Haapsalu linnas Mäekülas asuva kinnistu reg nr 188632 detailplaneering

HAAPSALU LINNAVALITSUS Maanteeamet 02.12.2020 nr 6-1/2/20-24 [email protected] Detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine (kinnistu reg nr 188632, Mäeküla, Haapsalu linn) Esitame teile Planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel kooskõlastamiseks Haapsalu linnas Mäekülas asuva kinnistu reg nr 188632 detailplaneeringu. Detailplaneeringu algatas Haapsalu Linnavalitsus 08.04.2020 korraldusega nr 295 "Detailplaneeringu algatamine (kinnistu reg nr 188632, Mäeküla, Haapsalu linn)". Planeeringu on koostanud Optimal Projekt OÜ (töö nr 383). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Sukles Aselinnapea Lisa: kinnistu reg-osa nr 188632 detailplaneering Koostaja: Anu Ulm [email protected] +3724725312 Posti 34 Tel 4725300 90504 HAAPSALU Faks 4725 310 Registrikood 75012802 e-post: [email protected] www.haapsalu.ee  Töö nr 383 Läänemaakond, Haapsalu linn, Mäeküla Kinnisturegistriosa numbriga 188632, Mäeküla, Haapsalu linn DETAILPLANEERING TELLIJA: Haapsalu Linnavalitsus Posti 34 90504 Haapsalu 472 5300; HUVITATUD ISIK: Peeter Ross PROJEKTEERIJA : Optimal Projekt OÜ (äriregistrikood 11213515) MTR reg. nr EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn ARHITEKT: Külli Samblik 56642622 PROJEKTIJUHT: Arno Anton 56 983389 Tallinn 2020  Kinnistu registriosa numbriga 188632, Mäeküla, Haapsalu linn, detailplaneering KÖITE KOOSSEIS: I MENETLUSDOKUMENDID II SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ........................................................................................... 3 2. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA KOKKULEPPED .............................................. 3 3. PLANEERITAVA ALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .................................................. 4 3.1. Planeeringuala asukoht ja suurus .................................................................................................. 4 3.2. Krundijaotus .................................................................................................................................. 4 3.3. Olemasolevad hooned ................................................................................................................... 4 3.4. Kasutusotstarbed........................................................................................................................... 4 3.5. Vertikaalplaneerimine .................................................................................................................... 4 3.6. Haljastus ja keskkond .................................................................................................................... 4 3.7. Olemasolevad teed ja juurdepääsud.............................................................................................. 4 3.8. Tehnovõrkudega varustatus .......................................................................................................... 4 3.9. Kehtivad piirangud ......................................................................................................................... 4 3.10. Ruumilise keskkonna analüüs ja planeeringu eesmärk ................................................................ 5 3.10.1. Planeeringu eesmärk ............................................................................................................ 5 4. PLANEERINGULAHENDUSE PÕHJENDUS ...................................................................................... 5 5. PLANEERINGU ETTEPANEK............................................................................................................. 6 5.1. Krundijaotus .................................................................................................................................. 6 5.2. Krundi ehitusõigus ......................................................................................................................... 6 5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded ............................................................................................................ 6 5.4. Piirded ........................................................................................................................................... 7 5.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus............................................................................ 7 5.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted................................................................................................. 7 5.7. Vertikaalplaneerimine .................................................................................................................... 8 5.8. Tuleohutusnõuded ......................................................................................................................... 8 5.9. Servituutide vajaduse määramine .................................................................................................. 8 5.10. Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................................. 9 5.10.1. Veevarustus ja kanalisatsioon ............................................................................................... 9 5.10.2. Elektrivarustus .................................................................................................................... 10 5.10.3. Sidevarustus ....................................................................................................................... 11 5.10.4. Soojavarustus ..................................................................................................................... 11 6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE............................. 11 7. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ............................................ 11 8. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA .............................................................................. 11 9. VASTAVUS RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGULE ...................................................................... 12 10. KEHTIVA DETAILPLANEERINGU MUUTMINE .............................................................................. 12 11. PLANEERINGUALA NÄITAJAD ..................................................................................................... 13 III LISAD Tehnilised tingimused:  Imatra Elekter AS poolt14.05.2020. a väljastatud tehnilised tingimused nr 132-20. Teostatud uuringud:  geodeetiline alusplaan M=1:1000 on mõõdistatud OÜ AderGeo poolt 20.04.2020, töö nr M060420. IV JOONISED AS-01 Asukohaskeem M 1:~ AS-02 Tugiplaan M 1:1000 AS-03 Põhijoonis M 1:1000 AS-04 Tehnovõrkude koondplaan M 1:1000 V KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL KOOS KOOSKÕLASTUSTEGA 2  Kinnistu registriosa numbriga 188632, Mäeküla, Haapsalu linn, detailplaneering II SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Koostamise alused  Planeerimisseadus;  Haapsalu Linnavalitsuse korraldus 08. aprill 2020 nr 295 „Detailplaneeringu algatamine (kinnistu registriosa numbriga 188632, Mäeküla, Haapsalu linn)”. Koostamise lähtedokumendid  Ridala valla üldplaneering, kehtestatud;  Haapsalu linna jäätmehoolduseeskiri, kehtestatud 31.05.2019 määrusega nr 45;  Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;  siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”;  Ridala vallas Mäeküla külas kinnistu nr 1886 detailplaneering, kehtestatud 13.12.2007. a;  Lääne maakond, Haapsalu linn, Mäeküla 67401:002:0863 maa-ala plaan tehnovõrkudega, koostas OÜAderGeo, töö nr M060420, 20.04.2020;  naaberaladel kehtestatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud;  muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid. 2. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA KOKKULEPPED Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toiminguteja planeeringualal edaspidi teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule. Planeeringuala võib hoonestada etappide kaupa. Hoonestuse rajamisel etappidena peab iga vastav etapp tagama juurdepääsu ja ohutu liikluse ning etappide vahepealsel perioodil peab olema ümbrus heakorrastatud. Võimalikud tegevuskava etapid on järgmised:  kehtestatud detailplaneeringu alusel katastriüksuste moodustamine ja kinnisturaamatusse kandmine;  kinnistute ja lähiala maa-ala koos tehnovõrkude trassikoridoride mõõdistuse tellimine;  avalikult kasutatava teede, tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine, projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine;  arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet.  avalikult kasutavate teede ja hoonete tarbeks tehnovõrkude, -rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade taotlemine;  enne ehituslubade väljastamist teha servituutide kanded kinnistusraamatusse;  realiseeritakse kavandatud ehitusõigus;  teede rajamine ja nähtavust piiravate takistuste kõrvaldamine (enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist);  tehnorajatiste ja hoonete teostusjooniste koostamine ning kasutusloa taotlemine. 3  Kinnistu registriosa numbriga 188632, Mäeküla, Haapsalu linn, detailplaneering 3. PLANEERITAVA ALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 3.1. Planeeringuala asukoht ja suurus Planeeringuala asub Haapsalu linna Mäekülas. Mäeküla jääb Topu lahe äärde. Planeeringualal on ühine piir Topu lahega edelas ja riigi kõrvalmaanteega 16118 Mäeküla teega loodes. Planeeringuala suurus on 9,03 ha. 3.2. Krundijaotus Planeeritav ala koosneb: Kinnistu registriosa numbriga 188632 katastritunnusega 67401:002:0863, suurusega88400 m²; Kinnistu registriosa numbriga 2761732, Veepiiri tee katastritunnusega 67401:002:0592, suurusega 1444 m². Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks (16118 Mäeküla tee). 3.3. Olemasolevad hooned Planeeritav maa-ala on hoonestamata. 3.4. Kasutusotstarbed Kinnistu registriosa numbriga 188632 koosseisus asuva katastriüksuse 67401:002:0863 sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Kinnistu registriosa numbriga 2761732 koosseisus asuva katastriüksuse 67401:002:0592 Veepiiri tee sihtotstarve on transpordimaa 100%. Kinnistu registriosa numbriga 14448550 koosseisus asuva katastriüksuse 67401:002:2050 Mäeküla tee sihtotstarve on transpordimaa 100%. 3.5. Vertikaalplaneerimine Planeeritava ala maapind on suures osas tasane, tõusuga kirdesse. Planeeringuala lõunapoolses osas on kolm liigniisket lohku u 20 – 60 cm madalamad kui ümbritsev maapind. Maapinna absoluutkõrgused mere ääres kuni Veepiiri teeni on 0,10 – 1,90 m ja teisel pool Veepiiri teed jäävad absoluutkõrgused vahemikku 2.20 – 7.00m. 3.6. Haljastus ja keskkond Planeeritav ala on kõrghaljastusega. Ala on kaetud tiheda puuderägastikuga. Väärtuslikuks kõrghaljastuseks on lõunaosas Veepiiri tee ja mere ääres olevad männid. Lisaks on kogu planeeringualal väärtuslikud puud suuremad kased ja üksikud männid. Olemasolev puistu koosneb suures osas lehtpuudest: kased, lepad, saared jne. 3.7. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Planeeringualale jäävale kinnistule on juurdepääs 16118 Mäeküla teelt, mis saab alguse 16113 Rohuküla-Ahli-Ridala teelt, mis ühendab piirkonda Haapsalu linnaga. Planeeritavat ala läbivad kruusakattega teed, lõunas Veepiiri tee ja põhjas Kingu tee. 3.8. Tehnovõrkudega varustatus Planeeringualast idas kulgeb Mäeküla tee, mille ääres paikneb kesk- ja madalpinge õhuliin. Planeeringuala loodepoolset osa läbib kesk- ja madalpinge õhuliin. Maaüksuse põhjaosas paikneb alajaam ja jaotusseade Kiviküla ja lõunaosas (Veepiiri tee ääres) alajaam ja jaotusseade Mäeküla. 3.9. Kehtivad piirangud Planeeritava maa-ala maakasutust kitsendavad piirangud: tehnorajatiste kaitsevööndid:  elektriõhuliin alla 1kV;  elektriõhuliin 1 – 20kV, seatud isiklik kasutusõigus Imatra Elekter Aktsiaselts kasuks;  elektrimaakaabel;  elektripaigaldis Kiviküla alajaam-jaotusseade;  elektripaigaldis Mäeküla alajaam-jaotusseade; 4  Kinnistu registriosa numbriga 188632, Mäeküla, Haapsalu linn, detailplaneering  avalikult kasutatava tee kaitsevöönd Mäeküla tee (tee nr 16118, riigitee);  Veepiiri tee (tee nr 6740131, linna tee)  Kingu tee (tee nr 6740068, eratee, mida hooldab linn); veekaitselised piirangud:  ranna või kalda piiranguvöönd 200 m,  ranna või kalda ehituskeeluvöönd vastavalt kehtivale üldplaneeringule;  veekaitsevöönd 20 m,  kallasrada 10 m. 3.10. Ruumilise keskkonna analüüs ja planeeringu eesmärk Planeeritav maa-ala paikneb Haapsalu linnas (endine Ridala vald) Mäekülas, jäädes Topu lahe äärde ja Haapsalu linnastu 10 km kaugusele. Planeeritav ala piirneb: edelas –Topu laht, idas – maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu Sooba-Siimu, suurusega 11,71 ha, põhjas maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu Suve, suurusega 5004m² ja läänes kulgeb 16118 Mäeküla tee. Planeeringuala lähipiirkonnas on hoonestatud kinnistud Mere ja Topuranna, kus paiknevad ühepereelamud kõrvalhoonetega. Lähim tihedalt hoonestatud ala jääb u 500m kaugusele itta, kus kinnistud on elamumaa sihtotstarbega ja suurustega vahemikus 2000 – 8000 m². Planeeritavale alale tagab juurdepääsu Mäeküla tee. Riigitee nr 16118 Mäeküla tee algab riigiteelt nr 16113 Rohuküla-Ahli-Ridala tee ja lõpeb planeeringuala lõunanurgas. 16113 Rohuküla-Ahli-Ridala teele annab ühenduse põhimaanteega 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla. Planeeringuala läbib kruusakattega juurdepääsutee Kingu tee ja planeeringuala lõunapiirilt saab alguse Veepiiri tee, mis kulgeb piki Topu lahte. Seega käsitletaval alal on ühendus lähipiirkondadega ja ka Haapsalu linnaga. Lähim bussipeatus asub Mäeküla tee ja Rohuküla-Ahli-Ridala tee ristumisel u800m kaugusel. Peamised äri-, teenindus- ja sotsiaalkeskused paiknevad Haapsalu linnas. Samuti lähimad koolid ja lasteaiad asuvad Haapsalu linnas. Piirkonda iseloomustab metsaga kaetud rannikuala. Leidub omapärased kadastikke, puis- ja rannaniite. Rannikule jäävad laiud, kus pesitseb palju merelinde. Mäeküla rannikuala jääb Väinamere hoiuala piiridesse. Piirkond on sobilik elamute ehitamiseks: on olemas infrastruktuur, hea ühendus nii valla keskuse kui ka sotsiaalobjektidega ja mitmekesine puhkamisvõimaluste olemasolu. 3.10.1. Planeeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu elamumaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega kruntideks, määrata kruntidele ehitusõigus, arhitektuursed hoonestustingimused, kruntide teenindamiseks vajalike tehnovõrkude põhimõttelised asukohad, lahendada kruntide juurdepääsud, haljastuse- ja heakorrapõhimõtted ning liiklus- ja parkimiskorraldus. 4. PLANEERINGULAHENDUSE PÕHJENDUS Ridala valla üldplaneeringu(kehtestatud Ridala Vallavolikogu 18.02.2010 otsusega nr 84)kohaselt on planeeringualasuures osas perspektiivsel elamualal (E3), mis on detailplaneeringu kohustusega ala ja osaliselt maatulundusmaa funktsiooniga alal. Planeeringulahenduses on ette nähtud olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu jagamine kruntideks sihtotstarbega elamumaa ja merega piirnevale alale sihtotstarbega üldkasutatava maa krunt. Planeeringulahendus lähtub valla üldplaneeringus väljatöötatud arengusuundadest. Elamuala väljaarendaminepiirkonnas, kus on puhta loodusega tervislik elukeskkond ja kus on mitmekülgseid võimalusi liikumisharrastusteks ning 5  Kinnistu registriosa numbriga 188632, Mäeküla, Haapsalu linn, detailplaneering rekreatsiooniks, annab võimaluse suurendada küla elanikkonda, mis omakorda tagab ettevõtluse arengu, kuna piirkonnas on tööjõudu. Avalikke huve arvestab üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi planeerimine merega piirnevale alale. Alal on kaunis ja mitmekesise loodusega mererannik, kuhu on juurdepääs Veepiiri teelt kui ka Mäeküla teelt. Vaadeldaval alal on üldplaneeringu järgi rohelise võrgustiku koridor K3, kuhu planeeringu- lahendusega pole ette nähtud hoonestust. Samuti on arvestatud riigile kuuluva teega, kuhu on planeeritud üks mahasõit (vaadeldaval alal kehtivas detailplaneeringus kaks mahasõitu). Planeeritud on olemasolev riigiteega ristuva Kiviküla tee mahasõidu rekonstrueerimine. Planeeringulahendus väärtustab olemasolevat looduslikku keskkonda ning aitab kaasa üldplaneeringuga sätestatud ruumilise arengu eesmärkide saavutamisele. 5. PLANEERINGU ETTEPANEK 5.1. Krundijaotus Planeeringu maa-alale jääv maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu on ette nähtud planeeringu lahenduses jagada 11 krundiks: Pos1 krunt suurusega 10007 m², sihtotstarve elamumaa; pos2 krunt suurusega 10012 m², sihtotstarve elamumaa; pos3 krunt suurusega 10050 m², sihtotstarve elamumaa; pos4 krunt suurusega 10004 m², sihtotstarve elamumaa; pos5 krunt suurusega 10010 m², sihtotstarve elamumaa; pos6 krunt suurusega 10125 m², sihtotstarve elamumaa; pos7 krunt suurusega 10753 m², sihtotstarve elamumaa; pos 8– 9 krundid suurustega1370 m² ja 1149m², sihtotstarve transpordimaa; pos 10 krunt suurusega 25 m², sihtotstarve transpordimaa; pos11 krunt suurusega 14895m², sihtotstarve üldkasutatav maa. 5.2. Krundi ehitusõigus Pos 1– 7 Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa Hoonete suurim arv krundil 3(elamu + 2 abihoonet) Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 300 m² Hoonete suurim lubatud kõrgus 8,5 m elamu; 4,5m abihoone 5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded Hoonestusviis: lahtine Katusekalle: 10–45° Maksimaalne kõrgus: maapinnast 8,5 m – elamu; 4,5 m – abihoone Maksimaalne korruselisus 2 –elamu; 1 – abihoone Välisviimistlus: puit, klaas, tellis, krohv, kivi, palk Katusematerjal: katusekivi, rullmaterjal, plekk, roog, puit- või bituumensindel jms. Projekteeritava hoone arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna miljööd, naaberhoonestuse üldmahtusid ja proportsioone. Keelatud on imiteerivate materjalide kasutamine, nt hoonete fassaadidel plastvooder, katusel kivi- immitatsiooniga plekk . Hoone fassaadide värvitoonid valida naturaalsed. Hoonete arhitektuurne lahendus täpsustada eraldi eskiisprojektina, eesmärgiga rajada planeeringualale maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone. Ühel krundil peavad hooned moodustama terviku, olema ühe arhitektuurse laadiga. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Haapsalu linna arhitektiga eskiisi staadiumis. 6  Kinnistu registriosa numbriga 188632, Mäeküla, Haapsalu linn, detailplaneering 5.4. Piirded Kompaktse asustusega territooriumi osadel ei tohi võrkaiad või osaliselt läbipaistvad kivi- või puitaiad olla kõrgemad kui 1,5 m. Õuealadele rajada piirdeaiad looduslikust materjalist, soovitatav taastada vanad kiviaiad. Väravad ei tohi avaneda tänava poole. Ehitusprojektis anda ühtne piirete lahendus lähtuvalt hoonestustüübist ja naaberkinnistute lahendusest. Piirde rajamine ei ole kohustuslik. Torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine piki trassi on keelatud. 5.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringulahenduses nähakse ette juurdepääs planeeritavale alale riigimaanteelt 16118 Mäeküla tee, mis on kohalikku liiklust teenindav tee, millel puuduvad riigi kõrvalmaantee omadused ja Veepiiri teelt ja Kingu teelt (kohalikud teed). Vastavalt Ehitusseadustiku § 71 lg 2 on riigi maantee (16118 Mäeküla tee) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Detailplaneeringu lahenduses tehakse ettepanek 16118 Mäeküla tee teekaitsevööndi vähendamiseks 20 meetrile. Vastavalt Ridala valla üldplaneeringule on kõigile kohalikele maanteedele kehtestatud kaitsevöönd 20 m mõlemale poole arvestatuna tee teljest. Detailplaneeringu lahenduses tehakse ettepanek kohalike teede Kingu tee (6740068) ja Veepiiri tee (6740131) teekaitsevööndi vähendamiseks 10 meetrile teemaa piirist. Olemasoleva avaliku huviga kruusakattega Kingu teele (nr 6740068) on moodustatud transpordimaa sihtotstarbega krunt pos 8. Planeeritud krundil pos 8 paiknev Kingu tee läbib planeeringuala põhjaosa ja läbib veel mitmeid kinnistuid ning lõpeb suvilatega hoonestatud Kiviküla väikekohas. Krunt pos 8 paiknev tee nähakse ette rekonstrueerida ja on planeeritud pärast detailplaneeringu kehtestamist ja katastriüksuse moodustamist üle anda linnale avalikuks kasutamiseks. Planeeringuala lõunaosa läbib olemasolev juurdesõidutee Veepiiri tee (nr 6740131). Suures osas jääb Veepiiri tee olemasolevale kinnistule, katastritunnus 67401:002:0592 ja väike osa teest kinnistule registriosa numbriga 188632, kuhu on moodustatud krunt pos 10. Juurdepääs planeeritavatele kruntidele pos 1, 2 ja 3 on ette nähtud Veepiiri teelt. Juurdepääs planeeritud krundile pos 7 on ette nähtud Kingu teelt. Tagamaks juurdepääsu planeeritud kruntidele pos 4, 5, ja 6 on ette nähtud transpordimaa sihtotstarbega krunt pos 9, mis saab alguse mahasõiduga Mäeküla teelt ja on tupiktee. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mis tahes hoone kasutusloa väljastamist. Parkimine on ette nähtud krundisiseselt. Liiklus- ja parkimiskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti standardi EVS 843:2016 nõudeid. Parkimine: Norm arvutus Normatiivne Planeeritud Ehitise otstarve Väikeelamute ala parkimiskohtade arv parkimiskohtade arv Planeeritud eramu 7× 3 = 21 21 21 Kümnele üksikelamule on planeeritud kokku 21 parkimiskohta. Igale üksikelamule on tagatud 3 parkimiskohta. Parkimine lahendatakse koos elamu projektiga. Parkimiskohad võib projekteerida õue või hoonesse. Linna omandis oleva Veepiiri tee äärde on ette nähtud neli kruusakattega parkimiskohta avalikus kasutuses oleva mereäärse ala külastajatele. 5.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016nõuetele. 7  Kinnistu registriosa numbriga 188632, Mäeküla, Haapsalu linn, detailplaneering Elamumaa sihtotstarbega kruntidel säilitada kõrghaljastus vähemalt 30% ulatuses v.a pos 1 – 3, kus rohelise võrgustiku koridorist tulenevalt peab väljaspool hoonestusala kõrghaljastus maksimaalselt säilima. Haljastuses tuleb säilitada maksimaalselt säilitamiskõlblik ja likvideerida võsa. Säilitada heas korras puud, kadastikud ja piiriäärne haljastus. Puude ja põõsaste mahavõtmine on lubatud hoonete, moodustuval õuealal, teede ja tehnovõrkude alal. Puude ümber peab maapind jääma samale tasemele, ehitustegevuse käigus ei tohi pinnast kuhjata juurekaela ümber. Planeeritud kruntide haljastamisel istutada erinevaid põõsa- ja puuliike (erineva õitsemisajaga ja erineva värvusega lehestikega). Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob atraktiivse elukeskkonna. Hoonestuse iseloomust lähtuvalt oleksid aiakujunduse lahendused looduslähedased (maakivid, puidust aiainventar, pindakatvad igihaljad põõsad). Tekkivad olmejäätmed kogutakse jäätmekonteineritesse, mis paigutatakse krundile sissesõidutee äärde. Konteinerite asukoht täpsustatakse ehitusprojekti käigus. Olmejäätmete veo oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus vastavalt jäätmekäitlejatega sõlmitud lepingutele. Väikeelamus tekkivate bioloogiliste jäätmete kompostimine on lubatud kompostris või aunas oma kinnistu piirides. 5.7. Vertikaalplaneerimine Maapinna absoluutkõrgused mere ääres kuni Veepiiri teeni on 0.10 – 1.90 m ja teisel pool Veepiiri teed jäävad absoluutkõrgused vahemikku 2.20 – 7.00m, langusega kirdest edelasse. Elamute ehituse käigus vajadusel maapinda tõstetakse. Peale elamu ehitamist krundi maapind tasandatakse ja korrastatakse. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mittevalgumine naaberkinnistutele. Vältimaks sademe- ja pinnasevee valgumist naaberkruntidele, vajadusel paigaldada kruntide piirile drenaažtorustik või rajada tugimüüritised. Krundisisene vertikaalplaneerimine lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus. Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast. 5.8. Tuleohutusnõuded Nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Planeeringulahenduses on kinnistule kantud võimalik hoonestusala, mis lubab hooned ehitada minimaalse tuleohutusklassiga TP3. Kui on vajadus ehitada hooned piirile lähemale või ühele kinnistule ehitatakse mitu hoonet, tuleb lähtuda kehtivatest tuletõrje-eeskirjadest. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega. Tuletõrje veevarustus lahendada vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6 Tuletõrje veevarustus”. Välise tulekustutusvee tarbeks on krundile pos. 7 planeeritudtuletõrjevee mahuti, mahtuvusega 36 m³, mis kindlustab 200 m raadiuses tulekustutuse vooluhulgaga 10,0 l/s. Lisaks tuleb projekteerimisel lähtuda sellel ajahetkel kehtivatest muudest normatiividest. 5.9. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-05 ja kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda. Tehnovõrkude ehitamiseks ja hooldamiseks on vaja seada järgmised servituudid: Pos 1 - Olemasolevale elektriõhuliinile kuni 20 kV liini teljest 10 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; - planeeritud elektri liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. 8  Kinnistu registriosa numbriga 188632, Mäeküla, Haapsalu linn, detailplaneering Pos 2 - Olemasolevale elektriõhuliinile kuni 20 kV liini teljest 10 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; - planeeritud elektri liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 3 - Olemasolevale elektriõhuliinile kuni 20 kV liini teljest 10 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; - planeeritud elektri liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 4 - Olemasolevale elektriõhuliinile kuni 20 kV liini teljest 10 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; - planeeritud elektri liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 5 - Planeeritud elektri liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 6 - Olemasolevale elektriõhuliinile kuni 20 kV liini teljest 10 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; - planeeritud elektri madalpinge kaabli liinile 1 m mõlemale poole liini võrguvaldaja kasuks. Pos 7 - Olemasolevale elektriõhuliinile kuni 20 kV liini teljest 10 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; - olemasolevale elektriõhuliinile alla 1 kV liini teljest 2 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; - olemasolevale elektripaigaldisele 2 m laiuselt väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; - planeeritud madalpinge kaablitrassile 1 m teljest mõlemale poole liini võrguvaldaja kasuks; - planeeritud elektri liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; - planeeritud veetrassile 2 m mõlemale poole trassi ja tuletõrje veemahutile 2 m laiuselt väliskontuurist tuletõrjevee süsteemivaldaja kasuks. Pos 8 - Olemasolevale elektriõhuliinile kuni 20 kV liini teljest 10 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; - olemasolevale elektriõhuliinile alla 1 kV liini teljest 2 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; - planeeritud elektri liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 9 - Olemasolevale kuni 20kVõhuliinile 10 m liini teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; - planeeritud elektri maakaabelliinile 1 m liini teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; - planeeritud elektri liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 11 - Olemasolevale kuni 20 kV õhuliinile 10 m liini teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; - olemasolevale elektriõhuliinile alla 1 kV liini teljest 2 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; - olemasolevale elektripaigaldisele 2 m laiuselt väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; - olemasolevale elektri maakaabelliinile 1 m liini teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; - planeeritud elektri madalpinge kaabli liinile 1 m mõlemale poole liini võrguvaldaja kasuks; - planeeritud elektriõhuliinile alla 1 kV liini teljest 2 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Veepiiri tee (67401:002:0592) - Planeeritud elektri maakaabelliinile 1 m liini teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; - planeeritud elektri liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. 5.10. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendusest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Vaadeldavas piirkonnas ei ole vee- ja kanalisatsiooni ühistorustike, lähimad olemasolevad alajaamad jäävad planeeringualale, planeeringuala põhjaosa läbiva Kiviküla tee äärde ja planeeringuala lõunaosa läbiva Veepiiri tee äärde. Planeeringualale jääv kinnistu registriosa numbriga 188632 (67401:002:0863) ei ole liitunud elektrivõrguga. Täiendavad tehnovõrgud planeeritakse vastavalt normidele ja võrgu valdaja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Detailplaneeringus on esitatud tehnovõrkude ja rajatiste paiknemise põhimõtteline lahendus. Ehitusprojekti koostamise käigus täpsustuvad tehnovõrkude lahendused. 5.10.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Planeeritud on puurkaevud igale elamumaa sihtotstarbega krundile. Puurkaevu täpsed karakteristikud määratakse projekteerimistööde järgmistes etappides. 9  Kinnistu registriosa numbriga 188632, Mäeküla, Haapsalu linn, detailplaneering Puurkaevu rajamine peab vastama keskkonnaministri 09.07.2015 määrusele nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid”. Planeeritud puurkaevude hooldusala Ø 10. Puurkaevu hooldusalas keelatud tegevused on antud Veeseaduses §154 lg5. Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas: 1) väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; 2) karjatamine; 3) ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; 4) maaparandussüsteemide rajamine; 5) sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; 6) reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine; 7) kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine; 8) kalmistu rajamine; 9) jäätmete käitlemine; 10) maavara kaevandamine. Lähipiirkonnas puudub kanalisatsiooni ühistorustik. Planeeritud on iga krundile reovee omapuhasti ja imbsüsteem. Reoveepuhasti asukoha valikul tuleb võimalikult suures ulatuses vähendada keskkonnahäiringuid. Reoveepuhasti asukoha valikul arvestada: 1) kus reoveepuhasti avarii korral reovesi ei ohusta põhja- ega pinnavett; 2) kus reoveepuhasti, välja arvatud kinniste süsteemide korral, jääb valdavate tuulte suhtes asulast allatuult; 3) mida ei ohusta üleujutused; 4) maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi. Väljaku asukohta võib planeeringus projektdokumentatsiooni koostamisel muuta lähtuvalt hoonete projekteeritud asukohast. Reovete käitlus hajaasustuses toimub Vabariigi Valitsuse määruse nr 99 29.11.2012 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” alusel. §7 lg 1: Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal võihooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Elamukruntidel on rohealade suur osakaal ning kõvakatendite vähesus, seega maksimaalne sademevee kogus minimaalne. Sademevee vooluhulga vähendamiseks eelistada krundisiseste katete projekteerimisel sillutuskivi või sõelmeid, vältida asfaldikatet. Krundi sademevett mitte juhtida naaberkinnistule. 5.10.2. Elektrivarustus Elektrivarustuse koostamise aluseks on Imatra Elekter AS poolt 14.05.2020.a väljastatud elektrivarustuse tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr 132-20. Planeeringuala elektrivõrgu ühenduseks on Mäeküla- ja Kiviküla 10/0,4 kV alajaam 0,4kV võrguga. Vastavalt tehnilistele tingimustele on ette nähtud Mäeküla ja Kiviküla alajaamas vahetada trafod, mõlemas alajaamas seadistatakse uus 0,4kV fiider. Uutest fiidritest rajatakse piki Mäeküla teed elamumaa sihtotstarbega kruntidele pos 7 ja6 maakaablitrass transpordimaa sihtotstarbega krundile pos 9, kuhu on ette nähtud liitumiskilp planeeritud kruntide pos 6, 5 ja 4 elektrienergiaga varustamiseks. Kruntidepos1, 2 ja 3 elektrienergiaga varustamiseks on planeeritud alajaamast Mäeküla madalpinge õhuliin krundini pos 2 vastas oleva postini ja olemasolevatest postidest liitumiskilbini maakaabelliin. Planeeritud maakaabelliinidele on antud servituudivajaduse ala 1 m mõlemale poole liini võrguvaldaja kasuks. 10  Kinnistu registriosa numbriga 188632, Mäeküla, Haapsalu linn, detailplaneering 5.10.3. Sidevarustus Lähipiirkonnas ja ka planeeringualal puuduvad siderajatised. 5.10.4. Soojavarustus Planeeringulahenduses on küttesüsteem ette nähtud lokaalsena, energiasäästlikuna ja keskkonnasõbralikuna. Võimalikud kütteliigid on elektriküte, ahiküte ja nende kombinatsioon, tahke küte, gaasiküte (vedelgaasi maa-aluste mahutite baasil). Soovitatav on kasutada passiivseid või aktiivseid ökoloogilisi küttesüsteeme (päikesepatareid, passiivne päikeseküte hoone akende orienteerimine lõunasse või vee baasil päikesekütte elemendid). Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Kütte lahendamisel õhksoojuspumpadega peavad olema pumbad varjatud ja mitte suunatud naaberhoonete poole. Hoonete küttesüsteemi valikul arvestada küttesüsteemi energiatõhusust. Õli- ja kivisöekütte kasutamine planeeritud hoonete kütmiseks ei ole soovitavad, et tagada keskkonna säästlikku kasutamist. 6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis oleks olulise keskkonnamõjuga KeHJS § 33 lg 1 p 3 mõistes ning mis kohustab koostama keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringus planeeritav tegevus ei sisalda KeHJS § 6 lg 2 toodud tegevusvaldkonda (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine), mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust. Kavandatav tegevus on oma iseloomult (üksikelamute planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. 7. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:  süttimatust materjalist prügikonteinerid ja kergestisüttiva prahi kiire koristamine;  hea valgustus hoonele, sissepääsudele;  territooriumi korrashoid;  vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine;  tulekindlate materjalide kasutamine;  paigaldada tuletõrje- ning valvesignalisatsioon;  soovitatav on kasutada naabrivalve süsteemi ja sõlmida leping turvafirmaga. 8. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal maakorralduslike toimingute tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.  Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega;  Krunt pos nr 8, sihtotstarbega transpordimaa, antakse peale katastriüksuse vormistamist üle linna omandisse. Krundil pos 8 paikneb osa Kingu teest (avaliku huviga tee), mis tagab juurdepääsu ca 12 elamukinnistule, kus pooltes elatakse püsivalt.  Krunt pos nr 10 osas sõlmida kokkulepe kinnistu omaniku ja Haapsalu linna vahel üleandmiseks linnale, eesmärgiga moodustada ühtne Veepiiri tee kinnistu. 11  Kinnistu registriosa numbriga 188632, Mäeküla, Haapsalu linn, detailplaneering  tee, tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine, projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine;  tehnovõrkude ja rajatiste ehitamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine;  planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Detailplaneeringuga ettenähtud elamukruntidele hoonete ehitamiseks ehitusloa taotlusi ei esitata Haapsalu Linnvalitsusele enne, kui krunte teenindav taristu on saanud kasutusloa. 9. VASTAVUS RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGULE Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringu algatamist taotletav maa põhiliselt perspektiivsel elamualal (E3), mis on detailplaneeringu kohustusega ala. Detailplaneeringu lahendusega nähakse ette kinnistu jagamine seitsmeks elamumaa sihtotstarbega krundiks, üheks üldkasutatava maa sihtotstarbega krundiks ja kolmeks transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning määratakse ehitusõigus ühepereelamute ehitamiseks. Koostatud detailplaneeringei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Plan.ala Väljavõte kehtivast Ridala valla üldplaneeringu maakasutuse plaanist. Reserveeritud elamumaa (E3) ‒ elamute ehitamiseks ja neid teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks ette nähtud maa-ala, kus krundi minimaalseks suuruseks on 2500m². Kinnistu mereäärsel alal on üldplaneeringu järgi rohelise võrgustiku koridor K3 ja kinnistut läbival rannaäärsel Veepiiri teel on üldplaneeringus märgitud ilmekas vaatekoht, mis eeldab selle tee avalikku kasutust. Planeeringualale, mis jääb mere ja Veepiiri tee vahele on ette nähtud üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt ja elamumaa sihtotstarbega krundid, mis on planeeritud Veepiiri tee äärde, on suuremad kui 1,0ha. Antud planeeringulahendus tagab rohelise võrgustiku koridoritoimimise. Veepiiri tee avalik kasutus säilib, mis tagab vaatekoha säilimise ja juurdepääsu rannaalale. 10. KEHTIVA DETAILPLANEERINGU MUUTMINE Ridala vallavolikogu otsus 13.12.2007 nr 299 kehtestas kinnistu nr 1886 detailplaneeringu, asukohaga Mäekülas Ridala vald, Noltonest Projekt OÜ töö nr DP 002/06, millega on kavandatud 11,9 ha maa-ala kinnistu nr 1886jagamine, sihtotstarbe muutmine ning ehitusõiguse seadmine kinnistu jagamisel 12  Kinnistu registriosa numbriga 188632, Mäeküla, Haapsalu linn, detailplaneering tekkinud 14 elamukruntidele kuni kahekorruseliste üksikelamute ehitamiseks. Detailplaneering on osaliselt kehtetuks tunnistatud, kinnistu katastritunnusega 67401:002:0862 osas, mille suurus 2,88 ha. Antud kinnistule (kinnistu registriosa numbriga 12663350)on koostatud detailplaneering, mis on kehtestatud Haapsalu Linnavalitsuse korraldusega 30.dets. 2019 nr 1068. Detailplaneering on koostatud 9,03 ha suurusele maa-alale, kuhu koostatavas detailplaneeringus on ette nähtud 7 elamumaa sihtotstarbega krunti, kolm transpordimaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt. Säilib mereäärne üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt. Planeeritud on seitse elamumaa sihtotstarbega krunti (suurustega u 1 ha), kuhu on planeeritud juurdepääsud Mäeküla teelt, Kiviküla teelt ja Veepiiri teelt. Planeeritud on kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti, millest üks (pos 8) moodustatakse planeeringuala läbivale Kingu teele ja teine on tupiktee (pos 9), mis saab alguse mahasõiduga Mäeküla teelt ja kolmas Veepiiri teel suurusega 25 m2. Detailplaneeringulahenduses on elamumaa sihtotstarbega kruntidele määratud ehitusõigus ühepereelamu ehitamiseks. Planeeringulahenduses kruntidele määratud kasutamise tingimused ja ehitusõigused on piirkonna elamukruntidele iseloomulikud ja kooskõlas Ridala valla üldplaneeringuga. Kehtiva detailplaneeringu muutmise vajaduse põhjuseks on kinnistu omaniku soov muuta kehtivat detailplaneeringu lahendust, viia see vastavusse Ridala Vallavolikogu 18.02.2010 otsusega nr 38 kehtestatud Ridala valla üldplaneeringuga, millega vähendati ehituskeeluvööndit kinnistul ja määrati minimaalseks elamukrundi suuruseks 2500m². Planeeritakse piirkonda sobivam, suuremate kruntide ja hõredama hoonestusega maakasutus. Avalik huvi rannaäärsete elamukruntide soetamiseks on Haapsalu linnas suur ja hinnatud on just hea juurdepääsuga ning välja arendatud taristuga krundid. 11. PLANEERINGUALA NÄITAJAD Planeeritava maa-ala suurus 9,03 ha Kavandatud kruntide arv 11 Krunditava maa bilanss: elamumaa 70961 m² 80,3% üldkasutatav maa 14895 m² 16,8% transpordimaa 2544 m² 2,9% Külli Samblik arhitekt Optimal Projekt OÜ 01.12.2020 13 Saatja: Anne Vesinurm <[email protected]> Saadetud: 03.12.2020 10:12 Adressaat: Anne Vesinurm <[email protected]> Teema: FW: 6-1/2/20-24 Detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine Manused: image001.jpg; Detailplaneeringu_kooskolastamiseks_esitamine.asice From: [email protected] <[email protected]> Sent: Wednesday, December 2, 2020 5:06 PM To: [email protected] Subject: 6-1/2/20-24 Detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine