohti, erisused kirjeldada ära mudeli kaaskirjas. Andmete puudumise kohta
tuleb lisada andmete omanikupoolne vastavasisuline kiri.
8.4. Teostada geotehnilised uuringud.
8.4.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462
kinnitatud juhendist “Geotehniliste uuringute juhised” ning EVS-EN 1997-
1:2005+A1:2013+NA:2014 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad.
8.4.2. Uuringute indikatiivse mahu hindamisel lähtuda teemaplaneeringus
kavandatud teedest ja rajatistest. Uuringute tegelik maht määrata valitud
eskiisvariandi alusel.
8.4.3. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste
uuringute kava, mis edastada ettepanekute tegemiseks Tellijale.
8.4.4. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab
maantee, liiklussõlmede, jalgratta- ja jalgteede, kogujateede ja rajatiste ehituse
eelprojekti koostamist.
8.4.5. Rajatistel peab uuringute aruanne sisaldama: puuraukude ja surupenetratsiooni
põhjal pinnase omaduste määramist, et oleks tagatud standardi järgne
uurimussügavus allapoole projekteeritavaid vaiu või vundamente;
8
uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab olema piisav usaldusväärse
ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks; pinnasekihtide omaduste määramist
laboratoorsete uuringute näol.
8.4.6. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline
puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus
ning piki teed soise ala algus ja lõpp.
8.4.7. Rajatiste põhjalikud uuringud teostada peale rajatiste täpsete asukohtade
väljaselgitamist. Lähtuda „Geotehniliste uuringute juhisest“, välja arvatud
punktis 1.16 toodud rajatiste eelprojekti koostamiseks minimaalselt lubatud
puuraukude arvust. Rajatiste eelprojekti koostamiseks tuleb teha rajatise
teljel vähemalt 2 puurauku.
8.4.8. Töövõtja vastutab piisava uuringupunktide mahu ja rajamissügavuse eest.
8.4.9. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls
formaadis. Täpsemad juhised vt p.8.41 juhendist.
8.4.10. Geotehniliste uuringute aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile
digitaalselt.
8.4.11. Geotehnilised uuringud ja laboriproovide andmed esitada Maa-ametile vastavalt
02.10.2020 korraldusele 1-17/20/2284 lingil
https://adr.envir.ee/et/document.html?id=d0e235a3-dc57-410c-aaa9-a513b4c43b04
8.5. Sildade ja üle 2 m läbimõõduga truupide projekteerimiseks teostada vajalikud
hüdroloogilised uuringud ja arvutused koos vooluveekogu geodeetilise
mõõdistamisega.
8.5.1. Teostada vooluveekogu sängi geodeetiline mõõdistamine planeeritavast
rajatisest kummalegi poole vähemalt 100 m ulatuses (sh lisaharud, voolusängi
ristlõiked iga 50 m tagant).
8.5.2. Hüdroloogiline uuring peab koosnema järgmistest arvutustest:
8.5.2.1. vooluveesängi pikikalde määramine mõõdistatud alal;
8.5.2.2. vooluveekogu valgala määramine;
8.5.2.3. veevooluhulga määramine (analoog jõe põhjal);
8.5.2.4. max. vooluhulga määramine (arvestades tõenäosust);
8.5.2.5. normaal- ja kõrgveetasemete määramine;
8.5.2.6. torusilla korral optimaalse ristlõike määramise;
8.5.2.7. toru läbilaskvusest tulenev paisutuse kõrguse- ja paisutusala suuruse
määramine.
8.5.3. Vajalik veetaseme modelleerimine rajatavate sildade asukohas. Plaani joonistel
näidata ära kõrgvee tase ehk üleujutatud ala.
8.5.4. Täiendavad tingimused: arvutuslik kõrgveetase ei tohi ületada 75%
toruristlõikest.
8.5.5. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile digitaalselt.
8.6. Koostada katendi projekt.
8.6.1. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projekteeritavatele teedele.
8.6.2. Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema
versiooniga liiklusuuringute ja geotehniliste uuringu andmete alusel.
8.6.3. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette
kulumisvaru 1 cm.
8.6.4. Teostada katendi arvutus vähemalt kolmele katendikonstruktsiooni variandile
(KS või killustikust alus vms).
8.6.5. Ühe variandina tuleb kaaluda konstruktsiooni, milles kasutatakse kohalikke
9
materjale (~50 km raadiuses).
8.6.6. Arvestada, et alates 4 m kõrgusest muldest tuleb teostada stabiilsus- ja
vajumisarvutused min 200 m sammuga.
8.6.7. Teostada olemasolevate katendite seisukorra hindamine:
8.6.7.1. Töövõtja peab hindama projektlahendusega seotud olemasolevate teede
seisukorda ja vastavust kavandatavale liikluskoormusele.
8.6.7.2. Põhimaantee osas teostada hindamine vastavalt Pavement Management
System (PMS) või mõne muu Tellija poolt aktsepteeritud
hindamissüsteemi põhjal.
8.6.7.3. Aruanne peab sisaldama põhjendatud hinnanguid edasisteks tegevusteks,
millega põhiprojekti koostamisel arvestada. Tuua välja võimalikud teede
remondi ja rekonstrueerimise meetmed.
8.6.8. Katendi aruandes tuleb välja tuua karjääride asukohtade ülevaade 50 km
raadiuses (Maa-ameti jm andmetele tuginedes) koos veokaugustega objekti(de)
keskele. Andmed grupeerida tabelis 10, 30 ja 50 km kaupa. Karjääride omanikelt
tuleb küsida maksumused, materjalide omadused, saadaolevad kogused (esitada
koondtabelina).
8.6.9. Katendi arvutamisel ja variantide võrdlemisel (tasuvus) tuleb esmalt ette näha
viimase SMA kihi paigaldamine 7 aastat pärast objekti valmimist (arvutus tuleb
teha nii 7. ja 20. aasta liikluskoormusele) ning ka kohene SMA paigaldamine.
Projekteerimise käigus võib Tellija vastavalt tasuvuse tulemusele SMA
paigaldusaastat ettepoole tuua. Tasuvuses näha ette mõlemad variandid, koos
SMA kihi kohese paigaldamisega ning selle 7 aastat hilisema paigaldamisega.
8.6.10. Katendi konstrueerimise aruanne peab muuhulgas sisaldama katendi variantide
võrdlust koos variantide maksumustega ning erilahenduste ehitustehnoloogia
kirjeldust. Võrdlus peab võtma arvesse katendi ehitusmaksumuse ning
kulutused, mida tuleb teha 20 aasta kasutusperioodi jooksul (remont,
rekonstrueerimine).
8.6.11. Eraldi tuleb välja tuua ehitusaegseteks massvedudeks kandevõime tugevdamist
või katte taastamist vajavad teed koos maksumusega.
8.6.12. Koostada variantide tüüpsed ristprofiilid ning anda põhjendatud soovitus
katendikonstruktsiooni valiku osas.
8.6.13. Peale katendiarvutust kirjeldada materjalide nimetused kehtiva Elastsete
teekatendite projekteerimise juhendi L2T3 järgselt.
8.6.14. Katendi aruanne, mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab
katendivariantide võrdlust ning tüüpseid ristprofiile, esitada otsustamiseks
Tellijale.
9. Keskkonnaalased uurimistööd
9.1. Teostada mürauuring:
9.1.1. Mürauuring peab arvesse võtma kõige värskema liiklusloenduse ja
liiklusprognoosi tulemusi (vastavalt liiklusuuringule).
9.1.2. Mürauuring peab käsitlema ehituse järgset ja prognoositavat olukorda vastavalt
keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
toodud tingimustele, mis toob maantee liikluse puhul esile põhjamaade
mõõtemeetodile NT ACOU 056, mis on sobilik müratõkete toimise
hindamiseks. Mürauuringus peab välja tooma teised olulised müraallikad
piirkonnast ning nimetama uuringud, milles on nende müratasemeid hinnatud.
Seletuskirjas peab olema akustilisest mudelist välja toodud 3D pilt. Mudeli
10
mõõtmed ja arvutusalade valik ning mürauuringu sisu kooskõlastada Tellijaga
kirjalikult e-kirja teel.
9.1.3. Mürauuringus peab olema välja toodud müratõkete heliisolatsiooni- ja
helineelduvusvõime vastavalt standardile EVS-EN 14388:2015.
9.1.4. Ehitamise järgne olukord - liiklusloenduse andmete alusel projekteeritud
lahendusega mürakategooriate aladel ja müratundlike hoonete fassaadidel
(fassaadi arvutus, i.k. building evaluation) arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid
2 meetri kõrguselt, mis ületavad Ld > 55 dB ja Ln > 45 dB. Mürakaardid
ehitusjärgses olukorras koos ja ilma müratõketeta arvutatud Ld ja Ln
müraindikaatorid.
9.1.5. Prognoositav olukord - perspektiivseks olukorraks loetakse tee plaanilist ja
kõrguslikku lahendust ning tee liiklussagedust tee avamisele järgneval 20 aastal.
Perspektiivse olukorra müra peab olema kirjeldatud projekteeritud lahendusega
mürakategooriate aladel ja müratundlike hoonete fassaadidel (fassaadi arvutus,
i.k. building evaluation) arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid 2 meetri kõrguselt,
mis ületavad Ld > 55 dB ja Ln > 45 dB. Mürakaardid prognoositava
liiklussagedusega koos ja ilma müratõketeta arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid.
9.1.6. Müratõkete vajadus eluhoonete juures vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016
määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ esitada olemasoleva, ehitamise järgse
olukorra ja perspektiivse liiklussageduse alusel tabelina. Müratõkkeid rajatakse
vaid eluhoonena kasutusluba omavate hoonetele, mille kontroll toimub
Ehitisregistri alusel. Eraldi lõiguna tuua välja analüüs kategooriate
rakendamisest normtasemete määramisel. Üldplaneeringus välja toodud
kategooriate arvestamisel võib olla vastuolu, kui müratundlike alade
kategooriate määramise aluseks olnud maakasutuse juhtotstarvet kavandatakse
muuta või muid alasid kavandatakse muuta müratundlikeks aladeks. Nende
alade puhul peab käsitluse kokku leppima Maanteeametiga.
9.1.7. Müratõkete toimivus nii ehitusjärgselt kui perspektiivses olukorras peab olema
müratundliku hoone teepoolsel fassaadil ehk hinnatava punkti juures vähemalt 5
dB.
9.1.8. Müratõkete kõrgus maanteede ääres peab olema vähemalt 3 meetrit teekattest.
9.1.9. Vertikaalsed arvutused peab esitama kokkuleppel Tellijaga, eelkõige keerulise
geomeetriaga asukohtades. Iga müratõkke kohta tuleb eraldi 3D pilt teha ning
vertikaalne arvutus.
9.1.10. Mürakaardid .pdf formaadis sisse zoomitavad.
9.1.11. Arvutusruudu suurus ei tohi olla suurem kui 3 m x 3 m, mudeli kõrgusandmetena
peab kasutama projekteeritud lahendust, geodeetiliste mõõtmiste andmeid
(teeprojekti geodeetiliste uuringute DTM mudeli) ning Tellijaga kooskõlastatud
kõrgusjooni.
9.1.12. Sõidukiirus valida vastavalt projektlahenduses toodud lubatud sõidukiirusele.
9.1.13. Kasutada ööpäevast liikluse jaotust ja raskeliikluse ööpäevast osakaalu
jagunemist, mis põhineb uuringul „Püsiloenduspunktide liikluskoosseisu ja
kiiruse uuring“, kui liiklusprognoos ei näe ette muud prognoositavaks aastaks.
9.1.14. Müraarvutustarkvara tingimused – tuleb kasutada tarkvara viimast versiooni,
müra vertikaalne arvutus ja kujutamine, 3D pildi võimalus mudelist,
fassaadiarvutus hoonel (i.k building evaluation), võimalus märkida
mürakaartidel erinevate värvidega müratundlikud ja teised hooned, mürakaardi-
ja punktiarvutuse võimalused, mudeli .shp, .cna või .dxf eksportimise võimalus.
9.1.15. Müratõkete tõhususe kontrollimiseks lisada ehitushanke lepingusse tingimus
11
esitada mõõtmispunktid koos arvutustulemustega vastavalt põhjamaade
mõõtemeetodile NT ACOU 056.
9.1.16. Mürauuringu koostaja peab omama vähemalt 5 aastast kogemust mürauuringute
koostajana ning tõendama, et on koostanud vähemalt 2 mürauuringut pindalaga
50 000 m2, kus on käsitletud maanteeliiklust ja müraleevenduse meetmeid
müratõkete näol.
9.1.17. Mürauuringu seletuskiri koos mürakaartidega esitada Tellijale projekteerimise
käigus digitaalselt. Mürauuringu mudel esitada .shp, .cna või .dxf failides.
9.2. Õhusaaste hajuvusuuring
9.2.1. Viia läbi riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-
Imavere lõigu õhusaaste näitajate hajuvusuuring (modelleerimine) piirkondades,
kus suurema liiklussagedusega tee osad (eelkõige liiklussõlmed) asuvad asustuse
läheduses või kui asustus asub tee vahetus läheduses, lähtudes käesolevaga
esitatud ja keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 62 „Õhukvaliteedi
hindamise kord“ nõuetest (teeprojekti õhusaaste modelleerimisele kohaldatav
osa) ning kasutades aktsepteeritud õhukvaliteedi arvutusliku hindamise meetodit
(arvutusprogrammi).
9.2.2. Modelleeritavad näitajad: peenosakesed PM2,5, PM10 ja gaasilised saasteained
NO2, SO2 ja CO.
9.2.3. Modelleeritavad stsenaariumid vastavalt koostatavale liiklusuuringule
(prognoosile): ehitusjärgne, perspektiivne (20 a). Iga saasteaine osas esitada
hajuvuskaardid vastavalt nende osas kehtestatud piirväärtustele (1 h, 24 h, aasta).
9.2.4. Modelleerimisvõrgustiku võrgusilma suurus 20x20 meetrit.
9.2.5. Modelleerimise tulemused esitada hajuvuskaartide ja seletuskirjana digitaalselt.
10. Arheoloogiline uuring
10.1. Viia läbi riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-Imavere
lõigu arheoloogiline uuring.
10.2. Arheoloogiline uuring peab hõlmama kogu planeeritud I klassi maantee tee ja
teekaitsevööndi koridori ning planeeritud kogujatee tee ja teekaitsevööndi koridori
(Mäo-Imavere lõigu uued teed ja teekaitsevööndi koridorid).
10.3. Arheoloogiline uuring peab koosnema järgmistest osadest:
10.3.1. Uuringute esimeses etapis olemasolevate materjalide (arhiiviallikate)
läbitöötamine ning maastikuanalüüs kaugseire meetodeid kasutades (sh
ajaloolised kaardid ja maakasutusplaanid, kohapärimus, aerofotod, Maa-ameti
kõrgusandmete põhjal tehtud reljeefimudelid).
10.3.2. Teises etapis maastikuleire (arheoloogiapärandi otsimine maastikul visuaalse
vaatluse ning väikesemahuliste šurfide või muu pinnaseuuringu abil,
arheoloogiliste leidude kogumine):
10.3.2.1. kohtades, kus esimeses etapis tuvastati objekte, millel võiks olla
arheoloogiline väärtus (nt kõrgemad sümmeetrilised kuhilad, madalad
lohud jms, mis võivad viidata mineviku inimtegevuse jälgedele) ja
10.3.2.2. kohtades, mille võimalik arheoloogiline väärtus tuvastati kohapärimuse ja
ajalooliste kaartide põhjal.
10.4. Kõik uuringu etapid dokumenteeritakse ning esitatakse Muinsuskaitseametile ja
tellijale nõuetekohase aruande vormis.
10.5. Uuringu tulemuste alusel kujundab Muinsuskaitseamet otsuse kultuuripärandi
säilimise tagamiseks vajalike sammude osas (sh millises ulatuses tuleb läbi viia
arheoloogilised kaevamised, võimalikud trassikoridori muutmised jmt).
12
Projektlahenduse muutmist ja/või lisauuringute vajadust käsitlevad otsused koos
töövõtja ettepanekuga esitada tellijale seisukoha andmiseks.
10.6. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS
§-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70).
10.7. Uuringu läbiviija peab Muinsuskaitseametit teavitama leirest ja esitama koos teatisega
nõuetekohase uuringukava.
10.8. Uuringu aruanne koos Muinsuskaitseameti otsusega tuleb esitada tellijale digitaalselt.
11. Eelprojekt
11.1. Koostada riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-Imavere
lõigu eelprojekt.
11.2. Eelprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud
eelprojekti koostamise nõuetele.
11.3. Tee ja sellega funktsionaalselt koostoimivate rajatiste ehituse eelprojektid tuleb
koostada ehitusloa andmiseks piisavas mahus.
11.4. Teelõik tuleb jagada kaheks eraldi realiseeritavaks etapiks. Mõlema etapi kohta
koostada eraldi projekti kaust. Etappide piirid selgitada välja projekti koostamisel.
11.5. Määrata projektis teede funktsioon ja teha ettepanek teede omandi osas.
11.6. Eelprojektis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud:
11.6.1. põhimaantee lahendus, sh liiklussõlmed, tugimaantee, risted ja ristmikud,
kogujateed, jalgratta- ja jalgteed jms;
11.6.2. rajatised;
11.6.3. eriveoste marsruudid ning vajadusel ümbersõidud;
11.6.4. olemasoleva teedevõrgu ümberehitamine;
11.6.5. teevalgustus ja -seadmed;
11.6.6. tehnovõrkude ümberehitus;
11.6.7. sademevete ärajuhtimise lahendused ja täiendavate uuringute vajadus;
11.6.8. juurdepääsud kinnistutele, vajalikud ühendusteed ja kogujateed;
11.6.9. bussipeatused koos neid ühendavate jalgteedega;
11.6.10. parklad, puhkekohad;
11.6.11. kavandatavad müratõkkerajatised;
11.6.12. loomade liikumisega seotud rajatised;
11.6.13. tehniliselt vajalik teemaa.
11.7. Koostada lisaks topo-geodeetilisele alusplaanile ka ülevaatlik projektlahendus
ortofotole (koos kinnistu piiridega).
11.8. Projekteerida rajatiste ehituse eelprojektid:
11.8.1. Põhjaka sild (217) üle Esna jõe sildade ehituse eelprojektid (põhimaantee ja
kogujateed);
11.8.2. Neeva kanali ja Navesti jõe sildade ehituse eelprojektid (põhimaantee ja
kogujateed, rajatiste arv selgub projekteerimise käigus);
11.8.3. Mäeküla liiklussõlme rajatiste eelprojektid;
11.8.4. Koigi liiklussõlme rajatiste eelprojektid;
11.8.5. Imavere liiklussõlme rajatiste eelprojektid;
11.8.6. eeldatavalt 4 kergliiklustee eritasandilist ristet – tunnel/ viadukt (rajatiste arv
täpsustub uuringute ja arutelude tulemusel);
11.8.7. eeldatavalt 7 maantee ristet – tunnel/viadukt (rajatiste arv täpsustub uuringute ja
arutelude tulemusel);
11.8.8. ulukite, sh suurulukite eritasandiline ülepääs – tunnelid/ eeldatavalt 3 ökodukti
(rajatiste arv ja asukohad selguvad ulukiuuringu ja keskkonnamõju hindamise
13
tulemusel).
11.9. Koostada müratõkkerajatiste eelprojektid.
11.10. Koostada teevalgustuse eelprojektid.
11.11. Koostada tehnovõrkude eelprojektid.
11.12. Koostada ehitusmaksumuste kalkulatsioon.
11.13. Tasuvus- ja finantsarvutus.
11.14. Selgitada tehniliselt vajaliku teemaa ulatus ja koostada krundijaotuskava.
11.15. Koostada keskkonnamõju hinnang.
11.16. Tellija tellib eelprojektile liiklusohutuse auditeerimise ning projekti ekspertiisi.
Töövõtjal on kohustus parandada projekt vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud
märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse.
12. Krundijaotuskava
12.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa
võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava.
12.2. Tehniliselt vajaliku teemaa määramist tohib teha ainult Maa-ametilt taotletud
täpsustatud piiriandmete alusel.
12.3. Krundijaotuskava koostamisel tuleb arvestada Maanteeameti ettepanekutega
võõrandatavate alade määramisel ja töö vormistamisel. Täpsustavad nõuded
krundijaotuskava koostamiseks esitatakse projekti koostamise käigus.
12.4. Krundijaotuskavas esitada äralõiked, servituutide ja kasutusõiguse seadmise alad ning
projektiga ettenähtud tööd, mis kinnisasja omanike otseselt puudutavad (nt
kinnisasjale juurdepääsu muudatused, sademevete ärajuhtimine, haljastuse või ehitiste
likvideerimine, kitsendused jms).
12.5. Projektiga kavandatud tööd, mis otseselt puudutavad piirinaabreid jt kinnisasja
omanike, tuleb esitada krundijaotuskava kinnisasjade tabelis kinnisasjade lõikes.
12.6. Krundijaotuskava esitada Maanteeametile digitaalselt.
13. Tasuvusarvutus- ja finantsanalüüsid. Tulemuslikkuse analüüs.
13.1. Tasuvusarvutus teostada vastavalt „Maanteede projekteerimisnormide“ punktile 1.1
reaaldiskontomääraga 4%. Arvestada 20 aasta lõpus jääkväärtuseks 70%.
13.2. Tasuvusarvutus ja finantsanalüüs teostada kahele alternatiivile: 2+2 maantee ehituse
realiseerimine riigieelarve finantseerimisega ja projekteeri-ehita-rahasta-hoolda tüüpi
PPP projektina (ingl design, build, finance, maintain/DBFM tüüpi projekt,
projekteerimine-ehitusperiood ja eeldatavalt 20 aasta haldamine). Mäo-Imavere lõigu
kohta teostada Ernst & Young Baltic AS 05.06.2020 aruande p. 2, 3, 5 ja lisa 6 tööd
vähemalt sarnases detailsuses: https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/libatse-
nurme_ppp_aruanne_final.pdf
13.3. Lähteandmetena tuleb reeglina kasutada viimase aasta andmeid, põhjendatud juhtudel
vanemaid.
13.4. Tulemuslikkuse analüüs.
13.4.1. Tulemuslikkuse analüüsi aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist:
13.4.1.1. olemasoleva olukorra kirjeldust ja analüüsi;
13.4.1.2. kokkuvõtet liiklusuuringutest ja prognoosist;
13.4.1.3. tee, ristmike ja rajatiste variantide valikut ning võrdlust sh
hindamiskriteeriumeid;
13.4.1.4. kokkuvõtet tasuvusarvutusest ja finantsanalüüsist, riskide hindamist;
13.4.1.5. kokkuvõtet keskkonnamõjude hindamisest;
13.4.1.6. tehniliselt, majanduslikult ja keskkonnatingimustest lähtuvalt
projektlahenduse valikut ja põhjendusi;
14
13.4.1.7. kokkuvõtet läbiviidud projekti koosolekutest ja kooskõlastustest;
13.4.1.8. jooniseid ja skeeme.
13.5. Tasuvusarvutus ja finantsanalüüs.
13.5.1. Projekteerida majanduslikult tasuvad lahendused (tulu-kulu suhe > 1).
13.5.2. Töövõtja peab koostama korrigeeritud projekti tehnilisele lahendusele
tasuvusarvutuse vastavalt HDM-4 mudelile või sellega sarnasele ja võrreldavale
meetodile ning finantsanalüüsi.
13.5.3. Tasuvusarvutus peab sisaldama:
13.5.3.1. Metodoloogia kirjeldust;
13.5.3.2. Arvestatud alternatiive;
13.5.3.3. Ehitusaegseid otseseid ja kaudseid kulusid ning tulusid arvuliselt
väljendatuna;
13.5.3.4. Ekspluatatsiooniaegseid otseseid ja kaudseid kulusid ning tulusid;
13.5.3.5. Keskkonnamõjust tulenevaid otseseid (sh CO2 ja õhusaaste) ja kaudseid
kulusid ning tulusid;
13.5.3.6. Peamiseid eelduseid kulude ja tulude hindamisel;
13.5.3.7. Tulude ja kulude hindamist, mille mahtu ja väärtust ei saa lõplikult
määrata;
13.5.3.8. Projekti peamiseid kasusaajaid ja eeldatavat kasutusmäära;
13.5.3.9. Tasuvusarvutuses esitada majanduslik nüüdispuhasväärtus (ENPV),
sisemine tulumäär (ERR) ja tulu-kulu suhe;
13.5.3.10. Riskianalüüsi (hinnanguline mõju peamiste näitajate muutumise korral);
13.5.3.11. Kokkuvõtteid.
13.5.4. Kõik projektiga seotud otsesed ja kaudsed kulud ja tulud peavad olema
väljendatud arvuliselt.
13.5.5. Finantsanalüüs peab sisaldama:
13.5.5.1. Kasutatud metodoloogia kirjeldust koos arvestatud eeldustega;
13.5.5.2. Projekti majanduslikku eluiga;
13.5.5.3. Kapitalikulusid/investeerimiskulusid;
13.5.5.4. Genereeritud tulusid;
13.5.5.5. Ekspluatatsiooni ja korrashoiu kulusid projekti eluea jooksul;
13.5.5.6. Genereeritud tulusid projekti eluea jooksul;
13.5.5.7. Diskonteeritud rahavoogude analüüsi;
13.5.5.8. Riskianalüüsi.
13.6. Tasuvusarvutuse ja finantsanalüüsi tegemisel lähtuda Euroopa Komisjoni 2014. a kulu-
tulu analüüsi juhendist https://www.ttja.ee/sites/default/files/content-
editors/Struktuurifond/cba_guide.pdf
13.7. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile digitaalselt. Tasuvusarvutuse
ja finantsanalüüsi mudelid esitada MS Excelis. Tasuvusarvutuse aruanne esitada PDF,
Word ja Powerpoint versioonis.
14. Projektide koostamise üldised nõuded
14.1. Projekt tuleb koostada infomudelina ehk kolmemõõtmelise mudelina koos eelprojekti
(EP) atribuudiinfoga.
14.2. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.
14.3. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta
Eesti mastaabis.
14.4. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti
kohta (projekteeritav põhimaantee, kogujateed, kergliiklusteed, rajatised, piketaaž,
teede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus,
15
bussipeatused jne).
14.5. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning põhimõttelise
liikluskorraldusega.
14.6. Koostada projekteeritavate teede pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb
koostada ka kõigile rampidele ja ristmikele.
14.7. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi
konstruktsioonid, olemasolev- ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on
vastav tüüp projekteeritud.
14.8. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.
14.9. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.
14.9.1. Projektiga anda sademevete äravoolu lahendus, sh truupide jt veeviimarite
asukohad.
14.9.2. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja
taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi
valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti
koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise.
14.9.3. Vajadusel tuleb eelprojekti koostamise käigus teostada uuringud olemasoleva
veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja
renoveerimise kavandamiseks.
14.9.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada
Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi
valdajaga.
14.9.5. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist
katendikonstruktsiooni.
14.10. Põhimaanteel tuleb lahendada olemasolevate ristumiskohtade sulgemine ning
juurdepääsude tagamine kogujateede ja olemasoleva teedevõrgu kaudu.
14.11. Näha ette perspektiivsel tee maa-alal raadamise ning planeerimise- ja heakorratööd.
14.12. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima
arvutusliku auto (vajadusel eriveose) pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata
joonisel).
14.13. Projekteerimisel arvestada hooldetehnika juurdepääsude ja tagasipöördekohtade
vajadusega.
14.14. Projekti koostamisel arvestada põhimaanteel ehitusaegse liikluse tagamise vajadusega.
Projektis käsitelda ehitusaegse liikluskorralduse põhimõtted.
14.15. Seletavas osas käsitelda täiendavate uuringute vajadused, suunised ja soovitused
põhiprojekti koostamiseks.
14.16. Koostada töömahtude tabel vastavalt kehtivale juhendile „Teetööde tehnilised
kirjeldused“. Töömahtude tabel koostada etapiviisiliselt.
14.17. Koostada eeldatava ehitusmaksumuste kalkulatsioonid töömahtude ja tööde
ühikhindade alusel. Teetööde ühikhinna kujundamisel lähtuda TTÜ 2013.a. koostatud
teadustööst „Teetööde ühikhinnad ja nende prognoos aastani 2022“, ERC
Konsultatsioonid OÜ uuringust „Maanteeameti teetööde ühikhindade prognoos
aastani 2027“ ja Tellija täpsustustest.
14.18. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb etappide lõikes eraldi välja tuua maanteede,
kergliiklusteede, ristmike, rajatiste, valgustuse ja tehnovõrkude ehitusmaksumused.
Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete,
maade võõrandamise, tehnilise projekteerimise ja ehitusjärelevalve maksumuste
kalkulatsioonid esitada eraldi.
14.19. Koostada ülevaatlik video eelprojekti lahendusele, tutvustamaks projektlahendust, mis
on sobitatud olemasolevasse keskkonda. Videos tuleb näidata pindade katted -
16
haljastus, katend ja rajatiste pinnad. Videost peab olema võimalik tuvastada ristmike
üldist lahendust, bussipeatuste asukohti, sõiduradade arvu, jalg- ja jalgrattateid ning
kogujateid.
15. Rajatised
15.1. Projekteeritavas lõigus ristub põhimaantee Esna jõe, Neeva kanali ja Navesti jõega.
15.2. Teostada projektala teedel olemasolevate sildade ja üle 2 m truupide seisukorra uuring,
kus lisaks seisukorrale hinnatakse kandevõime vastavust projekteeritavate teede
liikluskoormusele.
15.3. Projekteerida Esna jõe sildade ehituse eelprojektid (põhimaantee ja kogujateed).
Arvestada km 88,586 Põhjaka silla (217) lammutusprojekti koostamisega.
15.4. Projekteerida põhimaanteel Neeva kanali ja Navesti jõe sildade ehituse eelprojektid
(põhimaantee ja kogujateed).
15.4.1. Lähtuvalt projektlahendusest ja olemasolevate rajatiste seisukorrast, lahendada
vajadusel olemasolevate Neeva kanali ja Navesti jõega ristuvate truupide
ümberehitamine ning koostada eelprojektid.
15.5. Enne silla eelprojekti koostamist tuleb esitada 3 erinevat silla tüübi eskiisvarianti
koos kirjeldavate joonistega.
15.5.1. Üldjuhul projekteerida eraldi rajatis mõlema põhimaantee sõidusuuna jaoks.
15.5.2. Ühe lahendusena kaaluda terasprofiilist truupi või silda.
15.5.3. Eskiisprojekti lahenduste tegemisel esitada rajatise eeldatav maksumus,
ehitusaeg, hooldekulud, elueakulude arvutus, mille põhjal Tellija valib välja
sobiliku eskiislahenduse, mille põhjal koostatakse rajatise eelprojekt.
15.6. Projekteerida Mäeküla, Koigi ja Imavere liiklussõlme viaduktide eelprojektid.
15.6.1. Enne viaduktide eelprojektide koostamist esitada vähemalt 3 erinevat viadukti
eskiisvarianti, mille põhjal Tellija otsustab eelprojektis koostatava variandi.
15.7. Projekteerida sõidutee, karjatunneli ning jalgratta- ja jalgtee eritasandiliste ristete
(tunnel, viadukt) eelprojektid.
15.7.1. Enne eelprojekti koostamist esitada rajatistele vähemalt 3 erinevat
eskiisvarianti, mille põhjal Tellija otsustab eelprojektis koostatavad variandid.
15.7.2. Vältida tunnelite rajamist survelise põhjaveega alal.
15.7.3. Töövõtjal tuleb arvestada, et ristete tegelik projekteerimise maht selgub
projekteerimise käigus.
15.8. Projekteerida riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-
Imavere lõigul ulukite eritasandilised ülepääsud (alt ja üle tee) ulukirühmade
(suurulukid, väikeulukid, kahepaiksed ja roomajad) kaupa, määrates
miinimummeetmed elupaikade sidususe tagamiseks. Eelprojekti haarata projektalale
eelnevad ja järgnevad teelõigud terviklahenduse koostamiseks vajalikus ulatuses.
15.8.1. Töövõtjal arvestada, et ulukite, sh suurulukite eritasandiliste ülepääsude
projekteerimise maht selgub ulukiuuringu ja keskkonnamõju hindamise
tulemusel. Projektlahenduse koostamisel tuleb mh lähtuda Rewild OÜ uuringust
„Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 90,0–142,0 Mäo-Pikknurme
teelõigu ulukite liikumise ja konfliktkohtade määramise analüüs“. Eelnimetatud
uuringu eesmärgiks on selgitada olemasoleva ning kavandatava transpordi ja
ulukite liikumisteede vahelised konfliktialad ning esitada võimalikud
leevendavad meetmed elupaikade sidususe tagamiseks, sõltuvalt
teemaplaneeringu ning seirega samaaegselt koostatavate eelprojektide
eesmärkidest ja lahendustest.
15.8.2. Projektlahenduse koostamisse kaasata ulukiekspert. Nõuded ulukieksperdile:
15.8.2.1. Vastutavaks eksperdiks saab olla uluki-bioloogia või zooloogia
17
kõrgharidusega isik, kel on varasem töökogemus ulukiseire või muu Eesti
loomastiku uurimisevaldkonnas ja ulukite, sh suurulukite eritasandiliste
ülepääsude projektlahenduste koostamisel.
15.8.2.2. Vastutav ekspert võib uuringu eesmärkide saavutamiseks kaasata teisi
töörühma liikmeid, vastavalt kompetentsi ja tööjõu vajadusele.
15.8.2.3. Ekspert või töörühm peab valdama ulukite tegevusjälgede loendust, liigi
määramist, liikide ruumikasutuse seostamist maastiku ja aastaajaga, liikide
omavahelisi suhteid, eelneva rakendamist geo-infosüsteemipõhises
analüüsis, tundma infrastruktuuri mõju populatsioonidele, leevendus- ja
kompensatsioonimeetmeid jms.
15.9. Eskiisi variantide plaanilist ja kõrgusliku lahendust iseloomustavate joonised koostada
lähtudes lisast 7. „Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis“.
15.10. Viaduktialune kõrgusgabariit määrata vähemalt 5,5 m põhimaantee sõidutee katte
pinnast. Kõrguse määramisel arvestada eriveoste marsruutide ning liiklussõlmede
lahendustega.
15.11. Rajatise koormusmudel määrata vastavalt projekteeritava tee liigile lähtudes
Maanteeameti juhisest „Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide, tunnelite ja
ökoduktide konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste täpsustamise juhis“.
15.12. Rajatiste ehitusprojekti seletuskirja ja jooniste osa peab vastama eelprojekti
staadiumile esitatavatele nõuetele ehitusloa andmiseks piisavas mahus.
15.13. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded:
15.13.1. Tavahooldus:
15.13.1.1. projekteeritud rajatis peab olema võimalikult hooldevaba;
15.13.1.2. projekteeritud rajatisel peavad olema tee ja pealesõidud mehhanismidega
hooldatavad.
15.13.2. Talvine hooldus:
15.13.2.1. rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet;
15.13.2.2. lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahku;
15.13.2.3. muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada.
15.14. Hooldusjuhendi koostamine:
15.14.1. Hooldusjuhend peab kajastama kõiki rajatavate konstruktsiooniosade
hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid, seisukorra hindamise
kriteeriumi (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni element
väljavahetamist või remonti).
16. Müratõkkerajatised
16.1. Projekteerida müratõkkerajatiste eelprojektid.
16.2. Müratõkkerajatise eelprojekt peab sisaldama:
16.2.1. Mürauuring (mida täiendatakse vajadusel kogu protsessi jooksul);
16.2.2. Topo-geodeetiline uuringus peab määrama vastavalt mürauuringus käsitletavate
hoonete ja tee vahel täiendavaid punkte ja looma nendest kõrgusjoontega
maastikumudeli (DTM mudeli);
16.2.3. Maavajaduse analüüs (sh müratõkete hooldamiseks vaja minev maa-ala);
16.2.4. Suhtlus elanikega ning tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega;
16.2.5. Müratõkke rajatise kõrgus teekattest ja pikkus;
16.2.6. Müratõkke tüübi ja materjali valiku analüüs, sh visuaalne kavand, tehniliste
lahenduste analüüs (EVS-EN 14388:2015), eluiga, hooldustingimused,
keskkonnaklassid;
16.2.7. Geotehnilised puuraugud mahus (iga 200m kohta min 3 puurauku), mis annaksid
piisavat teavet reaalsete vundamentide valiku kohta;
18
16.2.8. Määrata ehitajale kohustuseks müratõkke tõhususe kontrollimiseks mõõtmine
vastavalt põhjamaade mõõtemeetodile NT ACOU 056
16.2.9. Eelarve.
17. Liikluskorraldusvahendid
17.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida eelprojekti mahus
liikluskorraldusvahendid (sh WMS liiklusmärgid, viidad, markeering, põrkepiirded
jms).
17.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikude olemasoleva viitamisega.
17.3. Liikluskorralduse projekteerimisel arvestada naaberlõikude liikluskorraldusega ja
selle ümberehitamise vajadusega.
17.4. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Tellijale märkuste esitamiseks ja
kooskõlastamiseks.
18. Teevalgustus
18.1. Koostada teevalgustuse eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste
kalkulatsiooniga.
18.2. Valgustuse tehniline lahendus peab tagama ökonoomse teevalgustuse ja võimaluse
valgustite töörežiimi muutmiseks.
18.3. Teevalgustuse projekteerimisel lähtuda kehtivatest standarditest, juhenditest ja
normidest, sh Maanteeameti juhisest „Riigimaanteede valgustamise juhis“ ning lisas 8
„Maanteeameti tehnilised tingimused riigitee 2 Mäo-Imavere lõigul valgustuse
projekti koostamiseks ja kriteeriumid valgustite valikuks“ toodud põhimõtetest.
18.4. Projekteerija peab kasutama standardit CEN/TR 13201-1 Teevalgustus. Osa 1
„Valgustusklasside valiku juhised“ ja lisama projekti seletuskirja valgustusklassi
valiku arvutuskäigu.
18.5. Valgustus projekteerida vähemalt liiklussõlmedele, ringristmikele, viaduktidele,
rampidele ja tunnelitesse. Vajadusel lahendada bussipeatuste, parklate, puhkekohtade
ja jalgratta- ja jalgteede valgustus. Valgustatavad alad tervikuna ja valgustusklass
kooskõlastada eelnevalt Tellijaga.
18.6. Riigiteede valgustus tuleb integreerida Maanteeameti valgustuse juhtimissüsteemi
lähtudes lisas 8 toodud tingimustest.
18.7. Valgustuse elektritoide planeerida võimalusel olemasolevatest Maanteeameti
valgustuse liitumiskilpidest.
18.8. Uue liitumise projekteerimise vajadusel tuleb taotleda tehnilised tingimused
tehnovõrgu valdajalt ja selgitada välja uue elektrivõrguga liitumise orienteeruv
maksumus.
18.9. Elektrivõrgu lahendus peab arvestama uute teeseadmete perspektiivse elektritoite
vajadusega.
18.10. Selgitada välja ja lahendada kohaliku liiklust teenindavate teede valgustuse kohaliku
omavalitsuse valgustussüsteemi integreerimine ning vajadusel projekteerida uued
liitumispunktid.
18.11. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga
tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või
nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.
19. Teeseadmed
19.1. Projekteerida teelõigule dünaamiline liiklusjuhtimine, mis sisaldab vajaliku arvu ja
asukohaga teeseadmeid (muutuvteabega liiklusmärke, teeilmajaamu, liikluskaameraid
19
ja - loendureid). Teeseadmete asukohad tuleb määrata koostöös Tellijaga.
Teeseadmete tehnilised spetsifikatsioonid edastab tellija projekteerimise käigus.
19.2. Projekteerida kõiki teeseadmeid ühendav fiiberoptiline sidevõrk koos
liitumispunktidega.
19.3. Projekteerida kõikidele teeseadmetele püsielektrivarustus koos liitumispunktidega.
19.4. Teeseadmete elektritoide lahendada võimalusel olemasolevatest või teevalgustuse
jaoks kavandatavatest liitumispunktidest. Uute liitumispunktide kavandamiseks
taotleda tehnilised tingimused elektrivõrgu valdajalt.
20. Tehnovõrkude ümberehitus
20.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada
eelprojektid koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt
võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.
20.2. Kui on võimalik ja otstarbekas, siis viia ristuvad tehnovõrgud viaduktile ning viadukti
konstruktsioonidesse projekteerida peidetud kaitsetorustik koos reservtorudega.
20.3. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga
tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või
nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.
21. Haljastus ja hooldus
21.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi
koostamise põhimõtted“.
21.2. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“.
21.3. Koostada haljastuse skeemid, vajadusel eraldi joonised, milles näidatakse eri
pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt
loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.
22. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine
22.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga regulaarseid
töökoosolekuid sagedusega 2 kord kuus, asukohaga Teelise 4 10916 Tallinn või
Ringtee tn 4 72720 Paide linn. Tellija nõusolekul toimub töökoosolek muus asukohas,
sh virtuaalses keskkonnas Skype või Microsoft Teams.
22.2. Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt
kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud
peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või
juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks.
22.3. Töövõtja kaasab töökoosolekutele kohalike omavalitsuste, projektiga seotud asutuste,
tehnovõrgu valdajate, uuringute ja planeeringute koostajate, ühistranspordikeskuse jt
osapoolte esindajad.
22.4. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub
arutelu projektis esile kerkinud teemadel.
22.5. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku
päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega.
22.6. Koosolekuid protokollib Töövõtja.
22.7. Eelprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude valdajate
ja asutustega (vajadusel).
22.8. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30
päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt
isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks
20
projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt
kättesaamisteade.
22.9. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt
30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on
kooskõlastamiseks esitatud.
22.10. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku
kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse
seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija
oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale.
22.11. Projekteerija korraldab eelprojekti avalikustamise kohalikes omavalitsustes koostöös
Maanteeametiga ja koostab avalikustamistest osavõtjatele arusaadavad
maanteelõikude ja liiklussõlmede lahendusi illustreerivad joonised.
23. Vormistusnõuded
23.1. Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused tuleb esitada vastavalt lisale 9 „Tee
ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend“.
23.2. Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis (native format). Täpsemad
esitatavate mudelite nimekirjad ja selgitused vastavalt lisale 6 „Esitatavate mudelite
nimekirjad“.
23.3. Kõikide mudelite kohta esitada kaaskirjad vastavalt lisale 10 „Mudeli kaaskirja
nõuded“. Kaaskirjad esitada paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise
kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava ehitusprojektiga.
23.4. Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed (alignments) kolmemõõtmeliselt
eraldi .xml formaadis failidena (sh teed, kraavid).
23.5. Esitada .xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad, sh
väljakaeved, täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide
kaupa; ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud.
23.6. Väiksemate ristmike ja krundile juurdepääsude vormistamisel XML formaati on
lubatud esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide mahasõitude asfalt
1 XML, alused 1 XML, täited 1 XML, väljakaeve 1 XML jne)
23.7. XML teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega
ja eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud, lähtuda lisast 11
„Murdejoonte näidised“.
23.8. Luua vajalikud mudelid: alignments (koos profiiliga), surface files ja basemaps.
23.9. Mudelitele ja mudeli elementidele tuleb lisada vastavalt sobilikud infoväljad
(atribuudid) koos andmetega lähtudes lisast 4 „AST BIM Juhend (eelnõu“). Lisa 12
„Atribuudid“ alusel tähistada projektistaadiumis EP nõutud atribuudid.
23.10. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja tööosad vormistada 1
elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal).
23.11. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:
23.11.1. Joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (.dwg) ning .pdf kujul;
23.11.2. Tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf kujul;
23.11.3. Tekstifailid vormistada .docx ning .pdf kujul;
23.11.4. Lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi
kasutatud joonte liikide .shx failid;
23.11.5. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning
joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.
23.12. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele
(www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar tellijale ilma
maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt xlsx formaadis.
21
Lisad:
1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem
2. Projektala skeem
3. Teemaplaneeringu joonis (eraldi fail)
4. Nõuded töövõtjale (eraldi fail)
5. AST BIM Juhend eelnõu (eraldi fail)
6. Esitatavate mudelite nimekirjad (eraldi fail)
7. Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis
8. Maanteeameti tehnilised tingimused riigitee 2 Mäo-Imavere lõigul valgustuse projekti
koostamiseks ja kriteeriumid valgustite valikuks (eraldi fail)
9. Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhendi eelnõu (eraldi fail)
10. Mudeli kaaskirja nõuded (eraldi fail)
11. Murdejoonte näidised
12. Atribuudid (eraldi fail)
13. Riigitee nr 2 km 90-142 Mäo-Pikknurme ulukiseire seirekava (eraldi fail)
Koostas: Marge Kelgo, projekteerimise talituse projektijuht
22
Lisa 1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem
Lisa 2. Projektala skeem
Orienteeruv põhi- ja tugimaantee projektala piir teemaplaneeringu trassikoridoris
24
Lisa 7. Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis
25
Lisa 11. Murdejoonte näidised